2008. aasta...2008. aastal varjutas Euroopa lennundusohutust Hispaanias toimunud traagiline õnnetus lennukiga McDonnell Douglas MD-82, millega kaasnes 154 inimese hukkumine. Tegemist

EuropEan�aviation�safEty�agEncyEuroopa�LEnnundusohutusamEt��

2008.�aasta�

ohutuSaruanne

2008.�aasta�

ohutuSaruanne

EuropEan�aviation�safEty�agEncyEuroopa�LEnnundusohutusamEt��

Meie missioon on tagada teie ohutus.

SiSukord

KommenteeritudKoKKuvõte 5

1.0 SiSSejuhatuS 71.1. Taust 71.2. Ulatus 71.3. Aruandesisu 7

2.0 LennunduSohutuSeareng 8

3.0 ÄriLineLennutranSport 113.1. Lennukid 123.1.1. Mirtinosavarijos 123.1.2. Surmagalõppenudõnnetustearv 123.1.3. Surmagalõppenudõnnetusedlennuliigikaupa 133.1.4. Õnnetustekategooriad 153.2. Helikopterid 163.2.1. Surmagalõppenudõnnetused 173.2.2. Surmagalõppenudõnnetusedlennuliigikaupa 173.2.3. Õnnetustekategooriad 18

4.0 ÜLdLennunduSjaLennutöödõhuSõiduKitega, 21 miLLemaKSimaaLneSertifitSeeritudStardimaSS

onÜLe2250Kg4.1. Õnnetustekategooriad–Üldlennundus–Lennukid 234.2. Õnnetustekategooriad–Lennutööd–Lennukid 244.3. Ärilennundus–Lennukid 24

5.0 KergedõhuSõiduKid(maSSigaKuni2250Kg) 275.1. Surmagalõppenudõnnetused 285.2. Õnnetustekategooriad 29

6.0 eaSaohutuStegevuS 336.1. Standardimine 336.2. Sertifitseerimine 346.3. Eeskirjadekoostamine 356.4. Euroopastrateegiliseohutusealgatus(ESSI) 386.4.1. Euroopaäriliselennunduseohutusetöörühm(ECAST) 386.4.2. Euroopahelikopteriteohutusetöörühm(EHEST) 386.4.3. Euroopaüldlennunduseohutusetöörühm(EGAST) 39

1. lisa. Üldmärkusedandmetekogumisejakvaliteedikohta� 402. lisa. Määratlusedjalühendid 413. lisa. Joonistejatabeliteloetelu 434. lisa. Surmagalõppenudõnnetusteloetelu(2008)� 45

Tänusõnad 48

Lk4

Euroopa�LEnnundusohutusamEt�


2008.�aastal�varjutas�Euroopa�lennundusohutust�Hispaanias�toimunud�traagiline�õnnetus�lennukiga�McDonnell�Douglas�MD-82,�millega�kaasnes�154�inimese�hukkumine.�Tegemist��oli�maailma�kõige�rängema�lennuõnnetusega�sel�aastal.�

Ärilises�lennutranspordis�jäi�surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv�2007.�aasta�tasemele�(kolm�õnnetust),�olles�kümne�aasta�väiksemaid.�Kogu�maailma�ärilises�lennutranspordis��toimus�2008.�aastal�kõikidest�surmaga�lõppenud�õnnetustest�vaid�5,5%�Euroopa�Lennundusohutusameti�(EASA)�liikmesriikides�registreeritud�lennukitega.�Muu�maailma�keskmisega�võrreldes�on�reisijate�liiniveol�surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv�Euroopas�väike.�Euroopa�ärilises�kopteritranspordis�lõppes�surmaga�kaks�õnnetust,�mis�on��küll�rohkem�kui�2007.�aastal,�kuid�vähem�kui�kümne�aasta�keskmine�(kolm�õnnetust).

Lennukite�ja�helikopteritega�tehtud�lennutöödel�ja�õhuvedudel�püsis�surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv�suhteliselt�stabiilsena.�Nende�tegevuste�korral�on�kõige�sagedamaks�õnnetuseliigiks�„juhitavuse�kaotus�lennu��ajal”�(LOC-I).�Tehnilistel�probleemidel�on�palju�väiksem�roll.�

Kolmandat�aastat�järjest�kogus�amet�andmeid�kergete�õhusõidukitega�(massiga�alla�2250�kg)�toimunud�õnnetuste�kohta.Kokkuvõttes�oli�2008.�aastal�seda�liiki�õhusõidukitega�õnnetusi�vähem�kui�2006.�ja�2007.�aastal.�Saadud�andmed�ei�ole�siiski�lõplikud.�Amet�jätkab�koostööd�EASA�liikmesriikidega,�et�veelgi�rohkem�ühtlustada�andmete�kogumist�ning�soodustada�liikmesriikidevahelist�andmete�jagamist.

2008.�aasta�ohutusaruannE�sisaldab�ülevaadet�ka�EASA�eri�direktoraatide�võetud�lennundusohutusmeetmetest.�Sertifitseerimisdirektoraat�vastutab�lennundustoodete�ning�nende�osade�ja�seadmete�lennukõlblikkuse�ja�selle�säilimise�eest.�Eeskirjade�koostamise�direktoraat�koostab�uusi�norme�ja�kehtivate�normide�muudatusi,�et�tagada�Euroopas�ühised��ranged�lennundusohutuse�standardid.�Standardimisdirektoraat�jälgib�nende�normide�täitmist.

Euroopa�strateegilise�ohutuse�algatuse�(ESSI)�raames�tehti�2008.�aastal�olulisi�edusamme.�Euroopa�ärilise�lennunduse�ohutuse�töörühm�moodustas�kaks�uut�töörühma,�mis�tegelevad�lennundusohutuse�juhtimissüsteemide�(SMS)�ja�maapealse�ohutusega.�Ohutuse�juhtimissüsteemide�töörühma�koostatud�materjalid�avaldati�aprillis�2009.�Euroopa�helikopterite�ohutuse�töörühm�analüüsis�186�helikopteriõnnetust,�töötades�koos�üheksa�piirkondliku�analüüsirühmaga�kogu�Euroopas,�selle�tulemusena�valmisid�ettepanekud�ohutuse�suurendamiseks.�Esialgne�aruanne�avaldati�aprillis�2009.�Euroopa�üldlennunduse�ohutuse�töörühm�koostas�ülevaate�üldlennunduse�ohutusega�seotud�algatustest,�ohutusalastest�väljaannetest�ja�materjalidest,�et�panna�alus�Euroopa�andmekogule�ning�töötada�välja�tööalased�prioriteedid.

Käesolev�ohutusaruannE�hõlmab�ajavahemikku�kuni�2008.�aasta�lõpuni.�Aruanne�ei�käsitle�2009.�aastal�aset�leidnud�õnnetusi,�neist�tuleb�juttu�järgmises�aruandes,��mis�avaldatakse�2010.�aasta�esimesel�poolel.

kommenteeritud kokkuvõte

Lk5


Lk6

2008.aaStaohutuSaruanne

Lk�


SiSSejuhatuS 1.0

1.1 tauStLennutransportonüksohutumaidreisimisviise.LennuliiklusemahusuurenemisegaonvajalennutranspordiohutuseksjajätkusuutlikkusekskoguEuroopatasandilühisalgatust.2003.aastaltegevustalustanudEuroopaLennundusohutusametil(EASA)onEuroopaLiidulennundusohutusestrateegiaskeskneroll.AmettöötabEuroopatasandilväljaühisedohutus-jakeskkonnanormid.Lisakssellelejälgibametnormidekohaldamistliikmesriikidestehtavatekontrollkäikudeganingpakubtehnilistoskusteavet,väljaõpetjauuringuid.Ametteebkoostöödriikideametiasutustega,kesjätkavadsellistejooksvateülesannetetäitmistnaguüksikõhusõidukitelennukõlblikkusesertifikaatideväljaandminejapilootidelitsentseerimine.

EASAavaldabkäesolevadokumendieesmärgigateavitadaüldsusttsiviillennundusevaldkonnaüldisestohutustasemest.Ametkoostabsellisearuandeigalaastal,naguonettenähtudEuroopaParlamendijanõukogu20.veebruari2008.aastamääruse(EÜ)nr216/2008artikli15lõikes4.Seirejajärelevalvekäiguskogutudandmeteanalüüsvõidakseavaldadaeraldi.

1.2 uLatuSOHUTUSEAASTAARUANDESonesitatudstatistilisedandmedEuroopajakogumaailmatsiviillennundusohutusekohta.Andmeterühmitamisealuseksonlennuliigid,näiteksärilinelennutransport,ningõhusõidukiteliigid,näitekslennukid,helikopteridjapurilennukid.

AmetilonjuurdepääsRahvusvaheliseTsiviillennundusorganisatsiooni(ICAO)kogutudteabeleõnnetustejastatistikakohta.VastavaltICAO13.lisale(„Õhusõidukite õnnetuste ja vahejuhtumite uurimine”)peavadriigidedastamaICAOleteabeõnnetustejarasketevahejuhtumitekohta,misonjuhtunudõhusõidukitega,millemaksimaalnesertifitseeritudstardimassonüle2250kg.Seetõttukäsitletakseenamikussellearuandeandmetestviidatustsuuremamassigalennukeid.

KäesolevOHUTUSARUANNEpõhinebandmetel,misolidametilekättesaadavad9.märtsil2009.Pärastsedakuupäevaesitatudmistahesmuudatusieiolelisatud.Märkus:suurosateabestpõhinebesialgsetelandmetel.Neidandmeidajakohastataksevastavaltuurimustulemustekättesaadavusele.Etuuriminevõibvõttaaastaid,võibosutudavajalikuksmuutakogunimitmeeelnevaaastaandmeid.Seepõhjustaberinevusikäesolevajaeelnevateaastateohutusaruannetesesitatudandmetevahel.

Käesolevasohutusaruandespeetaksemõistete„Euroopa”ja„EASAliikmesriigid”allsilmasEuroopaLiidu27liikmesriiki,Islandit,Liechtensteini,NorratjaŠveitsi.Piirkonnamääratlemisellähtutakseõnnetussesattunudõhusõidukiregistririigist.

Statistikasonerilisttähelepanupööratudsurmagalõppenudõnnetustele.Üldjuhulonneedõnnetusedrahvusvaheliseltasandilpõhjalikultdokumenteeritud.Esitatudonkaarvandmedsurmagamittelõppenudõnnetustekohta.SeosesmuudatustegaõnnetusteliigitamiselniiICAOkuikariiklikultasandilvõivadkäesolevaOHUTUSARUANDEtulemusedeelnenudaruannetetulemustesterineda.

1.3 aruandeSiSuPeatükk 2annabülevaadelennundusohutusearenguajaloost.3. peatükisesitataksestatistikaandmedäriliselennutranspordikohta.4. peatükkkajastabüldlennundusejalennutöödeandmeid.5. peatükiskäsitletaksealla2250kgmassigaõhusõidukitegatoimunudõnnetusiEASAliikmesriikides.6. peatükistehakseülevaadeEASAeridirektoraatidevõetudlennundusohutusmeetmetest.

Kasutatudmõistetejalühenditeülevaadeninglisateaveõnnetusliikidekohtaon.

Lk�

Euroopa�LEnnundusohutusamEt�2008.aaStaohutuSaruanne

LennunduSohutuSe areng

2.0

joonisel 2-1selgub,etalates1945.aastastonlennundusohutuspidevaltparanenud.Kulusligikaudu20aastat(1948–1968),etsaavutadaesimenekümnekordneparanemine5hukkunudreisijalt0,5hukkunudreisijale100miljonilennumiilikohta.Veelkordsaavutatikümnekordneparanemineaastaks1997ehk30aastathiljem,kuihukkunutemäärolilangenudalla0,05reisija.Prognoosikohaseltlangebseemäär2008.aastaks0,010hukkunudreisijani100miljonilennumiilikohta.

Käesolevaljooniselnäibõnnetustearvviimastelaastatelpüsivatsama.Sellepõhjusekson1940.aastatelõpusuurtearvudeesitamisekskasutatavmõõtkava.

ICAOnõukoguaastaaruandesonesitatudkareisijatesurmagalõppenudõnnetustearv.Selledünaamikaonjoonisel 2-2.

Reisijatehukkumisegalõppenudõnnetustearv10miljoniliinilennukohta(v.aebaseaduslikusekkumisejuhtumid)jäivahemikku16(1990)kuni21(1993)ningeiparanenudkuniaastani1993.Alatesviimatimainitudaastastlangesseepidevaltkuni2003.aastani,jõudesmadalaimatasemeni(kolm).Pärastsuurenemist2004.ja2005.aastallangessurmagalõppenudõnnetusteosakaal2007.aastalneljaleningjäisamaletasemeleka2008.aastal.Viieaastalibisev

keskmineonalates2004.aastastjäänudpeaaegumuutumatuks.Tulebmärkida,etõnnetustearvliinilendudekohtaonmaailmaspiirkonnitivägaerinev(joonis 2-3).

Joonisel 2-3 onesitatudsurmagalõppenudõnnetustekeskminearv10miljonilennukohtamaailmaeripiirkondadesaastatel2001–2008.Lõuna-AmeerikahõlmabkaKesk-AmeerikatjaKariibimerepiirkonda.SurmagalõppenudõnnetustearvonmaailmaskõigeväiksemPõhja-Ameerikas,Ida-AasiasjaEASAliikmesriikides.

ICAO�on�alates�1945.�aastast�avaldanud�arvandmeid�ärilises�lennutranspordis�reisijate�surmaga�lõppenud�õnnetuste�kohta�(v.a�tsiviillennunduse�vastu�suunatud�õigusvastased�teod).�Allpool�joonistel�esitatud�andmed�põhinevad�ICAO nõukogu aastaaruandes�avaldatud�andmetel.�2008.�aasta�andmed�põhinevad�esialgsetel�prognoosidel.

Lk�


jooniS 2-2.

Reisijate�hukuga�lõppenud��õnnetuste�arv�maailmas�10�miljoni�

ärilise�liinilennu�kohta,�v.a�ebaseadusliku�sekkumise�juhtumid

jooniS 2-3.

Surmaga�lõppenud�õnnetuste��arv�10�miljoni�lennu�kohta�

piirkondade�kaupa�(2001�–�2008,�reisijate-�ja�kaubaveo�liinilennud)

4

2

1

3

5

jooniS 2-1.

Hukkunud�reisijaid�100�miljoni�reisijamiili�kohta�ärilise�

lennutranspordi�regulaarlendudel,�välja�arvatud�ebaseadusliku�

sekkumise�juhtumid

1968: 0,5 Pärast 1997: < 0,05

1945 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005

1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

20

10

5

15

25 21

1617 17

16

14

13 13

10 108

6 7

3 4

75

4 4

12.5

Põhja-Ameerika

Euroopav.aEASAriigid

EASAriigid

Ida-Aasia

Lääne-jaKesk-Aasia

Lõuna-Ameerika

Aafrika

Lõuna-jaKagu-Aasia

AustraaliajaUus-Meremaa

1.� 3.625.6

2.�

20.6

10.�

5.3

4�.1

Surmagalõppenudõnnetused

5aastalibisevkeskmine

21

Hukkunudreisijatearv

5aastalibisevkeskmine

ajavahemik

1997�–�2006��

(keskmine)

2007�(kokku)

2008�(kokku)

tabeL 3–1.

EASA�liikmesriikides�registreeritud�lennukitega�toimunud��

õnnetuste�üldarv�ja�surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv

hukkunuidpardal

105

�

25

160

hukkunuidmaapinnal

1

�

1

2


6

�

3

3

õnnetusteüldarv

32�

37

35


Lk11

ÄriLine LennutranSport

3.0

Käesolevas�peatükis�esitatakse�andmed�ärilises�lennutranspordis�toimunud�lennuõnnetuste�kohta.�See�lennutransport�hõlmab�tasulist�reisijate-,�kauba-�ja�postivedu.�Arvesse�on�võetud�aastatel�1999�–�2008�toimunud�ja�vähemalt�ühe�inimese�surmaga�lõppenud�õnnetusi�õhusõidukitega,�mille�maksimaalne�sertifitseeritud�stardimass�on�üle�2250�kg.�Need�õhusõidukid�võivad�olla�lennukid�või�helikopterid.�Õhusõidukitega�toimunud�õnnetused�on�summeeritud�registririikide�kaupa.�Õhusõiduki�registreerimismärgi�kasutamisel�geograafilise�jaotuse�kindlaksmääramiseks�tuleb�arvesse�võtta�mõningaid�aspekte.�Näiteks�on�kajastatud�õnnetused�EASA�liikmesriikides�registreeritud�õhusõidukitega�isegi�juhul,�kui�neid�kasutavad�väljaspool�nende�riikide�haldusala�asuvad�ettevõtjad.

Lk12


Surmagalõppenud,lennukregistr.EASAriigis

EASAriikide3aastakeskmine

Välisriikide3aastakeskmine

Surmagalõppenud,lennukregistr.välisriigis

3.1. LennuKidOhutustasemehindamiseksvõibkasutadamitmeidkriteeriume.Ühekskriteeriumiksonvähemaltüheinimesesurmagalõppenudõnnetusjuhtumitearv.Surmagalõppevadlennuõnnetusedjaotuvadjuhuslikult,mistõttuõnnetustearvvõibaastatioluliselterineda.

3.1.1. mirtinoSavarijoS2008.aastalületassurmagalõppenudõnnetustearv(160hukkunut)eelnevakümnendi(1997–2006)keskmist(105hukkunut).Kui20.augustilkukkusMadridispärastõhkutõusmistallalennukMcDonnellDouglasMD-82,saisurmavaltvigastadakokku154inimest.TeineõnnetustoimusHondurasesAirbusA320-ga,missõitismaandumiselmahalennurajapinnakattelt.KuiginimetatudlennukitteenindasväljaspoolEuroopatasuvlennuettevõtja,olilennukregistreeritudühesEASAliikmesriigis.Joonisel 3-1onesitatudEASAliikmesriikidesjavälisriikides(miseioleEASAliikmesriigid)registreeritudlennukitegatoimunudõnnetustearvajavahemikul1999–2008.Välisriikidesregistreeritudlennukitegatoimunudsurmagalõppenudõnnetustearvonvähenenud53õnnetuselt2007.aastal51õnnetuseni2008.aastal.2008.aastaltoimunudõnnetustearv

onjäänudkümnendikeskmisepiiresse(53õnnetust).Kümnendisuundumusnäitab,etõnnetustearvkogumaailmasväheneb.

SurmagalõppenudõnnetusjuhtumitearvEASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegaonjäänudkahelteineteiselejärgnevalaastalmuutumatuks(kolmõnnetust).2008.aastalolisurmagalõppenudõnnetusjuhtumitearvükskümnendiväiksemaid,jäädestunduvaltallakeskmiseehkkuusõnnetustaastas.EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegatoimunudõnnetustearvmoodustas2008.aastal6%kogumaailmastoimunudõnnetustest.

3.1.2. SurmagaLõppenudõnnetuStearvEespoolesitatudõnnetusteabsoluutarvustsisulistejäreldustetegemisekslisatiliinilendudelsurmagalõppenudõnnetusteleüksnessellisteliinilendudekoguarv.Needarvudvõimaldavadvõrreldaohutussuundumusi,võttesarvesseliiklusemahumuutumist.Joonisel 3-2onesitatudsurmagalõppenudõnnetustearv10miljonireisijateveoliinilennukohta,võttesalusekskolmeaastasteajavahemikekeskmisedandmed.

20

60

�0

jooniS 3-1.

Surmaga�lõppenud�õnnetusjuhtumid�ärilises�lennutranspordis�–�EASA�

liikmesriikides�ja�välisriikides�registreeritud�lennukid

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

�� 11

6 3

2

5

6

3 3

40

5� 5� 5�

4�43

6055

3�

53 51

Surmagalõppenudõnnetustearv


Lk13

jooniS 3-3.

Surmaga�lõppenud�õnnetused�lennuliigi�kaupa�–�välisriikide�

lennukid

40

20

60

�0

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

1�14

1214

10

25 15

1013

15

510

��

15�

6

15 106

33

4135

2�24

20

31

2225 26

jooniS 3-2.

Surmaga�lõppenud�õnnetusjuhtumid�reisijateveo�liinilendudel�–�EASA�

liikmesriikides�ja�välisriikides�registreeritud�õhusõidukid

�

4

2

6

10

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

liikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegatoimunudõnnetustemäär2004.aastalmärkimisväärselt,kuivõrreldaeelnevateaastatega.

Surmagalõppenudõnnetustearveipruugiandaterviklikkuülevaadetohutusetasemest.Põhjuseksonasjaolu,etühehukkunugaõnnetuselonarvestusessamasuurkaalkuipaljudehukkunutegaõnnetusel.

3.1.3. SurmagaLõppenudõnnetuSedLennuLiigiKaupa Surmagalõppenudõnnetustearverineblennuliigikaupa.Nagu Jooniselt 3-3näidatud,

EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitekorral,millegatehaksereisijateliinivedu,onsurmagalõppenudõnnetusioluliseltvähemkuimujalmaailmas.Viimasekümneaastajooksulonõnnetustekeskminearv10miljonilennukohtavähenenudEASAliikmesriikidehulgasneljaltkolmele.

Jooniselt 3-2nähtub,et2001.aastalületassurmagalõppenudõnnetustearvoluliselmääralkümneaastakeskmist.Kõnealuseaastajooksultoimusreisijateliinivedudelseitseõnnetust,mismoodustavadühekolmandikukümneaastaõnnetustekoguarvust.Etaluseksvõetikolmeaastakeskmine,siislangesEASA

3.0ÄriLineLennutranSport

Välisriikidesregistreeritudõhusõidukid,3akeskmine

EASAriikidesregistreeritudõhusõidukid,3akeskmine

Lineaarne(EASAõhusõidukid,3akeskmine)

Lineaarne(välisriikideõhusõidukid,3akeskmine)

Välisriikidemuudlennukid

Välisriikidekaubalennukid

Välisriikidereisilennukid

õnnetusjuhtumitearv


Lk14


jooniS 3-5.

Surmaga�lõppenud�ja�hukkunuteta�õnnetuste�kategooriad�—�EASA�

liikmesriikides�registreeritud�lennukid�(1999�–�2008)

10

�

4

2

6

10

jooniS 3-4.

Surmaga�lõppenud�õnnetused�lennuliigi�kaupa�–�EASA�liikmesriigid

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

5

6

�

4

1

2

1

3 3

2

3

2 1

1

3

1

1

1

2

3

2

LALT

MAC

AMAN

TURB

GCOL

BIRD

CABIN

RI-VAP

FUEL

WSTRW

LOC-G

ARC

SEC

USOS

ADRM

F-NI

EVAC

ATM

OTHR

ICE

UNK

RAMP

RE

SCF-NP

F-POST

CFIT

SCF-PP

LOC-I

20 30 40 50 60 70 80


EASAriikidemuudlennukid

EASAriikidekaubalennukid

EASAriikidereisilennukid

Surmagalõppenud

Hukkunuteta



Lk15

jooniS 3-6.

Kategooriatesse�liigitatud�õnnetuste�protsent�surmaga�lõppenud��

ja�hukkunuteta�õnnetuste�puhul�–�EASA�liikmesriikides�registreeritud�

lennukid16

�

4

12

20

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

onreisijateäriliselennutranspordiosakaalkogumaailma(v.aEASAliikmesriigid)surmagalõppenudõnnetusteseasvähenemas.Ühasuuremaosakoguarvustmoodustavadmuudärilisedlennuliigid,nagutaksolennudjaülelennud(kategooriast„muud”).Ligiveerandkõikidestõnnetustestnäibtoimuvatselleslennuliigiskasutatavateõhusõidukitega.Tasubmärkida,etselleskategooriasonõnnetusteosakaaloluliseltsuuremkuiselleslennuliigiskasutatavateõhusõidukiteosakaal.Käesolevohutusaruanneeisisaldaandmeidõhusõidukitearvujalennuliikidekohta,millesneidkasutatakse.

EASAliikmesriikidesonõnnetustearvlennuliigikaupateistsugune,nagunähtubJoonisel 3-4.Õnnetusteväikearvmuudabõnnetustejaotuselennuliikidekaupapeaaegujuhuslikuksnäitajaks.Õnnetustearvupidevastvähenemisesthoolimataonreisijateõhuveoltoimunudõnnetustesuhtarvjäänudmuutumatuks.

3.1.4. õnnetuSteKategooriadÕnnetustejagamineühtevõimitmessekategooriasseaitabkonkreetseidohutusprobleemepareminituvastada.EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegaäriliseslennutranspordistoimunudsurmagalõppenudõnnetusedjahukkunutetaõnnetusedjagatierikategooriatesse.ÕnnetustekategooriadpõhinevadCAST-ICAOühise

terminoloogiatöörühma(CICTT)töötulemustel.(1)Joonisel 3-5onesitatudkõikideEASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegatoimunudõnnetustekategooriadajavahemikus1999–2008.

Nagunähajooniselt 3-5,onsurmagalõppenudõnnetustearvkõigesuuremkategooriates„juhitavusekaotuslennuajal”(LOC-I),„mootori/jõuseadmegaseotudsüsteemivõikomponendirikevõitõrge”(SCF-PP)ning„kokkupõrgemaa-võiveepinnaga”(CFIT).

LOC-Iallakuuluvatejuhtumitekorralkaotasmeeskondajutiseltvõipüsivaltkontrolliõhusõidukiliikumiseüle.Juhitavusekaotusvõisollapõhjustatudõhusõidukilennutehnilisteomadustehalvenemisestvõiõhusõidukijuhitavuspiirideületamisestlennuajal.KategooriasseSCF-PPkuuluvadõnnetused,millekorraltekkistalitlushäireõhusõidukiühesvõimitmesmootorisseosestõrkegamõneskomponendisvõisüsteemis.

Õnnetusepõhjuseksolnudasjaoludesttulenevaltvõidaksemõniõnnetusliigitadamitmessekategooriasse.SuurimprotsentõnnetusiliigitatikategooriatesseARC(ebatavalinestartvõimaandumine),SCF-NP(süsteemivõikomponendi(v.ajõuseade)rikevõitõrge),RE(lennurajaltväljajooks)jaRAMP(maapealneteenindus).Lennurajaltväljajooksuksloetiõnnetused,millekäiguslennuksõitislennurajapinnakatteltmahavõisellepiiridest


ARC:ebatavalinestartvõimaandumine

SCF-NP:süsteemivõikomponendi(v.ajõuseade)

rikevõitõrge

RE:lennurajaltväljasõit

CFIT:kokkupõrgemaa-võiveepinnaga

RAMP:maapealneteenindus

LOC-I:juhitavusekaotuslennuajal

protsenti10miljonilennukohta

(1) CICTTtöötasväljaõnnetustestjavahejuhtumitestteatamisesüsteemideühiseterminoloogia.Täpsemteaveon2.lisa.Määratlusedjalühendid”.


Lk16


tabeL 3–2

EASA�liikmesriikides�registreeritud�helikopteritega�toimunud��

õnnetuste�üldarv�ja�surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv

välja.Paljudeljuhtudelpõhjustavadlennurajaltväljajooksukamuudõnnetused,mistõttusellessekategooriasseonliigitatudsuurarvõnnetusi.Tõusnudonlennuettevalmistamise,laadimisejamaapealseteenindusega(kõikliigitatudkategooriasseRAMP)seotudõnnetusteosakaal.Olgugi,etsellisteõnnetusteprotsentontõusnudkeskmiseltpeaaegu8õnnetuseni10miljonilennukohta,jääbseesiiskisuhteliseltväikeseks.Näib,etkasüsteemivõikomponendirikkeid,miseioleseotudmootoritega(SCF-NP),esinebEASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegaühasagedamini.Kokkupõrkelmaa-võiveepinnagatoimunudõnnetused(CFIT)näitavadüldiseltvähenemistendentsi.

3.2. heLiKopteridAlljärgnevjaotissisaldabülevaadetäriliseshelikopteritranspordis(maksimaalnesertifitseeritudstardimassüle2250kg)toimunudõnnetustekohta.Täieliklennustatistika(ntlennutundidearv)eiolnudkäesolevaaruandekoostamiseajaksveelkättesaadav.

Helikopterilennuderinevadpõhimõtteliseltlennukilendudest.Helikopteridlendavadsagelimaapinnalähedalningstardivadjamaanduvadväljaspoollennuvälju,näitekshelikopteriplatsidel,eramaandumisplatsideljaettevalmistamatamaandumiskohtades.Kahelikopteriteaerodünaamikajajuhitavuserinevadlennukiteomadest.Kõikseekajastubõnnetusteerinevatesasjaoludes.

jooniS 3-7.

Surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv�–�EASA�liikmesriikides�ja�välisriikides�

registreeritud�helikopterid

20

10

5

15

25

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

32

4

2 2

51 2

4

� �11

�

16 16

10

1514

15Surmagalõppenud,

EASAliikmesriigisregistreeritudhelikopter

Surmagalõppenud,välisriigisregistreeritudhelikopter

Välisriikide3aastakeskmine

EASAliikmesriikide3aastakeskmine


ajavahemik

1997�–�2006��

(keskmine)

2007�(kokku)

2008�(kokku)

hukkunuidpardal

12

�

7

4

hukkunuidmaapinnal

0

�

0

0


3

�

1

2

õnnetusteüldarv

8

�

7

8


Lk1�

3.2.1. SurmagaLõppenudõnnetuSedAastatel1999–2008onEASAliikmesriikidesregistreeritudhelikopteritegatoimunud25surmagalõppenudõnnetust,samaskuivälisriikidesregistreeritudhelikopteritegaontoimunud124surmagalõppenudõnnetust.EASAliikmesriikideõnnetusteosakaalon17%õnnetusteüldarvust.Õnnetustearvonkümneaastajooksulkõikunud.Kolmeaastasteajavahemikelibisevastkeskmisestnähtub,etkümnenditeiselpoolelonsurmagalõppenudõnnetustearvkogumaailmaskasvanud,samaskuiEASAliikmesriikidesregistreeritudhelikopteritegatoimunudsellisteõnnetustekeskminearvonjäänudpeaaegumuutumatuks.

3.2.2. SurmagaLõppenudõnnetuSedLennuLiigiKaupaJoonisel 3-8onesitatudsurmagalõppenudõnnetusedlennuliikidekaupa.Onnäha,etsurmagalõppenudõnnetustesonEASAliikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritudhelikopteriteosakaallennuliigitierinev.

Välisriikidesregistreeritudhelikopteritekorralonsurmagalõppenudõnnetusedtoimunudpeamiseltreisijateveol.EASAliikmesriikidehelikopteritegaonsuurimarvsurmagalõppenudõnnetusi(14)toimunudkiirabilendudel(HEMS).Needmoodustavad42%

kogumaailmasurmagalõppenudõnnetustesthelikopterigasooritatudkiirabilendudel.Helikopterigasooritatudkiirabilennudhõlbustavadmeditsiiniliseesmaabiandmistjuhtudel,kusonhädavajalikviivitamatultjakiirestitransportidameditsiinipersonali,varustustvõivigastatuid.

„Muud”liikilendudeallakuuluvadkaubavedu,ärilisedõppelennudjateadmataotstarbegalennud.

Tulebmärkida,etviimasekümneaastajooksultoimushelikopteritega24surmagalõppenudõnnetustavamerelendudelehkteelavamererajatistelevõitagasi.Needlennudonarvessevõetudkõikideseespoolnimetatudneljaskategoorias.

jooniS 3-8.

Surmaga�lõppenud�õnnetuste�arv�lennuliigi�kaupa�–�EASA�

liikmesriikides�ja�välisriikides�registreeritud�helikopterid

60

30

15

45

�5

Kiirabilend Reisijatevedu Ülelend/kohaletoimetamine

Muu

�

10

1�

56

43

2524

14

6

32


EASAliikmesriikidesregistreeritud

Välisriikidesregistreeritud



Lk1�


3.2.3. õnnetuSteKategooriadCICTTõnnetustekategooriadtöötatialgseltväljasuurtekommertslennukitegatoimunudõnnetustejaoks.KäesolevasOHUTUSEAASTAARUANDESonneidkategooriaidkasutatudkasurmagalõppenudhelikopteriõnnetustekorral.Osaõnnetusivõibkuuludamitmessekategooriasse.

Naguonnäidatudjoonisel 3-9,liigitatakseenamikhelikopteriõnnetusikategooriasse„teadmata”.Seetulenebasjaolust,etmõneljuhuleioleõnnetusepõhjustvõimalikkindlaksteha.Viimastelaastatelonametpüüdnudkogudatäiendavaidandmeid,etpidevaltvähendadasellisteõnnetusteosakaalu,midaliigitataksekategooriasse„teadmata“.

SuuruseltteisesurmagalõppenudõnnetustearvugakategooriaonCFIT(kokkupõrgemaa-võiveepinnaga).Enamikuljuhtudelolid

peamisekspõhjusekshalvadilmastikuolud,näiteksvinevõiudutõttuhalvenenudnähtavus.Paljulendetoimuskaöösel.

Suuruseltneljasõnnetustearvonkategoorias„juhitavusekaotuslennuajal”(LOC-I).Mitmeõnnetusekorralmainitihelikopterijuhitavusprobleemekooshalbadeilmastikuoludega.Kategooriasse„muud”(OTHR)onliigitatudpeamiseltõnnetused,kusõhkutõusulvõimaandumiseltoimuskokkupõrgemaapinnalasuvaesemega.

Õnnetusedväikeselkõrgusel(LALT)onkokkupõrkedmaa-võiveepinnagavõitakistustega,millekorraltoimuslendväikeselkõrguselsihipäraseltningtegueiolnudõhkutõusuegamaandumisega.Olulineonmärkida,etolulineosaLALT-jaOTHR-õnnetustesthõlmaskokkupõrgetelektriliinidega.

jooniS 3-9.

Surmaga�lõppenud�õnnetused�kategooriate�kaupa�–�EASA�

liikmesriikides�ja�välisriikides�registreeritud�helikopterid�

2

WSTRW

ICE

BIRD

AMAN

ADRM

LOC-G

FUEL

ARC

SEC

MAC

F-POST

GCOL

SCF-PP

LALT

SCF-NP

LOC-I

OTHER

CFIT

UNKNOWN

4 6 8 10 12 14 16


Surmagalõppenud

Hukkunutetaõnnetused


Lk1�

Joonisel 3-10 onesitatudkuuepeamisekategooriasuundumusedviimasekümneaastajooksul(kolmeaastasteajavahemikelibisevakeskmisealusel).Märkimisväärnesuureneminekategoorias„teadmata“tulenebteabepuudumisestnendeaastatekohta.SelleprobleemilahendamiseksteebametkoostöödEuroopahelikopteriteohutusetöörühmaga.

SCF-NPjaSCF-PPvõibkoosliigitadakategooriasseTECHkuipigemtehnilistesüsteemidegaseotudõnnetused.Sellekategooriaõnnetusedseonduvadenamastikriitilistesüsteemidega:mootoririkked,pearootoririkkedjasabarootoririkked.

jooniS 3-10.

Neli�kõige�suurema�osakaaluga�õnnetuste�kategooriat�–�surmaga�

lõppenud�õnnetused�–��äriline�helikopteritransport�–�EASA�

liikmesriigid�ja�välisriigid40

20

10

30

50

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008


TECH:Süsteemivõiosarikevõitõrge

CFIT:Kokkupõrgemaa-võiveepinnaga

UNK:Teadmatavõimääratlemata

LOC-I:Juhitavusekaotuslennuajal

protsenti,%


Lk21

jooniS 4-2.

Üle�2250�kg�helikopterid�–�surmaga�lõppenud�õnnetused�–�EASA�

liikmesriigid

Ehitusjaväliskoorem 16%

Tuletõrje 11%

Otsingudjapäästelennud 11%

Muu/teadmata 21%

Metsatöö 25%

Põllumajandus 16%

jaotuslennutöödeliigijärgi jaotusüldlennunduselaadijärgi

ÜLdLennunduS ja Lennutööd õhuSõidukitega, miLLE�maksimaaLnE�sErtifitsEEritud�stardimass�on�üLE�2250�kg

Käesolevas�peatükis�esitatakse�andmed�õhusõidukitega�üldlennunduses�ja�lennutöödel�toimunud�õnnetuste�kohta.�Käesolevas�lisas�esitatud�teave�põhineb�ICAO�andmetel.�ICAO�dokumentides�on�„lennutööd”�määratletud�kui�lennud,�kus�õhusõidukit�kasutatakse�konkreetsete�teenuste�osutamiseks�näiteks�põllumajanduses,�ehituses,�fotografeerimisel,�kaardistamisel,�vaatlustel,�otsingu-�ja�päästetöödel�või�õhus�reklaamimisel.ICAO�määratluse�kohaselt�on�„üldlennundus”�tsiviillennundustegevus,�mis�ei�ole�ärilise�lennutranspordi�liini-�või�tellimuslend�ega�lennutöö.�Surmaga�lõppenud�õnnetuste�jaotus�lennuliikide�kaupa�ajavahemikul�1999�–�2008�on�esitatud�allpool.

jooniS 4-1.

Üle�2250�kg�lennukid�–�surmaga�lõppenud�õnnetused�–�EASA�

liikmesriigid�

4.0

Muu 32%

Teadmata 5%

Põllumajandus 11%

Tuletõrje 52%

jaotuslennutöödeliigijärgi jaotusüldlennunduselaadijärgi

Lõbusõit 31%

Teadmata 5%

Muu 33%

Äri 15%

Lennuõpe/koolitus 16%

Äri 20%

Lõbusõit 20%

Muud/teadmata 33%

Ülelendjakohaletoimetamine 13%

Katselennud/katsetused �%

Lennuõpe/koolitus �%


Lk22


tabeL 4–1.

Üle�2250�kg�õhusõidukid�–��õnnetuste�ja�surmaga�lõppenud�

õnnetuste�arv�õhusõiduki��liigi�ja�lennuliigi�kaupa�–�EASA�

liikmesriikides�registreeritud�õhusõidukid

Tabelis 4–1onesitatudülevaadeõnnetustejasurmajuhtumitearvukohtaalatesaastast1997.Lennukitejahelikopteritegalennutöödeltoimunudõnnetustearvoliajavahemikul1997–2006enamvähemvõrdne.Üldlennundusesonhelikopteriõnnetusteväikearvvõrreldeslennukiõnnetustegatõenäoliselttingitudsellest,ethelikoptereidkasutataksesedaliikilendudellennukitegavõrreldessuhteliseltvähe.

õhusõidukitüüp

Lennuk

Lennuk

Helikopter

Helikopter

Lennuliik

Lennutööd

Üld¬lennundus

Lennutööd

Üldlennundus

ajavahemik

1997�–�2006�

(keskmine)

2007�(kokku)

2008�(kokku)

1997�–�2006��

(keskmine)

2007�(kokku)

2008�(kokku)

1997�–�2006��

(keskmine)

2007�(kokku)

2008�(kokku)

1997�–�2006��

(keskmine)

2007�(kokku)

2008�(kokku)

õnnetusteüldarv

6

4

7

16

14

17

6

8

5

4

�

4

3

Surmagalõppenud

õnnetused

2

2

2

5

4

7

2

1

1

1

3

1

hukkunuid

pardal

4

3

3

13

5

17

4

0

2

2

10

3

hukkunuid

maapinnal

0

0

1


Lk23

4.1. õnnetuSteKategooriad–ÜLdLennunduS–LennuKidTulebmärkida,etmituICAOandmetessisalduvatõnnetusteiolnudkategooriatessemääratud.Seegavõibarvata,etallpoolesitatudarvudonkõikideõnnetusekategooriatekohtategelikustväiksemad.Kõikandmedviitavadaastakümnele1999–2008.

ÜldlennunduseskasutatavateõhusõidukitekorralonkogumaailmasjaEASAliikmesriikidesjuhtivaksõnnetustekategooriaksLOC-I(juhitavusekaotuslennuajal).CFIT-kategooria

õnnetusi(kokkupõrgemaa-võiveepinnaga)esineskogumaailmasligikaudukakskordavähemjaEASAliikmesriikideskahekolmandikuvõrravähemkuijuhitavusekaotustlennuajal.Tehnilistelprobleemidelonpaljuväiksemroll.

Kokkuvõttessarnanevadüldlennundusenäitajadäriliselennutranspordinäitajatega,sestsurmagalõppenudõnnetustepeamistekspõhjusteksonkokkupõrgemaa-võiveepinnaganingjuhitavusekaotuslennuajal.

jooniS 4-3.

Üldlennunduse�õnnetuste�kategooriad�—�üle�2250�kg�lennukid�—�surmaga�

lõppenud�ja�hukkunuteta�õnnetused�EASA�liikmesriikides�

5

WSTR

USOS

TURB

RAMP

ICE

CABIN

BIRD

AMAN

RI-VAP

RE

OTHR

LOC-G

GCOL

FUEL

F-NI

ATM

ARC

SCF-NP

ADRM

SCF-PP

MAC

LALT

F-POST

UNK

CFIT

LOC-I

10 15 20 25 30 35 40

õnnetustearv



4.0ÜLdLennunduSjaLennutöödõhuSõiduKitega


Lk24


jooniS 4-4.

Lennutööd:�õnnetuste�kategooriad�—�üle�2250�kg�lennukid�—�surmaga�

lõppenud�ja�hukkunuteta�õnnetused�EASA�liikmesriikides�

1

F-POST

F-NI

AMAN

SCF-NP

GCOL

LOC-G

ARC

RE

OTHR

UNK

SCF-PP

LALT

CFIT

LOC-I

2 3 4 5 6 7 8

õnnetustearv

4.2. õnnetuSteKategooriad–Lennutööd–LennuKidNagueespoolmainitud,kuuluvadlennutöödeallaerilennud,näitekstuletõrje-,põllumajandus-javaatluslennud.

Lennutöödeltoimunudõnnetustekohtaandmetekogumisttakistabteatudiseloomulikprobleem.Üksohtlikumaidsellevaldkonnalennuliikeonseotudtuletõrjega.Mõningatesriikidesteevadneidlendeagariiklikudorganisatsioonid(ntlennuvägi)jaseegavõidakseneidlendekäsitadamittelennutööde,vaid„riiklikelendudena”jaseonduvadõnnetusedeipruugikäesolevasaruandeskajastuda.

Juhitavusekaotusegalennuajal(LOC-I),kokkupõrkelmaa-võiveepinnaga(CFIT)ningväikeselkõrgusel(LALT)toimunudsurmagalõppenudõnnetustesuurarveioleüllatav,sestlennutööd,ntpõllumajanduslennud,toimuvadsagelimaapinnalähedal.Lendaminemadalalraskendabnormaalseolukorrataastamistpärastjuhitavusekaotustvõimuudettenägematutsündmust.Suurarvõnnetusi

kategoorias„põhjusteadmata”näitab,etsellisteõnnetusteuurimistjaaruandlustsaaksparandada.

4.3. ÄriLennunduS–LennuKidVastavaltrahvusvahelisetsiviillennundusekonventsiooni6.lisasesitatudICAOmääratluseleonärilennundusüksüldlennundusealaliike.Ärilennunduseolulisustsilmaspidadesesitataksesellesektoriandmederaldi.

EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukitegaonärilennundusestoimunudvähesurmagalõppenudõnnetusi.Kogumaailmasnäibkõnealuseslennuliigissurmagalõppenudõnnetustearvolevat2008.aastalvähenenud,hoolimatasellest,etsedaliikilennuteenuseidpakkuvateõhusõidukitearvonsuurenenud.




Lk25

jooniS 4-5.

Ärilennunduses�surmaga�lõppenud�õnnetusjuhtumid�–�EASA�

liikmesriikides�ja�välisriikides�registreeritud

20

10

5

15

25

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

1 2

1

2 2

1

1

1

1

16

13

1�

1110

� �

1�16

12

Surmagalõppenud,EASAriigisregistreeritudlennuk

Surmagalõppenud,välisriigisregistreeritudlennuk

EASAriikide3akeskmine

Välisriikide3akeskmine


4.0ÜLdLennunduSjaLennutöödõhuSõiduKitega


Lk2�

5.0 kerged õhuSõidukid, (massiga�kuni�2250�kg)

Andmeid�kergete�õhusõidukitega�toimunud�õnnetuste�kohta�küsiti�EASA�liikmesriikidelt�2009.�aasta�jaanuaris.�2009.�aasta�aprilliks�oli�enamik�riike�andmed�esitanud.�Puudu�olid�Itaalia,�Liechtensteini,�Luxembourgi�ja�Sloveenia�andmed.�Allpool�toodud�tabelis�on�esitatud�saadud�andmetel�põhinev�õnnetuste�ja�hukkunute�arv�aastatel�2006,�2007�ja�2008.�

tabeL 5–1.

Kuni�2250�kg�õhusõidukid�–�õnnetuste�ja�surmaga�lõppenud�

õnnetuste�arv�õhusõiduki��liigi�ja�lennuliigi�kaupa�–�EASA�

liikmesriikides�registreeritud�õhusõidukid�

õhusõidukiliik

Lennukid

Lennukid�

Lennukid

Õhupall

Õhupall

Õhupall

Purilennuk

Purilennuk

Purilennuk

Tiiviklennuk

Tiiviklennuk

Tiiviklennuk

Helikopter

Helikopter

Helikopter

Ülikerge

Ülikerge

Ülikerge

Mootorpurilennuk

Mootorpurilennuk

Mootorpurilennuk

Muud

Muud

Muud

Teadmata

Teadmata

Teadmata

Kokku

Kõik kokku

õnnetusteüldarv

546

533

517

21

14

25

175

187

178

5

6

12

89

86

64

177

213

261

52

46

41

56

72

46

0

0

1

1121

1157

1145

3423

Surmagalõppenud

õnnetused

72

61

53

0

0

1

17

20

16

1

3

3

7

11

7

34

26

45

9

9

10

11

12

5

0

0

0

151

142

140

433

hukkunuid

pardal

124

120

98

0

0

1

17

21

16

1

4

3

17

23

12

44

35

70

15

19

11

13

16

5

0

0

0

231

238

216

685

hukkunuidmaapinnal

1

0

2

0

0

0

0

1

0

0

0

0

0

4

0

0

0

0

0

0

0

2

0

0

0

0

0

3

5

2

10

aasta

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008

2006

2007

2008


Lk2�


Aruandlusonriigitiebaühtlane.Mõnedriigidesitasidparandatudandmeidvarasemateaastatekohta;24riikiesitasidandmeid2006.aasta,25riiki2007.aastaja27riiki2008.aastakohta.Mõniriikesitaslangevarjurite,paraplaanidejadeltaplaanidegatoimunudõnnetusteandmed,teisedagamitte.Mõniriikkasutasülikergeteõhusõidukiteeristamisekstavalistest454kg(1000naela)massipiirangut,teisedmitte.Määruse(EÜ)nr216/2008IIlisapunktisekehtestatudpiirangutekasutamineolekssellistebaühtlastliigitamistvähendanud.Statistikakoostamiseksvajalikeväljadetäitmisetasemesjakategooriate,sündmuste,jmskodeerimisekvaliteedisonsamutisuurierinevusi.

5.1. SurmagaLõppenudõnnetuSedValdavatosaEASAliikmesriikidekergelennukitestkasutatakseüldlennunduses.Teatavatosa,eelkõigekerghelikoptereid,kasutataksekalennutöödel,ntvaatluslendudeks.

Suuremosakergeteõhusõidukitegaasetleidnudõnnetustestaastatel2006–2007toimuslennukitega.Ühtsusepuudumineõhusõidukitejaotamiseviisiserinevatesseliikidesse(ntülikergedversuslennukidvõitiiviklennukid)võistekitadaesitatudarvudesmõningaidmoonutusi.

jooniS 5-2.

Kuni�2�250�kg�õhusõidukid�–�surmaga�lõppenud�õnnetused��

õhusõidukiliigi�kaupa,��2006�–�2008�–�EASA�liikmesriikides�

registreeritud�õhusõidukid�

Ülikerged 24%

Õhupall 0%

Mootorpurilennuk 6%

Lennuk 44%

Purilennuk 12%

Tiiviklennuk 2%

Helikopter 6%

Muu 6%

jooniS 5-1.

Kuni�2�250�kg�õhusõidukid�–�surmaga�lõppenud�õnnetused�lennuliigi�

kaupa,�2006�–�2008�–�üksnes��EASA�liikmesriikides�registreeritud�

õhusõidukid�

Üldlennundus �5%

Lennutööd 4%

Muu 0%

Ärilinelennutransport 1%


Lk2�

5.2. õnnetuSteKategooriadRiigidkasutasidCAST-ICAOõnnetustekategooriaid,etesitadaandmeidkergeteõhusõidukitegatoimunudõnnetustestajavahemikul2006–2008.Sellisedõnnetustekategooriadolidkunagiväljatöötatudselleks,jälgidaohutusnõuetetäitmistjäigatiivalistelennukitegasooritatavaslennutranspordis.Praegutöötatakseväljakõnealuselennundussüsteemiosavajadustelepareminivastavaiduusilähenemisviise,midaeioleveeltäielikultrakendatud,sestolemasolevate

kategooriatekohaldaminekergeteõhusõidukitesuhtesonosutunudkeeruliseks.

Analüüspõhinesvaid2006.ja2007.aastakohtaesitatudandmetel,sest2008.aastalasetleidnudjuhtumiteanalüüseioleenamikusriikidesveelvalminud.

Etandmeidesitanudriigideikodeerinudõnnetusekategooriaidühtlustatudviisil,võibeespoolesitatudjooniselesinedamõningasimoonutusi.Kõigerohkemsurmagalõppenudõnnetusiliigitatikategooriate„juhitavusekaotuslennuajal“(LOC-I)ja„lennudväikesel

500200 100 450400350300250150 50jooniS 5-3.

Kuni�2250�kg�õhusõidukid�–�õnnetuste�jaotus�kategooriate�kaupa��

2006�–�2007�–�EASA�liikmesriikides�registreeritud�õhusõidukid�

BIRD

SEC

RI-A

RAMP

ADRM

TURB

ATM

ICE

RI-VAP

WSTR

F-NI

USOS

RE

GCOL

LOC-G

FUEL

AMAN

ARC

SCF-NP

F-POST

MAC

SCF-PP

CFIT

OTHR

UNK

LALT

LOC-I

õnnetustearv

5.0KergedõhuSõiduKid,(maSSigaKuni2250Kg)




Lk31

kõrgusel“(LALT)alla.Juhitavusekaotuslennuajaltundubhukkunutetaõnnetustehulgasolevatükskõigemärkimisväärsemaidkategooriaid.Nendekategooriatepuhulonmärgatavkahukkunutesuurosakaalõnnetusteüldarvus.

„Muu“allaliigitatudõnnetustesuurarvviitabkategooriatesüsteeminõrkusele,samaskui„teadmata“kategooriaallaliigitatudjuhtumitesuurarvvõibosutadaraskustelesellistelennukitegatoimunudõnnetusteanalüüsimisel,miseioletavaliseltsalvestamisseadmetegavarustatud.

Olgugi,etpraegueiolevõimalikesitadausaldusväärseidriskimäärasidEASAliikmesriikidekohta,onõnnetustearv(üle1100)janendegaseotudsurmajuhtumitearv(alates216kuni238)murettekitav.Andmetemõtestatudanalüüsimiseksontarvistäpseidlennutundidevõiliikumiseprognoose,misoleksidvõrreldavadsuurteõhusõidukiteandmetega.

Etolemasonüksneskolmeaastaandmed,eisaasuundumustekohtajäreldusiteha.Põhjusteedasistanalüüsitakistabriikidetäielikeandmetepuudumine.Loodeti,et2009.aastallaekuvadtäielikudandmedenamiku2006.ja2007.aastaltoimunudõnnetustekohta.Sedaagaeijuhtunud.Kuiuurimistulemusieiolevõimalikõigeaegseltsaadaningriigideiesitatäielikkejaajakohaseidandmeid,eisaaametesitadatäielikkuülevaadetkõikidestEuroopalennundusohutuseaspektidest.Olukorraparandamiseksjätkabametkoostöödliikmesriikidega.

5.0KergedõhuSõiduKid,(maSSigaKuni2250Kg)

Lk33


6.0 eaSa ohutuStegevuS

Ameti�peamine�eesmärk�on�ohutuse�ja�keskkonnakaitse�ühtlaselt�kõrge�taseme�edendamine�ja�säilitamine.�Selle�eesmärgi�saavutamiseks�tegeleb�EASA�mitmete�ohutusalaste�meetmetega,�sealhulgas�sertifitseerimise,�eeskirjade�koostamise�ja�standardimisega.�Need�tegevused�kajastuvad�ameti�struktuuris�vastavate�direktoraatidena.�Sertifitseerimisdirektoraat�tegeleb�muu�hulgas�uute�ja�olemasolevate�õhusõidukite,�mootorite�ja�süsteemide�sertifitseerimisega.�Eeskirjade�koostamise�direktoraadi�ülesanne�on�lennundusohutuse�uute�õigusaktide�eelnõude�ja�olemasolevate�õigusaktide�muudatuste�ettevalmistamine.�Standardimisdirektoraadi�eesmärk�on�standardida�ja�säilitada�ohutuse�taset�kõikides�EASA�liikmesriikides.�Selleks�täidab�direktoraat�mitmesuguseid�ülesandeid,�kontrollides�muu�hulgas�tsiviillennundusasutusi,�lennundusettevõtjaid�ning�lennundussektori�muid�osapooli.�

6.1. Standardimine2008.aastalläbiviidudametikontrollkäigudnäitasid,etstandardimisprotsessesmasejajätkuvalennukõlblikkusekontrollimiselonüsnahästikäimaläinudtänusellele,etkomisjonimäärusEÜ736/2006kehtestabliikmesriikidelepõhiraamistikumääruserakendamisejälgimiseksningpõhimääruses216/2008jarakendusmäärustes(2042/2003and1702/2003)nähakseette,kuidassedatäpseltteha.Sellesthoolimataontarvisolukordamärkimisväärseltparandadasellistesvaldkondadesnagulennutegevus,lennuõppevahendidjalennumeeskonnalitsentseerimine.NeisvaldkondadeseiolerakenduseeskirjuveelväljaantudningÜhinenudLennuametite(JAA)süsteemonpraegulõpetamiseetapis,kadudes30.juunil2009sootuks.


Lk34


ELiõiguslikusraamistikusläbiviidudkontrollkäikudearv(13esmaselennukõlblikkusekontrollimiseks,26jätkuvalennukõlblikkusekontrollimiseks),mismääratikindlaksriskipõhiselähenemisviisikaudu,onvõrreldeseelmiseaastagajäänudüsnamuutumatuks.

Esmaselennukõlblikkusevaldkonnasonolukordjäänudsamaksmisvarasematelgiaastatel,viidatessellele,etkõikkaasatudriigidmõistavadjarakendavadeeskirjurahuldavaltasemeljaühtselviisil.Jätkuvalennukõlblikkusevaldkonnas(CAW),kuskõikliikmesriigidtegutsevadomapädevusepiires,tulebeeskirjadeühtlustatudjanõuetekohaseksrakendamisekstehaveeljõupingutusi,hoolimatasellest,etüldiseltonolukordjubaparanenud.Seekinnitabvarasematelaastateltehtudjätkuvalennukõlblikkusekontrollitulemusi.

Tuleksmärkida,etmõlemasvaldkonnasavastatinõuetelemittevastavustmärkimisväärseltvähemkuieelmistelaastatel.Sellistetulemustenijõutitänukontrollkäikudeteisetsüklialgatamisele2008.aastal.Onilmne,etmääruseEÜ736/2006jõustumisehetkeksolistandardimisprotsessaidanudoluliseltkaasasellele,etriiklikudlennuametidsuudaksidtäitaELimääruseid.Seekehtibeelkõikemitmeteäsjaühinenudliikmesriikidekohta,kusesinebjätkuvaltkamõningasiprobleeme.

Enamikpädevaidasutusi,sealhulgasäsjaühinenudliikmesriikideomad,toetasidjätkuvaltaktiivseltprotsessielluviimistningvarustasidEASAstandardimismeeskondadeliikmetega.Koosametikorraldatudstandardimiskoosolekutekasvavaedugakinnitabsee,etennetavstandardimineonpositiivseltvastuvõetud.

EASAkoolitusstrateegia,millekohaselthakataksekoolitamariiklikelennuametiteinspektoreid,näibolevatheaabivahendselleks,etmuutaeeskirjaderakendamineliikmesriikidesühtlasemaks.Sellesvaldkonnastulebsiiskiveeledasitöötada.

Ametiesialgsepädevusepiiresonselletegevusorganisatsioonideletootekinnitusteväljastamiselsaavutanudniitegevusekuikametoodikaseisukohaltpüsivaltheataseme.

Organisatsioonideletootekinnituste(POA)andmisevaldkonnassaavutati2008.aastalsuurtedu,kui21.juulilantiAirbusileühtneEuroopatootekinnitus.SeevaldkondonpidevaltkasvanudseosestootmisesuurenemisegaHiinas.TulevikusoodataksekasvukaVenemaasuunal.

Välisriikideõhusõidukiteohutushindamise(SAFA)alanekoordinatsioonitegevusviidi1.jaanuaril2007ÜhinenudLennuametitepädevusestametipädevusse.Ametiltulebsellesvaldkonnastäitatopeltrolli.ÜhestküljestpeabtapidamajatäiendamaSAFAandmebaasijateisestküljestviimaigaskuusläbikolmandmeanalüüsininglisakskiiranalüüse,midatellibkomisjon.2008.aastalviisametelluSAFAveebipõhiserakenduseoluliseajakohastamise,misparandabühtlustatusetasetningpakubSAFAsosalevateleriikideleuusivõimalusi(eelkirjeldatudjäreldused,järelmeetmetejasuunatudinspekteerimisteparemtoetamine).LisaksselleleonSAFAandmeteanalüüsidandnudolulisiviiteidEuroopastegutsevatelennuettevõtjateüldiseleohutustasemele,misaitabkindlakstehavõimalikkeriskifaktoreidjaotsestkvalitatiivsetjaeesmärgistatudtegevust.29.septembrilvõetipärastkonsulteerimistSAFAsosalevateriikidejamuudehuvitatudosapooltegavastujuhendmaterjalSAFAinspektoritekvalifikatsioonikohta,misavaldatihiljemkaEASAveebisaidil.Ülejäänudosajuhendmaterjalistkavatsetakseavaldada2009.aastaesimesespooles.

6.2. SertifitSeerimineSertifitseerimisdirektoraataitabotseseltkaasalennuohutuseparandamisele,viiesläbisertifitseerimistegevust,milletulemuseksonlennundustoodeteningnendeosadekoguEuroopaLiituhõlmavtüübikinnituskõrgeimalvõimalikulohutustasemel.Lennundustooteprojektsaabkinnituseüksnesjuhul,kuiseevastabkõikidelekehtivateleohutusnõuetele.Ametandis2008.aastalväljakokku5379projektigaseotudsertifikaati.

Pealesertifitseerimiseonsertifitseerimisdirektoraaditeinepõhiülesanne


Lk35

lennundustoodete,nendeosadejaseadmetejätkuvalennukõlblikkuseaktiivnetagaminekogunendekasutuskestusejooksul.Sertifitseerimisdirektoraatonselleksväljatöötanudpõhjalikujätkuvalennukõlblikkusemenetluse,milleeesmärkonennetadaohtlikkeolukordijaõnnetusi.Menetlusealuseksonandmed,miskogutaksekohustuslikuvahejuhtumitestteavitamise,õnnetustevõivahejuhtumiteuurimise,konstruktsioonitüüpideläbivaatusejmskaudu.

SertifikaadiomanikupoolseuurimisejaanalüüsivõimistahesmuuasjakohaseteabepõhjalmääratlebEASAasjakohasedmeetmed,misohtlikuolukorratuvastamiselvõivadviialennukõlblikkuseettekirjutuste(AD)väljaandmiseni,etkehtestadavajalikudparandusmeetmed.

Aastal2008andisametvälja261lennukõlblikkuseettekirjutustja45erakorralistlennukõlblikkuseettekirjutust.Sertifitseerimisdirektoraadilennukõlblikkusedirektiivide,lennundusohutusekorraldamisejateadusuuringuteüksustagabpidevalennukõlblikkusemenetlusejärjepidevuse.

Lisaksviiakseläbiselliseidmeetmeidnagulennukõlblikkuseteabevõrgustikurakendaminekoostööstsiviillennundusasutustega,kesontunnustanudsuuremateleEuroopatoodetele(ntA380)antudEASAlennukõlblikkussertifikaate.Regulaarselttoimuvadlennukõlblikkusealasednõupidamisedtootjatejavälismaisteametivõimudega,millekäigusarutatakseohutusegaseotudvõimalikkeprobleeme.Kõikseevastabametijasertifitseerimisdirektoraadipõhimõtetele,milleksonmuuhulgastihekoostööosapooltegaEuroopasjamujalkahepoolsetekokkulepetekauduninguuenduslikuohutusvõrgustikuväljaarendaminekoostöösregistririigigajne.

Sõltumatu(ntICAOpoolne)korrapäranekontrollkinnitas,etsertifitseerimisdirektoraatjaametliiguvadomakohustusitäitesõigessuunasningtagavadlennundusohutusekõrgetaseme.

6.3. eeSKirjadeKooStamineAmetieeskirjadekoostamisedirektoraataitabkaasakõikideELiõigusaktidejarakendusaktidekoostamisele,misonseotudtsiviillennundusohutusejakeskkonnavastavusega.NimetatuddirektoraatesitabEuroopaKomisjonilearvamusiningkomisjonpeabtemagakonsulteerimakõikidestemapädevusalassekuuluvatestehnilistesküsimustes.Ühtlasivastutabtaasjaomaserahvusvahelisekoostööeest.Allpoolesitatudtabelisonloetletudpraegusedeeskirjadekoostamiseülesanded,misonvahetultseotudkindlaõnnetusevõivahejuhtumikategooriaga.

6.0eaSaohutuStegevuS


Lk36


eeskirjadekoostamiseülesanded

OPS.009�Rakenduseeskirjad�lennuraja�loata�hõivamise�

ennetamiseks;�JAA-lt�üle�võetud�ja�EUROCONTROL�EAPRI�

aruandest�tulenevad�ülesanded��

OPS.012�Ootamatud�muudatused�lennurajal,�JAA�OPSG-lt�

üle�võetud�ülesanne��

25.026�Elektrooniline�kontrollkaart,�programmeeritav�

automaatne�kõrguse�hoiatus-�ja�teavitussüsteem

25.027�Õhusõiduki�konstruktsioon�

AWO.006�GNSS-maandumissüsteem�

OPS.012�Ootamatud�muudatused�lennurajal,�JAA�OPSG-lt�

üle�võetud�ülesanne�




AWO.006�GNSS-maandumissüsteem��

OPS.054�Kopterite�raadio-kõrgusemõõturid;�

rakenduseeskirjade�läbivaatamine�seoses�rakendamis-�ja�

tõlgendamisprobleemidega�

OPS.057�JAA�TGL-43�ülevõtmine:�kopterite��

kiirabilennud�(HEMS)�mägialal�

20.003�Navigatsiooninõuded�/�piirkondlik�navigatsioon

20.006�APV/LPV�RNAV��



25.027�Õhusõiduki�konstruktsioon��

20.003�Navigatsiooninõuded�/�piirkondlik�navigatsioon�

20.006�APV/LPV�RNAV�

AWO.006�GNSS-maandumissüsteem�

ANS/ATM.�001�rakenduseeskirjad,�sertifitseerimisnõuded��

ja�ANS/ATMi�nõuete�täitmise�vastuvõetavad�viisid�

25.006�Soojusakustiline�isolatsioonimaterjal

MDM.002�Õhusõidukite�elektripaigaldised�

25.028�Lendtükkide-�ja�tulevastane�kaitse

D–C�klassi�lastiruum

25.006�Soojusakustiline�isolatsioonimaterjal�

26.005�B/F�klassi�lastiruum

25.056(b)�Tuleohtlikkuse�vähendamine�/�kütusepaagi�ohutus�

25.006�Soojusakustiline�isolatsioonimaterjal

�

�

ajavahemik

2012�–�2015�

2012�–�2015

2011�–�2012�

2012�–�2014�

2011�–�2013�

2012�–�2015�

2011�–�2012�

2012�–�2014�

2011�–�2013�

2012�–�2015�

2012�–�2015�

2009�

2009�

2011�–�2012�

2012�–�2014�

2009�

2009�

2011�–�2013�

2009�–�2013�

2009�

lõpetatud

alanud�–�2011�

2010�–�2011�

2010�–�2011�

2009�

2009�

�

tabeL 6–1.

Úkoly�EASA�v�oblasti�tvorby��předpisů�setříděné�podle�vlivu��

na�kategorie�nehod

õnnetustekategooriad

IR-VAP�(lennuraja�loata�

hõivamine�sõiduki,�õhusõiduki�

või�isiku�poolt)

ARC��

(ebatavaline�start�või�

maandumine)

RE��

(väljasõit�lennurajalt)

LATL��

(lennud�väikesel�kõrgusel)

CFIT��

(kokkupõrge�maa-�või�

veepinnaga)

ATM/CNS��

(lennuliikluse�korraldamine��

ning�side-,�navigatsiooni-�ja�

seireteenused)

F-NI��

(kokkupõrkest�põhjustamata�

tulekahju�või�suits)�

F-POST��

(kokkupõrkest�põhjustatud�

tulekahju�või�suits)�

Lk3�


ajavahemik

2009�–�2011�


2011�–�2013�

2009�

lõpetatud

2009�–�2011�

2012�–�2014�


2009�–�2011�


2009�–�2011�


2012�–�2013�

2010�–�2012�

2011�–�2013�




2011�–�2012�

2012�–�2014�

2011�–�2013�

2010�–�2013�

�


2009�–�2011�

2011�–�2013�

2009�–�2011�

2009�–�2011�

2012�–�2014�

�

2009�–�2010�


eeskirjadekoostamiseülesanded

25.004

25.039�Reisijate�avariiväljapääsude�tüüp�ja�arv

26.001�II�tüüpi�avariiväljapääs:�juurdepääs�ja�töötamise�hõlpsus�

27/29.008�Ellujäämisvõimalused�hädamaandumisel�vette�

25.056(b)�Tuleohtlikkuse�vähendamine�/��

kütusepaagi�ohutus

MDM.002�Õhusõiduki�elektripaigaldised�

25.055�Kütusepaagi�kütusetasemenäidik�/�kütuse��

lõppemise�hoiatustuli�



27/29.002�Kahjustuskindluse�ja�kuluvuse�hindamine��

MDM.028�Õhusõiduki�vananevad�konstruktsiooniosad��

25.055�Kütusepaagi�kütusetasemenäidik�/�kütuse��

lõppemise�hoiatustuli�

E.009�Jäätõrje

E.011�Jõuseadme�määrdeõli��

E.014�Mootorisüdamiku�lukk�

23.010�Pöörlemiskindluse�kontseptsiooni�kaalumine�CS-23-s


27/29.003�Suunamuutuse�tingimused

21.039�OSC



25.027�Õhusõiduki�konstruktsioon

AWO.006�GNSS-maandussüsteem

ADR.001�Rakenduseeskirjad�ja�sertifitseerimisnõuded�/�

nõuete�täitmise�vastuvõetavad�viisid�

25.035�Salongi�keskkonna/õhu�kvaliteet�-�ANPA

26.002�Dünaamiline�istmete�testimine�(16g)

27/29.008�Ellujäämisvõimalused�hädamaandumisel�vette�

25.055�Kütusepaagi�kütusetasemenäidik�/��

kütuse�lõppemise�hoiatustuli��

25.057�Julgestus

26.006�Tugevdatud�kabiiniuksed�–�mõlema�piloodi�

tegevusvõimetus

MDM.054�ANPA�2007-13-st�tulenevad�nõuete�täitmise�

vastuvõetavad�viisid�hooldusettevõtjatele�

õnnetustekategooriad

EVAC��

(evakuatsioon)

SCF-NP��

(süsteemi�või�komponendi��

(v.a�jõuseadme)�rike�või�tõrge)

SCF-PP��

(jõuseadme�süsteemi��

või�komponendi�rike�või�tõrge)

LOC-I��

(juhitavuse�kaotus��

lennu�ajal)

USOS��

(maandumine�väljaspool�

lennurada)

ADRM��

(lennuväli)

CABIN��

(juhtumid�õhusõiduki�

sõitjateruumis)

FUEL��

(kütusega�seotud�juhtumid)

SEC��

(julgestusega�seotud��

juhtumid)

ICE��

(jäätumine)


Lk3�


6.4. euroopaStrateegiLiSeohutuSeaLgatuS(eSSi)Euroopastrateegiliseohutusealgatus(European Strategic Safety Initiative, ESSI)onvabatahtlikeraisikuterahastatavpartnerlus,millesosalevadEASA,riiklikudlennuametid,EUROCONTROL,lennuettevõtjad,tootjad,liidud,uurimislaboridjamuudhuvirühmad,kelleeesmärkonparandadalennundusohutustEuroopasningEuroopakodanikejaokskogumaailmas.Nimetatudalgatusesosalebüle150organisatsiooni.ESSIkäivitatiaprillis2006ningseevõttisüleÜhinenudLennuametiteühiselennundusohutusalgatuse(Joint Aviation Safety Initiative, JSSI)tegevuse.

TaustateavetalgatusejasellepädevusekohtaningsellesosalevateorganisatsioonideloeteluleiateESSIveebisaidiltaadressilwww.easa.europa.eu/essi.

ESSIkuulubEuroopaLennundusuuringutePartnerlusrühma(EuropeanAviationResearchPartnershipGroup,EARPG),midajuhibEASA,ningkustavõibesitadaettepanekuiduurimisprojektidekohta.

ESSIsusidedaištrijųsaugosgrupių:−Euroopaäriliselennunduseohutuse töörühm(ECAST)−Euroopahelikopteriteohutusetöörühm (EHEST)−Euroopaüldlennunduseohutusetöörühm (EGAST)

6.4.1. euroopaÄriLiSeLennunduSeohutuSetöörÜhm(eCaSt)TöörühmonAmeerikaÜhendriikideCASTiEuroopaekvivalentningselletöösosalebüle60organisatsiooni.ECASTloodioktoobris2006jaIATAjaEASAjuhivadühiseltselletööd.ECASTjälgibkaJSSIalustatudtegevuskavadeelluviimistEuroopas.Nendeskäsitletaksemaa-võiveepinnagakokkupõrke,lähenemisejamaandumiseningjuhitavusekaotuseõnnetusteriskidevähendamist.Aastatel2007-2008viidikoostöösriiklikelennuametitejalennuettevõtjategaläbikaksuurimust

tegevuskavadetäitmisekohta.Tänasekson23stJSSI-ltpärandusekssaadudtegevuskavast20elluviidudning3onveeltäitmisel.

LisakseespoolnimetatuletöötasECAST2007.aastalväljakolmeetapilisemenetluse:– 1. etapp: ohutusküsimustemääratleminejavalikEuroopas;– 2. etapp: ohutusküsimusteanalüüs;– 3. etapp: tegevuskavadeväljatöötamine,rakendaminejajärelevalve.

Aprillis2007alustati1. etappi.EesmärgiksseatiECASTiedasistetegevusprioriteetidemääratlemine,lähtudeskolmestkriteeriumist:tähtsusohutuseseisukohalt,hõlmavus(teemadekuuluvusmuuohutustegevusealla)ningsuuretasuvusevõiulatuslikumõjugaseotudkaalutlused.

2. etapi osanamoodustasECAST2008.aastalkakstöörühmalennundusohutusekorraldusesüsteemide(SMS)loomiseksjamaapealseohutusetagamiseksningalatöörühmaohutuseanalüüsimisemetoodikaväljatöötamiseks.Lennundusohutusekorraldusesüsteemidetöörühmaleantiülesannetöötadaväljamaterjalidparimatavakohta,misaitakshuvirühmadeljärgidaICAOstandardeid,samutitulevasedEASAeeskirjadlennundusohutusekorraldamiseks.KõnealusedmaterjalidavaldatiESSIveebisaidilaprillis2009ningneedonkõigiletasutakättesaadavad.

LisateavetleiabECASTiveebisaidiltaadressilwww.easa.europa.eu/essi/ecastEN.html.

6.4.2. euroopaheLiKopteriteohutuSetöörÜhm(eheSt)Novembris2006asutatudEuroopahelikopteriteohutusetöörühmakuuluvadsuurtehelikopterikerede,-mootoriteja-süsteemidetootjate,lennuettevõtjate,reguleerivateasutuste,helikopteri-japiloodiühenduste,teadusasutuste,õnnetusteuurijatejateatudsõjaväelistehelikopteritekäitajateesindajadkoguEuroopast.EHESTitjuhivadühiseltEASA,


Lk3�

EuroopaHelikopteriettevõtjateKomitee(EHOC)jaEUROCOPTER.

EHESTonkarahvusvahelisehelikopteriteohutusetöörühma(InternationalHelicopterSafetyTeam,IHST)Euroopaüksus.EHESTiülesanneontoetadaIHSTieesmärkivähendadahelikopteriõnnetustesagedustkogumaailmas2016.aastaks80%võrra.

2008.aastalloodudEuroopahelikopteriteohutuseanalüüsirühm(EuropeanHelicopterSafetyAnalysisTeam,EHSAT)analüüsis186õnnetust,millekohtaonavaldatudkaõnnetuseuurimisenõukogulõpparuanded.Seemoodustabligikaudu58%koguaastajooksulanalüüsitudõnnetustest.

ÕnnetusearuanneteskasutatavatekeeltepaljususetõttuningressurssideoptimeerimisehuvidesonEHSATmoodustanudpiirkondlikudanalüüsirühmadkõikjalEuroopas.PiirkondlikudanalüüsidonEuroopatasemelühendatud.Kõnealunealgatusonunikaalneomapüüdlusesviialäbiüle-euroopalinehelikopteriõnnetusteanalüüs.

EHSATonanalüüsidepõhjalteinudlennundusohutuseparandamiseksmitmeidettepanekuid.Enamikneistontehtudseoseskoolitusejaväljaõppe,lennutegevuse,lennundusohutusekorraldusejaohutuskultuuriganingeeskirjadejastandarditega.Alatesveebruarist2009onneidettepanekuidmenetlenudEHESTiraamestegutsevEuroopahelikopteriteohutuserakendamisetöörühm(EuropeanHelicopterSafetyImplementationTeam,EHSIT).Esialgnearuanneavaldatiaprillis2009.

LisateavetleiabEHESTiveebisaidiltaadressilwww.easa.europa.eu/essi/ehestEN.html.

6.4.3. euroopaÜLdLennunduSeohutuSetöörÜhm(egaSt)EGASTonESSIkolmaskomponent.SelleasutamiskoosolektoimusEASAruumidesoktoobris2007,kuhukogunesenamkui60üldlennundussektoriesindajatkoguEuroopast.„ÜldlennundusonEuroopaLennundusohutusametiüksolulisiprioriteete.

EGASTonEuroopajaoksuudneprojektningväljakutse.Ametilonheameellennundussektorisuureosalusepärast,misaitabkaasameiejõupingutusteleüldlennunduseelavdamisenimel,”sõnasEASAtegevdirektorPatrickGoudouavaistungil.

EGASTaitabvõttavajalikkeEuroopatasandilkooskõlastatudmeetmeid.OlemasolevatelealgatusteletoetudesjuhivadsedatöörühmaühekoosEASA,EuroopaLennundusäriAssotsiatsioon(EuropeanBusinessAviationAssociation,EBAA),EuroopaLennuvaatemänguNõukogu(EuropeanAirshowCouncil,EAC)jaEuroopaÜldlennunduseToetamiseNõukogu(EuropeanCouncilforGeneralAviationSupport,ECOGAS).

Algatuskoosnebassotsiatsioonide,tootjate,seadusandjate,lennuklubide,õnnetusteuurijate,uurimisorganisatsioonideningmuudeüldlennundusehuvirühmadeesindajatest.Selletegevusonkorraldatudkolmeltasandil,miskõikesindavaderinevatkaasatuseastet:1.tasandimoodustabkogualgatustjuhtivtuumiktöörühm.Seekoosnebligikaudu20osalejast,kesesindavadüldlennunduseerinevaidsektoreid.EGASTi2.tasandkoosnebligikaudu60organisatsioonist,kesonalgatussekaasatud,kuideijuhiseda.EGASTi3.tasandkoosnebEuroopaüldlennundusesosalejatestkõikjalmaailmas.

2008.aastalviisEGASTläbiuurimuseolemasolevateüldlennunduseohutusalastealgatuste,ohutustkäsitlevateväljaannetejamaterjalideningEuroopaohutusalasteprioriteetidekohta,etkoostadaEuroopategevuskavajamääratakindlakstegevusprioriteedid.Koostatipädevusjuhendid,töötativäljaEGASTiveebisaitninglooditihedadkoostöösuhtedIASAga(Institutpourl‘AméliorationdelaSécuritéAérienne)Prantsusmaal.LisateavetleiabEGASTIveebisaidiltaadressilwww.easa.europa.eu/essi/egastEN.html.


Lk40


1. LiSa. üLdmärkusEd�andmEtE�kogumisE�ja�kvaLitEEdi�kohta��

Esitatudandmedeioletäielikud.Kergeteõhusõidukitekohtapuuduvadmõneliikmesriigiandmed.Kuiuurimistulemusieiolevõimalikkiirestisaadaningriigideiesitatäielikkejaõigeaegseidandmeid,eisaaamettehakõikidestEuroopalennundusohutuseaspektidesttäielikkuülevaadet.

Ametjätkabjõupingutusi,etsaadakergeteõhusõidukitegatoimunudõnnetusteandmeidjärgmisteAASTATEOHUTUSARUANNETEjaoksningloodabkogudatäielikumaidandmeidpärastEASAliikmesriikideparematteavitamistaruandlussüsteemistjaandmetepuudumisest.

Tööandmeteganäitab,etCICTTjuhtumitekategooriatesüsteemieisaatäielikultkasutadahelikopterite,kergeteõhusõidukiteningmuudelennundustegevuste,sealhulgaspurilennundusejalangevarjuhüpetejaoks.Seetõttuonvajaväljatöötadauuedlähenemisviisidlennundusvaldkonnasellesegmendiohutusküsimustegategelemiseks.CICTTjuhtumitekategooriatesüsteemijubatehtudsuhtelisimuudatusieisaakõnealuseaastaõnnetustesuhtesenamkohaldada,sestpädevadasutusedhakkavadalates2009.aastastkasutamauutliigitamissüsteemi.

Suuremateõhusõidukiteosasonandmeidniipalju,kuiliikmesriigidonICAOlevastavalt13.lisaleõnnetusteandmeidesitanud.Kontrollimineonnäidanud,etkõikriigideiesitaICAOletäielikkeandmeidvõieiteesedatähtajaks.

Lk41


a2-1:ÜLdiStad Lennukõlblikkuseettekirjutus:õhusõidukiomanikuleja

kasutajalesaadetavteatiskonkreetseõhusõidukitüübi,mootoritüübi,avioonika-võimuusüsteemituvastatudohutusprobleemidekohta.

Lennutööd Lennud,kusõhusõidukitkasutataksekonkreetseteteenusteosutamiseksnäitekspõllumajanduses,ehituses,fotografeerimisel,kaardistamisel,vaatlustel,otsingu-japäästetöödelvõiõhusreklaamimisel.

ATM Lennuliiklusekorraldamine

Äriline Õhusõidukikasutaminetasuliseksreisijate,kaubajapostiveoks.lennutransport

CasT Äriliselennunduseohutusetöörühm.EuroopaalgatusonECAST.

CiCTT CAST-ICAOühiseterminoloogiatöörühm

Cns Side,navigatsioonjaseire/lennuliiklusejuhtimine

Easa EuroopaLennundusohutusamet

Easa liikmEsriigid EuroopaLennundusohutusametiliikmesriigid.Needriigidon27EuroopaLiiduliikmesriikiningIsland,Liechtenstein,NorrajaŠveits.

ECasT Euroopaäriliselennunduseohutusetöörühm

EgasT Euroopaüldlennunduseohutusetöörühm

EHEsT Euroopahelikopteriteohutusetöörühm

Essi Euroopastrateegiliseohutusealgatus

Surmaga lõppenud Lennuõnnetus,milletagajärjel30päevajooksulõnnetusetoimumisestõnnetusjuhtum surebvähemaltükslennumeeskonnaliige,reisijavõiinimenemaapinnal.

(Allikas:ICAO13.lisa)

Välisriikide Õhusõidukid,miseioleregistreeritudüheskiEASAliikmesriigis.õhusõidukid

Üldlennundus Õhusõidukitelennud,miseioleäriliselennutranspordilennudegalennutööd.

iCaO RahvusvahelineTsiviillennundusorganisatsioon

Kerge õhusõiduk Õhusõiduk,millemaksimaalnesertifitseeritudstardimassonalla2251kg.

mTOm Maksimaalnesertifitseeritudstardimass

saFa Välisriikideõhusõidukiteohutushindamine

Regulaarlennud Üldsuselesuunatudlennud,mistoimuvadavaldatudsõiduplaanikohaseltvõiniiregulaarseltvõisageli,etneedmoodustavadilmsesüstemaatilisesarjajamillelevõibigaüksotsepileteidosta.

sisg ICAOohutusnäitajatetöörühm

Kolmanda riigi Õhusõiduk,midaeikasutataegakäitataEuroopaLiiduliikmesriigiõhusõiduk pädevaasutusekontrolliall.

2. LiSa. määratLusEd�ja�LühEndid

Lk42


a2-2:õnnetuSteKategooriateLÜhendidarC Ebatavalinestartvõimaandumineaman Järskmanööveradrm LennuväliaTm/Cns Lennuliiklusekorraldamineningside-,navigatsiooni-jaseireteenusedBird Kokkupõrge/peaaegukokkupõrgelinnuga/lindudegaCaBin JuhtumidõhusõidukisõitjateruumisCFiT Kokkupõrgemaa-võiveepinnagavõisellelasetsevaobjektigaEVaC EvakuatsioonF-ni (Kokkupõrkestpõhjustamata)tulekahjuvõisuitsF-POsT (Kokkupõrkestpõhjustatud)tulekahjuvõisuitsFuEl KütusegaseotudjuhtumidgCOl MaapealnekokkupõrgeramP MaapealneteenindusiCE JäätuminelOC-g JuhitavusekaotusmaapeallOC-i JuhitavusekaotuslennuajallalT LennudväikeselkõrguselmaC Õhusõidukitelähedus(Airprox)/TCAS-häirekäivitumine/

vahekaugusekaotus/õhuskokkupõrkeoht/kokkupõrgeõhusOTHr MuudrE Väljasõitlennurajaltri-a Loomasattuminelennurajaleri-VaP Lennurajaloatahõivaminesõiduki,õhusõidukivõiisikupooltsEC JulgestusegaseotudjuhtumidsCF-nP Süsteemivõikomponendi(v.ajõuseade)rikevõitõrgesCF-PP JõuseadmesüsteemivõikomponendirikevõitõrgeTurB TurbulentsusOs Maandumineväljaspoollennuradaunk TeadmatavõimääratlemataWsTrW Tuulenihevõiäike

Õnnetustekategooriaidsaabkasutadajuhtumitetäpseksliigitamiseks,etvõimaldadaandmeteanalüüsi.KäesolevasOHUTUSARUANDESonkasutatudCICTTväljatöötatudõnnetustekategooriad.Üksikasjalikumadandmedtöörühmajaõnnetustekategooriatekohtaonveebisaidilaadressil(http://intlaviationstandards.org/index.html)

2. LiSa. sąvokų�apibrėžtys�ir�santrumpos

Lk43


a3-1:jooniSteLoeteLuJoonis 2-1. Hukkunudreisijaid100miljonireisijamiilikohtaäriliselennutranspordi

regulaarlendudel,väljaarvatudebaseaduslikusekkumisejuhtumid......... 9Joonis 2-2. Reisijatehukugalõppenudõnnetustearvmaailmas10miljoniärilise

liinilennukohta,v.aebaseaduslikusekkumisejuhtumid.............................. 9Joonis 2-3. Surmagalõppenudõnnetustearv10miljonilennukohtapiirkondade

kaupa(2001–2008,reisijate-jakaubaveoliinilennud)................................... 9Joonis 3-1. Surmagalõppenudõnnetusjuhtumidäriliseslennutranspordis–EASA

liikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritudlennukid............................... 12Joonis 3-2. Surmagalõppenudõnnetusjuhtumidreisijateveoliinilendudel–EASA

liikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritudõhusõidukid.......................... 13Joonis 3-3. Surmagalõppenudõnnetusedlennuliigikaupa–välisriikidelennukid..... 13Joonis 3-4. Surmagalõppenudõnnetusedlennuliigikaupa–EASAliikmesriigid......... 14Joonis 3-5. Surmagalõppenudjahukkunutetaõnnetustekategooriad–EASA

liikmesriikidesregistreeritudlennukid(1999–2008)................................ 14Joonis 3-6. Kategooriatesseliigitatudõnnetusteprotsentsurmaga

lõppenudjahukkunutetaõnnetustepuhul–EASAliikmesriikidesregistreeritudlennukid................................................................................ 15

Joonis 3-7. Surmagalõppenudõnnetustearv–EASAliikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritudhelikopterid....................................................... 16

Joonis 3-8. Surmagalõppenudõnnetustearvlennuliigikaupa–EASAliikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritudhelikopterid......................... 17

Joonis 3-9. Surmagalõppenudõnnetusedkategooriatekaupa–EASAliikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritudhelikopterid......................... 18

Joonis 3-10. Nelikõigesuuremaosakaalugaõnnetustekategooriat–surmagalõppenudõnnetused–ärilinehelikopteritransport-EASAliikmesriigidjavälisriigid................................................................................................... 19

Joonis 4-1. Üle2250kglennukid–surmagalõppenudõnnetused–EASAliikmesriigid................................................................... 21

Joonis 4-2. Üle2250kghelikopterid–surmagalõppenudõnnetused–EASAliikmesriigid................................................................... 21

Joonis 4-3. Üldlennunduseõnnetustekategooriad—üle2250kglennukid—surmagalõppenudjahukkunutetaõnnetusedEASAliikmesriikides............................................................................................... 23

Joonis 4-4. Lennutööd:õnnetustekategooriad—üle2250kglennukid—surmagalõppenudjahukkunutetaõnnetusedEASAliikmesriikides............................................................................................... 24

Joonis 4-5. Ärilennundusessurmagalõppenudõnnetusjuhtumid–EASAliikmesriikidesjavälisriikidesregistreeritud.............................................. 25

Joonis 5-1. Kuni2250kgõhusõidukid-surmagalõppenudõnnetusedlennuliigikaupa,2006–2008–üksnesEASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukid.......................................................................... 28

Joonis 5-2. Kuni2250kgõhusõidukid–surmagalõppenudõnnetusedõhusõidukiliigikaupa,2006–2008–EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukid.......................................................................... 28

Joonis 5-3. Kuni2250kgõhusõidukid–õnnetustejaotuskategooriatekaupa2006–2007–EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukid............... 29

3. LiSa. joonistE�ja�tabELitE�LoEtELu

Lk44


a3-2tabeLiteLoeteLuTabel 3–1. EASAliikmesriikidesregistreeritudlennukitegatoimunud

õnnetusteüldarvjasurmagalõppenudõnnetustearv............................. 11Tabel 3–2. EASAliikmesriikidesregistreeritudhelikopteritegatoimunud

õnnetusteüldarvjasurmagalõppenudõnnetustearv............................. 16Tabel 4–1. Üle2250kgõhusõidukid–õnnetustejasurmaga

lõppenudõnnetustearvõhusõidukiliigijalennuliigikaupa–EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukid.................................................. 22

Tabel 5–1. Kuni2250kgõhusõidukid–õnnetustejasurmagalõppenudõnnetustearvõhusõidukiliigijalennuliigikaupa–EASAliikmesriikidesregistreeritudõhusõidukid................................................. 27

Tabel 6–1. ÚkolyEASAvoblastitvorbypředpisůsetříděnépodlevlivunakategorienehod........................................................................................... 36

3. LiSa. joonistE�ja�tabELitE�LoEtELu

Lk45


Alljärgnevastabelisonesitatud2008.aastaläriliseslennutranspordissurmagalõppenudõnnetusedlennukitega,millemaksimaalnesertifitseeritudstardimassonüle2250kg.

4. LiSa. surmaga�LõppEnud�õnnEtustE��LoEtELu�(2008)

LiikmeSriik Kuupäev�

30.05.2008

20.06.2008

�

20.08.2008

õhusõidukitüüp

AIRBUS�INDUSTRIES�-�A320�

FAIRCHILD�-�300

�

MCDONNELL-DOUGLAS�-�

MD80�SERIES

Lennuliik

Reisijatevedu

Õppelend//

katselend

Õppelend/

hukkunuidpardal

3

3�

154

hukkunuidmaapinnal

2

0

�

0

õnnetuskohariik

Honduras

Norra

�

Hispaania

mujaL maaiLmaS (vÄLiSriikideS) regiStreeritud

õhuSõidukid

Kuupäev�

04.01.2008

05.01.2008

14.01.2008

16.01.2008

16.01.2008

19.01.2008

26.01.2008

30.01.2008

13.02.2008

21.02.2008

04.03.2008

15.03.2008

30.03.2008

31.03.2008

03.04.2008

09.04.2008

11.04.2008

õhusõidukitüüp

LET�AERONAUTICAL�WORKS�

L410UVP

PIPER�PA-31P-350�(MOJAVE)

BEECH�1900

NORTH�AMERICAN�

COMMANDER�500

RAYTHEON�58�BARON

BEECH�200�KING�AIR

IPTN�NC-212-100

DE�HAVILLAND��DHC6-300

PIPER�PA-23-250�AZTEC

AVIONS�DE�TRANSPORT�

REGIONAL�ATR�42-300

CESSNA�500/501�CITATION

RAYTHEON�1900

CESSNA�500/501�CITATION

NEIVA�NE-821�(CARAJA)

PZL-Polskie�Zaklady�

Lotnicze�AN-28

FAIRCHILD�SA227�III

ANTONOV�AN-32

Lennuliik

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Kaubavedu

Kaubavedu

Ülelend/kohale-�

toimetamislend

Reisijatevedu

Kaubavedu

Reisijatevedu

Kaubavedu

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Ülelend/kohale-�

toimetamislend

Reisijatevedu

Kaubavedu

Reisijatevedu

Kaubavedu

Ülelend/kohale-�

toimetamislend

hukkunuidpardal

14

6

1

1

1

�

13

3

1

1

46

5

3

5

2

19

1

8

hukkunuidmaapinnal

õnnetuskohariik

Venesuela

Jungtinės�Valstijos




Angola

Indonezija

Indonezija


Venesuela


Nigerija

Jungtinė�Karalystė

Brazilija

Surinamas

Australija

Moldova��

Lk46


Kuupäev�

15.04.2008

02.05.2008

02.05.2008

10.05.2008

17.05.2008

23.05.2008

26.05.2008

07.06.2008

18.06.2008

27.06.2008

30.06.2008

06.07.2008

07.07.2008

10.07.2008

31.07.2008

03.08.2008

09.08.2008

13.08.2008

24.08.2008

24.08.2008

30.08.2008

30.08.2008

�

01.09.2008

�

14.09.2008

19.09.2008

õhusõidukitüüp

MCDONNELL-DOUGLAS��

DC-9-50

CESSNA�310

BEECH�1900

BRITTEN-NORMAN�BN-2A�

ISLANDER

DE�HAVILLAND��

DHC2�MK�I�BEAVER

BEECH�1900

ANTONOV�AN-12

CESSNA�208�CARAVAN�I

DE�HAVILLAND��

DHC6�TWIN�OTTER

ANTONOV�AN-12

ILYUSHIN�IL-76

MCDONNELL-DOUGLAS��

DC-9-10

BOEING�747-100/200

BEECH�99�AIRLINER

BRITISH�AEROSPACE�125�

SERIES�800

GRUMMAN�G21�GOOSE

PILATUS�PC-6B��

TURBO-PORTER

FOKKER�F27�MK�500

BOEING�737-200

CESSNA�208�CARAVAN�I

BOEING�737-200

BOEING�737-200

�

BEECH�1900

�

BOEING�737-300

LEARJET�60

Lennuliik

Reisijatevedu

Taksolend

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Kaubavedu

Ülelend/kohale-�

toimetamislend

Reisijatevedu

Kaubavedu

Kaubavedu

Kaubavedu

Kaubavedu

Kaubavedu

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Taksolend

Kaubavedu

Kaubavedu

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Ülelend/kohale-�

toimetamislend

Reisijatevedu

�

Reisijatevedu

Reisijatevedu

hukkunuidpardal

15

6

21

9

2

1

9

1

1

7

4

1

9

8

5

1

3

65

11

3

3

�

17

�

88

4

hukkunuidmaapinnal

33

2

õnnetuskohariik

Kongo�

Demokraatlik�

Vabariik�

Brasiilia

Sudaan

Lõuna-Aafrika

USA

USA

Rusijos�Federacija

Tšiili

USA

�

Sudaan

Sudaan

Mehhiko

Colombia

Tšiili

USA

Kanada

Indoneesia

Somaalia

Kõrgõzstan

Guatemala

Venezuela�

Ecuador

�

Kongo�

Demokraatlik�

Vabariik�

Venemaa�

Föderatsioon

USA

Lk4�


Kuupäev

06.10.2008

08.10.2008

13.11.2008

16.11.2008

03.12.2008

03.12.2008

15.12.2008

18.12.2008

19.12.2008

õhusõidukitüüp

AIRBUS�INDUSTRIES�A310

DE�HAVILLAND�DHC6-300

ANTONOV�AN-12

GRUMMAN�G21�GOOSE

NORTH�AMERICAN�

COMMANDER�690/1685

NORTH�AMERICAN�

COMMANDER�500


MK3�TRISLANDER

AERO�INDUSTRIAL�

COLOMBIANA�SA�PA-31T-

620/T2-620�CHEYENNE�2


ISLANDER

Lennuliik

Reisijatevedu

Reisijatevedu

Kaubavedu

Taksolend

Reisijatevedu

Kiirabilend��

�

Reisijatevedu

Teadmata

Reisijatevedu

hukkunuidpardal

33

18

7

7

3

2

12

2

1

hukkunuidmaapinnal

�

õnnetuskohariik

Sudaan

Nepal

Iraak

Kanada

Puerto�Rico

Colombia

Põhja-Atlandi�

ookean�

Argentina

Vanuatu

4.LiSa.SURmAgAlõppENUDõNNETUSTElOETElU(2008)

2008.aaStaohutuSaruanne Euroopa�LEnnundusohutusamEt�

Lahtiütlus:Andmedõnnetustekohtaonesitatuderanditultüksnesteavitavaleesmärgil.Needonsaadudametiandmebaasidest,mispõhinevadICAOningEASAliikmesriikidekerglennukitejalennundussektoriandmetel.Andmedonesitatudaruandekoostamiseaegseseisuga.Kuigiaruandekoostamiselontehtudkõik,etvältidavigu,eitagaametaruandeõigsust,täielikkustegaajakohasust.Ameteivastutamistaheskahjuvõinõuetekorral,mistulenevadebaõigetest,ebapiisavatestvõiajakohatutestandmetestvõiaruandesisukasutamisest,paljundamisestvõiesitamisestEuroopajariigisisestesõigusaktideslubatudpiiresvõimisonsellegaseotud.Aruandessisalduvatteaveteitohikäsitadaõiguslikuteabena.AruandegaseotudlisateabevõiselgitustesaamisekspöördugepalunEASAohutusanalüü[email protected].

Tänusõnad:Autoridtahavadavaldadaliikmesriikideletunnustustnendepanuseeestningtänadaneidtöökäigusjakäesolevaaruandeettevalmistamiselosutatudtoetuseeest.ÜhtlasisoovivadautoridavaldadatunnustustICAOlejaNLRilenendetoetuseeestkäesolevatööteostamisel.

Fotod:Kaanefoto:TomDavison,fotolia/esikaanesisekülg:DassaultFalcon/Lk4:Rolls-Royceplc2009;ElisabethSchöffmann,EASA/Lk6:EuroopaKomisjon;ThomasZimmer/lk10:BananaStockLtd./Lk20:Eurocopter;aerosudelicotteri/lk26:Eurocopter;2008DiamondAircraftIndustriesGmbH/lk30:JeffreyvanDaele,fotolia;Schröderiõhupallid/Lk32:BananaStockLtd.;Heller&C/Tagakaanesisekülg:BananaStockLtd.

VÄLJAANDJAEUROOpAlENNUNDUSOHUTUSAmETSaugosanalizėsirtyrimųdepartamentasOttoplatz1D-50679KölnTel.+49(221)89990000Faks+49(221)89990999E-post:[email protected]

Reprodutseerimineonlubatudallikaleviitamisel.

TeaveEuroopaLennundusohutusametikohtaonInternetisaadressilwww.easa.europa.eu.www.easa.europa.eu.

ISBN 978-92-9210-034-6

Meie missioon on tagada teie ohutus.4.0generaLaviationandaeriaLWorK,airCraftover2250Kgmtom

Euroopa�LEnnundusohutusamEt�Ottoplatz�1,�D-50679�Köln,�Saksamaawww.easa.europa.eu

Documents

2008. aasta...2008. aastal varjutas Euroopa lennundusohutust Hispaanias toimunud traagiline õnnetus lennukiga McDonnell Douglas MD-82, millega kaasnes 154 inimese hukkumine. Tegemist