KohtuvõimKohtuvõim

Piret TänavPiret Tänav

Põlva ÜhisgümnaasiumPõlva Ühisgümnaasium

Kohtu iseseisvus ja Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatia sõltumatus on demokraatia

riigi kohustuslik tunnusriigi kohustuslik tunnus

Eesti kohtusüsteemEesti kohtusüsteem

Tsiviilhagid Kriminaal-

asjadHaldusasja

d

Linna- ja maakohtud Linna- ja maakohtud

Apellatsioonid

Kassatsioonid

Halduskohtud Halduskohtud

RingkonnakohtudTallinn Tartu Jõhvi

RingkonnakohtudTallinn Tartu Jõhvi

MaakohtudMaakohtud Maakohtud arutavad esimese astme Maakohtud arutavad esimese astme

kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.edasi kaevata ringkonnakohtusse.

Eestis on neli maakohut: Harju-, Viru, Tartu Eestis on neli maakohut: Harju-, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. ja Pärnu maakohus.

Kui inimene tahab esitada maakohtule Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja.kohtumajja.

Maakohtute struktuuri kuuluvad Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. kriminaalhooldusosakonnad.

Põlva kohtumaja (Võru 12)Põlva kohtumaja (Võru 12)

HalduskohtudHalduskohtud

Halduskohtud arutavad esimese Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. astme kohtuna haldusasju.

Halduskohtu pädevus, halduskohtusse Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikushalduskohtumenetluse seadustikus..

Eestis on kaks halduskohut Tallinnas Eestis on kaks halduskohut Tallinnas ja Tartus, milles on kokku 27 ja Tartus, milles on kokku 27 kohtunikukohta.   kohtunikukohta.  

RingkonnakohtudRingkonnakohtud RingkonnakohtudRingkonnakohtud vaatavad teise astme vaatavad teise astme

kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale halduskohtute lahendeid nende peale esitatud esitatud apellatsioonkaebusteapellatsioonkaebuste, erikaebuste , erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.kuhu kuulub kolm kohtunikku.

Eestis on Eestis on kolm kolm ringkonnakohut (Tallinna, ringkonnakohut (Tallinna, Tartu ja Viru), milles on kokku 48 Tartu ja Viru), milles on kokku 48 kohtunikukohta.kohtunikukohta.

RiigikohusRiigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, Riigikohus on kõrgeima astme kohus,

kes vaatab kohtulahendeid läbi kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korraskassatsiooni korras st. kohtuprotsessi st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule.

Riigikohus on ühtlasi ka Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul Presidendi ettepanekul

KohtusüsteemidKohtusüsteemid

Anglo-Ameerika Anglo-Ameerika mudelmudel

Kohtunik on omab Kohtunik on omab poliitilises kultuuris poliitilises kultuuris

suurt mõjuvõimu, ta on suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. valitseva korra kaitsja.

Kohtusüsteem on Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ühtne, tipnedes ülemkohtuga.ülemkohtuga.

Mandri-Euroopa mudelMandri-Euroopa mudel

Kohtunikud nimetab Kohtunikud nimetab ametisse valitus, vajalik ametisse valitus, vajalik õigusalane kõrgharidus, õigusalane kõrgharidus,

amet on eluaegne, ta amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale on lojaalne kehtivale

korrale. Kohtusüsteem korrale. Kohtusüsteem on mitmeharuline, on mitmeharuline,

kõrgemaiks astmeks on kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus.konstitutsioonikohus.

Kohtunik ei või olla:Kohtunik ei või olla:

Riigikogu ega valla- või linnavolikogu Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; liige;

erakonna liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik

osanik, juhatuse või nõukogu liige ega osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; välismaa äriühingu filiaali juhataja;

pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; ega kinnisasja sundvalitseja;

vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

Õigust mõistab ainult Õigust mõistab ainult kohus(1)kohus(1)

KaasistujaKaasistuja-- kuulub kriminaalasju kuulub kriminaalasju lahendava kohtu kooseisu lisaks lahendava kohtu kooseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5 aastaks kohtunikule, valitakse ametisse 5 aastaks linna/vallakogu poolt, kus asub kohus.linna/vallakogu poolt, kus asub kohus.

Süütuse presumptsioon- Süütuse presumptsioon- on on kriminaalmenetlusekriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Advokaat-Advokaat- ehk kaitsja, juriidilise ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine.kohtualuse huvide kaitsmine.

Õigust mõistab ainult Õigust mõistab ainult kohus(2)kohus(2)

Prokurör Prokurör - süüdistaja, tema peab - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest.eest.

HagiHagi- - kohtule esitatud avalduskohtule esitatud avaldus HagejaHageja- osapool, kes esitas kohtule - osapool, kes esitas kohtule

avalduseavalduse KostjaKostja- - peab kostma, vastama peab kostma, vastama

hageja pretensioonile.hageja pretensioonile.

Õigust mõistab ainult Õigust mõistab ainult kohus(3)kohus(3)

Tsiviilasi-Tsiviilasi- kohtuasi, milles on mõlemal kohtuasi, milles on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Nt. Abielulahutus, ei käsitleta kui süüdlast. Nt. Abielulahutus, kinnisomandi ost/müük, võlgade kinnisomandi ost/müük, võlgade tagastamine/tasumine, lapsendamine jne.tagastamine/tasumine, lapsendamine jne.

KriminaalasiKriminaalasi- selle käigus kogutakse - selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Nt. kuritegu ning kes on loos süüdlane. Nt. Vargus, ametiseisundi kuritarvitamine jne.Vargus, ametiseisundi kuritarvitamine jne.

ÕiguskantslerÕiguskantsler

Õiguskantsler- Õiguskantsler- teostab järelevalvet teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. vastavuse üle.

Kriitika õiguskantsler Allar Kriitika õiguskantsler Allar Jõksi suunasJõksi suunas

Kohtusüsteemi Kohtusüsteemi funktsioonidfunktsioonid

õiguskorra tagamine ja kodanike õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse õiguste kaitse

seaduste konstitutsioonikohasuse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve järelevalve

erinevate võimuinstitutsioonide või –erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustamine tasandite tasakaalustamine

kehtiva valitsemissüsteemi kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine toetamine ja stabiliseerimine

ÕigusÕigus

Õigus-Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum.suhete kogum.

ÕigusriikÕigusriik- õigusteaduslik termin - õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsejad kui alusel, mida järgivad nii valitsejad kui valitsetavad.valitsetavad.

Õiguse harudÕiguse harud Eraõigus Eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke (puudutab kõiki õiguslikke

küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik))isik))

Avalik õigusAvalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) (juriidilised isikud)) 

füüsiline isikfüüsiline isik - eraisik - eraisik juriidiline isikjuriidiline isik - varaliselt iseseisev, - varaliselt iseseisev,

maksukohustusi ise kandev asutus, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon organisatsioon 

Õigusakti vastuvõtmineÕigusakti vastuvõtmine

Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised õigusaktid, Riigikogu ratifitseerib

Rahvusvahelised õigusaktid, Riigikogu ratifitseerib

võtavad vastu

Eesti Vabariigi kodanikud

Eesti Vabariigi kodanikud

võtavad vastu Eesti Vabariigi põhiseadusEesti Vabariigi põhiseadus

Eesti Vabariigi Riigikogu

Eesti Vabariigi Riigikogu

Eesti Vabariigi president,

valitsus,volikogu,linna/ valla valitsus

Eesti Vabariigi president,

valitsus,volikogu,linna/ valla valitsus

võtab vastu

võtavad vastu

Eesti Vabariigi seadusedEesti Vabariigi seadused

Seadlused, määrused, korraldused, otsused,Käskkirjad, juhendid,

eeskirjad

Seadlused, määrused, korraldused, otsused,Käskkirjad, juhendid,

eeskirjad

Õigusaktide hierahiaÕigusaktide hierahia

Õigusakt Riigivõimuinstitutsioon Üldakt Üksikakt

Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus määrus korraldus Minister määrus käskkiri, korraldus Maavanem korraldus Valla- ja linnavolikogu määrus otsus Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus