View
9
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
HHKOKH MAADE YBOLEXAAMLAfiBD, t&
TALLINNA POLÜTEHNIK
Nr. 22 (949) Reede , 15. junni 1979 XXXI aastakäik
LUGUPEETAVAD LÕPETAJAD!ON KÄTTE J Õ U D N U D TPI JÄRJ EK ORDN E P E R EH EIT M IN E.
NOORTE S P E T S I A L I S T I D E P E R E TÄ IE NE B ROH KE M KUI T U H A N D E U U E IN SE N E R I , IN S E N E R -Ö K O N O M IS T I JA ÖK ON OMISTIGA. TPI LÕPETAJATE Ü LD ARV ÜLETA B KÄ ESO LEV AL AASTAL 20 000 PIIRI.
EGA I N S T I T U U D I S Õ P P I M I N E KERGE O L N U D — EKSAMID, A R V E S T U S E D , PROJEKTID, KÕIGEST M U U S T RÄÄKIMATA.
EDASI AGA LÄHEB VEELGI RASKEMAKS. KÜSIMUSI HAKKAB ESITAMA JA Ü L E S A N D E I D SEADM A ELU ISE. TEMA ON Õ P P E J Õ U D U D E S T PALJU HALASTa\M A TU M .
MIS P U U T U B Õ P P E J Õ U D U D E S S E , SIIS NEMAD USUVAD. ET TEIL ON KÕIK E E L D U S E D ELUGA RINNAD KOKKU PANN ES VÕITJAKS TULLA. OLITE. OLETE JA JÄÄTE JU TIPtKA- TEKS.
BORIS TAMM
ANN VAHAKORMI ja SVEN ARBETI kujundus.
Tööstuse planeerimise eriala
B ender, M erike — kiitusegaBetlem , U rveH ärm a, Ja akJõekalda, SilviaJõgi, S irjeK atkosild , A ntsK lausen, K erstiK ondor, RihoK ukk, M ihkelK uus, A ntiK õvask, M alleL indre, AinLäkk, EneMöll, K erstiOronen, SilviP erlestik , P riitP ette r, A nnePress, HellePuhm , U rvePärg, Jü riR andna, ToivoRuubel, LembiSagadi, M ariusSasse, LeeloSiem er, M erikeTam m istu, LiiaT inn, K ristaVeski, JaakVäli, Aili
R aam atupidam ise eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g a
Aus, Ivo Kaur, Im bi K ull, S irje Kiirme, Elle L aur, Urm as Lätsim , Anne M eikup, Ulvi Pakk, M are Penn aste, Tiiu P ihlak, T iit Rämonen, lv i Schm idt, Tarmo
Keemiatööstuse protsesside ja keemiakiiberneetika
erialaBaškirova, L judm ila Faingold, Jakov Ignatjenkova, Nadežda Jašin, A leksander Jekim ova, T a tjan a Kaidalov, A leksander Kaidalova, M arina Kam enskaja, N atalja Karlova, Svetlana Klassen, Irin a — kiitusega Koržets, T a tjan a K rivihhina, Svetlana K udrjavtseva, K iira Lapiha, T atjana M edvedjeva, T atjana Novikova, Ljubov Putintseva, L jubov Rudjak, V iktor Savosina, Irin a Salnikov, Nikolai — kiitusega Suhhova, Veera
Š am arin , V iktor Ževora, Je len a Tšaiko, L idia U leksina, T a tja n a V irolainen, L aura
K onserveerim ise tehnoloog ia eriala
A are, EneAasa, R iina — kiitusega Allik, A nneA uväärt, M arika — kiitusega E rnits, Ja a n Illison. R u thJohanson, A nne — kiitusega K aldoja, L iia — kiitusega K anarik , K alle K orjus, O lav K uivjõgi, K ülli K änkinen , M argit Laum ets, A nne — kiitusega
L ettner, A nu — kiitusega Liii, Lem bit Nergi, Nelli Palum ägi, T iina P reim ann, Helbe.P rükk , Esti Saareke, S irje Sikka, Urve T raks, T iina V arik, M aajaVodja, Peeter (eksternina)
Ühiskondliku toitlustam ise tehnoloogia ja organisee
rimise eriala
Allmäe, H eiti A nton, Avo Esko, Aino H aabm ets, S irje Heim an, Ilana
Liib, Donaid Lullu , EveM aripuu, Anu kiitusegaN äär, AnneOit, EsterP aju , TiinaP ilt, EviPuusepp, A rm aRenzer, A are — kiitusegaTam m et, Lea — kiitusegaTeekel, M areToomus, TõnuTui, Epp — kiitusegaValge, KaiJugandi, M aire (eksternina)
Teeninduse ökonoomika ja organiseerim ise eriala
A arik, S irje A llsaar, Iile K aasik, M aret K alinina, D iana Kiil, T iina — kiitusega Kobolt, Nella K raav, Lem bit K unm an, Endel Laanem äe, Ülle Lents, Urve — kiitusega Lillepool, R aina Luts, A nnika M uska, Tiiu M äesalu, Ester Niinemägi, Signe Proos, Aini Proos, Eda R annam ees, Rein Suurm ets, J u ta Tupits, R iina V aher, M aret Velve, Külli õ u n ap u u , Riina
Iilaste, K rista Jerofejev , Silvi K allas, Jaan K einast, T iina Kohv, M aire Leppik, Valli Lõoke, Sirje M andre, M are M arjundi, Ja an M ilits, Helle M itt, K aja Nikopensius, Vello O ttas, S irje Paosalu, T iia P uur, Viivi Rennik, A nna Rohtla, Ita Roletski, P ire t Rugo, Tooma*Sootla, E erika *Suslov, Irene Terno, M are Tiisler, Imbi Tingas, Anne Toompuu, S irje
M A J A N D U S T E A D U S K O N D
E e s t i õ p p e k e e l e g a
A lbert, Lea Arus, S irje Ignat, Aare Jõeveer, Peep Kaasik, Toomas K aidur, Enda Kukk, Iise K ärblane, Enn Ladoga, Jaak Laur, Riho Pauklin, Tarmo Puust, Heli T ruuts, Toivo Tuulik, A are V iherm äe, M arika
V e n e õ p p e k e e l e g a Artašova, K iriana
Suliarov, K aja Talu, Mait Tamm, A nts .Tanvell, Tõnu Tasa, M ati õunpuu , Jaan
V e n e õ p p e k e e l e g a
Antonova, G alina Avram enko, V alentina Beljajeva, I r in a Bogoljubova, Irin a Gluhih, Irina Ivanov, Jü ri Jahno, L judm ila K apustin, Vitali Karpova, L judm ila Kuzina, A nna Krotova, Je lena Lizina, M arina Pikaljeva, T atjana P letškjan, M argarita Polenskaja, A lla Ponom arjova, Nelli Pärn, Nelli Samoilenko, Je lena Semjonova, T atjana Svetlova, T atjana Tsõmbarevitš, Lariasa Tsõmbarevitš, Oleg Ever, Mai (eksternina) Rum jantseva, Svetlana
(eksternina)Silina, V alentina (eksternina)
M asinaehitustööstuse ökonoomika ja
organiseerim ise eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g a
Ader, Rein Allikvee, Maia
B rand t, U lvi Jä rv is te , M airi K alm er, S irje Kolbre, M aire Kolbre, P riit K õrver, R eet K ärner, Lilia- Lepner, Tiia M eerits, H elen Pappel, M arianna Rikas, S irje Roos, Riivo Roosimägi, K arin Roosimägi, Neeme Saar, Uile Sau, Maie Tenson, T iiu Tõnism äe, M arika
V e n e õ p p e k e e l e g a
A rtem jeva, T a tjan a Belkina, I r in a B rujako, L judm ila Dubova, Olga Frolova, G alina G apottšenko, T a tjan a G ontšarova, N atalja Jakovleva, L judm ila K islitsõna, Irin a K islitsõn, V aleri Kozlova, Je lena K udrjav tseva, S vetlana Lobankova, N ata lja —
kiitusega Lobanova, V eera M aistra tskaja , V ilena M išunin, Sergei N ikolajenkova, L jubov N ikulina, T am ara Novikova, S usanna Oholina, A nna P rišu tova, Ir in a Puškova, Olga
Rõžikova, T a tja n a Räm onen, V ladim ir
Solkov, A leksander Uglartova, G unta Ülle, LarissaRandala, Tõnis (eksternina) Äkke, Aavo (eksternina)Koiodeznikova, Inessa
(eksternina)M artin , A nne (eksternina)
Ehituse ökonoomika ja organiseerim ise eriala
Abner, Sirje Allik, Tam bet Doišenkova, R iina Kask, Lea Kask, Tõnu Põldaru, T iina Koolmeister, Küllike K ulbach, Lea K uusm aa, A ndrus Laksberg, Silvia Meil, Sirje M õistlik, M alle Peebo, K aja P iirla, Raivo Rom anovitš, M argarita Roossaar, Mati Rõõmus, K aja Saal, Toomas Tael, M ati — kiitusega Äkke, Eva
Majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud
töötlem ise organiseerim ise eriala
B aum an, K atrin Evartson, Liivi Jääger, Reet K ala, Helle K aunissaar, T iina Kirs, R iina
KEEMIATEADUSKOND
MEHAANIKATEADUSKONDMasin aehitustehnoloogia eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g a
A nvelt, Juhan Eding, A lar Hein, Heiki Jehe, M argus Jääger, Erich K annelm äe, Ülo K aera , H eiti K ann, Kalev Kivisson, Teet ,K retovitš, Meelis K riiska, Roland L innas, Ju h an Lum i, P eeter M and, Ja a k Mets, U rm as M ikk, Ülo N urm salu , H eikki N uudi, Rein Paim , Ja a k P aju n d i, H arri Palloson, Ago P etuhhov , Igor P ä r t, J a a n S ohi, A rvo Seppa, K oit Sädem e, K alev T eppan, V alter
Topnik, Aare Torm , JaakVõõras, MadisT ruum aa, Peep (eksternina)
Ve n e õ p p e k e e l e g a
Avdejeva, G alina Avdejev, A leksander Belaja, Svetlana Bondar, Sergei Bulalxova, Jelena Dolgov, A leksander Dušin, V iktor Fim aier, V jatseslav Golubkov, Sergei Grigorenko, N iina Guzvin, Leonid Ivanov, A leksander Ivanov, V ladim ir Ivaškova, Jelena Jakušev, Sergei Jegorov, A ndrei K arn juhh ina , G alina Kalištšuk, A leksander K asjan juk , Irin a K orabljov, M ihhail Kolobov, Ju r i K ortšagin, V iktor
Lazareva, T a tja n a Lomonossova, Olga M atšihhina, Allä,M elnikova, Svetlana M ironov, V ladim ir N ikonova, T a tjan a Osm inina, T a tjan a P letn jov , V ladim ir Per^tkova, Irin a Ront, T a tjan a Ront, O skar S arviro , G alina Siff, Endel Šipilov, A leksander ‘Spitsõna, G alina Š naiderm ann, Sem jon Tetlov, A leksander T iiba, A leksander Ussanova, T a tjan a V innik, A rkadi — kiitusega V inogradov, Oleg Volgin, IgorIvanov, G ennadi (eksternina)
Peenm ehaanikaseadm ete eriala
A ntje , A ntti A ring, Lem bit
Enok, Peedu Erm , Jü ri H erm ann, A ndres H einsaar, Ülo Jelle, Kaido Ju rn a , V alter Jä rv ik , A ndres K aljukivi, Inna Kempo, Vello Kiisel, Allan Kohv, Jaak Liin, Luule M aranik, Olav M ets, Jü ri Monko, Ene Mõis, Rein Nei, Toomas P ärnam ägi, Heiki Reinhold, A ndres Saarlo, IvoLõõbas, Viktor (eksternina) L urje , A leksander (eksternina)
Autode ja automajandite eriala
A der, Tiit A lbert, Im bi A rus, Lem bit
Ehrlich, Olev Johannson, Peeter Jun ti, A are Järve , Jü riK arilaid , K aljo — kiitusegaKaldoja, Väino — kiitusegaK anter, AntsK raas, EndelKompost, ReinKriis, M atiK unts, JuhanK ütt, ReneLehtsi, A are 'Leht, Toivo — kiitusega Leisalu, Tarm o Lõiv, Enno M ustjõgi, Tõnu Nook, Riho Pennar, Avo Põldoja, H annes Rand, T iit Rõivas, Ralf Sau, Aavo Sepp, Jaan Sulg, H illarSuuroja, J ü r i — kiitusega T ruup, T iit Unga, Peeter Unt, Urm as Vaal, Vam bola Visnapuu, A ndrus Väster, Ain
Tööstus- ja tsiviilehituse eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g a
Ä näruškevitšus, A lgerä Einer, Viido Hallas, T iit Kaasik, H einar Kabin, K aarel Kala, Rein Kaldam, E inar K aru, Tõnis Klaas, Riivo Klaasen, A ivar Koscmets, Virg©Laasik, SassM erioja, la a nP ajum ets, M erikePõldaru, Indu rRiekberg, RaivoSaarva, T iitSiinm aa, t)loTalvik, P eeterTeder, DeaTiik, ReinTreufeldt, LeaT reufeld t, ToivoT õnupärt, Eha — kiitnaegaVaabel, Ilm arValdmaa, TõnuVoolaid, H aitiOnn m ann, M erleRoo, Ain (eksternina)Vihman, G ennadi (eksternina)
Tööstus- ja tsiv ii leh ituse eriala
V e n e õ p p e k e e l e g a
A ndrejeva, L judm ila A ndrejeva, Svetlana B ahtinov, V iktor B akajev, A laudõ Bessonova, T a tjan a Bessonov, Aleksei Bolotina, Je lena Boltova, G alina Denissova, M arina D m itrijev , V ladim ir E ljas, V alentina G anzen, Aleksei G anzen, N atalja Ganzen, T am ara Gusseva, T am ara Jakm an , Ingeri Jegorov, F jodor Jü rgens, Je lena K alda, Rein K alju ra, A leksander K artšebski, Oleg K ilter, Larissa K lokova, G alina K okka, G alina Kokka, Veera — kiitusega
K rapiva, I r in a — k iitu sega M akarov, V aleri M antšik, I r in a M erlei, Nelli Moškov, V aleri Ponom arjova, N iin a Ponom arjova, T a t ja n a Popova, L judm ila Požarski, V lad im ir Sinenkova, O lga Sipelgas, Silvi Svežentseva, G a lin a Zem skova, L ju d m ila Tupitsõna, G alina Tupitsõn, M ihhail G rigorjev, Sergei (ekstern ina)
V eevarustuse ja k an a lisa ts ioon i eriala
A ndresson, Agu Elmik, Olev Heinsoo, Urm*» Ilves, A ndri Jääg er, Aira Kass, Ind rek K irss, Jftri K lim enko, Veljo K rikk , U rm as
Ktislap, Peep — kiitusega Laido, Olavi Leirost, T iit Luukas, T iit Orzul, Jelena Pukk, K arin Pukk, Arvo Raidma, M aris Saadoja, Olev Tui, Ülle Volbevg, Rein Tšastuhhin, V ladim ir
(eksternina)
Ehitüsdetailkie ja -konstruktsioonide tootmise
eriala
Heinaste, Rein Kadak, Jaan Kase, Tarvo Lepasaar, A ivar Ostra, Toomas Rannam ets, A ndres , Rezjapkin, V iktor Trei, ReinTürnpuu, A ivarKapp, E inar (eksternina)Leisson, Sulev (eksternina)
Sooja- ja gaasivarustuse ning ventilatsiooni eriala
V e n e õ p p e k e e l e g aArtem jeva, Galina Boitšuk, Olga Dubin, Aleksander Fedorak, Larissa Finohhin, Nikolai Golubeva, Svetlana Juvainen, Jevgenia Kopatš, Irina Leibengrub, Leonid Mamtšits, Ljudmila Nikolaitäik, N atalja Saarniit, Tatjana Sahno, N atalja Savtšenko, Irina — kiitusega Smirnova, Irina Tihhomirova, T atjana Umanskaja, Olga — kiitusega Volkova, Eleonora
Autoteede eriala
Antov, Dago Helin, Vello Kiil, Vello Kirs, Vambola Kleemann, Karli Lillemets, Tui ju Norit, Väino Tali, Hannes Tromp, Ain
kiitusega
A utom aatika ja ie lem ehaanika eriala
Eljas, U rm as Elvest, Heino Hallist, Tõnu Ivask, Ellen Jääger, A rne Kaeval, Ervi*K arjust, Kuid»Kukk, Kalev Laud, Ago M eitre, In n ar M ihklepp, Jü ri Mägi, O jarNoormägi, Ain —■ kiituseg*P ärl, PaulRiisman, ReinSõster, JannoTagger, Jü ri — kiitusegaT ram m , TõnuUiboupin, KalleV ahesalu , U rm as
Tööstuselektroonika eriala
Kippasto, Avo K isant, Valev Kukk, ArgoK ärsna, Kaia — kiitusega Kõrgema, M ärt Käsper, Leo
LEKTROAUTOMAATIKATEADUSKONDLutvSar, M adis M ärtens, Kalev O jam aa, M argo P iksarv , P riit Pu idet, Enno Rem m elgas, Raul R ästa, A lar Soom ann, V ärdi Sui, RaivoT r eit, Jaan -U rb, Ülo V ainom aa, Kaido Vaske, Väino (eksternina)
Elektronarvutite erialaA arik , Tõnu Abel, Toivo Esnar, Avo H irvela, A ndres Jõgioja, M art K am dron, Olev K leinert, E ndla K ieinert, Meelis K u tti, E rik K übarsepp, Veljo Luus, Väldi Oinus, A ndres R uukholm , Ulvi
Seltin, Tooma*Tago, Toomas Toome, Tõnis V anam ölder, E d u a rd
R aadiotehnika erialaE e s t i õ p p e k e e l e g a
Eik, Jü ri Fischer, Toom as Hein, T iit K asepalu, K alle K irikm äe, A rn»Lepp, A ndres *Liim ets, A ntsLoitm e, Olev — k iitu seg aL ukner, A areLum berg, T õnu — k iitusegaOselein, Toom asPalum ägi, K aljoP ihl, ReinPääro , MeelisRebane, RaivoRohu la, F redRuhno, A ndrusT uul, HeitiL ätt, Rein (ekste rn ina) M unk, Rein (ekste rn ina)
V e n e Õ p p e k e e l e g a Boiko, Sergei Bronnikov, Sergei D rjanitškin, V ladim ir Kadilina, T a tjana Kannel, Je lena Kortšagina, Larissa Kožanov, M ihhail Kuznetsov, Andrei Mikalin, Valeri Nevalins, Eduard Pljuhbin, V ladim ir Pštšelko, Jü ri Rezepova, Svetlana Seliksar, A leksander Sobolev, Pavel Ždanov, Sergei Zuromska ja, N atalja
Automatiseeritud juhtimissüsteemide eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g a Eomois, M arika Eomois, Peep — kiitusega Kuiv, Sulev — kiitusega Lipso, Juhan i Luik, Lem bit Lukk, Riho
M arkvardt, Einar Oit, HennPikka, Kaie — kiitusega Pärnalaas, Arvo Piigi, TarmoRaudsepp, Jaak — kiitusega Taimsaare, Arvo Viin, Jü riPajupuu, Jaan (eksternina)
V e n e ö p p e k e w l e g a .
Koržets, Viktor Kozlova, Ljudmila Lebedeva, Ljudm ila Lunkov, Aleksander M akejev, Vladimir Mjodova, N atalja Modjagina, Galina Petrina, Tatjana Povilaitis, A leksander Sepp, Jelena Seredenko, Valeri Smirnova, Tatjana,Szües, Nadežda studenetski, Vladimir —
kiitusega Ševtšenko, Galina ZÕkova, N atalja TukatŠjova, Lilia Vlassova, Ljudmila
Elektriajamid ja tööstus- seadm ete autom ati
seerimine
E e s t i õ p p e k e e l e g a
Bergm an, Ivo Horm, Olev K annukene, P eeter Keir, Ago Kukk, Aimeli Leps, T iit M aaniit, Rein P ajanen , V iktor P artsa , Anne Sam m al, A in Sandre, Ivo Sepp, K ulno Telling, Ahto Viksi, Peedu Viik, H arri
V e n e õ p p e k e e l e g a
Boldõšev, G ennadiJefim enko, T a tjan a — kiitusegaJospa, A rkadiK irillov, BorissK ru tšin ina , L jubovKuzin, V ladim irK upinski, V iktorLihhodedova, Je len aLihliodedov, V jatšeslavRabinovitš, F ridaRodin, SergeiRozanoy, A rkadiSaveljeva, Irin aSaveljev, Ju riS lavina, Regina
LEKTROENERGEETIKATEADUSKONDStjopotškin, K onstan tin Zozulja, Oleg Tõsine, Jü riV ladislavlev, M ihhail —
k iitusega Volkov, Sergei A leksejeva, L judm ila A rbuzov, Ju ri A rbuzova, T a tjan a A verjanov, Sergei B atanov, V ladim ir D ragunov, V iktor Feklistova, L judm ila Goleništšev, Boriss H arlam ov; V iktor Izrae ljan , Igor — kiitusega Kizikova, N ata lja Kogan, A nna K orovin, Ju r i Rabotšev, V jatšeslav Rozenfeld, Irene T agijev, Oleg Tokareva, T a tjan a Z igulin, A leksander V assiltšenko, Je lena V assiltšenko, N ikolai
T ööstusliku soojus- energeetika eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g aÄibast, Toomas A llikm ets, Aime M aandi, K alle Pnusaag, P ee ter Rooneem, Enn ‘
Simson, P ee ter T u tt, Olavi V esiallik, Rein Vesiallik, S igrid Ä ärem ets, Toivo-
V e n e õ p p e k e e l e g a
ArtsÕbaseva, M arin a Bessonov, M ihhail B ojarinova, T a t ja n a D jom in, Vassili D utkevitš, S tan is lav Gorlov, Sergei K arpovitš, T a t ja n a
.K lu n d u k , Ju lia n M ežennaja, N a ta lja M oissejeva, N adežda Peregontseva, P o lin a P riku lis, V itali Pštšelko, Jev g en ia R jab itšev , V ja tšeslav Stepanov, Oleg T aurus, N adežda T uulik , N a ta lja Tšistozvonov, V lad im ir Z arubina, L ju d m ila
Elektrisüsteem ide eriala
E e s t i õ p p e k e e l e g a
K alm et, H illa r H einaste , H eiki K ruger, M arin a K änkinen, V a lte r
Langeproon, Rein Loorits, V ahur Lutus, H annes Mäeküngas, Indrek Narusk, Neeme Oja, Juhan Pikkani, Raul Põllu, Peeter Rajamäe, Toomas Rajamäe, Ulla Sütt, Valdeko Uusküla, Enn Vähi, TõnuJaksen, Ja ak (eksternina) Trifanov, G ennadi (eksternina)
V e n e õ p p e k e e 1e g a
Balabinskaja, Nadežda Balabinski, Sergei Bondareva, Alla — kiitusega Lurje, M aria Nikanorov, A leksander Pantšišnõh, L judm ila Zolotova, N atalja Tavgen, I rin a Baranova, T am ara
(eksternina)Vikulov, A leksander
(eksternina)
Elektrijaamade eriala
V e n e õ p p e k . e e l e g a
Beloussov, A leksander
Griisenko, Irina Fjodorov, Aleksander K atajev, Vladimir Kolberg, Tatjana Kotšetov, Nikolai Maimussova, Irina Netrebenko, Ilona Nugis, Nadežda Popova, Marina- Saveljev, Valeri 'T jurin , Ju riT rušina, Irina . jPrasolova, M arina (eksternina)
Aaevajõüsea dmete, eri ai a
Ve n e õ p p e k e e l e g a
Abramov, Aleksander Arfanov, Nikolai Filippov, Gennadi Hartšenko, Sergei Ivanov, Vladimir Kostjan, Nikolai Lutov, Oleg Maitsev, Grigori M artjušev, Vitali Miller, Andrei -Redkozubov, A leksander Rodionov, Oleg —Semjonov, A leksander Šipulin, Sergei Zinitšenko, Vitali Tetre, Viktor Tsõganov, Sergei Tšernjagin, Aleksei
(Järgneb 4. lk.)
«mmmmm
m u b m n h n mtmmz-SBesat'.
Elektrimasinate eriala V e n e õ p p e k e e l e g a
A fanasjev , Jevgeni B a la jeva , V eera •BogalS, G alina
-̂̂ «saame^aatiiamsa
B ondar, G ennadi Gifin, OlegK orneikova, V alentina K aširina, Olga Lill, N ata lja Nossikova, N atalja S arajeva, L judm ila
ŽuromsM , Igor Tavgen, Igor Tepljakov, A leksander V inogradov, A leksander
Maardlate allm aakaevandamise tehnoloogia
ja kompleksse mehhaniseerimise eriala
V e n e õ p p e k e e l e g a
Andrianov, Nikolai
Beljajev, A ndrei K alinin, A leksander Kuznetsov, V iktor Mjodov, Igor N ohrin, Sergei F etrjašev Sergei Prokopjev, V aleri
ksxsms ■
Trükikoda «Ü hiselu», Tallinn , P ikk t. 48/42. Oprast napTKOMa, peKsopaxa, K«MHTera J1KCM u »po$K«»sa TaaauncKoro Hind 9 IrannojiKTexiMJnecKoro HHCTiixyTa «TajiJiiiHCKHil no.iHTCXHHK». TMMorpaipiiH «lO xucaay», IJmick, 48/42.
« T A L läN N A POIAJTEBN4K» , T oim etuse aadress: 200026 T allinn , E hitajate tee 5, TPI, 5. hoone, taha 410, tel. 532-723. Teil. nr. 1303« fA M K H C K H ft HOUKTEXKMBE» A gpec ^e^jiKtpot: 200026 T a n a ra , axwpasrre ie a , 5, THU V rropnye, KOMiiaia 418, t<mi. S32-723. ME-Q5827
KOMSOMOLIAUKIRJAD
Seda, e t «ÕPPIDA, Õ PPIDA, ÕPPIDA » e i toh i v õ tta liiga k itsalt, tõestab jä rg n ev loe te lu n im esid, kellele hea töö eest-kom somolis tän u , k iitu s t ja lu g u p idam ist avaldati,- N ii m õnedki n e is t on ü le in stitu u d i ilm a te inud , n ii m õnedki on se isnud m itm ete õnnestunud ü r itu s te t a ga, n ii m õnedki neist on saan u d niivõrd om ainim esteks, e t nüüd , kevadel, ei k u ju ta päris hästi ettegi, ku idas sügisel n en d e ta olla ja h a rju d a . M uidugi, asen -
; dam atu id ju e i ole. A ga on ! nuk rus. Iga lahkum ise puhul.
K a rõõm sal lahkum isel, nagu praegu. A itäh teile!
KOM SOM OLIKOM ITEE
’> A UKIRJAD T P I 1979. AASTA i LÕ PETA JA TELE
ÜLKNÜ KESKKOM ITEELT:r
P riit F ik sarv i K aljo K arila id ! R ein K om post
Enn U usküla*
ELKNÜ KESKKOM ITEELT:V
H eiti A llm äe Nelly N ergi
i M are T erno ! H eiti K aera
R iina K irs ] Epp N orit
Lem bi R uubel Toom as S aal V ärd i Soom an Ja a k R audsepp
1 VjatŠeslav R jab itšev ; Igor Iz rae ljan
V äino N orit Je len a Jü rg en s V am bola K irs A n ts L iim ets , . .
MINU .5 AASTA MÕTTEID
% ÕPPETÖÖ ST $H M õnda a s ja käsitle takse
m itm es e ri õppeaines, aga iga kord k iire s ti-k iires ti ja lõ p p tu lem us on ikkagi nigel, õ p p e program m id peaksid olema enam kooskõlastatud, e t k a ttu -
i m ist e r i aineis e tte ei. tu leks.1 % L aborites tu leb n äd a la
jooksul te h tu d töö vorm istada. K ui aga an tu d labo r põhineb sem estri lõpus läb ivõetaval teoorial, siis sem estri algu l on raske k o rra lik k u a ru a n n e t teha. Teooria puudu jääg id ko rvatakse tav a lise lt m õne vana a ru a n d e üm berk irju tam isega . T ih ti k u -
‘ juneb laboritöö vaid a e h a a n i- Ilseks m õõtetu lem uste ü le sk irju tam iseks. K as ei oleks tu le m uslikum , k u i tudeng saab k ä t-
; te m õõdetava ob jek ti ja o tsusta b siis Ise, m ida ja ku idas m õõta? Õ ppejõududel oleks m uidugi rohkem tegem ist o tsustam isel, kas labor v astab nõ u ete le või ei, aga see-eest peegeldaks töö a ru a n n e tu n d u v a lt ob jek tiivsem alt tudeng i te a d m iste taset.
@ f o r m a a l s u s t e s t #L eian , e t T P I suh te lise lt
vähese paberim äärim isega a s ja ajam ised võiksid olla veel ^vähem p a b e rlik u lt õõnsad. K õik
teavad, e t osa ühiskondlikke ü ritu si (huvialaringide töö, ÜPP. komsomoli ettevõtm ised), mis to im uvad väiksem ates m astaapides (rühm as, e^ a la rin g is ...) , on sageli aruande k ir ju ta ja ku jutlusvõim e tu lem usena pa lju esinduslikum ad ku i asi v ää rt oli. ' See bluffim ine tagab küll asjaom aste isikute hea m aine, aga tudengielu sisukam aks ei m uuda. K ui sellel teem al avalik u lt südan t valu tada ehk te isiti öeldes k r i t i s e e r i d a , siis pead kuulm a etteheite id (m inu m eelest õigustam atuid), et sa pole ©ma m aja patrioot, pesed om a m usta pesu, m is on te istel sellega as ja jms. J a a in u lt sellepärast, e t küsid — m iks on n ii mõnigi asi ilus ainuüksi paberil?
# On k u junenud seaduseks, e t p rak tik a aruanded peavad vastam a e tten äh tu d vorm ile. K uid kui käitis ei taga va ja lik ke võimalusi, ei saa ju aus a ru an n e sisaldada seda, m ida tegelik u lt ei teh tud . A ruande kaitsm ine on aga võim alik a inu lt siis, kui s in n a on ju u rd e mõeldud ja sisse k ir ju ta tu d ka tegem atajätm ised.
# VABAST AJAST #
% K urta , e t vabal a ja l m i- , dag i te h a ei ole, on m õttetu. Ju b a m eie oma üliõpilasklubi pakub pea igaks päevaks m idagi, lisaks huv i- ja eria laring ide õh tud ja instituud ivä lised e tte võtmised. Ü ksnes o s a v õ tu s o o v i s t ei piisa, tudeng il tu leb enne hoolega kaaluda, kas ta l ik k a jä tk u b aega h u v ipakkunud
ürituses osaleda. Hea, kui ü r itused toim uvad perioodiliselt ühel kindlal ajal. Tuleb ju siis m inekust loobuda, kui mõne ettevõtm ise a ja m uutm ine on viinud selle üheaegseks teisega.
® Ü hest am m uräägitud asjast. L innas peaks olema vähem alt üks (ikkagi neli kõrgkooli!) eh t tudengite kohvik või m idagi tao list (klubi? m aja? ...) , kus e ri kõrgkoolide tudengid võiksid om avahel kokku saada. Seal saaks ä ra k laarida üliõpilaste valiel isi «hõõrumisi», mida seni v ist a inu lt m alevas tehakse (näiteks T PI—TPedI jmt.), tu tvuda te iste tegem istega. Ü htlasi annaks see võim aluse üliõpilas- ta id luse m õjusam aks näitam i- seks-vaatam iseks. «Nooruses», TV-s ja raadios kajastub tudengielu praegu siiski vähe.
$ PRAKTIKAST JA EÜ E-st $
# K ahju , e t m inu erialal (raadiotehnika) saab m aleva- rõõme vähe m aitsta. Vaid esim ene suvi on vaba, edasi tu le vad prak tikad . Viimasel a ja l on jjuttu elnud prak tika, m aleva ja teen induse («Ekspress») ühendam ise võim alustest. Suvel raa- d ie te-te lev iisorite ja m uude elektriseadm ete parandaja tena kü last kü lla liikuvad T PI tu dengid võiksid küll reaalseks saada. Igal juhu l kasulikum ja lõbusam, kui kaks kuud e tte võttes p rak tik a lõppu oodates istuda.
# EKSAMITEST, ARVESTUSTEST ©
# Eksam id on kahe otsaga:
kas veab või ei. Kui vastad eksam il küll kõik ära, aga õppejõud paneb semestri kontrolltööde tulemusi arvestades nõrgem a hinde, teeb tu ju viletsaks. Eks see eksamil vastam ine ole rohkem juhuse asi. Kontrolltööde arvestam ine vähendab ju huse osatähtsust, aga teiselt poolt üks nõrk kontrolltöö ei tähenda, e t ka eksamiks see m aterja l õppim ata on. Nii ei oskagi tahta, kuidas ' õppejõud hindam a peaks, sest head ja õnnestunud kontrolltööd annavad vahel õiguse parem ale h in dele sem estri töö eest eksamil, kus sul midagi parajasti meelde ei tulnud.
© A rvestusnädal on õudne aeg. M uudkui torm a. Meele teeb m ustaks, kui ei leia õppejõudu eest konsultatsiooni ajalgi. Tahaks aga tänada neid õppejõude, kes tudengite tunglemisega kohanenud on ja võtavad rah u liku lt ka tund aega pärast am etliku aja lõppemist ju tu le- soovijaid vastu. Meeldiv, kui üleüldise kiirustam ise taustal leidub õppejõude, kes suhtuvad tudengisse inim likult (ja individuaalselt) ning arvestavad konkreetsete tingimustega, m itte aga kuivade eeskirjadega.
Ülaltoodud lugu on k irja pandud diplomi kaitsmise päeva eelõhtul.
MEELIS PÄÄRO
MEES VILJANDI MEK-istN ii võis nädal tagasi v is t ju
ba öelda, eh kki m ees ise käis alles ringi, d ip lom iprö jekt k a e n la all ja ootas ka itsm isjärge. Suunam ine (koos korteriluba- dusega) aga: oli. am m u olemas. Viljandi M EK-is juba d ip lom i- praktikal oldud ja d ip lo m itee - •
magi oli selline: «V ilja n d iM EK -i eh itus-m ontaažitööde omahinna analüüs.»
See mees, V iljandist p ä rit ja Viljandisse ' hea meelega. tagasi/ minev, on M A T I TAEL. L Spetah TE (ehituse ökonoom ika ja or- - ganiseerimise eriala) k iitu seg a On igapidi rahul oma koo liaastate ja õppejõududega, eriti meenutab eh itu steaduskonna dekaani dots. L em bit Jooritsa t ja oma diplomitöö ju h e n d a ja t- Ülo Roomat.
Kõik T PI suved on M ati/ Taelal m öödunud m a leva s —
meistrina, m eis ter-ko m a n d ö rina. Tänavu on ta Põhja regiooni insener. .
Mees ise arvas, et teda k isu b ju st praktilist tööd teg em a ja uurijanatuuri tem as pole. Ja,-. kui V iljandi M EK saab enesele TPI kiitusega lõpetanud m e is t-- ri, kel pealegi E Ü E -kogem useü kaasas, pole selles fa k tis v is t tõesti midagi laita.
IN G A LE©K/.
V astutav to im eta ja G. HAZAK.
HEA RÜHM KO (komsorg Nelly Nergi, rühmavanem Kalle Kanarik, ameti- ühin aiiorganisaata r Tii na Palu - mägi)».
Nagu . väidab õppejõud, on tänaste tublide kaitsmistulemuste juured kateedris tehtud tõhusas ÜTÜ töös.
Tugevate seast parimaid nimetada on raske, kõik tunduvad olevat kiitust väärt. Dots. Köstnsr nimetab siiski mõnd, kes end ja oma tööd eriti meelde jätsid. Nelly Nergi ja Tiina Paii: mäe diphmiprojektide teem aks oli kalatööstus, tööd olid seotud lõpetajale tulevaste töökohtadega. Nelly läheb Kirovi- nimelisse ka lur‘kolhoosi, Tiina Pärnu Kalakombinaati. Teoreetilisemat laadi olid A nu Lett- nori ja Kaile Kana riku diplomitööd, mis käsitlesid toiduainete analüüsi meetodite täiustamist, et teha kindlaks pisim at egi kantserogeensete elem entide olemasolu toiduainetes. Olav Korjus uuris fruktoosi, dieettoiduks vajaliku, suhkru tootm ist. Tema töö oli üks osa kateedris tehtavast suuremast uurimistööst, mille tulemused leiavad osalist juurutam ist ju ba selle aasta lõpul.
Mida arvavad asjaosalised ise? Anu Lettner ja Anne Laum ets, kes vaevaks võtsid pärast palavat kaitsmispäeva toim etusse ju tu le tulla:
* Hea, et ta läbi on (see tänane päev). K a h ju , et ta otsa. saab (need viis aastat). OH üks aeg..
* Kõige raskem? Vist I ja I II kursus. I sellepärast, e t siia oli kõik võõras, III sellepärast, et sessid olid parajad pähkl id .
* Oo-jaa, meie rühm a l on, tõesti lemmikõppejõud — dots. A. Halling, kes luges meile tööstuse planeerimist. Erialaõppe j õud on jäänud kõ ik m e e lde oma aine heade tu n d ja te ja. edasiandjatena: dots. K arl Kask.,.' dots. Aino Kann, dots. Enn ' S i ime r. Jah ja muidugi Aarne- Suurihali laborid! See oli ju s t see raske III kursus, k u i m e tefaa kae all likööri teg im e ja leiba küpsetasime. Ega temagi vähem nõudnud, aga ikka oskas kõige raskemal kohal ja p i kemal päeval lõbusa sõna v i sata.
Tänavusest lõpuaktusest alates lakkab KO-101 a m e tlik u lt olemast. Aga nagu õppejõudude poolelt kuulda oli, annab tugev ja hea rühm end kaua h ilje m gi tunda. Ikka m õtled tag a n tjärele ja kipud teisi tem aga võrdlem a ja ka te is te lt sam a. nõudma.
Tipimaja seinte vahe lt vä lja saadetud KO aga jä tkab T a llin nas, Pärnus, Koosal, Põrku,nis,. Hiiumaalgi. Jõudu, sam asugust tööisu, õnnest rääkim atagi!
H ILLE K A R M
Pealkiri sellele loole tuli iseenesest. Keeraiateaduskonna lõpetajale nimekirja siira itsedes jäi pilk KO rühmal (konserveerimise tehnoloogia eriala) pidama. 23 nime, mõnedki neist ins- t ituudis e::r.e- kuuldud (tähendab aktiivsed inimesed) ja tervelt 6 kiitusega lõpetajat! (Kes huvitub peaasjalikult protsentidest, saab siinpuhul ühe rühma kohta üpris hea näitaja).
A Sellel Sven A r- beti teh tud pildil on KO-101 12.juunil, kaitsm ise päeval.
Nädal tagasi teisipäeval, 12. juunil. Ruum ist 4-301 õhkub parajal pabinat. KO kaitseb dip- lomiprojekte ja -töid. Koridoris pärin vaheajal toiduainele tehnoloogia kateedri juhatajalt dots. Ado Köstnerilt: «Mis m u lje d ?» «Head. Tegem ist on erakordselt tugeva rühmaga.»
Ülivõrdes hinnang, mida õppejõud ise aitab sama päeva pärastlõunal lahti mõtestada.
Dots. A . Köstner: «Tänavune KO on m idagi rohkem at kui lih tsalt kuus kiitust pluss te ised. Ka kõik teised selles rü h mas on tugevad, kuigi ehk m itte m aksim aalselt. Arvan, e t tegem ist on kollektiiviga sõna parim as m õttes ja suur «süü» selles on olnud rühm a kolm ikul
Recommended