342

Mereväes on miinituukreid

rohkem kui kunagi varem

Fookus: Ajateenistusest kaadrikaitseväelaseks ehk Elu on see, mis juhtub, kui sa oled muude asjadega hõivatud

Kõrgema sõjakooli kadetid ületasid oma esimese proovikivi

transportimise tõttu lõpuni valmida.Toit peab olema valmistatud

kvaliteetselt, et säiliks võimalikult palju vitamiine. Selleks peab toitu õigesti valmistama. Enamasti ei mõtle tarbija söögikohas toidu väljastamise kiiruse peale ehk sellele, mitu liigutust peab tegema kokk toidu serveerimisel või mitu kokka peab seda rooga väljas-tama, et oleks tagatud kiirus.

Innovatsioon näitab, et tööta-jad on motiveeritud ja naudivad oma tööd. Selleks saate teie tarbijatena kaasa aidata, andes konstruktiiv-set tagasisidet – nii positiivne kui ka negatiivne on edasiviiv jõud.

Puhtalt valmistatud toit väl-jub puhtast köögist, kus toidukäitleja ehk kokk peab lugu isiklikust hügiee-nist. Sama oluline on ka tarbijal enne sööma asumist käsi pesta – toiduohu-tus eelkõige. Enamasti on sööjate kae-bused tingitud pesemata kätest, mitte valesti käideldud toidust.

Rahaliselt peab ajateenija ühe päeva toit/jook mahtuma 5,55 euro

sisse, summa sisaldab käibemaksu. Sellest peab valmistama hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning lisaks kaks vahepala. Summa ei ole suur, aga hea majandamise korral saab pakkuda pii-savalt mitmekesist ja maitsvat toitu.

Kaitseväes on väga hea arvutiprog-ramm, mis toetab menüüde koostajat. Toiduained on toiteväärtusega lisatud programmi, mis arvutab ise välja väär-tused. Sarnaselt toimib programm hinnaga. Tundub lihtne, kuid lisaks tuleb veel kõige eelnimetatuga arves-tada. Väike näide koguste põhjal – kurgikonserv on 4,1 kg ja vaja läheb neid 2,5 tk, aga ei ole mõistlik jätta poolikut konservi alles, seega peab spetsialist otsustama, kummale poole on mõistlikum ümardada. Analoog-seid otsuseid tuleb vastu võtta iga päev mitu korda.

Kahjuks ei õnnestu alati kõik toidud nii hästi, nagu kavatseti. Mõnikord veab tarnija alt ja toob suure kapsa pea asemel väikesed. Kui menüüs oli kirjas kapsarull, siis selle ülesande täitmine

nõuab vilunud oskusi ja loomingulist mõtlemist, kui ülesanne just ei osutu lausa võimatuks. Sel juhul tuleb roog ümber nimetada näiteks kapsahauti-seks. Teinekord jälle saab mõru kaa-likat väga hea maitsestamise korral parendada, kuid mõrkjas maitse ei kao täielikult.

Kokad püüdlevad kogu aeg selle poole, et toidud õnnestuks. Köögitöö-tajatel on raske füüsiline töö, mille juures palk ei ole just suur motivaa-tor. Südantsoojendav on kuulda neilt tublidelt inimestelt, kes teevad oma tööd juba aastaid, vastuseks küsimu-sele „Mis teid motiveerib seda tööd tegema?”, et nende suurim motivaa-tor on poiste tänu. Eriti võimas ja pisarateni liigutav on see, kui ajatee-nistus lõppeb ja terve pataljon rivis-tub söökla ette ning hüütakse kooris: „Täname! Täname! Täname!”

Sõdurid – teie olete riigi teenistuses ja meie, kokad, oleme teie teenistuses, et pakkuda maitsvat ja isuäratavat toitu ning tuua kodusoojus lähemale.

sõdurilehtNR 15 (391) OKTOOBER 2013, ISSN 1736-3411

Ajateenijate menüü koostamine on väga vastutusrikas üles-anne, kus peab arvestama väga

paljude asjadega. Igas pataljonis on ametis toitlustusspetsialist, kes koos-tab menüü. Tsentraalse menüü koos-tamine kogu kaitseväele on hea mõte, aga majanduslikult kasumlikum on, kui iga struktuuriüksus teeb seda ise, sest iga üksus peab hoidma mobili-satsioonivarusid ja aeg-ajalt on vaja neid ka roteerida. Laoarvestuse löö-vad segamini eriolukorrad, kui peab kiiresti reageerima, sest keegi ei saa jääda söögita ja kaugjuhtimise teel on raske seda kõike hallata.

Menüüde koostamisel peab arves-tama kindlasti toitainete sisaldust toidus – valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained jne. Kõike peab toidus olema ja veel õiges vahekorras. Kui söögist ei saada toitaineid, mineraale ja vitamiine, siis on enesetunne kehv ja organism on haigustele vastuvõt-likum.

Kalorsus. Tavaliselt ei mõtle ini-mene kodus süües, mitu kalorit ta toidust saab. Kaitseväes on see aga oluline – kui energiat pole, siis ei jõua ka füüsilisele koormusele vastu pidada. Kes on kokku puutunud kaalu jälgimisega, see teab, kui keeru-line kalori arvestus on. Kalorsus ei tohi tekkida ainult rasvade ja süsivesikute arvelt.

Mitmekesisus on samuti oluline võtmesõna. Ühte ja sama toitu süües jääb kindlasti puudu vajalikest toit-ainetest, samuti ei soovi keegi igal hommikul vaid putru süüa. Vaheldu-seks on ju mõnus süüa hommikuti salatit, munarooga või pannkooke.

Hooajalisus on meie kliimas väga oluline. Värsked puu- ja köögiviljad on heal juhul veerand aastast koha-likud. Sel ajal on neis kõige rohkem toitaineid ja nende valik kõige mitme-kesisem. Oluline on süüa toitu, mis on valmistatud meie vöötmes kasvavast toorainest. Kevadel pole miski parem kui esimestest rabarberivõrsetest val-mistatud erinevad road – kissell, kook, vürtsikas moos, maitsevesi jne. Kind-lasti on maasikad paljude lemmikud. Võimatu on võrrelda Eesti päikese käes valminud maasikaid välismaalt toodud marjadega, mida ei ole lastud

Sõduri toidulaud

Kõrgema sõjakooli kadetid ületasid oma esimese proovikivi

sõdurilehtsõdurilehtsõdurilehtsõdurilehtsõdurileht

Kõrgema sõjakooli kadetid ületasid oma esimese proovikivi

sõdurilehtsõdurilehtEstcoy-17 lahinglaskmistel LätisScoutpataljon, mille koosseisus on ka järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv Estcoy-17, teeb Lätis Adaži polügoonil 8.–20. oktoobrini õppuse Teraskilp raames lahinglaskmisi. Õppuse käigus lasevad kaitseväela-sed automaadist Galil, raskekuuli-pildujast Browning, kuulipildujast MG-3, 81 mm ja 120 mm miinipil-dujatest ning tankitõrjesüsteemist Milan. Õppuse eesmärk on lahingu-lisi oskusi lihvida.

Kaitseväe kokad õpivad vürtside kasutamistKaitseväe logistikakeskus õpetab koostöös aktsiaseltsiga Santa Maria kaitseväe kokkadele ürtide kasuta-mist hommikusöögi valmistamisel.

„Kaitseväelastele pakutav söök peab olema toitev, tervislik ning samas ka maitsev. Meil ei ole põhjust kurta toidu kvaliteedi üle, kuid tahame, et kokad oleksid kursis uute maitseainetega ja võimalus-tega, kuidas nendega toitu maits-vamaks muuta,” ütles Triin Tõitoja logistikakeskuse haldusteenistusest. Tõitoja lisas, et logistikakeskusel on plaanis hakata korraldama sarnaseid koolitusi senisest veelgi süstemaa-tilisemalt.

Ühepäevasel koolitusel Sauel, aktsiaseltsi Santa Maria ruumides, osalevad kolmkümmend kokka kõikidest kaitseväe toitlustuskomp-leksidest. Koolitusel õpivad kokad kasutama värskeid ürte nagu basiilik, rosmariin, tüümian, paprika jmt ning maitseainesegusid. Lisaks teoreetilis-tele teadmistele saavad kokad ka ise kohapeal valmistada hommikusööki ning katsetada, kuidas erinevad ürdid toidu maitset muudavad.

Eesti eriüksusla-sed said operat-sioonimedalidEesti erioperatsioonide üksuse teise meeskonna operaatorid said 3. oktoobril Afganistanis kätte rah-vusvahelistes julgeolekuabijõududes teeninu medali. Lisaks missiooni-medalitele said mitu eriüksuslast Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväe lahingumärgi. Kolonelleitnant Ühtegi andis teisele meeskonnale üle meeskonnalipu tunnuseks, et üksus on valmis.

Eesti erioperatsioonide üksuse teine meeskond teenib Afganis-tanis alates maist ja on selle aja jooksul teinud mitu operatsiooni koos Afganistani julgeolekujõudude eriüksusega ja relvavendadega USA eriüksusest.SL

Kaitseväe logistika-keskuses augustis tööd alustanud peakokk Kaie Karu räägib sellest, kui-das ja mis alustel valmib sõduri menüü ja toit.

4

Foto

: Ard

i Hal

lism

aa

Kaitseväe peakokk Kaie Karu hoolitseb staabi- ja sidepataljoni köögis ajateenija maitsva ja tervisliku eine eest.

OKTOOBER 20132sõdurileht

sõdurileht Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

juhtkiri

Väärtused, mida hoida

Austatud ajateenijad! Eesti ühiskonda on püütud tinglikult jagada kaheks – esimeseks

ja teiseks Eestiks. Nagu igasuguste väärtushinnangute tinglik jagamine, on ka see tulvil vastuolusid ega sisenda usku. Hinnangute andmine on alati subjektiivne ning leida parim metoodika rahuldamaks kõiki on praktiliselt võimatu. On asju, mida ei ole võimalik panna mõõdetavasse skaalasse või millele anda arvväär-tusi. Paljud väärtused jäävad meie elus siiski tinglikuks ja ainult süga-vama tunnetuse kaudu mõisteta-vaks. On praktiliselt võimatu hinnata vanemate armastust. Kas seda saab hinnata teie peale kulutatud aastate või teie peale kulunud rahaga – vas-tus on ebapiisav.

Aatelisus on väärtus, mida ei saa mõõta. Isamaalisus ja kaitsetahe on koos käivad mõisted. Nimetatud väärtused on need, mis iseloomus-tavad noort mees. Kasutan juhust ja liigitan ka teid, küll tinglikult ja tunnetuslikult, Eesti eliiti kuuluvaiks. Noor mees, kes täidab oma kohust ja väärtustab riiki ning näitab üles kaitsetahet on see, kes kuulub absoluutsesse ja mõõtmatusse Eesti paremikku.

Edu ja jaksu teenistuses!

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 TallinnPeatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171

Enne ajateenistust olin tavaline tudeng. Käisin kooli kõrvalt tööl ning veetsin aega piisavalt

aktiivselt. Sellel hetkel ei kuulunud minu mõttemaailma mõisted sõjavägi ja teenistus. Need olid tühjad sõnad. Paljud tuttavad on hiljem, kui minust sai kutseline kaitseväelane, öelnud, et see oli viimane asi, mida nad minust uskusid või ootasid. Tõsi ta on, et sellel ajal olin ma patsifistlikult meelestatud ega saanud aru tuttavate ärplemisest ja ilustatud lugudest ajateenistusest. Ma pole kunagi uskunud kõlavaid loo-sungeid à la „sõjavägi teeb mehe”, sest tuttavate hirmutavad lood tee-nistusest nõukogude ajal olid värskelt meeles. Olid ainult jutud ning puudus isiklik kogemus.

Kuid ilusal ajal tuleb lõpp ning rõõ-mud asenduvad kohustustega. Nii olin varsti pärast eksmatrikuleerimist koos bussitäie noorsandidega Kuperjanovi pataljoni väravas. Esmane emotsioon oli kainestav ja karm. Loomulikult oli eelnev päev möödunud sõprade seltsis koos toostide ja teiste jaga-tava vajaliku algteadmiste mahuga, mida on vaja teha ja osata. Ühesõnaga esmased emotsioonid olid karmid ja ainus mõte, mis meeles mõlkus, oli, et oleks võinud rääkida välja pikendus lõpetamaks stuudium või leida mõni üldlevinud tõbi. Tõbe külge hankida ei tahtnud, poleks saavutanud rahu oma hinges ning eks sunnitud elurõõmsa tudengiperioodi katkestus oli ka ene-seleidmisel teatud pääsetee.

Tagantjärele meenutades on noor-teaeg kõige värvikam ja sündmuste-rohkem periood minu teenistuses. See

on aeg, kui leiad ennast tegemas või ütlemas asju, mida sa ei oleks tavaolu-korras ette kujutanud.

Esimesed nädalad olid väga rasked. Kui keha pole paar aastat sunnitud, siis on seda raske veerema lükata. Tudengipõli oli minu sportliku vormi täiesti rikkunud. Mulle meeldib kasu-tada väljendit Strukatskite raamatust „Hukkunud Alpinisti hotell” – „Arst määras mulle meeleliste naudin-gute kuuri”, kuid kahjuks olin kas ise unustanud või polnud meedik kirjel-danud mulle protseduuride pikkust. Noorteaja alguses olin ikka see, kes paari kilomeetri järel liikus kolonni esimesest otsast viimaseks ning keda ikka ja jälle järele oodati, tehes seni teisi toonust tõstvaid harjutusi. Labane, kuid töötav motivat-sioon – kui kaua sa ikka oled see, keda mainitakse kui vilet-sat, paksu ja lodevat. Kaaslaste heakskiit on väga mõjuv erguti, noorteaja lõpus olin taastanud sportliku vormi ja kahjuks kaotanud aastatega rasvkoes ladestunud mälestused suu-rusjärgus paarkümmend kilo.

Füüsiline suutlikkus on arendatav, kuid kõige raskem oli ikkagi saavu-tada kooskõla iseendaga ning sun-dida ennast alluma korrale ja järgima rutiini: varajane ärkamine, pikad kooli tunnid ja pidev päevaplaani punktuaalne täitmine. Pidasin ennast sellel perioodil üsna tugevaks isiksu-seks ning peas vasardas mõte – eks proovige mind murda või mõjutada, ei te suuda. Kuid oh häda, suudab küll, kui kogu keskkond sinu ümber on kohandatud ainult üheks eesmärgiks – vormida noortest meestest allüksus, mille aluseks on ühine väljaõpe ja kinnistunud teadmised. Alguses oli suhtumine, et mis selles Kuperjanovi embleemi kandmisõiguse väljateeni-

mises nii tähtsat on, võib ju „musta märgiga” ka teenistust pidada, kuid märkamatult sai „kondid õlale” noor-teaja tähtsaimaks eesmärgiks. Kui kogu sind ümbritsev keskkond ja mee-lelaad on kujundatud monoliitseks, siis eriarvamuse esiletõusmiseks ei ole lihtsalt ruumi ja aega.

Rutiin mitte ainult ei kasvata sind ühtseks, vaid muudab ka mentaal-selt. Seda ei märka kohe, pigem on see miski, mida tunnetad hiljem ja seda suheldes lähedaste või sõpra-dega. Mu ema mainib siiani, et lin-naloale saabudes kasutasin kahte sõduri stamplauset: „Kopp on ees” ning „Sitt keeb”. Retoorika muutub ning tahes-tahtmata võtad osa sellest

ülejäänud ellu kaasa, pärast paariminuti-list vestlus võõraga on varsti selge, kas oled teeninud või mitte – jäävad külge väljendid, mida omandatakse ainult sõjaväes. Samuti kantakse edasi ning ilustatakse legende –

need on sõduri müüdid, mis on äärmi-selt elujõulised, kuna neil on meelsust ning need tõstavad soorituste kange-laslikkust. Nagu kalameestel muutub püütud kala suurus, on aastatega sinu sõdurirännaku pikkus mitmekordis-tunud. Parimad vahejuhtumid vaht-konnas või õppusel vürtsitatakse ning lisatakse uut infot ning enamasti on algne seiklus seal hoopiski kadunud, alles jääb ajateenijatel põlvest põlve edasi kanduv ideoloogia. Veel paar aastat tagasi rääkisid Kuperjanovi ajateenijad legendi, kus vahtkonnas olnud võitleja sai seitse päeva aresti, kuna sooritas vahiteenistuses soojät-kamise akti naissoost tuttavaga ning talle määrati ka seitse päeva puhkust, kuna protseduuri sooritati relv sel-jas. Loomulikult käib legendi juurde märkus – tean seda meest, ta oli tee-

nistuses eelmisel aastal. Sama lugu rääkisime aastal 1997.

Olen andnud edasi selle, mis oli valu ja selle kõrval ilmnevad nähtused, kuid mis on siis ajateenistuse võlu? Arvan, et see on eneseleidmine, mitte „kuidas karastus teras” ja „meheks saa-mise aeg”, vaid suurenev usk oma või-metesse ning veendumus kogu eluks. Kamraadidega koos saavutatu tulem on võimas, sisemine side, mis piisk-haaval täidab karikat, on murdmatu. Sünergia¹ termin pole pärast ajatee-nistust pelgalt reaalteadustele omane, vaid praktikas kogetud veendumus. Olulised on uued oskused (relvakäsit-lemine, üleelamine, liikumine taktika-lises olukorras jne), enamasti oman-datakse need kiirelt ning see on tõeline rõõm – midagi katki teha, puruks lasta või hoopis lõhata on ikka olnud need tegevused, mis meestel silma särama paneb. Loomulikult tuleb hinnata juh-timiskogemust, inimsuhted teenistu-ses ja selle kõikvõimalike avaldumis-vormide isiklik läbielamine annavad edasiseks eluks määramatu kogemuse.

Minu ajateenistuse ajal ei olnud Kuperjanovi pataljonil aeda, väeosa ei piiranud tara. Minu jaoks oli see alati tähtis sümbol: siin ei hoita kedagi kinni, siin on kord ja au, mis mehi liidab. Loodan, et ka teil pole peale noorteaega enam piirdeid ja hoiakuid, mis segavad nautimast ainukordset kogemust.

Sitkust ja jõudukpt Tanel MeielStSiPat TeKo ülema abiajateenija Kuperjanovi ÜJP 1997–1998A-kompanii I rühm

Noorsõduri ajal leiad ennast tegemas või ütlemas asju, mida sa ei oleks tava-olukorras ettegi kujutanud.

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durilehtja YouTube’istwww.youtube.com/sodurileht

sõdurilehtsõdurileht

TANEL MEIELkaptenTeK ülema abi

Ajateenistuse valu ja võlu

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.

Sünergia ehk sünergism (kr �������� (synergos) ’koostöötamine’) on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt (sünergiline mõju) suurem kui üksikmõjutuste summa (liitmõju).

Ühe tavalise laisavõi-tu tudengi kasvamine motiveeritud ajateeni-jaks ning tema saamine kaadrikaitseväelaseks.

Kaitseliitlane – võrdne võrdsete seasKaitseliit on koos all-organisatsioonidega (Naiskodukaitse, Kodu-tütred ja Noored Kotkad) üks omanäolisemaid vabatahtlikeorganisat-sioone maailmas.

Mis sunnib inimesi vaba-tahtlikult metsas õppustel käima ja oma ajast välja-

õppel käima? Kaitseliitlane tuleb õppustele eelkõige teadmisi ja oskusi parandama, kuid väga tähtis osa on ka kaasvõitlejatel, kellega koos ollakse.

Varahommik. Udu voolab mäe-küljelt alla, linnud hakkavad laulma. Kostub kärgatus; järgmine ja järg-mine. Lindude laulule liitub lindi kõlin ning MG-3e möiratused. Pauk-padrunite plõksud ja käsud kõlavad üle lagendiku, kaitseliin seotakse kon-takti, kuni tiibajad jõuavad positsioo-nidele. Suitsupommid, lõhke paketid, kõik see, mis kuulub rünnaku (ja kaitse) juurde.

Nii kirjeldas tüüpilise õppuse algust Tallinna maleva Toompea malevkonna nooremseersant Mati Sild, kes kuulub Kaitseliitu aastast 2009. Tema jõudis Kaitseliitu tänu gümnaasiumi riigikaitsetunnis rää-gitule.

„Ajateenistus oli gümnaasiumile ainuke loogiline jätk. Riiki teenides oli eelnevatest teadmistest ja koge-mustest piisavalt kasu, et jagada nõu-andeid kaasvõitlejatele ning aidata ülematel tunde läbi viia,” sõnas Mati.

„Mis mind aeg-ajalt metsa viib, ei ole ainult maagiline kaitsetahe. See ei ole ainult adrenaliinilaks, mis tekib positsioonidele joostes. See on kõik eelnev kokku, alates hetkest, kui hüp-pad autokasti, et sihtkohta liikuda, kuni rahuni, mis tuleb sinusse öösel ahjuvalves olles ja hiljem relva puhas-tades,” ütles Mati.

Mati kahetseb ainult seda, et tal pole piisavalt aega õppustel käia. „Aga ma ei kahetse, et ma olen liige. Need tunnid metsas ei ole raisku läinud, sest hiljem on sisemine rahu tagatud nädalateks.”

Kaitseliidu sõbralikku perekonda kuulub praegu umbes 21 000 inimest.

„Muidugi võiks meid olla rohkem, aga teadmine, et niigi palju on valmis ohule vastu hakkama või aitama vaja-dusel riiki ja rahvast, annab julgema tunde, lubab selja sirgu lüüa, öel-des: „Olen kaitseliitlane”,” ütleb Mati uhkusega.

„Oleksin nagu alati seal olnud”

Naiskodukaitse Tartu ringkonna liige Eha Jakobson astus küll liikmeks alles 2009. aastal, kuid Kaitseliiduga oli ta varasemalt seotud: „Läksin KL Tartu maleva majja seoses segakoori proo-viga ja kohtasin seal hulga inimesi, kellega koos oli mõnus olla: nad ei virisenud kunagi, olid konstruktiivsed ja kohusetundlikud,” sõnas ta. Pärast XXV üldlaulupidu otsustas ta nendega liituda. „Astusin Nais kodukaitsesse, sest mulle meeldis väga, kuidas nad ka praktilisi probleeme lahendavad: ilma suurema kärata, oskuslikult ja leidlikult.”

Eha võttis värske liikmena kohe osa nii baasväljaõppest kui ka erine-vatest üritustest.

„Varsti olid mulle vähemalt tere-

tuttavad hulk inimesi, kes imestasid, kui kuulsid mu väga värskest liikme-staatusest. „Sa oled ju meil juba ammu olnud,” öeldi, „sind polnud vahepeal lihtsalt näha.”

Lisaks metsas madistamisele

Õppused ei toimu ainult metsas. Vabatahtlikel on võimalik läbida eri-nevaid kursusi, millega on võimalik saada reservauastmeid. Vabatahtliku kõrgeim ametikoht, mida on võimalik saada, on kompaniiülem.

Kaitseliidu pakutav õppetöö toi-mub Kaitseliidu koolis, mis asub Alu mõisas. Seal saab õppida pea kõike: on reservohvitserikursused, võib õppida sõjalise otsustamise eetikaid, avalikku esinemist, aga ka läbida inst-ruktorikursust.

Kaitseliidu õppetöö toimub üld-juhul nädalavahetustel ja koolitöö ei sega tsiviilelu. Samas on võimalik end erinevate oskustega täiendada, mida saab edukalt kasutada nii oma igapäe-vaelus kui ka vabatahtlikuna õppustel.

Tiit Tamberg

OKTOOBER 2013 3sõdurileht

Kadett versus kadett versus kadett

Ühtlustamiskursuse läbiviija major Andrus Reinsteini sõnul on uued kadetid taus-

talt väga erinevad. „Esimese õppeaasta kadettide seas on inimesi, kes on aja-teenistuse läbinud erinevatel erialadel ja aegadel. Seetõttu on sellist kursust vaja nende teadmiste taseme ühtlusta-miseks,” ütles major Rein stein.

Viis nädalat kestnud kursuse jook-sul läbiti kolm õppekava. Õppus algas välioskuste õppega, kus kadetid tule-tasid meelde asju, mis olid ajatee-nistuses juba omandatud. Selle aja jooksul läbiti näiteks meditsiinikur-sus, tuletati meelde tulekaartide joo-nistamine, sihtmärkide osutamine ja erinevat tüüpi kaevikute kaevamine.

Noorkadett Aimur Lillaku sõnul on sellist kordamist vaja, sest kadettide varasem väljaõpe erineb ajaliselt ja olemuselt. „Võtame läbi kõik kaitse-väes kasutatavad relvad, imitatsiooni-vahendid, topograafia ja üksikmehe oskused. Oleme siia tulnud kõik eri-nevatest väeosadest ning selle õppuse eesmärk ongi teha kõigile baasteadmi-sed üheselt selgeks,” ütles noorkadett Lillak.

Sõjakoolis hindab noorkadett Mih-kel Jürgenson kõige rohkem kiirelt tekkinud kambavaimu. „Meie rühmas on kõik hingega asja juures. Puudub probleem, et kellelgi pole tahtmist või viitsimist mõnda asja kaasa teha. Siin on kõik vabatahtlikult ja tahtmist täis,” rääkis noorkadett Jürgenson.

„Kui inimesed on teadlikud sellest, mida nad teevad, siis läbitakse ka välja õpe tunduvalt kiiremini.”

Teisena läbisid kadetid relva ja laske oskuste väljaõpe, kus tehti lähe-malt tutvust oma teenistusrelvaga, mis on AK-4 ja samuti korrati üle laskmiste põhitõed.

Eelnevalt mitu aastat kaitseväes teenistuses olnud noorkadett Alek-sei Biller õppis ühtlustamiskursusel tundma relvi, mille väljaõpet ta varem pole saanud. „Kaitsevägi on suur ja relvi on palju. Näiteks toimus meil eksam AK-4ga, millega ma varem kokku puutunud polnud,” sõnas noor-kadett Biller.

Kahel viimasel nädalal viibisid kur-susel osalevad kadetid patrull-laag-ris, kus nad said lahingväljaõppe jao tasemel. Õppus lõppes traditsioonilise rännakuga maastikult tagasi sõjakooli.

Oma kursuse kadette hindab leit-nant Robert Rajaste kõrgelt. „Isiklikult arvan, et tegu on väga püüdlike ini-mestega. Seda on kinnitanud ka taga-siside, mida on tundide läbiviijad seni andnud. Et mul endal on ka võrdlus-moment ajateenijatega, siis nendega võrreldes täidavad kadetid oma üles-andeid veidi entusiastlikumalt ja pii-sab tavaliselt ainult ütlemisest ning töö saab tehtud,” möönis leitnant Rajaste.

Tartu maakonnas Unikülas korral-datud ühtlustamiskursusest võttis osa rohkem kui 50 õppurit. Pärast ühtlus-tamiskursust algas akadeemiline õpe.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrg-haridust. Kaitseväe ühendatud õppe-asutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitse-liidule.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel

omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrghari-dus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekur-susel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus olemas ja ajateenistus läbitud.

Kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad toimuvad sellel sügisel 18. oktoobril, 26. novembril ja 13. det-sembril. Lahtiste uste päevadel tut-vustavad kadetid külalistele kadetielu ja oma õppe- ning olmetingimusi.

kpr Mathis Bogens

Ühtlustamiskursus oli uutele kadettidele esimene proovikivi

kadett Jonas Justas Butkevičius

Leedu kindral Jonas Zemaitise nimeline sõjaväeakadeemia3. kursus

kadett Kaspars Kukša

Läti kaitseakadeemia 3. kursus

kadett Marek Sierpień

Wrocławi kindral Tadeusz Kosciuszko nimeline maaväe kaitseakadeemia 5. kursus

1. Mida oled sa varem kuulnud Eesti kaitse-väest?

Olen kohanud Eesti sõdureid varemgi. Näiteks 2011. aastal rahvusvahelisel õppusel oli mul võimalus isegi kahte ülesannet teiega koos harjutada. Tegu oli kaitseliitlastega ja mind üllatas nende hea väljaõppetase, sest tegu ei olnud professionaalsete sõjaväelastega.

Olen kuulnud, et Eestil on väga heal tasemel Scoutspataljoni-nimeline väeosa. Tean ka, et meil on kohustuslik ajateenistus ja et me oleme Läti liitlased sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Seniste kogemuste põhjal on mul Eesti kaitseväest väga hea arvamus.

Kui aus olla, siis väga mitte. Tean, et meil on ühine sõjaline operatsioon Afganistanis, kuid ma ei oska nimetada midagi enamat.

2. Nimeta kolm põh-just, miks on hea olla kadett?

Esimeseks võiks nimetada häid õppevõimalusi, mida kool pakub. Teisena tooksin välja kadeti ühiskondliku staatuse ja kolmandaks selle, et minu kool tagab tulevikus kindla töö ja teenistuse.

Esiteks meeldib mulle olla heas füüsilises vormis. Sõjakoolis õppides on kohustuslik sporti teha. Teiseks antakse Läti kaitseakadeemias head haridust ning kolmandaks meeldib mulle kooli maskuliinne pool nagu tulistamine ja enesekaitsetreeningud.

Meil on hea võimalus saada endale tugev sõpruskond nii koolis kui ka väljastpoolt, näiteks kohates kadette teistest riikidest. Teiseks tooksin välja selle, et kogu väljaõpe on tasuta ja kolmandaks heaks asjaks nimetaksin seda, et see Poola linn, kus me õpime – Wrocław – on ilus ja väga paljude vaba aja veetmise võimalustega.

3. Mis põhjusel otsus-tasid astuda sõja-kooli?

Ma mäletan, et mu vanemad ütlesid alati, et kui ma ei õpi, siis pean terve elu väikese palga eest rasket tööd tegema. Pärast gümnaasiumi töötasin aasta ühes tehases, kus mul meenusid vanemate öeldud sõnad. Otsustasin teha elus kannapöörde, liituda kaitseväega ja astuda sõjakooli.

See juhtus kuus aastat tagasi. Kõigepealt soovisin õppima minna Ameerika Ühendriikidesse, et saada piloodiks, aga põrusin keerulises meditsiinitestis. Selle järel pakuti mulle võimalust ühineda kaitseväega ja pärast mõneaastast teenistust astusin Läti kaitseakadeemiasse ning siin ma olen, juba kolmas aasta.

Keskkoolijärgselt asusin õppima juurat, kuid pärast pooltteist aastat leidsin, et tegu pole minu jaoks piisavalt palju väljundit pakkuva erialaga ja katkestasin õpingud. Õige pea kuulsin sõjaväeakadeemiast ning leidsin, et sinna astumine oleks mul hea võimalus õppida midagi kasulikku ja olla sealjuures ka heas füüsilises vormis. Nii see otsus tehtud saigi.

4. Oled sa kunagi kasutanud ära oma kadeti staatust, et võita tüdrukute tähe-lepanu?

Jah, muidugi. Leedus on ainult üks sõjakool ja see asub pealinnas Vilniuses. See tähendab, et kui keegi näeb tänaval lühikeste juustega meest, siis on juba 50protsendiline tõenäosus, et tegu on kadetiga. Näiteks õnnestus mul oma tüdruk ära võluda sellega, et olen sõjakooli kadett.

Kadetina väga mitte, aga enne sõjakooli elukutselise tegevväelasena küll. Näiteks kord olles Riias vahtkonnas Vabaduse monumendi juures tulid tüdrukud meie juurde, tegid minuga pilti ja lõpuks andis üks mulle ka oma telefoninumbri.

Meie vormis ja olekus on midagi, mis tüdrukutele meeldib. Meil on juhtunud isegi vastupidi, sest meie koolis õpivad ka tüdrukud ning tänavale minnes võtavad nad meilt kogu tähelepanu ära. Aga tundub, et inimestel on meiega suhtlusbarjäär väiksem ja tullakse tihti küsima, mida ma õpin, kuidas läheb ja muud sellist.

5. Milline oli su vii-mane üldfüüsilise testi tulemus?

Viimane tulemus oli 286. Täpselt ei mäleta, vist oli üle 280. Meil seda üldfüüsilist testi teiega sarnasel kujul ei ole.

19. augustist kuni 20. septembrini kõrgemas sõja-koolis toimunud ühtlustamiskursuse puhul on tegu kaitseväe pikima metsalaagriga, mille eesmärk on viia kõikide kadettide teadmised samale tasemele.

Et liikuvaid ja maskeerunud võitlejaid paremini märgata, oli õppusesse kaasa-tud ka õhuväe helikopter Robinson R44, mille ülesanne oli õhust liikuvaid sõdureid jälgida. Kadetid said ülesandega edukalt hakkama, nii et kopter neid kordagi harju-tuse ajal ei märganud.

Ühtlustamiskursusel osalenud kadetid said lisaks muule baasväljaõppe nii medit-siinis kui ka tulekaartide joonistamises.Fo

tod:

Mat

his

Bog

ens

OKTOOBER 20134sõdurileht

ristsõna

27. septembri hommikul said kutsetunnistuse kolm mereväe miini-

tuukrit. Nende arv Eesti mereväes tõusis sellega kuueteistkümneni, mis on ajaloo suurim.

Lätis Liep�jas Balti riikide mere-vägede ühises tuukrite koolituskesku-ses toimunud lõputseremoonia tähis-tas miinituukritele ligikaudu kolme-aastase pingutuse lõppu.

„See tähendab meile olulist või-mekuse kasvu. Suudame nüüd roh-kem ülesandeid täita, sest siiani oli tihti peale ülesandeid rohkem kui või-mekust,” ütles Eesti mereväe miini-laevade divisjoni tuukrigrupi ülem leitnant Sven Pipar. Tema sõnul suu-dab tuukrigrupp pärast uute meeste lisandumist välja panna täiendava miinituukrite laevameeskonna.

„Kõige raskem oli esimene nädal Liep�jas. Seda nimetatakse siin motivatsiooninädalaks. Elasime tel-kides, käisime rännakutel, süüa ja magada korralikult ei saanud. Nii vaadatakse, kes siin tegelikult olla

tahavad,” meenutas kursust miinituu-ker maat Artur Kummer.

Miinituukri kuuekuulised kursused jagunevad kaheks – kõigepealt õpivad kursandid �da�is tundma ja käsit-lema maapealseid lõhkekehasid, see-järel siirdutakse Liep�ja koolituskes-kusesse, kus keskendutakse veealuste lõhkekehade käitlemise õppimisele.

Kursuse viimane osa toob tulevased miinituukrid kuuks ajaks Tallinnasse mereväebaasi tuukrijaama, kus läbi-takse süvaveesukeldumise osa, mille käigus sukeldutakse kuni 55 meetri sügavusele. Pärast kursuse lõpetamist saavad miinituukrid tunnistuse ja õiguse käidelda nii maapealseid kui ka veealuseid lõhkekehi.

Kolm uut Eesti mereväe miini-tuukrit on maat Artur Zuzjonok, maat Tanel Lettermo ja maat Artur Kum-mer, kes jätkavad teenistust mereväe tuukrigrupis. Eestlastega koos õppis ja lõpetas sama kursuse kaks lätlast.

„Lätlastega hoidsime kokku ja saime väga hästi läbi. Kui on nii väike grupp, siis muudmoodi ei saagi,” ütles

maat Kummer. Miinituukrite hulk Eesti mereväes on tõusnud ajaloo suu-rima arvuni – kuueteistkümneni, kuid riigikaitse arengukava näeb ette 23 miinituukri ettevalmistamist.

„Miinituukriks saamine on kolme-aastane protsess, mis algab laeva-tuukri kursusest ja poolteise aasta pikkusest praktikast, misjärel suun-dutakse Liep�jasse miinituukri kur-susele,” rääkis leitnant Pipar. Sellele järgneb veel kaheaastane tööpraktika kogenud miinituukrite järelevalve all. Kokku kulub ühe kogenud miinituukri ettevalmistamiseks viis aastat.

„Uute tuukrikandidaatide leidmine on vaatamata teenistuse eripärast tulenevale kõrgemale palgale väga raske,” rääkis leitnant Pipar, kelle sõnul tehakse uute kandidaatide leid-mise nimel pidevat tööd.

Järgmised miinituukrite kursused algavad Balti riikide merevägede ühi-ses tuukrite koolituskeskuses kahe aasta pärast.

nooremleitnant Aivo Vahemets

Ajateenistusse asusin 2008. a ja esimene teenistuskoht oli Kirde kaitseringkonna pio-

neeripataljon. Paremat noorteaega ei oskaks tahtagi. Hoolimata sellest, et söök oli superhea, kaotasin trenni tulemusena kehakaalust tagasihoidli-kud 28 kg. Esimesest füüsilisest tes-tis oli 3,2 km jooksu aeg 23 minu-tit, kolme kuu möödudes 15,4. Võib öelda: tubli füüsiline ettevalmistus.

Olles endise 112 kg asemel 84 kg kaaluv sõdur, süvenes soov jätkata teenistust kaadriväelasena ja käia ka missioonil Afganistanis. Edasine asjade käik toetas seda. Noorteaja lõpus tuli auditooriumi ette Scouts-pataljoni võitleja ja pakkus võimalust soovijatel jätkata teenistust Scouts-pataljonis. Ma ei kahelnud hetkekski ja nii viidi mind erialakursuse algu-seks üle Paldiskisse, olin kõigega väga rahul. Teenistus oli suurepärane ja kõik lektorid oma ala spetsialistid ning päriselt sõda näinud mehed.

Ajateenistus sai läbi ja füüsiline vorm oli kõikide aegade parim. Pärast väikest puhkust sisenesin pataljoni territooriumile aga juba elukutselise sõdurina. Olles saanud tunnikese sisseelamiseks ja asjad kasarmu kappi pannud, astus tuppa minu ajateenis-tuseaegne rühma vanem uudisega, et mind vajatakse kohe väljaõppesse minevasse üksusesse MPR autojuhi ametikohale, et poole aasta pärast juba Afganistani sõita. Nagu arvata võite, olin jahmunud ega osanud midagi muud kosta kui et küsisin, kui kaua otsustamiseks aega on. „Üks tund.”

Edasi oli peas sada mõtet ning naise ja oma vanematega konsultee-rimise järel otsustasin visata kulli ja kirja. Münt otsustaski minu eest ja ma ütlesin jah.

Väljaõpe oli taas asjalik ja inten-siivne ning iga päev oli midagi uut. Meeskond töötas kokku ja pool aas-tat möödus väga kiirelt. Nõnda oligi käes aeg minna Afganistani. Esialgu oli üllatav see, et sealne kuumus on teistsugune kui meil – polegi nii hull. Õnneks oli minu teenistus talvel ja kuumarekordeid sel ajal pole. Tempe-ratuur jäi vahemikku 20–48 kraadi.

Mõnel ööl aga oli miinust ka. Olukord oli keeruline, olime esimesed eestla-sed patrullbaasis Wahid. Kontaktiks vastastega ei olnud rohkem vaja kui paarsada meetrit baasist välja minna ja sõda algas.

Minu amet oli miinipildujarühma autojuht. See kujutas endast valda-valt baasi kaitsvate müüride vahel tuleülesannete täitmist ja pidevat valmisolekut ohuolukordadele rea-geerimiseks. Võrdlemisi ohutu mis-siooni jooksul tuli aga ette ka kurbi ning ülimalt ärevaid hetki. Ei sooviks seda kellelegi, kui rühmale pühapäeva hommikul pannkooke tehes raadio-sidest valangute saatel hägune teade tuli, et mu ajateenistusekaaslane, üli-malt positiivne ja hea sõber Kristjan Jalakas on saanud vaenlase IED-rün-nakus surma. Ta oli sama vana kui mina ja alles eelmisel päeval me rääki-sime ning tegime nalja. Nüüd aga teda lihtsalt ei ole enam ja sel hetkel küsid endalt, miks ma siin olen ja seda teen.

Sõda ilma ohvriteta aga ei ole ja tuli edasi minna. Oli ka palju positiivseid hetki, kui Eestist saadeti pakikesi hea ja paremaga ning tundsid, et kodused on sinu jaoks olemas ja toetavad sind igal sammul.

Tagasi koju jõudmine oli muidugi enneolematu tunnetepuhang. Kui saad lennujaamas üle pika aja oma naist ja vanemaid näha ning kallis-tada, on tunne ausalt ülim.

Kuna minu jaoks on oluline korjata kogemusi ja pidevalt edasi liikuda, siis lõpetasin oma teenistuse pärast mis-sioonilt naasmist. Kui oleksin poiss-mees, siis ilmselt jääksingi missiooni-del käima ega oleks ühtegi talve Eestis, vaid ikka soojal maal. Tsiviilellu naas-tes asusin tööle Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja ametikohale ning jätkasin õhtujuhi ja pulmaisa ametit. Samadel radadel olen tänini.

Austan Eesti kaitseväge ja soovitan kõigil noormeestel kohustuslik aja-teenistus ära käia – karta ei ole mitte midagi.

Soovin kõigile praegustele teenis-tujatele palju jaksu ja kainet mõistust.

Eesti tänab teid!Mikk Merekivi

Ajateenijast kaitseväelaseks

Merevägi sai juurde kolm miinituukrit

Eesti miinituukrid koos oma lätlastest kursusekaaslastega pärast lõpetamistseremooniat Liepājas. Vasakult esimesed Artur Zuzjonok ja Artur Kummer ning paremalt teine Tanel Lettermo.

Meenutus kursusepäevilt – niinimetatud paadiralli eesmärk on kursuslaste meeskonnavaimu tugevdada.