17
Informaatika didaktika 2. loeng: Informaatika ja õppekava Mart Laanpere

Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Informaatika didaktika

2. loeng: Informaatika ja õppekava

Mart Laanpere

Page 2: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Informaatika ainekava

Page 3: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Informaatika ainekava muutumine Eestis

Muutuste kolm suunda viimasel veerandsajandil:eesmärgid: akad. karjäär ->

igamehe “teine kirjaoskus”sisu: programmeerimine -> AOmeetodid: loeng+praktikum ->

projektõpe, rühmatöö

Page 4: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Informaatika õppekava muutustrendid 1986-2011

SISENDI-PÕHINE

VÄLJUNDi-PÕHINE

SÕLTUMATULÕIMITUD

TEOREETILINE PRAGMAATILINE

1986 1996 2002 2011/2014

Page 5: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Horizon Report 2014 ennustused

Aasta jooksul: VOSK (BYOD)Pilveraalindus (cloud computing)

2-3 aasta jooksul: ÕpimängudÕpianalüütika

4-5 aasta jooksulAsjade internetKantav tehnoloogia

Milliseid muutusi võib see kaasa tuua informaatika ainekavasseenne järgmise RÕK ilmumist?

Milliseid muutusi võib see kaasa tuua informaatika ainekavasseenne järgmise RÕK ilmumist?

Page 6: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Informaatika teiste riikide õppekavades

Akadeemiline (arvutiteadusel põhinev) või eluline (kontoritööl põhinev) sisu: Ukraina vs. Itaalia

Kohustuslik õppeaine või valikaine: Leedu vs. Läti

Sisendi- või väljundipõhine ainekava: Poola vs. Inglismaa

Eraldi õppeaine või integreeritud: Ungari vs. Soome

Page 7: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Eraldi õppeaine

Integreeritud teistesse õppeainetesse

Nii seda kui teist

Õppekava ei sea kohustuslikke õpitulemusi informaatika osas

Andmed puuduvad

Allikas: Eurydice 2004

Informaatika põhikooli õppekavas Informaatika gümnaasiumi õppekavas

Page 8: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Kooliinformaatika trendid teistes riikides (näiteid)

Inglismaa: arvutiteadusel põhinev informaatika tuleb tagasi põhikooli õppekavva 2015, www.computingatschool.org.uk

Prantsusmaa: valikkursus “Informatique et Sciences du Numerique” koolides alates ’12

Itaalia: ECDL-põhine valikkursus, teadus-kallakuga lütseumis kohustuslik arvutiteaduslik

Soome & Rootsi: valikaine üksikuis koolides, plaanis programmeerimine tagasi tuua kooli ‘16

Page 9: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Vene riiklik haridusstandard: http://www.standart.edu.ru

Page 10: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

AO vs. RÕK 2011

Arutage oma naabriga, millised on AO õppekava (ecdl.ee) ja RÕK 2011 (oppekava.ee) informaatika õpiväljundite peamised didaktilised erinevused (eesmärgid, sisu, meetodid)

Postitage oma arutelu tulemused oma blogisse (piisab kui ühte)

Page 11: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Õppekava definitsioon

Curriculum: jooksurada Õppekava on tegevuskava, mis sisaldab

strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks (Tyler,Taba)

Õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, luhikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, ̈spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (Rutiku jt, Primus 2009)

Page 12: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Franklin Bobbitt (The Curriculum 1918): Loobuda teadusdistsipliinide põhistest

õppeainetest Õppekava peab aitama ettevalmistada

industriaal-ühiskonnas toimetulevaid kodanikke Õppekava peab sisaldama palju

valikuvõimalusi, välja jätta see, mille lapsed sotsialiseerumise teel omandavad

Ralph Tyler ja Hilda Taba lõid pärast 2.MS peavoolu-käsitluse õppekavast ja selle arendusprotsessist

Lehrplan vs. Curriculum tüüpi õppekava

Õppekava süsteemne käsitus

Page 13: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Õppekava olekud

Kinnitatud õppekavaKinnitatud õppekava

Toetatud õppekavaToetatud õppekava

Õpetatud õppekavaÕpetatud õppekava

Hinnatud õppekavaHinnatud õppekava

Kavatsuslik õppekava

Ideaal-õppekavaIdeaal-õppekava

Õpitud õppekavaÕpitud õppekava

VariõppekavaVariõppekava

Page 14: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Õppekava arendusmudelid

Kolm lähenemist õppekava arendamisele (Marsh & Willis 1993): Ratsionaalne-lineaarne (“Inseneri mudel”):

eksperdid sõnastavad õppekava eesmärgid, sisu, järjestuse ja hindamismeetodid

Demokraatlik (“Poliitiku mudel”): “alt-üles” demokraatlik protsess, laiapõhjaline konsensus

Loominguline (“Kunstniku mudel”): õppekava kui kogenud kunstniku komplekt tehnikaid ja töövahendeid, õppekava võib valmida ka pärast õppeprotsessi

Page 15: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Informaatika ainekava koolis Kooli õppekava koostatakse õpetajate

meeskonnatöös riikliku raamkava alusel Kooli õppekaval on oma üldosa ja

ainekavad, milles määratletakse klasside kaupa iga õppeaine eesmärgid, õppetegevus ja -sisu, oodatavad õpitulemused, õppemeetodid ja õppekirjandus, lõiming ja läbivad teemad, hindamiskriteeriumid

Ainekava alusel koostab õpetaja endale igal aastal kalendaarse tööplaani

Page 16: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Ainekava hindamise kriteeriumid

Eesmärgid: seotud RÕKi ja kooli ÕK-ga Õpitulemused: mõõdetavad, tegevuslikud Õppesisu: eakohane, vastab RÕK’le Õpitegevused: mitmekesised, motiv. Õppemeetodid: sobivad, mitmekesised Õppekirjandus: piisav, eakohane Hindamisviisid: kooskõlas eelnevaga Lõiming, läbivad teemad: kaetud

Page 17: Informaatika didaktika 2.loeng: informaatika ainekava

Ülesanne

Leidke Internetist näiteid informaatika ainekavadest ja võrrelge neid eesmärgipüstituse, sisu, õppemeetodite ja formaadi osas, lähtudes eelmisel slaidil toodud kriteeriumidest