Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - …Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Avaleht 30.04.2013 12:51:13] Avaleht 1 Lapse emotsionaalsed vajadused 2

Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/[30.04.2013 12:51:13]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene

Viimane uuendus:November 13. 2011 21:10:21

AvalehtE-kursuse eesmärgiks on aidata õppijal õppida tundma lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi. Kursusvõimaldab:

saada teadmisi lapse emotsionaalse arengu eripärast ning sotsiaalsete oskuste arengu põhimõtetest ningpuudulike sotsiaalsete oskuste negatiivsetest tagajärgedestmõista väärkohtlemise mõju lapsele ning kriitilistesse situatsioonidesse sekkumise tähtsustõppida tundma erivajadusega lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning abistamise võimalusiõppida tundma käitumisraskuste ennetamise ja nendega toimetuleku võimalusi ning lasteaiaõpetajate vastutust.

Käesolev e-kursuse materjal on koostatudTallinna Pegagoogilise Seminari üliõpilastele jateistele õppijatele, kellel on huvi käsitletavateteemade vastu.

Materjal on valminud BeSt programmi raames.

Koostajad: Tallinna Pedagoogilise Seminari lektorid Lii Lilleoja ja Margit Konno

Autori Lii Lilleoja, Margit Konno teos pealkirjaga Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid (õppematerjal) on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi

Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents.

Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid

Design by Dotcomwebdesign

http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/



http://www.dotcomwebdesign.com/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php[30.04.2013 12:51:15]


Sisukaart

Prindi

Sisene















Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Mailform

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&mailform[30.04.2013 12:51:16]


Sisukaart

Prindi

Sisene





Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Sisukaart

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&sitemap[30.04.2013 12:51:17]


Sisukaart

Prindi

Sisene


SisukaartAvaleht1 Lapse emotsionaalsed vajadused

Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest2 Perekond lapse elukeskkonnana

Perekonna liigidDüsfunktsionaalne pereÕppeülesanne 2.1. Enesekontrollitest

3 KasvatusstiilidKasvatusstiilide mõju lapse käitumiseleKasvatusveadLapsega toimetulekKaristusÕppeülesanne 3.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 3.2. VideonäitedÕppeülesanne 3.3. Ristsõna

4 Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne arengÕppeülesanne 4.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesanne 4.3. AnalüüsÕppeülesanne 4.4. Diskussioon

5 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEmotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedÕppeülesanne 5.1. Loo kirjutamine

6 Laste väärkohtlemineVäärkohtlemine

HooletussejätminePsühholoogiline väärkohtlemineEmotsionaalne väärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemineSeksuaalne väärkohtlemine

PerevägivaldTelevägivaldAbi lapse väärkohtlemiselÕppeülesanne 6.1. Enesekontrollitest

7 Tundeelu häiredÄrevushäiredMeeleoluhäired

Depressiooni sümptomidDepressiooni avalduminePõhjused ja ravi


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&sitemap[30.04.2013 12:51:17]

Õppeülesanne 7.1. Arutlus8 Sotsiaalvõrgustiku võimalused lapse abistamiseks

MikrosüsteemMesosüsteemEksosüsteemMakrosüsteemSotsiaalvõrgustikÕppeülesanne 8.1. Arutlus

9 Sotsiaalsete oskuste õpetamine arengulise erivajadusega lasteleLapse sotsialiseerumineRollimängÕppeülesanne 9.1.

ÕppeülesandedÕppeülesanne 10.1 Essee

Kasutatud ja soovitav kirjandus




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 1 Lapse emotsionaalsed vajadused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused[30.04.2013 12:51:18]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused

Õppeülesanne 1.1.Enesekontrollitest

2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


1 Lapse emotsionaalsed vajadusedVajadus on põhjus, mis paneb inimese tegutsema. Põhivajadused jagunevad kolmeks:

Füsioloogilised vajadused (une-, hapniku-, söömis- ja joomisvajadus).Sotsiaalsed vajadused, mis suunavad kaaslaste heakskiitu ja lähedust otsima.Psühholoogilised/emotsionaalsed vajadused, mille rahuldamise korral tunneb inimene end hästi.

Millised on lapse emotsionaalsed vajadused?

1. Armastada ja olla armastatud2. Tähelepanu3. Aktsepteerimist4. Tunnustust ja kiitust5. Distsipliini6. Vabadust7. Õpetust

Soovitused lapsevanemale lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks:

Muuda lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Arvesta kindlasti lapseisikupäraga. Jälgi last, et märkaksid tema tunnete muutumist ja väsimust.Võimalda lapsel kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist. Õpeta last oma tunnetest rääkima, niipositiivsetest kui negatiivsetest. Aita lapsel erinevatest tunnetest aru saada, neid väljendada ja oma tundeidvalitseda. Küsi lapselt häid küsimusi, mis näitavad hoolimist tema arvamustest. Anna vastamiseks aega.Võimalda lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused[30.04.2013 12:51:18]

Allikas: http://kidwhys.com/page/4/ (11.11.2011)

1. teema kasutatud ja soovitavad allikad

Almann, S. 2003. Laps ja tunded. Tea ja toimeta 22, Tallinn: Ilo, 5-36Campbell, R. 1997. Meie laps. Tallinn: LogosKinnunen, S. 2008. Las ma olen laps. Tallinn: AllikaSalum, M. 2010. Millised on lapse emotsionaalsed vajadused? MTÜ Oma PereTeiverlaur, M. 2010. Empaatia areng ja selle arendamine lapsel. TallinnWoolfson, R. 2004. Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak

Alammenüü

Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest



http://kidwhys.com/page/4/


Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 2 Perekond lapse elukeskkonnana

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana[30.04.2013 12:51:20]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana

Perekonna liigidDüsfunktsionaalne pereÕppeülesanne 2.1.Enesekontrollitest

3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


2 Perekond lapse elukeskkonnanaLapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast sotsiaalsestkeskkonnast. Materiaalse ja emotsionaalse kindlustunde loomise kõrval ongi perekonna kõige olulisem funktsioonsotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed.Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Meie ajale oniseloomulik vabaduse suurenemine turvalisuse vähenemise arvel. Eestis on sündimus 15-20 aasta jooksul märgatavaltkahanenud ning perekonna loomist ja esimese lapse sündi lükatakse edasi kõrgemasse vanusesse. Registreeritudabielude arv on järsult langenud ning väljaspool abielu sündinud laste arv on järsult tõusnud. Viimastel aastatel onsündimuse langus siiski pidurdunud. Tüüpiline on korduvabieludel põhinevate nn kärgperede tekkimine.

Hästi toimiva perekonna tunnused:

dünaamilisus – paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustelevanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskusedvanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusivõimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusitoimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtleminekindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidridsuhete komplementaarsus (täiendavad teineteist)vajaduste rahuldamise kõrge tase

Inimese kõige tähtsamad samastumised, väärtused ja eesmärgiteostused, tema sotsiaalne kohanemine võikohanematus viitavad sellele, kuidas perekond funktsioneerib. Perekonnas mõjutab ühe liikme tegutsemine alati teisiperekonnaliikmeid. Seega on perekonnas toimuv väga oluline üksikisiku häirete tekkimise ja nende ennetamiseseisukohalt. Kui perekond laste sotsialiseerimise funktsiooni täita ei suuda, tekib oht, et ühiskkond saab juurdeantisotsiaalse käitumisega ja ühiskonnaeluks kogenematu noore inimese. Sotsialiseerimise funktsiooni kaudu võibperekonda pidada teatud mõttes sillaks ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekond, kus vanemad on pikalttöötud, tarvitavad sageli alkoholi ja kus valitseb vägivald, kasvavad lapsed, kes peavad sellist elustiili normaalseks. Kavanemad, kellel puudub laste jaoks aeg, ei saa lastele olulisi väärtusi kaasa anda. Ajapuudusega kaasneb sageli kanõrk kontroll laste üle.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana[30.04.2013 12:51:20]

Allikas: http://www.barcelonapoint.com/


Hansson, L. 2001. Mitte ainult võitjatest. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia KirjastusKolga, V. 1998. Laps erinevates kasvukeskkondades. Väikelaps ja tema kasvukeskkond. TallinnaPedagoogikaülikool (lk 5-8).Korp, E., Enn Ü, Leppiman, A. 1999. Lapsed, kes kõnnivad omapäi. Tallinn: Marko LindKraav, I. 2000. Kodu lapseea kaitsetuse allikana. Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO 37-41Laane, K., Laane. E. 1999. Teavet probleemkäitumiste ennetustööks. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium

Alammenüü




http://www.barcelonapoint.com/en/family_holidays/calafell_costa_dorada


Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 3 Kasvatusstiilid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid[30.04.2013 12:51:21]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid

Kasvatusstiilide mõju lapsekäitumiseleKasvatusveadLapsega toimetulekKaristusÕppeülesanne 3.1.EnesekontrollitestÕppeülesanne 3.2.VideonäitedÕppeülesanne 3.3. Ristsõna

4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


3 Kasvatusstiilid

Näägutamine ei vii kuhugi. Foto: Dreamstime / Tomasz Trojanowski

Allikas: http://perekool.nupsu.ee/silt/perekond/ (11.11.2011)


Gordon, T. 2006. Tark lapsevanem. Tallinn: Väike VankerKõiv, K. 2001. Mida teha siis, kui sinu laps ...Tallinn: Eesti Lastekaitse LiitNiiberg, T., Linnas, M. 2007. Laps läheb lasteaeda. Tallinn: AtlexSaarits, Ü. (2005). Kasvamine ja kasvatus. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex

Alammenüü

Kasvatusstiilide mõju lapse käitumiseleKasvatusveadLapsega toimetulek

http://perekool.nupsu.ee/date/2011/09/page/8/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid[30.04.2013 12:51:21]

KaristusÕppeülesanne 3.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 3.2. VideonäitedÕppeülesanne 3.3. Ristsõna




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 4 Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng[30.04.2013 12:51:23]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng

Õppeülesanne 4.1. TeesideesitamineÕppeülesanne 4.2. KavakoostamineÕppeülesanne 4.3. AnalüüsÕppeülesanne 4.4.Diskussioon

5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


4 Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne arengTeema läbitakse seminari vormis üliõpilaste iseseisvate tööde põhjal. Käsitletavad alateemad on:

Lapse tundeelu arengLapse sotsiaalsete oskuste areng lapse üldise arengu kontekstis ja arengu toetamise võimalusedPuudlike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed

Teema omandamieks tuleb üliõpilasel läbi töötada järgmised allikad:

Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92-102.Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜKirjastus. Lk 53-58, lk 59-63, lk 72-75.

Allikaid aitavad läbi töötada õppeülesanded 4.1-4.3.

Õppeülesanne 4.1Õppeülesanne 4.2Õppeülesanne 4.3

Kõik õppeülesanded tuleb lahendada kirjalikult ja esitada Moodle keskkonnas tegevuskavas ettenähtud tähtajaksvastavalt õppeülesannetes toodud juhistele.

Seminaril toimub diskussioon (õppeülesanne 4.4) kasutades aktiivõppe meetodit akvaarium.

http://www.tps.edu.ee/makaee/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng[30.04.2013 12:51:23]

Allikas: http://perekool.nupsu.ee/


Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühosotsiaalse keskkonnajuhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.

Alammenüü

Õppeülesanne 4.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesanne 4.3. AnalüüsÕppeülesanne 4.4. Diskussioon



http://perekool.nupsu.ee/silt/vaikelapse-kaitumine/page/2/


Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 5 Emotsionaalsed ja käitumisraskused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 12:51:25]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused

Emotsionaalsete jakäitumisprobleemide põhjusedÕppeülesanne 5.1. Lookirjutamine

6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


5 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttukasutatakse terminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed jakäitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavadvõi muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste lasteõpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine võireaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanudpsühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei olevõimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena,tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena.

Eristatakse 2 kategooriat:

eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse javäljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esinebpeamiselt poistel.internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatustsuhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevatesolukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poisteldiagnoositakse oluliselt sagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoolesuunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele ja kaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoolesuunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks. Kui laps elab oma mure välja probleemsekäitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivad tagajärjed olla tõsisemad,sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 12:51:25]

Allikas: http://perekool.nupsu.ee/ (11.11.2011)


Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. EripedagoogikaVesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemidemärkamine ja varane sekkumine. Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.

Alammenüü

Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedÕppeülesanne 5.1. Loo kirjutamine





Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 6 Laste väärkohtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:51:26]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine

VäärkohtleminePerevägivaldTelevägivaldAbi lapse väärkohtlemiselÕppeülesanne 6.1.Enesekontrollitest

7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


6 Laste väärkohtlemineLapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtueakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlejaks on enamasti isik, kes on oma karakteristikute (vanuse, staatuse,teadmiste, füüsilise jõu) poolest lapse suhtes võimupositsioonil, mis muudab lapse tema suhtes kaitsetuks. Väär-kohtlemine toimub kõigis ühiskonnakihtides ning erineva haridustasemega vanemate poolt.

Allikas: http://bloghop.info/ (11.11.2011)


Eesti Lastekaitse Liit. http://www.lastekaitseliit.ee (01.11.2011)Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus. http://www.sm.ee (01.11.2011)EV Sotsiaalministeerium. 2002. Ohvriabi käsiraamat. TallinnKorp, E., Leppiman, A., Meres, T. 2002. Laps: Elu, probleemid ja lahendused. TallinnMangs, K., Martell, M. 2000. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. Tartu Ülikooli Kirjastus.Paloheimo, M. 1999. Lapsepõlve mõjud. VarrakSoonets, R. 1997. Lapse väärkohtlemine. TartuSoonets, R. 1999. Laste väärkohtlemise mõjust nende elukvaliteedile. Sotsiaaltöö nr. 5, 21.Tomberg, E. 1999. Vägivald lapse suhtes. Sotsiaaltöö nr. 5, 14-15.

Alammenüü

Väärkohtlemine

http://bloghop.info/2011/01/19/child-abuse/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:51:26]





Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 7 Tundeelu häired

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired[30.04.2013 12:51:27]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired

ÄrevushäiredMeeleoluhäiredÕppeülesanne 7.1. Arutlus

8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


7 Tundeelu häiredLaste ja noorte levinumad psüühikahäired jagunevad tundeelu- ja käitumishäireteks ehk internalisatsiooni- jaeksternalisatsioonihäireteks.

Internalisatsiooni- ehk tundeelu häirete korral on sümptomite põhjuseks liigselt suur ärevus, mis ei väljendualati otseselt, vaid võib olla varjatud muude sümptomitega, kuid agressioon on suunatud iseenda vastuKäitumis- ehk eksternalisatsioonihäirete korral suunab laps oma halva enesetunde väljapoole, stkäitumisse



Laste- ja noortepsühhiaatria. 2006. Tallinn: MedicinaRHK-10 1999. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised. TartuÜlikool.

Alammenüü




http://perekool.nupsu.ee/kategooria/vaikelapsed/jonnimine/


Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 8 Sotsiaalvõrgustiku võimalused lapse abistamiseks

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks[30.04.2013 12:51:29]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustikuvõimalused lapse abistamiseks


9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


8 Sotsiaalvõrgustiku võimalused lapse abistamiseksAmeerika lastepsühholoog U. Bronfenbrenner on oma tuntud mudeli kaudu kirjeldanud lapse sotsiaalvõrgustikutoimivust. Selle sotsio-ökoloogilise teooria (1979) aluseks on arusaam, et muutus süsteemi mistahes osas mõjutabsüsteemi teisi osi. Last ja tema peret võivad mõjutada näiliselt neist kaugel olevad asjaolud ja sündmused (nt ühiskonnasotsiaalprobleemid). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnast sõltuva institutsioonina, kus välisele survele aitabvastu seista pere tugevus ja kokkukuuluvustunne.

Eelkoolieas on lapse arengus tähtsal kohal sotsiaalsed süsteemid, milles ta enim lävib. Nendeks on perekond jaeakaaslased. Eakaaslastega suhtleb laps kõige aktiivsemalt koolieelses lasteasutuses. Perekonnas on tähtsadlapsevanemad ja vanavanemad. Igas keskkonnas on erineva tugevusega mõjufaktorid, milleks on objektid võitegevused, mis jätavad jälje lapse suhtlemis-, mõtte- ja käitumismaailma.

Sotsiaalne keskkond (kasvukeskkond) on inimsuhteid hõlmav elukeskkonna osa, formaalsete ja mitteformaalseteseoste kogum, milles inimene tegutseb ja elab. Sotsiaalne keskkond mõjutab isiksuse arengut, tegutsemise motiive jahinnanguid. Kasvukeskkonnad kujundavad laste arvamusi ja hoiakuid, mida nad siis jäljendavad. Lastel tekivadnägemused sõprusest, heast ning halvast, rikkusest, tarkusest ja ilust ning elementaarsetest viisakusreeglitest.

Sotsio-ökoloogilise teooria rajaja Uri Bronfenbrenner teooria loob raamistiku keskkonna mõjusfääride mõistmiseks.Bronfenbrenneri teooria aluseks on arusaam, et muutus ökoloogilise süsteemi mis tahes osas mõjutab süsteemi teisi osi,luues nõnda vajaduse tasakaalu saavutamiseks isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Ta liigitab erinevadkeskkonnastruktuurid mikrosüsteemiks, mesosüsteemiks, eksosüsteemiks ja makrosüsteemiks.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks[30.04.2013 12:51:29]

Allikas: http://www.inkingrey.com/ (11.11.2011)


Hansson, L. 2006. Perekond kui lapse kasvukeskkond. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: TallinnaÜlikooli KirjastusKlefbeck, J. & Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: Omanäoline KoolKoolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008. Riigi Teataja I, 23, 152.Laps ja pere tänases Eestis : teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna PedagoogikaülikoolSaarits, Ü. 2001. Perekond lapse väärtuste kujundajana. Rmt. Veisson, M. ( Toim.).Saarits, Ü. 2005. Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L. & Sarapuu, H. (Koost). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetajakäsiraamat. Tartu: Atlex, 112-116.Saat, H. 2004. Sotsiaalne kompetentsus. Haridus 1, 18-21.Tiko, A. 2004. Kodu, kool ja õpilaskodu sotsiaalökoloogilises perspektiivis. Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsedoskused: teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli KirjastusTulva, T.& Viiralt, I. 2001.Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Artiklite kogumik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 79-84.

Alammenüü




http://www.inkingrey.com/article/370/childrens-emotional-problems


Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - 9 Sotsiaalsete oskuste õpetamine arengulise erivajadusega lastele

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele[30.04.2013 12:51:30]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskusteõpetamine arenguliseerivajadusega lastele

Lapse sotsialiseerumineRollimängÕppeülesanne 9.1.

ÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


9 Sotsiaalsete oskuste õpetamine arengulise erivajadusega lasteleLapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonnategurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. AEV (arengulise erivajadusega) laps läbiboma arengus ja oskuste kujunemises samad etapid, mis eakohase arenguga laps, kuid etappide kestus ja eripära sõltuberivajaduse liigist ja raskusastmest. AEV lastel on vähemal või suuremal määral kahjustatud enamik arengupõhivaldkondi, milleks on:

kognitiivsed oskusedmotoorika valdkondkommunikatsiooneneseteenindusoskusedsotsiaalsed oskused

Nimetatud arenguvaldkonnad arenevad lapsel paralleelselt, ühe arenguvaldkonna mõjutamine õppe- jakasvatustegevuse kaudu toob sageli kaasa muutused ka teistes. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatudviies põhivaldkonnas tuleb arvestada lapse arengu ja õpetamise seaduspärasustega. Õppimine on protsess, milletulemusel kujunevad püsivad muutused õppija tegevusvõimes või käitumises. Oluline on, et õppimise tulemusel lisandubuusi teadmisi või toimub olemasoleva muutus.

Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimesetarvetest. Esialgu on vastsündinu tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne), kuid peagi lisandub vajadus suhelda(elavnemiskompleks ema märgates) ning ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostubmingite konkreetsete esemetega, nähtustega, isikutega, siis hakkavadki kujunema motiivid st. objekt omandab lapsejaoks tähenduse.

Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse, mis võib ollapraktiline, vaimne ja kombineeritud. Tegevuse kujunemisel on kolm etappi:

käelise tegevuse etapp (laps sooritab kogu tegevuse konkreetsete esemetega); sõnalise tegevuse etapp (laps kirjeldab tegevust); mõttelise tegevuse etapp (laps suudab kogu tegevusest luua kujutluspildi).

Väikese lapse areng algab praktiliste tegevuste omandamisest, alles selle põhjal tekkinud kujutlused on materjaliksvaimsele tegevusele. Lapse tegevus jaotub esialgu täiskasvanu ja lapse vahel, on sotsiaalne:

tegevus koos täiskasvanuga,jäljendamine,tegutsemine näidise järgi,tegutsemine sõnalise korralduse järgi ja alles lõpukstegutsemine iseseisvalt.

Ajapikku lapse sõltuvus täiskasvanust väheneb ning praktiliste tegevuste arengut hakkab järjest enam mõjutamakoostegevus eakaaslastega. Õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikukstoiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Toimingu sooritamisel tuleb läbida järgmised etapid:


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele[30.04.2013 12:51:30]

orienteerumine ülesandes (mida on vaja teha, milleni tuleb jõuda);planeerimine (kuidas teha, mis järjekorras);ülesande sooritamine;enesekontroll (kas saavutasime loodetud tulemuse).

AEV laste õpetamisel/arendamisel tuleb sageli alustada sellest, et laps fikseeriks oma pilgu inimesele või objektile. Selleks kasutab täiskasvanu osutavat ¸esti ja viipeid; muudab hääletooni, tämbrit ja tugevust; lisab tähelepanu köitvaiddetaile. Kindlasti peab õpetaja oma rollis olema emotsionaalne. Edasi kujuneb nn. ühise tähelepanu oskus - laps taotleb(pilguga, osutamisega, käest sikutamisega) tema jaoks fookuses olevatele objektidele ja sündmustele ka täiskasvanutähelepanu. Samas tuleb last köitva uue pakkumisel olla ettevaatlik, sest liiga palju uut teavet korraga või liiga kiirestiesitatult, võib köita tähelepanu vaid hetkeks ega võimalda tegevustes soovitud tulemuseni jõuda. Laps ei suudakeskenduda olulisele teabele, muutub rahutuks, väsib ja tema tähelepanu hajub. Laste sihipärane tegevus pikeneb siis,kui õpetamisvõtted otstarbekalt vahelduvad: vaimset pinget nõudvale tegevusele järgnegu kindlasti liikumine võiliigutuste sooritamine.


Bleach, F. 2008. Igaüks on erinev. Tartu: Tartu Ülikooli KirjastusDaniels, E. R., Stafford, K. 2004. Erivajadusega laste kaasamine. Tartu: TartumaaHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikooliKirjastus.Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2006. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava üldosa 19. peatükk, täiendatud variant.Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tartu Studium.Kõrgesaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus.Lovaas, O. I. 1998. Arenguhälbega laste õpetamine. Tallinn: Eesti Autismiühing.Strebeleva, E. A. 2001. Formirovanie mõšlenija u detei s otklonenijami v razvitii. Moskva: VLADOS.Strebeleva, J. A. 2001. Spetsialnaja doškolnaja pedagoogika. Moskva: Akademia.Võgotski, L. S. 1983. Sobranie sotšinenij: Osnovõ defektologii, tom 5. Moskva: Pedagogika.

Alammenüü





Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanded

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?%D5ppe%FClesanded[30.04.2013 12:51:32]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesanded

Õppeülesanne 10.1 EsseeKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


ÕppeülesandedÕppeülesanne 1.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 2.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 3.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 3.2. VideonäitedÕppeülesanne 3.3. Ristsõna (teema 1-3 kohta)Õppeülesanne 4.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesanne 4.3. AnalüüsÕppeülesanne 4.4. Diskussioon (seminaris)Õppeülesanne 5.1. Loo kirjutamineÕppeülesanne 6.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 7.1. ArutlusÕppeülesanne 8.1. ArutlusÕppeülesanne 9.1Õppeülesanne 10.1. Essee (arvestusülesanne)

Alammenüü

Õppeülesanne 10.1 Essee




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Kasutatud ja soovitav kirjandus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus[30.04.2013 12:51:33]


Sisukaart

Prindi

Sisene


Kasutatud ja soovitav kirjandus1. teema


2. teema


3. teema

Gordon, T. 2006. Tark lapsevanem. Tallinn: Väike VankerKõiv, K. 2001. Mida teha siis, kui sinu laps ...Tallinn: Eesti Lastekaitse LiitNiiberg, T., Linnas, M. 2007. Laps läheb lasteaeda. Tallinn: AtlexSaarits, Ü. 2005. Kasvamine ja kasvatus. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex

4. teema

Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühhosotsiaalse keskkonnajuhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.

5. teema


6. teema

Eesti Lastekaitse Liit. http://www.lastekaitseliit.ee


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus[30.04.2013 12:51:33]

Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus. http://www.sm.eeEV Sotsiaalministeerium. 2002. Ohvriabi käsiraamat. TallinnKorp, E., Leppiman, A., Meres, T. 2002. Laps: Elu, probleemid ja lahendused. TallinnMangs, K., Martell, M. 2000. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. Tartu Ülikooli Kirjastus.Paloheimo, M. 1999. Lapsepõlve mõjud. VarrakSoonets, R. 1997. Lapse väärkohtlemine. TartuSoonets, R. 1999. Laste väärkohtlemise mõjust nende elukvaliteedile. Sotsiaaltöö nr. 5, 21.Tomberg, E. 1999. Vägivald lapse suhtes. Sotsiaaltöö nr. 5, 14-15.

7. teema


8. teema


9. teema


Kasutatud metoodilised materjalid

Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannetekoostamisele (VANKeR ja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&print[30.04.2013 12:51:34]

AvalehtE-kursuse eesmärgiks on aidata õppijal õppida tundma lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi. Kursus võimaldab:

saada teadmisi lapse emotsionaalse arengu eripärast ning sotsiaalsete oskuste arengu põhimõtetest ning puudulike sotsiaalsete oskustenegatiivsetest tagajärgedestmõista väärkohtlemise mõju lapsele ning kriitilistesse situatsioonidesse sekkumise tähtsustõppida tundma erivajadusega lapse emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning abistamise võimalusiõppida tundma käitumisraskuste ennetamise ja nendega toimetuleku võimalusi ning lasteaiaõpetajate vastutust.









Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Sisene

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Avaleht&login[30.04.2013 12:51:35]


Sisukaart

Prindi

Sisene


SiseneSüsteemi võivad kasutada ainult vastavate õigustega isikud.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&mailform[30.04.2013 12:51:36]


Sisukaart

Prindi

Sisene






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&sitemap[30.04.2013 12:51:36]


Sisukaart

Prindi

Sisene














http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&sitemap[30.04.2013 12:51:36]










http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused[30.04.2013 12:51:38]




Sisukaart

Prindi

Sisene







Muuda lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Arvesta kindlasti lapseisikupäraga. Jälgi last, et märkaksid tema tunnete muutumist ja väsimust.Võimalda lapsel kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist. Õpeta last oma tunnetest rääkima, niipositiivsetest kui negatiivsetest. Aita lapsel erinevatest tunnetest aru saada, neid väljendada ja oma tundeidvalitseda. Küsi lapselt häid küsimusi, mis näitavad hoolimist tema arvamustest. Anna vastamiseks aega.Võimalda lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused[30.04.2013 12:51:38]




Alammenüü

Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana[30.04.2013 12:51:39]




Sisukaart

Prindi

Sisene


2 Perekond lapse elukeskkonnanaLapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast sotsiaalsestkeskkonnast. Materiaalse ja emotsionaalse kindlustunde loomise kõrval ongi perekonna kõige olulisem funktsioonsotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed.Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Meie ajale oniseloomulik vabaduse suurenemine turvalisuse vähenemise arvel. Eestis on sündimus 15-20 aasta jooksul märgatavaltkahanenud ning perekonna loomist ja esimese lapse sündi lükatakse edasi kõrgemasse vanusesse. Registreeritudabielude arv on järsult langenud ning väljaspool abielu sündinud laste arv on järsult tõusnud. Viimastel aastatel onsündimuse langus siiski pidurdunud. Tüüpiline on korduvabieludel põhinevate nn kärgperede tekkimine.



Inimese kõige tähtsamad samastumised, väärtused ja eesmärgiteostused, tema sotsiaalne kohanemine võikohanematus viitavad sellele, kuidas perekond funktsioneerib. Perekonnas mõjutab ühe liikme tegutsemine alati teisiperekonnaliikmeid. Seega on perekonnas toimuv väga oluline üksikisiku häirete tekkimise ja nende ennetamiseseisukohalt. Kui perekond laste sotsialiseerimise funktsiooni täita ei suuda, tekib oht, et ühiskkond saab juurdeantisotsiaalse käitumisega ja ühiskonnaeluks kogenematu noore inimese. Sotsialiseerimise funktsiooni kaudu võibperekonda pidada teatud mõttes sillaks ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekond, kus vanemad on pikalttöötud, tarvitavad sageli alkoholi ja kus valitseb vägivald, kasvavad lapsed, kes peavad sellist elustiili normaalseks. Kavanemad, kellel puudub laste jaoks aeg, ei saa lastele olulisi väärtusi kaasa anda. Ajapuudusega kaasneb sageli kanõrk kontroll laste üle.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana[30.04.2013 12:51:39]




Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid[30.04.2013 12:51:41]




Sisukaart

Prindi

Sisene


3 Kasvatusstiilid





Alammenüü

Kasvatusstiilide mõju lapse käitumiseleKasvatusveadLapsega toimetulek



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid[30.04.2013 12:51:41]

KaristusÕppeülesanne 3.1. EnesekontrollitestÕppeülesanne 3.2. VideonäitedÕppeülesanne 3.3. Ristsõna





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng[30.04.2013 12:51:42]




Sisukaart

Prindi

Sisene





Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92-102.Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜKirjastus. Lk 53-58, lk 59-63, lk 72-75.



Kõik õppeülesanded tuleb lahendada kirjalikult ja esitada Moodle keskkonnas tegevuskavas ettenähtud tähtajaksvastavalt õppeülesannetes toodud juhistele.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng[30.04.2013 12:51:42]



Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühosotsiaalse keskkonnajuhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.

Alammenüü

Õppeülesanne 4.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesanne 4.3. AnalüüsÕppeülesanne 4.4. Diskussioon






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 12:51:44]




Sisukaart

Prindi

Sisene


5 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttukasutatakse terminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed jakäitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavadvõi muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste lasteõpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine võireaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanudpsühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei olevõimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena,tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena.


eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse javäljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esinebpeamiselt poistel.internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatustsuhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevatesolukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poisteldiagnoositakse oluliselt sagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoolesuunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele ja kaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoolesuunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks. Kui laps elab oma mure välja probleemsekäitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivad tagajärjed olla tõsisemad,sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 12:51:44]




Alammenüü

Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedÕppeülesanne 5.1. Loo kirjutamine






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:51:45]




Sisukaart

Prindi

Sisene


6 Laste väärkohtlemineLapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtueakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlejaks on enamasti isik, kes on oma karakteristikute (vanuse, staatuse,teadmiste, füüsilise jõu) poolest lapse suhtes võimupositsioonil, mis muudab lapse tema suhtes kaitsetuks. Väär-kohtlemine toimub kõigis ühiskonnakihtides ning erineva haridustasemega vanemate poolt.




Alammenüü

Väärkohtlemine



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:51:45]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired[30.04.2013 12:51:46]




Sisukaart

Prindi

Sisene


7 Tundeelu häiredLaste ja noorte levinumad psüühikahäired jagunevad tundeelu- ja käitumishäireteks ehk internalisatsiooni- jaeksternalisatsioonihäireteks.

Internalisatsiooni- ehk tundeelu häirete korral on sümptomite põhjuseks liigselt suur ärevus, mis ei väljendualati otseselt, vaid võib olla varjatud muude sümptomitega, kuid agressioon on suunatud iseenda vastuKäitumis- ehk eksternalisatsioonihäirete korral suunab laps oma halva enesetunde väljapoole, stkäitumisse




Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks[30.04.2013 12:51:49]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustikuvõimalused lapse abistamiseks



Sisukaart

Prindi

Sisene


8 Sotsiaalvõrgustiku võimalused lapse abistamiseksAmeerika lastepsühholoog U. Bronfenbrenner on oma tuntud mudeli kaudu kirjeldanud lapse sotsiaalvõrgustikutoimivust. Selle sotsio-ökoloogilise teooria (1979) aluseks on arusaam, et muutus süsteemi mistahes osas mõjutabsüsteemi teisi osi. Last ja tema peret võivad mõjutada näiliselt neist kaugel olevad asjaolud ja sündmused (nt ühiskonnasotsiaalprobleemid). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnast sõltuva institutsioonina, kus välisele survele aitabvastu seista pere tugevus ja kokkukuuluvustunne.

Eelkoolieas on lapse arengus tähtsal kohal sotsiaalsed süsteemid, milles ta enim lävib. Nendeks on perekond jaeakaaslased. Eakaaslastega suhtleb laps kõige aktiivsemalt koolieelses lasteasutuses. Perekonnas on tähtsadlapsevanemad ja vanavanemad. Igas keskkonnas on erineva tugevusega mõjufaktorid, milleks on objektid võitegevused, mis jätavad jälje lapse suhtlemis-, mõtte- ja käitumismaailma.

Sotsiaalne keskkond (kasvukeskkond) on inimsuhteid hõlmav elukeskkonna osa, formaalsete ja mitteformaalseteseoste kogum, milles inimene tegutseb ja elab. Sotsiaalne keskkond mõjutab isiksuse arengut, tegutsemise motiive jahinnanguid. Kasvukeskkonnad kujundavad laste arvamusi ja hoiakuid, mida nad siis jäljendavad. Lastel tekivadnägemused sõprusest, heast ning halvast, rikkusest, tarkusest ja ilust ning elementaarsetest viisakusreeglitest.

Sotsio-ökoloogilise teooria rajaja Uri Bronfenbrenner teooria loob raamistiku keskkonna mõjusfääride mõistmiseks.Bronfenbrenneri teooria aluseks on arusaam, et muutus ökoloogilise süsteemi mis tahes osas mõjutab süsteemi teisi osi,luues nõnda vajaduse tasakaalu saavutamiseks isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Ta liigitab erinevadkeskkonnastruktuurid mikrosüsteemiks, mesosüsteemiks, eksosüsteemiks ja makrosüsteemiks.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks[30.04.2013 12:51:49]




Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele[30.04.2013 12:51:50]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskusteõpetamine arenguliseerivajadusega lastele



Sisukaart

Prindi

Sisene


9 Sotsiaalsete oskuste õpetamine arengulise erivajadusega lasteleLapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonnategurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. AEV (arengulise erivajadusega) laps läbiboma arengus ja oskuste kujunemises samad etapid, mis eakohase arenguga laps, kuid etappide kestus ja eripära sõltuberivajaduse liigist ja raskusastmest. AEV lastel on vähemal või suuremal määral kahjustatud enamik arengupõhivaldkondi, milleks on:


Nimetatud arenguvaldkonnad arenevad lapsel paralleelselt, ühe arenguvaldkonna mõjutamine õppe- jakasvatustegevuse kaudu toob sageli kaasa muutused ka teistes. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatudviies põhivaldkonnas tuleb arvestada lapse arengu ja õpetamise seaduspärasustega. Õppimine on protsess, milletulemusel kujunevad püsivad muutused õppija tegevusvõimes või käitumises. Oluline on, et õppimise tulemusel lisandubuusi teadmisi või toimub olemasoleva muutus.

Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimesetarvetest. Esialgu on vastsündinu tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne), kuid peagi lisandub vajadus suhelda(elavnemiskompleks ema märgates) ning ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostubmingite konkreetsete esemetega, nähtustega, isikutega, siis hakkavadki kujunema motiivid st. objekt omandab lapsejaoks tähenduse.

Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse, mis võib ollapraktiline, vaimne ja kombineeritud. Tegevuse kujunemisel on kolm etappi:


Väikese lapse areng algab praktiliste tegevuste omandamisest, alles selle põhjal tekkinud kujutlused on materjaliksvaimsele tegevusele. Lapse tegevus jaotub esialgu täiskasvanu ja lapse vahel, on sotsiaalne:


Ajapikku lapse sõltuvus täiskasvanust väheneb ning praktiliste tegevuste arengut hakkab järjest enam mõjutamakoostegevus eakaaslastega. Õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikukstoiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Toimingu sooritamisel tuleb läbida järgmised etapid:


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele[30.04.2013 12:51:50]


AEV laste õpetamisel/arendamisel tuleb sageli alustada sellest, et laps fikseeriks oma pilgu inimesele või objektile. Selleks kasutab täiskasvanu osutavat ¸esti ja viipeid; muudab hääletooni, tämbrit ja tugevust; lisab tähelepanu köitvaiddetaile. Kindlasti peab õpetaja oma rollis olema emotsionaalne. Edasi kujuneb nn. ühise tähelepanu oskus - laps taotleb(pilguga, osutamisega, käest sikutamisega) tema jaoks fookuses olevatele objektidele ja sündmustele ka täiskasvanutähelepanu. Samas tuleb last köitva uue pakkumisel olla ettevaatlik, sest liiga palju uut teavet korraga või liiga kiirestiesitatult, võib köita tähelepanu vaid hetkeks ega võimalda tegevustes soovitud tulemuseni jõuda. Laps ei suudakeskenduda olulisele teabele, muutub rahutuks, väsib ja tema tähelepanu hajub. Laste sihipärane tegevus pikeneb siis,kui õpetamisvõtted otstarbekalt vahelduvad: vaimset pinget nõudvale tegevusele järgnegu kindlasti liikumine võiliigutuste sooritamine.



Alammenüü






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?%D5ppe%FClesanded[30.04.2013 12:51:51]



Sisukaart

Prindi

Sisene



Alammenüü

Õppeülesanne 10.1 Essee





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus[30.04.2013 12:51:52]


Sisukaart

Prindi

Sisene




2. teema


3. teema


4. teema

Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühhosotsiaalse keskkonnajuhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.

5. teema


6. teema

Eesti Lastekaitse Liit. http://www.lastekaitseliit.ee


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus[30.04.2013 12:51:52]

Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus. http://www.sm.eeEV Sotsiaalministeerium. 2002. Ohvriabi käsiraamat. TallinnKorp, E., Leppiman, A., Meres, T. 2002. Laps: Elu, probleemid ja lahendused. TallinnMangs, K., Martell, M. 2000. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. Tartu Ülikooli Kirjastus.Paloheimo, M. 1999. Lapsepõlve mõjud. VarrakSoonets, R. 1997. Lapse väärkohtlemine. TartuSoonets, R. 1999. Laste väärkohtlemise mõjust nende elukvaliteedile. Sotsiaaltöö nr. 5, 21.Tomberg, E. 1999. Vägivald lapse suhtes. Sotsiaaltöö nr. 5, 14-15.

7. teema


8. teema


9. teema



Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannetekoostamisele (VANKeR ja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&print[30.04.2013 12:51:53]












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Avaleht&login[30.04.2013 12:51:54]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Avaleht[30.04.2013 12:51:55]


Sisukaart

Prindi

Sisene
















http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&print&mailform[30.04.2013 12:51:56]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&login[30.04.2013 12:51:57]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&print&sitemap[30.04.2013 12:51:57]
















http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&print&sitemap[30.04.2013 12:51:57]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:51:58]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 1.1. EnesekontrollitestEnesekontrollitesti abil saad kontrollida omandatud teadmisi. Enne testi sooritamist tööta kindlasti läbi õppematerjalid.

Test koosneb kahest osast:

1. Vastavuste seadmine2. Õigete vastusevariantide märkimine

Hindamine:

Kui saad testi mõlema osa tulemuseks:

100%, siis oled vajaliku materjali omandanud. Tubli!vähem kui 80%, siis pead veel kordama.vähem kui 50%, siis pead veel õppima ja alusta algusest

Alusta testi tegemist!




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Perekonna liigid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid[30.04.2013 12:52:00]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Perekonna liigidTuumperekond – ema, isa ja lapsed. Pere õhkkond kujundab lapse arengut, peres omandab laps hoiakud,mõtteviisi, käitumismustrid, suhtumised, väärtus-hinnangud. Lapsepõlve mõjudest on raske vabaneda.Üksikvanema perekond on tuumperekond, millesse kuulub vaid üks vanem. Lapse arengu seisukohalt ei oleselline perekond nii soodne kui täielik tuumperekond. Lapsel on tavaliselt vähe võimalusi erinevate soo- javanemarollide kogemiseks ja omandamiseks. Siiski võib teadlik ema või isa anda oma lapsele eluks heaettevalmistuse. Üksikvanema perekonnas puuduvad konfliktid vanemate vahel, mis võivad tuumperes kahjustadalapse arengut.Laiendatud perekond – tuumperekond, kus elavad lisaks vanematele ja lastele ka vanavanemad või teisedsugulased. Selline perekond annab lapsele võimaluse kogeda rohkem täiskasvanurolle ning loob tugevamasideme vanemate inimestega.Päritoluperekond – pere kuhu täiskasvanu omal ajal sündis ja kasvas.Lahutav perekond – lagunev tuumperekond. Sellises peres on reeglina palju pingeid, mis võivad lastkahjustada.Kärgpered – korduvatel kooseludel põhinevad "kirjude" koosseisudega pered (sinu-minu-meie lapsed)


http://perekool.nupsu.ee/silt/perekond/%20


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid[30.04.2013 12:52:00]




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Düsfunktsionaalne pere

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere[30.04.2013 12:52:01]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Düsfunktsionaalne perePerekond, mis mingitel põhjustel ei suuda oma liikmete olulisi vajadusi rahuldada ning ei täida seega omaülesandeid, on düsfunktsionaalne e väärtalitlev pere.

Düsfunktsionaalse pere tunnused:

puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootilinesuhtlemisprobleemidrollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus perespereliikmete vajadused rahuldamatausaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmudpereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatusperevägivaldebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine

Lapse rollid düsfunktsionaalses peres:

perekonna sangarpatuoinasunustatudnähtamatu laps sõltlane

Lapse defitsiidid:

õppimispuudedpuudulikud sotsiaalsed ja kognitiivsed oskusedimpulsiivsusabstraktse mõtlemise defitsiitebaküps väärtussüsteem

NULLTASAND – kestev traumaatiline olukord, st isiklik või perekondlik krooniline kriis, mis kahjustab inimese psüühikatja käitumist.

Nulltasandi tunnused:

pidev mure, stress, hirm (ärevus, paanika); depressioonsundreaktsioonidtoitumishäiredvaimsed hälbedpsühhosomaatilised haigusedpühendumine väärharjumustele ja väärastunud suhetele (kaassõltuvus)

Muutuste teatud taseme puhul ei ole inimene enam võimeline omal jõul olukorda muutma, vajalik on välinesüstemaatiline abi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere[30.04.2013 12:52:01]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:%D5ppe%FClesanne_2.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:52:02]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Hindamine:

Kui saad testi tulemuseks:






Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Kasvatusstiilide mõju lapse käitumisele

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusstiilide_m%F5ju_lapse_k%E4itumisele[30.04.2013 12:52:04]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Kasvatusstiilide mõju lapse käitumiseleAutokraatlik stiil (vanem on diktaator)

eesmärgiks on vanemliku võimu saavutaminevanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamiseleabsoluutne kontroll kõiges, piirid kõigesäraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine

Laps:

tasustamine ja karistamine halvab loovust ja sisemist motivatsioonikuna kõike dikteeritakse, siis ei õpi tegema otsuseidalluvad ka muudes olukordades kergesti, ei suuda ise otsustadamuserdub, kuuletub kõiges, ei püüagi võideldaei teki peres usaldust, lähedust, sõprustVõi – hakkab mässama, tavaliselt murdeeas

Kõikelubav / minnalaskev stiil – tihti vanemail, kelle oma vanemad on olnud autokraatsed

laste vabadusi ei piiratakorrale, rutiinile ei pöörata rõhku

Laps:

tekib ebakindlustunne, sest ta ei tea mida temalt oodatakselaps ei allu korrale ka väljaspool kodu, probleemid koolislapsel ei teki kuuluvustunnet

Suunav stiil (demokraatlik): aktiivne vanem

nii vabadus kui kõigi õigused ja kohustused on võrdselt tähtsadolulised on ka kord ja rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatudüksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektigalapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeidprobleemidele lahenduste otsimisel püütakse lähtuda sellest, et kõigi vajadused saaksid rahuldatud täies mahusvabadus on laienevate piiridega




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Kasvatusvead

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusvead[30.04.2013 12:52:05]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Kasvatusveadkorratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanemateleallasurumine ja autokraatlik kohtlemineüks vanem ilma sõnaõiguseta, autoriteeditaülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kesise ei saa elus hakkama (naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nii nagu ema või vanaema lapsepõlves),vastutustunne ei arenemõtete lugemineliidud pereliikmete vahel (nt ema-isa riius, ema püüab ühelt lapselt armastust otsida), võib tekitada tõsiseidpsüühilisi probleemevarjatud manipulatsioonid: ei väljendata oma soove/vajadusi, kuid võetakse märtriroll: keegi minuga ei arvesta,mina pean alati üksi...“pendelkasvatus”




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Lapsega toimetulek

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Lapsega_toimetulek[30.04.2013 12:52:06]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Lapsega toimetulekLapsega toimetulek sõltub sellest:

1. Kuidas vanemad lapsesse suhtuvad2. Kuidas nad lapsega suhtlevad3. Milliseid sekkumisviise nad probleemide korral rakendavad

Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt – armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja “miks” küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüabpeegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada.

Sekkub efektiivselt, kui laps on hakkama saanud millegagi, mis ei ole kohane:

Viisakas palve3 osaline minasõnum:

milline konkreetne käitumine mulle ei meeldimillist kahju see teebmilliseid tundeid see minus tekitabNäiteks: “Kui sa teleka nii kõvasti mängima paned, ei saa ma isaga rääkida ja see pahandab mind.”

Ennetav minasõnum: ütle, mida Sa lapselt ootadAja maha võtmine: kuulata lapse lugu ja rääkida oma luguEelhoiatus ja valikuvabadusErinevate käitumisviiside selgitamineTeost tulenevad tagajärjed

Last peaks tunnustama ja julgustama kui näeme ta käitumise paranemist.

Kõik lapsed vajavad reegleid/piire. Kuidas neid kehtestada nii, et kõigi pereliikmete vajadused saaksidrahuldatud?

Hea oleks reegleid ja piire kehtestada koos lapse/noorega, sest:

sellega motiveerime lapsi oma käitumise muutmise eest ise vastutust võtma, areneb tema vastutustunnelaps õpib kokkulepetest kinni pidamaarenevad koostööoskused ja teistega arvestamine




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Karistus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Karistus[30.04.2013 12:52:07]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Karistuspidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha:

halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtusmahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast

karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetadanäitab, mida ei tohi tehaei näita, mida tohib teha

võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käitumakaristamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamentikaristamise asemel anda võimalus olukorda heastadakaristamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud

Allikas: http://www.correctchildrenbehavior.com/ (11.11.2011)



http://www.correctchildrenbehavior.com/



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:52:08]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Hindamine:







Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 3.2. Videonäited

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.2._Videon%E4ited[30.04.2013 12:52:09]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 3.2. VideonäitedRühmatöö

Õppija juhis:

1. Moodustage 3-4 liikmelised rühmad2. Valige teema etteantud teemade seast3. Otsige veebist videonäiteid või õppefilme valitud teema kohta4. Vaadake koos läbi leitud videod ja valige välja kaks kõige paremat5. Koostage videote baasil teema kohta lühike kokkuvõte6. Lisage lingid leitud videotele koos kokkuvõttega vastavasse foorumisse Moodles tegevuskavas ettenähtud

tähtajaks7. Tutvuge kaasõppijate rühmatöödega ja lisage omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe

rühma tööle




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 3.3. Ristsõna

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.3._Rists%F5na[30.04.2013 12:52:10]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 3.3. Ristsõna Õppija juhis:

1. Tuleta meelde esimese kolme teema kohta õpitu2. Lahenda ristsõna

Alusta ristsõna lahendamist!




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 4.1. Teeside esitamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.1._Teeside_esitamine[30.04.2013 12:52:11]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.1. Teeside esitamineÕppija juhis:

1. Lahenda õppeülesande esimene osa:

Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine jaõpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92 – 102. Kirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna

2. Lahenda õppeülesande teine osa:

Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetaminekoolieelses eas. Tartu: TÜ KirjastusKirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna

3. Lahenda õppeülesande kolmas osa:

Kirjuta, kõiki eelnevates osades välja kirjutatud märksõnu kasutades, teesidena 12-16 põhimõtet, midalasteaiaõpetaja peaks arvestama lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel

4. Vormista õppeülesande kõik kolm osa ühe dokumendina

5. Esita töö vastavas foorumis tegevuskavas ettenähtud tähtajaks




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 4.2. Kava koostamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.2._Kava_koostamine[30.04.2013 12:52:12]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesande lahendamiseks kasuta lehekülgi 72-75 artiklist Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng.Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus

Õppija juhis:

Tuleta meelde eelmise õppeülesande käigus omandatuLoe veelkord mõttega läbi tekstikast 3.2 (lk 74-75)Koosta tekstikasti põhjal kava/plaan ühe sotsiaalse oskuse arendamiseksVormista töö tekstidokumendinaEsita töö vastavas foorumis tegevuskavas ettenähtud tähtajaks




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 4.3. Analüüs

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.3._Anal%FC%FCs[30.04.2013 12:52:13]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.3. AnalüüsÕppija juhis:

1. Analüüsi ühe kaasüliõpilase õppeülesandeid 4.1 ja 4.2 kolmest aspektist:

Mis oli Sinu jaoks analüüsitud kodutöös kõige isikupärasem ja üllatavam?Mis jäi ebaselgeks või millele tahaksid selgitust?Mida kasulikku said loetud töödest teada?

2. Lisa oma mõtted foorumisse vastustena analüüsitavatele postitustele (õppeülesannetele)




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 4.4. Diskussioon

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon[30.04.2013 12:52:14]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.4. DiskussioonAuditoorses tunnis toimub diskussioon teemal “Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng”

Diskussioon põhineb 4. teema raames läbitöötatud allikate ja lahendatud õppeülesannete 4.1-4.3 põhjal omandatudteadmistel ning isiklikel kogemustel.

Diskussioon toimub järgmiselt:

1. Kursus jagatakse alarühmadeks2. Iga rühm saab kodutöödest lähtuvalt erineva küsimuse või teema3. Diskussioon toimub aktiivõppe meetodit akvaarium kasutades

Akvaarium on diskussiooni eraldi liik, kus osalevad 2 rühma: sisemine (arutlejad, diskuteerijad) ja väline (vaid vaatlejad,kes hiljem annavad ülevaate, kuidas keegi diskussioonist osavõtjatest osales st kuivõrd valdas ta antud teemat ning oliülesandele orienteeritud jms).



http://www.tps.edu.ee/makaee/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused[30.04.2013 12:52:15]


Emotsionaalsete jakäitumisprobleemidepõhjusedÕppeülesanne 5.1. Lookirjutamine


Sisukaart

Prindi

Sisene


Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedEmotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusi on palju ja need on väga erinevad. Üldjoontes võib need jagada lapsestendast tulenevateks põhjusteks ning väljaspool last olevateks põhjusteks. Lapsest endast tulenevad faktorid võivadilmneda tõsiste emotsionaalsete ja psühholoogiliste probleemidena, mille algpõhjus võib jääda varasesse lapsepõlve (ntfüüsiline ja psüühiline allasurutus, hooletusse jätmine, väärkohtlemine). Ka traumaatilised kogemused nagu õnnetus,vanemate lahutus jne võivad esile kutsuda selliseid mõtteid, tundeid ja käitumist, mis raskendavad lapse kohanemistolukordadega, millega tavaliselt kergesti kohanetakse. Käitumishäirete põhjused võivad olla seotud ka orgaanilisekahjustusega (meelepuuded, vaimne alaareng jne) ja seetõttu last ümbritsevate inimeste mõjutused, mis eakohasearenguga last toetavad, ei sobi neile. Tihti on EKR põhjused kombineeerunud.

EKR võib seletada mitmeti. Kõige enam on levinud järgmised seisukohad:

Biofüüsiline seletus - EKR on neuroloogiline või geneetiline põhjus. Agressiivset või kontrollimatut käitumistpõhjustavad väikesed kõrvalekalded aju töös. Põhjuseks võib olla ka toit, nt organism ei suuda omastadamingeid aineid toidust ja need hakkavad kuhjuma organismis ning põhjustavad ajutegevuse kõrvalekaldeid.Psühhodünaamiline seletus - EKR põhjused peituvad hariduses, interaktsiooni-probleemides täiskasvanute jaeakaaslastega, puudu on usaldusest, armastusest, hoolitsusest, turvatundest.Biheivioristlik seletus - käitumine ja käitumisprobleemid on õpitud ja õpitakse interaktsioonis. Nt laps teab, etkui ta karjub, saab ta õpetaja või lapsevanema tähelepanu.Kognitiiv-biheivioristlik seletus - käitumisprobleemid võivad esineda sotsiaalse situatsiooni ebaõige tõlgendusetõttu (nt laps oletab, et tema üle naerdakse ja seetõttu lööb).Sotsioloogiline seletus - EKR on alati seotud teiste inimeste käitumisega, st mingi käitumisakt või sõna võiblapsel vallandada probleemse käitumise.Ökoloogiline seletus - laps ja tema ümbrus on omavahel tihedalt seotud. Lapse käitumist mõjutavad niivanemad kui nende töösuhted, lapse hobid, vaba aja tegevus. Lapsi ja noori vaadeldakse tegutsejana kodu, koolija vaba aja ettevõtmiste erinevates rollides ning hinnatakse, kuidas erinevad keskkonnad lapsi ning nendemõtlemist ja käitumist mõjutavad. Nt vanema töökaotus muudab ka lapse kergemini ärrituvaks.

Ei ole võimalik eristada õiget ja vale lähenemist ega seletust. Eeltoodud 6 erinevat vaatenurka annavad võimaluseerinevateks tõlgendusteks ja põhjusteks.

Sageli on probleemne käitumine lapse toimetulekustrateegia või -oskus, mille abil püüab ta saavutada või kogedakontrolli nt sotsiaalsete olukordade üle.

EKR probleemide puhul peaks olema süsteeme lähenemine:

I etapp - analüüsprobleemide sõnastamineinfo koguminekogutud info analüüs ja arutelu

II etapp - strateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ellurakendamine


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused[30.04.2013 12:52:15]

meetmetele hinnangu andminestrateegia ja meetmete ümberhindamine

Sageli korduva ühetaolise probleemse käitumise puhul võib olla abi järgnevast:

kirjelda, mis toimub vahetult enne käitumise ilmnemistkirjelda seda käitumistkirjelda, mis toimub vahetult pärast käitumise ilmnemist

See skeem aitab kindlaks teha probleemset käitumist vallandavaid faktoreid ning parimaid viise sellise käitumiselõpetamiseks.

Oskuslik vaatlus ja vaatlustulemuste fikseerimine annavad olulist infot lapse käitumisest, käitumist vallandavatestfaktoritest ja toimetulekustrateegiatest.

Käitumisprobleeme võib põhjustada sotsiaalsete oskuste puudulikkus, mis väljendub järgmistes raskustes:

kuulamisel (arusaamine teise inimese jutust)rääkimisel (oma mõtete täpne rakendamine)näoilmete ja kehakeele märkamisel ja tõlgendamiseloma tegevuse planeerimisel ja kontrollimisel.

Sotsiaalseid oskusi saab õppida, õpetada ja harjutada erinevates situatsioonides ja tegevustes.

E. Strebeleva toob välja psühholoogilised sündroomid, mis kujutavad endast omavahel seotud ilmingute-sümptomitekompleksi, millele on iseloomulikud:

Kindlad tekkepõhjused - geneetilised, meditsiinilised, sotsiaalsed (nt meele- või vaimupuue, elutingimused,vanemate ebareaalsed ootused)Püsiv iseloomAllumine spetsiifilistele kasvatusmeetoditele ja -võtetele.

E. Strebeleva eristab kuut koolieelsele eale iseloomulikku sündroomi:

sotsiaalne desorientatsioon, negatiivne eneseseesitlus, perekondlik isolatsioon, krooniline edasijõudmatus, tegevustest eemaldumine ja verbalism.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 5.1. Loo kirjutamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_5.1._Loo_kirjutamine[30.04.2013 12:52:16]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 5.1. Loo kirjutamineÕppija juhis:

Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine, lk 50 - 56, kus on kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomiKoosta ühe sündroomi illustreerimiseks lugu (soovitavalt kogemustele toetudes)Loo koostamisel võid kasutada järgnevaid abistavaid küsimusi:

Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid jakäitumisraskusi? Mis on teie arvates peamised põhjused?

Esita lugu vastavas foorumis tagevuskavas ette nähtud tähtajaksTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaarvähemalt ühe kaasõppija loole




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Väärkohtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:18]


VäärkohtlemineHooletussejätminePsühholoogilineväärkohtlemineEmotsionaalneväärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemineSeksuaalne väärkohtlemine

PerevägivaldTelevägivaldAbi lapse väärkohtlemiselÕppeülesanne 6.1.Enesekontrollitest


Sisukaart

Prindi

Sisene


VäärkohtlemineLapse aju struktuuri ja arengut mõjutavad oluliselt sünnijärgsed kogemused. Kolme esimese eluaasta jooksul arenevadnärvirakkude vahelised seosed kõige kiiremini, mistõttu kolme esimest eluaastat peetakse aju arengus kriitiliseks. Kunaaju on väga tundlik traumade suhtes, siis hirm ja stress, mis saadavad väärkoheldud last, vallandavad stressihormoonid.Vähimgi stress või hirmuvälgatus vallandab uue stressihormoonide eritumise. See kutsub lapses esile hüperaktiivsust,ärevust ja agressiivsust.

Lapse väärkohtlemine võib olla:

HooletussejätminePsühholoogiline väärkohtlemineEmotsionaalne väärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemine Seksuaalne väärkohtlemine

Alammenüü




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:18]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Hooletussejätmine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine[30.04.2013 12:52:19]





Sisukaart

Prindi

Sisene


HooletussejätmineHooletussejätmine tähendab seda, et lapse põhivajadused jäetakse vanema poolt rahuldamata. Selle väärkohtlemiseliigi vormideks on: füüsiline-, emotsionaalne-, meditsiiniline- ja hariduslik hooletussejätmine. Võib väljenduda selles, et eianta piisavalt süüa, ei riietata vastavalt ilmastikule, ei reageerita nutule, ei käida arstlikus kontrollis, ei tegeleta lapsega, ning ei hoolita lapse võimete arendamisest. Kui laps on hooletusse jäetud, siis Eesti seadusandlus sätestab, et sellesküsimuses tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse (linna, vald) lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole. Kohalikulomavalitsusel kui lapse eestkosteasutusel on seaduslik õigus uurida, mis hooletusse jäetud lapse kodus toimub.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine[30.04.2013 12:52:19]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Psühholoogiline väärkohtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:20]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Psühholoogiline väärkohtleminePsühholoogiline väärkohtlemine on lapse suhtes toime pandud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapseemotsionaalsete võimete arengut, nt sagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes.Psühholoogilise väärkohtlemise tagajärjeks võivad olla tunnetusprotsesside häired, milleks on mälu-, tähelepanu- javaimse arengu häired.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:20]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Emotsionaalne väärkohtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:22]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Emotsionaalne väärkohtlemineEmotsionaalne väärkohtlemine on mistahes tegu, mis põhjustab lapsel emotsionaalse pinge seisundi, ohustades lapsetundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla vormideks on ähvardamine, mõnitamine, hirmutamine,karistushirmu tekitamine. Emotsionaalse väärkohtlemise tagajärgedeks võivad olla kõnehäired, arengu pidurdumine,emotsionaalne tuimus, ükskõiksus, öine- ja päevane voodimärgamine, pea- ja kõhuvalu jm.

Käitumuslikud ilmingud võivad olla: imeb sõrme, kiigutab ennast monotoonselt, otsib lähedust iga täiskasvanuga,puudub huvi mängimise vastu, on passiivne või agressiivse käitumisega. Emotsionaalse väärkohtlemise mõju lapselesageli alahinnatakse ning see on teiste vägivalla vormidega võrreldes raskemini äratuntav. Emotsionaalseltväärkoheldud lapsel kujuneb madal enesehinnang, kitsas tundemaailm, usaldamatus teiste inimeste suhtes, raskusedteistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel. Laps kasvab teadmises, et ta on halb ja saamatu. Emotsionaalsesmõttes vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusegakohtleb tulevikus ka oma lapsi sarnast käitumismustrit järgides.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:22]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Füüsiline väärkohtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:23]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Füüsiline väärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemine on see, kui tekitatakse tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust.Füüsilise väärkohtlemise tunnusteks on seletamatud sinikad erinevates paranemisastmetes, mis on tekkinud kastõukamise, rusika või vitsaga löömisel, põletused, seletamatud luumurrud, hammustuse jäljed. Selline laps väldibfüüsilist kontakti, on enesesse tõmbunud või agressiivne, kardab koju minna, jookseb kodunt ära.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:23]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Seksuaalne väärkohtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:24]


VäärkohtlemineHooletussejätminePsühholoogilineväärkohtlemineEmotsionaalneväärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemineSeksuaalneväärkohtlemine



Sisukaart

Prindi

Sisene


Seksuaalne väärkohtlemineSeksuaalne väärkohtlemine on lapsele suunatud igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus täiskasvanu või vanema lapsepoolt, mis ületab lapsega suhtlemise normid. Laste seksuaalne väärkohtlemine on raske isikuvastane kuritegu, mis jätablapsesse jälje kogu eluks. Vägivaldsete sündmuste kogemine tekitab agressiivsust, vaenulikkust ja ärevust, millegatoimetulemiseks võib laps käituda hälbivalt. Samas võib olla tegemist eetikanormide mittetahtliku rikkumisega, mis onseotud ema ja poja või isa ja tütre koos magamisest, tulenevalt kultuurilisest omapärast või siis kitsastestelamistingimustest.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus tekib siis, kui laps kurdab valu, kipitust, sügelust, eritust või veritsustgenitaalide piirkonnas; lapse seksuaalne käitumine, vastavad teadmised pole eakohased, lapsel on suguhaigus,meeleheitlik hirm suhtlemisel vastassooga; hirm täiskasvanute ees, ennasthävitav käitumine; puudulik enese eesthoolitsemine; tahtele kontrollimatu nutmine ja karjumine; une- ja söögihäired; kõhu-, peavalu; voodi märgamine,korduvad kuseteede põletikud; verimuhud rindadel, tuharatel, alakõhul, reitel, ebatavaline seksuaalne aktiivsus.Seksuaalselt väärkoheldud lastel võivad esineda olulised muutused: enesesse tõmbumine; depressiivsus,kurvameelsus; sagedane mõtlik olek; hüsteeriline käitumine, enesekontrolli kaotamine; raskused eakaaslastegasuhtlemisel; enesehinnangu langus, enesetapumõtted.

Lapse seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks.Seda iseloomustavad: seksuaalse sisuga mängud lapsega, lapsest pornograafiliste piltide, fotode või filmide tegemine,lapsele erootiliste piltide, videote näitamine, seksuaalse sisuga märkused lapse aadressil ja seksuaalsuse jaseksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mittekohaselt erootilisel viisil.

Laste vastu suunatud seksuaalkuriteod on väga raskesti avastatavad ning samamoodi ka raskesti uuritavad.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:52:24]



Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Perevägivald

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Perev%E4givald[30.04.2013 12:52:25]




Sisukaart

Prindi

Sisene


PerevägivaldVägivaldsetes peredes kasvavad lapsed kui põhiliselt vägivalla tunnistajad kogevad sageli väga tugevat stressi. Sellisesperes puudub turvalisus. Laps tunneb ennast ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on liialt hõivatud omastressiseisundiga, et pöörata tähelepanu lapsele. Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi. Kuilaps võtab endale kohustuse kaitsta üht vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see temastressikoormat veelgi. Laste jaoks, kes on näinud seda, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingelinetrauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab neid endid või mitte, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist võinäevad ainult löökide tagajärgi. Vägivaldses peres kasvav laps on igal juhul vägivalla ohver. Iga laps reageerib vägivallapealtnägemisele erinevalt, sõltuvalt temperamendist, arengutasemest, toetussüsteemist ja toimetulekuoskusest.Vägivallavabal perioodil tuleks lastega arutada, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Vajalikon küsida laste arvamust ja anda neile võimalus rääkida. Vägivaldsetest peredest pärit lapsed tunnevad end sageliväärtusetuna ning usuvad, et kogu maailm on kuri. Kuna ainuke maailm, mida lapsed tunnevad, on nende kodu, siis nadusuvadki, et vanemate käitumine kodus ongi õige. Vägivald õpetab lastele, et need, kes armastavad, ka peksavad;vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, täiskasvanuid ei tohi usaldada ja lubadustesse ei saa uskuda.

Mehed, kes oma naisi halvasti kohtlevad, kalduvad laste väärkohtlemisele. Uuringud näitavad, et ligikaudu 50%meestest, kes oma naisi peksavad, kohtlevad halvasti ka oma lapsi. Naised, keda nende abikaasad vääriti kohtlevad,võivad oma raevu laste peal välja elada. Üle 30% naistest, kes oma lapsi vääriti kohtlevad, on halvastikoheldud naised.Tütarlastest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavad tihti oma abikaasa väärkohtlemise ohvrid.Poistest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavad tihti ise vägivallatsejad. 40-60% vägivaldsetestmeestest on olnud lapsena kodus vägivalla tunnistajateks. Vägivaldsetes peredes üles kasvanud lapsed hakkavadsuurema tõenäosusega tarvitama alkoholi ja narkootikume, üritavad mitu korda sagedamini sooritada enesetappu.Lapsed, kes kogevad kodus vägivalda, elavad selle välja ühiskonnas.

Perevägivalla sagedasemateks tagajärgedeks lastele võivad olla: vanemliku hoolitsuseta jäämine, probleemid koolis,sotsiaalne isoleeritus (sõprade puudumine), isiksusemuutused (kiuslik, kuri, depressiivne, kurb), hulkurlus (väldib kodu),alkoholi või narkootikumide tarbimine, käitumisprobleemid (agressiivne laste ja loomade vastu, vandaalitseb).




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Televägivald

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Telev%E4givald[30.04.2013 12:52:26]




Sisukaart

Prindi

Sisene


TelevägivaldLapsed õpivad vägivalda tundma väga erineval viisil. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad arvamust,et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Massiteabevahendid mõjutavad vägivaldsust ning määravadühiskonna suhtumise sellesse. Agressiivsuse ja kuritegude populariseerimine meedias toob kaasa selle, et lapsed janoored saavad üksikasjaliku teabe vägivallategude toimepanemiseks. Ka laste multifilmides on palju vägivalda, kuid seeon esitatud läbisegi naljaga ja sageli toimub tegevus tormilise kiirusega, nii et ekraanilt nähtuna ei tundugi vägivallatrikidjulmadena, pigem naljakatena. Laste käitumist ei jäta mõjutamata ka telereklaamid, lapsed ei aruta reklaamis nähtu üle,vaid lihtsalt jäljendavad seda. Reklaam kujundab väärtushinnanguid aegamisi. Kui reklaami näidatakse kogu aeg, siis eisaa see jätta vaatajaid mõjutamata.

Vägivalda sisaldav meelelahutus on seda kahjulikum, mida nõrgem on inimese analüüsivõime ja madalameneseväärikus - seda lihtsamalt võetakse üle käitumismalle ja mõjutusi väljastpoolt. Vägivallafilmid pakuvadkäitumismalle.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Abi lapse väärkohtlemisel

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Abi_lapse_v%E4%E4rkohtlemisel[30.04.2013 12:52:27]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Abi lapse väärkohtlemiselVäärkohtlemise kahtluse korral julgusta last rahulikul toonil rääkima (ära esita miks - küsimusi, küsi millal? kus? kuidas?).Võib lasta lapsel ka joonistada või kirjutada. Laps peaks saama sõnumi, et:

see ei olnud tema süüteda usutakseteda toetatakse, ei jäeta üksika täiskasvanule tuleb vahel öelda eiandestamine on võimalik ja normaalne elu on võimalik

Väärkohtlemise peatamiseks on oluline võrgustikutöö, mis on juhitud koostööd eeldav sotsiaaltöö meetod, kuhu kuuluvadabivajaja, tema vanem või seaduslik esindaja ning sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Sõltuvalt väärkohtlemise liigist tulebiga konkreetse juhtumi analüüsimiseks moodustada sellele vastav spetsialistide ring. Eduka koostöö eelduseks onmeeskonnaliikmete ühine soov last aidata. Koostöövõrgustikesse kuuluvad: lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja; psühholoog; politseinik, uurija; õpetaja; eri-, perearst; teised lastega kokkupuutuvad spetsialistid; lapsevanem,sugulased; tuttavad. Abi vajavad nii ohver kui väärkohtlejad.

Laste tugikeskuste tegevuse põhisuundadeks on väärkoheldud laste ja nende perede psühhosotsiaalne nõustamine jateraapia, koolitus ja kontsultatsioonid lastega tegelevatele professionaalidele. Tugikeskus on kohaks, kuhu saabpöörduda igaüks, kes on väärkohtlemisega ise kokku puutunud või otsib abi teistele. Tihti satuvad tugikeskusesselapsed, keda on pekstud, kiusatud, kes langenud kuriteo ohvriks, kelle vanemad on nende suhtes hoolimatud. Lastepuhul püütakse hoiduda püsivate kiindumussuhete tekitamisest, sest nad liiguvad edasi kas lastekodusse, hooldus- võikasuperesse. Tähtis on, et head ja püsivad lähedussuhted täiskasvanutega tekiksid seal, kuhu laps elama jääb.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:52:28]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Õppija juhis:

1. Märgi, kas väide on õige või väär.2. Kommenteeri neid väiteid, millega sa ei ole nõus kas isiklike kogemuste või teoreetiliste allikate põhjal

Hindamine:







Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Ärevushäired

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired[30.04.2013 12:52:30]




Sisukaart

Prindi

Sisene


ÄrevushäiredÄrevushäired võivad esineda erinevalt:

Foobsed ärevushäired – enne kooliiga esineb paljudel eakohaselt arenevatel lastel hirme, nt koerte- japimedakartust. Kooliealistel võib neid pidada juba foobseteks ärevushäireteks, kui esineb püsiv ja irratsionaalnehirm mingite objektide, tegevuste või olukordade ees. See võib põhjustada nende objektide või olukordadevältimist ning seetõttu piirata lapse elu. Hirmu objektid võivad häire kestel vahelduda (nt koerad-putukad-suletudruumid). Lihtfoobiad on üsna tavalised – lapsel on tugev hirm mingi olukorra ees, mille on põhjustanud üksikhirmutav kogemus, kuid kaovad teraapia abil suhteliselt kergesti. Avalike kohtade hirm ei ole lapse eas tavaline,kuid vahel algab see teismeeas ja vahel kaasneb selle häirega paanikahooge.Muude ärevushäirete korral väljendub ärevus otseselt – lapsed on häbelikud, kohmakad, emotsionaalseltebaküpsed, vanematest äärmiselt sõltuvad, neil on raske teiste hulgas kohaneda, üldise ebakindlusega võivadkaasneda ka keskendumisraskused. Sümptomitena esinevad söögiisu kaotus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine,kõhulahtisus, peavalu, higistamine, sage urineerimine. Sageli esineb sisemist rahutust, pingeseisundeid. Võibesineda ka paanikahoogusid, mida iseloomustab järsku tekkinud tugev hirm, higistamine, nõrkus ja treemor.Lapse lahutamiskartuse korral domineerib hirm saada lähedastest inimestest lahutatud vanemas eas kuitavaliselt, see on tugev ja kaasnevad märgatavad probleemid sotsiaalses käitumises. Oodatava lahkumineku eelkaasnevad tugevad somaatilised sümptomid – peavalu, kõhuvalu, oksendamine, hirmuunenäod.Lapse sotsiaalfoobiate korral suhtub laps võõrastesse ettevaatusega, tunneb hirmu ja ärevust uutes jaebatavalistes olukordades. Diagnoositakse vaid juhul, kui hirmud tekivad varases lapseeas ja on ebaharilikulttugevad, tekitavad probleeme sotsiaalses suhtlemises.Koolihirm. Paljud lapsed võivad mingil etapil tunda hirmu koolimineku ees nt siis kui neid kiusatakse, kuid see eiole psüühikahäire. Haiguslik koolihirm tähendab ülemäärast hirmu kooliskäimisega seotud raskuste ees, millegasageli kaasneb ärevus, masendus, isutus, iiveldus, oksendamine, valud, mis esinevad peamiselt hommikuti javõivad üle minna, kui kooliminekuaeg on möödas. Need lapsed on tihti emotsionaalselt ebaküpsed, mistõttu onneil raske koolis igapäevase sotsiaalse stressiga kohaneda. Emotsionaalne ebaküpsus väljendub sageli kaagressiivsusena. Kui lapsed on kasvanud ärevas, ülehooldavas või kõikelubavas õhkkonnas, ei ole nad õppinudoma agressiivseid instinkte sotsiaalselt aktsepteeritavatesse tegevustesse suunama. Agressioon võib avaldudaka passiivsusena.

Tundeelu häireid esineb 5% eelkooliealistest lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Koolieas on tüdrukutele tüüpilisemadtundeeluhäired ja poistele käitumishäired. Koolihirmu esineb nooremates klassides 1-2% õpilastest, murdeeasesinemissagedus suureneb ning sümptomite hulka lisandub masendus. Sümptomid avalduvad kõige rohkem esimeseklassi alguses, seoses koolivahetusega ja murdeea tõttu. Poistel ja tüdrukutel esineb koolihirmu võrdselt.Ärevushäiretega lastel esineb ka teisi psüühikahäireid nt depressiooni.

Peamised põhjused

Geneetilised tegurid - suurem soodumus reageerida stressile ärevuse või depressiooniga on päritav, sedamõjutavad ka temperamendiga seotud tegurid.Sotsiaalne keskkond - õppimise ja sotsiaalsete suhetega kaasnevad raskused võivad soodustada ärevushäireteteket.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired[30.04.2013 12:52:30]

Prognoos

Lastel esineb sageli üksikuid väikesi hirme, mis mööduvad soodsate tingimuste ja suhtumise korral enamasti iseenesest.Raskemad foobiad ja muud ärevushäired, eriti koolihirm vajavad ravi. Medikamentoosset ravi kohaldatakse lastele harva,põhiline on psühhoteraapia. Lapseeas väljaravimata jäänud ärevushäired võivad olla täiskasvanute rohkete somaatilistesümptomite põhjuseks.

Uued ravimeetodid on prognoosi oluliselt parandanud, kuid paljudel võib püsima jääda kalduvus reageeridastressisituatsioonile ärevuse ja füsioloogiliste nähtude, nt südame pekslemisega. Hea prognoosi seisukohalt on olulinekiire alustamine, enne kui rasked sümptomid on põhjustanud tõrjutust ja enesesse tõmbumist.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Meeleoluhäired

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired[30.04.2013 12:52:31]


ÄrevushäiredMeeleoluhäired


Õppeülesanne 7.1. Arutlus8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lasteleÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


MeeleoluhäiredMeeleoluhäirete peamine sümptom on meeleolu muutus - kas masendus, meeleolukõikumine või meeleolutõus.Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.

Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. See onpsühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani. Depressioon võib avaldudasümptomina, sündroomina või haigusena.

Sümptomina avaldudes on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad nt näoilme, liigutustevähenemine, kehatalitluse aeglustumine, enesesse sulgumine, mille eesmärgiks võib olla organismi energia säästmine.

Depressiooni kui sündroomi tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigivahel isegi intensiivsemalt väljendunud.

Sümptomid võivad tekkida kestvates stressisituatsioonides, mis kaasnevad kaotuste, muutuste ja ebaõnnestumistega,kuid meeleolulangus ei ole pidev, esineb ka sümptomivabu hea enesetundega perioode.

Depressiooni kui sündroomi või haiguse korral on kurbus sügav ja pikaajaline, häirides igapäevast elu.

Alammenüü





Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Depressiooni sümptomid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_s%FCmptomid[30.04.2013 12:52:32]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Depressiooni sümptomidDepressiooni põhisümptomid

1. masendunud meeleolu2. võimetus tunda huvi ja rõõmu ning elu nautida3. jõuetus, väsimus ja aktiivsuse vähenemine

Depressiooni muud sümptomid

1. keskendumis- ja tähelepanuvõime halvenemine2. enesehinnangu ja eneseväärikustunde langus3. süü- ja väärtusetusetunne4. trööstitu ja pessimistlik kujutlus tulevikust5. enesehävituslikud ja enesetapumõtted6. unehäired7. söögiisu langus

Kerge depressiooni korral peab esinema vähemalt kaks põhi- ja kaks lisasümptomit. Kerge depressiooni kestus onvähemalt kaks nädalat ja sümptomid häirivad patsienti ja mõjutavad igapäevaelu ja inimsuhteid.

Mõõduka depressiooni korral eeldab diagnoos kahe põhi ja 3-4 lisasümptomi olemasolu. Kestab vähemalt kaks nädalatja raskendab märgatavalt õppimist ja suhteid.

Raske depressiooni korral eristatakse ilma psühhootiliste sümptomiteta haiguspilti ja haiguspilti, millele kaasnevadpsühhootilised nähud.

Esimesel juhul esinevad kõik 3 põhisümptomit ja 4 lisasümptomit, millest vähemalt 1 on raske. Minimaalne kestus onkaks nädalat. Teisel juhul lisanduvad luulumõtted ja tajupetted hallutsinatsioonide või illusioonidena.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Depressiooni avaldumine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_avaldumine[30.04.2013 12:52:33]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Depressiooni avaldumineDepressiooni avaldumine on erinevas vanuses mõneti erinev:

Väikelapse depressioon (0-3a) võib alata isegi teisel või kolmandal elunädalal. Lastel on pidevalt kurb, rõõmutu ilme,nad nutavad palju. Pilkkontakt on tühi, häälitsemine ja sotsiaalne naeratus ei arene või kaovad, lapsed on väheaktiivsed.Unerütm on häiritud, neil puudub huvi ümbritseva suhtes. Lapsed on tihti haiged, vaimne areng aeglustub, kaalus ei võtajuurde.

Koolieeliku depressioon (3-5a) väljendub sageli ärrituvuse ja motoorse rahutusena, sagedased on meeleolumuutused.Silmatorkav on rõõmutus ja süngus ning ebaõnnestumise, hävingu ning surma elemendid mängudes. Sageli esinebõpitud oskuste taandumist, huvide vähenemine, ei mängita teistega. Lapsed klammerduvad vanemate külge, kaebavadpea-, kõhuvalu ja iiveldust. Võib väljenduda ka rahutuses, rahulolematuses ja sõnakuulmatuses, enesehävituslikuskäitumises (kalduvus õnnetustesse sattuda), lasteaiast põgenemises.

Kooliealiste depressioon (6-12a) väljendub masendunud meeleolus, mis ilmneb nii ilmes, ¸estides kui mängudes.Aktuaalne teema on surm ja enesetapp, teeb enesetapuähvardusi ja -katseid. Õppeedukus halveneb, ta ei tule toimetalle esitatud nõudmiste täitmisega, raskused suhtlemisel. Motoorika on aeglustunud või kiirenenud, agressiivse jahävitava käitumise esinemine.

Noorukidepressiooni sümptomid on peaaegu samad, mis täiskasvanutel. Eriti tugevad võivad olla kurvameelsus,psühhootiline depressioonipilt, enesetapukatsed ja õnnestunud enesetapud. Vahel on noorukiea depressiooni raskeeristada teismeea kriisist. Depressioon võib tekkida noorukieas esimest korda, kuid võib olla ka jätk lapseeadepressiivsele episoodile. Eriti viimati mainitud olukorras on nooruk selgelt teistest agressiivsem, esineb palju somaatilisisümptomeid, ärritub kergemini, esineb lootusetust, enesetapumõtteid, uneprobleeme, sõnakuulmatust, õppeedukus onhalb ja enesehinnang madal. Pikka aega masendunud lapsel võib murdeea algus hilineda, eriti siis, kui depressioonigakaasneb kaalu vähenemine ja isupuudus. Enesehinnangu probleemid ja muretsemine oma suutmatuse pärast sageliajutiselt suurenevad ka normaalse arengu käigus, kuid depressiooni korral lisanduv lootusetus ja abitustunne alandavadenesehinnangut veelgi. Noorukiea depressioon võib avalduda ka koolist puudumises, varastamises ja kaklemises.

Esinemissagedus

Enne teismeiga esineb depressiooni 0,5-2% lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Kümnenda eluaasta paiku kasvabhaigestumine depressiooni ning tüdrukutel esineb rohkem kui poistel. Depressiooniga kaasneb sageli muid häireid naguärevus-, tähelepanu- ja käitumishäireid, mis võivad jääda püsima ka pärast depressiooni lõppemist.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Põhjused ja ravi

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:P%F5hjused_ja_ravi[30.04.2013 12:52:35]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Põhjused ja ravi

Põhjused

geneetilised – haigestumissoodumus on pärilik, uurimused on näidanud, et depressiivsetel vanematel on rohkemdepressiivseid lapsi.neurobioloogilised teguridpsühholoogilised tegurid on seotud lapse isiku ja tema indiviidina kogetud interaktsiooni ja inimsuhetega.Mitmesugustel kaotustel (eriti lähedaste inimsuhete) ja teistel lapse elu mõjutavatel sündmustel on depressioonitekkes oluline osa. Lapse ja noorukieas kogetud alahindamine, allutamine, pilkamine alandavad enesehinnangutja teevad vastuvõtlikuks depressioonile, samuti pettumine oma lootustes ja pideva ebaõnnestumise kogemine.sotsiaalsed tegurid on seotud lapse inimsuhete võrgustikuga, sotsiaalsete toetusvõrgustike puudumine või nendepoolt antava toetuse nõrkus, perekonnaliikmete haigused, ema depressiivsus on tegurid, mis teevad lapsedepressioonile vastuvõtlikuks.

Depressiooni ravi

Depressiooni ravi võib taustategurite alusel jaotada kolmeks:

bioloogilised meetodid hõlmavad eelkõige depressiooni ravi antidepressantidegapsühholoogiline ravi – kasutatakse mitmeid psühhoteraapia vorme. Kasutusel on nii psühhodünaamilised kuikognitiiv-käitumuslikud ravimeetodid. Teraapia peab toetama isiksuse arengut nii, et see annab patsiendilevõimaluse muuta arusaamist iseendast ning õppida ennast hindama, uskuma oma võimetesse ja oskustesse.Traditsiooniliste psühhoteraapiate kõrval on häid tulemusi andnud ka mitmesugused loovusteraapiadsotsiaalse võrgustikuga seotud toetus – sotsiaalsete võrgustike tugi depressioonis lapsele on esmatähtis.Peale perekonna võib ka kooli või lasteaia ning huviringid haarata terapeutilisse võrgustikku, mis toetab last temaprobleemides ja püüab tõsta lapse enesehinnangut ning parandada tema arusaamist iseendast. Sotsiaalsesvõrgustikus osalevatelt isikutelt nõutakse tasakaalukat käitumist ja suurt taluvusvõimet. Ka eakaaslastemoodustatud võrgustikul on oma tähtsus, eriti noorukite ravis.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 7.1. Arutlus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%D5ppe%FClesanne_7.1._Arutlus[30.04.2013 12:52:36]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 7.1. ArutlusÕppija juhis:

Arutle (kirjuta 10-15 rida) vastavas foorumis järgmiste küsimuste üle:Millised on teie kogemused seoses laste tundeelu häiretega? Mis on antud teemas lasteaiaõpetajale kõige olulisem teave?

Tutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaarvähemalt ühe kaasõppija arutlusele




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Mikrosüsteem

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem[30.04.2013 12:52:37]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks



Sisukaart

Prindi

Sisene


MikrosüsteemMikrosüsteem on lapse lähikeskkonnaks, millega ta on otseses kontaktis, teised keskkonnastruktuurid mõjutavad lapsekäitumist ja arengut varjatult. Last ja tema perekonda võivad mõjutada neist näiliselt kauged asjaolud või sündmused(katastroofid, ühiskonna sotsiaalprobleemid jne). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnast sõltuva institutsioonina,kus välisele survele aitab vastu seista pere tugevus ja kokkukuuluvustunne. Oma mudelis vaatleb Bronfenbrennerarenevat last ja keskkonda kui üksteist mõjutavaid süsteeme.

Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps areneb, saab kogemusining loob isikliku reaalsuse. Mikrosüsteem on tegevuste, rollide, inimestevaheliste sidemete muster, mida arenev isikkindlas eluvaldkonnas kogeb. Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest jatõekspidamistest lähtuvalt. Esimestel eluaastatel saadud kogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme,lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse ja isiksuse arengu, julguse jne. Lapse individuaalsearengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist,genofondist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda,mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Tänapäeval on aktualiseerunud eripõlvkondade koosmõju tähtsustamine lapse arengu mõjutajana. Lapse väärtuste kujunemist mõjutavadki ennekõikesuhted kõige lähemas mikrokliimas, oma perekonnas. Neid mõjutavad väga tugevasti ema ja isa, aga ka vanavanemateeeskuju, suhtumised, käitumine. Mitte vähem oluline on mängukaaslaste ja lasteasutuse kasvatuslik tähendus. Lapselkujuneb juba eelkoolieas käitumismudelite süsteem, mida ta järgib ja aegajalt korrigeerib. Vanemaks olemine nõuaboskust kindlustada laps tema vajadustele ja nõudmistele vastava kohanemisvõimelist arengut soodustava keskkonnaga.See hõlmab ka teadmisi, kuidas lastega mängida ja rääkida ning millised on sobivad distsiplineerimismeetodid. Pealeoskuste olemasolu on olulised ka positiivsed sotsiaalsed suhted, nii vanema ja lapse vahel kui üldiselt perekonnas.Kasvatus kui sotsialisatsioon saab alguse kodukeskkonnast. Sotsialiseerumine on kogemuste javäärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Lapse ja vanemate vahelistsuhtlemist mõjutab vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja küpsus, pere elustiil ja majanduslik toimetulek. „Perekondkujutab endast kõige kestvamaid ja emotsionaalsemaid inimsuhteid, seega peaks perekonna roll selle üldinimlikuvajaduse täitmisel olema kandvaim“. Perekonna järel on tähtsuselt järgmiseks laste sotsiaalse arengu mõjurikssuhtlemine kaaslastega. Suhtlemisest kaaslastega algab laste tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Lasteaial jakoolil on väga oluline roll, sest perekond on liiga väike ja personaalne üksus, et peegeldada ühiskonna sotsiaalsetsüsteemi. Kaasajal nähakse lasteasutuse rolli eelkõige lapse arengu igakülgses toetamises, mis põhineb asutusepersonali ja lastevanemate koostöös. Laps teeb, näeb, kuuleb, kogeb ja tunneb lasteaias palju sellist, mida vanem ei teaega aimagi – suhetes eakaaslastega, mängudes, õnnestumiste rõõmus ja ebaõnnestumise kibeduses, tülides japettumustes. Laps saab teavet iseenda kohta – milles ta on hea, milles mitte. Suhetega seonduvad teadmised jaoskused mõjutavad väga oluliselt laste toimetulekut. On leitud, et kaaslastega suhtlemisel ilmnev sotsiaalseteoskuste puudulikkus on tugevas korrelatsioonis antisotsiaalse käitumisega.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutusekoostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalsetarengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetilinekäitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus, arusaam tervise hoidmise tähtsusest ningarenevad mäng- ,õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008 §3).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem[30.04.2013 12:52:37]




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Mesosüsteem

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mesos%FCsteem[30.04.2013 12:52:38]




Sisukaart

Prindi

Sisene


MesosüsteemMesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemislaieneb lapse suhtlusring, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab kaosalemine harrastustegevustes. Tähtis on sotsialiseerimist mõjutavate tegurite samasuunalisus, et nad üksteisttoetaksid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on takergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli, kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad lapse tunded, midaüleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg. Näiteks lapse kodukeskkonna kvaliteet võibmõjutada tema lasteaias ja koolis toimetulekut või enesekindlust eakaaslastega suhtlemisel.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Eksosüsteem

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Eksos%FCsteem[30.04.2013 12:52:39]




Sisukaart

Prindi

Sisene


EksosüsteemEksosüsteem on seotud tingimustega, milles indiviid ei osale otseselt, kuid mis teda mõjutavad. Siia kuuluvad ametlikudja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid: vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem,haridussüsteem, meedia jne. Näiteks ema või isa töökeskkond võib mõjutada vanemate käitumist kodus ning sellestsõltub ka vanemliku hoolitsuse kvaliteet. Laps ei koge otseselt vanema töökeskkonda, kuid kogeb neid mõjusid kaudselt.Ka meedia avaldab lapse arengule tugevat mõju. Koolieeliku jaoks on eksosüsteemiks ka kool, kuna pere vanemadlapsed käivad koolis ja toovad sealsed mõjud ka koju ning vanemad tegelevad lapse kooliks ettevalmistamisega.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Makrosüsteem

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Makros%FCsteem[30.04.2013 12:52:41]




Sisukaart

Prindi

Sisene


MakrosüsteemMakrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest.Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus.Makrosüsteem tähistab madalama astme süsteemide (mikro-, meso- ja eksosüsteemide) kooskõla kogu kultuuri võisubkultuuri tasandil, mille aluseks on ideoloogiad või maailmavaade.

Sotsio-ökokultuuriline teooria lähtub sellest, et probleemide teket mõjutavad mitmed tasandid nende vastastikuseskoostoimes. Lisaks eelpool nimetatud neljale n-ö põhitasandile räägib Bronfenbrenner ka kronosüsteemist, lapsearenguga seonduvatest ajafaktoritest. Selle süsteemi elemendid võivad olla lapsest sõltumatud (näiteks kolimine teiselinna, vanema või vanavanema surm) või ka seotud lapse füsioloogilise arenguga (näiteks vanemate lahkumineku mõjueelkoolieas lapsele võib olla erinev mõjust teismelise-eas lapsele). Lapse arengu seisukohalt vaadatuna onBronfenbrenneri poolt nimetatud tasandid pidevas muutumises – perekonna koosseis muutub, õpetajad vahetuvad,tekivad uued sõbrad, vanemad vahetavad töökohta, antakse välja uusi seadusi, ühiskonnas valitsevad väärtushinnangudja hoiakud muutuvad. Eelpool kirjeldatud Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogiline mudel annab hea raamistiku lapsesotsialiseerumise mõistmiseks.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Sotsiaalvõrgustik

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Sotsiaalv%F5rgustik[30.04.2013 12:52:42]




Sisukaart

Prindi

Sisene


SotsiaalvõrgustikAnalüüsides inimeste vahelisi suhteid hakkas G. Simmel (1908) esimesena kasutama sotsiaalvõrgustiku mõistet.Sotsiaalvõrgustik kujutab endast ketti nendest inimestest, kes on omavahel seotud.

Lapse sotsiaalvõrgustikku (SV) kuuluvad:

pereliikmed, kellega elatakse üheskoos;teised pereliikmed, kellest elatakse eraldi ning sugulased;lasteaed ja teised igapäevased suhted;ülejäänud, kellega suheldakse – sõbrad, naabrid jt

Lapsele ja vanematele pakub võrgustik tuge ning sotsiaalset kontrolli. Sõltuvalt perekonna vajadustest võib toetusolla praktilist laadi või suhetel põhinev. Võrgustikus olevad inimesed viivad ellu sotsiaalset kontrolli lapse ja peregaloodud kontaktide kaudu. Last ümbritsev SV on väga eritasemeline ning eelkõige on oluline lähivõrgustik. Kui see onpuudulik või ei toimi, siis hakkab tööle ametnike võrgustik. Avaramas tähenduses on SV ühiskond, milles me elame jaeksisteerime, kus kõigil on oma vajadused, sotsiaalsed suhted, toimub kommunikatsioon ning inimesed on mingil kindlalviisil omavahel seotud. Kui abivajaja ise ei taju oma probleemi, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on abivajaja argieluprobleemide lahendamine. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste võiinimgruppide vahel. Võrgustik eeldab mingisuguseid suhteid ja kommunikatsiooni. Võrgustikutöös nähakse võimalustteha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendadaoma probleeme. Eestis on võrgustikutööd tehtud erinevate projektide kaudu alates aastast 1996. Viimastel aastatel onseda võrgustikumeetodit järjest laiemalt teadvustatud ning kasutama hakatud. Võrgustikutöö edukaks juurutamiseks jaarenguks on vaja stabiilset hoolekandesüsteemi, professionaalseid lastekaitsetöötajaid. Väga oluline on ka sotsiaaltöögahaakuvate sektorite – hariduse, tervishoiu, politsei, spordi ja kultuuri – areng ning tegevusplaanid. Lastekaitsetöökontekstis käsitletakse last ümbritsevate võrgustikena sotsiaalvõrgustikku ja ametnike võrgustikku.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:%D5ppe%FClesanne_8.1._Arutlus[30.04.2013 12:52:43]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Arutle vastavas foorumis, millistel puhkudel peaks lasteaiaõpetaja kaasama ametnike võrgustikuToo näiteid enda või kolleegide praktikastTutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaarvähemalt ühe kaasõppija arutlusele




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Lapse sotsialiseerumine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Lapse_sotsialiseerumine[30.04.2013 12:52:44]

Avaleht1 Lapse emotsionaalsedvajadused2 Perekond lapseelukeskkonnana3 Kasvatusstiilid4 Lapse sotsiaalne jaemotsionaalne areng5 Emotsionaalsed jakäitumisraskused6 Laste väärkohtlemine7 Tundeelu häired8 Sotsiaalvõrgustiku võimalusedlapse abistamiseks9 Sotsiaalsete oskuste õpetaminearengulise erivajadusega lastele



Sisukaart

Prindi

Sisene


Lapse sotsialiseerumineLapse sotsialiseerumine tähendab teatud hulga kujutluste omandamist ümbritsevast maailmast, adekvaatse suhtumisekujunemist sotsiaalse elu nähtustesse ja üldistele normidele vastavate käitumisharjumuste omandamist. Lapsesotsiaalses arengus eristatakse kolme põhilist kontsentrit: „mina ise”, „mina ja teised”, „mina ja ümbritsev maailm”.

Sotsialiseerumise lähtepunktiks on kujutlused iseendast, millele toetudes algab lapse kohanemine ümbritsevamaailmaga ning suhtlemine teiste inimestega. Vastavate oskuste kujundamine toimub nii igapäevaelu käigus kui kaorganiseeritud õppetegevustes. AEV laste sotsiaalsete oskuste kujundamine eeldab järgmiste etappide läbimist:

emotsionaalse kontakti loomine lapse ja talle lähedaste täiskasvanute vahel;koostöö-oskuste kujundamine: lapse ja täiskasvanu koostegutsemine, osutav ¸est, matkimine/jäljendamine,näidise kasutamine, tegutsemine sõnalise korralduse järgi;„minapildi” kujundamine;kujutluste loomine lapse perest ja lapse staatusest selles;suhtlemisoskuse kujundamine eakaaslastega, rühmatöös osalemine.

Kõlbeliste kujutluste loomine/korrigeerimine eeldab lubatud ja taunitud käitumisaktide analüüsi ja neile hinnanguandmist. Tulemuslik on ka situatsioonide ja käitumisaktide võrdlemine (nt Mari aitas ema, aga Jüri ei aidanud. Mari onabivalmis). Vajadusel tuleb vastavaid situatsioone spetsiaalselt organiseerida. Suureks abiks on ka lastele jõukohasteilukirjanduslike tekstide esitamine (lugemine, jutustamine, lavastamine), analüüsimine ning laste isiklike kogemustegakokkuviimine. Lapse sotsialiseerimine annab talle võimaluse kollektiivis adekvaatselt käituda. Sihipärasearendustegevuse tulemusel õpivad lapsed:

sooritama nõutud tegevusi kindlas järjekorras ja rahulikult;ootama oma järjekorda ja kaaslasi;abi küsima ja vajadusel seda teistele osutama;asju kaaslastega jagama ning tegutsema kaaslastega kõrvuti ilma neid segamata;osalema koostegevuses;allutama oma hetkesoove olukorra tingimustele;mitte kandma kaaslaste peale viha; raskusi ületama;alluma täiskasvanu korraldustele.




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Rollimäng

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Rollim%E4ng[30.04.2013 12:52:46]




Sisukaart

Prindi

Sisene


RollimängPalju võimalusi sotsiaalselt adekvaatse käitumise õppimiseks ja harjutamiseks pakub rollimäng, mis kasvab väljaväikelapseea esemelisest tegevusest. Rollimängu mängides võtab laps endale kellegi täiskasvanu rolli ning kajastabselle kaudu talle lähedaste täiskasvanute maailma. Väikeste laste (3-5a eakohase arengu korral) mängudes on valdavtäiskasvanute toimingute edasi andmine, vanematel (5-7a) suhtlemise kajastamine. Kõikides rollimängudes on lapsekäitumine allutatud tema poolt võetud rollile, st. laps loobub oma isiklikest hetkesoovidest ja tegutseb ning käitub niinagu selle rolli esindaja.

AEV lastel ei kujune mänguoskused iseenesest. Lapse mänguoskuste kujundamine peab läbima järgmised põhietapid:

mänguasja tutvustamine lastele, nuku ning loommänguasjade elavaks mängimine;üksikute mänguliste toimingute kujundamine nuku ja loommänguasjadega (nuku/loommänguasja riietamine,käte pesemine, söötmine, vankris sõidutamine, magama panemine jne.);auto kasutamisviiside tutvustamine (nuku ja loommänguasjade sõidutamine, klotside vedamine, koorma autole jamaha tõstmine);konkreetse rolli juurde kuuluvate toimingute ahelate kujundamine (ema, isa, arsti jne. iseloomulikumadtoimingud);kõrvuti- ja koosmänguoskuste kujundamine (kaaslase jälgimine, esemete ja ülesannete jagamine);mänguliste asendajate kasutamine (esialgu on asendatav ese asendajaga võimalikult sarnane, hiljem sarnasus väheneb); ühe eseme kasutamine erinevate esemete asendajana (n. asendab kuubik seepi,triikrauda, leiba) ja erinevate esemete kasutamine konkreetses funktsioonis (kraadiklaasi võib asendada pliiats,pulk);lähedaste täiskasvanute rollide võtmine ja täitmine lihtsas rollimängus (ema, isa, arst, autojuht, müüja, juuksur);lihtsate ilukirjanduslike tekstide lavastamine (rolli võtmine, selles püsimine);klassikaliste rollimängude õpetamine: arsti-, kaupluse-, juuksurimäng jne.;ehitusmängu kujundamine (ehitamine ning ehitusega mängimine).

Mänguoskuste omandamine toimub organiseeritud mänguõpetuses, planeeritud õppetegevuste käigus, kinnistaminelaste vabamängu stimuleerides ja suunates. Mänguõpetus toimub täiskasvanu ja laste koosmängu kaudu, kus õpetajasuunab lapsi endale mängus võetud rolli kaudu. Alles õpitavas mängus täidab täiskasvanu nn. pearolli, lapsedkõrvalrolle. Hiljem jääb õpetaja ülesandeks võimaluste loomine rollimänguks (aeg, ruum, vahendid), vajadusel kamänguidee pakkumine, reeglite kohendamine ning sekkumine (suuremad tülid, ohusituatsioonid).




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 9.1.

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:%D5ppe%FClesanne_9.1.[30.04.2013 12:52:47]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 9.1. Õppija juhis:

Loe mõttega läbi teema õppematerjalPane kirja 12 põhimõtet, mida tuleb arvestada erivajadusega laste sotsiaalsete oskuste arendamiselVormista töö tekstidokumendinaLisa töö õpikeskkonda (Moodlesse) hindamiseks tegevuskavas ettenähtud tähtajaks




Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Õppeülesanne 10.1 Essee

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?%D5ppe%FClesanded:%D5ppe%FClesanne_10.1_Essee[30.04.2013 12:52:48]



Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 10.1 EsseeÕppija juhis:

Tuleta meelde ainekursuse käigus õpituKirjuta essee teemal “Lasteaiaõpetaja vastutus käitumisraskuste ennetamisel ning nendega toimetulekul?”Kavanda essee pikkuseks 3-4 lehekülgeEsse on küll lühike kirjalik töö, kuid selles peaksid sisalduma:

autori nimi ja kirjutamise kuupäevteema (pealkiri) sissejuhatav osa, mis selgitab essee teemat ja eesmärketeemaarendusessee eesmärkide täitmine, järeldused, ettepanekudkokkuvõttev osa

Ole loov ja analüüsiv!Lisa esseele enesehinnang

Oskasin analüüsida lasteaiaõpetaja vastutus käitumisraskuste ennetamisel ning nendega toimetulekulOlin loovOlin analüüsivMida õppisin?

Esita essee vastavasse foorumisse Moodle keskkonnas tegevuskavas toodud tähtajaksHinda (kommenteeri) vähemalt ühe kaasõppija esseed, anna sellele lühike kirjalik hinnang





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused&print[30.04.2013 12:52:49]






Muuda lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Arvesta kindlasti lapse isikupäraga. Jälgi last, etmärkaksid tema tunnete muutumist ja väsimust.Võimalda lapsel kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist. Õpeta last oma tunnetest rääkima, nii positiivsetest kui negatiivsetest.Aita lapsel erinevatest tunnetest aru saada, neid väljendada ja oma tundeid valitseda. Küsi lapselt häid küsimusi, mis näitavadhoolimist tema arvamustest. Anna vastamiseks aega.Võimalda lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes.



Almann, S. 2003. Laps ja tunded. Tea ja toimeta 22, Tallinn: Ilo, 5-36Campbell, R. 1997. Meie laps. Tallinn: LogosKinnunen, S. 2008. Las ma olen laps. Tallinn: Allika



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused&print[30.04.2013 12:52:49]

Salum, M. 2010. Millised on lapse emotsionaalsed vajadused? MTÜ Oma PereTeiverlaur, M. 2010. Empaatia areng ja selle arendamine lapsel. TallinnWoolfson, R. 2004. Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused&login[30.04.2013 12:52:50]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana&print[30.04.2013 12:52:50]

2 Perekond lapse elukeskkonnanaLapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast sotsiaalsest keskkonnast. Materiaalse jaemotsionaalse kindlustunde loomise kõrval ongi perekonna kõige olulisem funktsioon sotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, etlastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused jasuhtumised. Meie ajale on iseloomulik vabaduse suurenemine turvalisuse vähenemise arvel. Eestis on sündimus 15-20 aasta jooksulmärgatavalt kahanenud ning perekonna loomist ja esimese lapse sündi lükatakse edasi kõrgemasse vanusesse. Registreeritud abielude arv onjärsult langenud ning väljaspool abielu sündinud laste arv on järsult tõusnud. Viimastel aastatel on sündimuse langus siiski pidurdunud. Tüüpilineon korduvabieludel põhinevate nn kärgperede tekkimine.



Inimese kõige tähtsamad samastumised, väärtused ja eesmärgiteostused, tema sotsiaalne kohanemine või kohanematus viitavad sellele, kuidasperekond funktsioneerib. Perekonnas mõjutab ühe liikme tegutsemine alati teisi perekonnaliikmeid. Seega on perekonnas toimuv väga olulineüksikisiku häirete tekkimise ja nende ennetamise seisukohalt. Kui perekond laste sotsialiseerimise funktsiooni täita ei suuda, tekib oht, etühiskkond saab juurde antisotsiaalse käitumisega ja ühiskonnaeluks kogenematu noore inimese. Sotsialiseerimise funktsiooni kaudu võibperekonda pidada teatud mõttes sillaks ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekond, kus vanemad on pikalt töötud, tarvitavad sagelialkoholi ja kus valitseb vägivald, kasvavad lapsed, kes peavad sellist elustiili normaalseks. Ka vanemad, kellel puudub laste jaoks aeg, ei saalastele olulisi väärtusi kaasa anda. Ajapuudusega kaasneb sageli ka nõrk kontroll laste üle.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana&print[30.04.2013 12:52:50]

Hansson, L. 2001. Mitte ainult võitjatest. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia KirjastusKolga, V. 1998. Laps erinevates kasvukeskkondades. Väikelaps ja tema kasvukeskkond. Tallinna Pedagoogikaülikool (lk 5-8).Korp, E., Enn Ü, Leppiman, A. 1999. Lapsed, kes kõnnivad omapäi. Tallinn: Marko LindKraav, I. 2000. Kodu lapseea kaitsetuse allikana. Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO 37-41Laane, K., Laane. E. 1999. Teavet probleemkäitumiste ennetustööks. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana&login[30.04.2013 12:52:51]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid&print[30.04.2013 12:52:52]

3 Kasvatusstiilid







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid&login[30.04.2013 12:52:53]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng&print[30.04.2013 12:52:53]




Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92-102.Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 53-58, lk 59-63, lk72-75.



Kõik õppeülesanded tuleb lahendada kirjalikult ja esitada Moodle keskkonnas tegevuskavas ettenähtud tähtajaks vastavalt õppeülesannetestoodud juhistele.




Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühosotsiaalse keskkonna juhendmaterjalkoolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng&login[30.04.2013 12:52:54]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 12:52:55]

5 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttu kasutatakseterminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed ja käitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksusearengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kuiprobleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kuikäitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi,kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidenavõi endassetõmbumisena.


eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsilineja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel.internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsetekontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poistel diagnoositakse oluliseltsagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoole suunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele jakaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoole suunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks.Kui laps elab oma mure välja probleemse käitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivadtagajärjed olla tõsisemad, sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 12:52:55]


Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: RiiklikEksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. EripedagoogikaVesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemide märkamine ja varane sekkumine.Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&login[30.04.2013 12:52:56]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:52:56]

6 Laste väärkohtlemineLapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu jatervisliku seisundi. Väärkohtlejaks on enamasti isik, kes on oma karakteristikute (vanuse, staatuse, teadmiste, füüsilise jõu) poolest lapse suhtesvõimupositsioonil, mis muudab lapse tema suhtes kaitsetuks. Väär-kohtlemine toimub kõigis ühiskonnakihtides ning erineva haridustasemegavanemate poolt.






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:52:57]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired&print[30.04.2013 12:52:58]

7 Tundeelu häiredLaste ja noorte levinumad psüühikahäired jagunevad tundeelu- ja käitumishäireteks ehk internalisatsiooni- ja eksternalisatsioonihäireteks.

Internalisatsiooni- ehk tundeelu häirete korral on sümptomite põhjuseks liigselt suur ärevus, mis ei väljendu alati otseselt, vaid võibolla varjatud muude sümptomitega, kuid agressioon on suunatud iseenda vastuKäitumis- ehk eksternalisatsioonihäirete korral suunab laps oma halva enesetunde väljapoole, st käitumisse



Laste- ja noortepsühhiaatria. 2006. Tallinn: MedicinaRHK-10 1999. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised. Tartu Ülikool.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired&login[30.04.2013 12:52:59]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks&print[30.04.2013 12:53:00]

8 Sotsiaalvõrgustiku võimalused lapse abistamiseksAmeerika lastepsühholoog U. Bronfenbrenner on oma tuntud mudeli kaudu kirjeldanud lapse sotsiaalvõrgustiku toimivust. Selle sotsio-ökoloogilise teooria (1979) aluseks on arusaam, et muutus süsteemi mistahes osas mõjutab süsteemi teisi osi. Last ja tema peret võivadmõjutada näiliselt neist kaugel olevad asjaolud ja sündmused (nt ühiskonna sotsiaalprobleemid). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnastsõltuva institutsioonina, kus välisele survele aitab vastu seista pere tugevus ja kokkukuuluvustunne.

Eelkoolieas on lapse arengus tähtsal kohal sotsiaalsed süsteemid, milles ta enim lävib. Nendeks on perekond ja eakaaslased. Eakaaslastegasuhtleb laps kõige aktiivsemalt koolieelses lasteasutuses. Perekonnas on tähtsad lapsevanemad ja vanavanemad. Igas keskkonnas on erinevatugevusega mõjufaktorid, milleks on objektid või tegevused, mis jätavad jälje lapse suhtlemis-, mõtte- ja käitumismaailma.

Sotsiaalne keskkond (kasvukeskkond) on inimsuhteid hõlmav elukeskkonna osa, formaalsete ja mitteformaalsete seoste kogum, millesinimene tegutseb ja elab. Sotsiaalne keskkond mõjutab isiksuse arengut, tegutsemise motiive ja hinnanguid. Kasvukeskkonnad kujundavadlaste arvamusi ja hoiakuid, mida nad siis jäljendavad. Lastel tekivad nägemused sõprusest, heast ning halvast, rikkusest, tarkusest ja ilust ningelementaarsetest viisakusreeglitest.

Sotsio-ökoloogilise teooria rajaja Uri Bronfenbrenner teooria loob raamistiku keskkonna mõjusfääride mõistmiseks. Bronfenbrenneri teooriaaluseks on arusaam, et muutus ökoloogilise süsteemi mis tahes osas mõjutab süsteemi teisi osi, luues nõnda vajaduse tasakaalusaavutamiseks isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Ta liigitab erinevad keskkonnastruktuurid mikrosüsteemiks, mesosüsteemiks,eksosüsteemiks ja makrosüsteemiks.



Hansson, L. 2006. Perekond kui lapse kasvukeskkond. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: Tallinna Ülikooli KirjastusKlefbeck, J. & Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: Omanäoline KoolKoolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008. Riigi Teataja I, 23, 152.Laps ja pere tänases Eestis : teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna PedagoogikaülikoolSaarits, Ü. 2001. Perekond lapse väärtuste kujundajana. Rmt. Veisson, M. ( Toim.).Saarits, Ü. 2005. Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L. & Sarapuu, H. (Koost). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex,112-116.Saat, H. 2004. Sotsiaalne kompetentsus. Haridus 1, 18-21.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks&print[30.04.2013 12:53:00]

Tiko, A. 2004. Kodu, kool ja õpilaskodu sotsiaalökoloogilises perspektiivis. Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused: teadusartiklitekogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli KirjastusTulva, T.& Viiralt, I. 2001.Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Artiklite kogumik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 79-84.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks&login[30.04.2013 12:53:01]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele&print[30.04.2013 12:53:02]

9 Sotsiaalsete oskuste õpetamine arengulise erivajadusega lasteleLapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades igalapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. AEV (arengulise erivajadusega) laps läbib oma arengus ja oskuste kujunemises samad etapid,mis eakohase arenguga laps, kuid etappide kestus ja eripära sõltub erivajaduse liigist ja raskusastmest. AEV lastel on vähemal või suuremalmääral kahjustatud enamik arengu põhivaldkondi, milleks on:


Nimetatud arenguvaldkonnad arenevad lapsel paralleelselt, ühe arenguvaldkonna mõjutamine õppe- ja kasvatustegevuse kaudu toob sagelikaasa muutused ka teistes. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies põhivaldkonnas tuleb arvestada lapse arengu jaõpetamise seaduspärasustega. Õppimine on protsess, mille tulemusel kujunevad püsivad muutused õppija tegevusvõimes või käitumises.Oluline on, et õppimise tulemusel lisandub uusi teadmisi või toimub olemasoleva muutus.

Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu onvastsündinu tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne), kuid peagi lisandub vajadus suhelda (elavnemiskompleks ema märgates) ning kavajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega, nähtustega, isikutega, siis hakkavadkikujunema motiivid st. objekt omandab lapse jaoks tähenduse.

Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse, mis võib olla praktiline, vaimne jakombineeritud. Tegevuse kujunemisel on kolm etappi:


Väikese lapse areng algab praktiliste tegevuste omandamisest, alles selle põhjal tekkinud kujutlused on materjaliks vaimsele tegevusele. Lapsetegevus jaotub esialgu täiskasvanu ja lapse vahel, on sotsiaalne:


Ajapikku lapse sõltuvus täiskasvanust väheneb ning praktiliste tegevuste arengut hakkab järjest enam mõjutama koostegevus eakaaslastega.Õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusitoiminguid. Toimingu sooritamisel tuleb läbida järgmised etapid:


AEV laste õpetamisel/arendamisel tuleb sageli alustada sellest, et laps fikseeriks oma pilgu inimesele või objektile. Selleks kasutab täiskasvanu osutavat ¸esti ja viipeid; muudab hääletooni, tämbrit ja tugevust; lisab tähelepanu köitvaid detaile. Kindlasti peab õpetaja oma rollisolema emotsionaalne. Edasi kujuneb nn. ühise tähelepanu oskus - laps taotleb (pilguga, osutamisega, käest sikutamisega) tema jaoks fookusesolevatele objektidele ja sündmustele ka täiskasvanu tähelepanu. Samas tuleb last köitva uue pakkumisel olla ettevaatlik, sest liiga palju uutteavet korraga või liiga kiiresti esitatult, võib köita tähelepanu vaid hetkeks ega võimalda tegevustes soovitud tulemuseni jõuda. Laps ei suudakeskenduda olulisele teabele, muutub rahutuks, väsib ja tema tähelepanu hajub. Laste sihipärane tegevus pikeneb siis, kui õpetamisvõttedotstarbekalt vahelduvad: vaimset pinget nõudvale tegevusele järgnegu kindlasti liikumine või liigutuste sooritamine.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele&print[30.04.2013 12:53:02]

Bleach, F. 2008. Igaüks on erinev. Tartu: Tartu Ülikooli KirjastusDaniels, E. R., Stafford, K. 2004. Erivajadusega laste kaasamine. Tartu: TartumaaHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2006. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava üldosa 19. peatükk, täiendatud variant.Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu Studium.Kõrgesaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus.Lovaas, O. I. 1998. Arenguhälbega laste õpetamine. Tallinn: Eesti Autismiühing.Strebeleva, E. A. 2001. Formirovanie mõšlenija u detei s otklonenijami v razvitii. Moskva: VLADOS.Strebeleva, J. A. 2001. Spetsialnaja doškolnaja pedagoogika. Moskva: Akademia.Võgotski, L. S. 1983. Sobranie sotšinenij: Osnovõ defektologii, tom 5. Moskva: Pedagogika.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele&login[30.04.2013 12:53:02]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?%D5ppe%FClesanded&print[30.04.2013 12:53:03]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?%D5ppe%FClesanded&login[30.04.2013 12:53:04]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:53:05]




Sisukaart

Prindi

Sisene





Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:%D5ppe%FClesanne_2.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:53:06]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:53:06]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.2._Videon%E4ited[30.04.2013 12:53:07]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Õppija juhis:

1. Moodustage 3-4 liikmelised rühmad2. Valige teema etteantud teemade seast3. Otsige veebist videonäiteid või õppefilme valitud teema kohta4. Vaadake koos läbi leitud videod ja valige välja kaks kõige paremat5. Koostage videote baasil teema kohta lühike kokkuvõte6. Lisage lingid leitud videotele koos kokkuvõttega vastavasse foorumisse Moodles tegevuskavas ettenähtud

tähtajaks7. Tutvuge kaasõppijate rühmatöödega ja lisage omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe

rühma tööle





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.3._Rists%F5na[30.04.2013 12:53:08]




Sisukaart

Prindi

Sisene









http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.1._Teeside_esitamine[30.04.2013 12:53:10]




Sisukaart

Prindi

Sisene




Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine jaõpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92 – 102. Kirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna


Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetaminekoolieelses eas. Tartu: TÜ KirjastusKirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna


Kirjuta, kõiki eelnevates osades välja kirjutatud märksõnu kasutades, teesidena 12-16 põhimõtet, midalasteaiaõpetaja peaks arvestama lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.2._Kava_koostamine[30.04.2013 12:53:11]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesande lahendamiseks kasuta lehekülgi 72-75 artiklist Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng.Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus

Õppija juhis:






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.3._Anal%FC%FCs[30.04.2013 12:53:12]




Sisukaart

Prindi

Sisene










http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon[30.04.2013 12:53:13]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Diskussioon põhineb 4. teema raames läbitöötatud allikate ja lahendatud õppeülesannete 4.1-4.3 põhjal omandatudteadmistel ning isiklikel kogemustel.



Akvaarium on diskussiooni eraldi liik, kus osalevad 2 rühma: sisemine (arutlejad, diskuteerijad) ja väline (vaid vaatlejad,kes hiljem annavad ülevaate, kuidas keegi diskussioonist osavõtjatest osales st kuivõrd valdas ta antud teemat ning oliülesandele orienteeritud jms).







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_5.1._Loo_kirjutamine[30.04.2013 12:53:14]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine, lk 50 - 56, kus on kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomiKoosta ühe sündroomi illustreerimiseks lugu (soovitavalt kogemustele toetudes)Loo koostamisel võid kasutada järgnevaid abistavaid küsimusi:

Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid jakäitumisraskusi? Mis on teie arvates peamised põhjused?

Esita lugu vastavas foorumis tagevuskavas ette nähtud tähtajaksTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaarvähemalt ühe kaasõppija loole





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest[30.04.2013 12:53:14]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Õppija juhis:


Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%D5ppe%FClesanne_7.1._Arutlus[30.04.2013 12:53:15]




Sisukaart

Prindi

Sisene




Tutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaarvähemalt ühe kaasõppija arutlusele





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:%D5ppe%FClesanne_8.1._Arutlus[30.04.2013 12:53:16]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Arutle vastavas foorumis, millistel puhkudel peaks lasteaiaõpetaja kaasama ametnike võrgustikuToo näiteid enda või kolleegide praktikastTutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaarvähemalt ühe kaasõppija arutlusele





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:%D5ppe%FClesanne_9.1.[30.04.2013 12:53:17]




Sisukaart

Prindi

Sisene








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?%D5ppe%FClesanded:%D5ppe%FClesanne_10.1_Essee[30.04.2013 12:53:18]



Sisukaart

Prindi

Sisene












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&print[30.04.2013 12:53:19]



2. teema


3. teema


4. teema

Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjalkoolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.

5. teema


6. teema

Eesti Lastekaitse Liit. http://www.lastekaitseliit.eeEesti Vabariigi Lastekaitse Seadus. http://www.sm.eeEV Sotsiaalministeerium. 2002. Ohvriabi käsiraamat. TallinnKorp, E., Leppiman, A., Meres, T. 2002. Laps: Elu, probleemid ja lahendused. TallinnMangs, K., Martell, M. 2000. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. Tartu Ülikooli Kirjastus.Paloheimo, M. 1999. Lapsepõlve mõjud. VarrakSoonets, R. 1997. Lapse väärkohtlemine. TartuSoonets, R. 1999. Laste väärkohtlemise mõjust nende elukvaliteedile. Sotsiaaltöö nr. 5, 21.Tomberg, E. 1999. Vägivald lapse suhtes. Sotsiaaltöö nr. 5, 14-15.

7. teema



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&print[30.04.2013 12:53:19]

8. teema

Hansson, L. 2006. Perekond kui lapse kasvukeskkond. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: Tallinna Ülikooli KirjastusKlefbeck, J. & Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: Omanäoline KoolKoolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008. Riigi Teataja I, 23, 152.Laps ja pere tänases Eestis : teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna PedagoogikaülikoolSaarits, Ü. 2001. Perekond lapse väärtuste kujundajana. Rmt. Veisson, M. ( Toim.).Saarits, Ü. 2005. Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L. & Sarapuu, H. (Koost). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex,112-116.Saat, H. 2004. Sotsiaalne kompetentsus. Haridus 1, 18-21.Tiko, A. 2004. Kodu, kool ja õpilaskodu sotsiaalökoloogilises perspektiivis. Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused: teadusartiklitekogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli KirjastusTulva, T.& Viiralt, I. 2001.Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Artiklite kogumik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 79-84.

9. teema



Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannete koostamisele (VANKeRja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&login[30.04.2013 12:53:20]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?&print&Sisene[30.04.2013 12:53:21]












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Avaleht[30.04.2013 12:53:22]


Sisukaart

Prindi

Sisene
















http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&print&mailform[30.04.2013 12:53:23]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&login[30.04.2013 12:53:24]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&print&sitemap[30.04.2013 12:53:24]
















http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&print&sitemap[30.04.2013 12:53:24]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid[30.04.2013 12:53:26]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Perekonna liigidTuumperekond – ema, isa ja lapsed. Pere õhkkond kujundab lapse arengut, peres omandab laps hoiakud,mõtteviisi, käitumismustrid, suhtumised, väärtus-hinnangud. Lapsepõlve mõjudest on raske vabaneda.Üksikvanema perekond on tuumperekond, millesse kuulub vaid üks vanem. Lapse arengu seisukohalt ei oleselline perekond nii soodne kui täielik tuumperekond. Lapsel on tavaliselt vähe võimalusi erinevate soo- javanemarollide kogemiseks ja omandamiseks. Siiski võib teadlik ema või isa anda oma lapsele eluks heaettevalmistuse. Üksikvanema perekonnas puuduvad konfliktid vanemate vahel, mis võivad tuumperes kahjustadalapse arengut.Laiendatud perekond – tuumperekond, kus elavad lisaks vanematele ja lastele ka vanavanemad või teisedsugulased. Selline perekond annab lapsele võimaluse kogeda rohkem täiskasvanurolle ning loob tugevamasideme vanemate inimestega.Päritoluperekond – pere kuhu täiskasvanu omal ajal sündis ja kasvas.Lahutav perekond – lagunev tuumperekond. Sellises peres on reeglina palju pingeid, mis võivad lastkahjustada.Kärgpered – korduvatel kooseludel põhinevad "kirjude" koosseisudega pered (sinu-minu-meie lapsed)




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid[30.04.2013 12:53:26]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere[30.04.2013 12:53:28]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Düsfunktsionaalne perePerekond, mis mingitel põhjustel ei suuda oma liikmete olulisi vajadusi rahuldada ning ei täida seega omaülesandeid, on düsfunktsionaalne e väärtalitlev pere.





Lapse defitsiidid:


NULLTASAND – kestev traumaatiline olukord, st isiklik või perekondlik krooniline kriis, mis kahjustab inimese psüühikatja käitumist.



Muutuste teatud taseme puhul ei ole inimene enam võimeline omal jõul olukorda muutma, vajalik on välinesüstemaatiline abi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere[30.04.2013 12:53:28]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusstiilide_m%F5ju_lapse_k%E4itumisele[30.04.2013 12:53:29]




Sisukaart

Prindi

Sisene




Laps:




Laps:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusvead[30.04.2013 12:53:30]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Kasvatusveadkorratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanemateleallasurumine ja autokraatlik kohtlemineüks vanem ilma sõnaõiguseta, autoriteeditaülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kesise ei saa elus hakkama (naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nii nagu ema või vanaema lapsepõlves),vastutustunne ei arenemõtete lugemineliidud pereliikmete vahel (nt ema-isa riius, ema püüab ühelt lapselt armastust otsida), võib tekitada tõsiseidpsüühilisi probleemevarjatud manipulatsioonid: ei väljendata oma soove/vajadusi, kuid võetakse märtriroll: keegi minuga ei arvesta,mina pean alati üksi...“pendelkasvatus”





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Lapsega_toimetulek[30.04.2013 12:53:32]




Sisukaart

Prindi

Sisene




Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt – armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja “miks” küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüabpeegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada.






Kõik lapsed vajavad reegleid/piire. Kuidas neid kehtestada nii, et kõigi pereliikmete vajadused saaksidrahuldatud?







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Karistus[30.04.2013 12:53:33]




Sisukaart

Prindi

Sisene












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused[30.04.2013 12:53:34]


Emotsionaalsete jakäitumisprobleemidepõhjusedÕppeülesanne 5.1. Lookirjutamine


Sisukaart

Prindi

Sisene


Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedEmotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusi on palju ja need on väga erinevad. Üldjoontes võib need jagada lapsestendast tulenevateks põhjusteks ning väljaspool last olevateks põhjusteks. Lapsest endast tulenevad faktorid võivadilmneda tõsiste emotsionaalsete ja psühholoogiliste probleemidena, mille algpõhjus võib jääda varasesse lapsepõlve (ntfüüsiline ja psüühiline allasurutus, hooletusse jätmine, väärkohtlemine). Ka traumaatilised kogemused nagu õnnetus,vanemate lahutus jne võivad esile kutsuda selliseid mõtteid, tundeid ja käitumist, mis raskendavad lapse kohanemistolukordadega, millega tavaliselt kergesti kohanetakse. Käitumishäirete põhjused võivad olla seotud ka orgaanilisekahjustusega (meelepuuded, vaimne alaareng jne) ja seetõttu last ümbritsevate inimeste mõjutused, mis eakohasearenguga last toetavad, ei sobi neile. Tihti on EKR põhjused kombineeerunud.


Biofüüsiline seletus - EKR on neuroloogiline või geneetiline põhjus. Agressiivset või kontrollimatut käitumistpõhjustavad väikesed kõrvalekalded aju töös. Põhjuseks võib olla ka toit, nt organism ei suuda omastadamingeid aineid toidust ja need hakkavad kuhjuma organismis ning põhjustavad ajutegevuse kõrvalekaldeid.Psühhodünaamiline seletus - EKR põhjused peituvad hariduses, interaktsiooni-probleemides täiskasvanute jaeakaaslastega, puudu on usaldusest, armastusest, hoolitsusest, turvatundest.Biheivioristlik seletus - käitumine ja käitumisprobleemid on õpitud ja õpitakse interaktsioonis. Nt laps teab, etkui ta karjub, saab ta õpetaja või lapsevanema tähelepanu.Kognitiiv-biheivioristlik seletus - käitumisprobleemid võivad esineda sotsiaalse situatsiooni ebaõige tõlgendusetõttu (nt laps oletab, et tema üle naerdakse ja seetõttu lööb).Sotsioloogiline seletus - EKR on alati seotud teiste inimeste käitumisega, st mingi käitumisakt või sõna võiblapsel vallandada probleemse käitumise.Ökoloogiline seletus - laps ja tema ümbrus on omavahel tihedalt seotud. Lapse käitumist mõjutavad niivanemad kui nende töösuhted, lapse hobid, vaba aja tegevus. Lapsi ja noori vaadeldakse tegutsejana kodu, koolija vaba aja ettevõtmiste erinevates rollides ning hinnatakse, kuidas erinevad keskkonnad lapsi ning nendemõtlemist ja käitumist mõjutavad. Nt vanema töökaotus muudab ka lapse kergemini ärrituvaks.

Ei ole võimalik eristada õiget ja vale lähenemist ega seletust. Eeltoodud 6 erinevat vaatenurka annavad võimaluseerinevateks tõlgendusteks ja põhjusteks.

Sageli on probleemne käitumine lapse toimetulekustrateegia või -oskus, mille abil püüab ta saavutada või kogedakontrolli nt sotsiaalsete olukordade üle.



II etapp - strateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ellurakendamine


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused[30.04.2013 12:53:34]

meetmetele hinnangu andminestrateegia ja meetmete ümberhindamine



See skeem aitab kindlaks teha probleemset käitumist vallandavaid faktoreid ning parimaid viise sellise käitumiselõpetamiseks.

Oskuslik vaatlus ja vaatlustulemuste fikseerimine annavad olulist infot lapse käitumisest, käitumist vallandavatestfaktoritest ja toimetulekustrateegiatest.




E. Strebeleva toob välja psühholoogilised sündroomid, mis kujutavad endast omavahel seotud ilmingute-sümptomitekompleksi, millele on iseloomulikud:

Kindlad tekkepõhjused - geneetilised, meditsiinilised, sotsiaalsed (nt meele- või vaimupuue, elutingimused,vanemate ebareaalsed ootused)Püsiv iseloomAllumine spetsiifilistele kasvatusmeetoditele ja -võtetele.







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:35]





Sisukaart

Prindi

Sisene


VäärkohtlemineLapse aju struktuuri ja arengut mõjutavad oluliselt sünnijärgsed kogemused. Kolme esimese eluaasta jooksul arenevadnärvirakkude vahelised seosed kõige kiiremini, mistõttu kolme esimest eluaastat peetakse aju arengus kriitiliseks. Kunaaju on väga tundlik traumade suhtes, siis hirm ja stress, mis saadavad väärkoheldud last, vallandavad stressihormoonid.Vähimgi stress või hirmuvälgatus vallandab uue stressihormoonide eritumise. See kutsub lapses esile hüperaktiivsust,ärevust ja agressiivsust.



Alammenüü




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:35]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine[30.04.2013 12:53:37]





Sisukaart

Prindi

Sisene


HooletussejätmineHooletussejätmine tähendab seda, et lapse põhivajadused jäetakse vanema poolt rahuldamata. Selle väärkohtlemiseliigi vormideks on: füüsiline-, emotsionaalne-, meditsiiniline- ja hariduslik hooletussejätmine. Võib väljenduda selles, et eianta piisavalt süüa, ei riietata vastavalt ilmastikule, ei reageerita nutule, ei käida arstlikus kontrollis, ei tegeleta lapsega, ning ei hoolita lapse võimete arendamisest. Kui laps on hooletusse jäetud, siis Eesti seadusandlus sätestab, et sellesküsimuses tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse (linna, vald) lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole. Kohalikulomavalitsusel kui lapse eestkosteasutusel on seaduslik õigus uurida, mis hooletusse jäetud lapse kodus toimub.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine[30.04.2013 12:53:37]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:38]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Psühholoogiline väärkohtleminePsühholoogiline väärkohtlemine on lapse suhtes toime pandud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapseemotsionaalsete võimete arengut, nt sagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes.Psühholoogilise väärkohtlemise tagajärjeks võivad olla tunnetusprotsesside häired, milleks on mälu-, tähelepanu- javaimse arengu häired.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:38]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:40]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Emotsionaalne väärkohtlemineEmotsionaalne väärkohtlemine on mistahes tegu, mis põhjustab lapsel emotsionaalse pinge seisundi, ohustades lapsetundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla vormideks on ähvardamine, mõnitamine, hirmutamine,karistushirmu tekitamine. Emotsionaalse väärkohtlemise tagajärgedeks võivad olla kõnehäired, arengu pidurdumine,emotsionaalne tuimus, ükskõiksus, öine- ja päevane voodimärgamine, pea- ja kõhuvalu jm.

Käitumuslikud ilmingud võivad olla: imeb sõrme, kiigutab ennast monotoonselt, otsib lähedust iga täiskasvanuga,puudub huvi mängimise vastu, on passiivne või agressiivse käitumisega. Emotsionaalse väärkohtlemise mõju lapselesageli alahinnatakse ning see on teiste vägivalla vormidega võrreldes raskemini äratuntav. Emotsionaalseltväärkoheldud lapsel kujuneb madal enesehinnang, kitsas tundemaailm, usaldamatus teiste inimeste suhtes, raskusedteistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel. Laps kasvab teadmises, et ta on halb ja saamatu. Emotsionaalsesmõttes vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusegakohtleb tulevikus ka oma lapsi sarnast käitumismustrit järgides.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:40]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:41]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Füüsiline väärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemine on see, kui tekitatakse tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust.Füüsilise väärkohtlemise tunnusteks on seletamatud sinikad erinevates paranemisastmetes, mis on tekkinud kastõukamise, rusika või vitsaga löömisel, põletused, seletamatud luumurrud, hammustuse jäljed. Selline laps väldibfüüsilist kontakti, on enesesse tõmbunud või agressiivne, kardab koju minna, jookseb kodunt ära.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:41]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:43]


VäärkohtlemineHooletussejätminePsühholoogilineväärkohtlemineEmotsionaalneväärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemineSeksuaalneväärkohtlemine



Sisukaart

Prindi

Sisene


Seksuaalne väärkohtlemineSeksuaalne väärkohtlemine on lapsele suunatud igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus täiskasvanu või vanema lapsepoolt, mis ületab lapsega suhtlemise normid. Laste seksuaalne väärkohtlemine on raske isikuvastane kuritegu, mis jätablapsesse jälje kogu eluks. Vägivaldsete sündmuste kogemine tekitab agressiivsust, vaenulikkust ja ärevust, millegatoimetulemiseks võib laps käituda hälbivalt. Samas võib olla tegemist eetikanormide mittetahtliku rikkumisega, mis onseotud ema ja poja või isa ja tütre koos magamisest, tulenevalt kultuurilisest omapärast või siis kitsastestelamistingimustest.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus tekib siis, kui laps kurdab valu, kipitust, sügelust, eritust või veritsustgenitaalide piirkonnas; lapse seksuaalne käitumine, vastavad teadmised pole eakohased, lapsel on suguhaigus,meeleheitlik hirm suhtlemisel vastassooga; hirm täiskasvanute ees, ennasthävitav käitumine; puudulik enese eesthoolitsemine; tahtele kontrollimatu nutmine ja karjumine; une- ja söögihäired; kõhu-, peavalu; voodi märgamine,korduvad kuseteede põletikud; verimuhud rindadel, tuharatel, alakõhul, reitel, ebatavaline seksuaalne aktiivsus.Seksuaalselt väärkoheldud lastel võivad esineda olulised muutused: enesesse tõmbumine; depressiivsus,kurvameelsus; sagedane mõtlik olek; hüsteeriline käitumine, enesekontrolli kaotamine; raskused eakaaslastegasuhtlemisel; enesehinnangu langus, enesetapumõtted.

Lapse seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks.Seda iseloomustavad: seksuaalse sisuga mängud lapsega, lapsest pornograafiliste piltide, fotode või filmide tegemine,lapsele erootiliste piltide, videote näitamine, seksuaalse sisuga märkused lapse aadressil ja seksuaalsuse jaseksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mittekohaselt erootilisel viisil.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine[30.04.2013 12:53:43]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Perev%E4givald[30.04.2013 12:53:44]




Sisukaart

Prindi

Sisene


PerevägivaldVägivaldsetes peredes kasvavad lapsed kui põhiliselt vägivalla tunnistajad kogevad sageli väga tugevat stressi. Sellisesperes puudub turvalisus. Laps tunneb ennast ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on liialt hõivatud omastressiseisundiga, et pöörata tähelepanu lapsele. Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi. Kuilaps võtab endale kohustuse kaitsta üht vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab see temastressikoormat veelgi. Laste jaoks, kes on näinud seda, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingelinetrauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab neid endid või mitte, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist võinäevad ainult löökide tagajärgi. Vägivaldses peres kasvav laps on igal juhul vägivalla ohver. Iga laps reageerib vägivallapealtnägemisele erinevalt, sõltuvalt temperamendist, arengutasemest, toetussüsteemist ja toimetulekuoskusest.Vägivallavabal perioodil tuleks lastega arutada, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Vajalikon küsida laste arvamust ja anda neile võimalus rääkida. Vägivaldsetest peredest pärit lapsed tunnevad end sageliväärtusetuna ning usuvad, et kogu maailm on kuri. Kuna ainuke maailm, mida lapsed tunnevad, on nende kodu, siis nadusuvadki, et vanemate käitumine kodus ongi õige. Vägivald õpetab lastele, et need, kes armastavad, ka peksavad;vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, täiskasvanuid ei tohi usaldada ja lubadustesse ei saa uskuda.

Mehed, kes oma naisi halvasti kohtlevad, kalduvad laste väärkohtlemisele. Uuringud näitavad, et ligikaudu 50%meestest, kes oma naisi peksavad, kohtlevad halvasti ka oma lapsi. Naised, keda nende abikaasad vääriti kohtlevad,võivad oma raevu laste peal välja elada. Üle 30% naistest, kes oma lapsi vääriti kohtlevad, on halvastikoheldud naised.Tütarlastest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavad tihti oma abikaasa väärkohtlemise ohvrid.Poistest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavad tihti ise vägivallatsejad. 40-60% vägivaldsetestmeestest on olnud lapsena kodus vägivalla tunnistajateks. Vägivaldsetes peredes üles kasvanud lapsed hakkavadsuurema tõenäosusega tarvitama alkoholi ja narkootikume, üritavad mitu korda sagedamini sooritada enesetappu.Lapsed, kes kogevad kodus vägivalda, elavad selle välja ühiskonnas.

Perevägivalla sagedasemateks tagajärgedeks lastele võivad olla: vanemliku hoolitsuseta jäämine, probleemid koolis,sotsiaalne isoleeritus (sõprade puudumine), isiksusemuutused (kiuslik, kuri, depressiivne, kurb), hulkurlus (väldib kodu),alkoholi või narkootikumide tarbimine, käitumisprobleemid (agressiivne laste ja loomade vastu, vandaalitseb).





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Telev%E4givald[30.04.2013 12:53:45]




Sisukaart

Prindi

Sisene


TelevägivaldLapsed õpivad vägivalda tundma väga erineval viisil. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad arvamust,et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Massiteabevahendid mõjutavad vägivaldsust ning määravadühiskonna suhtumise sellesse. Agressiivsuse ja kuritegude populariseerimine meedias toob kaasa selle, et lapsed janoored saavad üksikasjaliku teabe vägivallategude toimepanemiseks. Ka laste multifilmides on palju vägivalda, kuid seeon esitatud läbisegi naljaga ja sageli toimub tegevus tormilise kiirusega, nii et ekraanilt nähtuna ei tundugi vägivallatrikidjulmadena, pigem naljakatena. Laste käitumist ei jäta mõjutamata ka telereklaamid, lapsed ei aruta reklaamis nähtu üle,vaid lihtsalt jäljendavad seda. Reklaam kujundab väärtushinnanguid aegamisi. Kui reklaami näidatakse kogu aeg, siis eisaa see jätta vaatajaid mõjutamata.

Vägivalda sisaldav meelelahutus on seda kahjulikum, mida nõrgem on inimese analüüsivõime ja madalameneseväärikus - seda lihtsamalt võetakse üle käitumismalle ja mõjutusi väljastpoolt. Vägivallafilmid pakuvadkäitumismalle.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Abi_lapse_v%E4%E4rkohtlemisel[30.04.2013 12:53:46]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Abi lapse väärkohtlemiselVäärkohtlemise kahtluse korral julgusta last rahulikul toonil rääkima (ära esita miks - küsimusi, küsi millal? kus? kuidas?).Võib lasta lapsel ka joonistada või kirjutada. Laps peaks saama sõnumi, et:


Väärkohtlemise peatamiseks on oluline võrgustikutöö, mis on juhitud koostööd eeldav sotsiaaltöö meetod, kuhu kuuluvadabivajaja, tema vanem või seaduslik esindaja ning sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Sõltuvalt väärkohtlemise liigist tulebiga konkreetse juhtumi analüüsimiseks moodustada sellele vastav spetsialistide ring. Eduka koostöö eelduseks onmeeskonnaliikmete ühine soov last aidata. Koostöövõrgustikesse kuuluvad: lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja; psühholoog; politseinik, uurija; õpetaja; eri-, perearst; teised lastega kokkupuutuvad spetsialistid; lapsevanem,sugulased; tuttavad. Abi vajavad nii ohver kui väärkohtlejad.

Laste tugikeskuste tegevuse põhisuundadeks on väärkoheldud laste ja nende perede psühhosotsiaalne nõustamine jateraapia, koolitus ja kontsultatsioonid lastega tegelevatele professionaalidele. Tugikeskus on kohaks, kuhu saabpöörduda igaüks, kes on väärkohtlemisega ise kokku puutunud või otsib abi teistele. Tihti satuvad tugikeskusesselapsed, keda on pekstud, kiusatud, kes langenud kuriteo ohvriks, kelle vanemad on nende suhtes hoolimatud. Lastepuhul püütakse hoiduda püsivate kiindumussuhete tekitamisest, sest nad liiguvad edasi kas lastekodusse, hooldus- võikasuperesse. Tähtis on, et head ja püsivad lähedussuhted täiskasvanutega tekiksid seal, kuhu laps elama jääb.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired[30.04.2013 12:53:48]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Foobsed ärevushäired – enne kooliiga esineb paljudel eakohaselt arenevatel lastel hirme, nt koerte- japimedakartust. Kooliealistel võib neid pidada juba foobseteks ärevushäireteks, kui esineb püsiv ja irratsionaalnehirm mingite objektide, tegevuste või olukordade ees. See võib põhjustada nende objektide või olukordadevältimist ning seetõttu piirata lapse elu. Hirmu objektid võivad häire kestel vahelduda (nt koerad-putukad-suletudruumid). Lihtfoobiad on üsna tavalised – lapsel on tugev hirm mingi olukorra ees, mille on põhjustanud üksikhirmutav kogemus, kuid kaovad teraapia abil suhteliselt kergesti. Avalike kohtade hirm ei ole lapse eas tavaline,kuid vahel algab see teismeeas ja vahel kaasneb selle häirega paanikahooge.Muude ärevushäirete korral väljendub ärevus otseselt – lapsed on häbelikud, kohmakad, emotsionaalseltebaküpsed, vanematest äärmiselt sõltuvad, neil on raske teiste hulgas kohaneda, üldise ebakindlusega võivadkaasneda ka keskendumisraskused. Sümptomitena esinevad söögiisu kaotus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine,kõhulahtisus, peavalu, higistamine, sage urineerimine. Sageli esineb sisemist rahutust, pingeseisundeid. Võibesineda ka paanikahoogusid, mida iseloomustab järsku tekkinud tugev hirm, higistamine, nõrkus ja treemor.Lapse lahutamiskartuse korral domineerib hirm saada lähedastest inimestest lahutatud vanemas eas kuitavaliselt, see on tugev ja kaasnevad märgatavad probleemid sotsiaalses käitumises. Oodatava lahkumineku eelkaasnevad tugevad somaatilised sümptomid – peavalu, kõhuvalu, oksendamine, hirmuunenäod.Lapse sotsiaalfoobiate korral suhtub laps võõrastesse ettevaatusega, tunneb hirmu ja ärevust uutes jaebatavalistes olukordades. Diagnoositakse vaid juhul, kui hirmud tekivad varases lapseeas ja on ebaharilikulttugevad, tekitavad probleeme sotsiaalses suhtlemises.Koolihirm. Paljud lapsed võivad mingil etapil tunda hirmu koolimineku ees nt siis kui neid kiusatakse, kuid see eiole psüühikahäire. Haiguslik koolihirm tähendab ülemäärast hirmu kooliskäimisega seotud raskuste ees, millegasageli kaasneb ärevus, masendus, isutus, iiveldus, oksendamine, valud, mis esinevad peamiselt hommikuti javõivad üle minna, kui kooliminekuaeg on möödas. Need lapsed on tihti emotsionaalselt ebaküpsed, mistõttu onneil raske koolis igapäevase sotsiaalse stressiga kohaneda. Emotsionaalne ebaküpsus väljendub sageli kaagressiivsusena. Kui lapsed on kasvanud ärevas, ülehooldavas või kõikelubavas õhkkonnas, ei ole nad õppinudoma agressiivseid instinkte sotsiaalselt aktsepteeritavatesse tegevustesse suunama. Agressioon võib avaldudaka passiivsusena.

Tundeelu häireid esineb 5% eelkooliealistest lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Koolieas on tüdrukutele tüüpilisemadtundeeluhäired ja poistele käitumishäired. Koolihirmu esineb nooremates klassides 1-2% õpilastest, murdeeasesinemissagedus suureneb ning sümptomite hulka lisandub masendus. Sümptomid avalduvad kõige rohkem esimeseklassi alguses, seoses koolivahetusega ja murdeea tõttu. Poistel ja tüdrukutel esineb koolihirmu võrdselt.Ärevushäiretega lastel esineb ka teisi psüühikahäireid nt depressiooni.

Peamised põhjused

Geneetilised tegurid - suurem soodumus reageerida stressile ärevuse või depressiooniga on päritav, sedamõjutavad ka temperamendiga seotud tegurid.Sotsiaalne keskkond - õppimise ja sotsiaalsete suhetega kaasnevad raskused võivad soodustada ärevushäireteteket.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired[30.04.2013 12:53:48]

Prognoos

Lastel esineb sageli üksikuid väikesi hirme, mis mööduvad soodsate tingimuste ja suhtumise korral enamasti iseenesest.Raskemad foobiad ja muud ärevushäired, eriti koolihirm vajavad ravi. Medikamentoosset ravi kohaldatakse lastele harva,põhiline on psühhoteraapia. Lapseeas väljaravimata jäänud ärevushäired võivad olla täiskasvanute rohkete somaatilistesümptomite põhjuseks.

Uued ravimeetodid on prognoosi oluliselt parandanud, kuid paljudel võib püsima jääda kalduvus reageeridastressisituatsioonile ärevuse ja füsioloogiliste nähtude, nt südame pekslemisega. Hea prognoosi seisukohalt on olulinekiire alustamine, enne kui rasked sümptomid on põhjustanud tõrjutust ja enesesse tõmbumist.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired[30.04.2013 12:53:50]





Sisukaart

Prindi

Sisene


MeeleoluhäiredMeeleoluhäirete peamine sümptom on meeleolu muutus - kas masendus, meeleolukõikumine või meeleolutõus.Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.

Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. See onpsühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani. Depressioon võib avaldudasümptomina, sündroomina või haigusena.

Sümptomina avaldudes on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad nt näoilme, liigutustevähenemine, kehatalitluse aeglustumine, enesesse sulgumine, mille eesmärgiks võib olla organismi energia säästmine.

Depressiooni kui sündroomi tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigivahel isegi intensiivsemalt väljendunud.

Sümptomid võivad tekkida kestvates stressisituatsioonides, mis kaasnevad kaotuste, muutuste ja ebaõnnestumistega,kuid meeleolulangus ei ole pidev, esineb ka sümptomivabu hea enesetundega perioode.


Alammenüü






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_s%FCmptomid[30.04.2013 12:53:51]





Sisukaart

Prindi

Sisene






Kerge depressiooni korral peab esinema vähemalt kaks põhi- ja kaks lisasümptomit. Kerge depressiooni kestus onvähemalt kaks nädalat ja sümptomid häirivad patsienti ja mõjutavad igapäevaelu ja inimsuhteid.

Mõõduka depressiooni korral eeldab diagnoos kahe põhi ja 3-4 lisasümptomi olemasolu. Kestab vähemalt kaks nädalatja raskendab märgatavalt õppimist ja suhteid.

Raske depressiooni korral eristatakse ilma psühhootiliste sümptomiteta haiguspilti ja haiguspilti, millele kaasnevadpsühhootilised nähud.

Esimesel juhul esinevad kõik 3 põhisümptomit ja 4 lisasümptomit, millest vähemalt 1 on raske. Minimaalne kestus onkaks nädalat. Teisel juhul lisanduvad luulumõtted ja tajupetted hallutsinatsioonide või illusioonidena.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_avaldumine[30.04.2013 12:53:53]





Sisukaart

Prindi

Sisene



Väikelapse depressioon (0-3a) võib alata isegi teisel või kolmandal elunädalal. Lastel on pidevalt kurb, rõõmutu ilme,nad nutavad palju. Pilkkontakt on tühi, häälitsemine ja sotsiaalne naeratus ei arene või kaovad, lapsed on väheaktiivsed.Unerütm on häiritud, neil puudub huvi ümbritseva suhtes. Lapsed on tihti haiged, vaimne areng aeglustub, kaalus ei võtajuurde.

Koolieeliku depressioon (3-5a) väljendub sageli ärrituvuse ja motoorse rahutusena, sagedased on meeleolumuutused.Silmatorkav on rõõmutus ja süngus ning ebaõnnestumise, hävingu ning surma elemendid mängudes. Sageli esinebõpitud oskuste taandumist, huvide vähenemine, ei mängita teistega. Lapsed klammerduvad vanemate külge, kaebavadpea-, kõhuvalu ja iiveldust. Võib väljenduda ka rahutuses, rahulolematuses ja sõnakuulmatuses, enesehävituslikuskäitumises (kalduvus õnnetustesse sattuda), lasteaiast põgenemises.

Kooliealiste depressioon (6-12a) väljendub masendunud meeleolus, mis ilmneb nii ilmes, ¸estides kui mängudes.Aktuaalne teema on surm ja enesetapp, teeb enesetapuähvardusi ja -katseid. Õppeedukus halveneb, ta ei tule toimetalle esitatud nõudmiste täitmisega, raskused suhtlemisel. Motoorika on aeglustunud või kiirenenud, agressiivse jahävitava käitumise esinemine.

Noorukidepressiooni sümptomid on peaaegu samad, mis täiskasvanutel. Eriti tugevad võivad olla kurvameelsus,psühhootiline depressioonipilt, enesetapukatsed ja õnnestunud enesetapud. Vahel on noorukiea depressiooni raskeeristada teismeea kriisist. Depressioon võib tekkida noorukieas esimest korda, kuid võib olla ka jätk lapseeadepressiivsele episoodile. Eriti viimati mainitud olukorras on nooruk selgelt teistest agressiivsem, esineb palju somaatilisisümptomeid, ärritub kergemini, esineb lootusetust, enesetapumõtteid, uneprobleeme, sõnakuulmatust, õppeedukus onhalb ja enesehinnang madal. Pikka aega masendunud lapsel võib murdeea algus hilineda, eriti siis, kui depressioonigakaasneb kaalu vähenemine ja isupuudus. Enesehinnangu probleemid ja muretsemine oma suutmatuse pärast sageliajutiselt suurenevad ka normaalse arengu käigus, kuid depressiooni korral lisanduv lootusetus ja abitustunne alandavadenesehinnangut veelgi. Noorukiea depressioon võib avalduda ka koolist puudumises, varastamises ja kaklemises.

Esinemissagedus

Enne teismeiga esineb depressiooni 0,5-2% lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Kümnenda eluaasta paiku kasvabhaigestumine depressiooni ning tüdrukutel esineb rohkem kui poistel. Depressiooniga kaasneb sageli muid häireid naguärevus-, tähelepanu- ja käitumishäireid, mis võivad jääda püsima ka pärast depressiooni lõppemist.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:P%F5hjused_ja_ravi[30.04.2013 12:53:54]





Sisukaart

Prindi

Sisene


Põhjused ja ravi

Põhjused

geneetilised – haigestumissoodumus on pärilik, uurimused on näidanud, et depressiivsetel vanematel on rohkemdepressiivseid lapsi.neurobioloogilised teguridpsühholoogilised tegurid on seotud lapse isiku ja tema indiviidina kogetud interaktsiooni ja inimsuhetega.Mitmesugustel kaotustel (eriti lähedaste inimsuhete) ja teistel lapse elu mõjutavatel sündmustel on depressioonitekkes oluline osa. Lapse ja noorukieas kogetud alahindamine, allutamine, pilkamine alandavad enesehinnangutja teevad vastuvõtlikuks depressioonile, samuti pettumine oma lootustes ja pideva ebaõnnestumise kogemine.sotsiaalsed tegurid on seotud lapse inimsuhete võrgustikuga, sotsiaalsete toetusvõrgustike puudumine või nendepoolt antava toetuse nõrkus, perekonnaliikmete haigused, ema depressiivsus on tegurid, mis teevad lapsedepressioonile vastuvõtlikuks.

Depressiooni ravi


bioloogilised meetodid hõlmavad eelkõige depressiooni ravi antidepressantidegapsühholoogiline ravi – kasutatakse mitmeid psühhoteraapia vorme. Kasutusel on nii psühhodünaamilised kuikognitiiv-käitumuslikud ravimeetodid. Teraapia peab toetama isiksuse arengut nii, et see annab patsiendilevõimaluse muuta arusaamist iseendast ning õppida ennast hindama, uskuma oma võimetesse ja oskustesse.Traditsiooniliste psühhoteraapiate kõrval on häid tulemusi andnud ka mitmesugused loovusteraapiadsotsiaalse võrgustikuga seotud toetus – sotsiaalsete võrgustike tugi depressioonis lapsele on esmatähtis.Peale perekonna võib ka kooli või lasteaia ning huviringid haarata terapeutilisse võrgustikku, mis toetab last temaprobleemides ja püüab tõsta lapse enesehinnangut ning parandada tema arusaamist iseendast. Sotsiaalsesvõrgustikus osalevatelt isikutelt nõutakse tasakaalukat käitumist ja suurt taluvusvõimet. Ka eakaaslastemoodustatud võrgustikul on oma tähtsus, eriti noorukite ravis.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem[30.04.2013 12:53:55]




Sisukaart

Prindi

Sisene


MikrosüsteemMikrosüsteem on lapse lähikeskkonnaks, millega ta on otseses kontaktis, teised keskkonnastruktuurid mõjutavad lapsekäitumist ja arengut varjatult. Last ja tema perekonda võivad mõjutada neist näiliselt kauged asjaolud või sündmused(katastroofid, ühiskonna sotsiaalprobleemid jne). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnast sõltuva institutsioonina,kus välisele survele aitab vastu seista pere tugevus ja kokkukuuluvustunne. Oma mudelis vaatleb Bronfenbrennerarenevat last ja keskkonda kui üksteist mõjutavaid süsteeme.

Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps areneb, saab kogemusining loob isikliku reaalsuse. Mikrosüsteem on tegevuste, rollide, inimestevaheliste sidemete muster, mida arenev isikkindlas eluvaldkonnas kogeb. Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest jatõekspidamistest lähtuvalt. Esimestel eluaastatel saadud kogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme,lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse ja isiksuse arengu, julguse jne. Lapse individuaalsearengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist,genofondist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda,mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Tänapäeval on aktualiseerunud eripõlvkondade koosmõju tähtsustamine lapse arengu mõjutajana. Lapse väärtuste kujunemist mõjutavadki ennekõikesuhted kõige lähemas mikrokliimas, oma perekonnas. Neid mõjutavad väga tugevasti ema ja isa, aga ka vanavanemateeeskuju, suhtumised, käitumine. Mitte vähem oluline on mängukaaslaste ja lasteasutuse kasvatuslik tähendus. Lapselkujuneb juba eelkoolieas käitumismudelite süsteem, mida ta järgib ja aegajalt korrigeerib. Vanemaks olemine nõuaboskust kindlustada laps tema vajadustele ja nõudmistele vastava kohanemisvõimelist arengut soodustava keskkonnaga.See hõlmab ka teadmisi, kuidas lastega mängida ja rääkida ning millised on sobivad distsiplineerimismeetodid. Pealeoskuste olemasolu on olulised ka positiivsed sotsiaalsed suhted, nii vanema ja lapse vahel kui üldiselt perekonnas.Kasvatus kui sotsialisatsioon saab alguse kodukeskkonnast. Sotsialiseerumine on kogemuste javäärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Lapse ja vanemate vahelistsuhtlemist mõjutab vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja küpsus, pere elustiil ja majanduslik toimetulek. „Perekondkujutab endast kõige kestvamaid ja emotsionaalsemaid inimsuhteid, seega peaks perekonna roll selle üldinimlikuvajaduse täitmisel olema kandvaim“. Perekonna järel on tähtsuselt järgmiseks laste sotsiaalse arengu mõjurikssuhtlemine kaaslastega. Suhtlemisest kaaslastega algab laste tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Lasteaial jakoolil on väga oluline roll, sest perekond on liiga väike ja personaalne üksus, et peegeldada ühiskonna sotsiaalsetsüsteemi. Kaasajal nähakse lasteasutuse rolli eelkõige lapse arengu igakülgses toetamises, mis põhineb asutusepersonali ja lastevanemate koostöös. Laps teeb, näeb, kuuleb, kogeb ja tunneb lasteaias palju sellist, mida vanem ei teaega aimagi – suhetes eakaaslastega, mängudes, õnnestumiste rõõmus ja ebaõnnestumise kibeduses, tülides japettumustes. Laps saab teavet iseenda kohta – milles ta on hea, milles mitte. Suhetega seonduvad teadmised jaoskused mõjutavad väga oluliselt laste toimetulekut. On leitud, et kaaslastega suhtlemisel ilmnev sotsiaalseteoskuste puudulikkus on tugevas korrelatsioonis antisotsiaalse käitumisega.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutusekoostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalsetarengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetilinekäitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus, arusaam tervise hoidmise tähtsusest ningarenevad mäng- ,õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008 §3).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem[30.04.2013 12:53:55]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mesos%FCsteem[30.04.2013 12:53:57]




Sisukaart

Prindi

Sisene


MesosüsteemMesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemislaieneb lapse suhtlusring, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab kaosalemine harrastustegevustes. Tähtis on sotsialiseerimist mõjutavate tegurite samasuunalisus, et nad üksteisttoetaksid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on takergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli, kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad lapse tunded, midaüleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg. Näiteks lapse kodukeskkonna kvaliteet võibmõjutada tema lasteaias ja koolis toimetulekut või enesekindlust eakaaslastega suhtlemisel.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Eksos%FCsteem[30.04.2013 12:53:58]




Sisukaart

Prindi

Sisene


EksosüsteemEksosüsteem on seotud tingimustega, milles indiviid ei osale otseselt, kuid mis teda mõjutavad. Siia kuuluvad ametlikudja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid: vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem,haridussüsteem, meedia jne. Näiteks ema või isa töökeskkond võib mõjutada vanemate käitumist kodus ning sellestsõltub ka vanemliku hoolitsuse kvaliteet. Laps ei koge otseselt vanema töökeskkonda, kuid kogeb neid mõjusid kaudselt.Ka meedia avaldab lapse arengule tugevat mõju. Koolieeliku jaoks on eksosüsteemiks ka kool, kuna pere vanemadlapsed käivad koolis ja toovad sealsed mõjud ka koju ning vanemad tegelevad lapse kooliks ettevalmistamisega.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Makros%FCsteem[30.04.2013 12:53:59]




Sisukaart

Prindi

Sisene


MakrosüsteemMakrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest.Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus.Makrosüsteem tähistab madalama astme süsteemide (mikro-, meso- ja eksosüsteemide) kooskõla kogu kultuuri võisubkultuuri tasandil, mille aluseks on ideoloogiad või maailmavaade.

Sotsio-ökokultuuriline teooria lähtub sellest, et probleemide teket mõjutavad mitmed tasandid nende vastastikuseskoostoimes. Lisaks eelpool nimetatud neljale n-ö põhitasandile räägib Bronfenbrenner ka kronosüsteemist, lapsearenguga seonduvatest ajafaktoritest. Selle süsteemi elemendid võivad olla lapsest sõltumatud (näiteks kolimine teiselinna, vanema või vanavanema surm) või ka seotud lapse füsioloogilise arenguga (näiteks vanemate lahkumineku mõjueelkoolieas lapsele võib olla erinev mõjust teismelise-eas lapsele). Lapse arengu seisukohalt vaadatuna onBronfenbrenneri poolt nimetatud tasandid pidevas muutumises – perekonna koosseis muutub, õpetajad vahetuvad,tekivad uued sõbrad, vanemad vahetavad töökohta, antakse välja uusi seadusi, ühiskonnas valitsevad väärtushinnangudja hoiakud muutuvad. Eelpool kirjeldatud Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogiline mudel annab hea raamistiku lapsesotsialiseerumise mõistmiseks.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Sotsiaalv%F5rgustik[30.04.2013 12:54:00]




Sisukaart

Prindi

Sisene


SotsiaalvõrgustikAnalüüsides inimeste vahelisi suhteid hakkas G. Simmel (1908) esimesena kasutama sotsiaalvõrgustiku mõistet.Sotsiaalvõrgustik kujutab endast ketti nendest inimestest, kes on omavahel seotud.



Lapsele ja vanematele pakub võrgustik tuge ning sotsiaalset kontrolli. Sõltuvalt perekonna vajadustest võib toetusolla praktilist laadi või suhetel põhinev. Võrgustikus olevad inimesed viivad ellu sotsiaalset kontrolli lapse ja peregaloodud kontaktide kaudu. Last ümbritsev SV on väga eritasemeline ning eelkõige on oluline lähivõrgustik. Kui see onpuudulik või ei toimi, siis hakkab tööle ametnike võrgustik. Avaramas tähenduses on SV ühiskond, milles me elame jaeksisteerime, kus kõigil on oma vajadused, sotsiaalsed suhted, toimub kommunikatsioon ning inimesed on mingil kindlalviisil omavahel seotud. Kui abivajaja ise ei taju oma probleemi, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on abivajaja argieluprobleemide lahendamine. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste võiinimgruppide vahel. Võrgustik eeldab mingisuguseid suhteid ja kommunikatsiooni. Võrgustikutöös nähakse võimalustteha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendadaoma probleeme. Eestis on võrgustikutööd tehtud erinevate projektide kaudu alates aastast 1996. Viimastel aastatel onseda võrgustikumeetodit järjest laiemalt teadvustatud ning kasutama hakatud. Võrgustikutöö edukaks juurutamiseks jaarenguks on vaja stabiilset hoolekandesüsteemi, professionaalseid lastekaitsetöötajaid. Väga oluline on ka sotsiaaltöögahaakuvate sektorite – hariduse, tervishoiu, politsei, spordi ja kultuuri – areng ning tegevusplaanid. Lastekaitsetöökontekstis käsitletakse last ümbritsevate võrgustikena sotsiaalvõrgustikku ja ametnike võrgustikku.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Lapse_sotsialiseerumine[30.04.2013 12:54:02]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Lapse sotsialiseerumineLapse sotsialiseerumine tähendab teatud hulga kujutluste omandamist ümbritsevast maailmast, adekvaatse suhtumisekujunemist sotsiaalse elu nähtustesse ja üldistele normidele vastavate käitumisharjumuste omandamist. Lapsesotsiaalses arengus eristatakse kolme põhilist kontsentrit: „mina ise”, „mina ja teised”, „mina ja ümbritsev maailm”.

Sotsialiseerumise lähtepunktiks on kujutlused iseendast, millele toetudes algab lapse kohanemine ümbritsevamaailmaga ning suhtlemine teiste inimestega. Vastavate oskuste kujundamine toimub nii igapäevaelu käigus kui kaorganiseeritud õppetegevustes. AEV laste sotsiaalsete oskuste kujundamine eeldab järgmiste etappide läbimist:

emotsionaalse kontakti loomine lapse ja talle lähedaste täiskasvanute vahel;koostöö-oskuste kujundamine: lapse ja täiskasvanu koostegutsemine, osutav ¸est, matkimine/jäljendamine,näidise kasutamine, tegutsemine sõnalise korralduse järgi;„minapildi” kujundamine;kujutluste loomine lapse perest ja lapse staatusest selles;suhtlemisoskuse kujundamine eakaaslastega, rühmatöös osalemine.

Kõlbeliste kujutluste loomine/korrigeerimine eeldab lubatud ja taunitud käitumisaktide analüüsi ja neile hinnanguandmist. Tulemuslik on ka situatsioonide ja käitumisaktide võrdlemine (nt Mari aitas ema, aga Jüri ei aidanud. Mari onabivalmis). Vajadusel tuleb vastavaid situatsioone spetsiaalselt organiseerida. Suureks abiks on ka lastele jõukohasteilukirjanduslike tekstide esitamine (lugemine, jutustamine, lavastamine), analüüsimine ning laste isiklike kogemustegakokkuviimine. Lapse sotsialiseerimine annab talle võimaluse kollektiivis adekvaatselt käituda. Sihipärasearendustegevuse tulemusel õpivad lapsed:






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Rollim%E4ng[30.04.2013 12:54:04]




Sisukaart

Prindi

Sisene


RollimängPalju võimalusi sotsiaalselt adekvaatse käitumise õppimiseks ja harjutamiseks pakub rollimäng, mis kasvab väljaväikelapseea esemelisest tegevusest. Rollimängu mängides võtab laps endale kellegi täiskasvanu rolli ning kajastabselle kaudu talle lähedaste täiskasvanute maailma. Väikeste laste (3-5a eakohase arengu korral) mängudes on valdavtäiskasvanute toimingute edasi andmine, vanematel (5-7a) suhtlemise kajastamine. Kõikides rollimängudes on lapsekäitumine allutatud tema poolt võetud rollile, st. laps loobub oma isiklikest hetkesoovidest ja tegutseb ning käitub niinagu selle rolli esindaja.


mänguasja tutvustamine lastele, nuku ning loommänguasjade elavaks mängimine;üksikute mänguliste toimingute kujundamine nuku ja loommänguasjadega (nuku/loommänguasja riietamine,käte pesemine, söötmine, vankris sõidutamine, magama panemine jne.);auto kasutamisviiside tutvustamine (nuku ja loommänguasjade sõidutamine, klotside vedamine, koorma autole jamaha tõstmine);konkreetse rolli juurde kuuluvate toimingute ahelate kujundamine (ema, isa, arsti jne. iseloomulikumadtoimingud);kõrvuti- ja koosmänguoskuste kujundamine (kaaslase jälgimine, esemete ja ülesannete jagamine);mänguliste asendajate kasutamine (esialgu on asendatav ese asendajaga võimalikult sarnane, hiljem sarnasus väheneb); ühe eseme kasutamine erinevate esemete asendajana (n. asendab kuubik seepi,triikrauda, leiba) ja erinevate esemete kasutamine konkreetses funktsioonis (kraadiklaasi võib asendada pliiats,pulk);lähedaste täiskasvanute rollide võtmine ja täitmine lihtsas rollimängus (ema, isa, arst, autojuht, müüja, juuksur);lihtsate ilukirjanduslike tekstide lavastamine (rolli võtmine, selles püsimine);klassikaliste rollimängude õpetamine: arsti-, kaupluse-, juuksurimäng jne.;ehitusmängu kujundamine (ehitamine ning ehitusega mängimine).

Mänguoskuste omandamine toimub organiseeritud mänguõpetuses, planeeritud õppetegevuste käigus, kinnistaminelaste vabamängu stimuleerides ja suunates. Mänguõpetus toimub täiskasvanu ja laste koosmängu kaudu, kus õpetajasuunab lapsi endale mängus võetud rolli kaudu. Alles õpitavas mängus täidab täiskasvanu nn. pearolli, lapsedkõrvalrolle. Hiljem jääb õpetaja ülesandeks võimaluste loomine rollimänguks (aeg, ruum, vahendid), vajadusel kamänguidee pakkumine, reeglite kohendamine ning sekkumine (suuremad tülid, ohusituatsioonid).





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused&print[30.04.2013 12:54:05]






Muuda lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Arvesta kindlasti lapse isikupäraga. Jälgi last, etmärkaksid tema tunnete muutumist ja väsimust.Võimalda lapsel kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist. Õpeta last oma tunnetest rääkima, nii positiivsetest kui negatiivsetest.Aita lapsel erinevatest tunnetest aru saada, neid väljendada ja oma tundeid valitseda. Küsi lapselt häid küsimusi, mis näitavadhoolimist tema arvamustest. Anna vastamiseks aega.Võimalda lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes.



Almann, S. 2003. Laps ja tunded. Tea ja toimeta 22, Tallinn: Ilo, 5-36Campbell, R. 1997. Meie laps. Tallinn: LogosKinnunen, S. 2008. Las ma olen laps. Tallinn: Allika



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused&print[30.04.2013 12:54:05]

Salum, M. 2010. Millised on lapse emotsionaalsed vajadused? MTÜ Oma PereTeiverlaur, M. 2010. Empaatia areng ja selle arendamine lapsel. TallinnWoolfson, R. 2004. Miks lapsed nii käituvad? Tallinn: Varrak


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused&login[30.04.2013 12:54:05]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana&print[30.04.2013 12:54:06]

2 Perekond lapse elukeskkonnanaLapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast sotsiaalsest keskkonnast. Materiaalse jaemotsionaalse kindlustunde loomise kõrval ongi perekonna kõige olulisem funktsioon sotsialiseerimise funktsioon – vanemad tagavad selle, etlastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Sotsiaalsest keskkonnast tervikuna sõltub lapse mõttemaailm, hoiakud, väärtused jasuhtumised. Meie ajale on iseloomulik vabaduse suurenemine turvalisuse vähenemise arvel. Eestis on sündimus 15-20 aasta jooksulmärgatavalt kahanenud ning perekonna loomist ja esimese lapse sündi lükatakse edasi kõrgemasse vanusesse. Registreeritud abielude arv onjärsult langenud ning väljaspool abielu sündinud laste arv on järsult tõusnud. Viimastel aastatel on sündimuse langus siiski pidurdunud. Tüüpilineon korduvabieludel põhinevate nn kärgperede tekkimine.



Inimese kõige tähtsamad samastumised, väärtused ja eesmärgiteostused, tema sotsiaalne kohanemine või kohanematus viitavad sellele, kuidasperekond funktsioneerib. Perekonnas mõjutab ühe liikme tegutsemine alati teisi perekonnaliikmeid. Seega on perekonnas toimuv väga olulineüksikisiku häirete tekkimise ja nende ennetamise seisukohalt. Kui perekond laste sotsialiseerimise funktsiooni täita ei suuda, tekib oht, etühiskkond saab juurde antisotsiaalse käitumisega ja ühiskonnaeluks kogenematu noore inimese. Sotsialiseerimise funktsiooni kaudu võibperekonda pidada teatud mõttes sillaks ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekond, kus vanemad on pikalt töötud, tarvitavad sagelialkoholi ja kus valitseb vägivald, kasvavad lapsed, kes peavad sellist elustiili normaalseks. Ka vanemad, kellel puudub laste jaoks aeg, ei saalastele olulisi väärtusi kaasa anda. Ajapuudusega kaasneb sageli ka nõrk kontroll laste üle.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana&print[30.04.2013 12:54:06]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana&login[30.04.2013 12:54:07]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid&print[30.04.2013 12:54:08]

3 Kasvatusstiilid







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid&login[30.04.2013 12:54:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng&print[30.04.2013 12:54:09]




Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92-102.Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 53-58, lk 59-63, lk72-75.



Kõik õppeülesanded tuleb lahendada kirjalikult ja esitada Moodle keskkonnas tegevuskavas ettenähtud tähtajaks vastavalt õppeülesannetestoodud juhistele.




Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühosotsiaalse keskkonna juhendmaterjalkoolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng&login[30.04.2013 12:54:10]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 12:54:10]

5 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttu kasutatakseterminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed ja käitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksusearengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kuiprobleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kuikäitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi,kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidenavõi endassetõmbumisena.


eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsilineja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel.internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsetekontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poistel diagnoositakse oluliseltsagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoole suunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele jakaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoole suunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks.Kui laps elab oma mure välja probleemse käitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivadtagajärjed olla tõsisemad, sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 12:54:10]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&login[30.04.2013 12:54:11]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:54:12]

6 Laste väärkohtlemineLapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu jatervisliku seisundi. Väärkohtlejaks on enamasti isik, kes on oma karakteristikute (vanuse, staatuse, teadmiste, füüsilise jõu) poolest lapse suhtesvõimupositsioonil, mis muudab lapse tema suhtes kaitsetuks. Väär-kohtlemine toimub kõigis ühiskonnakihtides ning erineva haridustasemegavanemate poolt.






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:54:13]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired&print[30.04.2013 12:54:13]

7 Tundeelu häiredLaste ja noorte levinumad psüühikahäired jagunevad tundeelu- ja käitumishäireteks ehk internalisatsiooni- ja eksternalisatsioonihäireteks.

Internalisatsiooni- ehk tundeelu häirete korral on sümptomite põhjuseks liigselt suur ärevus, mis ei väljendu alati otseselt, vaid võibolla varjatud muude sümptomitega, kuid agressioon on suunatud iseenda vastuKäitumis- ehk eksternalisatsioonihäirete korral suunab laps oma halva enesetunde väljapoole, st käitumisse






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired&login[30.04.2013 12:54:14]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks&print[30.04.2013 12:54:16]

8 Sotsiaalvõrgustiku võimalused lapse abistamiseksAmeerika lastepsühholoog U. Bronfenbrenner on oma tuntud mudeli kaudu kirjeldanud lapse sotsiaalvõrgustiku toimivust. Selle sotsio-ökoloogilise teooria (1979) aluseks on arusaam, et muutus süsteemi mistahes osas mõjutab süsteemi teisi osi. Last ja tema peret võivadmõjutada näiliselt neist kaugel olevad asjaolud ja sündmused (nt ühiskonna sotsiaalprobleemid). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnastsõltuva institutsioonina, kus välisele survele aitab vastu seista pere tugevus ja kokkukuuluvustunne.

Eelkoolieas on lapse arengus tähtsal kohal sotsiaalsed süsteemid, milles ta enim lävib. Nendeks on perekond ja eakaaslased. Eakaaslastegasuhtleb laps kõige aktiivsemalt koolieelses lasteasutuses. Perekonnas on tähtsad lapsevanemad ja vanavanemad. Igas keskkonnas on erinevatugevusega mõjufaktorid, milleks on objektid või tegevused, mis jätavad jälje lapse suhtlemis-, mõtte- ja käitumismaailma.

Sotsiaalne keskkond (kasvukeskkond) on inimsuhteid hõlmav elukeskkonna osa, formaalsete ja mitteformaalsete seoste kogum, millesinimene tegutseb ja elab. Sotsiaalne keskkond mõjutab isiksuse arengut, tegutsemise motiive ja hinnanguid. Kasvukeskkonnad kujundavadlaste arvamusi ja hoiakuid, mida nad siis jäljendavad. Lastel tekivad nägemused sõprusest, heast ning halvast, rikkusest, tarkusest ja ilust ningelementaarsetest viisakusreeglitest.

Sotsio-ökoloogilise teooria rajaja Uri Bronfenbrenner teooria loob raamistiku keskkonna mõjusfääride mõistmiseks. Bronfenbrenneri teooriaaluseks on arusaam, et muutus ökoloogilise süsteemi mis tahes osas mõjutab süsteemi teisi osi, luues nõnda vajaduse tasakaalusaavutamiseks isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Ta liigitab erinevad keskkonnastruktuurid mikrosüsteemiks, mesosüsteemiks,eksosüsteemiks ja makrosüsteemiks.



Hansson, L. 2006. Perekond kui lapse kasvukeskkond. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: Tallinna Ülikooli KirjastusKlefbeck, J. & Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: Omanäoline KoolKoolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008. Riigi Teataja I, 23, 152.Laps ja pere tänases Eestis : teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna PedagoogikaülikoolSaarits, Ü. 2001. Perekond lapse väärtuste kujundajana. Rmt. Veisson, M. ( Toim.).Saarits, Ü. 2005. Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L. & Sarapuu, H. (Koost). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex,112-116.Saat, H. 2004. Sotsiaalne kompetentsus. Haridus 1, 18-21.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks&print[30.04.2013 12:54:16]

Tiko, A. 2004. Kodu, kool ja õpilaskodu sotsiaalökoloogilises perspektiivis. Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused: teadusartiklitekogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli KirjastusTulva, T.& Viiralt, I. 2001.Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Artiklite kogumik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 79-84.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks&login[30.04.2013 12:54:17]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele&print[30.04.2013 12:54:17]

9 Sotsiaalsete oskuste õpetamine arengulise erivajadusega lasteleLapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades igalapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. AEV (arengulise erivajadusega) laps läbib oma arengus ja oskuste kujunemises samad etapid,mis eakohase arenguga laps, kuid etappide kestus ja eripära sõltub erivajaduse liigist ja raskusastmest. AEV lastel on vähemal või suuremalmääral kahjustatud enamik arengu põhivaldkondi, milleks on:


Nimetatud arenguvaldkonnad arenevad lapsel paralleelselt, ühe arenguvaldkonna mõjutamine õppe- ja kasvatustegevuse kaudu toob sagelikaasa muutused ka teistes. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies põhivaldkonnas tuleb arvestada lapse arengu jaõpetamise seaduspärasustega. Õppimine on protsess, mille tulemusel kujunevad püsivad muutused õppija tegevusvõimes või käitumises.Oluline on, et õppimise tulemusel lisandub uusi teadmisi või toimub olemasoleva muutus.

Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu onvastsündinu tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne), kuid peagi lisandub vajadus suhelda (elavnemiskompleks ema märgates) ning kavajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega, nähtustega, isikutega, siis hakkavadkikujunema motiivid st. objekt omandab lapse jaoks tähenduse.

Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse, mis võib olla praktiline, vaimne jakombineeritud. Tegevuse kujunemisel on kolm etappi:


Väikese lapse areng algab praktiliste tegevuste omandamisest, alles selle põhjal tekkinud kujutlused on materjaliks vaimsele tegevusele. Lapsetegevus jaotub esialgu täiskasvanu ja lapse vahel, on sotsiaalne:


Ajapikku lapse sõltuvus täiskasvanust väheneb ning praktiliste tegevuste arengut hakkab järjest enam mõjutama koostegevus eakaaslastega.Õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusitoiminguid. Toimingu sooritamisel tuleb läbida järgmised etapid:


AEV laste õpetamisel/arendamisel tuleb sageli alustada sellest, et laps fikseeriks oma pilgu inimesele või objektile. Selleks kasutab täiskasvanu osutavat ¸esti ja viipeid; muudab hääletooni, tämbrit ja tugevust; lisab tähelepanu köitvaid detaile. Kindlasti peab õpetaja oma rollisolema emotsionaalne. Edasi kujuneb nn. ühise tähelepanu oskus - laps taotleb (pilguga, osutamisega, käest sikutamisega) tema jaoks fookusesolevatele objektidele ja sündmustele ka täiskasvanu tähelepanu. Samas tuleb last köitva uue pakkumisel olla ettevaatlik, sest liiga palju uutteavet korraga või liiga kiiresti esitatult, võib köita tähelepanu vaid hetkeks ega võimalda tegevustes soovitud tulemuseni jõuda. Laps ei suudakeskenduda olulisele teabele, muutub rahutuks, väsib ja tema tähelepanu hajub. Laste sihipärane tegevus pikeneb siis, kui õpetamisvõttedotstarbekalt vahelduvad: vaimset pinget nõudvale tegevusele järgnegu kindlasti liikumine või liigutuste sooritamine.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele&print[30.04.2013 12:54:17]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele&login[30.04.2013 12:54:18]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?%D5ppe%FClesanded&print[30.04.2013 12:54:19]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?%D5ppe%FClesanded&login[30.04.2013 12:54:19]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&print[30.04.2013 12:54:20]



2. teema


3. teema


4. teema

Anton, M. 2007. Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond. Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjalkoolieelsetele lasteasutustele. Tln: Tervisearengu InstituutBrin, I. 2007. Tasandusrühma logopeed - suhtlemisõpetaja. Eripedagoogika. Alusharidus, 27, 77-83Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex.

5. teema


6. teema

Eesti Lastekaitse Liit. http://www.lastekaitseliit.eeEesti Vabariigi Lastekaitse Seadus. http://www.sm.eeEV Sotsiaalministeerium. 2002. Ohvriabi käsiraamat. TallinnKorp, E., Leppiman, A., Meres, T. 2002. Laps: Elu, probleemid ja lahendused. TallinnMangs, K., Martell, M. 2000. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus. Tartu Ülikooli Kirjastus.Paloheimo, M. 1999. Lapsepõlve mõjud. VarrakSoonets, R. 1997. Lapse väärkohtlemine. TartuSoonets, R. 1999. Laste väärkohtlemise mõjust nende elukvaliteedile. Sotsiaaltöö nr. 5, 21.Tomberg, E. 1999. Vägivald lapse suhtes. Sotsiaaltöö nr. 5, 14-15.

7. teema



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&print[30.04.2013 12:54:20]

8. teema

Hansson, L. 2006. Perekond kui lapse kasvukeskkond. Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: Tallinna Ülikooli KirjastusKlefbeck, J. & Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: Omanäoline KoolKoolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2008. Riigi Teataja I, 23, 152.Laps ja pere tänases Eestis : teadusartiklite kogumik. Tallinn: Tallinna PedagoogikaülikoolSaarits, Ü. 2001. Perekond lapse väärtuste kujundajana. Rmt. Veisson, M. ( Toim.).Saarits, Ü. 2005. Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L. & Sarapuu, H. (Koost). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex,112-116.Saat, H. 2004. Sotsiaalne kompetentsus. Haridus 1, 18-21.Tiko, A. 2004. Kodu, kool ja õpilaskodu sotsiaalökoloogilises perspektiivis. Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused: teadusartiklitekogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli KirjastusTulva, T.& Viiralt, I. 2001.Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Artiklite kogumik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 79-84.

9. teema



Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannete koostamisele (VANKeRja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&login[30.04.2013 12:54:21]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?&print&Sisene[30.04.2013 12:54:22]












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?Avaleht&print[30.04.2013 12:54:23]












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:54:23]




Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:54:24]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest

http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/test1.htm[30.04.2013 12:54:25]

Tagasi õppematerjalide juurde<= => Teise osa juurde

Enesekontrollitest

Esimene osa - õigete vastusevariantide märkimine

Märgi õige/õiged vastused. Õigeid variante võib olla üks kuni kaks.

Kuva kõik küsimused

1 / 10 =>

kiitus on

a. emotsionaalne vajadus

b. turvalisuse vajadus

c. sotsiaalne vajadus

d. füsioloogiline vajadus

Kontrolli

Tagasi õppematerjalide juurde<= => Teise osa juurde


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid&print[30.04.2013 12:54:26]

Perekonna liigidTuumperekond – ema, isa ja lapsed. Pere õhkkond kujundab lapse arengut, peres omandab laps hoiakud, mõtteviisi, käitumismustrid,suhtumised, väärtus-hinnangud. Lapsepõlve mõjudest on raske vabaneda.Üksikvanema perekond on tuumperekond, millesse kuulub vaid üks vanem. Lapse arengu seisukohalt ei ole selline perekond niisoodne kui täielik tuumperekond. Lapsel on tavaliselt vähe võimalusi erinevate soo- ja vanemarollide kogemiseks ja omandamiseks.Siiski võib teadlik ema või isa anda oma lapsele eluks hea ettevalmistuse. Üksikvanema perekonnas puuduvad konfliktid vanematevahel, mis võivad tuumperes kahjustada lapse arengut.Laiendatud perekond – tuumperekond, kus elavad lisaks vanematele ja lastele ka vanavanemad või teised sugulased. Sellineperekond annab lapsele võimaluse kogeda rohkem täiskasvanurolle ning loob tugevama sideme vanemate inimestega.Päritoluperekond – pere kuhu täiskasvanu omal ajal sündis ja kasvas.Lahutav perekond – lagunev tuumperekond. Sellises peres on reeglina palju pingeid, mis võivad last kahjustada.Kärgpered – korduvatel kooseludel põhinevad "kirjude" koosseisudega pered (sinu-minu-meie lapsed)




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid&login[30.04.2013 12:54:27]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere&print[30.04.2013 12:54:27]

Düsfunktsionaalne perePerekond, mis mingitel põhjustel ei suuda oma liikmete olulisi vajadusi rahuldada ning ei täida seega oma ülesandeid, ondüsfunktsionaalne e väärtalitlev pere.





Lapse defitsiidid:


NULLTASAND – kestev traumaatiline olukord, st isiklik või perekondlik krooniline kriis, mis kahjustab inimese psüühikat ja käitumist.



Muutuste teatud taseme puhul ei ole inimene enam võimeline omal jõul olukorda muutma, vajalik on väline süstemaatiline abi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere&login[30.04.2013 12:54:28]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:%D5ppe%FClesanne_2.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:54:29]


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:%D5ppe%FClesanne_2.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:54:30]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest


Tagasi õppematerjalide juurde

Enesekontrollitest

Märgi, kas väide on õige või väär.

Kontrolli

Lapse sotsialiseerimine algab juba lasteaias

Nulltasand on majanduslikel põhjustel tekkinud ajutine raske olukord perekonnas

Peres mõjutab ühe liikme tegutsemine alati teisi pereliikmeid

Meie ajale on iseloomulik turvalisuse suurenemine ja vabaduse vähenemine

Perekonna funktsioonid piirduvad materiaalse ja emotsionaalse kindlustunde loomisega

Tuumperekondi 21. sajandil enam ei eksisteeri

Hästi toimiva perekonna üks tunnuseid on dünaamilisus, st et kõik pereliikmed osalevad aktiivseltliikumisharrastustes

Kui perekond ei ole võimeline oma olukorda muutma, siis on vajalik väline sekkumine

Kindlad reeglid ja nõudmised aitavad tagada toimivat peresisest suhtlemist

Düsfunkt sionaalne perekond ei suuda oma liikmete olulisi vajadusi rahuldada

Kontrolli



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusstiilide_m%F5ju_lapse_k%E4itumisele&print[30.04.2013 12:54:30]



Laps:




Laps:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusstiilide_m%F5ju_lapse_k%E4itumisele&login[30.04.2013 12:54:31]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusvead&print[30.04.2013 12:54:32]

Kasvatusveadkorratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanemateleallasurumine ja autokraatlik kohtlemineüks vanem ilma sõnaõiguseta, autoriteeditaülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ise ei saa elus hakkama(naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nii nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arenemõtete lugemineliidud pereliikmete vahel (nt ema-isa riius, ema püüab ühelt lapselt armastust otsida), võib tekitada tõsiseid psüühilisi probleemevarjatud manipulatsioonid: ei väljendata oma soove/vajadusi, kuid võetakse märtriroll: keegi minuga ei arvesta, mina pean alati üksi...“pendelkasvatus”


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusvead&login[30.04.2013 12:54:33]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Lapsega_toimetulek&print[30.04.2013 12:54:33]



Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt – armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutades selget ja kindlatsuhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja “miks” küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid.Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada.






Kõik lapsed vajavad reegleid/piire. Kuidas neid kehtestada nii, et kõigi pereliikmete vajadused saaksid rahuldatud?




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Lapsega_toimetulek&login[30.04.2013 12:54:34]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Karistus&print[30.04.2013 12:54:35]








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:Karistus&login[30.04.2013 12:54:36]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:54:36]


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:54:37]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest



Enesekontrollitest

Lünkade täitmise harjutus

Täitke ära kõik lüngad, siis klikkige "Kontrolli" oma vastuste kontrollimiseks. Kui vastamine valmistab raskusi, võitekasutada vihjet: klikkige "Vihje" nuppu vastuse ühe tähe kuvamiseks. Pidage meeles, et vihje kasutamisega kaotate Te

punkte!

Autokraatliku vanema eesmärgiks on saavutamine, vanema

ei kuulu arutlemisele.

Kui kõike vanema poolt dikteeritakse, siis laps ei õpi .

Kõikelubav stiil on tihti vanematel, kelle oma vanemad on olnud . Kõikelubavas peres

kasvanud lastel ei teki . Suunava stiili puhul on nii kui

võrdselt tähtsad. Kui vanematel on täiesti erinevad nõudmised, siis nimetatakse seda

.

Lapsega toimetulek sõltub sellest, kuidas vanemad oma lapsesse , kuidas nad temaga

ja probleemide korral . Head distsipliini valdavad vanemad

peavad harva . Karistamisel tuleb arvestada lapse ja

.

Kontrolli Vihje



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.2._Videon%E4ited&print[30.04.2013 12:54:38]


Õppija juhis:

1. Moodustage 3-4 liikmelised rühmad2. Valige teema etteantud teemade seast3. Otsige veebist videonäiteid või õppefilme valitud teema kohta4. Vaadake koos läbi leitud videod ja valige välja kaks kõige paremat5. Koostage videote baasil teema kohta lühike kokkuvõte6. Lisage lingid leitud videotele koos kokkuvõttega vastavasse foorumisse Moodles tegevuskavas ettenähtud tähtajaks7. Tutvuge kaasõppijate rühmatöödega ja lisage omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe rühma tööle


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.2._Videon%E4ited&login[30.04.2013 12:54:39]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.3._Rists%F5na&print[30.04.2013 12:54:39]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.3._Rists%F5na&login[30.04.2013 12:54:40]


Sisukaart

Prindi

Sisene








Ristsõna

Täitke ära ristsõna ruudustik, siis klikkige "Kontrolli" oma vastuste kontrollimiseks. Kui sattusite ummikusse, klikkigenupul "Vihje" ühe tähe saamiseks. Klikkige ruudustikus asuvatel numbritel vastava küsimuse nõuande nägemiseks.

1 2 3 4

5 6 7 8 9

10 11

Kontrolli



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.1._Teeside_esitamine&print[30.04.2013 12:54:41]



Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine ja õpetamine koolieelseseas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92 – 102. Kirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna


Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜKirjastusKirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna


Kirjuta, kõiki eelnevates osades välja kirjutatud märksõnu kasutades, teesidena 12-16 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaksarvestama lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.1._Teeside_esitamine&login[30.04.2013 12:54:42]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.2._Kava_koostamine&print[30.04.2013 12:54:43]

Õppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesande lahendamiseks kasuta lehekülgi 72-75 artiklist Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetaminekoolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus

Õppija juhis:



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.2._Kava_koostamine&login[30.04.2013 12:54:44]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.3._Anal%FC%FCs&print[30.04.2013 12:54:44]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.3._Anal%FC%FCs&login[30.04.2013 12:54:45]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon&print[30.04.2013 12:54:45]


Diskussioon põhineb 4. teema raames läbitöötatud allikate ja lahendatud õppeülesannete 4.1-4.3 põhjal omandatud teadmistel ning isiklikelkogemustel.



Akvaarium on diskussiooni eraldi liik, kus osalevad 2 rühma: sisemine (arutlejad, diskuteerijad) ja väline (vaid vaatlejad, kes hiljem annavadülevaate, kuidas keegi diskussioonist osavõtjatest osales st kuivõrd valdas ta antud teemat ning oli ülesandele orienteeritud jms).




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon&login[30.04.2013 12:54:46]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/.../lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused&print[30.04.2013 12:54:47]

Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedEmotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusi on palju ja need on väga erinevad. Üldjoontes võib need jagada lapsest endast tulenevatekspõhjusteks ning väljaspool last olevateks põhjusteks. Lapsest endast tulenevad faktorid võivad ilmneda tõsiste emotsionaalsete japsühholoogiliste probleemidena, mille algpõhjus võib jääda varasesse lapsepõlve (nt füüsiline ja psüühiline allasurutus, hooletusse jätmine,väärkohtlemine). Ka traumaatilised kogemused nagu õnnetus, vanemate lahutus jne võivad esile kutsuda selliseid mõtteid, tundeid ja käitumist,mis raskendavad lapse kohanemist olukordadega, millega tavaliselt kergesti kohanetakse. Käitumishäirete põhjused võivad olla seotud kaorgaanilise kahjustusega (meelepuuded, vaimne alaareng jne) ja seetõttu last ümbritsevate inimeste mõjutused, mis eakohase arenguga lasttoetavad, ei sobi neile. Tihti on EKR põhjused kombineeerunud.


Biofüüsiline seletus - EKR on neuroloogiline või geneetiline põhjus. Agressiivset või kontrollimatut käitumist põhjustavad väikesedkõrvalekalded aju töös. Põhjuseks võib olla ka toit, nt organism ei suuda omastada mingeid aineid toidust ja need hakkavad kuhjumaorganismis ning põhjustavad ajutegevuse kõrvalekaldeid.Psühhodünaamiline seletus - EKR põhjused peituvad hariduses, interaktsiooni-probleemides täiskasvanute ja eakaaslastega, puuduon usaldusest, armastusest, hoolitsusest, turvatundest.Biheivioristlik seletus - käitumine ja käitumisprobleemid on õpitud ja õpitakse interaktsioonis. Nt laps teab, et kui ta karjub, saab taõpetaja või lapsevanema tähelepanu.Kognitiiv-biheivioristlik seletus - käitumisprobleemid võivad esineda sotsiaalse situatsiooni ebaõige tõlgenduse tõttu (nt laps oletab, ettema üle naerdakse ja seetõttu lööb).Sotsioloogiline seletus - EKR on alati seotud teiste inimeste käitumisega, st mingi käitumisakt või sõna võib lapsel vallandadaprobleemse käitumise.Ökoloogiline seletus - laps ja tema ümbrus on omavahel tihedalt seotud. Lapse käitumist mõjutavad nii vanemad kui nende töösuhted,lapse hobid, vaba aja tegevus. Lapsi ja noori vaadeldakse tegutsejana kodu, kooli ja vaba aja ettevõtmiste erinevates rollides ninghinnatakse, kuidas erinevad keskkonnad lapsi ning nende mõtlemist ja käitumist mõjutavad. Nt vanema töökaotus muudab ka lapsekergemini ärrituvaks.

Ei ole võimalik eristada õiget ja vale lähenemist ega seletust. Eeltoodud 6 erinevat vaatenurka annavad võimaluse erinevateks tõlgendusteks japõhjusteks.

Sageli on probleemne käitumine lapse toimetulekustrateegia või -oskus, mille abil püüab ta saavutada või kogeda kontrolli nt sotsiaalseteolukordade üle.



II etapp - strateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ellurakendaminemeetmetele hinnangu andminestrateegia ja meetmete ümberhindamine



See skeem aitab kindlaks teha probleemset käitumist vallandavaid faktoreid ning parimaid viise sellise käitumise lõpetamiseks.

Oskuslik vaatlus ja vaatlustulemuste fikseerimine annavad olulist infot lapse käitumisest, käitumist vallandavatest faktoritest jatoimetulekustrateegiatest.


http://www.tps.edu.ee/.../lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused&print[30.04.2013 12:54:47]




E. Strebeleva toob välja psühholoogilised sündroomid, mis kujutavad endast omavahel seotud ilmingute-sümptomite kompleksi, millele oniseloomulikud:

Kindlad tekkepõhjused - geneetilised, meditsiinilised, sotsiaalsed (nt meele- või vaimupuue, elutingimused, vanemate ebareaalsedootused)Püsiv iseloomAllumine spetsiifilistele kasvatusmeetoditele ja -võtetele.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused&login[30.04.2013 12:54:48]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_5.1._Loo_kirjutamine&print[30.04.2013 12:54:48]


Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 50 - 56, kuson kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomiKoosta ühe sündroomi illustreerimiseks lugu (soovitavalt kogemustele toetudes)Loo koostamisel võid kasutada järgnevaid abistavaid küsimusi:

Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid ja käitumisraskusi? Mis on teie arvates peamised põhjused?

Esita lugu vastavas foorumis tagevuskavas ette nähtud tähtajaksTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppijaloole


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_5.1._Loo_kirjutamine&login[30.04.2013 12:54:49]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:54:50]

VäärkohtlemineLapse aju struktuuri ja arengut mõjutavad oluliselt sünnijärgsed kogemused. Kolme esimese eluaasta jooksul arenevad närvirakkude vahelisedseosed kõige kiiremini, mistõttu kolme esimest eluaastat peetakse aju arengus kriitiliseks. Kuna aju on väga tundlik traumade suhtes, siis hirm jastress, mis saadavad väärkoheldud last, vallandavad stressihormoonid. Vähimgi stress või hirmuvälgatus vallandab uue stressihormoonideeritumise. See kutsub lapses esile hüperaktiivsust, ärevust ja agressiivsust.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:54:51]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine&print[30.04.2013 12:54:51]

HooletussejätmineHooletussejätmine tähendab seda, et lapse põhivajadused jäetakse vanema poolt rahuldamata. Selle väärkohtlemise liigi vormideks on:füüsiline-, emotsionaalne-, meditsiiniline- ja hariduslik hooletussejätmine. Võib väljenduda selles, et ei anta piisavalt süüa, ei riietata vastavaltilmastikule, ei reageerita nutule, ei käida arstlikus kontrollis, ei tegeleta lapsega, ning ei hoolita lapse võimete arendamisest. Kui laps onhooletusse jäetud, siis Eesti seadusandlus sätestab, et selles küsimuses tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse (linna, vald) lastekaitse- võisotsiaaltöötaja poole. Kohalikul omavalitsusel kui lapse eestkosteasutusel on seaduslik õigus uurida, mis hooletusse jäetud lapse kodus toimub.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine&login[30.04.2013 12:54:52]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...lid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:54:53]

Psühholoogiline väärkohtleminePsühholoogiline väärkohtlemine on lapse suhtes toime pandud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse emotsionaalsete võimete arengut, ntsagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes. Psühholoogilise väärkohtlemise tagajärjeks võivad ollatunnetusprotsesside häired, milleks on mälu-, tähelepanu- ja vaimse arengu häired.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:54:53]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:54:54]

Emotsionaalne väärkohtlemineEmotsionaalne väärkohtlemine on mistahes tegu, mis põhjustab lapsel emotsionaalse pinge seisundi, ohustades lapse tundeelu eakohastarengut. Emotsionaalse vägivalla vormideks on ähvardamine, mõnitamine, hirmutamine, karistushirmu tekitamine. Emotsionaalse väärkohtlemisetagajärgedeks võivad olla kõnehäired, arengu pidurdumine, emotsionaalne tuimus, ükskõiksus, öine- ja päevane voodimärgamine, pea- jakõhuvalu jm.

Käitumuslikud ilmingud võivad olla: imeb sõrme, kiigutab ennast monotoonselt, otsib lähedust iga täiskasvanuga, puudub huvi mängimise vastu,on passiivne või agressiivse käitumisega. Emotsionaalse väärkohtlemise mõju lapsele sageli alahinnatakse ning see on teiste vägivallavormidega võrreldes raskemini äratuntav. Emotsionaalselt väärkoheldud lapsel kujuneb madal enesehinnang, kitsas tundemaailm, usaldamatusteiste inimeste suhtes, raskused teistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel. Laps kasvab teadmises, et ta on halb ja saamatu.Emotsionaalses mõttes vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusega kohtlebtulevikus ka oma lapsi sarnast käitumismustrit järgides.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:54:55]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...rjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:54:55]

Füüsiline väärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemine on see, kui tekitatakse tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. Füüsilise väärkohtlemisetunnusteks on seletamatud sinikad erinevates paranemisastmetes, mis on tekkinud kas tõukamise, rusika või vitsaga löömisel, põletused,seletamatud luumurrud, hammustuse jäljed. Selline laps väldib füüsilist kontakti, on enesesse tõmbunud või agressiivne, kardab koju minna,jookseb kodunt ära.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:54:56]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:54:57]

Seksuaalne väärkohtlemineSeksuaalne väärkohtlemine on lapsele suunatud igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus täiskasvanu või vanema lapse poolt, mis ületablapsega suhtlemise normid. Laste seksuaalne väärkohtlemine on raske isikuvastane kuritegu, mis jätab lapsesse jälje kogu eluks. Vägivaldsetesündmuste kogemine tekitab agressiivsust, vaenulikkust ja ärevust, millega toimetulemiseks võib laps käituda hälbivalt. Samas võib ollategemist eetikanormide mittetahtliku rikkumisega, mis on seotud ema ja poja või isa ja tütre koos magamisest, tulenevalt kultuurilisestomapärast või siis kitsastest elamistingimustest.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus tekib siis, kui laps kurdab valu, kipitust, sügelust, eritust või veritsust genitaalide piirkonnas; lapseseksuaalne käitumine, vastavad teadmised pole eakohased, lapsel on suguhaigus, meeleheitlik hirm suhtlemisel vastassooga; hirmtäiskasvanute ees, ennasthävitav käitumine; puudulik enese eest hoolitsemine; tahtele kontrollimatu nutmine ja karjumine; une- ja söögihäired;kõhu-, peavalu; voodi märgamine, korduvad kuseteede põletikud; verimuhud rindadel, tuharatel, alakõhul, reitel, ebatavaline seksuaalneaktiivsus. Seksuaalselt väärkoheldud lastel võivad esineda olulised muutused: enesesse tõmbumine; depressiivsus, kurvameelsus; sagedanemõtlik olek; hüsteeriline käitumine, enesekontrolli kaotamine; raskused eakaaslastega suhtlemisel; enesehinnangu langus, enesetapumõtted.

Lapse seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks. Seda iseloomustavad:seksuaalse sisuga mängud lapsega, lapsest pornograafiliste piltide, fotode või filmide tegemine, lapsele erootiliste piltide, videote näitamine,seksuaalse sisuga märkused lapse aadressil ja seksuaalsuse ja seksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mittekohaselt erootiliselviisil.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:54:57]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Perev%E4givald&print[30.04.2013 12:54:58]

PerevägivaldVägivaldsetes peredes kasvavad lapsed kui põhiliselt vägivalla tunnistajad kogevad sageli väga tugevat stressi. Sellises peres puudubturvalisus. Laps tunneb ennast ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on liialt hõivatud oma stressiseisundiga, et pöörata tähelepanu lapsele.Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi. Kui laps võtab endale kohustuse kaitsta üht vanemat teise eest või püüabneid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. Laste jaoks, kes on näinud seda, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunutõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab neid endid või mitte, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist võinäevad ainult löökide tagajärgi. Vägivaldses peres kasvav laps on igal juhul vägivalla ohver. Iga laps reageerib vägivalla pealtnägemiseleerinevalt, sõltuvalt temperamendist, arengutasemest, toetussüsteemist ja toimetulekuoskusest. Vägivallavabal perioodil tuleks lastega arutada,mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Vajalik on küsida laste arvamust ja anda neile võimalus rääkida. Vägivaldsetestperedest pärit lapsed tunnevad end sageli väärtusetuna ning usuvad, et kogu maailm on kuri. Kuna ainuke maailm, mida lapsed tunnevad, onnende kodu, siis nad usuvadki, et vanemate käitumine kodus ongi õige. Vägivald õpetab lastele, et need, kes armastavad, ka peksavad;vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, täiskasvanuid ei tohi usaldada ja lubadustesse ei saa uskuda.

Mehed, kes oma naisi halvasti kohtlevad, kalduvad laste väärkohtlemisele. Uuringud näitavad, et ligikaudu 50% meestest, kes oma naisipeksavad, kohtlevad halvasti ka oma lapsi. Naised, keda nende abikaasad vääriti kohtlevad, võivad oma raevu laste peal välja elada. Üle 30%naistest, kes oma lapsi vääriti kohtlevad, on halvastikoheldud naised. Tütarlastest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavadtihti oma abikaasa väärkohtlemise ohvrid. Poistest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavad tihti ise vägivallatsejad. 40-60%vägivaldsetest meestest on olnud lapsena kodus vägivalla tunnistajateks. Vägivaldsetes peredes üles kasvanud lapsed hakkavad suurematõenäosusega tarvitama alkoholi ja narkootikume, üritavad mitu korda sagedamini sooritada enesetappu. Lapsed, kes kogevad kodus vägivalda,elavad selle välja ühiskonnas.

Perevägivalla sagedasemateks tagajärgedeks lastele võivad olla: vanemliku hoolitsuseta jäämine, probleemid koolis, sotsiaalne isoleeritus(sõprade puudumine), isiksusemuutused (kiuslik, kuri, depressiivne, kurb), hulkurlus (väldib kodu), alkoholi või narkootikumide tarbimine,käitumisprobleemid (agressiivne laste ja loomade vastu, vandaalitseb).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Perev%E4givald&login[30.04.2013 12:54:59]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Telev%E4givald&print[30.04.2013 12:54:59]

TelevägivaldLapsed õpivad vägivalda tundma väga erineval viisil. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad arvamust, et vägivallaaktid onmeie argielu lahutamatu osa. Massiteabevahendid mõjutavad vägivaldsust ning määravad ühiskonna suhtumise sellesse. Agressiivsuse jakuritegude populariseerimine meedias toob kaasa selle, et lapsed ja noored saavad üksikasjaliku teabe vägivallategude toimepanemiseks. Kalaste multifilmides on palju vägivalda, kuid see on esitatud läbisegi naljaga ja sageli toimub tegevus tormilise kiirusega, nii et ekraanilt nähtunaei tundugi vägivallatrikid julmadena, pigem naljakatena. Laste käitumist ei jäta mõjutamata ka telereklaamid, lapsed ei aruta reklaamis nähtu üle,vaid lihtsalt jäljendavad seda. Reklaam kujundab väärtushinnanguid aegamisi. Kui reklaami näidatakse kogu aeg, siis ei saa see jätta vaatajaidmõjutamata.

Vägivalda sisaldav meelelahutus on seda kahjulikum, mida nõrgem on inimese analüüsivõime ja madalam eneseväärikus - seda lihtsamaltvõetakse üle käitumismalle ja mõjutusi väljastpoolt. Vägivallafilmid pakuvad käitumismalle.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Telev%E4givald&login[30.04.2013 12:55:00]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Abi_lapse_v%E4%E4rkohtlemisel&print[30.04.2013 12:55:01]

Abi lapse väärkohtlemiselVäärkohtlemise kahtluse korral julgusta last rahulikul toonil rääkima (ära esita miks - küsimusi, küsi millal? kus? kuidas?). Võib lasta lapsel kajoonistada või kirjutada. Laps peaks saama sõnumi, et:


Väärkohtlemise peatamiseks on oluline võrgustikutöö, mis on juhitud koostööd eeldav sotsiaaltöö meetod, kuhu kuuluvad abivajaja, tema vanemvõi seaduslik esindaja ning sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Sõltuvalt väärkohtlemise liigist tuleb iga konkreetse juhtumi analüüsimiseks moodustada sellele vastav spetsialistide ring. Eduka koostöö eelduseks on meeskonnaliikmete ühine soov last aidata. Koostöövõrgustikessekuuluvad: lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja; psühholoog; politseinik, uurija; õpetaja; eri-, perearst; teised lastega kokkupuutuvad spetsialistid;lapsevanem, sugulased; tuttavad. Abi vajavad nii ohver kui väärkohtlejad.

Laste tugikeskuste tegevuse põhisuundadeks on väärkoheldud laste ja nende perede psühhosotsiaalne nõustamine ja teraapia, koolitus jakontsultatsioonid lastega tegelevatele professionaalidele. Tugikeskus on kohaks, kuhu saab pöörduda igaüks, kes on väärkohtlemisega isekokku puutunud või otsib abi teistele. Tihti satuvad tugikeskusesse lapsed, keda on pekstud, kiusatud, kes langenud kuriteo ohvriks, kellevanemad on nende suhtes hoolimatud. Laste puhul püütakse hoiduda püsivate kiindumussuhete tekitamisest, sest nad liiguvad edasi kaslastekodusse, hooldus- või kasuperesse. Tähtis on, et head ja püsivad lähedussuhted täiskasvanutega tekiksid seal, kuhu laps elama jääb.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Abi_lapse_v%E4%E4rkohtlemisel&login[30.04.2013 12:55:02]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:55:02]


Õppija juhis:


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:55:03]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest


Tagasi õppematerjalide juurde <=

Enesekontrollitest

Märgi, kas väide on õige või väär.

Ole valmis kommenteerima neid väiteid, millega sa nõus ei ole, kas isiklike kogemuste või teoreetiliste allikate põhjal.

Kuva kõik küsimused

1 / 10 =>

Emad teavad alati, kui seksuaalne väärkohtlemine on aset leidnud

A. ? õige

B. ? väär

Tagasi õppematerjalide juurde <=


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired&print[30.04.2013 12:55:04]


Foobsed ärevushäired – enne kooliiga esineb paljudel eakohaselt arenevatel lastel hirme, nt koerte- ja pimedakartust. Kooliealistel võibneid pidada juba foobseteks ärevushäireteks, kui esineb püsiv ja irratsionaalne hirm mingite objektide, tegevuste või olukordade ees.See võib põhjustada nende objektide või olukordade vältimist ning seetõttu piirata lapse elu. Hirmu objektid võivad häire kestel vahelduda(nt koerad-putukad-suletud ruumid). Lihtfoobiad on üsna tavalised – lapsel on tugev hirm mingi olukorra ees, mille on põhjustanud üksikhirmutav kogemus, kuid kaovad teraapia abil suhteliselt kergesti. Avalike kohtade hirm ei ole lapse eas tavaline, kuid vahel algab seeteismeeas ja vahel kaasneb selle häirega paanikahooge.Muude ärevushäirete korral väljendub ärevus otseselt – lapsed on häbelikud, kohmakad, emotsionaalselt ebaküpsed, vanematestäärmiselt sõltuvad, neil on raske teiste hulgas kohaneda, üldise ebakindlusega võivad kaasneda ka keskendumisraskused.Sümptomitena esinevad söögiisu kaotus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu, higistamine, sage urineerimine.Sageli esineb sisemist rahutust, pingeseisundeid. Võib esineda ka paanikahoogusid, mida iseloomustab järsku tekkinud tugev hirm,higistamine, nõrkus ja treemor.Lapse lahutamiskartuse korral domineerib hirm saada lähedastest inimestest lahutatud vanemas eas kui tavaliselt, see on tugev jakaasnevad märgatavad probleemid sotsiaalses käitumises. Oodatava lahkumineku eel kaasnevad tugevad somaatilised sümptomid –peavalu, kõhuvalu, oksendamine, hirmuunenäod.Lapse sotsiaalfoobiate korral suhtub laps võõrastesse ettevaatusega, tunneb hirmu ja ärevust uutes ja ebatavalistes olukordades.Diagnoositakse vaid juhul, kui hirmud tekivad varases lapseeas ja on ebaharilikult tugevad, tekitavad probleeme sotsiaalses suhtlemises.Koolihirm. Paljud lapsed võivad mingil etapil tunda hirmu koolimineku ees nt siis kui neid kiusatakse, kuid see ei ole psüühikahäire.Haiguslik koolihirm tähendab ülemäärast hirmu kooliskäimisega seotud raskuste ees, millega sageli kaasneb ärevus, masendus, isutus,iiveldus, oksendamine, valud, mis esinevad peamiselt hommikuti ja võivad üle minna, kui kooliminekuaeg on möödas. Need lapsed ontihti emotsionaalselt ebaküpsed, mistõttu on neil raske koolis igapäevase sotsiaalse stressiga kohaneda. Emotsionaalne ebaküpsusväljendub sageli ka agressiivsusena. Kui lapsed on kasvanud ärevas, ülehooldavas või kõikelubavas õhkkonnas, ei ole nad õppinud omaagressiivseid instinkte sotsiaalselt aktsepteeritavatesse tegevustesse suunama. Agressioon võib avalduda ka passiivsusena.

Tundeelu häireid esineb 5% eelkooliealistest lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Koolieas on tüdrukutele tüüpilisemad tundeeluhäired japoistele käitumishäired. Koolihirmu esineb nooremates klassides 1-2% õpilastest, murdeeas esinemissagedus suureneb ning sümptomite hulkalisandub masendus. Sümptomid avalduvad kõige rohkem esimese klassi alguses, seoses koolivahetusega ja murdeea tõttu. Poistel ja tüdrukutelesineb koolihirmu võrdselt. Ärevushäiretega lastel esineb ka teisi psüühikahäireid nt depressiooni.

Peamised põhjused

Geneetilised tegurid - suurem soodumus reageerida stressile ärevuse või depressiooniga on päritav, seda mõjutavad katemperamendiga seotud tegurid.Sotsiaalne keskkond - õppimise ja sotsiaalsete suhetega kaasnevad raskused võivad soodustada ärevushäirete teket.

Prognoos

Lastel esineb sageli üksikuid väikesi hirme, mis mööduvad soodsate tingimuste ja suhtumise korral enamasti iseenesest. Raskemad foobiad jamuud ärevushäired, eriti koolihirm vajavad ravi. Medikamentoosset ravi kohaldatakse lastele harva, põhiline on psühhoteraapia. Lapseeasväljaravimata jäänud ärevushäired võivad olla täiskasvanute rohkete somaatiliste sümptomite põhjuseks.

Uued ravimeetodid on prognoosi oluliselt parandanud, kuid paljudel võib püsima jääda kalduvus reageerida stressisituatsioonile ärevuse jafüsioloogiliste nähtude, nt südame pekslemisega. Hea prognoosi seisukohalt on oluline kiire alustamine, enne kui rasked sümptomid onpõhjustanud tõrjutust ja enesesse tõmbumist.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired&login[30.04.2013 12:55:05]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired&print[30.04.2013 12:55:05]

MeeleoluhäiredMeeleoluhäirete peamine sümptom on meeleolu muutus - kas masendus, meeleolukõikumine või meeleolutõus. Meeleoluhäired jagataksedepressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.

Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. See on psühholoogiline põhireaktsioon,mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani. Depressioon võib avalduda sümptomina, sündroomina või haigusena.

Sümptomina avaldudes on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad nt näoilme, liigutuste vähenemine,kehatalitluse aeglustumine, enesesse sulgumine, mille eesmärgiks võib olla organismi energia säästmine.

Depressiooni kui sündroomi tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemaltväljendunud.

Sümptomid võivad tekkida kestvates stressisituatsioonides, mis kaasnevad kaotuste, muutuste ja ebaõnnestumistega, kuid meeleolulangus eiole pidev, esineb ka sümptomivabu hea enesetundega perioode.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired&login[30.04.2013 12:55:06]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_s%FCmptomid&print[30.04.2013 12:55:07]





Kerge depressiooni korral peab esinema vähemalt kaks põhi- ja kaks lisasümptomit. Kerge depressiooni kestus on vähemalt kaks nädalat jasümptomid häirivad patsienti ja mõjutavad igapäevaelu ja inimsuhteid.

Mõõduka depressiooni korral eeldab diagnoos kahe põhi ja 3-4 lisasümptomi olemasolu. Kestab vähemalt kaks nädalat ja raskendabmärgatavalt õppimist ja suhteid.

Raske depressiooni korral eristatakse ilma psühhootiliste sümptomiteta haiguspilti ja haiguspilti, millele kaasnevad psühhootilised nähud.

Esimesel juhul esinevad kõik 3 põhisümptomit ja 4 lisasümptomit, millest vähemalt 1 on raske. Minimaalne kestus on kaks nädalat. Teisel juhullisanduvad luulumõtted ja tajupetted hallutsinatsioonide või illusioonidena.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_s%FCmptomid&login[30.04.2013 12:55:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_avaldumine&print[30.04.2013 12:55:08]


Väikelapse depressioon (0-3a) võib alata isegi teisel või kolmandal elunädalal. Lastel on pidevalt kurb, rõõmutu ilme, nad nutavad palju.Pilkkontakt on tühi, häälitsemine ja sotsiaalne naeratus ei arene või kaovad, lapsed on väheaktiivsed. Unerütm on häiritud, neil puudub huviümbritseva suhtes. Lapsed on tihti haiged, vaimne areng aeglustub, kaalus ei võta juurde.

Koolieeliku depressioon (3-5a) väljendub sageli ärrituvuse ja motoorse rahutusena, sagedased on meeleolumuutused. Silmatorkav onrõõmutus ja süngus ning ebaõnnestumise, hävingu ning surma elemendid mängudes. Sageli esineb õpitud oskuste taandumist, huvidevähenemine, ei mängita teistega. Lapsed klammerduvad vanemate külge, kaebavad pea-, kõhuvalu ja iiveldust. Võib väljenduda ka rahutuses,rahulolematuses ja sõnakuulmatuses, enesehävituslikus käitumises (kalduvus õnnetustesse sattuda), lasteaiast põgenemises.

Kooliealiste depressioon (6-12a) väljendub masendunud meeleolus, mis ilmneb nii ilmes, ¸estides kui mängudes. Aktuaalne teema on surm jaenesetapp, teeb enesetapuähvardusi ja -katseid. Õppeedukus halveneb, ta ei tule toime talle esitatud nõudmiste täitmisega, raskusedsuhtlemisel. Motoorika on aeglustunud või kiirenenud, agressiivse ja hävitava käitumise esinemine.

Noorukidepressiooni sümptomid on peaaegu samad, mis täiskasvanutel. Eriti tugevad võivad olla kurvameelsus, psühhootiline depressioonipilt,enesetapukatsed ja õnnestunud enesetapud. Vahel on noorukiea depressiooni raske eristada teismeea kriisist. Depressioon võib tekkidanoorukieas esimest korda, kuid võib olla ka jätk lapseea depressiivsele episoodile. Eriti viimati mainitud olukorras on nooruk selgelt teistestagressiivsem, esineb palju somaatilisi sümptomeid, ärritub kergemini, esineb lootusetust, enesetapumõtteid, uneprobleeme, sõnakuulmatust,õppeedukus on halb ja enesehinnang madal. Pikka aega masendunud lapsel võib murdeea algus hilineda, eriti siis, kui depressiooniga kaasnebkaalu vähenemine ja isupuudus. Enesehinnangu probleemid ja muretsemine oma suutmatuse pärast sageli ajutiselt suurenevad ka normaalsearengu käigus, kuid depressiooni korral lisanduv lootusetus ja abitustunne alandavad enesehinnangut veelgi. Noorukiea depressioon võibavalduda ka koolist puudumises, varastamises ja kaklemises.

Esinemissagedus

Enne teismeiga esineb depressiooni 0,5-2% lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Kümnenda eluaasta paiku kasvab haigestumine depressioonining tüdrukutel esineb rohkem kui poistel. Depressiooniga kaasneb sageli muid häireid nagu ärevus-, tähelepanu- ja käitumishäireid, mis võivadjääda püsima ka pärast depressiooni lõppemist.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_avaldumine&login[30.04.2013 12:55:09]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:P%F5hjused_ja_ravi&print[30.04.2013 12:55:10]

Põhjused ja ravi

Põhjused

geneetilised – haigestumissoodumus on pärilik, uurimused on näidanud, et depressiivsetel vanematel on rohkem depressiivseid lapsi.neurobioloogilised teguridpsühholoogilised tegurid on seotud lapse isiku ja tema indiviidina kogetud interaktsiooni ja inimsuhetega. Mitmesugustel kaotustel (eritilähedaste inimsuhete) ja teistel lapse elu mõjutavatel sündmustel on depressiooni tekkes oluline osa. Lapse ja noorukieas kogetudalahindamine, allutamine, pilkamine alandavad enesehinnangut ja teevad vastuvõtlikuks depressioonile, samuti pettumine oma lootustesja pideva ebaõnnestumise kogemine.sotsiaalsed tegurid on seotud lapse inimsuhete võrgustikuga, sotsiaalsete toetusvõrgustike puudumine või nende poolt antava toetusenõrkus, perekonnaliikmete haigused, ema depressiivsus on tegurid, mis teevad lapse depressioonile vastuvõtlikuks.

Depressiooni ravi


bioloogilised meetodid hõlmavad eelkõige depressiooni ravi antidepressantidegapsühholoogiline ravi – kasutatakse mitmeid psühhoteraapia vorme. Kasutusel on nii psühhodünaamilised kui kognitiiv-käitumuslikudravimeetodid. Teraapia peab toetama isiksuse arengut nii, et see annab patsiendile võimaluse muuta arusaamist iseendast ning õppidaennast hindama, uskuma oma võimetesse ja oskustesse. Traditsiooniliste psühhoteraapiate kõrval on häid tulemusi andnud kamitmesugused loovusteraapiadsotsiaalse võrgustikuga seotud toetus – sotsiaalsete võrgustike tugi depressioonis lapsele on esmatähtis. Peale perekonna võib kakooli või lasteaia ning huviringid haarata terapeutilisse võrgustikku, mis toetab last tema probleemides ja püüab tõsta lapseenesehinnangut ning parandada tema arusaamist iseendast. Sotsiaalses võrgustikus osalevatelt isikutelt nõutakse tasakaalukat käitumistja suurt taluvusvõimet. Ka eakaaslaste moodustatud võrgustikul on oma tähtsus, eriti noorukite ravis.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:P%F5hjused_ja_ravi&login[30.04.2013 12:55:10]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%D5ppe%FClesanne_7.1._Arutlus&print[30.04.2013 12:55:11]



Tutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppijaarutlusele


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?7_Tundeelu_h%E4ired:%D5ppe%FClesanne_7.1._Arutlus&login[30.04.2013 12:55:12]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem&print[30.04.2013 12:55:12]

MikrosüsteemMikrosüsteem on lapse lähikeskkonnaks, millega ta on otseses kontaktis, teised keskkonnastruktuurid mõjutavad lapse käitumist ja arengutvarjatult. Last ja tema perekonda võivad mõjutada neist näiliselt kauged asjaolud või sündmused (katastroofid, ühiskonna sotsiaalprobleemidjne). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnast sõltuva institutsioonina, kus välisele survele aitab vastu seista pere tugevus jakokkukuuluvustunne. Oma mudelis vaatleb Bronfenbrenner arenevat last ja keskkonda kui üksteist mõjutavaid süsteeme.

Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps areneb, saab kogemusi ning loob isiklikureaalsuse. Mikrosüsteem on tegevuste, rollide, inimestevaheliste sidemete muster, mida arenev isik kindlas eluvaldkonnas kogeb. Kõikühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt. Esimestel eluaastatel saadudkogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme, lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse ja isiksuse arengu,julguse jne. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikustseisundist, genofondist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida,õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Tänapäeval on aktualiseerunud eri põlvkondade koosmõjutähtsustamine lapse arengu mõjutajana. Lapse väärtuste kujunemist mõjutavadki ennekõike suhted kõige lähemas mikrokliimas, omaperekonnas. Neid mõjutavad väga tugevasti ema ja isa, aga ka vanavanemate eeskuju, suhtumised, käitumine. Mitte vähem oluline onmängukaaslaste ja lasteasutuse kasvatuslik tähendus. Lapsel kujuneb juba eelkoolieas käitumismudelite süsteem, mida ta järgib ja aegajaltkorrigeerib. Vanemaks olemine nõuab oskust kindlustada laps tema vajadustele ja nõudmistele vastava kohanemisvõimelist arengut soodustavakeskkonnaga. See hõlmab ka teadmisi, kuidas lastega mängida ja rääkida ning millised on sobivad distsiplineerimismeetodid. Peale oskusteolemasolu on olulised ka positiivsed sotsiaalsed suhted, nii vanema ja lapse vahel kui üldiselt perekonnas. Kasvatus kui sotsialisatsioon saabalguse kodukeskkonnast. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita omasotsiaalseid rolle. Lapse ja vanemate vahelist suhtlemist mõjutab vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja küpsus, pere elustiil ja majandusliktoimetulek. „Perekond kujutab endast kõige kestvamaid ja emotsionaalsemaid inimsuhteid, seega peaks perekonna roll selle üldinimlikuvajaduse täitmisel olema kandvaim“. Perekonna järel on tähtsuselt järgmiseks laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtlemine kaaslastega.Suhtlemisest kaaslastega algab laste tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Lasteaial ja koolil on väga oluline roll, sest perekond on liigaväike ja personaalne üksus, et peegeldada ühiskonna sotsiaalset süsteemi. Kaasajal nähakse lasteasutuse rolli eelkõige lapse arenguigakülgses toetamises, mis põhineb asutuse personali ja lastevanemate koostöös. Laps teeb, näeb, kuuleb, kogeb ja tunneb lasteaias paljusellist, mida vanem ei tea ega aimagi – suhetes eakaaslastega, mängudes, õnnestumiste rõõmus ja ebaõnnestumise kibeduses, tülides japettumustes. Laps saab teavet iseenda kohta – milles ta on hea, milles mitte. Suhetega seonduvad teadmised ja oskused mõjutavad vägaoluliselt laste toimetulekut. On leitud, et kaaslastega suhtlemisel ilmnev sotsiaalsete oskuste puudulikkus on tugevas korrelatsioonisantisotsiaalse käitumisega.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgistlähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklikja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus,arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mäng- ,õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava2008 §3).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem&login[30.04.2013 12:55:13]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mesos%FCsteem&print[30.04.2013 12:55:14]

MesosüsteemMesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring,selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes. Tähtis onsotsialiseerimist mõjutavate tegurite samasuunalisus, et nad üksteist toetaksid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühestmikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli, kui keskkonda. Ülemineku sujuvusemääravad lapse tunded, mida üleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg. Näiteks lapse kodukeskkonna kvaliteetvõib mõjutada tema lasteaias ja koolis toimetulekut või enesekindlust eakaaslastega suhtlemisel.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mesos%FCsteem&login[30.04.2013 12:55:15]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Eksos%FCsteem&print[30.04.2013 12:55:15]

EksosüsteemEksosüsteem on seotud tingimustega, milles indiviid ei osale otseselt, kuid mis teda mõjutavad. Siia kuuluvad ametlikud ja mitteametlikudühiskonnainstitutsioonid: vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia jne. Näiteks emavõi isa töökeskkond võib mõjutada vanemate käitumist kodus ning sellest sõltub ka vanemliku hoolitsuse kvaliteet. Laps ei koge otseseltvanema töökeskkonda, kuid kogeb neid mõjusid kaudselt. Ka meedia avaldab lapse arengule tugevat mõju. Koolieeliku jaoks oneksosüsteemiks ka kool, kuna pere vanemad lapsed käivad koolis ja toovad sealsed mõjud ka koju ning vanemad tegelevad lapse kooliksettevalmistamisega.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Eksos%FCsteem&login[30.04.2013 12:55:16]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Makros%FCsteem&print[30.04.2013 12:55:17]

MakrosüsteemMakrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohalvanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Makrosüsteem tähistab madalama astme süsteemide(mikro-, meso- ja eksosüsteemide) kooskõla kogu kultuuri või subkultuuri tasandil, mille aluseks on ideoloogiad või maailmavaade.

Sotsio-ökokultuuriline teooria lähtub sellest, et probleemide teket mõjutavad mitmed tasandid nende vastastikuses koostoimes. Lisakseelpool nimetatud neljale n-ö põhitasandile räägib Bronfenbrenner ka kronosüsteemist, lapse arenguga seonduvatest ajafaktoritest. Sellesüsteemi elemendid võivad olla lapsest sõltumatud (näiteks kolimine teise linna, vanema või vanavanema surm) või ka seotud lapsefüsioloogilise arenguga (näiteks vanemate lahkumineku mõju eelkoolieas lapsele võib olla erinev mõjust teismelise-eas lapsele). Lapse arenguseisukohalt vaadatuna on Bronfenbrenneri poolt nimetatud tasandid pidevas muutumises – perekonna koosseis muutub, õpetajad vahetuvad,tekivad uued sõbrad, vanemad vahetavad töökohta, antakse välja uusi seadusi, ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja hoiakud muutuvad.Eelpool kirjeldatud Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogiline mudel annab hea raamistiku lapse sotsialiseerumise mõistmiseks.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Makros%FCsteem&login[30.04.2013 12:55:17]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Sotsiaalv%F5rgustik&print[30.04.2013 12:55:18]

SotsiaalvõrgustikAnalüüsides inimeste vahelisi suhteid hakkas G. Simmel (1908) esimesena kasutama sotsiaalvõrgustiku mõistet. Sotsiaalvõrgustik kujutabendast ketti nendest inimestest, kes on omavahel seotud.



Lapsele ja vanematele pakub võrgustik tuge ning sotsiaalset kontrolli. Sõltuvalt perekonna vajadustest võib toetus olla praktilist laadi võisuhetel põhinev. Võrgustikus olevad inimesed viivad ellu sotsiaalset kontrolli lapse ja perega loodud kontaktide kaudu. Last ümbritsev SV onväga eritasemeline ning eelkõige on oluline lähivõrgustik. Kui see on puudulik või ei toimi, siis hakkab tööle ametnike võrgustik. Avaramastähenduses on SV ühiskond, milles me elame ja eksisteerime, kus kõigil on oma vajadused, sotsiaalsed suhted, toimub kommunikatsioon ninginimesed on mingil kindlal viisil omavahel seotud. Kui abivajaja ise ei taju oma probleemi, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on abivajajaargielu probleemide lahendamine. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste või inimgruppide vahel.Võrgustik eeldab mingisuguseid suhteid ja kommunikatsiooni. Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagadaolemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme. Eestis on võrgustikutööd tehtud erinevate projektidekaudu alates aastast 1996. Viimastel aastatel on seda võrgustikumeetodit järjest laiemalt teadvustatud ning kasutama hakatud. Võrgustikutööedukaks juurutamiseks ja arenguks on vaja stabiilset hoolekandesüsteemi, professionaalseid lastekaitsetöötajaid. Väga oluline on kasotsiaaltööga haakuvate sektorite – hariduse, tervishoiu, politsei, spordi ja kultuuri – areng ning tegevusplaanid. Lastekaitsetöö kontekstiskäsitletakse last ümbritsevate võrgustikena sotsiaalvõrgustikku ja ametnike võrgustikku.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Sotsiaalv%F5rgustik&login[30.04.2013 12:55:19]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...terjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:%D5ppe%FClesanne_8.1._Arutlus&print[30.04.2013 12:55:19]


Arutle vastavas foorumis, millistel puhkudel peaks lasteaiaõpetaja kaasama ametnike võrgustikuToo näiteid enda või kolleegide praktikastTutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppijaarutlusele


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:%D5ppe%FClesanne_8.1._Arutlus&login[30.04.2013 12:55:20]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...erjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Lapse_sotsialiseerumine&print[30.04.2013 12:55:21]

Lapse sotsialiseerumineLapse sotsialiseerumine tähendab teatud hulga kujutluste omandamist ümbritsevast maailmast, adekvaatse suhtumise kujunemist sotsiaalseelu nähtustesse ja üldistele normidele vastavate käitumisharjumuste omandamist. Lapse sotsiaalses arengus eristatakse kolme põhilistkontsentrit: „mina ise”, „mina ja teised”, „mina ja ümbritsev maailm”.

Sotsialiseerumise lähtepunktiks on kujutlused iseendast, millele toetudes algab lapse kohanemine ümbritseva maailmaga ning suhtlemine teisteinimestega. Vastavate oskuste kujundamine toimub nii igapäevaelu käigus kui ka organiseeritud õppetegevustes. AEV laste sotsiaalseteoskuste kujundamine eeldab järgmiste etappide läbimist:

emotsionaalse kontakti loomine lapse ja talle lähedaste täiskasvanute vahel;koostöö-oskuste kujundamine: lapse ja täiskasvanu koostegutsemine, osutav ¸est, matkimine/jäljendamine, näidise kasutamine,tegutsemine sõnalise korralduse järgi;„minapildi” kujundamine;kujutluste loomine lapse perest ja lapse staatusest selles;suhtlemisoskuse kujundamine eakaaslastega, rühmatöös osalemine.

Kõlbeliste kujutluste loomine/korrigeerimine eeldab lubatud ja taunitud käitumisaktide analüüsi ja neile hinnangu andmist. Tulemuslik on kasituatsioonide ja käitumisaktide võrdlemine (nt Mari aitas ema, aga Jüri ei aidanud. Mari on abivalmis). Vajadusel tuleb vastavaid situatsioonespetsiaalselt organiseerida. Suureks abiks on ka lastele jõukohaste ilukirjanduslike tekstide esitamine (lugemine, jutustamine, lavastamine), analüüsimine ning laste isiklike kogemustega kokkuviimine. Lapse sotsialiseerimine annab talle võimaluse kollektiivis adekvaatselt käituda.Sihipärase arendustegevuse tulemusel õpivad lapsed:



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Lapse_sotsialiseerumine&login[30.04.2013 12:55:21]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Rollim%E4ng&print[30.04.2013 12:55:22]

RollimängPalju võimalusi sotsiaalselt adekvaatse käitumise õppimiseks ja harjutamiseks pakub rollimäng, mis kasvab välja väikelapseea esemelisesttegevusest. Rollimängu mängides võtab laps endale kellegi täiskasvanu rolli ning kajastab selle kaudu talle lähedaste täiskasvanute maailma.Väikeste laste (3-5a eakohase arengu korral) mängudes on valdav täiskasvanute toimingute edasi andmine, vanematel (5-7a) suhtlemisekajastamine. Kõikides rollimängudes on lapse käitumine allutatud tema poolt võetud rollile, st. laps loobub oma isiklikest hetkesoovidest jategutseb ning käitub nii nagu selle rolli esindaja.


mänguasja tutvustamine lastele, nuku ning loommänguasjade elavaks mängimine;üksikute mänguliste toimingute kujundamine nuku ja loommänguasjadega (nuku/loommänguasja riietamine, käte pesemine,söötmine, vankris sõidutamine, magama panemine jne.);auto kasutamisviiside tutvustamine (nuku ja loommänguasjade sõidutamine, klotside vedamine, koorma autole ja maha tõstmine);konkreetse rolli juurde kuuluvate toimingute ahelate kujundamine (ema, isa, arsti jne. iseloomulikumad toimingud);kõrvuti- ja koosmänguoskuste kujundamine (kaaslase jälgimine, esemete ja ülesannete jagamine);mänguliste asendajate kasutamine (esialgu on asendatav ese asendajaga võimalikult sarnane, hiljem sarnasus väheneb); ühe eseme kasutamine erinevate esemete asendajana (n. asendab kuubik seepi, triikrauda, leiba) ja erinevate esemete kasutaminekonkreetses funktsioonis (kraadiklaasi võib asendada pliiats, pulk);lähedaste täiskasvanute rollide võtmine ja täitmine lihtsas rollimängus (ema, isa, arst, autojuht, müüja, juuksur);lihtsate ilukirjanduslike tekstide lavastamine (rolli võtmine, selles püsimine);klassikaliste rollimängude õpetamine: arsti-, kaupluse-, juuksurimäng jne.;ehitusmängu kujundamine (ehitamine ning ehitusega mängimine).

Mänguoskuste omandamine toimub organiseeritud mänguõpetuses, planeeritud õppetegevuste käigus, kinnistamine laste vabamängustimuleerides ja suunates. Mänguõpetus toimub täiskasvanu ja laste koosmängu kaudu, kus õpetaja suunab lapsi endale mängus võetud rollikaudu. Alles õpitavas mängus täidab täiskasvanu nn. pearolli, lapsed kõrvalrolle. Hiljem jääb õpetaja ülesandeks võimaluste loominerollimänguks (aeg, ruum, vahendid), vajadusel ka mänguidee pakkumine, reeglite kohendamine ning sekkumine (suuremad tülid,ohusituatsioonid).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Rollim%E4ng&login[30.04.2013 12:55:23]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...jalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:%D5ppe%FClesanne_9.1.&print[30.04.2013 12:55:23]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:%D5ppe%FClesanne_9.1.&login[30.04.2013 12:55:24]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?%D5ppe%FClesanded:%D5ppe%FClesanne_10.1_Essee&print[30.04.2013 12:55:25]








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?%D5ppe%FClesanded:%D5ppe%FClesanne_10.1_Essee&login[30.04.2013 12:55:26]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...terjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:55:26]




Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?1_Lapse%0Aemotsionaalsed_vajadused:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:55:27]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:%D5ppe%FClesanne_2.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:55:28]


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:%D5ppe%FClesanne_2.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:55:29]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:55:29]


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:55:30]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.2._Videon%E4ited&print[30.04.2013 12:55:30]


Õppija juhis:

1. Moodustage 3-4 liikmelised rühmad2. Valige teema etteantud teemade seast3. Otsige veebist videonäiteid või õppefilme valitud teema kohta4. Vaadake koos läbi leitud videod ja valige välja kaks kõige paremat5. Koostage videote baasil teema kohta lühike kokkuvõte6. Lisage lingid leitud videotele koos kokkuvõttega vastavasse foorumisse Moodles tegevuskavas ettenähtud tähtajaks7. Tutvuge kaasõppijate rühmatöödega ja lisage omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe rühma tööle


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.2._Videon%E4ited&login[30.04.2013 12:55:31]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.3._Rists%F5na&print[30.04.2013 12:55:32]





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:%D5ppe%FClesanne_3.3._Rists%F5na&login[30.04.2013 12:55:33]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...lid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.1._Teeside_esitamine&print[30.04.2013 12:55:33]



Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Mägi, K. 2008. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Õppimine ja õpetamine koolieelseseas. Tartu: TÜ Kirjastus. Lk 92 – 102. Kirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna


Loe läbi järgmine artikkel: Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜKirjastusKirjuta artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna


Kirjuta, kõiki eelnevates osades välja kirjutatud märksõnu kasutades, teesidena 12-16 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaksarvestama lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamisel




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.1._Teeside_esitamine&login[30.04.2013 12:55:34]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...lid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.2._Kava_koostamine&print[30.04.2013 12:55:34]

Õppeülesanne 4.2. Kava koostamineÕppeülesande lahendamiseks kasuta lehekülgi 72-75 artiklist Tropp, K., Saat, H. 2008. Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetaminekoolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus

Õppija juhis:



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.2._Kava_koostamine&login[30.04.2013 12:55:35]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...jalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.3._Anal%FC%FCs&print[30.04.2013 12:55:36]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.3._Anal%FC%FCs&login[30.04.2013 12:55:37]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon&print[30.04.2013 12:55:37]


Diskussioon põhineb 4. teema raames läbitöötatud allikate ja lahendatud õppeülesannete 4.1-4.3 põhjal omandatud teadmistel ning isiklikelkogemustel.



Akvaarium on diskussiooni eraldi liik, kus osalevad 2 rühma: sisemine (arutlejad, diskuteerijad) ja väline (vaid vaatlejad, kes hiljem annavadülevaate, kuidas keegi diskussioonist osavõtjatest osales st kuivõrd valdas ta antud teemat ning oli ülesandele orienteeritud jms).




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?4_Lapse_sotsiaalne_ja_emotsionaalne_areng:%D5ppe%FClesanne_4.4._Diskussioon&login[30.04.2013 12:55:38]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...rjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_5.1._Loo_kirjutamine&print[30.04.2013 12:55:39]


Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 50 - 56, kuson kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomiKoosta ühe sündroomi illustreerimiseks lugu (soovitavalt kogemustele toetudes)Loo koostamisel võid kasutada järgnevaid abistavaid küsimusi:

Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid ja käitumisraskusi? Mis on teie arvates peamised põhjused?

Esita lugu vastavas foorumis tagevuskavas ette nähtud tähtajaksTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppijaloole


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_5.1._Loo_kirjutamine&login[30.04.2013 12:55:39]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest&print[30.04.2013 12:55:40]


Õppija juhis:


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest&login[30.04.2013 12:55:41]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%D5ppe%FClesanne_7.1._Arutlus&print[30.04.2013 12:55:41]



Tutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppijaarutlusele


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%D5ppe%FClesanne_7.1._Arutlus&login[30.04.2013 12:55:42]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...psed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:%D5ppe%FClesanne_8.1._Arutlus&print[30.04.2013 12:55:43]


Arutle vastavas foorumis, millistel puhkudel peaks lasteaiaõpetaja kaasama ametnike võrgustikuToo näiteid enda või kolleegide praktikastTutvu kaasõppijate mõtteavaldustega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppijaarutlusele


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:%D5ppe%FClesanne_8.1._Arutlus&login[30.04.2013 12:55:44]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...ed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:%D5ppe%FClesanne_9.1.&print[30.04.2013 12:55:44]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:%D5ppe%FClesanne_9.1.&login[30.04.2013 12:55:45]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?%D5ppe%FClesanded:%D5ppe%FClesanne_10.1_Essee&print[30.04.2013 12:55:46]








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?%D5ppe%FClesanded:%D5ppe%FClesanne_10.1_Essee&login[30.04.2013 12:55:46]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?Avaleht&print[30.04.2013 12:55:47]












http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid&print[30.04.2013 12:55:49]

Perekonna liigidTuumperekond – ema, isa ja lapsed. Pere õhkkond kujundab lapse arengut, peres omandab laps hoiakud, mõtteviisi, käitumismustrid,suhtumised, väärtus-hinnangud. Lapsepõlve mõjudest on raske vabaneda.Üksikvanema perekond on tuumperekond, millesse kuulub vaid üks vanem. Lapse arengu seisukohalt ei ole selline perekond niisoodne kui täielik tuumperekond. Lapsel on tavaliselt vähe võimalusi erinevate soo- ja vanemarollide kogemiseks ja omandamiseks.Siiski võib teadlik ema või isa anda oma lapsele eluks hea ettevalmistuse. Üksikvanema perekonnas puuduvad konfliktid vanematevahel, mis võivad tuumperes kahjustada lapse arengut.Laiendatud perekond – tuumperekond, kus elavad lisaks vanematele ja lastele ka vanavanemad või teised sugulased. Sellineperekond annab lapsele võimaluse kogeda rohkem täiskasvanurolle ning loob tugevama sideme vanemate inimestega.Päritoluperekond – pere kuhu täiskasvanu omal ajal sündis ja kasvas.Lahutav perekond – lagunev tuumperekond. Sellises peres on reeglina palju pingeid, mis võivad last kahjustada.Kärgpered – korduvatel kooseludel põhinevad "kirjude" koosseisudega pered (sinu-minu-meie lapsed)




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:Perekonna_liigid&login[30.04.2013 12:55:49]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere&print[30.04.2013 12:55:50]

Düsfunktsionaalne perePerekond, mis mingitel põhjustel ei suuda oma liikmete olulisi vajadusi rahuldada ning ei täida seega oma ülesandeid, ondüsfunktsionaalne e väärtalitlev pere.





Lapse defitsiidid:


NULLTASAND – kestev traumaatiline olukord, st isiklik või perekondlik krooniline kriis, mis kahjustab inimese psüühikat ja käitumist.



Muutuste teatud taseme puhul ei ole inimene enam võimeline omal jõul olukorda muutma, vajalik on väline süstemaatiline abi.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?2_Perekond_lapse_elukeskkonnana:D%FCsfunktsionaalne_pere&login[30.04.2013 12:55:51]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusstiilide_m%F5ju_lapse_k%E4itumisele&print[30.04.2013 12:55:51]



Laps:




Laps:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusstiilide_m%F5ju_lapse_k%E4itumisele&login[30.04.2013 12:55:52]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusvead&print[30.04.2013 12:55:53]

Kasvatusveadkorratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanemateleallasurumine ja autokraatlik kohtlemineüks vanem ilma sõnaõiguseta, autoriteeditaülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ise ei saa elus hakkama(naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nii nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arenemõtete lugemineliidud pereliikmete vahel (nt ema-isa riius, ema püüab ühelt lapselt armastust otsida), võib tekitada tõsiseid psüühilisi probleemevarjatud manipulatsioonid: ei väljendata oma soove/vajadusi, kuid võetakse märtriroll: keegi minuga ei arvesta, mina pean alati üksi...“pendelkasvatus”


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Kasvatusvead&login[30.04.2013 12:55:54]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Lapsega_toimetulek&print[30.04.2013 12:55:54]



Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt – armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutades selget ja kindlatsuhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja “miks” küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid.Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada.






Kõik lapsed vajavad reegleid/piire. Kuidas neid kehtestada nii, et kõigi pereliikmete vajadused saaksid rahuldatud?




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Lapsega_toimetulek&login[30.04.2013 12:55:55]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Karistus&print[30.04.2013 12:55:56]








http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?3_Kasvatusstiilid:Karistus&login[30.04.2013 12:55:57]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...dex.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused&print[30.04.2013 12:55:57]

Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusedEmotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjusi on palju ja need on väga erinevad. Üldjoontes võib need jagada lapsest endast tulenevatekspõhjusteks ning väljaspool last olevateks põhjusteks. Lapsest endast tulenevad faktorid võivad ilmneda tõsiste emotsionaalsete japsühholoogiliste probleemidena, mille algpõhjus võib jääda varasesse lapsepõlve (nt füüsiline ja psüühiline allasurutus, hooletusse jätmine,väärkohtlemine). Ka traumaatilised kogemused nagu õnnetus, vanemate lahutus jne võivad esile kutsuda selliseid mõtteid, tundeid ja käitumist,mis raskendavad lapse kohanemist olukordadega, millega tavaliselt kergesti kohanetakse. Käitumishäirete põhjused võivad olla seotud kaorgaanilise kahjustusega (meelepuuded, vaimne alaareng jne) ja seetõttu last ümbritsevate inimeste mõjutused, mis eakohase arenguga lasttoetavad, ei sobi neile. Tihti on EKR põhjused kombineeerunud.


Biofüüsiline seletus - EKR on neuroloogiline või geneetiline põhjus. Agressiivset või kontrollimatut käitumist põhjustavad väikesedkõrvalekalded aju töös. Põhjuseks võib olla ka toit, nt organism ei suuda omastada mingeid aineid toidust ja need hakkavad kuhjumaorganismis ning põhjustavad ajutegevuse kõrvalekaldeid.Psühhodünaamiline seletus - EKR põhjused peituvad hariduses, interaktsiooni-probleemides täiskasvanute ja eakaaslastega, puuduon usaldusest, armastusest, hoolitsusest, turvatundest.Biheivioristlik seletus - käitumine ja käitumisprobleemid on õpitud ja õpitakse interaktsioonis. Nt laps teab, et kui ta karjub, saab taõpetaja või lapsevanema tähelepanu.Kognitiiv-biheivioristlik seletus - käitumisprobleemid võivad esineda sotsiaalse situatsiooni ebaõige tõlgenduse tõttu (nt laps oletab, ettema üle naerdakse ja seetõttu lööb).Sotsioloogiline seletus - EKR on alati seotud teiste inimeste käitumisega, st mingi käitumisakt või sõna võib lapsel vallandadaprobleemse käitumise.Ökoloogiline seletus - laps ja tema ümbrus on omavahel tihedalt seotud. Lapse käitumist mõjutavad nii vanemad kui nende töösuhted,lapse hobid, vaba aja tegevus. Lapsi ja noori vaadeldakse tegutsejana kodu, kooli ja vaba aja ettevõtmiste erinevates rollides ninghinnatakse, kuidas erinevad keskkonnad lapsi ning nende mõtlemist ja käitumist mõjutavad. Nt vanema töökaotus muudab ka lapsekergemini ärrituvaks.

Ei ole võimalik eristada õiget ja vale lähenemist ega seletust. Eeltoodud 6 erinevat vaatenurka annavad võimaluse erinevateks tõlgendusteks japõhjusteks.

Sageli on probleemne käitumine lapse toimetulekustrateegia või -oskus, mille abil püüab ta saavutada või kogeda kontrolli nt sotsiaalseteolukordade üle.



II etapp - strateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ja meetmete väljatöötaminestrateegia ellurakendaminemeetmetele hinnangu andminestrateegia ja meetmete ümberhindamine



See skeem aitab kindlaks teha probleemset käitumist vallandavaid faktoreid ning parimaid viise sellise käitumise lõpetamiseks.

Oskuslik vaatlus ja vaatlustulemuste fikseerimine annavad olulist infot lapse käitumisest, käitumist vallandavatest faktoritest jatoimetulekustrateegiatest.


http://www.tps.edu.ee/...dex.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused&print[30.04.2013 12:55:57]




E. Strebeleva toob välja psühholoogilised sündroomid, mis kujutavad endast omavahel seotud ilmingute-sümptomite kompleksi, millele oniseloomulikud:

Kindlad tekkepõhjused - geneetilised, meditsiinilised, sotsiaalsed (nt meele- või vaimupuue, elutingimused, vanemate ebareaalsedootused)Püsiv iseloomAllumine spetsiifilistele kasvatusmeetoditele ja -võtetele.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?5_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:Emotsionaalsete_ja_k%E4itumisprobleemide_p%F5hjused&login[30.04.2013 12:55:58]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:55:59]

VäärkohtlemineLapse aju struktuuri ja arengut mõjutavad oluliselt sünnijärgsed kogemused. Kolme esimese eluaasta jooksul arenevad närvirakkude vahelisedseosed kõige kiiremini, mistõttu kolme esimest eluaastat peetakse aju arengus kriitiliseks. Kuna aju on väga tundlik traumade suhtes, siis hirm jastress, mis saadavad väärkoheldud last, vallandavad stressihormoonid. Vähimgi stress või hirmuvälgatus vallandab uue stressihormoonideeritumise. See kutsub lapses esile hüperaktiivsust, ärevust ja agressiivsust.




http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:56:00]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine&print[30.04.2013 12:56:00]

HooletussejätmineHooletussejätmine tähendab seda, et lapse põhivajadused jäetakse vanema poolt rahuldamata. Selle väärkohtlemise liigi vormideks on:füüsiline-, emotsionaalne-, meditsiiniline- ja hariduslik hooletussejätmine. Võib väljenduda selles, et ei anta piisavalt süüa, ei riietata vastavaltilmastikule, ei reageerita nutule, ei käida arstlikus kontrollis, ei tegeleta lapsega, ning ei hoolita lapse võimete arendamisest. Kui laps onhooletusse jäetud, siis Eesti seadusandlus sätestab, et selles küsimuses tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse (linna, vald) lastekaitse- võisotsiaaltöötaja poole. Kohalikul omavalitsusel kui lapse eestkosteasutusel on seaduslik õigus uurida, mis hooletusse jäetud lapse kodus toimub.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Hooletussej%E4tmine&login[30.04.2013 12:56:01]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/.../index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:56:02]

Psühholoogiline väärkohtleminePsühholoogiline väärkohtlemine on lapse suhtes toime pandud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse emotsionaalsete võimete arengut, ntsagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes. Psühholoogilise väärkohtlemise tagajärjeks võivad ollatunnetusprotsesside häired, milleks on mälu-, tähelepanu- ja vaimse arengu häired.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Ps%FChholoogiline_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:56:02]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...psed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:56:03]

Emotsionaalne väärkohtlemineEmotsionaalne väärkohtlemine on mistahes tegu, mis põhjustab lapsel emotsionaalse pinge seisundi, ohustades lapse tundeelu eakohastarengut. Emotsionaalse vägivalla vormideks on ähvardamine, mõnitamine, hirmutamine, karistushirmu tekitamine. Emotsionaalse väärkohtlemisetagajärgedeks võivad olla kõnehäired, arengu pidurdumine, emotsionaalne tuimus, ükskõiksus, öine- ja päevane voodimärgamine, pea- jakõhuvalu jm.

Käitumuslikud ilmingud võivad olla: imeb sõrme, kiigutab ennast monotoonselt, otsib lähedust iga täiskasvanuga, puudub huvi mängimise vastu,on passiivne või agressiivse käitumisega. Emotsionaalse väärkohtlemise mõju lapsele sageli alahinnatakse ning see on teiste vägivallavormidega võrreldes raskemini äratuntav. Emotsionaalselt väärkoheldud lapsel kujuneb madal enesehinnang, kitsas tundemaailm, usaldamatusteiste inimeste suhtes, raskused teistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel. Laps kasvab teadmises, et ta on halb ja saamatu.Emotsionaalses mõttes vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusega kohtlebtulevikus ka oma lapsi sarnast käitumismustrit järgides.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Emotsionaalne_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:56:04]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...ed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:56:04]

Füüsiline väärkohtlemineFüüsiline väärkohtlemine on see, kui tekitatakse tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. Füüsilise väärkohtlemisetunnusteks on seletamatud sinikad erinevates paranemisastmetes, mis on tekkinud kas tõukamise, rusika või vitsaga löömisel, põletused,seletamatud luumurrud, hammustuse jäljed. Selline laps väldib füüsilist kontakti, on enesesse tõmbunud või agressiivne, kardab koju minna,jookseb kodunt ära.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:F%FC%FCsiline_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:56:05]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...id/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine&print[30.04.2013 12:56:06]

Seksuaalne väärkohtlemineSeksuaalne väärkohtlemine on lapsele suunatud igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus täiskasvanu või vanema lapse poolt, mis ületablapsega suhtlemise normid. Laste seksuaalne väärkohtlemine on raske isikuvastane kuritegu, mis jätab lapsesse jälje kogu eluks. Vägivaldsetesündmuste kogemine tekitab agressiivsust, vaenulikkust ja ärevust, millega toimetulemiseks võib laps käituda hälbivalt. Samas võib ollategemist eetikanormide mittetahtliku rikkumisega, mis on seotud ema ja poja või isa ja tütre koos magamisest, tulenevalt kultuurilisestomapärast või siis kitsastest elamistingimustest.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtlus tekib siis, kui laps kurdab valu, kipitust, sügelust, eritust või veritsust genitaalide piirkonnas; lapseseksuaalne käitumine, vastavad teadmised pole eakohased, lapsel on suguhaigus, meeleheitlik hirm suhtlemisel vastassooga; hirmtäiskasvanute ees, ennasthävitav käitumine; puudulik enese eest hoolitsemine; tahtele kontrollimatu nutmine ja karjumine; une- ja söögihäired;kõhu-, peavalu; voodi märgamine, korduvad kuseteede põletikud; verimuhud rindadel, tuharatel, alakõhul, reitel, ebatavaline seksuaalneaktiivsus. Seksuaalselt väärkoheldud lastel võivad esineda olulised muutused: enesesse tõmbumine; depressiivsus, kurvameelsus; sagedanemõtlik olek; hüsteeriline käitumine, enesekontrolli kaotamine; raskused eakaaslastega suhtlemisel; enesehinnangu langus, enesetapumõtted.

Lapse seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksuaalobjektina oma suguiha rahuldamiseks. Seda iseloomustavad:seksuaalse sisuga mängud lapsega, lapsest pornograafiliste piltide, fotode või filmide tegemine, lapsele erootiliste piltide, videote näitamine,seksuaalse sisuga märkused lapse aadressil ja seksuaalsuse ja seksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine lapsele mittekohaselt erootiliselviisil.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:V%E4%E4rkohtlemine:Seksuaalne_v%E4%E4rkohtlemine&login[30.04.2013 12:56:06]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Perev%E4givald&print[30.04.2013 12:56:07]

PerevägivaldVägivaldsetes peredes kasvavad lapsed kui põhiliselt vägivalla tunnistajad kogevad sageli väga tugevat stressi. Sellises peres puudubturvalisus. Laps tunneb ennast ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on liialt hõivatud oma stressiseisundiga, et pöörata tähelepanu lapsele.Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi. Kui laps võtab endale kohustuse kaitsta üht vanemat teise eest või püüabneid tüli ajal lahutada, suurendab see tema stressikoormat veelgi. Laste jaoks, kes on näinud seda, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunutõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab neid endid või mitte, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist võinäevad ainult löökide tagajärgi. Vägivaldses peres kasvav laps on igal juhul vägivalla ohver. Iga laps reageerib vägivalla pealtnägemiseleerinevalt, sõltuvalt temperamendist, arengutasemest, toetussüsteemist ja toimetulekuoskusest. Vägivallavabal perioodil tuleks lastega arutada,mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Vajalik on küsida laste arvamust ja anda neile võimalus rääkida. Vägivaldsetestperedest pärit lapsed tunnevad end sageli väärtusetuna ning usuvad, et kogu maailm on kuri. Kuna ainuke maailm, mida lapsed tunnevad, onnende kodu, siis nad usuvadki, et vanemate käitumine kodus ongi õige. Vägivald õpetab lastele, et need, kes armastavad, ka peksavad;vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, täiskasvanuid ei tohi usaldada ja lubadustesse ei saa uskuda.

Mehed, kes oma naisi halvasti kohtlevad, kalduvad laste väärkohtlemisele. Uuringud näitavad, et ligikaudu 50% meestest, kes oma naisipeksavad, kohtlevad halvasti ka oma lapsi. Naised, keda nende abikaasad vääriti kohtlevad, võivad oma raevu laste peal välja elada. Üle 30%naistest, kes oma lapsi vääriti kohtlevad, on halvastikoheldud naised. Tütarlastest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavadtihti oma abikaasa väärkohtlemise ohvrid. Poistest, kes olid lastena tunnistajaks ema väärkohtlemisele, saavad tihti ise vägivallatsejad. 40-60%vägivaldsetest meestest on olnud lapsena kodus vägivalla tunnistajateks. Vägivaldsetes peredes üles kasvanud lapsed hakkavad suurematõenäosusega tarvitama alkoholi ja narkootikume, üritavad mitu korda sagedamini sooritada enesetappu. Lapsed, kes kogevad kodus vägivalda,elavad selle välja ühiskonnas.

Perevägivalla sagedasemateks tagajärgedeks lastele võivad olla: vanemliku hoolitsuseta jäämine, probleemid koolis, sotsiaalne isoleeritus(sõprade puudumine), isiksusemuutused (kiuslik, kuri, depressiivne, kurb), hulkurlus (väldib kodu), alkoholi või narkootikumide tarbimine,käitumisprobleemid (agressiivne laste ja loomade vastu, vandaalitseb).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Perev%E4givald&login[30.04.2013 12:56:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Telev%E4givald&print[30.04.2013 12:56:08]

TelevägivaldLapsed õpivad vägivalda tundma väga erineval viisil. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad arvamust, et vägivallaaktid onmeie argielu lahutamatu osa. Massiteabevahendid mõjutavad vägivaldsust ning määravad ühiskonna suhtumise sellesse. Agressiivsuse jakuritegude populariseerimine meedias toob kaasa selle, et lapsed ja noored saavad üksikasjaliku teabe vägivallategude toimepanemiseks. Kalaste multifilmides on palju vägivalda, kuid see on esitatud läbisegi naljaga ja sageli toimub tegevus tormilise kiirusega, nii et ekraanilt nähtunaei tundugi vägivallatrikid julmadena, pigem naljakatena. Laste käitumist ei jäta mõjutamata ka telereklaamid, lapsed ei aruta reklaamis nähtu üle,vaid lihtsalt jäljendavad seda. Reklaam kujundab väärtushinnanguid aegamisi. Kui reklaami näidatakse kogu aeg, siis ei saa see jätta vaatajaidmõjutamata.

Vägivalda sisaldav meelelahutus on seda kahjulikum, mida nõrgem on inimese analüüsivõime ja madalam eneseväärikus - seda lihtsamaltvõetakse üle käitumismalle ja mõjutusi väljastpoolt. Vägivallafilmid pakuvad käitumismalle.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Telev%E4givald&login[30.04.2013 12:56:09]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Abi_lapse_v%E4%E4rkohtlemisel&print[30.04.2013 12:56:10]

Abi lapse väärkohtlemiselVäärkohtlemise kahtluse korral julgusta last rahulikul toonil rääkima (ära esita miks - küsimusi, küsi millal? kus? kuidas?). Võib lasta lapsel kajoonistada või kirjutada. Laps peaks saama sõnumi, et:


Väärkohtlemise peatamiseks on oluline võrgustikutöö, mis on juhitud koostööd eeldav sotsiaaltöö meetod, kuhu kuuluvad abivajaja, tema vanemvõi seaduslik esindaja ning sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Sõltuvalt väärkohtlemise liigist tuleb iga konkreetse juhtumi analüüsimiseks moodustada sellele vastav spetsialistide ring. Eduka koostöö eelduseks on meeskonnaliikmete ühine soov last aidata. Koostöövõrgustikessekuuluvad: lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja; psühholoog; politseinik, uurija; õpetaja; eri-, perearst; teised lastega kokkupuutuvad spetsialistid;lapsevanem, sugulased; tuttavad. Abi vajavad nii ohver kui väärkohtlejad.

Laste tugikeskuste tegevuse põhisuundadeks on väärkoheldud laste ja nende perede psühhosotsiaalne nõustamine ja teraapia, koolitus jakontsultatsioonid lastega tegelevatele professionaalidele. Tugikeskus on kohaks, kuhu saab pöörduda igaüks, kes on väärkohtlemisega isekokku puutunud või otsib abi teistele. Tihti satuvad tugikeskusesse lapsed, keda on pekstud, kiusatud, kes langenud kuriteo ohvriks, kellevanemad on nende suhtes hoolimatud. Laste puhul püütakse hoiduda püsivate kiindumussuhete tekitamisest, sest nad liiguvad edasi kaslastekodusse, hooldus- või kasuperesse. Tähtis on, et head ja püsivad lähedussuhted täiskasvanutega tekiksid seal, kuhu laps elama jääb.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?6_Laste_v%E4%E4rkohtlemine:Abi_lapse_v%E4%E4rkohtlemisel&login[30.04.2013 12:56:11]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired&print[30.04.2013 12:56:11]


Foobsed ärevushäired – enne kooliiga esineb paljudel eakohaselt arenevatel lastel hirme, nt koerte- ja pimedakartust. Kooliealistel võibneid pidada juba foobseteks ärevushäireteks, kui esineb püsiv ja irratsionaalne hirm mingite objektide, tegevuste või olukordade ees.See võib põhjustada nende objektide või olukordade vältimist ning seetõttu piirata lapse elu. Hirmu objektid võivad häire kestel vahelduda(nt koerad-putukad-suletud ruumid). Lihtfoobiad on üsna tavalised – lapsel on tugev hirm mingi olukorra ees, mille on põhjustanud üksikhirmutav kogemus, kuid kaovad teraapia abil suhteliselt kergesti. Avalike kohtade hirm ei ole lapse eas tavaline, kuid vahel algab seeteismeeas ja vahel kaasneb selle häirega paanikahooge.Muude ärevushäirete korral väljendub ärevus otseselt – lapsed on häbelikud, kohmakad, emotsionaalselt ebaküpsed, vanematestäärmiselt sõltuvad, neil on raske teiste hulgas kohaneda, üldise ebakindlusega võivad kaasneda ka keskendumisraskused.Sümptomitena esinevad söögiisu kaotus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu, higistamine, sage urineerimine.Sageli esineb sisemist rahutust, pingeseisundeid. Võib esineda ka paanikahoogusid, mida iseloomustab järsku tekkinud tugev hirm,higistamine, nõrkus ja treemor.Lapse lahutamiskartuse korral domineerib hirm saada lähedastest inimestest lahutatud vanemas eas kui tavaliselt, see on tugev jakaasnevad märgatavad probleemid sotsiaalses käitumises. Oodatava lahkumineku eel kaasnevad tugevad somaatilised sümptomid –peavalu, kõhuvalu, oksendamine, hirmuunenäod.Lapse sotsiaalfoobiate korral suhtub laps võõrastesse ettevaatusega, tunneb hirmu ja ärevust uutes ja ebatavalistes olukordades.Diagnoositakse vaid juhul, kui hirmud tekivad varases lapseeas ja on ebaharilikult tugevad, tekitavad probleeme sotsiaalses suhtlemises.Koolihirm. Paljud lapsed võivad mingil etapil tunda hirmu koolimineku ees nt siis kui neid kiusatakse, kuid see ei ole psüühikahäire.Haiguslik koolihirm tähendab ülemäärast hirmu kooliskäimisega seotud raskuste ees, millega sageli kaasneb ärevus, masendus, isutus,iiveldus, oksendamine, valud, mis esinevad peamiselt hommikuti ja võivad üle minna, kui kooliminekuaeg on möödas. Need lapsed ontihti emotsionaalselt ebaküpsed, mistõttu on neil raske koolis igapäevase sotsiaalse stressiga kohaneda. Emotsionaalne ebaküpsusväljendub sageli ka agressiivsusena. Kui lapsed on kasvanud ärevas, ülehooldavas või kõikelubavas õhkkonnas, ei ole nad õppinud omaagressiivseid instinkte sotsiaalselt aktsepteeritavatesse tegevustesse suunama. Agressioon võib avalduda ka passiivsusena.

Tundeelu häireid esineb 5% eelkooliealistest lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Koolieas on tüdrukutele tüüpilisemad tundeeluhäired japoistele käitumishäired. Koolihirmu esineb nooremates klassides 1-2% õpilastest, murdeeas esinemissagedus suureneb ning sümptomite hulkalisandub masendus. Sümptomid avalduvad kõige rohkem esimese klassi alguses, seoses koolivahetusega ja murdeea tõttu. Poistel ja tüdrukutelesineb koolihirmu võrdselt. Ärevushäiretega lastel esineb ka teisi psüühikahäireid nt depressiooni.

Peamised põhjused

Geneetilised tegurid - suurem soodumus reageerida stressile ärevuse või depressiooniga on päritav, seda mõjutavad katemperamendiga seotud tegurid.Sotsiaalne keskkond - õppimise ja sotsiaalsete suhetega kaasnevad raskused võivad soodustada ärevushäirete teket.

Prognoos

Lastel esineb sageli üksikuid väikesi hirme, mis mööduvad soodsate tingimuste ja suhtumise korral enamasti iseenesest. Raskemad foobiad jamuud ärevushäired, eriti koolihirm vajavad ravi. Medikamentoosset ravi kohaldatakse lastele harva, põhiline on psühhoteraapia. Lapseeasväljaravimata jäänud ärevushäired võivad olla täiskasvanute rohkete somaatiliste sümptomite põhjuseks.

Uued ravimeetodid on prognoosi oluliselt parandanud, kuid paljudel võib püsima jääda kalduvus reageerida stressisituatsioonile ärevuse jafüsioloogiliste nähtude, nt südame pekslemisega. Hea prognoosi seisukohalt on oluline kiire alustamine, enne kui rasked sümptomid onpõhjustanud tõrjutust ja enesesse tõmbumist.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:%C4revush%E4ired&login[30.04.2013 12:56:12]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired&print[30.04.2013 12:56:13]

MeeleoluhäiredMeeleoluhäirete peamine sümptom on meeleolu muutus - kas masendus, meeleolukõikumine või meeleolutõus. Meeleoluhäired jagataksedepressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks.

Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. See on psühholoogiline põhireaktsioon,mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani. Depressioon võib avalduda sümptomina, sündroomina või haigusena.

Sümptomina avaldudes on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad nt näoilme, liigutuste vähenemine,kehatalitluse aeglustumine, enesesse sulgumine, mille eesmärgiks võib olla organismi energia säästmine.

Depressiooni kui sündroomi tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemaltväljendunud.

Sümptomid võivad tekkida kestvates stressisituatsioonides, mis kaasnevad kaotuste, muutuste ja ebaõnnestumistega, kuid meeleolulangus eiole pidev, esineb ka sümptomivabu hea enesetundega perioode.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired&login[30.04.2013 12:56:13]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_s%FCmptomid&print[30.04.2013 12:56:14]





Kerge depressiooni korral peab esinema vähemalt kaks põhi- ja kaks lisasümptomit. Kerge depressiooni kestus on vähemalt kaks nädalat jasümptomid häirivad patsienti ja mõjutavad igapäevaelu ja inimsuhteid.

Mõõduka depressiooni korral eeldab diagnoos kahe põhi ja 3-4 lisasümptomi olemasolu. Kestab vähemalt kaks nädalat ja raskendabmärgatavalt õppimist ja suhteid.

Raske depressiooni korral eristatakse ilma psühhootiliste sümptomiteta haiguspilti ja haiguspilti, millele kaasnevad psühhootilised nähud.

Esimesel juhul esinevad kõik 3 põhisümptomit ja 4 lisasümptomit, millest vähemalt 1 on raske. Minimaalne kestus on kaks nädalat. Teisel juhullisanduvad luulumõtted ja tajupetted hallutsinatsioonide või illusioonidena.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_s%FCmptomid&login[30.04.2013 12:56:15]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_avaldumine&print[30.04.2013 12:56:15]


Väikelapse depressioon (0-3a) võib alata isegi teisel või kolmandal elunädalal. Lastel on pidevalt kurb, rõõmutu ilme, nad nutavad palju.Pilkkontakt on tühi, häälitsemine ja sotsiaalne naeratus ei arene või kaovad, lapsed on väheaktiivsed. Unerütm on häiritud, neil puudub huviümbritseva suhtes. Lapsed on tihti haiged, vaimne areng aeglustub, kaalus ei võta juurde.

Koolieeliku depressioon (3-5a) väljendub sageli ärrituvuse ja motoorse rahutusena, sagedased on meeleolumuutused. Silmatorkav onrõõmutus ja süngus ning ebaõnnestumise, hävingu ning surma elemendid mängudes. Sageli esineb õpitud oskuste taandumist, huvidevähenemine, ei mängita teistega. Lapsed klammerduvad vanemate külge, kaebavad pea-, kõhuvalu ja iiveldust. Võib väljenduda ka rahutuses,rahulolematuses ja sõnakuulmatuses, enesehävituslikus käitumises (kalduvus õnnetustesse sattuda), lasteaiast põgenemises.

Kooliealiste depressioon (6-12a) väljendub masendunud meeleolus, mis ilmneb nii ilmes, ¸estides kui mängudes. Aktuaalne teema on surm jaenesetapp, teeb enesetapuähvardusi ja -katseid. Õppeedukus halveneb, ta ei tule toime talle esitatud nõudmiste täitmisega, raskusedsuhtlemisel. Motoorika on aeglustunud või kiirenenud, agressiivse ja hävitava käitumise esinemine.

Noorukidepressiooni sümptomid on peaaegu samad, mis täiskasvanutel. Eriti tugevad võivad olla kurvameelsus, psühhootiline depressioonipilt,enesetapukatsed ja õnnestunud enesetapud. Vahel on noorukiea depressiooni raske eristada teismeea kriisist. Depressioon võib tekkidanoorukieas esimest korda, kuid võib olla ka jätk lapseea depressiivsele episoodile. Eriti viimati mainitud olukorras on nooruk selgelt teistestagressiivsem, esineb palju somaatilisi sümptomeid, ärritub kergemini, esineb lootusetust, enesetapumõtteid, uneprobleeme, sõnakuulmatust,õppeedukus on halb ja enesehinnang madal. Pikka aega masendunud lapsel võib murdeea algus hilineda, eriti siis, kui depressiooniga kaasnebkaalu vähenemine ja isupuudus. Enesehinnangu probleemid ja muretsemine oma suutmatuse pärast sageli ajutiselt suurenevad ka normaalsearengu käigus, kuid depressiooni korral lisanduv lootusetus ja abitustunne alandavad enesehinnangut veelgi. Noorukiea depressioon võibavalduda ka koolist puudumises, varastamises ja kaklemises.

Esinemissagedus

Enne teismeiga esineb depressiooni 0,5-2% lastest, poistel ja tüdrukutel võrdselt. Kümnenda eluaasta paiku kasvab haigestumine depressioonining tüdrukutel esineb rohkem kui poistel. Depressiooniga kaasneb sageli muid häireid nagu ärevus-, tähelepanu- ja käitumishäireid, mis võivadjääda püsima ka pärast depressiooni lõppemist.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:Depressiooni_avaldumine&login[30.04.2013 12:56:16]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:P%F5hjused_ja_ravi&print[30.04.2013 12:56:17]

Põhjused ja ravi

Põhjused

geneetilised – haigestumissoodumus on pärilik, uurimused on näidanud, et depressiivsetel vanematel on rohkem depressiivseid lapsi.neurobioloogilised teguridpsühholoogilised tegurid on seotud lapse isiku ja tema indiviidina kogetud interaktsiooni ja inimsuhetega. Mitmesugustel kaotustel (eritilähedaste inimsuhete) ja teistel lapse elu mõjutavatel sündmustel on depressiooni tekkes oluline osa. Lapse ja noorukieas kogetudalahindamine, allutamine, pilkamine alandavad enesehinnangut ja teevad vastuvõtlikuks depressioonile, samuti pettumine oma lootustesja pideva ebaõnnestumise kogemine.sotsiaalsed tegurid on seotud lapse inimsuhete võrgustikuga, sotsiaalsete toetusvõrgustike puudumine või nende poolt antava toetusenõrkus, perekonnaliikmete haigused, ema depressiivsus on tegurid, mis teevad lapse depressioonile vastuvõtlikuks.

Depressiooni ravi


bioloogilised meetodid hõlmavad eelkõige depressiooni ravi antidepressantidegapsühholoogiline ravi – kasutatakse mitmeid psühhoteraapia vorme. Kasutusel on nii psühhodünaamilised kui kognitiiv-käitumuslikudravimeetodid. Teraapia peab toetama isiksuse arengut nii, et see annab patsiendile võimaluse muuta arusaamist iseendast ning õppidaennast hindama, uskuma oma võimetesse ja oskustesse. Traditsiooniliste psühhoteraapiate kõrval on häid tulemusi andnud kamitmesugused loovusteraapiadsotsiaalse võrgustikuga seotud toetus – sotsiaalsete võrgustike tugi depressioonis lapsele on esmatähtis. Peale perekonna võib kakooli või lasteaia ning huviringid haarata terapeutilisse võrgustikku, mis toetab last tema probleemides ja püüab tõsta lapseenesehinnangut ning parandada tema arusaamist iseendast. Sotsiaalses võrgustikus osalevatelt isikutelt nõutakse tasakaalukat käitumistja suurt taluvusvõimet. Ka eakaaslaste moodustatud võrgustikul on oma tähtsus, eriti noorukite ravis.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?7_Tundeelu_h%E4ired:Meeleoluh%E4ired:P%F5hjused_ja_ravi&login[30.04.2013 12:56:18]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem&print[30.04.2013 12:56:18]

MikrosüsteemMikrosüsteem on lapse lähikeskkonnaks, millega ta on otseses kontaktis, teised keskkonnastruktuurid mõjutavad lapse käitumist ja arengutvarjatult. Last ja tema perekonda võivad mõjutada neist näiliselt kauged asjaolud või sündmused (katastroofid, ühiskonna sotsiaalprobleemidjne). Peret tulebki mõista dünaamilise keskkonnast sõltuva institutsioonina, kus välisele survele aitab vastu seista pere tugevus jakokkukuuluvustunne. Oma mudelis vaatleb Bronfenbrenner arenevat last ja keskkonda kui üksteist mõjutavaid süsteeme.

Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps areneb, saab kogemusi ning loob isiklikureaalsuse. Mikrosüsteem on tegevuste, rollide, inimestevaheliste sidemete muster, mida arenev isik kindlas eluvaldkonnas kogeb. Kõikühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt. Esimestel eluaastatel saadudkogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme, lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse ja isiksuse arengu,julguse jne. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikustseisundist, genofondist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida,õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Tänapäeval on aktualiseerunud eri põlvkondade koosmõjutähtsustamine lapse arengu mõjutajana. Lapse väärtuste kujunemist mõjutavadki ennekõike suhted kõige lähemas mikrokliimas, omaperekonnas. Neid mõjutavad väga tugevasti ema ja isa, aga ka vanavanemate eeskuju, suhtumised, käitumine. Mitte vähem oluline onmängukaaslaste ja lasteasutuse kasvatuslik tähendus. Lapsel kujuneb juba eelkoolieas käitumismudelite süsteem, mida ta järgib ja aegajaltkorrigeerib. Vanemaks olemine nõuab oskust kindlustada laps tema vajadustele ja nõudmistele vastava kohanemisvõimelist arengut soodustavakeskkonnaga. See hõlmab ka teadmisi, kuidas lastega mängida ja rääkida ning millised on sobivad distsiplineerimismeetodid. Peale oskusteolemasolu on olulised ka positiivsed sotsiaalsed suhted, nii vanema ja lapse vahel kui üldiselt perekonnas. Kasvatus kui sotsialisatsioon saabalguse kodukeskkonnast. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita omasotsiaalseid rolle. Lapse ja vanemate vahelist suhtlemist mõjutab vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja küpsus, pere elustiil ja majandusliktoimetulek. „Perekond kujutab endast kõige kestvamaid ja emotsionaalsemaid inimsuhteid, seega peaks perekonna roll selle üldinimlikuvajaduse täitmisel olema kandvaim“. Perekonna järel on tähtsuselt järgmiseks laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtlemine kaaslastega.Suhtlemisest kaaslastega algab laste tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Lasteaial ja koolil on väga oluline roll, sest perekond on liigaväike ja personaalne üksus, et peegeldada ühiskonna sotsiaalset süsteemi. Kaasajal nähakse lasteasutuse rolli eelkõige lapse arenguigakülgses toetamises, mis põhineb asutuse personali ja lastevanemate koostöös. Laps teeb, näeb, kuuleb, kogeb ja tunneb lasteaias paljusellist, mida vanem ei tea ega aimagi – suhetes eakaaslastega, mängudes, õnnestumiste rõõmus ja ebaõnnestumise kibeduses, tülides japettumustes. Laps saab teavet iseenda kohta – milles ta on hea, milles mitte. Suhetega seonduvad teadmised ja oskused mõjutavad vägaoluliselt laste toimetulekut. On leitud, et kaaslastega suhtlemisel ilmnev sotsiaalsete oskuste puudulikkus on tugevas korrelatsioonisantisotsiaalse käitumisega.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgistlähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklikja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus,arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mäng- ,õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava2008 §3).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mikros%FCsteem&login[30.04.2013 12:56:19]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mesos%FCsteem&print[30.04.2013 12:56:20]

MesosüsteemMesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring,selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes. Tähtis onsotsialiseerimist mõjutavate tegurite samasuunalisus, et nad üksteist toetaksid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühestmikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli, kui keskkonda. Ülemineku sujuvusemääravad lapse tunded, mida üleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg. Näiteks lapse kodukeskkonna kvaliteetvõib mõjutada tema lasteaias ja koolis toimetulekut või enesekindlust eakaaslastega suhtlemisel.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Mesos%FCsteem&login[30.04.2013 12:56:20]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Eksos%FCsteem&print[30.04.2013 12:56:21]

EksosüsteemEksosüsteem on seotud tingimustega, milles indiviid ei osale otseselt, kuid mis teda mõjutavad. Siia kuuluvad ametlikud ja mitteametlikudühiskonnainstitutsioonid: vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia jne. Näiteks emavõi isa töökeskkond võib mõjutada vanemate käitumist kodus ning sellest sõltub ka vanemliku hoolitsuse kvaliteet. Laps ei koge otseseltvanema töökeskkonda, kuid kogeb neid mõjusid kaudselt. Ka meedia avaldab lapse arengule tugevat mõju. Koolieeliku jaoks oneksosüsteemiks ka kool, kuna pere vanemad lapsed käivad koolis ja toovad sealsed mõjud ka koju ning vanemad tegelevad lapse kooliksettevalmistamisega.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Eksos%FCsteem&login[30.04.2013 12:56:22]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Makros%FCsteem&print[30.04.2013 12:56:22]

MakrosüsteemMakrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohalvanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Makrosüsteem tähistab madalama astme süsteemide(mikro-, meso- ja eksosüsteemide) kooskõla kogu kultuuri või subkultuuri tasandil, mille aluseks on ideoloogiad või maailmavaade.

Sotsio-ökokultuuriline teooria lähtub sellest, et probleemide teket mõjutavad mitmed tasandid nende vastastikuses koostoimes. Lisakseelpool nimetatud neljale n-ö põhitasandile räägib Bronfenbrenner ka kronosüsteemist, lapse arenguga seonduvatest ajafaktoritest. Sellesüsteemi elemendid võivad olla lapsest sõltumatud (näiteks kolimine teise linna, vanema või vanavanema surm) või ka seotud lapsefüsioloogilise arenguga (näiteks vanemate lahkumineku mõju eelkoolieas lapsele võib olla erinev mõjust teismelise-eas lapsele). Lapse arenguseisukohalt vaadatuna on Bronfenbrenneri poolt nimetatud tasandid pidevas muutumises – perekonna koosseis muutub, õpetajad vahetuvad,tekivad uued sõbrad, vanemad vahetavad töökohta, antakse välja uusi seadusi, ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja hoiakud muutuvad.Eelpool kirjeldatud Bronfenbrenneri sotsiaal-ökoloogiline mudel annab hea raamistiku lapse sotsialiseerumise mõistmiseks.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Makros%FCsteem&login[30.04.2013 12:56:23]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Sotsiaalv%F5rgustik&print[30.04.2013 12:56:24]

SotsiaalvõrgustikAnalüüsides inimeste vahelisi suhteid hakkas G. Simmel (1908) esimesena kasutama sotsiaalvõrgustiku mõistet. Sotsiaalvõrgustik kujutabendast ketti nendest inimestest, kes on omavahel seotud.



Lapsele ja vanematele pakub võrgustik tuge ning sotsiaalset kontrolli. Sõltuvalt perekonna vajadustest võib toetus olla praktilist laadi võisuhetel põhinev. Võrgustikus olevad inimesed viivad ellu sotsiaalset kontrolli lapse ja perega loodud kontaktide kaudu. Last ümbritsev SV onväga eritasemeline ning eelkõige on oluline lähivõrgustik. Kui see on puudulik või ei toimi, siis hakkab tööle ametnike võrgustik. Avaramastähenduses on SV ühiskond, milles me elame ja eksisteerime, kus kõigil on oma vajadused, sotsiaalsed suhted, toimub kommunikatsioon ninginimesed on mingil kindlal viisil omavahel seotud. Kui abivajaja ise ei taju oma probleemi, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on abivajajaargielu probleemide lahendamine. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste või inimgruppide vahel.Võrgustik eeldab mingisuguseid suhteid ja kommunikatsiooni. Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagadaolemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme. Eestis on võrgustikutööd tehtud erinevate projektidekaudu alates aastast 1996. Viimastel aastatel on seda võrgustikumeetodit järjest laiemalt teadvustatud ning kasutama hakatud. Võrgustikutööedukaks juurutamiseks ja arenguks on vaja stabiilset hoolekandesüsteemi, professionaalseid lastekaitsetöötajaid. Väga oluline on kasotsiaaltööga haakuvate sektorite – hariduse, tervishoiu, politsei, spordi ja kultuuri – areng ning tegevusplaanid. Lastekaitsetöö kontekstiskäsitletakse last ümbritsevate võrgustikena sotsiaalvõrgustikku ja ametnike võrgustikku.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?8_Sotsiaalv%F5rgustiku_v%F5imalused_lapse_abistamiseks:Sotsiaalv%F5rgustik&login[30.04.2013 12:56:25]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...sed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Lapse_sotsialiseerumine&print[30.04.2013 12:56:25]

Lapse sotsialiseerumineLapse sotsialiseerumine tähendab teatud hulga kujutluste omandamist ümbritsevast maailmast, adekvaatse suhtumise kujunemist sotsiaalseelu nähtustesse ja üldistele normidele vastavate käitumisharjumuste omandamist. Lapse sotsiaalses arengus eristatakse kolme põhilistkontsentrit: „mina ise”, „mina ja teised”, „mina ja ümbritsev maailm”.

Sotsialiseerumise lähtepunktiks on kujutlused iseendast, millele toetudes algab lapse kohanemine ümbritseva maailmaga ning suhtlemine teisteinimestega. Vastavate oskuste kujundamine toimub nii igapäevaelu käigus kui ka organiseeritud õppetegevustes. AEV laste sotsiaalseteoskuste kujundamine eeldab järgmiste etappide läbimist:

emotsionaalse kontakti loomine lapse ja talle lähedaste täiskasvanute vahel;koostöö-oskuste kujundamine: lapse ja täiskasvanu koostegutsemine, osutav ¸est, matkimine/jäljendamine, näidise kasutamine,tegutsemine sõnalise korralduse järgi;„minapildi” kujundamine;kujutluste loomine lapse perest ja lapse staatusest selles;suhtlemisoskuse kujundamine eakaaslastega, rühmatöös osalemine.

Kõlbeliste kujutluste loomine/korrigeerimine eeldab lubatud ja taunitud käitumisaktide analüüsi ja neile hinnangu andmist. Tulemuslik on kasituatsioonide ja käitumisaktide võrdlemine (nt Mari aitas ema, aga Jüri ei aidanud. Mari on abivalmis). Vajadusel tuleb vastavaid situatsioonespetsiaalselt organiseerida. Suureks abiks on ka lastele jõukohaste ilukirjanduslike tekstide esitamine (lugemine, jutustamine, lavastamine), analüüsimine ning laste isiklike kogemustega kokkuviimine. Lapse sotsialiseerimine annab talle võimaluse kollektiivis adekvaatselt käituda.Sihipärase arendustegevuse tulemusel õpivad lapsed:



http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Lapse_sotsialiseerumine&login[30.04.2013 12:56:26]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...terjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Rollim%E4ng&print[30.04.2013 12:56:27]

RollimängPalju võimalusi sotsiaalselt adekvaatse käitumise õppimiseks ja harjutamiseks pakub rollimäng, mis kasvab välja väikelapseea esemelisesttegevusest. Rollimängu mängides võtab laps endale kellegi täiskasvanu rolli ning kajastab selle kaudu talle lähedaste täiskasvanute maailma.Väikeste laste (3-5a eakohase arengu korral) mängudes on valdav täiskasvanute toimingute edasi andmine, vanematel (5-7a) suhtlemisekajastamine. Kõikides rollimängudes on lapse käitumine allutatud tema poolt võetud rollile, st. laps loobub oma isiklikest hetkesoovidest jategutseb ning käitub nii nagu selle rolli esindaja.


mänguasja tutvustamine lastele, nuku ning loommänguasjade elavaks mängimine;üksikute mänguliste toimingute kujundamine nuku ja loommänguasjadega (nuku/loommänguasja riietamine, käte pesemine,söötmine, vankris sõidutamine, magama panemine jne.);auto kasutamisviiside tutvustamine (nuku ja loommänguasjade sõidutamine, klotside vedamine, koorma autole ja maha tõstmine);konkreetse rolli juurde kuuluvate toimingute ahelate kujundamine (ema, isa, arsti jne. iseloomulikumad toimingud);kõrvuti- ja koosmänguoskuste kujundamine (kaaslase jälgimine, esemete ja ülesannete jagamine);mänguliste asendajate kasutamine (esialgu on asendatav ese asendajaga võimalikult sarnane, hiljem sarnasus väheneb); ühe eseme kasutamine erinevate esemete asendajana (n. asendab kuubik seepi, triikrauda, leiba) ja erinevate esemete kasutaminekonkreetses funktsioonis (kraadiklaasi võib asendada pliiats, pulk);lähedaste täiskasvanute rollide võtmine ja täitmine lihtsas rollimängus (ema, isa, arst, autojuht, müüja, juuksur);lihtsate ilukirjanduslike tekstide lavastamine (rolli võtmine, selles püsimine);klassikaliste rollimängude õpetamine: arsti-, kaupluse-, juuksurimäng jne.;ehitusmängu kujundamine (ehitamine ning ehitusega mängimine).

Mänguoskuste omandamine toimub organiseeritud mänguõpetuses, planeeritud õppetegevuste käigus, kinnistamine laste vabamängustimuleerides ja suunates. Mänguõpetus toimub täiskasvanu ja laste koosmängu kaudu, kus õpetaja suunab lapsi endale mängus võetud rollikaudu. Alles õpitavas mängus täidab täiskasvanu nn. pearolli, lapsed kõrvalrolle. Hiljem jääb õpetaja ülesandeks võimaluste loominerollimänguks (aeg, ruum, vahendid), vajadusel ka mänguidee pakkumine, reeglite kohendamine ning sekkumine (suuremad tülid,ohusituatsioonid).


http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/index.php?9_Sotsiaalsete_oskuste_%F5petamine_arengulise_erivajadusega_lastele:Rollim%E4ng&login[30.04.2013 12:56:27]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Documents

Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - …Laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid - Avaleht 30.04.2013 12:51:13] Avaleht 1 Lapse emotsionaalsed vajadused 2