Õpistiilid ja nende arendamine

Kai Pata

Õpistiil• Õpistiil kirjeldab inimese taju- ja infotöötlus-

protsesside eripära.• Nii õpilase õppimine, kui ka viis kuidas õpetaja

infot kaldub õpilastele edastama sõltuvad nende õpistiilidest.

• Õpistiili saab kasutada õpilase õpiprotsessi kirjeldava ennustusliku vahendina.

• Õpistiili on võimalik kujundada sobivaid õpistrateegiaid õpetades.

Õpistiilide arendatavus

Curry “sibula mudel”

Tajustiil

Infotöötlusstiil

Õpistiil

Õpistrateegia

Tajustiilid• Tajustiilid on ajaliselt püsivad.

• See ei tähenda, et need on ajas muutumatud.

• Õpilased saavutavad märgatavalt paremaid tulemusi, kui õppematerjal on koostatud vastavalt nende tajustiili eripärale.

• Tajustiili stabiilsus teeb võimalikuks pikaajaliste nõuannete jagamise õpilasele, kuidas efektiivselt õppida (õpistrateegiad).

Tajustiilid• Tajustiile eristatakse selle põhjal, kuidas me erinevat

infot tunnetame, töötleme ja salvestame.

verbaliseerija kujutleja

terviklane

serialist

Infotöötlusstiilid• Õppimine on protsess, milles teadmised

luuakse praktiliste kogemuste saamise ja nende ümberkujundamise kaudu.

Kolbi õppimismudel

Vahetud kogemused

Teooriate läbiproovimine praktikas

Üldistamine ja teooriate loomine

Tagasivaatav järelemõtlemine

Õpistiilid• Õppija teeb alateadlikult ja teadlikult

pidevalt valikuid, milliseid käitumisviise on otstarbekas teadmiste omandamiseks rakendada.

• Teadmiste omandamisel rakendatavaid käitumisviise nimetatakse õpistiilideks.

• Edukad õppijad on võimelised lisaks oma põhilistele õpistiilidele rakendama vajadusel ka teisi, õpitud strateegiad.

Õpistiilid• Õpistiil kujuneb välja erinevate infotöötlus-

stiilide koosmõjul.

Kolbi õppimismudel

c

Vahetud kogemused

Teooriate läbiproovimine praktikas

Tagasivaatav järelemõtlemine

Üldistamine ja teooriate loomine

Erinevusi otsiv

Assimi-leeriv

Koondav

Kohandav

Tajustiilid• Selle põhjal, kuidas me erinevat informatsiooni

tunnetame, töötleme ja salvestame eristatakse kujundlikult ja verbaalselt mõtlevaid inimesi.

Sensorid Töömälu Pikaajaline mälu

Nägemine

Kuulmine

Visuaalne mudel

Semantiline mudel

Visuaalsed mallid, mõisted, skeemid

Semantilised mõisted, suhted

Käitumine

TajustiilidVerbaliseerija

• Eelistavat infot tekstide ja suusõnaliste juhistena.

• Info põhjal kujunevad sõnalised assotsiatsioonid.

• Aktiivsed, väliste ärritajate poolt mõjutatavad.

• Eelistavad stimuleerivat keskkonda.

Kujutleja• Jätavad kergemini meelde

pilte, jooniseid, diagramme, graafikuid, demonstratsioone.

• Info põhjal kujunevad pildilised assotsiatsioonid.

• Alluvad sisemistele kujutluspiltidele, on passiivsemad

• Eelistavad staatilisemat keskkonda.

Visuaalne ja verbaalne tajustiilVisuaalne-verbaalne tajustiil õpilastel

0102030405060708090

100110120130140150160170180190200

1 3 5 7 9 11

tajustiili avaldumine

õp

ilas

te a

rv

visuaalne

verbaalne

Visuaalne-verbaalne tajustiil õpetajatel

0

2

4

6

8

10

1 3 5 7 9 11

tajustiili avaldumineõ

pil

aste

arv

visuaalne

verbaalne

Õpistrateegiate arendamine

• Visuaalse tajustiili arendamiseks võib õpilasel lasta teksti põhjal olulistest faktidest ja protsessidest joonistada plokkskeeme, mõistekaarte, samuti jooniseid lahti mõtestada.

• Verbaalse tajustiili arendamiseks sobivad rühmaarutelud, selgituste andmine õpilase poolt nii suuliselt kui ka kirjalikult, omasõnaliste lühikokkuvõtete koostamine.

Tajustiilid• Püsivaid erinevusi probleemide tajumisel

väljendab osadele keskenduv (seriaalne) ja terviklik ja lähenemine õpitavale.

probleem

Probleemiga seonduvad erinevad faktid

Probleemi üldolemus

Samm-sammuline lahendusstrateegia,

analüütiline lähenemine

Kohene terviklahendus,erinevate valdkondadeteadmiste sünteesimine

Ühese lahendusega, tuttavad probleemid

Uudse lahendusega probleemid

TajustiilidOsadele keskenduv

• Koguvad teadmisi järjestikuliste sammudena, püüdes neid omavahel loogiliselt seostada.

• Tajuvad olukordi erinevate väikeste osade kogumina.

• Märkavad kergesti erinevusi ja sarnasusi.

• Hea analüüsivõime.

Tervikule keskenduv• Omandavad teadmisi sisemisi

seoseid nägemata, terviku mõistmine sünnib ühe hoobiga.

• Tajuvad olukordi tervikuna, saavad probleemist üldpildi koos ümbritsevate seostega, ei märka üksikosi.

• Leiavad kergesti lahendusi, kuid ei suuda neid põhjendada.

Seriaalne ja terviklik tajustiilSeriaalne-terviklik tajustiil õpilastel

0102030405060708090

100110120130140150160170180190200

1 3 5 7 9 11

tajustiili avaldumine

õpila

ste

arv

seriaalne

terviklik

Seriaalne-terviklik tajustiil õpetajatel

0

2

4

6

8

10

1 3 5 7 9 11

tajustiili avaldumine

õp

etaj

ate

arv

seriaalne

terviklik

Tajustiilid ja loodusained

• Serialistid keskenduvad probleemi lahendamisel korraga kitsale infole, püstitavad lihtsaid hüpoteese, määramaks korraga vaid ühe teguri muutumist, liikudes samm-sammult lahenduse suunas.

• Terviklased vaatlevad korraga suurt infohulka, otsides seoseid ja püstitades keerulisi hüpoteese.

Probleemide esitusviis

Katsete planeerimine

Õpistrateegiate arendamine

• Järjestikust õpistiili aitab kujundada katsete tegemine samm-sammuliste juhiste alusel, õpimappide koostamine ja erinevate teemade vaheliste järgnevusseoste leidmine.

• Tervikule keskendumist arendab ülevaate tegemine enne kitsamate teemade õppimist, interdistsiplinaarsete seoste otsimine.

Tajustiilid ja arvuti• Mudelite ja video vahendusel antavat infot suudavad

uurimuste andmetel paremini töödelda visuaalse tajustiiliga lapsed.

• Visuaalse tajustiiliga lapsed kasutavad veebilehtede vahel liikumiseks enam skeemide ja joonistena esitatud linke, samas kui verbaliseerijad järgivad linke tekstis.

• Visuaalse tajustiiliga õpilased leiavad, et ühisõppekeskkondades õppimine aitab neil kiiremini probleeme lahendada. Verbaalse tajustiiliga lapsed ei pea ühisõppekeskkonna pakutavaid võimalusi tulemuste saavutamisel oluliseks.

Tajustiilid ja arvuti• On leitud, et edukamalt õpivad arvutite vahendusel osadele

keskenduvat, seriaalset tajustiili omavad õpilased.

• Nende õpistiiliga sobib veebist info otsimine, elektroonsete testide lahendamine, kus infot edastatakse osade kaupa ja korraga tuleb keskenduda vaid ühele ülesandele.

• Järjestikuse tajustiiliga õpilased peavad ühisõppekeskkondades oluliseks vahetu suhtlemise võimalust õpetaja või instruktoriga.

InfotöötlusstiilidVahetusele

kogemusele tuginev• Mõistavad uut infot

paremini, kui see on seostatud reaalse eluga, praktiliste rakendustega.

• Jätavad hästi meelde fakte, on kannatlikud detailidega.

Intuitiivne, tunnetuslik• Kalduvad otsima

seoseid, haaravad kergesti uusi teooriaid.

• Eelistavad kasutada abstraktsioone ja matemaatilisi valemeid.

• Pole väga tähelepanelikud.

Infotöötlusstiil ja loodusained

• Vahetule kogemusele tuginejad eelistavad lahendada probleeme varem äraproovitud meetoditega.

• On head eksperimenteerijad.• Nad on edukamad katsetes, mida

saab ise läbi teha.

• Intuitiivsed lapsed eelistavad õppida abstraktsioonide kaudu.

• On paremad teoretiseerijad.

• Eelistavad probleemide lahendamisel uudsust, ei armasta kordamisi.

Õpistrateegiate rakendamine• Tajumisel põhinevat

infotöötlusstiili saab arendada ülesannetega, milles tuleb leida õpitava seoseid igapäevaeluga, tuua näiteid praktilistest rakendusvõimalustest. Sobib näiteks ajurünnaku meetod.

• Intuitiivset õpistiili saab kujundada, lastes õpilastel luua faktide ja näidete põhjal teooriaid, püstitada oletusi ja neid tõestada.

InfotöötlusstiilidAktiivselt katsetav

• Suudavad infot paremini meelde jätta ja mõista tegevuse kaudu õppides, arutledes, teistele seletades.

• Eelistavad rühmatööd.• Õpitava seostamine praktilise

eesmärgiga soodustab nende õppimist.

Refleksiivne, järelemõtlev• Vajavad aega uue info üle

järelemõtlemiseks ja tagasivaatavaks seoste loomiseks.

• Eelistavad töötada üksi.

Infotöötlusstiilid ja loodusained• Aktiivselt katsetamist

eelistava infotöötlusstiiliga õpilased on head administreerijad ning orienteeritud rühmaprojektide kaudu õppimisele.

• Refleksiivsed, järelemõtlikud õpilased saavutavad enam edu individuaalseid uurimistöid tehes.

Õpistrateegiate rakendamine• Aktiivselt katsetava

infotöötlusstiili arendamiseks sobivad diskussioonid ja rühmatööna läbiviidavad probleemülesanded.

• Laske näiteks rühmaliikmetel üksteisele õpitava sisu seletada, üheskoos kontrolltöö küsimusi välja mõelda.

• Refleksiivse infotöötlusstiili arendamiseks ei piisa ainult info meeldejätmisest.

• Laske õpilastel vahepeal teha pause, et esitada tagasivaatavaid küsimusi, mõelda kasutusvõimaluste peale ning teha loetust lühikokkuvõtteid.

Arvutid ja infotöötlusstiilid• Aktiivselt katsetava infotöötlusstiiliga lapsed kalduvad

eelistama info saamist liikuvate demode ja mudelite kujul.• Vahetu kogemuse kaudu infot töötlevate laste vajadus

erinevate multimeedia simulatsioonide järele on suurem kui intuitiivse infotöötlusstiiliga lastel.

• Neile sobilikud ülesanded on muudetavate parameetritega simulatsioonid.

Õpetaja ja õpilaste õpistiilid• On leitud, et loodusainetes edukad õpilased sarnanevad

õpistiili poolest oma õpetajale, kuid need õpilased, kelle õpistiil erineb õpetaja omast kaotavad aine vastu huvi.

Võrrelge, kas väide kehtib ka Teie ja Teie õpilaste suhtes!

ÕpistiilidKohandav õpistiil

• Õpivad eelkõige praktiliste tegevuste kaudu.

• Eelistavad õppida koos kaaslastega.

• Tegutsevad pigem sisetunde kui loogilise analüüsi põhjal.

• Toetuvad kaaslaste arvamusele, mitte analüüsile.

Koondav õpistiil• On edukad

probleemilahendajad ja otsustajad.

• Leiavad kergesti praktilisi lahendusvõimalusi.

• Meeldib katsetada, simulatsioone kasutada, ideid teostada.

Õpistiilid

• Erinevusi otsiv• Kujutlusvõimelised,

vaatavad olukorda mitmest vaatepunktist.

• Sobib rühmatöö, ajurünnak.

• On head kuulajad ja tagasisideme andjad.

• Meeldib infot koguda.

Teadmisi assimileeriv• On võimelised laialdase

info kergesti ja lühidalt esitama loogilisel kujul.

• Eelistavad õppida lugedes, ettekandeid kuulates, analüütilisi mudeleid uurides.

• Huvituvad ideedest ja üldistustest.

Õpilaste ja õpetajate õpistiilidÕpistiilid õpilastel ja õpetajatel

0102030405060708090

100110120130140150160170180190

kohandav koondav assimileeriv erinevusiotsiv

õpistiil

test

itud

isik

ute

arv

õpilased 8. klass

õpetajad (füüsikud)

Õpistiilid õpilastel ja õpetajatel

010

203040

5060

708090

100110120

130140

150160170

180190

Kohandav Koondav Assimileeriv Erinevusiotsiv

õpistiil

test

itu

d i

siku

te a

rv

õpilased 9.klass

õpetajad (bioloogid)

Õpistiilid õpilastel ja õpetajatel

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

Kohandav Koondav Assimileeriv Erinevusiotsiv

õpistiil

test

itud

isi

kute

arv

õpilased 10.klass

õpetajad (keemia)

Füüsikud ja 8. kl.

Bioloogid ja 9.kl.

Keemikud ja 10. klass

Kuidas õpistiile arvestada• Illustreeri suulist loengut jooniste, diagrammide,

arvutigraafiliste esitluste või näitvahendite abil.• Tutvusta alati enne probleeme ja seosta neid igapäevase

tegelikkusega ning alles seejärel liigu valemite, abstraktsioonide ja jooniskujutisteni.

• Esita uut materjali loogilises järgnevuses, kuid näita seoseid ka teiste valdkondade ning igapäevaeluga.

• Kasuta abstraktsete asjade kirjeldamisel analoogiaprintsiipi tavaelust.

• Enne teooriate tutvustamist demonstreeri protsesside jooniseid või mudeleid.

Kuidas õpistiile arvestada• Motiveeri teoreetilise materjali esitust eelneva praktilise

demonstratsiooniga, et toetada vahetule kogemusele tuginejad, induktiivseid ja tervikliku tajustiiliga lapsi.

• Abstraktsete probleemülesannete õpetamisel illustreeri lahenduskäiku numbriliste näitajatega, et soodustada vahetule kogemusele tuginevaid lapsi ja valemitega, et aidata kaasa intuitiivse infotöötlusstiiliga õppurite omandamisele.

• Tasakaalusta alati konkreetne vahetult tajutav informatsioon (nähtuste kirjeldused, katsed, demonstratsioonid, probleemi lahenduskäigud) sama teema arusaamist kujundava teoreetilise ja mõistelise informatsiooni ning mudelitega, et toetada intuitiivse ja refleksiivse infotöötlusstiiliga laste teadmiste kujunemist.

Kuidas õpistiile arvestada

• Lase üldprintsiibid ja teooriad tuletada õpilasrühmadel konkreetsete vaatlustulemuste või katseandmete põhjal.

• Enne teoreetiliste teadmiste ja abstraktsete mõtlemisoperatsioonide rakendamist lase õpilastel andmed koguda praktiliste vaatluste ja eksperimenteerimise kaudu.

• Tutvustades teooriaid, too illustreerivaid näiteid igapäevaelust ja lase võimaluse korral õpilastel teoorias õpitavat praktiliselt läbi katsetada.

• Võimalda refleksiivsetele õpilastele piisavalt aega järelemõtlemiseks ja samal ajal paku aktiivset katsetamist vajavatele õpilastele kaasalöömisvõimalust.

Kuidas õpistiile arvestada

• Tee suulist materjali ette kandes aegajalt mõtlemispause küsimuste esitamiseks.

• Lase teema lõpus õpilastel teha õpitust lühikokkuvõte ja kirja panna vastuseta jäänud küsimused.

• Anna õpilastele rühmatööülesandeid probleemi lahendamiseks, kuid toeta sellist tegevust suunavate küsimustega probleemi lahendamise etappide järgimiseks.

• Anna ka rühmatööd nõudvaid koduseid ülesandeid.