ROOTSI AEG

Nele Narme

Halduskorraldus

• Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa)• Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa ning Põhja Läti)

Halduskorraldus

• Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner• Tema Ülesanded: kamandas sõjaväge nimetas ametisse ning kontrollis riigiametnikke jälgis raha laekumist ja kulutamist kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagasi

avaliku korra.

Rüütelkonnad

• Eestimaa rüütelkond• Liivimaa rüütelkond• Saaremaa rüütelkond Nende ülesanded: Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta aadlikke õigusi Rootsi riigivõimu eest Lahendada kõiki kohalikke küsimusi

Rüütelkonnad

• Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant.

• Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega.

• Liivimaa maamarssal tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega.

Kohtuvõim

Eestimaal seati avaliku korra tagamiseks ametisse adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.

Nende ülesanneteks olid: Hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja

tagasisaatmise eest Uurida talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistada

neid selle eest.Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus, mis asus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.

Rootsi riigivõim ja Balti aadel

• Alad, kes tulid Rootsi võimu alla vabatahtlikult said eesõigused. Need alad mis vallutati, neil kehtisid maksud edasi.

• 1629. aastal määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada.

• 1632. aastal tuli võimule aristokraatia, mis saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga.

• Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi.

Rahvastik

• 1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu, aga tänu sõdadele oli rahva arv katastroofiliselt kahanenud.

• 1620-ndatel oli talurahva arv väiksem kui 100 000 inimest.• 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma.

Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, kes vabastati kolmeks aastaks maksudest.

• 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veerandi rahvastikust.

• 17. sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased.

• 1697. aastal oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000.• 1695-1697. aastal oli suur näljahäda !

Reduktsioon

• Reduktsioon tähendab erakätesse antud maade tagasivõtmist. See toimus kuna riigikassa oli vaja jälle ära täita.

• 1680. aastal laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu.

• Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast et Saaremaa on kõige vähem vallutatud.

• Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle.• Aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul, kes kohtles

Rootsi riigivõimu eriti jõhkralt mõisteti surma koos vara äravõtmisega.

Talurahva olukord

• Pärast reduktsiooni oli talurahva olukord väga halb.• 1645. aastal kehtestati Põhja-eestis sunnismaisus ja

pärisorjus.• Suur osa mõisatest läks jälle riigi kätte, millega mõisnike võim

talupoegade üle kitsenes.• Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja

kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud.• Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid.• Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on

neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud.

Põllumajandus

• 17. sajandil oli mõisaid üle 1000.• Suur rõhk oli teraviljakasvatusel, eriti kasvatati rukist.• Tööloomadest esikohal olid härjad. • Mõisa- ja talupõlde oli palju rohkem ning tänu sellele kasvasid

talupoegade teokoormised.• Talupoegade kohustused jaotati kaheks: rakmetegu ja

jalategu. Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole.• Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas

150-250 kilomeetri pikkust viljavedu.• Keelati ära jahi pidamine ning talupojad pidid osalema

ajujahtidel.

Linnad ja kaubandus

• Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad.• 17. sajandis muutusid Eestis tähtsaks kaks linna Narva ja

Tallinn. • Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas

iseseisvuse Tallinn.• Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja.• Pulli Hans oli Eesti tähelepanuvääseim kaupmees, ning ta

arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks.• Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks.

Kaubandus

• Välismaale veeti hulgaliselt: Teravilja Lina Kanep• Sisse veeti hulgaliselt: Soola Metallitooteid Luksusesemeid Vürtse Alkoholi

Käsitööndus

• Oluliseks jäi kaubanduse kõrval käsitöö.• Tsunfikord muutus senisest rangemaks, aga tsunfte tekkis

koguaeg juurde.• 1675. aastal kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Sellega seoses

arvati nad lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi.• Manufaktuurid ehk suurettevõtted muutusid tähtsaks.• Uut tüüpi ettevõtteks oli Hüti maalimanufaktuur Hiiumaal.• Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva. Seal

tegutsesid saeveskid ja vaseveskid.

Lutheri kirik Eestis• Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisu: Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud Enamik kogudusi oli jäänud õpetajateta Soovida jäi pastorite haridus ja kõlbus• Piiskop Joachim Jhering seadis lutheri kiriku uuesti kindlale alusele.• Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal kirikuvalitsus ehk konsistoorium,

mille eesotsas seisis kindralsuperintendent.• Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer.• Rootsi ajal muutus valitsevaks usuk taas lutheri usk.• Majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse lihtrahva hulgast

valitud vöörmündrid, kes lähendasid talupoegi kirikule.

Lutheri kiriku võitlus väärusuga

• Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega, millest võõrustamine polnud pastoritele kerge ülesanne.

• Pastorid võitlesid muinasusu vastu ning selle tagajärjel hävitasid ohverdamispaiku.

• 1642. aastal oli suur talurahva rahutus Pühajõe mäss.• Hakati läbiviima nõiaprotsesse, mille ohvriks sattusid rahva

aktiivsemad ja andekamad liikmed.• Levinum karistus nõiaks olemise eest põletati tuleriidal.• Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus viidi Eestis läbi

1699.aastal.

Rahvahariduse edendamine

• Et kindlustada lutheri kiriku mõju, levis kirjaoskus.• Bengt Gottfried Forselius oli mees kes hakkas koolmeistreid

harima.• 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopimõisa seminar

eesti koolmeistrite ja köstrite harimiseks.• 1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas

peab olema oma kool.• Koolide kõrval oli olemas koduõpetus.• Rootsi aja lõpuks oli lugemis oskus väga laialdaselt levinud.

Eestikeelne kirjasõna

• 1637.aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimene eesti keele grammatika.

• Piiblikonverentsidel vaieldi kirjakeele üle.• Esimene läbinisti eestikeelne raamat loodi 1686. aastal

Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani poolt.• Tänu lugemisoskusele trükiti hulganisti maakeelseid

kindralkuberneride teadaandeid.• 1675. aastal sai algus Eestis ajakirjanduse algus.

Gümnaasiumid ja Tartu ülikool

• Johann Skytte eesvedamisel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium

• 15. oktoober 1632 avati Tartu Ülikool, millel oli neli teaduskonda:

Filosoofiateaduskond Usuteaduskond Õigusteaduskond Arstiteaduskond• Tartu Ülikoolis õpis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi.• Tartu linna seisund polnud kiita ja 1699 kolis Tartu Ülikool

Pärnusse.

Põhjasõda

• 12. veebruar 1700 algas suur Põhjasõda, kui August II väed ründasid Riia linna.

• Veneväed jõudsid Narva alla, kus Peeter I alustas suur pommitamist ning samal ajal Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväega Rakvere rüüstas ning laastas maa armutult.

• Narva lahingus saavutasid Rootsi väed hiilgava võidu.• 1702. aasta juulis said Rootsi väed Hummulis lahingus lüüa.• 1704. aastal alustas Peeter I jälle piiramist Narva ja Tartu all,

mille ta ka vallutatud sai.

Põhjasõda jätkub

• Sõda tõi kaasa talupoegade koormiste kasvu.• Eesti talupoegi värvati sõjaväkke kas pettuse või vägivallaga,

aga oli ka erandeid, kus taheti vabaneda mõisakoormistest.• 1708. aastal peeti maha üks olulisi lahinguid Vinni lähedal,

mis lõppes rootslaste kaotusega. Algas Narvas ja Tartus linnakodanike küüditamine Venemaale.

• 1709. aastal peeti Ukrainas maha Poltaavia lahing, kus purustas Peeter I Rootsi väed taas.

• 1710. aastal kirjutati alla kapitulatsioonile, millega Rootsi vägi alistus.

Põhjasõja lõpp

• Peale sõjategevuse vaibumist hakkas levima katk, mis surmas palju rahvast.

• Rahvaarv langes 120 000- 140 000 inimeseni.• 1721. aastal sõlmiti soomes Uusikaupunki rahu, millega sai

Venemaa omale Eesti-, Liivi- ja ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.

• Rootsi sai omale tagasi hõivatud soome alad ja 2 miljonit kahjutasu.

• Venemaa sai nüüd suure summa (50 000) eest tervavilja välja vedada. Põhja sõda lõppes sellega ära 1721 aastal.