Jaapani kunst (Vivika Aleksejev)

JAAPANI KUNSTVivika Aleksejev

12B

(Kitagawa Utamaro. Flowerd of Edo.)

(Jaapani kalligraafia)

Taust

Kultuuri areng toimus omaette. Põllumajandusega tehti algust viimastel

saj eKr, aga rauda õpiti kasutama alles 3.saj pKr.

Ühtne riik loodi 5.saj II poolel – Yamato.

Sintoism Jaapanlaste algne

usund. Kogu loodus on

hingestatud, keiser (tenno) on vahendajaks taeva ja maa vahel ning pärineb päikesejumalannast.

Ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.saj.

(Torii – tavaline jaapani värav.Värvavad eraldavad maailma, kus me elame ja karmide maailma.)

Budism

6. sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, shkiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted.

Kohalik traditsioon segunes uute mõjudega.

(Buddha Šakjamuni)

Horyuji buda usu klooster

7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas.

Suure Buddha Saal

752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis.

7.-8. saj valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust.

Kloostrid ja buda mungad riigi tugevaim jõud.

(Buddha kuju)

Ilmalik kunst Kyoto õukonna tellimusel arenes

elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst.

Jaapanlased elasid väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.

Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive.

Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas.

Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvad rulli kakemono, aga põikrulli makimono.

Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid.

(Jaapani sirm)

(tatamid)

Himeji linnus Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest

linnustest. Sellel on traditsioonilises jaapani stiilis

katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning kolm madalamat torni.

(Valge Haigru linnus)

Himeji linnus Kaldus külgedega kivialused

muudvad ehitised vastupidavaks maavärinatele.

Seda laadi linnuseid hakkasid ehitama 16. saj Jaapani feodaalisandad, et leida seal varju omavaheliste sõdade ajal või kindlustada end oma äsjavallutatud territooriumidel.

1581. a Valge Haigru linnuse rajanud Toyotomi Hideyoshi saavutas võimu kogu Jaapani üle. (Toyotomi Hideyoshi)

Kirjakunst Hiinast õpitud kirjakunsti

arendati suurema luksuse suunas. Värvilised paberid ja kullapritsmed.

Hiina kalligraafias on hieroglüüfid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades,aga Jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri.

(Jaapani kirjakunst)

Tarbekunst Levis lakkehistöö ja lihtsa,

kuid elegantse vormiga keraamika.

Šogunite õukonnas viljeldi sõjakamat, vägivaldsema sisuga kunsti, näiteks valmistati värvitud puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuure.

Jaapani tarbekunsti üheks suursaavutuseks on külmrelvad, mida kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). (Minimoto Yorimoto

portree, kujutab 12.saj sõdalast.)

Zen-budismi mõjud

Alates 12.saj levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ‘zen’.

Zen-budistid: tõde ei saa sõnadega väljendada

Tahavad end vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkusest ja rituaalidest.

Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest.

Zen-budismi mõjud Kunstis võib zeni

mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele.

(Zen-budismi rajaja Bodhidharma.)

Puulõiketehnika Hiinast jõudis

Jaapanisse puulõiketehnika.

Alguses kasutati usuliste tekstide

illustreerimiseks, alles 17. saj hakkas laiemalt

levima, täisküpsus järgmisel sajandil.

Puulõikekunst levis massiliselt,

peamine publik linnade lihtrahvas.

(Katushika Hokusai. Suur laine. Värviline puugravüür sarjast “36 Fudžijama vaadet”)

Puulõiketehnika Puulõigete temaatika

oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline.

(Kitagawa Utamaro puulõige. Ase o fuku onna)

Värvilise trükigraafika tähtsaimad meistrid

Kitagawa Utamaro (1753-1806) Katsushika Hokusai (1760-1849) Ando Hiroshige (1797-1858) Kuulsaim Hokusai. Euroopas sai ta

kuulsaks eriti omalooduspiltidega,millel võib tihtinäha jaapanlastepüha mägeFudžijamat.

(Katsushika Hokusai. Fudži selge ilmaga.)

Kitagawa Utamaro (1753-1806)

Tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõigete poolest, mida nimetatakse bijingadeks.

Mõjutas Euroopa impressioniste, eriti valguse ja varju rõhutamisega.

(Okita of the Naniwaya Teahouse. Kitagawa Utamaro)

(Print of three woman. Kitagawa Utamaro) (One hundred stories of

demons and spirits. Kitagwa Utamaro)

Ando Hiroshige (1797-1858)

Üks viimaseid värvilise trükigraafika meistreid.

Legendi järgi tekkis temas soov saada kunstnikuks, kui nägi teise kuulsa trükigraafia meistri – Hokusai töid.

(Ando Hiroshige. View of Mount Fuji from Satta Point in the Suruga Baya)

Ando Hiroshige Puulõigete

populaarsus kasvas Hiroshigeeluajal.

Tunnustust on saanud, kuna kasutab palju värve ja aastaaegade vihjeid.

Mõjutas prantsuse impressioniste nagu Monet ja Vincent Van Gogh.

(Vasakul: Hiroshige “Ploomiaed Kameidos” ja paremal: Van Gogh “Õitsev ploomipuu”)

Küsimused

4. Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas?

Nara 5. Millistes majades elasid

jaapanlased? Jaapanlased elasid väikestes majades,

mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.

Küsimused

6. Kuidas nägid välja jaapani linnused?

Neil oli traditsioonilises stiilis katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning kolm madalamat torni. Väravate juurest hargnevad käikude ja õuede labürindid – et ajada ründajad segadusse.

Küsimused

9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge

pilt, millele lisati värvid pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine.

11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed.

Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai, Ando Hiroshige.