HHKOKH MAADE YBOLEXAAMLAfiBD, t&

TALLINNA POLÜTEHNIK

Nr. 22 (949) Reede , 15. junni 1979 XXXI aastakäik

LUGUPEETAVAD LÕPETAJAD!ON KÄTTE J Õ U D N U D TPI JÄRJ EK ORDN E P E R EH EIT M IN E.

NOORTE S P E T S I A L I S T I D E P E R E TÄ IE NE B ROH KE M KUI T U H A N D E U U E IN SE N E R I , IN S E N E R -Ö K O N O M IS T I JA ÖK ON O­MISTIGA. TPI LÕPETAJATE Ü LD ARV ÜLETA B KÄ ESO LEV AL AASTAL 20 000 PIIRI.

EGA I N S T I T U U D I S Õ P P I M I N E KERGE O L N U D — EKSAMID, A R V E S T U S E D , PROJEKTID, KÕIGEST M U U S T RÄÄKIMATA.

EDASI AGA LÄHEB VEELGI RASKEMAKS. KÜSIMUSI HAKKAB ESITAMA JA Ü L E S A N D E I D SEADM A ELU ISE. TEMA ON Õ P P E ­J Õ U D U D E S T PALJU HALASTa\M A TU M .

MIS P U U T U B Õ P P E J Õ U D U D E S S E , SIIS NEMAD USUVAD. ET TEIL ON KÕIK E E L D U S E D ELUGA RINNAD KOKKU PAN­N ES VÕITJAKS TULLA. OLITE. OLETE JA JÄÄTE JU TIPtKA- TEKS.

BORIS TAMM

ANN VAHAKORMI ja SVEN ARBETI kujundus.

Tööstuse planeerimise eriala

B ender, M erike — kiitusegaBetlem , U rveH ärm a, Ja akJõekalda, SilviaJõgi, S irjeK atkosild , A ntsK lausen, K erstiK ondor, RihoK ukk, M ihkelK uus, A ntiK õvask, M alleL indre, AinLäkk, EneMöll, K erstiOronen, SilviP erlestik , P riitP ette r, A nnePress, HellePuhm , U rvePärg, Jü riR andna, ToivoRuubel, LembiSagadi, M ariusSasse, LeeloSiem er, M erikeTam m istu, LiiaT inn, K ristaVeski, JaakVäli, Aili

R aam atupidam ise eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g a

Aus, Ivo Kaur, Im bi K ull, S irje Kiirme, Elle L aur, Urm as Lätsim , Anne M eikup, Ulvi Pakk, M are Penn aste, Tiiu P ihlak, T iit Rämonen, lv i Schm idt, Tarmo

Keemiatööstuse protsesside ja keemiakiiberneetika

erialaBaškirova, L judm ila Faingold, Jakov Ignatjenkova, Nadežda Jašin, A leksander Jekim ova, T a tjan a Kaidalov, A leksander Kaidalova, M arina Kam enskaja, N atalja Karlova, Svetlana Klassen, Irin a — kiitusega Koržets, T a tjan a K rivihhina, Svetlana K udrjavtseva, K iira Lapiha, T atjana M edvedjeva, T atjana Novikova, Ljubov Putintseva, L jubov Rudjak, V iktor Savosina, Irin a Salnikov, Nikolai — kiitusega Suhhova, Veera

Š am arin , V iktor Ževora, Je len a Tšaiko, L idia U leksina, T a tja n a V irolainen, L aura

K onserveerim ise tehnoloog ia eriala

A are, EneAasa, R iina — kiitusega Allik, A nneA uväärt, M arika — kiitusega E rnits, Ja a n Illison. R u thJohanson, A nne — kiitusega K aldoja, L iia — kiitusega K anarik , K alle K orjus, O lav K uivjõgi, K ülli K änkinen , M argit Laum ets, A nne — kiitusega

L ettner, A nu — kiitusega Liii, Lem bit Nergi, Nelli Palum ägi, T iina P reim ann, Helbe.P rükk , Esti Saareke, S irje Sikka, Urve T raks, T iina V arik, M aajaVodja, Peeter (eksternina)

Ühiskondliku toitlustam ise tehnoloogia ja organisee­

rimise eriala

Allmäe, H eiti A nton, Avo Esko, Aino H aabm ets, S irje Heim an, Ilana

Liib, Donaid Lullu , EveM aripuu, Anu kiitusegaN äär, AnneOit, EsterP aju , TiinaP ilt, EviPuusepp, A rm aRenzer, A are — kiitusegaTam m et, Lea — kiitusegaTeekel, M areToomus, TõnuTui, Epp — kiitusegaValge, KaiJugandi, M aire (eksternina)

Teeninduse ökonoomika ja organiseerim ise eriala

A arik, S irje A llsaar, Iile K aasik, M aret K alinina, D iana Kiil, T iina — kiitusega Kobolt, Nella K raav, Lem bit K unm an, Endel Laanem äe, Ülle Lents, Urve — kiitusega Lillepool, R aina Luts, A nnika M uska, Tiiu M äesalu, Ester Niinemägi, Signe Proos, Aini Proos, Eda R annam ees, Rein Suurm ets, J u ta Tupits, R iina V aher, M aret Velve, Külli õ u n ap u u , Riina

Iilaste, K rista Jerofejev , Silvi K allas, Jaan K einast, T iina Kohv, M aire Leppik, Valli Lõoke, Sirje M andre, M are M arjundi, Ja an M ilits, Helle M itt, K aja Nikopensius, Vello O ttas, S irje Paosalu, T iia P uur, Viivi Rennik, A nna Rohtla, Ita Roletski, P ire t Rugo, Tooma*Sootla, E erika *Suslov, Irene Terno, M are Tiisler, Imbi Tingas, Anne Toompuu, S irje

M A J A N D U S T E A D U S K O N D

E e s t i õ p p e k e e l e g a

A lbert, Lea Arus, S irje Ignat, Aare Jõeveer, Peep Kaasik, Toomas K aidur, Enda Kukk, Iise K ärblane, Enn Ladoga, Jaak Laur, Riho Pauklin, Tarmo Puust, Heli T ruuts, Toivo Tuulik, A are V iherm äe, M arika

V e n e õ p p e k e e l e g a Artašova, K iriana

Suliarov, K aja Talu, Mait Tamm, A nts .Tanvell, Tõnu Tasa, M ati õunpuu , Jaan

V e n e õ p p e k e e l e g a

Antonova, G alina Avram enko, V alentina Beljajeva, I r in a Bogoljubova, Irin a Gluhih, Irina Ivanov, Jü ri Jahno, L judm ila K apustin, Vitali Karpova, L judm ila Kuzina, A nna Krotova, Je lena Lizina, M arina Pikaljeva, T atjana P letškjan, M argarita Polenskaja, A lla Ponom arjova, Nelli Pärn, Nelli Samoilenko, Je lena Semjonova, T atjana Svetlova, T atjana Tsõmbarevitš, Lariasa Tsõmbarevitš, Oleg Ever, Mai (eksternina) Rum jantseva, Svetlana

(eksternina)Silina, V alentina (eksternina)

M asinaehitustööstuse ökonoomika ja

organiseerim ise eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g a

Ader, Rein Allikvee, Maia

B rand t, U lvi Jä rv is te , M airi K alm er, S irje Kolbre, M aire Kolbre, P riit K õrver, R eet K ärner, Lilia- Lepner, Tiia M eerits, H elen Pappel, M arianna Rikas, S irje Roos, Riivo Roosimägi, K arin Roosimägi, Neeme Saar, Uile Sau, Maie Tenson, T iiu Tõnism äe, M arika

V e n e õ p p e k e e l e g a

A rtem jeva, T a tjan a Belkina, I r in a B rujako, L judm ila Dubova, Olga Frolova, G alina G apottšenko, T a tjan a G ontšarova, N atalja Jakovleva, L judm ila K islitsõna, Irin a K islitsõn, V aleri Kozlova, Je lena K udrjav tseva, S vetlana Lobankova, N ata lja —

kiitusega Lobanova, V eera M aistra tskaja , V ilena M išunin, Sergei N ikolajenkova, L jubov N ikulina, T am ara Novikova, S usanna Oholina, A nna P rišu tova, Ir in a Puškova, Olga

Rõžikova, T a tja n a Räm onen, V ladim ir

Solkov, A leksander Uglartova, G unta Ülle, LarissaRandala, Tõnis (eksternina) Äkke, Aavo (eksternina)Koiodeznikova, Inessa

(eksternina)M artin , A nne (eksternina)

Ehituse ökonoomika ja organiseerim ise eriala

Abner, Sirje Allik, Tam bet Doišenkova, R iina Kask, Lea Kask, Tõnu Põldaru, T iina Koolmeister, Küllike K ulbach, Lea K uusm aa, A ndrus Laksberg, Silvia Meil, Sirje M õistlik, M alle Peebo, K aja P iirla, Raivo Rom anovitš, M argarita Roossaar, Mati Rõõmus, K aja Saal, Toomas Tael, M ati — kiitusega Äkke, Eva

Majandusliku informat­siooni mehhaniseeritud

töötlem ise organiseerim ise eriala

B aum an, K atrin Evartson, Liivi Jääger, Reet K ala, Helle K aunissaar, T iina Kirs, R iina

KEEMIATEADUSKOND

MEHAANIKATEADUSKONDMasin aehitustehnoloogia eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g a

A nvelt, Juhan Eding, A lar Hein, Heiki Jehe, M argus Jääger, Erich K annelm äe, Ülo K aera , H eiti K ann, Kalev Kivisson, Teet ,K retovitš, Meelis K riiska, Roland L innas, Ju h an Lum i, P eeter M and, Ja a k Mets, U rm as M ikk, Ülo N urm salu , H eikki N uudi, Rein Paim , Ja a k P aju n d i, H arri Palloson, Ago P etuhhov , Igor P ä r t, J a a n S ohi, A rvo Seppa, K oit Sädem e, K alev T eppan, V alter

Topnik, Aare Torm , JaakVõõras, MadisT ruum aa, Peep (eksternina)

Ve n e õ p p e k e e l e g a

Avdejeva, G alina Avdejev, A leksander Belaja, Svetlana Bondar, Sergei Bulalxova, Jelena Dolgov, A leksander Dušin, V iktor Fim aier, V jatseslav Golubkov, Sergei Grigorenko, N iina Guzvin, Leonid Ivanov, A leksander Ivanov, V ladim ir Ivaškova, Jelena Jakušev, Sergei Jegorov, A ndrei K arn juhh ina , G alina Kalištšuk, A leksander K asjan juk , Irin a K orabljov, M ihhail Kolobov, Ju r i K ortšagin, V iktor

Lazareva, T a tja n a Lomonossova, Olga M atšihhina, Allä,M elnikova, Svetlana M ironov, V ladim ir N ikonova, T a tjan a Osm inina, T a tjan a P letn jov , V ladim ir Per^tkova, Irin a Ront, T a tjan a Ront, O skar S arviro , G alina Siff, Endel Šipilov, A leksander ‘Spitsõna, G alina Š naiderm ann, Sem jon Tetlov, A leksander T iiba, A leksander Ussanova, T a tjan a V innik, A rkadi — kiitusega V inogradov, Oleg Volgin, IgorIvanov, G ennadi (eksternina)

Peenm ehaanikaseadm ete eriala

A ntje , A ntti A ring, Lem bit

Enok, Peedu Erm , Jü ri H erm ann, A ndres H einsaar, Ülo Jelle, Kaido Ju rn a , V alter Jä rv ik , A ndres K aljukivi, Inna Kempo, Vello Kiisel, Allan Kohv, Jaak Liin, Luule M aranik, Olav M ets, Jü ri Monko, Ene Mõis, Rein Nei, Toomas P ärnam ägi, Heiki Reinhold, A ndres Saarlo, IvoLõõbas, Viktor (eksternina) L urje , A leksander (eksternina)

Autode ja automajandite eriala

A der, Tiit A lbert, Im bi A rus, Lem bit

Ehrlich, Olev Johannson, Peeter Jun ti, A are Järve , Jü riK arilaid , K aljo — kiitusegaKaldoja, Väino — kiitusegaK anter, AntsK raas, EndelKompost, ReinKriis, M atiK unts, JuhanK ütt, ReneLehtsi, A are 'Leht, Toivo — kiitusega Leisalu, Tarm o Lõiv, Enno M ustjõgi, Tõnu Nook, Riho Pennar, Avo Põldoja, H annes Rand, T iit Rõivas, Ralf Sau, Aavo Sepp, Jaan Sulg, H illarSuuroja, J ü r i — kiitusega T ruup, T iit Unga, Peeter Unt, Urm as Vaal, Vam bola Visnapuu, A ndrus Väster, Ain

Tööstus- ja tsiviilehituse eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g a

Ä näruškevitšus, A lgerä Einer, Viido Hallas, T iit Kaasik, H einar Kabin, K aarel Kala, Rein Kaldam, E inar K aru, Tõnis Klaas, Riivo Klaasen, A ivar Koscmets, Virg©Laasik, SassM erioja, la a nP ajum ets, M erikePõldaru, Indu rRiekberg, RaivoSaarva, T iitSiinm aa, t)loTalvik, P eeterTeder, DeaTiik, ReinTreufeldt, LeaT reufeld t, ToivoT õnupärt, Eha — kiitnaegaVaabel, Ilm arValdmaa, TõnuVoolaid, H aitiOnn m ann, M erleRoo, Ain (eksternina)Vihman, G ennadi (eksternina)

Tööstus- ja tsiv ii leh ituse eriala

V e n e õ p p e k e e l e g a

A ndrejeva, L judm ila A ndrejeva, Svetlana B ahtinov, V iktor B akajev, A laudõ Bessonova, T a tjan a Bessonov, Aleksei Bolotina, Je lena Boltova, G alina Denissova, M arina D m itrijev , V ladim ir E ljas, V alentina G anzen, Aleksei G anzen, N atalja Ganzen, T am ara Gusseva, T am ara Jakm an , Ingeri Jegorov, F jodor Jü rgens, Je lena K alda, Rein K alju ra, A leksander K artšebski, Oleg K ilter, Larissa K lokova, G alina K okka, G alina Kokka, Veera — kiitusega

K rapiva, I r in a — k iitu sega M akarov, V aleri M antšik, I r in a M erlei, Nelli Moškov, V aleri Ponom arjova, N iin a Ponom arjova, T a t ja n a Popova, L judm ila Požarski, V lad im ir Sinenkova, O lga Sipelgas, Silvi Svežentseva, G a lin a Zem skova, L ju d m ila Tupitsõna, G alina Tupitsõn, M ihhail G rigorjev, Sergei (ekstern ina)

V eevarustuse ja k an a lisa ts ioon i eriala

A ndresson, Agu Elmik, Olev Heinsoo, Urm*» Ilves, A ndri Jääg er, Aira Kass, Ind rek K irss, Jftri K lim enko, Veljo K rikk , U rm as

Ktislap, Peep — kiitusega Laido, Olavi Leirost, T iit Luukas, T iit Orzul, Jelena Pukk, K arin Pukk, Arvo Raidma, M aris Saadoja, Olev Tui, Ülle Volbevg, Rein Tšastuhhin, V ladim ir

(eksternina)

Ehitüsdetailkie ja -konstruktsioonide tootmise

eriala

Heinaste, Rein Kadak, Jaan Kase, Tarvo Lepasaar, A ivar Ostra, Toomas Rannam ets, A ndres , Rezjapkin, V iktor Trei, ReinTürnpuu, A ivarKapp, E inar (eksternina)Leisson, Sulev (eksternina)

Sooja- ja gaasivarustuse ning ventilatsiooni eriala

V e n e õ p p e k e e l e g aArtem jeva, Galina Boitšuk, Olga Dubin, Aleksander Fedorak, Larissa Finohhin, Nikolai Golubeva, Svetlana Juvainen, Jevgenia Kopatš, Irina Leibengrub, Leonid Mamtšits, Ljudmila Nikolaitäik, N atalja Saarniit, Tatjana Sahno, N atalja Savtšenko, Irina — kiitusega Smirnova, Irina Tihhomirova, T atjana Umanskaja, Olga — kiitusega Volkova, Eleonora

Autoteede eriala

Antov, Dago Helin, Vello Kiil, Vello Kirs, Vambola Kleemann, Karli Lillemets, Tui ju Norit, Väino Tali, Hannes Tromp, Ain

kiitusega

A utom aatika ja ie lem ehaanika eriala

Eljas, U rm as Elvest, Heino Hallist, Tõnu Ivask, Ellen Jääger, A rne Kaeval, Ervi*K arjust, Kuid»Kukk, Kalev Laud, Ago M eitre, In n ar M ihklepp, Jü ri Mägi, O jarNoormägi, Ain —■ kiituseg*P ärl, PaulRiisman, ReinSõster, JannoTagger, Jü ri — kiitusegaT ram m , TõnuUiboupin, KalleV ahesalu , U rm as

Tööstuselektroonika eriala

Kippasto, Avo K isant, Valev Kukk, ArgoK ärsna, Kaia — kiitusega Kõrgema, M ärt Käsper, Leo

LEKTROAUTOMAATIKATEADUSKONDLutvSar, M adis M ärtens, Kalev O jam aa, M argo P iksarv , P riit Pu idet, Enno Rem m elgas, Raul R ästa, A lar Soom ann, V ärdi Sui, RaivoT r eit, Jaan -U rb, Ülo V ainom aa, Kaido Vaske, Väino (eksternina)

Elektronarvutite erialaA arik , Tõnu Abel, Toivo Esnar, Avo H irvela, A ndres Jõgioja, M art K am dron, Olev K leinert, E ndla K ieinert, Meelis K u tti, E rik K übarsepp, Veljo Luus, Väldi Oinus, A ndres R uukholm , Ulvi

Seltin, Tooma*Tago, Toomas Toome, Tõnis V anam ölder, E d u a rd

R aadiotehnika erialaE e s t i õ p p e k e e l e g a

Eik, Jü ri Fischer, Toom as Hein, T iit K asepalu, K alle K irikm äe, A rn»Lepp, A ndres *Liim ets, A ntsLoitm e, Olev — k iitu seg aL ukner, A areLum berg, T õnu — k iitusegaOselein, Toom asPalum ägi, K aljoP ihl, ReinPääro , MeelisRebane, RaivoRohu la, F redRuhno, A ndrusT uul, HeitiL ätt, Rein (ekste rn ina) M unk, Rein (ekste rn ina)

V e n e Õ p p e k e e l e g a Boiko, Sergei Bronnikov, Sergei D rjanitškin, V ladim ir Kadilina, T a tjana Kannel, Je lena Kortšagina, Larissa Kožanov, M ihhail Kuznetsov, Andrei Mikalin, Valeri Nevalins, Eduard Pljuhbin, V ladim ir Pštšelko, Jü ri Rezepova, Svetlana Seliksar, A leksander Sobolev, Pavel Ždanov, Sergei Zuromska ja, N atalja

Automatiseeritud juhtimissüsteemide eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g a Eomois, M arika Eomois, Peep — kiitusega Kuiv, Sulev — kiitusega Lipso, Juhan i Luik, Lem bit Lukk, Riho

M arkvardt, Einar Oit, HennPikka, Kaie — kiitusega Pärnalaas, Arvo Piigi, TarmoRaudsepp, Jaak — kiitusega Taimsaare, Arvo Viin, Jü riPajupuu, Jaan (eksternina)

V e n e ö p p e k e w l e g a .

Koržets, Viktor Kozlova, Ljudmila Lebedeva, Ljudm ila Lunkov, Aleksander M akejev, Vladimir Mjodova, N atalja Modjagina, Galina Petrina, Tatjana Povilaitis, A leksander Sepp, Jelena Seredenko, Valeri Smirnova, Tatjana,Szües, Nadežda studenetski, Vladimir —

kiitusega Ševtšenko, Galina ZÕkova, N atalja TukatŠjova, Lilia Vlassova, Ljudmila

Elektriajamid ja tööstus- seadm ete autom ati­

seerimine

E e s t i õ p p e k e e l e g a

Bergm an, Ivo Horm, Olev K annukene, P eeter Keir, Ago Kukk, Aimeli Leps, T iit M aaniit, Rein P ajanen , V iktor P artsa , Anne Sam m al, A in Sandre, Ivo Sepp, K ulno Telling, Ahto Viksi, Peedu Viik, H arri

V e n e õ p p e k e e l e g a

Boldõšev, G ennadiJefim enko, T a tjan a — kiitusegaJospa, A rkadiK irillov, BorissK ru tšin ina , L jubovKuzin, V ladim irK upinski, V iktorLihhodedova, Je len aLihliodedov, V jatšeslavRabinovitš, F ridaRodin, SergeiRozanoy, A rkadiSaveljeva, Irin aSaveljev, Ju riS lavina, Regina

LEKTROENERGEETIKATEADUSKONDStjopotškin, K onstan tin Zozulja, Oleg Tõsine, Jü riV ladislavlev, M ihhail —

k iitusega Volkov, Sergei A leksejeva, L judm ila A rbuzov, Ju ri A rbuzova, T a tjan a A verjanov, Sergei B atanov, V ladim ir D ragunov, V iktor Feklistova, L judm ila Goleništšev, Boriss H arlam ov; V iktor Izrae ljan , Igor — kiitusega Kizikova, N ata lja Kogan, A nna K orovin, Ju r i Rabotšev, V jatšeslav Rozenfeld, Irene T agijev, Oleg Tokareva, T a tjan a Z igulin, A leksander V assiltšenko, Je lena V assiltšenko, N ikolai

T ööstusliku soojus- energeetika eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g aÄibast, Toomas A llikm ets, Aime M aandi, K alle Pnusaag, P ee ter Rooneem, Enn ‘

Simson, P ee ter T u tt, Olavi V esiallik, Rein Vesiallik, S igrid Ä ärem ets, Toivo-

V e n e õ p p e k e e l e g a

ArtsÕbaseva, M arin a Bessonov, M ihhail B ojarinova, T a t ja n a D jom in, Vassili D utkevitš, S tan is lav Gorlov, Sergei K arpovitš, T a t ja n a

.K lu n d u k , Ju lia n M ežennaja, N a ta lja M oissejeva, N adežda Peregontseva, P o lin a P riku lis, V itali Pštšelko, Jev g en ia R jab itšev , V ja tšeslav Stepanov, Oleg T aurus, N adežda T uulik , N a ta lja Tšistozvonov, V lad im ir Z arubina, L ju d m ila

Elektrisüsteem ide eriala

E e s t i õ p p e k e e l e g a

K alm et, H illa r H einaste , H eiki K ruger, M arin a K änkinen, V a lte r

Langeproon, Rein Loorits, V ahur Lutus, H annes Mäeküngas, Indrek Narusk, Neeme Oja, Juhan Pikkani, Raul Põllu, Peeter Rajamäe, Toomas Rajamäe, Ulla Sütt, Valdeko Uusküla, Enn Vähi, TõnuJaksen, Ja ak (eksternina) Trifanov, G ennadi (eksternina)

V e n e õ p p e k e e 1e g a

Balabinskaja, Nadežda Balabinski, Sergei Bondareva, Alla — kiitusega Lurje, M aria Nikanorov, A leksander Pantšišnõh, L judm ila Zolotova, N atalja Tavgen, I rin a Baranova, T am ara

(eksternina)Vikulov, A leksander

(eksternina)

Elektrijaamade eriala

V e n e õ p p e k . e e l e g a

Beloussov, A leksander

Griisenko, Irina Fjodorov, Aleksander K atajev, Vladimir Kolberg, Tatjana Kotšetov, Nikolai Maimussova, Irina Netrebenko, Ilona Nugis, Nadežda Popova, Marina- Saveljev, Valeri 'T jurin , Ju riT rušina, Irina . jPrasolova, M arina (eksternina)

Aaevajõüsea dmete, eri ai a

Ve n e õ p p e k e e l e g a

Abramov, Aleksander Arfanov, Nikolai Filippov, Gennadi Hartšenko, Sergei Ivanov, Vladimir Kostjan, Nikolai Lutov, Oleg Maitsev, Grigori M artjušev, Vitali Miller, Andrei -Redkozubov, A leksander Rodionov, Oleg —Semjonov, A leksander Šipulin, Sergei Zinitšenko, Vitali Tetre, Viktor Tsõganov, Sergei Tšernjagin, Aleksei

(Järgneb 4. lk.)

«mmmmm

m u b m n h n mtmmz-SBesat'.

Elektrimasinate eriala V e n e õ p p e k e e l e g a

A fanasjev , Jevgeni B a la jeva , V eera •BogalS, G alina

-̂̂ «saame^aatiiamsa

B ondar, G ennadi Gifin, OlegK orneikova, V alentina K aširina, Olga Lill, N ata lja Nossikova, N atalja S arajeva, L judm ila

ŽuromsM , Igor Tavgen, Igor Tepljakov, A leksander V inogradov, A leksander

Maardlate allm aa­kaevandamise tehnoloogia

ja kompleksse mehhani­seerimise eriala

V e n e õ p p e k e e l e g a

Andrianov, Nikolai

Beljajev, A ndrei K alinin, A leksander Kuznetsov, V iktor Mjodov, Igor N ohrin, Sergei F etrjašev Sergei Prokopjev, V aleri

ksxsms ■

Trükikoda «Ü hiselu», Tallinn , P ikk t. 48/42. Oprast napTKOMa, peKsopaxa, K«MHTera J1KCM u »po$K«»sa TaaauncKoro Hind 9 IrannojiKTexiMJnecKoro HHCTiixyTa «TajiJiiiHCKHil no.iHTCXHHK». TMMorpaipiiH «lO xucaay», IJmick, 48/42.

« T A L läN N A POIAJTEBN4K» , T oim etuse aadress: 200026 T allinn , E hitajate tee 5, TPI, 5. hoone, taha 410, tel. 532-723. Teil. nr. 1303« fA M K H C K H ft HOUKTEXKMBE» A gpec ^e^jiKtpot: 200026 T a n a ra , axwpasrre ie a , 5, THU V rropnye, KOMiiaia 418, t<mi. S32-723. ME-Q5827

KOMSOMOLIAUKIRJAD

Seda, e t «ÕPPIDA, Õ PPIDA, ÕPPIDA » e i toh i v õ tta liiga k it­salt, tõestab jä rg n ev loe te lu n i­m esid, kellele hea töö eest-kom ­somolis tän u , k iitu s t ja lu g u p i­dam ist avaldati,- N ii m õnedki n e is t on ü le in stitu u d i ilm a te i­nud , n ii m õnedki on se isnud m itm ete õnnestunud ü r itu s te t a ­ga, n ii m õnedki neist on saan u d niivõrd om ainim esteks, e t nüüd , kevadel, ei k u ju ta päris hästi ettegi, ku idas sügisel n en d e ta olla ja h a rju d a . M uidugi, asen -

; dam atu id ju e i ole. A ga on ! nuk rus. Iga lahkum ise puhul.

K a rõõm sal lahkum isel, nagu praegu. A itäh teile!

KOM SOM OLIKOM ITEE

’> A UKIRJAD T P I 1979. AASTA i LÕ PETA JA TELE

ÜLKNÜ KESKKOM ITEELT:r

P riit F ik sarv i K aljo K arila id ! R ein K om post

Enn U usküla*

ELKNÜ KESKKOM ITEELT:V

H eiti A llm äe Nelly N ergi

i M are T erno ! H eiti K aera

R iina K irs ] Epp N orit

Lem bi R uubel Toom as S aal V ärd i Soom an Ja a k R audsepp

1 VjatŠeslav R jab itšev ; Igor Iz rae ljan

V äino N orit Je len a Jü rg en s V am bola K irs A n ts L iim ets , . .

MINU .5 AASTA MÕTTEID

% ÕPPETÖÖ ST $H M õnda a s ja käsitle takse

m itm es e ri õppeaines, aga iga kord k iire s ti-k iires ti ja lõ p p tu ­lem us on ikkagi nigel, õ p p e ­program m id peaksid olema enam kooskõlastatud, e t k a ttu -

i m ist e r i aineis e tte ei. tu leks.1 % L aborites tu leb n äd a la

jooksul te h tu d töö vorm istada. K ui aga an tu d labo r põhineb sem estri lõpus läb ivõetaval teoorial, siis sem estri algu l on raske k o rra lik k u a ru a n n e t teha. Teooria puudu jääg id ko rvatakse tav a lise lt m õne vana a ru a n d e üm berk irju tam isega . T ih ti k u -

‘ juneb laboritöö vaid a e h a a n i- Ilseks m õõtetu lem uste ü le sk ir­ju tam iseks. K as ei oleks tu le ­m uslikum , k u i tudeng saab k ä t-

; te m õõdetava ob jek ti ja o tsus­ta b siis Ise, m ida ja ku idas m õõta? Õ ppejõududel oleks m uidugi rohkem tegem ist o tsus­tam isel, kas labor v astab nõ u e­te le või ei, aga see-eest peegel­daks töö a ru a n n e tu n d u v a lt ob jek tiivsem alt tudeng i te a d ­m iste taset.

@ f o r m a a l s u s t e s t #L eian , e t T P I suh te lise lt

vähese paberim äärim isega a s ja ­ajam ised võiksid olla veel ^vä­hem p a b e rlik u lt õõnsad. K õik

teavad, e t osa ühiskondlikke ü ri­tu si (huvialaringide töö, ÜPP. komsomoli ettevõtm ised), mis to im uvad väiksem ates m astaa­pides (rühm as, e^ a la rin g is ...) , on sageli aruande k ir ju ta ja ku ­jutlusvõim e tu lem usena pa lju esinduslikum ad ku i asi v ää rt oli. ' See bluffim ine tagab küll asjaom aste isikute hea m aine, aga tudengielu sisukam aks ei m uuda. K ui sellel teem al avali­k u lt südan t valu tada ehk te isiti öeldes k r i t i s e e r i d a , siis pead kuulm a etteheite id (m inu m eelest õigustam atuid), et sa pole ©ma m aja patrioot, pesed om a m usta pesu, m is on te istel sellega as ja jms. J a a in u lt sel­lepärast, e t küsid — m iks on n ii mõnigi asi ilus ainuüksi pa­beril?

# On k u junenud seaduseks, e t p rak tik a aruanded peavad vastam a e tten äh tu d vorm ile. K uid kui käitis ei taga va ja lik ­ke võimalusi, ei saa ju aus a ru ­an n e sisaldada seda, m ida tege­lik u lt ei teh tud . A ruande kaits­m ine on aga võim alik a inu lt siis, kui s in n a on ju u rd e mõel­dud ja sisse k ir ju ta tu d ka tege­m atajätm ised.

# VABAST AJAST #

% K urta , e t vabal a ja l m i- , dag i te h a ei ole, on m õttetu. Ju b a m eie oma üliõpilasklubi pakub pea igaks päevaks m ida­gi, lisaks huv i- ja eria laring ide õh tud ja instituud ivä lised e tte ­võtmised. Ü ksnes o s a v õ tu s o o ­v i s t ei piisa, tudeng il tu leb enne hoolega kaaluda, kas ta l ik k a jä tk u b aega h u v ipakkunud

ürituses osaleda. Hea, kui ü r i­tused toim uvad perioodiliselt ühel kindlal ajal. Tuleb ju siis m inekust loobuda, kui mõne ettevõtm ise a ja m uutm ine on viinud selle üheaegseks teisega.

® Ü hest am m uräägitud as­jast. L innas peaks olema vähe­m alt üks (ikkagi neli kõrgkoo­li!) eh t tudengite kohvik või m idagi tao list (klubi? m aja? ...) , kus e ri kõrgkoolide tudengid võiksid om avahel kokku saada. Seal saaks ä ra k laarida üliõpi­laste valiel isi «hõõrumisi», mida seni v ist a inu lt m alevas tehakse (näiteks T PI—TPedI jmt.), tu t­vuda te iste tegem istega. Ü htlasi annaks see võim aluse üliõpilas- ta id luse m õjusam aks näitam i- seks-vaatam iseks. «Nooruses», TV-s ja raadios kajastub tuden­gielu praegu siiski vähe.

$ PRAKTIKAST JA EÜ E-st $

# K ahju , e t m inu erialal (raadiotehnika) saab m aleva- rõõme vähe m aitsta. Vaid esi­m ene suvi on vaba, edasi tu le ­vad prak tikad . Viimasel a ja l on jjuttu elnud prak tika, m aleva ja teen induse («Ekspress») ühen­dam ise võim alustest. Suvel raa- d ie te-te lev iisorite ja m uude elektriseadm ete parandaja tena kü last kü lla liikuvad T PI tu ­dengid võiksid küll reaalseks saada. Igal juhu l kasulikum ja lõbusam, kui kaks kuud e tte ­võttes p rak tik a lõppu oodates istuda.

# EKSAMITEST, ARVESTUSTEST ©

# Eksam id on kahe otsaga:

kas veab või ei. Kui vastad ek­sam il küll kõik ära, aga õppe­jõud paneb semestri kontroll­tööde tulemusi arvestades nõr­gem a hinde, teeb tu ju viletsaks. Eks see eksamil vastam ine ole rohkem juhuse asi. Kontrolltöö­de arvestam ine vähendab ju ­huse osatähtsust, aga teiselt poolt üks nõrk kontrolltöö ei tähenda, e t ka eksamiks see m aterja l õppim ata on. Nii ei os­kagi tahta, kuidas ' õppejõud hindam a peaks, sest head ja õnnestunud kontrolltööd anna­vad vahel õiguse parem ale h in ­dele sem estri töö eest eksamil, kus sul midagi parajasti meelde ei tulnud.

© A rvestusnädal on õudne aeg. M uudkui torm a. Meele teeb m ustaks, kui ei leia õppejõudu eest konsultatsiooni ajalgi. Ta­haks aga tänada neid õppejõu­de, kes tudengite tunglemisega kohanenud on ja võtavad rah u ­liku lt ka tund aega pärast am etliku aja lõppemist ju tu le- soovijaid vastu. Meeldiv, kui üleüldise kiirustam ise taustal leidub õppejõude, kes suhtuvad tudengisse inim likult (ja indi­viduaalselt) ning arvestavad konkreetsete tingimustega, m it­te aga kuivade eeskirjadega.

Ülaltoodud lugu on k irja pandud diplomi kaitsmise päeva eelõhtul.

MEELIS PÄÄRO

MEES VILJANDI MEK-istN ii võis nädal tagasi v is t ju ­

ba öelda, eh kki m ees ise käis alles ringi, d ip lom iprö jekt k a e n ­la all ja ootas ka itsm isjärge. Suunam ine (koos korteriluba- dusega) aga: oli. am m u olemas. Viljandi M EK-is juba d ip lom i- praktikal oldud ja d ip lo m itee - •

magi oli selline: «V ilja n d iM EK -i eh itus-m ontaažitööde omahinna analüüs.»

See mees, V iljandist p ä rit ja Viljandisse ' hea meelega. tagasi/ minev, on M A T I TAEL. L Spetah TE (ehituse ökonoom ika ja or- - ganiseerimise eriala) k iitu seg a On igapidi rahul oma koo liaas­tate ja õppejõududega, eriti meenutab eh itu steaduskonna dekaani dots. L em bit Jooritsa t ja oma diplomitöö ju h e n d a ja t- Ülo Roomat.

Kõik T PI suved on M ati/ Taelal m öödunud m a leva s —

meistrina, m eis ter-ko m a n d ö ri­na. Tänavu on ta Põhja regioo­ni insener. .

Mees ise arvas, et teda k isu b ju st praktilist tööd teg em a ja uurijanatuuri tem as pole. Ja,-. kui V iljandi M EK saab enesele TPI kiitusega lõpetanud m e is t-- ri, kel pealegi E Ü E -kogem useü kaasas, pole selles fa k tis v is t tõesti midagi laita.

IN G A LE©K/.

V astutav to im eta ja G. HAZAK.

HEA RÜHM KO (komsorg Nelly Nergi, rühma­vanem Kalle Kanarik, ameti- ühin aiiorganisaata r Tii na Palu - mägi)».

Nagu . väidab õppejõud, on tänaste tublide kaitsmistule­muste juured kateedris tehtud tõhusas ÜTÜ töös.

Tugevate seast parimaid ni­metada on raske, kõik tundu­vad olevat kiitust väärt. Dots. Köstnsr nimetab siiski mõnd, kes end ja oma tööd eriti meel­de jätsid. Nelly Nergi ja Tiina Paii: mäe diphmiprojektide tee­m aks oli kalatööstus, tööd olid seotud lõpetajale tulevaste töö­kohtadega. Nelly läheb Kirovi- nimelisse ka lur‘kolhoosi, Tiina Pärnu Kalakombinaati. Teoree­tilisemat laadi olid A nu Lett- nori ja Kaile Kana riku diplo­mitööd, mis käsitlesid toidu­ainete analüüsi meetodite täius­tamist, et teha kindlaks pisi­m at egi kantserogeensete ele­m entide olemasolu toiduainetes. Olav Korjus uuris fruktoosi, dieettoiduks vajaliku, suhkru tootm ist. Tema töö oli üks osa kateedris tehtavast suuremast uurimistööst, mille tulemused leiavad osalist juurutam ist ju ­ba selle aasta lõpul.

Mida arvavad asjaosalised ise? Anu Lettner ja Anne Lau­m ets, kes vaevaks võtsid pärast palavat kaitsmispäeva toim e­tusse ju tu le tulla:

* Hea, et ta läbi on (see täna­ne päev). K a h ju , et ta otsa. saab (need viis aastat). OH üks aeg..

* Kõige raskem? Vist I ja I II kursus. I sellepärast, e t siia oli kõik võõras, III sellepärast, et sessid olid parajad pähkl id .

* Oo-jaa, meie rühm a l on, tõesti lemmikõppejõud — dots. A. Halling, kes luges meile tööstuse planeerimist. Eriala­õppe j õud on jäänud kõ ik m e e l­de oma aine heade tu n d ja te ja. edasiandjatena: dots. K arl Kask.,.' dots. Aino Kann, dots. Enn ' S i i­me r. Jah ja muidugi Aarne- Suurihali laborid! See oli ju s t see raske III kursus, k u i m e tefaa kae all likööri teg im e ja leiba küpsetasime. Ega temagi vähem nõudnud, aga ikka os­kas kõige raskemal kohal ja p i ­kemal päeval lõbusa sõna v i ­sata.

Tänavusest lõpuaktusest ala­tes lakkab KO-101 a m e tlik u lt olemast. Aga nagu õppejõudude poolelt kuulda oli, annab tugev ja hea rühm end kaua h ilje m ­gi tunda. Ikka m õtled tag a n t­järele ja kipud teisi tem aga võrdlem a ja ka te is te lt sam a. nõudma.

Tipimaja seinte vahe lt vä lja ­saadetud KO aga jä tkab T a llin ­nas, Pärnus, Koosal, Põrku,nis,. Hiiumaalgi. Jõudu, sam asugust tööisu, õnnest rääkim atagi!

H ILLE K A R M

Pealkiri sellele loole tuli ise­enesest. Keeraiateaduskonna lõ­petajale nimekirja siira itsedes jäi pilk KO rühmal (konservee­rimise tehnoloogia eriala) pida­ma. 23 nime, mõnedki neist ins- t ituudis e::r.e- kuuldud (tähen­dab aktiivsed inimesed) ja ter­velt 6 kiitusega lõpetajat! (Kes huvitub peaasjalikult protsen­tidest, saab siinpuhul ühe rüh­ma kohta üpris hea näitaja).

A Sellel Sven A r- beti teh tud pildil on KO-101 12.juunil, kaitsm ise päeval.

Nädal tagasi teisipäeval, 12. juunil. Ruum ist 4-301 õhkub pa­rajal pabinat. KO kaitseb dip- lomiprojekte ja -töid. Koridoris pärin vaheajal toiduainele teh­noloogia kateedri juhatajalt dots. Ado Köstnerilt: «Mis m u l­je d ?» «Head. Tegem ist on era­kordselt tugeva rühmaga.»

Ülivõrdes hinnang, mida õp­pejõud ise aitab sama päeva pärastlõunal lahti mõtestada.

Dots. A . Köstner: «Tänavune KO on m idagi rohkem at kui lih tsalt kuus kiitust pluss te i­sed. Ka kõik teised selles rü h ­mas on tugevad, kuigi ehk m it­te m aksim aalselt. Arvan, e t te­gem ist on kollektiiviga sõna parim as m õttes ja suur «süü» selles on olnud rühm a kolm ikul