–10%

sõdurileht20. OKTOOBER 2014, ISSN 1736-3411

2 5

Liitlaste õhulahing Eestis

Soodustusedajateenijale

3. oktoobri õhtul ületas Eesti piiri rong Ameerika ühendriikide soomus­tehnikaga, mis jõudis hommikuks Tapale.

K augusest kostuvad vil­kurite sireenid, loo­juva päikese valguses

valmistub sõjaväepolitsei Ameerika soomustehnika saabumiseks. Silmapii­rilt nagu paistab midagi, see on ajaloo­line hetk – mööda rööpaid rühib sadu tonne kandev väsimatu vedur Valga suunas. Sõjaväepolitsei võtab kohad sisse, rong jõuab Valka kell 17.44. Sõja­väepolitsei moodustab ümber rongi ringkaitse, kedagi ei lasta ligi. Pärast vedurite vahetust jätkab rong kell 21.00 teed Tapa suunas.

Oma sihtpunkti, Tapale, jõuab rong kell 2.03, ülejäänud ööks jääb ta sõjaväepolitsei valvsa pilgu alla. Vara­hommikul hakatakse rasket koormat maha laadima ning sõjaväelinnakusse viima. Huvitav on näha, kuidas vene rahvusest raudteetöölised ja ameerika sõdurid pingutavad koos ühise ees­märgi nimel. Tekkinud keelebarjäär ületatakse lihtsate käemärkidega ning tegevus sujub tõrgeteta. Kokku laadi­takse rongilt maha 9 soomustranspor­tööri, 8 jalaväe lahingumasinat ja 19 tagalatoetusmasinat.

8. ratsaväerügemendi soomus­üksuse viibimine Eesti pinnal on vägagi oluline. Löögijõu poolest on see sama­laadsete seas üks tugevamatest. Nende eesmärk on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. Vaja­dusel on nad võimelised koondama kogu üksuse Texasest Eestisse päeva­dega. 8. ratsaväerügement on varem osa võtnud sõjalistest operatsioonidest nii Bosnias kui ka Iraagis.

Praeguseks on üksus sooritanud esi­mesed taktikalised manöövrid ka Eesti pinnal, kus ameeriklased demonstree­risid oma tehnika efektiivsust avalik­kusele. Täpsemalt saab sellest lugeda seekordses lehes.

Nüüd on vaja neil tõestada ennast ka Eesti kaitseväele. Selleks, et saada võimalikult hea ülevaade masinate või­mekusest maastikul, tuleb Eesti üksus­tel teha liitlastega põhjalikku koostööd. Peame vedama nad läbi soode, met­sade ja rabade, pigistama masinatest välja maksimaalse tulemuse, sest juba järgmisel aastal on plaanis Eesti kaitse­väel endale soetada sarnased lahingu­masinad. Sellest ostust sõltub laias laastus kaitseväe tulevik, sest taolise suure investeeringu puhul on rahva silmad suunatud meie peale.

Raido RandojaFOTO: KEIO RAAMAT

Ameerika ühendriikide soomustehnika ültamas Läti–Eesti piiri.

Kaitseväes teenivad tippjalgpallurid

4

sõdurileht20. OKTOOBER 20142

paneb skeptikud ja mitteteadjad uskuma, et kaitsevägi ei ole liht­

salt sõjamängimine, niisama püssipauguta­

mine hektaritesuurustel kinnistel aladel, liitlastele

meeldida soovimine vms.Luban, et ühel päeval te

võite minu käest küsida, mis on TVJ, SAO, StTako või DHT. Ühel ilu­sal päeval ma äkki orienteerun selles

kõiges, praegu aga ärge pange pahaks ning ärge itsitage mu rumalana tun­duda võivaid küsimusi, ma olen väl­jast. Veidi teisest maailmast, aga see ei kahanda millimeetritki minu moti­vatsiooni. Ma ei saa anda vannet anda oma riigi eest elu, ma saan kinnitada seinale eelmisel aastal kaitseväe juha­tajalt kindralmajor Riho Terraselt saa­dud tänukirja, sättida pliiatsid topsi ning teha tööd turvalisema tuleviku ja helgema homse nimel.

Kerli Dello

RAIDO RANDOJA madrus Sõdurilehe peatoimetaja

tsitaat

TEAVITUSKESKUSFiltri tee 1215007 Tallinntel 717 2179Peatoimetaja: madrus Raido Randoja

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

Küljendaja: madrus Sander Siim Keeletoimetaja: Kairi VihmanToimetaja: nooremseersant Lauri Peterson Fotograaf: madrus Keio Raamat Operaator: nooremseersant Tair Timmi

juhtkiri

30. septembrist kuni 1. oktoobrini tuhises Balti riikide õhuruu­mis erinevate riikide reisilennukeid, õhuväe hävitajaid ja radarlen­nukeid. Sõdurileht käis kohal ja uuris, miks nii palju liitlaste õhusõidu­keid Eestit väisas.

Ühel kargel sügishommikul juhtub midagi ootamatut – Eesti piirivalve lennuk L­410

kaotab sideühenduse maapealse len­nuliikluse juhtimiskeskusega, lennuki signaal haihtub.

Ühendust pole võimalik taasluua ja lennuk on sisenenud pahaaima­

matult Soome õhuruumi – L­410 saadetakse otsima Soome õhuväe hävitajad F­18 Hornet. Pole teada, mis juhtus. Hävi­tajad sooritavad kiirelt püüdelennu ja avastavad Eesti lennuki Soome taevalaotuse kohal.

Et lennukiga kontakti saada, võtavad hävitajapiloodid kasutusele visuaalsed suhtlusvahendid, sest Eesti lennukit on ilmselt tabanud mingisugune side­ ja navigatsiooni­vahendite rike. Lennukid suhtlevad seejärel omavahel visuaalselt, kasu­tades selleks tiivaviibutusi ja muid manöövreid. Üks hävitaja asub Eesti lennuki ühel ja teine teisel küljel, et mõlemal hävitajapiloodil oleks otsene silmside kokpiti ja Eesti len­nuki ära eksinud aviaatoritega.

Soome hävitajad eskordivad Eesti

Sõda ja rahu Eesti taevalaotuses

Kerli Dello chill’ib teavituskeskuses

lennuki tagasi Soome lahe kohale, kust selle võtavad vastu Eesti õhu­ruumi turvavad Saksa hävitajad. Saksa üksus on Eesti taevalaotust valvanud juba sep­tembri algusest. Saksa õhuväe au ja uhkus, kaks Euro­fighter Typhooni, juhivad Eesti L­410 tagasi Eestisse, kus see maandub ohutult Ämari lennu­väljal. Maandumisel lendab üks hävi­taja Eesti L­410 ees ja teine taga, möirates sellest vuhinal mööda, kui Eesti lennuk on juba maandunud. Lõpp hea, kõik hea.

Kuid see pole veel kõik. Päeva teisel poolel lendab siinmail ringi Ühendku­ningriigi radari­ ja staabilennuk E­3 Sentry, et otsida võimalikke aeglaselt ja madalal lendavaid õhusõidukeid. Üks selline lennuk, mida võib olla

raske märgata, on An­2 „moosiriiul”, sest see on väga kerge raamiga. An­2 ka peatselt avasta­takse, kuigi selles

praktiliselt metalli polegi. Samal ajal kui brittide E­3 Eesti An­2 otsis, pida­sid liitlaste sõjalennukid omavahel ägedaid õhulahinguid. Sõda oleks justkui täies hoos.

Tundub uskumatu? Tegelikult on see kõik osa stsenaariumist, mida kasutati kahepäevasel Balti riikide õhuruumis toimunud õhu­turbeoperatsioonil (BRTE). Sõjaline õppus toimus 30. septembrist kuni 1. oktoobrini Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis. Sellest võttis ligikaudu kümme Eesti liitlasriiki: Soomest,

Rootsist, Saksamaalt, Portugalist, Ühendkuningriigist, Hollandist ja Kanadast. Esimest korda maandusid Ämaris Rootsi mitmeotstarbelised

hävitajad JAS­39 Gripen.

Maapinnalt jäl­gisid operatsiooni Kreeka ja Hispaania õhuväe esindajad, kes olid tutvumas

Eesti õhuväe ja Ämari lennubaasiga. Hispaania õhuväelastele oli õppust eriti tähtis jälgida, sest Hispaania kavatseb saata uuest aastast Eestisse oma lennukeid, et tugevdada Balti piirkonna õhuturbemissiooni. Õhu­väe ülem kolonel Jaak Tarien rõhutas ka, et kuna BRTE leiab aset juba 19. korda, tõestab see NATO ühistege­vuse tugevust ja kauakestvust.

Kolonel Jaak Tarieni sõnul har­jutati õhuturbeoperatsioonil situat­sioone, mida võib ette tulla reaalses elus, nagu näiteks ootamatu side­katkestus õhusõidukiga või madalalt lendavate lennuvahendite jälgimine. Erilist tähelepanu pööratakse maail­mas sideühenduse kaotanud lennuva­hendite vastu Al Qaeda poolt 9. sep­tembril 2001 toime pandud rünna­kute tõttu. Sellest ajast saati on kar­mistatud lennureegleid, et kontrollida lennukeid, millega enam ühendust ei saa, ja hoida ära tulevasi terroriakte.

Esimene Balti õhuturbeharjutus toimus 2008. aastal. NATO õhuturbe­harjutused on plaanitud vahetuma iga nelja kuu tagant, et mõlemad hävi­tajate rotatsioonid saaksid osaleda samal harjutusel.

Lauri Peterson

Kui brittide E-3 Eesti An-2 otsis, pidasid sõja-lennukid õhulahinguid.

Ühel kargel sügishom-mikul juhtub midagi ootamatut ... lennuki signaal haihtub.

Septembris alustas kaitse väes tööd ajakir­janik Kerli Dello. „Tere­visiooni” uudistelugeja­na tuntud Dello töötab nüüd toimetajana­pro­dutsendina teavituskes­kuses, mis on kaitseväe teavitusmaterjale tootev üksus.

Sõlmisin endaga kevadel kokku leppe mugavustsoonist lahkuda. Korjasin telemajast

asjad kokku, naeratasin siiralt eba­meeldivale keskastmejuhile ning tundsin ennast vaba ja õnnelikuna. Teadsin, et Eestis on kaks struktuuri, kus ma töötada tahaks – politsei­ ja piirivalveamet või kaitsevägi. Pärast mitut telefonikõnet vilkus ekraanil Hannes Võrno number ning meeli­erutav jutuajamine sai teoks.

Kevadest sai sügis ning mul on elus esimest korda isiklik laud, pliiatsi tops ja neli sahtlit. Tean, et nüüd läheb põnevaks, mul on selja­tagune ja MINU inimesed.

Praegu tundub, et kõigi kaitseväe üksuste, struktuuride, staapide, ini­mestega kurssi saamiseks kulub vähe­malt neli aastat. Kõik tundub kee­ruline inimesele, kes varem puutus kaitseväega kokku vaid siis, kui oli mõnes saates vaja näiteks öövaatlus­seadmeid või pisikest sõitu soomukis. Ma olin lihtne „tsiviil”, kes mööda Järvevana teed sõites ahmis endasse seda võlu, mis kiivalt varjavate aedade tagant paistis nii kättesaamatu.

Tunnistan, ma ei ole kunagi mõel­nud sellele, et astuda ajateenijana kaitseväkke. Olen selleks liiga väike, liiga roosas mullis naine, liiga põik­päine. Aga mulle on siiralt muljet avaldanud ajateenijad tänaval, kes ootavad foori taga rohelist tuld, seis­tes hanereas, käed seljal.

Nüüd on minu kord panustama hakata. Ma usun ja loodan, et mul

on, mida anda. 20 aastat meedias kasvatas ja õpetas, jättis jälje, kinkis, võttis ära ja täitis lünki. Minu parimad sõbrad on Ees­tis (olgem ausad, mõni neist juba ka mujal maailmas) tunnusta­tud telerežissöörid, operaatorid, saate­juhid, helimehed ja valgustajad. See annab mulle ülbuse arvata, et ühel päeval toodab teavituskeskus üli­kvaliteetset pilti, heli ja sõna. Sellist, mis

Mis rauter, mis sotra?Luurerühma rekke tulemusena avastati 9. oktoobril piiri lähedalt tundmatu riigi soomusüksus – 5 rauterit, 6 sotrat ja 70 meest. Praegu on olukord kontrolli all ning asjad klaaritud ainuüksi lävimeeskondade abil, ilma laskekehi ja ohjukeid kasutamata. Pärast sündmusega seotud isikute kuulangut jõuti selgusele, et riik on olukorraga toimetulemiseks piisavalt kergas.

Eelnev lõik on puhas fantaasia, et näidata teile uusi sõnu, mis võitsid 14. märtsil välja kuulutatud uute sõjandussõnade võistlusel ehk sõnausel. Nüüdseks on järgnevad sõnad osaks meie igapäevasest keelepruugist ning peame neid tundma.Reke, rekke, reket – tegevus, mille eesmärk on vaatluse või muude avastamismeetodite abil infot hankida.Rauter – jalaväe lahingmasin või liikur.Sotra – soomustransportöör, soomusveok.Klaarimine – tegevus, millega välditakse vastastikust häirimist või oma kontrolli all olevate süsteemide ohustamist.Lävimine – kontakti hoidmine eri üksuste või väe- ja relvaliikide, kuid ka näiteks tsiviilasutuste ja sõjaväestaapide vahel.Laskekeha – lendkeha, mida on võimalik relvast välja paisata.Kerksus – süsteemi, isiku, kogukonna või ühiskonna võime hakkama saada inimese või looduse põhjustatud ohtudega.

Kaks sõna, millele ei leitud vastet:Missile – iseliikuv lendkeha, mille lennujoont ja suunda saab muuta. Võimalik vaste oleks ohjuk.Debriefing – infokogumismeetod, mis tähendab oma üksuste ärakuulamist ja nendelt info kogumist. Kaks võimalikku vastet sellele sõnale on kuulang ja küsor.

Kokku osales sõjandussõnade võistlusel 58 inimest 531 sõnaettepanekuga, mis näitab, et Eesti inimesed on huvitatud keele arendamisest igal tasandil. Emakeel on see, mis seob rahva tervikuks ja näitab, et me eksisteerime. Seetõttu peame ka selle eest hoolt kandma.

FOTO: TAIRI TIMMI

Soome F-18 hävitajad eskortisid Eesti piirivalve lennukit Soome laheni.

„Mulle tundub, et armee aitab

poistel mehistuda. Ja muidugi Eesti

asendit arvestades on reservarmee igati

loogiline valik.”

19aastane Prantsuse üliõpilane Sylvie GerardTapa linnakut külastades

FOTO: ERAKOGU

sõdurileht20. OKTOOBER 2014 3

USA armee näitas Tapal soomusmusklit8. oktoobril esitles USA armee Tapa lennuväljal mehhaniseeritud kompanii soomustehnikat. Rasketehnika kuulub Ameerika ühendriikide 8. ratsaväerüge-mendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompaniile, mis paikneb Tapal alates oktoobri algusest.

Eesti kaitseväe juhatajale, kaitse-ministrile, USA suursaadikule Jeffrey Levine’ile, ajakirjanikele ja välisküla-listele esitleti USA üksuse uusimat rauterit (jalaväe lahingumasinat) M2A3 Bradley.

Bradley meeskonda kuulub kolm liiget – komandör, sihtur ja juht – ning rauteri tagaosas on istumisruumi seitsmele reisijale. Tegu pole siiski ainult „lahingutaksoga”, mis sõdureid sõjamöllu kohale toob ja ära viib, sest soomuki peal on täiesti arvestatav rel-vastus. Peale 25 mm Bushmaster kiir-laskekahuri on Bradley käsutuses TOW tankitõrje raketisüsteem ja 7,62 mm kuulipildur. Need omadused teevad Bradleyst hirmuäratava vastase.

A-3 markeerib seda, et tegu on soomuki uusima väljalaskega. M2A3 uuenduste hulka kuulub näiteks koman-döri isiklik infrapunakaamera ja parem tulejuhtimissüsteem.

Külalised said lähedalt näha ka Iraagi ja Afganistani lahingutes karastunud sotrat (soomustransportööri) Stryker, mis on olnud USA sõjaväe kasutuses alates 2002. aastast. Ka Strykerit on aja jooksul palju uuendatud ja nüüdis-aegsetel versioonidel on V-kujuline soomus, et kaitsta seda isetehtud lõhke seadeldiste vastu.

Pealtvaatajaile näidati ka masinate tegevusvõimekust ja lahingtaktikat. Kui Bradleyd simuleerisid kahurituld maha-jäetud lennujuhtimishoone pihta, siis Strykerid tõid võitlustulle jalaväejaod, mis selle jõuliselt vallutasid.

8. ratsaväerügement võttis Tapale kaasa kokku 8 M2A3 Bradleyt, 9 Strykerit ja mitu tagalatoetusmasinat. Üksus on pärit Texasest Fort Hoodist, ja plaanib viia läbi väljaõpet koos Eesti kaitseväega.

uudised

SL

SL

FOTO: ARDI HALLISMAA

Septembrikuu viimastel päevadel käisid staabi­ ja sidepataljoni ajatee­nijad langevarjuhüpet sooritamas.

Kui rühmavanem nooremvee­bel Roman Pille tutvustas esimest korda meile oma

kogemusi langevarjuhüpetega, siis tärkas meis huvi ka ise seda proo­vida. Veebel Pille võttis seda kuulda ja juba mõne päeva pärast oli plaan valmis, langevarju­kooliga räägitud ja transport ole­mas. Seejärel koguti kokku hüppest huvitatud inimesed ja pandi paika kuupäev, mis mahtus meie välja­loa sisse. Jäi ainult ootusärevus ja väike kartus tuleva ees.

Pärast tavapärast reedet patal­jonis liikusime sõjaväe langevarju­klubi poole, kus meid ootas neli tundi teooriat. Omandasime hüppe asendi – pea kuklas, pilk lennukil, jalad kõverdatud, käed 45kraadise nurga all kõrval – see tagas võimalikult stabiilse kukku­mise enne langevarju avanemist. Viimse detailini said selgeks kõik 24 võimalikku tõrget ja tegevus nende korral. Tõrke eemaldamise ebaõnnestumise korral oli õpikus suurelt ja punaselt kirjas „AVADA VARULANGEVARI!”. Pikk teooria­tund süvendas veelgi mõtteid kii­relt lähenevale hüppele.

Hüppepäev algas varakult. Enne lennukile astumist tehti selgeks,

Staabi­ ja sidepataljoni ajateenijad hüppes

kuidas toimetada langevari maan­dumisplatsilt tagasi ilma, et nöö­rides oleks umbsõlmesid ja var­jus rebendeid. Võimalikult pehme maandumise jaoks korrati lapseea lemmikut – kukerpalli ja drilli­sime turvalistes tingimustes tege­vust lennukil. Õpingute lõpuks tegime eksami teadmiste kohta ning panime selga ka õppelange­varju, millega sai korduvalt varu­langevarju avamist harjutatud.

Viimase asjana võt­tis instruktor igaühe individuaalselt oma

kõrvale ja korrati üle kõige väikse­madki puudused eksamil.

Vaadates kaasajateenijatega videoid sõjaväe langevarjuklubi kohta aastast 2002 kostus käsk­lus „valmistuda!” – see tähendas, et altimeeter tuli käele, langevari selga ja kiiver pähe panna. Maja ees tehti rivistus, kus kontrolliti üle langevarju avami­seks vajaminevad nöörid ja altimeetri näit. Kaardil näi­dati soovitatav maandumisplats ja tuulelippude asukohad. Liikudes mööda rada lennuki poole oli õhus tunda ärevust.

An­2, suurim tänini kasutuses olev kahepinnaline lennuk, oli meie lendav vaip. An­2 erineb täielikult tänapäeva reisilennukitest. Mugavate nahkist­mete asemel on plasttoolid, pehmete seinte asemel metallkorpus ja suurte uste asemel väike avavus, kust vaid kummardudes sisse ja välja saab.

Lennuki rattad tõusid maast lahti ja enam ümbermõtlemist ei olnud, alla pidi tulema ühtemoodi. Juba 300 meetri kõrgusel, hetkel, millal me võisime kiivrid peast võtta, oli silma järgi maapind üsna kaugel, kuid kõr­gus tõusis veelgi ja hüppe kõrgusel (1200 meetrit) meenutasid autod sipel­gaid, kes ühes kolonnis oma rada mööda edasi liiguvad.

Kõlas esimene sireen ja panime kiivrid pähe. Mõne minuti pärast kõlas teine sireen, selle järel avas instruktor lennuki ukse. „Püsti!” – lennuki paremal pool istuvad hüp­pajad tõusid püsti ja võtsid üks­teise taha ritta. „Uksele!” Instruk­tor eemaldas samal ajal meduusi, mis hüpates täitub õhuga ja tõm­bab langevarju lahti. Olles hüppe

jaoks valmis sead­nud, kõlas küsimus: „Olete valmis?”, mis hetkeks pani mõt­lema, kuid enam tagasiteed ei olnud

ja kõik vastasid järgemööda ühtse vastuse „Jah!”. Kostus veel viimane sõna instruktorilt: „Mine”.

Hüppasin väikese kõhklusega lennukist välja. Langevarju avamise hetkeni valitses peas täielik sega­dus. Ei saanud aru, kus on taevas, kus maapind. Kuid viimaks käis tugev jõnks ja langevari avanes – hoog aeglustus ja alustasin esmaste protseduuridega. Vaatan ümbrust, ega ühtegi teist langevarjurit mind

Riigieelarve panustab kaitsesseValitsus kiitis 9. oktoobril heaks 2014. aasta riigieelarve muudatused, mis näevad peale tööjõu- ja majandamiskulude mahu suurenemise ette ka erakorralisi kulutusi riigikaitsele.

Riigikaitsekulude tõusu suurima osa moodustab Raytheon ja Lockheed Martini toodetud tankitõrjesüsteemi FGM-148 Javelini tellimus. Relvasüsteemi hange läheb Eestile kokku maksma 16 miljonit eurot, mis kaetakse tööjõu- ja majandamiskulude reservi arvelt.

Javelin on kergesti kasutatav ja kvaliteetne tankitõrjesüsteem, mille komplekti kuulub laskeseade, tankitõrjeraketid ja infrapunavaatega raketijuhtimisseade CLU (Command Launch Unit).

Eelarve muudatus näeb ka ette miljoni euro eraldamist Kaitseliidu Narva malevkonna amortiseerunud hoone renoveerimiseks ja 369 257 euro suunamist tegevväelaste palkade maksmiseks.

2014. aasta eelarves on seega plaanitud tulusid 8 miljardit eurot ning kulusid kokku 8,06 miljardit eurot.

FOTO: ROMAN PILLE

Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad hüppasid langevarjuga 1200 meetri kõrguselt.

Avada varulangevari!

Langevarju avamise hetkeni valitses peas täielik segadus.

ei ohusta, kontrollin lendamist – pidurdan, pööran ja viimaks asun raske ülesande kallale – määrama enda asukohta. Esialgu oli ainuke

äratuntav objekt T a l l i n n a – T a r t u maantee 1000 meetri kaugusel minust allpool. Viimaks leidsin ka

maandumisplatsi ja võisin ülejää­nud aja nautida hämmastavat vaa­det ja rahulikku keskkonda.

Pärast viit minutit liuglemist jõudis kätte viimane katsumus. Maandumine tundub kerge, kui seda teeb kogenenud langevarjur, kuid tegelikult on see raskem, kui arvata võib. Maapind paistab 30 meetri kõrguselt sama lähedal kui 15 meetri pealt, seega tuleb jälgida horisontaalil olevaid objekte. Hea kõrguse näitaja on puud, elektri­postid ja majad. Nähes, et oled all­pool puude latvu, tead, et maapind on umbes 10–15 meetri kaugusel. Alles 2 meetri kõrgusel peab pidur­dama, et maandumine oleks võima­likult pehme. Mina jäin maandudes püsti ega pidanud kasutama õpitud kukerpalli. Olles maandunud, jäi üle ainult langevari kokku korjata ja seada sammud stardipaika.

Minu jaoks oli see vägagi lahe kogemus, mida plaanin tulevikus ka korrata. Olen seda enda sõp­radele soovitanud ja kui huvitute vähegi ekstreemsustest, siis soovi­tan langevarjuhüpet ka teile.

Ruto Volmer

Pärast viit minutit liuglemist jõudis kät-te viimane katsumus.

sõdurileht20. OKTOOBER 20144

USA armee 173. õhu­dessantbrigaad viis 6.­7. oktoobril Murru vanglas läbi helikopte­rite õhurünnaku. Kuna­gi varem pole Eestis nii palju sõjaväekoptereid ühel õppusel korraga madistanud.

Ameeriklaste õppuse stsenaarium oli nagu filmis. Kava oli pärit justkui 1996. aasta filmist „Kaljukindlus”, kus terroristist kindral on saanud kontrolli alla Alcatrazi kindlusvangla ja plaa­nib seal kurja. Eesti Alcatrazi, Murru vangla, on hõivanud hoopis „mässu­lised” USA võitlejad, kes on hambuni relvastatud nii automaatrelvade kui ka makettraketiheitjatega. On üks erine­vus. Vanglat ei lähe tagasi võitma näit­lejad Nicolas Cage ja Sean Connery, vaid hoopis ligi 150meheline õhudes­santbrigaadi löögiüksus. Löögi üksus saabub kohal hingematva müraga kui tornaado. Puudu on vaid Wagneri „Valküüride lend”.

Enne kui õppus algas ja löögi üksus kopteritega vangla juurde jõudis,

võtsid kaitsjad, teised USA sõdurid, positsiooni sisse. Hõivati hooned, aiad, kõiksugused tänavanurgad ja korido­rid. Maapealse vastutegevuse ülesanne oli kaitsta Murru vanglakompleksi ja mängida omamoodi mässulisi, kes tarastatud õue niisama kätte ei anna.

Siis hakkas kõik hetkega pihta.

Õhurünnak Murru vanglaleKuigi kopterite mürinat oli ennegi pisut kuulda, muutus see nüüd kõrvulukus­tavaks. Kohale jõudis terve armaada: ees kaks AH­64 Apache’i ründekopte­rit, millele järgnes neli UH­60 Black Hawki ja kaks hiiglaslikku CH­47 Chi­nooki transpordikopterit. Mehed pan­nakse maha ja algab äge tulevahetus.

USA armee kapten Orlando Zamb­rano, kes õppuset korraldab, sõnul on tegu suurepärase asukohaga, kus sel­list õppust läbi viia: „Sõdurid peavad tulema kopteri pealt maha taktikali­selt professionaalsel moel ja ründama Murru vanglat.” Ta lisas: „Kogu ope­ratsiooni ülesanne on harjutada varem õpitud linnalahingu ja õhudessandi oskusi – reaalseid situatsioone, mida sõduritel vaja läheb.”

Murru kaitsjate ülesandeid kirjel­dab nooremleitnant Joseph Hathcock: „Sõduritele on antud käsklus tulistada vaenlase pihta, kui nad kopteritega kohale jõuavad, siis taganeda ja kaitsta vastutegevuse peastaapi.” Taktika mõte on aeglustada vaenlasi nii palju kui võimalik. „Me üritame väravate ja tarade toel sundida vastaseid teatud aladele ja luua seal „tapmistsoone”,” lisab ta muiates. Dessantnike elu ei

peagi kerge olema.Sõda oleks nagu päris. Ameerikla­

sed andsid üksteise pihta tina UTM (Ultimate Training Munition) kuuli­dega, mis kujutab endast 5,56 × 45 mm kaliibriga hallikasvalget värvikuuli moona. Kuulid on väikesed, kuid sõdu­rid väitsid, et nendega pihta saades ei pidavat väga valus olema. Sellest hoolimata kanti kogu õppuse jooksul

kaitseprille, näo­ ja kubemekaitsmeid. Ohutus on alati kõige olulisem.

Tegelikult on nii kaitsjad kui ka rün­dajad pärit 173. õhudessant brigaadi 503. jalaväerügemendist, mille üks kompanii asub Paldiskis ja selle teised üksused on laiali üle kogu Baltikumi. Mehed on selliste olukordade jaoks juba pikalt väljaõpet saanud. Eestis harjutava 503. jalaväerügemendi vahe­tab õige pea välja 8. ratsaväe rügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud kompa­nii, mille soomustehnika jõudis Tapale 4. oktoobril. Eks tulevik näitab, mil­liseid põnevaid õppuseid uus üksus korraldama hakkab. Kui USA soomus­üksused võtavad osa suurõppuses Siil, siis võib see olla päris äge.

Lauri Peterson

Õppuse kava oli justkui filmist „Kaljukindlus”

FOTO: KAITSEVÄGI

Edukas kopteridessant Chinookilt.

Sellest sügisest alus­tasid staabi­ ja side­pataljonis ajateenistust jalgpallurid Tallinna Levadiast ja Nõmme Kaljust, kes mängivad ka Eesti koondises.

Oktoobrist astus ajateenis­tusse 1149 noort inimest, kellest 79 ühinesid staabi­

ja sidepataljoniga, et alustada seal SBKd. Eraldiseisvat spordirühma ega üksust põhimõtteliselt siiski ei eksisteeri, sest sportlased võtavad sõduri baaskursuse õppekavast osa täpselt samamoodi nagu kõik teised. Ainuke erinevus on see, et spordihar­jutusi teevad nad teistest eraldi. Näi­teks on sportlastel oma hommiku­võimlemiskava, mis algab ülejäänud ajateenijatest oluliselt varem, kell 5.50 jõusaali ja eriprogrammiga.

Tippsportlaste seas on ka jalg­pallureid. Üks kuulsamaid neist on Artur Pikk, särginumbriga 22, kes on täitnud kaitsjarolli Levadias juba alates 2012. aastast. Ta on mees­konnaga lepinguliselt seotud kuni 2015. aastani. Artur Pikk osales hil­juti jalka lahingus Inglismaa vastu, mis oli tema elu teine koondisemäng. Varem on ta osalenud Eesti–Tad­žikistani mängus, mille Eesti võitis 2:1. Kuigi seekord kaotas Eesti Ing­lismaale 0:1, oli Pika osalus mängus hindamatu. Ta oli ülimalt aktiivne ja pühendunud, hoides silmi ja jalga pidevalt pallil. Mees püüdis lausa nii palju tähelepanu, et temast otsustas

Eesti koondises mängivad staabi­ ja sidepataljoni ajateenijad

teha loo Briti tabloid Daily Mail. Ehk on SBK andnud mehele elus lisa­motivatsiooni?

„Ma olin väga rahul, et nii hästi hakkama sain. Tegelikult sain alles sama päeva hommikul teada, et mind platsile pannakse,” kirjeldas vutistaar mängu ise.

Kuigi ajateenistuse tõttu ei saa kogu aeg trenni teha, ei piira SBK jalgpallureid liiga palju. Mehed val­mistuvad mängudeks ja osalevad treeningkavades. Viimati Pikaga juttu rääkides kir­jeldas vutiäss, et saab mõnel nädalal isegi kolm korda j a l g p a l l i t r e n n i s käia. Olulisteks

võistlusteks nagu Eesti–Inglismaa on vaja kõvasti harjutada.

Pika rühmakaaslane on tuntud jalgpallur Karl Mööl, kes mängib palli hoopis Nõmme Kaljus, kus kannab poolkaitsjana särginumbrit 8. Mõlemad mängijad on hinnatud jalka ässad, kellel on Eesti tippjalg­pallis juba edukas karjäär. Nii nagu Pikk, on ka Mööl varem mänginud Eesti koondises.

Pikk ja Mööl pole ainult spordi ala peal, vaid teenivad aega ka samas

SBK rühmas, kus õpivad koos kõiki sõdurile vajalikke teadmisi. „Ma olen vene poiss ja kuigi mul on väga

hea eesti keel, ma ei saa vahel kõi­kidest sõjaväelistest sõnadest aru. Ta [Mööl] tavaliselt aitab mind, kui vaja,” kirjeldab Pikk jalgpallu­rite vahelist koostööd kasarmus ja õppustel.

Huvitav on see, et sõprusest hooli­mata on nad tegelikult konkurendid. Seda tunnistavad ka mehed ise. „Aja­teenistuses oleme sõbrad, aga jalka­platsil ikka vastased,” naljatleb ka Mööl ise. Staadionile jõudes olukord muutub ja endistest rühmakaaslas­test saavad ägedad rivaalid. Loo­dame, et SBK möödub neil edukalt ja mehed ei püüa suuri võite ainult palliplatsil, vaid ka väeosas.

Lauri Peterson

FOTO: KARLI SAUL

Artur Pikk (nr 19) rüselemas Inglise koondise kaitsja Calum Chambersiga (nr 2).

Ajateenistuses oleme sõbrad, aga jalkaplatsil ikka vastased

Anita Tumaž

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses?

Kaitsevägi teeb minu arust poisist tõe-lise mehe. Ta saab iseendaga paremini hakkama ning kindlasti on korralikum.Mida arvate kaitseväelastest?

Vormiriietuses inimesed tunduvad ikka usaldusväärsemad ning arvan, et see on päris lahe, kui noormees on aja-teenistuses käinud.Kas võtate meeleldi kaitseväe riie-tuses hääletajaid peale?

Loomulikult võtaksin peale, tahaksin teda koju saamisega aidata.

Laura Kunman

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses?

Paljud on harjunud, et ema teeb nende eest kõik ära ja selle pärast peak-sid kindlasti kõik ajateenistuses käima. Kaitsevägi võtab ära selle laiskusepisiku ning tuttavate kaudu tean, et teeb noor-mehe korraarmastajaks. Vend on mul täielik lontrus ning loodan, et peatselt läheb ta samuti kaitseväkke.Mida arvate kaitseväelastest?

Otseseid eelarvamusi kaitseväelaste kohta pole, aga tundub, et ajateenijatel on vahepeal ego liiga kõrgel. Neile tun-dub, nagu nad oleksid politseimentali-teediga kõvad mehed.

Hele­Mai Viiksaar

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses?

Arvan, et kaitsevägi võiks olla vaba-tahtlik, kuna kõigile see ei sobi. Haridus võib selle tõttu pooleldi jääda.Mida arvate kaitseväelastest?

Vormiriietuses inimene tundub usaldusväärsemana, sest nad peavad jälgima kaitseväe eeskirju ning käituma viisakalt.Kas võtate meeleldi kaitseväe riie-tuses hääletajaid peale?

Pigem siiski võtaksin kaitseväeriietu-ses inimese auto peale kui tavariietes.

FOTOD: KEIO RAAMAT

sõdurileht20. OKTOOBER 2014 5

Ly Roosileht

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses?

Peaksid ikka, sest sõjaolukorras oleks vaja teadlikke inimesi.Mida arvate kaitseväelastest?

Usun, et kaitsevägi teeb kohuse-tundlikumaks ja arvan, et paljud tut-tavad on mul rahule jäänud. Kas võtate meeleldi kaitseväe riie-tuses hääletajaid peale?

Meeleldi võtaks peale, oleks tore ainult, kui eesti keelt räägiks.

Stiina Kulasula

Kas noormehed peaksid käima ajateenistuses?

Kindlasti peaksid, sest nad saavad füüsiliselt parema vormi ning äkki ka palju uusi sõpru. Mõni tuttav on ikka käinud, aga eriliselt muutnud see neid pole. Mida arvate kaitseväelastest?

Vormiriietuses mehe vastu tunnen pigem respekti ja ta näib üsnagi usal-dusväärne välja.Kas võtate meeleldi kaitseväe riie-tuses hääletajaid peale?

Hääletaja võtaksin loomulikult palju, nii palju nagu autos kohti jagub.

Reelika Bergman

Kas noormehed peaksid käima aja-teenistuses?

Arvan, et ajateenistus võiks ikkagi kohustuslik olla, aga teistsuguse üles-ehitusega. Näiteks ei peaks nii palju metsas olema ja keskenduma rohkem ka kübersõja väljaõppele. Oma tuttavaid on ikka toredad ja õnneks pole see neid muutunud.Mida arvate kaitseväelastest?

Vormiriietuses mees tundub ikka usaldusväärsena, jättes mulje, et ta midagi halba kindlasti teha ei soovi.Kas võtate meeleldi kaitseväe riie-tuses hääletajaid peale?

Olen abivalmis inimene ja mul hak-kaks neist kahju, mistõttu võtaksin kind-lasti peale.

Militaar­ ja matkavarustus

Motohoov OÜ, Tartu, Puiestee 2f

–10%

Gladius, Tallinn, Tartu mnt 73 / Kappeli 1

–5%

TraverMotox, Pärnu, Riia mnt 32

–5%

Matkamaailm, Tallinn, Jaama 12

–10%

KinodTsiviilisik Ajateenija

Kino Artis 5,50 €/ 3D 7,60 € 4,50 € / 5,60 €Ekraan, Tartu 4,90 €/ 3D 5,90 € 2,60 € / 3,20 €Coca-Cola Plaza 5,90 €/ 3D 7,50 € 3,20 € / 3,90 €Kultuurimaja, Võru Kannel 4 € 2,50 €Tartu Elektriteater 5 € 4 €Rakvere Teatrikino 3,50 € 3 €Kino Astri, Narva 4,90 €/ 3D 5,90 € 2,60 € / 3,20 €Tapa Kultuurikoda 3 € 1,50 €

Tsiviilisik Ajateenija

Tartu Ülikooli botaanikaaed TASUTA TASUTATallinna botaanikaaed 3,50 € /4,50 € 2,50 €

ID-pilet 2,20 €Tallinna Teletorn 5,90 € / 3D 7,50 € 5 €Rannarahva muuseum +Viimsi vabaõhumuuseum

3 € 2 €

Eesti Meremuuseum, Lennu -sadam ja Paks Margareeta

16 € TASUTA

Eesti Vabaõhumuuseum suvel 7 €talvel 5 €

suvel 3,50 €talvel 3 €

Tallinna Kunstihoone 3,50 € 2,50 €

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum

4 € 2 €

Kultuuriasutused

Järgmise aasta algu­sest tõuseb ajateenijate toetus 100 euroni kuus, millest peaks piisama nii lähedaste külasta­miseks kui ka isiklike asjade soetamiseks.

Ajateenija toetuse suurus sõltub tema auastmest ja teenistuses veedetud ajast. Praegu saa­

vad noorsõdurid esimesel kolme kuu jooksul kõigest 75 eurot kuus, kuid uuest aastast reamehena 100 eurot, kapralina 105 eurot, nooremseersan­dina 115 ning seersandina 175 eurot. Seetõttu peavad ajateenijad suurene­vate hindade ja transpordikuludega oma eelarvet hoolega plaanima – võib­olla minema järgmisel nädalavahetusel kalli rongi asemel koju hoopis häälega või jätma maitsvad küpsised sõduri­kodust ostmata. Keegi ei taha jääda ju kuu lõpuks rahahätta.

Seetõttu leidis Sõdurilehe toimetus suure otsimise järel mõned soodus­tused ja toetused, mida ajateenijatele pakutakse.

Omalt poolt maksab kaitsevägi aja­teenija lapsele igakuist toetust 47,95 €. Muuhulgas hüvitatakse ajateenijale ühel korral teenistuse jooksul puhku­sele mineku ja tagasituleku kulu piir­määra, 40 € ulatuses. See pole küll väga palju, kuid see on siiski midagi. Tuleb ikkagi arvestada sellega, et aja­teenijatele on tagatud maksumaksja raha eest tasuta soe kasarmu, varustus, tervislik toit, võimalused sportimiseks ja meditsiiniteenused peaaegu aastaks.

Hea oleks näha veel suuremat eraettevõtete toetust. Näiteks mõned soodusprotsendid rongis või bussis, allahindlus kohvikus, sõduri eriroog mõnes restoranis, mida iganes. See kaasaks eraettevõtteid veelgi rohkem riigikaitsesse ja näitaks, et rahvas pool­dab ajateenistust ja peab neid meeles. Samuti tunneks ajateenijad, et nad ei teeni riiki kui abstraktset mõistet, vaid riiki kui selle rahvast.

Raido Randoja

lokaal Suudlevad Tudengid–10%

pubi Sõprade Juures–10%

Külitse baar, Tartust 5 km Elva suunasjoogid –10% ja söök –5%

TARTUSöögikohad

Ajateenija mõtleb rahakotiga

Pärnu TASUTATallinn

FOTOD: KEIO RAAMAT

sõdurileht20. OKTOOBER 20146

USA firma Tracking­Point toodab 2011. aas­tast saati täpsusrelva Smart Rifle, mis muu­dab sihtimise kasutaja jaoks ülilihtsaks.

Relv arvestab arvuti ja laseri abiga nii sihtmärgi kauguse, tuule kiiruse kui ka liikumis­

kiiruse, jättes laskja ülesandeks vaid päästikut vajutada.

Relva ajaluguFirma TrackingPoint isesihtiva relva esimene prototüüp tuli välja 2011. aasta märtsis, kuid esimese avalikku­sele kättesaadava toote andis ettevõte välja 2013. a jaanuaris. Teine avalik­

Tark sõdur laseb isesihtiva täpsusrelvaga

kusele kättesaadav toode oli poolauto­maatne AR­seeria Smart Rifle, mis tuli välja 2014. aasta jaanuaris.

TrackingPoint on sündinud kaug­laskude keerukuse tõttu. Firma asu­taja John McHale tuli välja ideega luua nutikas täpsusrelv ehk Smart Rifle 21päevasel jahireisil Tansaanias, kus tal ei õnnestunud tabada Thomp­soni jahipüssist ühtegi sihtmärki. McHale’ist 270 meetri kaugusel oli täiesti liikumatu gasell, kuid kui ta avas tule looma pihta, ei tabanud ükski lask. Ta proovis uuesti, aga lasi jälle mööda. Ta sai aru, et ta pole pii­savalt oskuslik, et nii pika vahemaa kauguselt tabada.

Teel tagasi koju Texasesse, mõt­les McHale, kuidas oleks võimalik sooritada täistabamus nii pikal vahe­maal nagu 900 meetrit. Arvestades, et optiline sihik leiutati 1835. aastal, oli talle selge, et seda peaks edasi arendama.

Kuidas Smart Rifle toimib?McHale tuli välja ideega ühendada omavahel täpsusrelv ja tipptehnoloo­gia. Mees oli aastakümneid töötanud tehnikaga ja uue tehnoloogia kasutu­

sele võtmine polnud tema jaoks raske. Tehnoloogia aitaks inimestel lahendada probleeme, mille üle­tamiseks õpivad ja harjutavad professio­naalid aastaid.

Põhilised probleemid on relva sta­biilsus, tuule kiirus, selle suund ja gravitatsioon. Kui teha kauglask, on vaja eelnevalt teha mitu matemaatilist arvutust. Niipea kui lööknõel tabab padrunit, hakkavad välised tegurid kuuli lendu mõjutama.

Kõige kogenumad täpsuskütid pea­vad märkmikku nimega dope book. Märkmikus on kirjas iga lask, selle arvutused ja vintpüss, mida kasutati. Kui on vaja sooritada pikamaalasku, on neil lihtsam arvutada ballistilisi and­meid, vaadates eelnevaid arvutusi.

Et kiire reageerimine on väga olu­line, siis Smart Rifle suudab arvutada lasu parameetrid kiiresti ja täpsemalt kui inimene. Ta arvutab, arvesta­des kõiki mõjutavaid tegureid, siht­punkti asukoha sihikul ja näitab seda sihiku ekraanil. Nüüd on isegi täieli­

kul algajal võimalik lasta täppistaba­mus, nagu ta oleks aastaid õppinud täpsuskütt, kes peab täpsuslaskuri märkmikku. Laskja suudab nii lasu ka kiiremini sooritada, sest ta ei pea keerukaid arvutusi enam ise tegema.

HinnadOn olemas kolme sorti Smart Rifle’i relvi: XS1, XS2 ja XS3. XS1 on tipp­klassi mudel, mis suudab tabada sihtmärke 1000 meetrilt ja maksab ligi 22 000 eurot. XS2 sihikuline laske kaugus on 300 meetrit, see maksab 19 600 eurot ja XS3 laske­kaugus on 225 meetrit ja see maksab 17 600 eurot. Võrdluseks, erakord­selt head vintpüssid maksavad täna­päeval 8000 kuni 12 000 eurot.

Sander Siim

Jaburate juhtumiste paraad näidendivõistlusel7. septembril toimus Tapa sõjaväelinnaku auditooriumis 1. jala­väebrigaadi pataljonide näidendivõistlus.

Ürituse korraldas Tapa sõduri kodu. Esindatud olid suurtükiväepataljon,

pioneeri pataljon, Kuperjanovi jala­väepataljoni luurekompanii ning Viru jalaväepataljon. Näidendi teema oli vaba, pikkuseks võis olla kuni 15 minutit ning osalejaid kuni kümme. Žürii hindas näidendite juures tee­male vastavust, lisavahendite kasuta­mist, näitlejate meisterlikkust, ette­antud ajast kinnipidamist ning loo­mulikult humoorikust. Kasuks tulid ka laulmine või kitarrimäng.

Otsa tegi lahti Kuperjanovi luure kompanii , kelle näidendi pealkiri oli „Ainult ajateenis­tuses”. Näidend koosnes erineva­test humoorika­test sketšidest, mille aluseks olid tõestisündinud lood. Teisena astusid lavale pio­

neerid, kelle teema oli sarnane, kuid ülesehitus omapärasem kui eelmisel esinejal. Selle pealkiri oli „Mälestusi täis atmosfäär”. Näi­dendis oli kaks reameest ja nad meenutasid humoorikaid hetki oma sõduri baaskursuse ajast.

Kolmandana astusid üles suur­tükiväelased, kelle näidendi peal­kiri oli „Olukorrad, mis esinevad SBK jooksul”. Taaskord, nagu peal­kirjast välja võib lugeda, sarnanes teema eelmisega. Humoorikalt etendati erinevaid ajateenijatena üle elatud olukordi. Viimasena said oma näitlemisoskusi demonstree­rida Viru jalaväepataljoni ajateeni­jad, kelle esitus oli eelmisest soo­tuks teistsugune. Pealkiri oli „Salv” ning loo peategelane oli päevnik reamees Tühilask, kellel korra­pidaja käskis kahe tunni jooksul hankida neli Galili salve. Päevnik

sattus salvi otsides aga väga jabura­tesse olukorda­desse ning kokku sai väga kirju selts­konnaga – näiteks Cutasepti joova kapten Toivoga,

homoseksuaalse väejooksiku ning kaitsepolitseiga. Oli näha, et huu­

morisoont noormeestel oli ning asjaga oli kõvasti vaeva nähtud. Kasutatud oli ka kitarri ning näi­dend lõppes humoorika ning üsna teravasõnalise räpiga. Hiljem sel­gus, et neil virulastel oli eelnevalt olnud väga tasavägine näidendi­võistlus juba pataljoni tasemel.

Kindla võidu saigi Viru jalaväe­pataljoni näidend. Teine ja kolmas koht olid žürii hinnangul väga tasa­vägised. Teise koha said pioneerid napilt suurtükiväelaste ees. Luure­

kompanii näidendile jäi neljas koht. Viru jalaväepataljoni mehed sõida­vad preemiaks Rakvere teatrisse, teisedki saavad minna boolingut mängima ja kinno. Eraldi toodi välja igast näidendist eredamad tegelased. Pioneeridest paistis silma reamees Aak, suurtükipataljonist reamees Savipõld, luurekompaniist reamees Rebane ning võitjate hulgast kapten Toivo ehk reamees Saalits ning kap­teni tugiisik reamees Sarapuu.

Žürii ettepanekul said võitjad oma

loo veelkord läbi mängida. Publik jäi etendusega väga rahule ning pidas seda heaks ajaviiteks kohati rutiin­sele kasarmuelule. Arvestades seda, et näitlejad oli kõik tavalised aja­teenijad ning vaba aega harjutami­seks oli vähe, tulid kõik etendused väga hästi välja ning huumorimeelt oli sõduritel palju. Tahaks loota, et sõdurikodu juhataja eestvedamisel veetav projekt jätkub.

Juks Ojaperv

Päevnik sattus näidendis kokku Cutasepti joova kapteni ja homosek-suaalse väejooksikuga.

McHale tuli välja Smart Rifle’i ideega 21päevasel jahireisil, kus tal ei õn-nestunud tabada ühtegi sihtmärki.

FOTO: KAITSEVÄGI

Ajateenijad Tapa sõjaväelinnakus näidendit vaatamas.

FOTO: WIKIPEDIA

Nutiajastu mõjutab ka relvi. (TrackingPoint XS1)

võrguühendusega optika

sihtmärgi sildistaja

salv viie padruniga

täpsusrelv

harkjalg

püssitoru taustsüsteem

juhitud päästik

sõdurileht20. OKTOOBER 2014 7

„Sõdur vs. sõdur”

Küsitleme neid ja hindame vastuseid. Kes paremini ja huvitavamalt vastab, saab

rohkem punkte.

õppurSiim Hovintalo

reameesMadis Peep

275 Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

241

Õppur Moosel. Kes on väeosa kõige kenam naiste­rahvas?

Veebel Rammo.

Füüsiline vorm paranes märga-tavalt.

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga SBK ajal toimus?

Kaotasin 20 kg.

Üks. Mitu tüdruku pilti on sul kapis? Ainult üks ja ainus.

6 Kui palju suudad teha lõuatõm­beid?

Kõik teen ära.

Kahjuks mitte. Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Ainult oma naisele.

Õigeeee! Vabalt! Millised sõnad on sul ajateenistu­sest külge jäänud?

Te olete pelmeenid?! Tublid, SBK on läbi ja nüüd olete tüdrukud?!

Söön kodus kõhu täis. Mis on sinu esimene tegevus väl­jaloale saamisel?

Relvahooldus.

Suurt pinget taluda. Mis on ajateenistuses kõige ras­kem?

Sangpomm on kõige raskem.

AK vaatamine. Mis on kõige ägedam asi eesti kaitseväes?

Igaõhtune hümni laulmine.

Pole kordagi käinud. Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Veebel Rammo oli tööl.

Veebli ametikohal. Millisel ametikohal tahaksid kait­seväes kõige enam olla?

Veebel.

Nelja nööriga ja olenevalt olu-korrast.

Mitme nööriga ja kui kiiresti suu­dad pimedas pibi püsti panna?

Ühe nööriga.

74 Kui palju kätekõverdusi suudad teha minuti jooksul?

56

1

Disaini uus soomuk.

2Wheeler Selveri pelmeenid 500 g

17 17 : 25 25Ilmselgelt on tegu pädeva võitlejaga, kelle füüsiline vorm on üle keskmise. Ta tunnistab ausalt, et kaitseväes on ka raskeid olukordi ning läbi valude ja laastava vaimse pingega on siiski suutnud laatsaretist vapralt eemale hoida. Vastustest on ka näha, et tegu on realistiga, kes aga ei mõtle alati väga innovatiivselt.

Reamees Peepu peab kiitma ülisuure kaalukaotuse puhul, mis näitab, et ajateenistus on mõnele meist vägagi kasulik. Ta suudab keerulistest olukordadest välja tulla oma hea sõnakasutuse abil, aga ilmselgelt on tegu liialdajaga, sest seitsme sekundiga võib ta küll bivi endale pähe tõmmata, mitte seda korrektselt püstitada.

sudoku

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe söögikomplekt!

ristsõna

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!Järgmise ristsõna lahendaja auhind on Sõdurilehe termos.

Ristsõna number 116 õige lahendussõna oli NOORSÕDUR.

Söögikomplekti võitis reamees Stig Benström logistikapataljonist.* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

sõdurilehtKirjutage meile, oma kogemustest

ajateenistuses

facebook.com/s6durileht

@

12

111011211112

11

212122122121

sodurileht@mil.ee

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arva-must meie Facebooki-lehel

JALAVÄEPATALJONPATALJON VS.PIONEERI- KUPERJANOVI

reameesMadis Peep

V Õ I T I S

Uus ajastu

sõdurileht16. SEPTEMBER 2014, ISSN 1736-3411

2

4-5

7Staabi- ja sidepataljoni lõpurännak

Sõdurilehe intervjuu Eesti õhuväe kopteri-piloodiga

Obama: Tallinna on sama oluline kaitsta kui Londonit

KAITSEVÄELASED LÄHEVAD LÕUNA-AFGANISTANI

sisukord

Esmaspäev, 16. jaanuar 2006

Nr 1 (205)

Pataljoni sünnipäeva austasid omakohalolekuga ka sõprus-üksused SoomestHelsingi Kaardi- Jäägerrügement ja LätistRiia Staabipataljoni esindajad.Kaitseatasheedest olid kohal USA, Hiina,Venemaa, Norra, Rootsi ja Soomeesindajad.Möödunud aastal sai Vahipataljonvaatamata raskustele oma eesmärkide

täitmisega edukalt hakkama. Koolitativälja II jalaväe kompanii ja sõjaväepolitseirühmad. Osa võeti kaitseväe suurõppusestKevadtorm 2005 ning möödunudaugustis toimunud suurestlinnalahinguõppusest Säde3.2006. aastal jätkatakse linnavõitlus-üksuste väljakoolitamist. Kõrghetkelteenib tänavu aastal Vahipataljonis enamkui 400 ajateenijat, kelledest parimadkindlasti ka Kevadtorm 2006 oma osavustüles näitama lähevad.Vahipataljon on aastatega tõestanudennast kui pataljon, kuhu on koondunudsõjaväepolitsei ja linnalahingu parimadmeistrid ja eksperdid.Lisaks sõdurite koolitamisele täidetakse kakaitseväe "esindusfunktsiooni". Selle kõigeolulisemaks väljendusviisiks on

kahtlemata Eesti Vabariigi Presidendiauvahtkond. Kuid kindlasti ei ole vähemtähtsad meie riigile külla tulevatevälikülaliste vastuvõtmis- jaärasaatmistseremooniad.See, kui hästi suudab üks Vahipataljonisõdur auvahtkonnas olles oma kohusttäita, määrab ära ka põgusalt Eestis viibivakõrge väliskülalise esmamulje kogukaitseväest.Üritustel, kus esindatakse nii mere-, õhu-kui maaväge, tuleb alati korrektne väljanäha. Seda hoolimata halvast ilmast,harjumatust ja võibolla ka veidiebamugavalt seljas istuvast vormist ningsuhteliselt suurest ja teenistusrelvastGalil'ist kõvasti raskemast tseremooniarelvast M-14.Hoolimata ülesandega kaasnevast väga

kõrgest vastutusest, on Vahipataljonvõtnud seda alati kui oma privileegi ja au-kohust, mida asutamisest alates uhkusegatäidetakse. Säilinud dokumentidest onteada, et esimene vahtkond määrati 27.detsembril 1918. Sel päeval astusööpäevasesse toimkonda 4 ohvitseri ja 406sõdurit. Valvata tuli suurel hulgalerinevaid ladusid ja avalikke asutusi. KuniVahipataljon täiesti iseseisvaks pataljoniksformeeriti, kulus veel siiski veidi aega.Praegusel kujul eksisteeriva Üksik-Vahipataljoni aastapäevaks loetakse 11.jaanuari 1928.

OLAVI MILLER

11. jaanuaril tähistasÜksik-Vahipataljon

pidulike üritustega 78aasta möödumist

väeosa asutamisest.

Kaitseväe möödunudaasta parim sportlane on

Martin Padar

12.jaanuaril andis Kaitseväejuhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts

kaitseväe 2005 aasta parimakssportlaseks tunnistatud Martin

Padarile üle hinnalise Lk3

Eesti hangib 800 miljonikrooni eest kaasaegseid

miinitõrjelaevuVabariigi Valitsus kiitis heaks

Kaitseministeeriumi taotlusekasutatud Sandown-klassi

miinijahtijate hankeks EestiMereväele Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigilt.

Lk3

Pärnu pataljonispidulõuna kursuste

lõpetajateleVahetult enne pühi lõpetasid

Pärnu pataljonis erinevaderialakursused ja ka noorsõdur oliselleks ajaks oma vande andnud.

Lk3

UUED VÄLJAKUTSED

Alanud 2006. aasta tõotab kaitseväejaoks tulla tegus. Jätkuvad välisope-ratsioonid kriisipiirkondades Iraa-gis ja Afganistanis. Jätkub osalemi-ne NATO miinitõrjeeskaadris.Oma panus Eesti sõjalistes võime-kustes on ka õhuväelastel.

Kaitseväelased saavad oma või-med proovile panna ka piirkonda-des, kus siiani pole veel viibitud.

Välisoperatsioonidelt saadavatkogemust on raske alahinnata. Kui-gi operatsioonidele saatmisega tege-levad kaitseväes ainult mõned üksu-sed, ei saa unustada, et kõik selli-sed missioonid algavad tegelikultväeosadest üle Eesti.

Nendes saab sõdur need kõigepõhilisemad oskused, mis on alu-seks kogu järgnevale väljaõppele,mis enne välisoperatsioonile mine-kut läbida tuleb teha.

Ajateenistuse jooksul selgeks saa-dud rutiinsed ja elementaarsed os-kused võivad tagant järgi osutuda

uskumatult kasuli-keks seal kus tulebnäidata oma nuti-kust situatsiooni-des, millega ennepole kokku puu-tutud.

ROLANDMUROF

ÜKSIK-VAHIPATALJON SAI 78 AASTASEKS

toimetaja veerg

Mullu 7. detsembril pikendas RiigikoguEesti sõdurite mandaati osalemaks väli-soperatsioonil Afganistanis kahe aastavõrra. Rahvaesindajad otsustasid, et se-nise 25 asemel hakkab kaitseväe lähiaas-tate ühel suurimal välismissioonil osa-lema kuni 150 sõdurit.

Lõuna-Afganistanis on senini tegutse-nud Ameerika Ühendriikide juhitud koa-litsioon operatsiooni Kestev Vabadus (En-during Freedom) raames. NATO liikmes-riigid on otsustanud Afganistani valitsusetoetamise kuues lõunapiirkonna provint-sis USA juhitavalt koalitsioonilt selle aas-ta jooksul üle võtta.

Vastutuse üle võtmine Lõuna-Afganis-tanis on NATO juhitavate rahvusvahelis-te julgeolekutagamisjõudude ISAF laiene-mise kolmandaks faasiks. 2004. a võetiUSA juhitavalt koalitsioonilt üle riigi põh-japrovintsid ning 2005. lääneprovintsid.

“Afganistan on sõjast puretud maa,” üt-les detsembris kaitseväe ettevalmistus-meeskonna koosseisus Lõuna-Afganista-nis käinud kapten Jaak Mee Maaväe Staa-bist. “Lõuna-Afganistan on Talibani pea-mine asuala. Sõjapealikud, nõrk kesk-võim, etnilised probleemid, narkokauban-dus, kohaliku elanikkonna umbusk võõ-raste suhtes ja rasked klimaatilised tingi-mused teevad välisoperatsiooni väga ras-keks,” iseloomustas kapten Mee.

Ettevalmistused kaitseväelaste võimali-kuks osalemiseks rahvusvahelise koalit-siooni ja NATO operatsioonides algasidammu enne Riigikogu otsust.

Kaitsevägi valmistab ette manööverük-suse, demineerimismeeskonna, sõjalisevaatlusmeeskonna, luureüksuse, logisti-lise toetuselemendi ning staabiohvitseri-de lähetamist Lõuna-Afganistani rahvus-vahelise brigaadi koosseisus.

Manööverüksusena lähetatakse esialguoperatsioonipiirkonda jalaväerühm, misaasta teisel poolel peaks kasvama vähen-datud jalaväekompanii suuruseks.

2006. a esimesel poolaastal on planee-ritud kokku enam kui 80 kaitseväelase Af-ganistani lähetamine.

Talve hakul Rahuoperatsioonide Kes-kuses alanud missioonieelne väljaõppekäigus jagas jalaväerühmale väärtuslikke

juhiseid ka instruktor Suurbritanniast.“Briti instruktor õpetas mehhaniseeri-

tud jalaväeüksuse taktikat ning seda kui-das jagu ja soomuk koos tööle panna,” sõ-nas jalaväerühma instruktor vanemseer-sant Roomet Rikand.

Lisaks jalaväerühmale on missioonieel-sel väljaõppel ka demineerimismeeskondja sõjaline vaatlusmeeskond. Samad üksu-sed on juba praegu tegutsemas Põhja-Af-ganistanis Mazar-e-Sharifi linna ümbru-ses provintsi ülesehitusmeeskonna koos-seisus. Uue vahetuse teenistuspiirkondsaab olema kuussada kilomeetrit lõunapool.

Esmakordselt lähetab kaitseväegi väli-soperatsioonile umbes kümneliikmeliseluureüksuse HUMINT (human intell-gence), mille ülesandeks on olla koalit-sioonijõudude nö silmadeks ja kõrvadeks.

Jalaväerühma soomukid PASI said Ta-pal Logistikakeskuse remonditöökodadeskõrbepruuni värvkatte, kuuma kliimassevajalikud konditsioneerid ning tugevama

vedrustuse ja amortisaatorid. Eestis soo-mustati ka manööverüksuste ja logistili-se toetuselemendi veoautod UNIMOG.

Esmaspäeval, 16. jaanuaril laetakse Pal-diskis laevale nii PASId, kui UNIMOGid.

Suurbritanniasse suunduv laev võtabkaasa ka mitu merekonteineritäit Eesti ük-suste varustust, et toimetada need sealtoperatsioonipiirkonda Lõuna-Afganista-nis Helmandi provintsis.

45 välisoperatsiooniks valmistuvat kait-seväelast sedasama varustust ja tehnikatSuurbritannias jaanuari teisel poolel Bri-ti 16. Õhuründebrigaadi poolt õppuselHERRICK EAGLE.

Selle brigaadi koosseisu kuuluv 3. Lan-gevarjurite rügement (3 PARA) moodus-tab põhiosa jõududest, keda Suurbritan-nia kavatseb Helmandi provintsi läheta-da. Briti langevarjuritest saavad Eesti jala-väelaste peamised koostööpartnerid.

Õppuse Herrick Eagle järel on kavastulla tagasi Eestisse ja jätkata ettevalmis-

tusi operatsioonil osalemiseks.“Helmandi provints on vaene piir-

kond,” sõnas ettevalmistusmeeskondajuhtinud major Sten Reimann Kaitsejõu-dude Peastaabist. Peamiselt puštudestkoosneva elanikonna probleemidena tõimajor Reimann esile mure julgeoleku, ha-riduse ja sissetuleku pärast. “Kohalikeüheks suurimaks elatusallikaks on oopiu-mimooni kasvatamine ning narkokau-bandus.”

“Eesti sõdurid hakkavad osalema pro-vintsi ülesehitamise toetamisel ja julgeo-leku tagamisel,” lisas major Reimann.

Eesti sõdurid osalevad Afganistanis NA-TO juhitavate julgeolekutagamisjõududekoosseisus 2003. aasta märtsist. Praeguteenib Afganistanis 23 kaitseväelast.

TAAVI TUISKLEITNANT

Nooremleitnant Siim Hannus võtab vastu õnnitlusi lähedastelt.Foto: KVÜÕA

püüdma pilku, mitte sulanduma maas-tikuga ühte. Nõnda hakkas ta vaikselt nokitsema. Esmalt tekkisid valgele taustale jooned ning kuu pärast oli valmis esialgne kavand, mida ta kaasvõitlejatele esitles.

Uus kujundus oli värskendav, nagu hommikune jahe õhk. Sinine pealkiri ja sinised kastid valgel taustal meenutasid pilvist taevast. Arhailine kirjastiil peal-kirjas meenutas minevikku, täpsemalt Kalevipoega, mis äratas kehas ürgse sõdalase väe. Mustad horisontaalsed ja

vertikaalsed jooned tõid lehte kaitseväe-lasliku konkreetsuse. Vot see on tõeline Sõdurileht.

Sõdurileht on ilmunud 10 aas-tat peaaegu muutumatuna. Sõdur esikaanel ning isegi kollased ja rohelised kastid on väsinud. Sõdurileht peab

saama tänapäevase näo.Idee uue kujunduse jaoks tekkis umbes

kolm kuud tagasi, kui kujundaja mad-rus Sander Siim lehitses teavituskeskuses Sõdurilehte. Teda kurnas kujundus, mil-les on liialt rohelist, hulgaliselt teksti ja vähe illustreerivat materjali. Leht peab

20. oktoober 2014, ISSN 1736-3411

Lõpuks on see käes! Kujundaja madrus

Sander Siim on loo-nud kolme kuuga

Sõdurilehele uue näo ja teo.

Uus kujundus oli värskendav, nagu hommikune jahe õhk.

Liitlaste õhulahing Eestis

Kaitseväes teenivad tippjalgpallurid

Soodustused ajateenijale Relv, mis sihib ise

Oma silm on kuningas.FOTO: ARDI HALLISMAA

Sõdurileht 16. jaanuar 2006.

Millal saabub teenistusse eelkutsega ajateenija?

Millal peab asuma aega teenima, et saada nooremallohvitseride kursusele?

Mida kujutab endast 8-kuuline teenistus?

Sõdurileht teab vastuseid.

sõdurileht DETSEMBER 2011 ISSN 1736-3411

FOTO: RAVEL TAMMELEHT

Räägime lähemalt, mida kujutavad endast Tapal asuvad suurtükiväe-,

pioneeri- ja õhutõrjepataljon ning mida teevad ajateenijad Vahipataljonis.

pipppppppppppppppppp o

uudised

Valitsus nimetas uue kaitseväe juhataja Eesti Vabariigi Valitsus nimetas kaitse-väe peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrase uueks kaitseväe juhata-jaks alates 5. detsembrist.

Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa ametiaeg lõppeb selle aasta detsembris.

Brigaadikindral Terras teenib kaitse-väes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhti-nud kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väl-jaõppemissiooni staabiülema ase-täitjana. Aastatel 2008-2010 oli ta kaitseministeeriumi kantsler.

Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi- ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabioh-vitseride kursuse Balti kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi kuningliku kait-seuuringute kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).SL

Kaitseväe uus näitus sõjamuuseumis18. novembril avasid kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Eesti Sõjamuuseumis kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud näituse „Kakskümmend“.

Kaitseväe ja sõjamuuseumi koostöös valminud näitus kajastab kaitseväe arengut aastatel 1991 - 2011 ja koosneb peamiselt fotodest, kuid muu-seumis saab näha ka valikut kaitseväes kasutusel olnud relvadest, vormidest ja teistest varustuselementidest.

Eesti sõjamuuseum asub vanas Viimsi mõisas, aadressil Mõisa tee 1 ja on avatud kolmapäevast laupäevani kell 11-18. Sõjamuuseumi ülesanne on Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgita-mine, kogumine, säilitamine, uurimine ja üldsusele vahendamine.

Näitus „Kakskümmend“ jääb ava-tuks 2012. aasta maikuu lõpuni. Sõjamuuseumisse on kõigile huvilistele sissepääs tasuta.SL

4

Kui nali ütleb, et mees on alati vormis, sest ring on ka vorm, siis sõduri kohta selline väide

ei kehti. Pärast 50 päeva ajateenistust ja

ligi saja täisvarustuses rännakukilo-meetri läbimist on kätte jõudnud aeg, et tehtule mõelda ja lihtsa reamehe pilgu läbi sellele tagasi vaadata.

Sõduri baaskursuse läbimisel peab sõdur õppima kuhu, millal ja kui-das rivis vaadata, ning kuidas auto-maatrelva Galil pimesi kokku panna ja lahti võtta. Lisaks, kuidas metsas ainult kõrgusjoonte abil orienteeruda ja sealt oma täpsed koordinaadid edastada nii, et “iga pelmeen sinust 1000 km kaugusel aru saaks” (inst-ruktori sõnad).

Teenistusse astumine on nagu tundmatus kohas vette hüppamine - sa ei tea, kuhu sind viiakse, mis sinuga seal tehakse ning mis sinust saab. Ühel hetkel leiad end ruumist koos kahe-kümne kiilaka noorhärraga, kellest justkui peaksid saama sinu vennad ja parimad sõbrad. Pole enam vahet, kas nad oskavad öelda "õ" tähte või kui nende suust kõlab võrupäraselt sõna

“pudel” võrdlemisi ebaharilikult. Ehmatavana näiv pilt saab kiiresti

harjumuseks ja elu kasarmus saab koduseks. Kui ei saa, siis tuleb erine-vate motivatsioonivahendite abil teha nii, et saaks ja kui ei meeldi, siis peab meeldima!

Harjumuspäraseks saab ka ülemate katkematu esteetlik soov kõike puhta ja läikivana hoida. Nii saab ajatee-nistuses kiiresti selgeks põrandapesu, kingaviksi eemaldamine põrandalt ja kõige tähtsam - kuidas vajadusel käsitsi pesu pesta.

Uued infokanalidÜheks sõduri igapäevaelu lahutama-tuks ja põnevaimaks osaks on näh-tus nimega Sõduri FM. Et sõduritel möödub suur osa ajast teadmatuses, siis leidub alati neid, kes kusagilt on midagi kuulnud või varasemate aas-tate ajateenistuses olnute tegemistest järeldusi teinud.

Enamasti levib Sõduri FM kohta-des, kuhu on kogunenud rohkem kui jao jagu mehi, näiteks suitsunurgas või magalas.

Sõduri FM levitab uudiseid ena-masti rutiinse sõdurieluga seotud detailidest, nagu kui pikk saab olema mingi rännak, millal täpselt linnaloale saame või kes hakkab kompaniiülemat asendama, kui ta puhkusele läheb.

Kui alguses tundub, et ajateenistus on nagu 11 kuud kehalist kasvatust või

nagu mõni pingelisem spordilaager, siis ruttu saab selgeks, et nii see päris pole. Eriti kui mängu tuleb vääramatu jõud nimega koduigatsus. Kõigil on sõb-rad, perekond ja lähedased, kellest tuleb eemal olla. “Ajateenistus oleks palju lihtsam, kui käiksime seal nagu tööl. Esmaspäevast reedeni kasarmus ja siis nädalavahetusel kodus lähedaste ja sõprade seltsis,” ütles reamees Siim Lepasalu. Ta lisas, et motivatsioon lan-gebki siis, kui tunned puudust nendest, kes tsiviilelus olid sinu igapäevaelu lahutamatud osad.

Motivatsiooni langetamisega saab hakkama iga mees, aga selle tõstmine on hoopis peenem kunst.

“Raskel hetkel tuleb kasvõi suruda see naeratus näole ja nagu imeväel, muutub kott seljas kergemaks ja "siil" [rännakul hõõrdunud säärte sisekül-jed - toim.] jalgevahel valutumaks,” avaldas motiveerimissaladusi reamees Kaarel Lapimaa.

Rännakumotivatsiooni tõstmiseks soovitab reamees Ants Vill näiteks sammupaare lugeda, sest nii saavutab kindla rütmi ning läbitav distants tun-dub lühem ja kergem.

Sõdurielu lahutamatuks osaks on füüsilisest tegevusest suurenenud une-vajadus ja kindlal kellaajal tekkiv nälg.

Unevajaduse tõttu vajub ka kõige visa-mal sõduril põnevas loengus (näiteks loengud tankidest ja teistest masina-test, mis kõvasti pauku teevad) silm

kinni. Tühi kõht unega

konkureerima ei pääse, sest seda täi-detakse regulaarselt ja suurtes kogustes, kuid tühjaks läheb siiski alati minuti-

pealt ja just enne söögikorda.Ajateenistus, kui võimalus ennast

tõestada nii endale kui teistele, on võrreldamatu ükskõik millise teise kogemusega elus. Tekkiv stress ja pinge panevad proovile ka kõige rahulikuma inimese närvid ja kõige tugevama mehe lihased.

“Ajateenistus on ju võrratu koht. Tasuta riided, tasuta toit ja tasuta trenn, miks ei peaks siin meeldima!” sõnas värskeid ajateenijaid motivee-rides veebel Aleksander Aldošin.

Kui vaid nädal on jäänud sõduri-vande andmiseni, tundub nagu möö-dunud päevad oleksid olnud justkui hall uni, mis äraproovitud meetodite tulemusel on igasse sõdurisse istuta-nud võitlejahinge ja tekitanud soovi anda endast kõik. Seda selle nimel, et olla ühel päeval samasugune mees nagu on praegu see tärnidega mees minu rivi ees.Mathis Bogens

Reamees Mathis Bogens

kirjeldab elu sõduri

baaskursuse ajal Kuperjanovi

jalaväepataljoni luurerühmas.

Noore luurehundi seiklused ajateenistuse alguspäevil

Väljavõte kaitseväe väeosadest

Sõduri baaskursuse ajal õpitakse muuseas ka end maskeerima, et taustaga visuaalselt ühte sulada.

Väljaõppetsükli tutvustus

2

„Loomulikult meeldib mulle sõjakoolis!“ teatab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema

Sõjakooli 13. põhikursuse õppur kadettveebel Virko Luide enesekindlalt.

Sõjakool peaks olema esimene, mitte teine valik

7

FOTO: RAVEL TAMMELEHTuudised

Ajateenistus on

võrreldamatu ükskõik

millise teise kogemusega.

Sõdurileht detsember 2011. Sõdurileht 16. september 2014.

Taavi Karotamme esimesed päevad kaitseväes

3

sõdurilehtVahipataljoni mitu nägu

5 7

Intervjuu kaitseminister Jaak Aaviksooga„Ma arvan, et ajateenistusse tuleks suhtuda kui võimalusse, mitte kui kohustusse.“

NR 43 (330) NELJAPÄEV 2. DETSEMBER 2010 ISSN 1736-3411

Kirde Kaitseringkond

Lõuna Kaitseringkond

Lääne Kaitseringkond

Põhja Kaitseringkond

Mereväebaas (Tallinn)

Logistikapataljon (Tallinn)

Staabi- ja Sidepataljon(Tallinn)

Pioneeripataljon(Tapa)

Vahipataljon (Tallinn)

Väljaõpe ajateenijatele

Õppimine elukutseliseks sõjaväelaseks

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool (Tartu)

Kuperjanovi jalaväepataljon (Võru)

Scoutspataljon (Paldiski)

Õhutõrjepataljon(Tapa)

Suurtükiväepataljon (Tapa)

Viru jalaväepataljon(Jõhvi)

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool (Võru, Meegomäe)

VahipataljonVahipataljonis õpetatakse jalaväe ja

sõjaväepolitsei erialasid. Lisaks esin-dab Vahipataljon Kaitseväge (sealhul-gas õhu-, mere- ja maaväge) kõrgete külaliste saabumise auks peetavatel tseremooniatel ja teenib Kadrioru lossi vahtkonnas. Pikem lugu Vahipataljo-nist asub 5. leheküljel.

Staabi- ja sidepataljonStaabi- ja Sidepataljoni ülesanne

on rahutingimustes tagada Peastaabi, väeosade ning Kaitseliidu vaheline side. Sõja ajal ei asu sidepataljon mitte eesliinil, vaid tagab side olemas-olu võitlevate üksuste ja Peastaabi vahel.

LogistikapataljonLogistikapataljon loeb ennast esi-

mese Eesti Vabariigi aegse Auto-Tanki Rügemendi järeltulijaks. Tänapäeval tegeleb Logistikapataljon lisaks ajatee-nijate väljaõppele Eestis ka missioo-nidele suunduvate logistikaüksuste väljaõppega.

MereväebaasSiin saad läbida madruse baaskur-

suse ning jätkata teenistust kas laeval või kaldatoetuse suunal. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. NB! Mereväebaasi Baasikaitsekompanii ajateenijate lähivõitlustreeningu videot näed Sõdurilehe Facebooki fanpage’il.

Viru jalaväepataljonViru JVP on kaks peamist väljaõp-

pesuunda: 1. jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (näiteks laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed). 2. tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk - ja kaugmaa tankitõr-jeraketikomplekside meeskonnaliik-metele.

SuurtükiväepataljonSuurtükiväepataljoni ülesandeks

on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Võimsaimad, peaaegu 10 tonnised, 155 millimeetrise kaliibriga haubitsad lasevad kuni 30 kilomeetri

kaugusele… Pikemad lood 4. lehe-küljel.

ÕhutõrjepataljonÕhutõrje tegeleb vastase lennukite,

kopterite ja mehitamata lennuvahen-dite tõrjumise ning hävitamisega. Eesti Kaitseväe õhutõrje täidab oma üles-annet maapeal paiknevate relvasüs-teemide abil, milleks on raketid ning kahurid. Õhuruumis toimuvast annab ülevaate radarisüsteem.

Pioneeripataljon Pioneeri erialaõppe käigus õpeta-

takse miinide käsitsemist, lõhkamist B-kategooria minööri tasemel ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikind-lustamist, tõkete ja puitsildade raja-mist ning jooksusildade paigaldamist. Lisaks pioneerierialale antakse ka jalaväelase ettevalmistust.

KuperjanovKuperjanovi jalaväepataljoni üles-

andeks on vormida ajateenijatest

surnupealuu sõdurid. Siin saad läbida ajateenistuse jalaväe eliidis: luurekompaniis. Lisaks on väeosas jalaväekompaniid, miinipildujapata-rei ja tagalakompanii. Pikem lugu 4. leheküljel.

ScoutspataljonErinevalt teistest väeosadest ei

ole Scoutspataljonis ajateenijaid, kogu isikkoosseis koosneb üleajateeni-jatest. Scoutspataljon on 1. Jalaväebri-gaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Kui soovid osaleda välismissioonidel, pead kandideerima just sellesse pataljoni. Täpsemalt vaata 5. leheküljelt või www.scouts-pataljon.ee.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasu-tuste Kõrgem Sõjakool

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis antav kõrgha-ridus on rakendusliku suunaga, kuid väga mitmekülgne. Õppetöö läbivii-misesse on kaasatud Tartu Ülikooli,

Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste Eesti ülikoolide õppejõud. KVÜÕA lõpetajad teenivad erinevatel ametikohtadel Eesti kaitseväes, Kaitseliidus, Piirival-veametis ja Päästeametis. KVÜÕA lood leiad 6. leheküljelt.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool

Lahingukoolis koolitatakse vane-mallohvitsere ja reservohvitsere. Vanemallohvitserid saavad siin läbida nii jalaväe suunalise baaskursuse, erialavanemallohvitseride kursuse kui ka vanemveeblikursuse.

Väeosadest täpsemalt: www.mil.ee.

Madis VAIKMAA, reamees

Toenglamang võtt!

KAART: MATIS KARU

TEEVIIDA ERI

Sõdurileht 2. detsember 2010.

Minul kui ajakirjanikul tekkis kohe idee, et uude lehte võiks kirjutada kõik ajateenijad, igast väeosast. Lood aja-teenistuses veedetud päevadest, peetud lahingutest ja armastuslaulud tüdru-kutele sobiks siia täiuslikult. See oleks leht, mis oleks tõesti ajateenija häälega. Parimad lood tasustataks väikese meene ja üldise tunnustusega, sest Sõdurileht jõuab kaks korda kuus vähemalt 3000 inimeseni üle kogu Eesti.

Sõdurilehe tänapäevane kujundus sobib kokku ka kaitseväe uue logoga ning sümboliseerib teavituskeskuse uut

algust. Nimelt kolis teavituskeskus juulis Filtri teele, värskelt

renoveeritud parima varustusega hoo-nesse. Praegu värvatakse juurde tööta-jaid ja visioon paremaks väljaõppeks on teoks saanud, testitud ning uute meedia-sõdurite jaoks valmis.

Valmis on ka uus Sõdurileht, mille esi-kaant te siin näete. Kuidas meeldib? Kas pole mitte kaunis? Kui midagi praegu teie silma riivab, andke sellest kohe teada toimetuse meiliadressil sodurileht@mil.ee (või vaikige igavesti). Muutuste aeg on käes, ole sinagi osa sellest.

RAIDO RANDOJA

SõdurilehtSõdurileht

Kuidas meeldib?

LK 2 LK 4 LK 5 LK 6