Probleemid toidukaupade tarneahelas

Eesti Konjunktuuriinstituut

Probleemid toidukaupade

tarneahelas

Marje Josing

Märts 2015


Siseturg

Tarbijad

Jae- ja hulgikaubandus

Tööstus

Maailmaturg

Horisontaalnehindadeülekandumine

Kodumainepõllumajandus-

tootmine

Ver

tikaa

lne

hind

ade

ülek

andu

min

e


• Maailma toiduhindade indeks on viimase aasta jooksul 14% langenud, kuid on ligi 80% kõrgem kui 10 aastat tagasi

• Maailmaturul on alates 2007.aastast suur tooraine hindade volatiilsus, mis kandub üle kogu toidu tarneahela (tootja-, tööstuse väljamüügi- ja jaehinnad)


FAO toiduhinna indeks(2002-2004=100)

Allikas: FAO

50

75

100

125

150

175

200

225

250

199

0

199

1

199

2

199

3

199

4

199

5

199

6

199

7

199

8

199

9

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

201

5


FAO toiduhinna indeksid toodete lõikes (2002-2004=100)

Allikas: FAO

0

50

100

150

200

250

300

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Liha hinnaindeks

Piima hinnaindeks

Teravilja hinnaindeks


• Viimase 10 aastaga on toidukaupade jaehindade tase Eestis kiiresti lähenenud Euroopa keskmisele

• Eesti toidukaupade jaehinna tase on EL keskmisele oluliselt lähemal kui sissetulekute tase (vastavalt 2013.a. 88% ja 74%)

• Toidu jaehinnad muutuvad rohkem kui THI kokku• Eesti tootjahindade tase on lähedane EL keskmisele ja

hinnamuutused tugevas korrelatsioonis EL hindadega • Eestis toidu hinnad on volatiilsemad kui vanades EL

riikides ja kõige volatiilsemad on tootjahinnad – põhjuseks ekspordi suur osakaal toodangus (seega maailmaturu hinna tugevam mõju) ja väike siseturg


Toidu hinnaindeksite muutused võrreldes eelmise aastaga (2010=100)

Eesti EL27

Allikad: Eurostat, SA

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

TootjahinnaindeksTöötlejahinnaindeks Tarbijahinnaindeks

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tootjahinnaindeks

Töötlejahinnaindeks

Tarbijahinnaindeks


Toidu tarbijahindade ja sissetulekute tase Eestis EL suhtes (EL 28=100)

58 6064

68 70 70 69 70 7174

50

60

70

80

90

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SKP elaniku kohta Leib, teravili LihaPiim, munad, juust Köögivili, puuvili Kala


Piima kokkuostuhind kokkuostjate kaalutud keskmine hind, €/kg km-ta

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

0.40

0.45

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Saksamaa Eesti Läti Leedu


Lõssipulbri tööstusest väljamüügihind töötlejaettevõtete kaalutud keskmine hind, €/kg km-ta

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Eesti Saksamaa Euroopa Liit


Sealiha kokkuostuhinnad

Allikad: Euroopa Komisjon, EKI, EMOR

0.70

0.80

0.90

1.00

1.10

1.20

1.30

1.40

1.50

1.60

1.70

1.80

1.90

2.00

2.10

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

€/kg

EL Eesti


Toidunisu kokkuostuhinnad

Allikad: Euroopa Komisjon, EKI, EMOR, Venemaa Põllumajandusministeerium

75

100

125

150

175

200

225

250

275

1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

EUR/ t

EL keskmine

Eesti

Venemaa


• Pinged toiduahelas tekivad koos halveneva konjunktuuriga

• Halva turukonjunktuuri ja kriisi tingimustes on ahela kõige nõrgemaks lüliks (kes enim hinnas kaotab) tootja/põllumees ja kõige vähem kannatab hinnamarginaalides kaubandus


Hinnamarginaalid: juust (€/kg)

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM


Hinnamarginaalid: maitsestamata kodujuust 4% (€/kg)

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

4.5

5.0

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM


Hinnamarginaalid: piim 2,5%, purepakendis (€/l)

0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM


• Toiduturg riigi jaoks strateegiline turg

• Oleks mõistlik kui kõik toiduahela lülid läbiks turu kriitilised perioodid äririske mõistlikult jagades ja turujõudu mitte kuritarvitades

• Probleemid ja turutõrked võivad tekkida tarne-ahela kõigis osades– Põllumehed/tootjad – kokkuostjad– Põllumehed/tootjad – tööstused– Tööstused – kaubandus– Kaubandus - tarbijad


Mis on ebaausad kauplemistavad?

Roheline raamat (2012) Õiguslik uuring (2014)

Ebamäärased lepingutingimused Ebaselgus lepingu tingimustes

Kirjalike lepingute puudumine Kirjalike lepingute puudumine

Lepingute tagantjärele muutmine Majandusliku sõltuvuse kuritarvitamine

Ebaaus äririski ülekandmine Vastutusest lahtiütlemine

Lepingutingimuste ühepoolne muutmine

Lepingutingimused, mis seavad põhjendamatuid riske või kannavad äririskid teisele poolele üle

Teabe ebaaus kasutamine Konfidentsiaalse teabe ebaaus kasutamine

Konfidentsiaalse teabe ebaaus kasutamine peale lepingu lõppu

Ärisuhete ebaaus lõpetamine Läbirääkimiste ebaaus lõpetamine

Lepingu ebaaus lõpetamine

Läbirääkimistest keeldumine


Küsitlus

• Küsitlus 2014.aasta novembris• Toiduainetööstuse ettevõtted (v.a

alkoholitootmise ja kalatööstuse ettevõtted)• Kokku vastas 46 ettevõtet (esindasid 56%

valdkondade käibest) • Eeskujuks samalaadne EL-is läbi viidud

uurimus 2011. aastast


Kokkupuude ebaausate kauplemistavadega

Vastanute arv

Ebaausate kauplemistavadega

kokkupuutunud ettevõtete osakaal (%)

Piimatööstus 16 56%

Lihatööstus 10 80%

Pagaritööstus 8 50%

Muud 12 50%

Kokku 46 59%


Suuremate ja väiksemate ettevõtete kokkupuude ebaausate kauplemistavadega

Suuremad ettevõtted(käive üle 5 miljoni euro), % vastanutest, n=14

On kokkupuude ebaausate kauplemis-tavadega

79%

Ei ole kokku-puudet

ebaausate kauplemis-tavadega

21%

Väiksemad ettevõtted(käive alla 5 miljoni euro), % vastanutest, n=32

On kokkupuude ebaausate kauplemis-tavadega

50%

Ei ole kokkupuudet ebaausate kauplemis-tavadega

50%


Ebaausate kauplemistavadega on kokku puutunud pigem ettevõtted, kelle…

• tootel on suhteliselt lühike säilivusaeg• turusegmendis on tihe konkurents ning tooted

konkurentidega sarnased

Vähem on kokku puutunud need, kellel on…

• tugev kaubamärk• väikeettevõte, mille toodangu järele on

pakkumisest suurem nõudlus (ainulaadne, oma nišš)


Sagedamini esinenud ebaausadkauplemistavad Eestis, 2014

11%

11%

15%

7%

11%

19%

22%

30%

26%

33%

41%

22%

7%

11%

11%

19%

19%

15%

15%

19%

30%

44%

41%

74%

4%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Jah, vähemalt ühe korra

Jah, mitu korda

Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt

Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda Teile ebasoodsamaid lepingutingimusi

Lepingutingimustest ei peeta kinni

Olete maksnud teenuse eest, mida tegelikult ei osutata

Lepingu peatamine kaubanduspartneri poolt, et saavutada põhjendamatuid eeliseid (nt toote eemaldamine riiulist)

Olete maksnud teenuse eest, millel ei olnud seost müüdava kaubaga

Kaubanduspartneri poolt arvetelt mahaarvestuse tegemine ilma majandusliku põhjenduseta

Teie tundliku info ära kasutamine kaubanduspartneri poolt, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode

Olete sunnitud tellima ja maksma teenuse eest, mida Te ei soovi

Olete maksnud tagasiulatuvalt asjade eest, mis polnud lepingus ette nähtud

Konfidentsiaalsust ei austata

Lepingu lõpetamine ilma ette teatamata või ärilise põhjenduseta

Muud

96%

81%

78%

56%

48%

37%

33%

30%

26%

26%

22%

15%

7%


Sagedamini esinenud ebaausadkauplemistavad EL-is, 2011

16%

19%

23%

25%

31%

33%

29%

24%

25%

29%

24%

8%

8%

9%

23%

20%

23%

32%

36%

38%

48%

60%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Jah, vähemalt ühe korra

Jah, mitu korda

84%

77%

63%

60%

60%

55%

51%

48%

32%

28%

23%

Lepingutingimustest ei peeta kinni

Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda Teile ebasoodsamaid lepingutingimusi

Kaubanduspartneri poolt arvetelt mahaarvestuse tegemine ilma majandusliku põhjenduseta

Olete maksnud teenuse eest, millel ei olnud seost müüdava kaubaga

Olete maksnud teenuse eest, mida tegelikult ei osutata

Olete maksnud tagasiulatuvalt asjade eest, mis polnud lepingus ette nähtud

Lepingu peatamine kaubanduspartneri poolt, et saavutada põhjendamatuid eeliseid (nt toote eemaldamine riiulist)

Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt

Lepingu lõpetamine ilma ette teatamata või ärilise põhjenduseta

Teie tundliku info ära kasutamine kaubanduspartneri poolt, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode

Konfidentsiaalsust ei austata �


Mida on riigid teinud?

• Täiendanud tavapäraseid konkurentsiõiguse reegleid soovides vältida ebavõrdse läbirääkimiste positsiooni kuritarvitamist (Austria, Küpros, Saksamaa, Ungari, Portugal, Rumeenia)

• Laiendatud konkurentsiameti volitusi (Austria, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti ja Leedu)

• Täiendavad seadused ning erasektori poolt algatatud vabatahtlikud reeglid (Prantsusmaa)

• Erasektori poolt algatatud reeglite riiklik jõustamine (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania)


EL riikide kogemus ebaausate kauplemis-tavadega võitlemisel toiduainete tarneahelas

Itaalia Konkurentsiamet Väga kõrge (11) Jah EiHorvaatia Riiklik inspektsioon Väga kõrge (9) Jah JahPrantsusmaa DGCCRF** Kõrge (8) Jah JahSuurbritannia Jaekaubanduse ombutsman Kõrge (8) Jah JahPortugal ASAE*** Kõrge (7) Jah EiTšehhi Konkurentsiamet Kõrge (7) Jah Jah

Hispaania Administration General del Estado Kõrge (7) Jah JahUngari NÉbiH*** Kõrge (6) Jah JahLeedu Konkurentsiamet Kõrge (6) Jah JahRumeenia Tarbijakaitseamet Kõrge (6) Jah EiAustria Konkurentsiamet Kõrge (6) Ei EiSlovakkia Põllumajandusministeerium Keskmine (7) Jah EiKüpros Konkurentsiamet Keskmine (5) Ei JahSaksamaa Konkurentsiamet Keskmine (5) Jah JahLäti Konkurentsiamet Keskmine (5) Jah JahSloveenia Turuinspektsioon Keskmine (3) Jah JahBulgaaria Konkurentsiamet Piiratud (2) Jah EiKokku 17 15 11

Riik Rakendav asutus Juurdluste algatamise kohustus

Anonüümsed kaebused

Peamiste ebaausate kauplemistavade

käsitlus seaduses*


Mida peaks tegema (tööstus)ettevõtjate arvates(% vastanutest, kes on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud)

Praegune praktika:• 77% on rääkinud lepingupartneriga • 19% ei ole midagi teinud • 22% on kasutanud juriidilist abi• 12% on kasutanud vahendajat (anonüümsus)• 1 ettevõte esitas kaebuse Konkurentsiametile• Koostööst loobutud ja otsitud alternatiivseid müügivõimalusiMida võiks edaspidi teha:• 84% ettevõtjatest hindas, et rohkem rõhku peaks pöörama heade

kauplemistavadega liitumisele ja järgimisele• 48% hindas , et Konkurentsiametile peaks andma õigus lepingutega

tutvuda


Soovitused• Heade kaubandustavade reeglistiku ülevaatamine ja

nendega aktiivsem liitumine• Probleemid millega tegeleda

– Maksetähtajad– Mitte küsida tasu mittevajalike teenuste eest– Riskide jagamine– Kulude, hinna läbipaistvus– Probleemide ennetamiseks parem kommunikatsioon– Hinnakujundus läbipaistvamaks jne

• Vabatahtliku arbitraaži loomine (näiteks EKTK juurde)• Teiste riikide ebaausate kauplemistavade vältimise

praktikatega tutvumine ja heade lahenduste ülevõtmine


Aitäh!

www.ki.ee

News & Politics

Probleemid toidukaupade tarneahelas