Õppedisaini alused IFI 7051

1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja õppedisaini valdkonda

Mart LaanpereTLÜ Informaatika instituudi teadur

Haridustehnoloogia keskuse juhataja

Täna kavas Sissejuhatus kursusesse Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise

olemus ja õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid. Õppedisaini mudelid.

Praktikum. Õppedisaini esimene faas: sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs.

Kursusest

Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal. Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi evalvatsioonini.

Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja kavandada multimeediumipõhist õpisüsteemi, e-kursust, kaugkoolitusprogrammi vms

Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva 2.oktoobril, 13.novembril (Kai Pata), 27.novembril, 11.detsembril ja eksam kodutööde põhjal 10.jaanuaril

Kahenädalased tsüklid veebipõhises õppes

Hindamine Osalemine (20%): kontaktpäevadel,

praktikumides, refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine

Rühmatöö (20%) : Veebipõhise kursuse disain voodiagrammina, e-kursuse õpikeskkond ja evalvatsiooni kava

Individuaalsed ülesanded (60%): Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki

eesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine Ühe õpidisaini mudeli lühikirjeldus koos näitega

(Wiki) Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki

õppematerjalide koostamine (s.h. ülesanded ja hindamisvahend)

1. Õppedisaini mõiste Õppedisain (i.k. instructional design) on õppeprotsessi ja

õpikeskkonna süsteemne kavandamine, eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.

Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond, angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet

Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele

Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta, õpetamine ilma õppimiseta aga mitte

Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil

Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening, “koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid

1. 1. Õppimise määratlusi

Tsirkusekaru õpib trikke tegema Laps õpib jalgrattaga sõitma Ärimees õpib inglise ärikeelt Sysadmin õpib serverit haldama Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri Börsimaakler õpib edukalt toime tulema

Mille poolest erineb loomade õppimine inimlikust?

Definitsioone...

Õppimine on protsess, mille tulemuseks on püsivad muutused õppija võimekuses käituda ühel või teisel moel

Õppimine on inimese hoiakute või võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele (R.Gagne)

Õppimine on uue tähenduse loomine läbi isikliku kogemuse mõtestamise

Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)

Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab, defineerib...

Motoorne - ületab, sooritab, teostab ...

Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab, kannab ette …

Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab, loob, analüüsib, koostab, hindab ...

Kuidas inimene õpib? Õpipoiss-sell-meister Kool - õppimisvabrik (variõppekava) Pädevuskoolitus kui treening Iga õppimine on keele õppimine Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine”

Inimene õpib:•matkides•harjutades•katse-eksituse meetodil ...

1.2. Õpetamine: teooria ja praktika

Õpetamine kui kasvatuse viis Õpetamine kui koolitus Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik)

tegevus Õpetamine on interventsioon, sekkumine

õppija arengu “normaalsesse” kulgu Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele

õpetamise kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise eelduseks

Õpetajate “sisemised teooriad”

Transmissioon – teadmiste ülekanne Transaktsioon – tehes õppimine Transformatsioon – õppimine kui

maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine

Tooge näiteid õppimisega seotud vanasõnadest iga suundumuse alla!

Õppimiskäsituse filosoofiline baas

Ontoloogia (olemise olemus): Nominalistid vs. relativistid Kas “kauss”, “punane” ja “ausus” on objektiivselt ja

meist sõltumatult eksisteerivad või kokkuleppelised sildid?

Epistemoloogia (teadmuse olemus): positivistid vs. antipositivstid Kas tõene teadmus põhineb üksnes empiirlistel,

kvantitatiivsetel teadusuuringutel? Inimkäsitus (inimese arengu olemus):

Deterministlik vs. voluntaristlik Kas geenid määravad inimese

saatuse/arengu/õpitulemused?

Teaduslikud õppimisteooriad

Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja Skinneri operantse tingituse teooriad

Kognitivistlikud: Piaget geneetiline epistemoloogia, General Problem Solving (GPS), Human Information Processing (HIP)

Konstruktivistlikud: Bruner, Lave, Võgotski sotsiaalkultuuriline õpe, Kolbi kogemusõpe

Õppimise kolm metafoori teooriates (Paavola jt): omandamine, osalemine, loomine

Vt. http://tip.psychology.org

1.3. Individ. erinevused õppimisel

Kõik ei õpi ühtemoodi: Erinevused võimekuses Iseloomuerinevused Erinevused varasemates teadmistes ja

kogemustes Erinevused mõtlemise ja õppimise stiilides

2.1. Õpisüsteemid

Erinevad lähenemised ja koolkonnad: Computer-Based Instruction (CBI) Computer-Assisted Instruction (CAI) Interactive Learning Environments (ILE) Intelligent Tutoring Systems (ITS) Microworlds CSCL EPSS, WebPSS WBT, WBI, e-learning, virtual learning E-õpe 2.0 (konnektivism)

Õpisüsteemi funktsioonid

Presentatsioon Juhendamine (tutoring) Reflektsioon, diskussioonid Interaktiivsed harjutused, ülesanded Rühmatöö Õpitulemuste kontroll ja hindamine Õppeprotsessi monitooring ja haldamine

Õpisüsteemi struktuur

Lineaarne mudel Lineaarne, kuid

hargnemis- ja vahelejätmis-võimalustega

“Laadaplatsi” mudel

Pres Ül Test

Pres Ül

Pres

Ül

Test

Pres

Pres

Pres

TestÜlÜl

Ül

Näiteid? Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja

õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest õpisüsteemidest

2.2. Õppedisaini olemus

Õppedisain - õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.

Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid, jms.

2.3. Eellugu: programmõpe

Euroopas: Herbarti süsteemne didaktika Ameerikas: Taylori “tööteadus” ja Skinneri

käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism), operantne tingitus (i.k. operant conditioning)

Õppimine kui individuaalne nähtus eeldab täielikku individualiseerimist

Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus -> programmeeritavus

Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja õpimasinad. U. Agur, K. Toim, A. Unt,. 1967)

2.4. Õppedisaini mudelid Gagne klassikaline koolikeskne

lähenemine tunni tasandi õppedisainile (9 õpisündmust): köida õpilaste tähelepanu teadvusta õpilastele tunni eesmärgid meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib

seekord vaja minna esita uus osa juhenda õpilaste iseseisvat õppimist anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi

demonsteerida või rakendada anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta hinda õpilaste sooritust taga õpitu kinnistamine

Levinuim disaini üldmudel ADDIE A – Analysis, analüüs. Analüüsitakse õppijate

hetketaset, vajadusi, individuaalseid eripärasid. Aga ka ainevaldkonda, õppekava, pädevusnõudeid vms.

D – Design, disain. Kavandatakse kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur, õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.

D – Development, arendus. Arendatakse õppematerjalid, õpikeskkond, testid jms.

I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas. E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon.

Evalveeritakse kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga parendada kursuse disaini.

Dick & Carey õppedisaini mudel

Jonasseni 3C mudel

Merrienboer’i 4C/ID mudel

ÕpiülesandedOsaülesanded rutiinsete oskuste automatiseerimiseks

Toetav informatsioon Vajadusel pakutav lisainfo ja tagasisideJust-In-Time info

Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning

ISD: Instructional Systems Design

1.Analyze problem

2.Analyze domains

3.Analyze & sequence tasks

4.Analyze & sequence supporting content

5.Specify learning events & activities

6.Perform interactive message design

7.Evaluate instruction

Analyzing needs

Selecting & sequencing content

Developing lessons

Evaluating instruction

Analüüsi probleemi

Analüüsi aine-valdkonda

Analüüsi ja järjesta tegevused

Määratle tegevusi toetavad teadmised

Kavanda õpetamise ja korralduse strateegia

Koosta õppe-materjalid

Hinda õpetamise tulemus-likkust

1.Vajaduste analüüs

2.Õppesisu määratlemine

3.Strateegia ja taktika

4.Evalvat-sioon

Leshin, Pollock, Reigeluth (1992)

Rühmatöö

Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad koostööle kuni kursuse lõpuni sama teema/õpisüsteemi kallal

Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või üldharidus) ja probleem, mida hakkate lahendama