2011 Detsember

T T Ü T UD EN G ILEH T . D E T S E M B E R 2 011 . T U T S T UD EN T NE WSPAPER

Persoonilugu- Märt Avandi lk 10Studioosus avastab T- Teatrit lk 8Sinu heategu päästab elusid! lk 10Elamus tundmatusest lk 15Kuidas teha jõulušhopingut seaduspäraselt? lk 28

2 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

On taas Jõulupäev, lan-geb lund ja sumorobot Pedro unistab lenda-misest. Roomikud, mis talle eelmisel aastal alla

pandi teevad küll kihvti tööd möllates lumehanges, kuid Pedro tahab enamat. Akna taga näeb ta juba mitmendat nä-dalat lumehelbeid. Need hõljuvad tuule käes sedavõrd graatsiliselt, justkui oleks mõni andekas koreograaf nende liiku-mise paika pannud. See kõik tundub Pedrole hingematvalt kaunis ja ta mõtleb „Miks ei võiks ka sumorobot lennata?“

Ta unistab et üks kord saaks lennata külma tähistaeva all, üle lumiste majade katuste ja garaažide, üle valgete metsade

raksumist suurte saabaste raskuse all. Uks avaneb ja sisse astub punase mant-liga paks mees. See on vana itimies La-pimaalt! Ta istub maha ja vaatab Pedrot suure ja laia naeratusega. „Mul on sulle üks kingitus,“ ütleb itimies. „Linnuks ei ole sa õnneks loodud, aga siin on sulle telefon vihaste linnukeste jõuluteemali-se mänguga, et saaksid ohutult lennata!“ Itimies naeratab Pedrole südamlikult, murrab tüki šokolaadi, rüüpab sõõmu piima ja hakkab seejärel astuma.

On jõulupäev, langeb lund ja kusagil soojas toas lennutab Pedro vihaseid lin-nukesi, üle lumiste majade katuste ja ga-raažide, üle valgete metsade ja laante – ta püüab süüdata need põlema ja lammuta-da maha. Pedrol elu on nüüd muretu. Tal on nüüd hea meel ja rahulikud jõulud. Seni kuni Pedrol on väikesed roomikud ja vihased linnukesed, ei pea meiegi mu-retsema, ka meil saavad olema rahulikud jõulud.

Häid jõule sullegi, tipikas! Sass

ja laante – süüdata need põlema ja lam-mutada maha. Tema pisikeses roomi-kutega metallkestas elab siiani jõhker ja kalkuleeriv tapamasin mis loodab ühel päeval hävitada kogu inimkond. Saatuse irooniana on Pedro aga kingakarbisuu-rune ja võimetu ületama takistusi nagu näiteks trepid. Nii ongi tal jäänud alles subsideerida oma tegelikud aspiratsioo-nid heitlustega sumoringis.

Jõulude ajal on Pedro jälle täiesti üksi, kõik IT vennad on läinud koju, et vee-ta rahulikku kvaliteetaega pere keskel 4chani foorumis. Jõuludeks on Pedrol seltsiks kolm prussakat ja legorobot. Kaks prussakat on ametis laua peale jäe-tud avatud šokoladitahvliga ja üks vajub aina sügavamale piimaklaasi põhja. Leg-orobot on aga lihtsalt rumal. Nendega Pedro ei räägi. Nii polegi Pedrol teha muud, kui vaadata õue ja unistada lenda-misest läbi tuisu paneelmaja suunas.

Järsku langeb taevast täht ja Pedro soo-vib – soovib täiest väest, et saaks lenna-ta! Järsku kuuleb ta õuest kostuvat lume

Jõululugu

Aleksander Vassiljev [email protected]

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA VEERG

Peatoimetaja : merilin VahersaluKÜljenDaja : mari huntesiKaanePiltniK : marKo VilBerG (FotoKluBi)toimetus : mari löPer, Piret sPitsõn, aleKsanDer VassiljeV, martin simPson, Victor alar, Karel tõnson, roBert sarVmaKett : mari hunttrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisVäljaanDja : ttÜ ÜliõPilasesinDusaaDress : ehitajate tee 5, tallinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©stuDioosus 2011 | KõiK õiGuseD KaitstuD

Kallis tudeng!Algamas on kaunis ja rahulik jõulu-kuu, mil on aeg vaadata tagasi eelne-vale aastale ja meenutada häid inimesi enda kõrval. Hetk olla iseendaga vai-kuses küünalvalgel eemal kärast ja kiirusest, mis meid iga päev ümbritseb ja lihtsalt mõelda. Ma armastan jõu-luaega, samas pean tunnistama, et ma naudin ka ettevalmistusi jõuludeks, piparkookide küpsetamist koos perega, kingtuste valmistamist oma kallitele ja kodu kaunistamist jõuluehetega. Kingitusi meeldib mulle ise teha, mitte osta kaubanduskeskustest, kuna enda tehtud kingituses on südame siirus ja käte soojus sees, mida tahan kallitele kinkida. Soovitan seda teha ka sinul. Ka Studioosuse pere läheb jõule pida-ma ja aastale tagasi vaatama, et tagasi tulles olla veel paremad ja täis indu teha veel lahedamat lugemist teile. Studioosuse pere soovib sulle rahuliku jõuluaega ja edukat ning kaunist uut aastat!

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

PeatoimetaJa veergMerilin Vahersalu

Kes siis tegelikult studioosust teevad? / 4

erinevus rikastab? / 6

avasta enda jaoks teadus… / 7

t-teater / 8

märt aVanDi / 10

sinu heategu päästab elusid! / 11

ise veel nii väiksed, aga juba ülikoolis – tipila on hoo sisse saanud / 12

ttÜ Project: KicK-oFF 2011 avab maailmakuulsate ettevõtete edu tagamaid / 13

Kinect olympics – first virtual olympic Games in estonia / 14

elamus teadmatusest / 15

KalenDer / 16

Kuidas minust insener sai? / 18

aus kehakeel / 20

Üliõpilasfirma praktikum – teooriast praktikasse! / 21

millisesse riiki sobid sina? / 22

the Big santa claus mystery / 23

türgit avastamas / 24

interVjuu tuDenGite euroVisiooni KorralDajaGa / 26

osta, või mitte osta? / 28

rein taaramäe / 30

halva huumori instituut / 31

Futoshiki / 31

SiSuKorD

Dear student,The beautiful and tranquil Christmas month is just about to begin and it is time to look back on the previous year and re-member the good people beside you. Take a moment to be with yourself in the candlelig-ht away from the everyday noise and speed and just think. I love Christmas time and I must admit that I also enjoy the prepara-tions for Christmas: making gingerbreads with family, preparing presents to my loved ones and decorating home with Christmas decorations. I like to make the presents by myself rather than buying them at the mall, because self-made gifts carry the warmth of the heart and hands inside them that I wish to give to my loved ones. I suggest you do the same.Also, the Studioosus family goes to celebrate Christmas and have a look on the previous year to be better and motivated to provide you with enjoyable reading. The Studioosus family wishes you a Merry Christmas and a successful and happy New Year!


MEESkOnD

KeS SiiS tegeliKult StuDiooSuSt teevaD?Kallid tipikad! Studioosuse meeskond on teile kirjutanud neli kuud üritustest, lahedatest inimestest ja ettevõtmistest, kuid nüüd on aeg tõmmata katteloor meilt endilt ning kirjutada, kes meie te-gelikult oleme...

Merilin Vahersalu peatoimetaja

Mina olen Merilin ja mul on au olla Stu-dioosuse peatoimetaja. Peale õppimise TTÜ-s, armastan ma väga loodust ja matkamist. Seepärast olen kaheksa aas-tat käinud loodusmatkadel. Vahelduseks metsale, õppisin ka kolm aastat Hispaa-nia keelt ja kultuuri ning minu täielikuks kireks on vanad Ameerika autod ja kii-rendusvõistlused, kus olen käinud kuus aastat oma vennale kaasa elamas ja sil-mailu nautimas. Kiirus ja kaunid autod, hispaania soojus ja temperament ning metsa rahu - neil kõigil on koht minu hinges. Kauneid jõule, kallid tipikad ja edukat uut aastat!

Siret Laasner tõlk

Hoian Studioosuses silma peal peamiselt inglisekeelsel väljendusel ning vajadusel korrigeerin ka eesti keelt. Lihtsamalt öeldes kannan tõlkija rolli. Võib öelda, et tõlkimine ja üldse töö tekstidega on minu suurimaks kireks, mille ees tunnen päris tihti aukartust, kuid see aitab kaa-sa elutervele enesekriitikale. Kui ma pa-rajasti ei tõlgi, armastan ma ammutada teadmisi kõikvõimalikest allikatest, alus-tades dokumentaalfilmidega ja lõpeta-des tundidepikkuste mõttevahetustega. Ma arvan, et mida rohkem eri valdkon-dadest huvitatud olla, seda põnevamaks muutub ka elu ise ning seda rohkem võib tunda, kui palju on veel väärt avastamist Edukat uut aastat !

Robert Sarv reporter (juristika)

Minu suurimaks hobiks on minu töö. Lisaks erialasele tööle tegelen hetkel peamiselt raamatupidamise ja projekti-kirjutamisega tegeleva ettevõtte aren-damisega. Vabal ajal vaatan ja mängin meeleldi jalgpalli ja teen muud sporti, mulle meeldib reisida, teatris käia ning kohtuda huvitavate inimestega. Häid jõule, tipikad!

AleksanderVassiljev

Victor Alarireporter (teadusvaldkond)

Minu ajakirjanikukarjäär polegi teab, mis pikk, ja üldiselt ei pea ma seda tiitlit üldsegi mitte kandma. Küll aga julgeksin ma end nimetada üdini Tipikaks, kelle professionaalne huvi on teadus ning seda igast küljest vaadates. Hetkel õpin ma maateaduste eriala magistrantuuris, teen teadustööd Meresüsteemide Instituu-dis, populariseerin teadust Studioosuse veergudel ning muuhulgas olen Üliõpi-lasesinduse teadusspetsialist. Kuigi seda võib palju tunduda, koondub kõik ikkagi huvi ümber avastada ja mõista maailma. Kas mitte väiksed lapsed ei tee sedasa-ma? Rahulikke jõule Sulle, Tipikas!

Piret Spitsõnreporter (psühholoogia valdkond)Heihopsti, Kaasmaalased! Teid on tervi-tamas enamasti joviaalne, ambitsiooni-kas, tümjase lakaga vabal ajal jalgakeeru-tav tulevane pedagoog. Häid jõule!

katrin köbasreporter (ürituste kajastaja)

Mulle meeldivad dostojevskilikud ro-maanid ja sauterlikud lõngusejutud. Mulle meeldib grenadilli tee ja meeldi-vad mustikad. Ma hindan konstruktiiv-set kriitikat. Ma naudin tantsimist ning imetlen baleriine. Üheks huvitavamaks kunstnikuks pean Edvard Munchi. Ma leian, et pole olemas vale arvamust, vaid valesti põhjendatud arvamus. Mul-le meeldib Tartu väiksus ja New Yorgi suurus. Ma austan positiivseid inimesi ja olen „oma inimeste“ suurim fänn. Kau-neid jõule ja head uut aasta!


MEESkOnD

Hans Üürikereporter (spordivaldkond)

Tere. Mina olen Hans. Päris hästi jääb mu nimi meelde muinasjutuga Hans ja Grete. Studioosusesse kirjutan spordi-lugusid. Tegelen keskpärase tõsidusega kestvusspordialadega. Viimase aasta jooksul läbisin viis täispikka jooksuma-ratoni, kolm kuuetunnist rogaini ning selleaastane Tartu maraton saab olema juba juubelihõnguliselt viies. Tipikad suveks rannavormi!

Marti Arakpartnerlussuhete spetsialist

Olen Marti, mehaanikateaduskonna tootearenduse eriala magistrant ning ülikooliga tööalaselt seotud nii Üliõpila-sesinduse kui Tudengimaja kaudu. Minu hobideks on sport, kalastamine, male, ristsõnad ning mitmesuguste ürituste korraldamine. Studioosuse meeskonnas on minu ülesandeks reklaami müügi kaudu ajalehe rahastamise tagamine ehk koostöö ja partnerlussuhete hoidmine ning arendamine. Parimat tipikatele!

Martin Simpson reporter (eksperimendid)

Tudeng. Elukaaslane. Poeg. Sõber. Jooks-ja. Kolleeg. Hetero. Erinevus rikastab :)

Marko Vilbergfotograaf

Olen Marko fotoklubist, läbi kelle kaa-merasilma on sündinud kaanepildid Studioosusele. TTÜ-ga seob mind täna-sel päeval just huvi fotograafia vastu ja fotoklubi mille eesotsas ma olen. Mulle meeldib inimestega suhelda, neid tund-ma õppida ja neid pildistada. Seiklemine ja matkamine on minu lemmik vabaaja veetmise tegevusi. Hindan sportimist ja kui vähegi aega on, siis võib mind näha jooksuradadel või koos tipikatega kuskil ratastel ringi väntamas. Suviste tipikate rattamatkade korraldamine on ka üks minu hobidest. Paljud arvavad et ma olengi igapäevaselt fotograaf. Aga see pole üldse sedamoodi:) Tegelikult hoian igapäevaselt meie inseneride lippu kõrgel ja tegelen masinate, seademete projek-teerimise ja ehitamisega. Olen lõpeta-nud TTÜ mehaanikateaduskonna. Hea tunne on luua midagi suurt ja võimast ja sellest pärast rõõmu tunda. Nii mu hobi kui eriala pakuvad seda mulle. Loomise rõõm ongi see kõige parem emotsioon.

Mari Löper reporter (persoonilood)

Olen Mari ning ametiks on reporter. Mulle meeldivad kiired autod, olenema-ta sellest, et Eesti teedel saab sõita max 70km/h. Tänu oma huvile olen ka Eesti politsei peasponsor :D Olge mõnusad!

Mari Hunt kujundaja

Vabal ajal graafiline disainer, muidu rohkem ikka arhitekt.

karel Tõnson reporter (infotehnoloogia valdkond)

Tavalisest olen ma ennast sidunud töö ja õppimisega. Kui peaks juhtuma, et ma parasjagu eelnimetatud tegevustega ei tegele, siis võib mind leida sporti tege-mast või kuulda kitarri mängimas. Ma olen pidevalt avatud uuteks väljakutse-teks ning loomulikult võib mind leida alati millegi uue kallal tegutsemas või kaasa aitamas ... Minu suureks unistus-teks oleks võtta tulevikus kaks kuuekuu-list puhkust aastas, minna oma kallimaga reisima ja avastada maailma imelisemaid kohti. Mõnusat lumes möllamist!

Evelin Viilmannkeeletoimetaja

Olen Evelin, TTÜ majandusteaduskon-na magistrant. Minu hobideks on sport (sulgpall, tennis, jalgrattasport), teadus, kirjandus ja muusika. Väärtustan posi-tiivset ellusuhtumist, sallivust ning ak-tiivset ja avastamisrõõmu pakkuvat elu-viisi. Studioosuse toimetuses on minu ülesandeks olla tähenärija ning vastuta-da selle eest, et ükski suures kirjutamis-tuhinas artiklitesse sisse lipsanud kirja-viga lugejateni ei jõuaks.:) Kauneid pühi!


kOLUMn

erinevuS riKaStab?

„Erinevus rikastab“ – leiab TTÜ õiguse instituut, viies läbi projekti, mille ees-märk on propageerida inimeste võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu. „Erinevus rikastab“ – nõustub ka Sots-min ja Euroopa Liit! Stockholmist laevaga tagasi loksudes pidin ma aga taaskord tõdema, et võrdsust pole Euroo-pa Liidus ollagi.

Tere, kallis tipikas! Kas oled näinud ot-sest diskrimineerimist meie riigis? Ma räägin sellest õnnetust inimgrupist, kes moodustavad meie seast ligi poole. Veel 20 aastat tagasi, teise võimu ajal, tund-sid nad end kõikjal kui kodus, nüüd on nad aga teistel lihtsalt ees. Neid nähakse ühiskonnas probleemina ja koheldakse teistest halvemini! Ja mille pärast? Ainu-ke, milles nad süüdi on, on see, et nad on venelased suitsetajad!

„Fui, mida sa tossad, rõve!“ – ütles tüd-ruk laeva välistekil, vaadates standard-set protseduuri, mille käigus läidetakse sigaret. Järgnes moraal teemal, kuidas see on kahjulik tervisele ja häirib ümb-ritsevaid inimesi. Ometi ei pidanud sama neiu paljuks kaanida ennast õhtu jooksul täis kui külavahe settekaev ning jagada oma seedeelundkonna semi-töödeldud toitaineid lahkesti tormise Läänemere kalaliikidega. Kuidas see su tervisele ja inimestele, kes su pommis nägu pidid kannatama, mõjus, Mariia? Isegi mere-le tundus selline silmakirjalikkus liiast ning ta raputas pahaselt laeva.

Aga olgu, jättes kõrvale üksikud indi-viidid, kes ei ole võimelised hoomama paratamatust, et kõik 7 miljardit homo sapiensi ei saa, ei taha ja ei peagi tege-ma samasuguseid otsuseid, mis nemad, võiks ju loota, et ühiskond on tolerant-sem. Aga ei.

Milles probleem õigupoolest on? Aas-tasadu tuntud teadmine, et kõiksuguse

suitsu sissehingamine on seotud hinga-misteede haigustega, hakkas 20. sajandi lõpusirgel üüratult populaarsust kogu-ma. Oli asi siis selles, et riigid nägid liht-sat tulu aktsiisi näol, äkilises filantroo-pia-puhangus, või milleski muus - selle spekuleerimise jätaks vandenõuteoree-tikutele. Fakt on aga see, et enamus tsi-viliseeritud riike reguleerib tänapäeval tubaka reklaami, kättesaadavust ja tar-vitamist. Muidugi on sama männimetsa-lõhnalisel rongil ka Eesti. Rong sööstab üksmeelselt helgema tuleviku suunas ja suitsetajad on leppinud vagunitega, mis on kitsad, milles ei ole istmeid ja kus ei toideta.

Omaette küsimus on muidugi see, mil-le tarvis kogu seda klounaadi vaja on. Aastaid ei ole meedias näidatud mada-lahäälseid kauboisid punaste Marlboro pakkidega, sigareti hind on 20 aastaga mitmekordistunud, suitsupakke kaunis-tavad positiivsed sõnumid, mis lubavad truu tarbija kiirelt hauda viia. Lastele on näidatud suitsetajate musti kopse ja nende laste suitsetavaid isad on lemmik-restorani diivanilt küüditatud õue kül-ma ja vihma kätte. Suitsetamisest, mis kaks aastakümmet tagasi oli lõõgastav tegevus, mida inimene sai soovi korral harrastada, on tehtud avalik patt, mida tuleks häbiga kahetseda. Selle kõige najal on võrreldes 1990. aastaga suitsetamine Eestis kahanenud 1,5%. Päris uhke, kas pole? Meie riigi rahvaarv on kahanenud sellest rohkem, seejuures riigipoolseid lisakulutusi ja kampaaniaid pole tarvis olnud!

Kuid olgu, ütleme tõesti, et hoolime ini-meste tervisest ja võitleme suitsetamise vastu. Teavitame kodanikke suitseta-misega kaasnevast ohust, maksustame sigarette ja kaitseme mittesuitsetajaid passiivse tubakasuitsu eest. Kuid miks ei võiks asi sellega piirduda? Miks peab prii, täiskasvanud laevarestorani klient, kes on teadlik oma tegevuse negatiiv-setest tagajärgedest tervisele ja teinud sellele vaatamata kaalutletud otsuse suit-setada üks sigaret, hülgama oma joogi ja eemalduma kitsasse ruumi, mis on kole, ülerahvastatud ja mille tühjade seintega lähevad suurepäraselt kokku ruumist puuduvad toolid. Kas Euroopa Liidus on vastav regulatsioon, mis kohustab suit-


setamisruume olema ebamugavad, kesk-päraselt ventileeritud, möbleerimata ja kitsad? Mulle tundub, et küll, sest sellist, mis meenutaks kohta, milles ka mitte-suitsetaja oleks nõus viibima, olen ma ko-hanud harva. Kuna suur osa restoranide klientidest suitsetab, siis võiks ju arvesta-da lisaks mittesuitsetajatele ka nendega, kellele meeldib suitsetada. Teha natuke suurem suitsuruum muu restoranipinna arvelt ei saa ju olla nii keeruline. Mõned vesipiibukohvikud on näiteks suutnud eraldada ühe osa saalist õhukindla klaa-siga ja teinud sellest suitsetamisala, kus on ka kõik mugavused, mis mittesuitse-tajal – geniaalne! See ei ole aga enamiku suhtumine suitsetajatesse, kui ülikonnas härrasmees väljub laeva restoranist, sise-neb ühikatoasuurusesse ruumi, kükitab maha ja püüab nautida oma sigarit 15 tei-se inimese vahel. Seda kõike selle pärast, et sotsioloogiliselt kuulub ta suitsetajate inimrühma.

Segregatsioon on ühe või mitme inimrühma eraldumine teistest sama ühiskonna inimrüh-madest rassilise, rahvusliku, usulise või muu erinevuse põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi (Eesti Entsüklopeedia, 1998)

Suitsetajaid koheldakse mittesuitseta-jatest erinevalt. „Ma tunnen end kui ve-riste kätega kurjategija, kõndides öösel suitsuga mööda tänavat,“ ütles mulle hil-juti üks suitsetaja. Tossajatesse suhtutak-se halvasti. Minu teooria sellest, miks me mõistame suitsetamist sedavõrd hukka, on selle võrdlemisi väike levik võrreldes teise suure pahega - alkoholi tarbimi-sega. Huvitav, mitu inimest on tapetud suitsuuimas? Mitu on ülesuitsetamisest õues surnuks külmunud? Mitu inimest on suitsetamise pärast alla aetud? Mitu halba otsust on tehtud õhtul ja hiljem kahetsetud – sest oldi suitsetanud? Ma arvan, et kaugeltki mitte nii palju, kui seda on tehtud alkoholijoobes. Järsku ta-sub järgmine kord lugeda moraali hoopis inimesele, kes baarileti taga kolmandat õlut libistab, eks Mariia? Kuid ei, seda ei saa – endal on ka jook tellitud. Jääbki al-les demagoogitseda inimese kallal, kellel juhtub olema käsil teine tervistkahjustav tegevus. Kas pole mitte lihtne vaadata läbi sõrmede enda pattudele ja nuhelda teisi nende pattude eest. Väga mittekrist-lik, kuid see selleks.


TEADUST AVASTAMAS

Laevas, mis loksus Tallinna suunas, masendava suitsetamisruumi ees, mee-nus mulle üks neeger. See neeger karjus 50 aastat tagasi „I have a dream“ ja teda kuuldi isegi teisele poole Atlandi ookea-ni. Ta seisis selle eest, et kõik ta musta-

… oli Tipika Teadusnädala deviis. TT eesmärk oli tuua teadus tudengile lähe-male, näidates TTÜs tehtavat teadust (laborikülastused) ning tutvustades erinevaid teadustöö tegemise võimalu-si (Tipika Teaduskonverents). Labori-külastused täitsid oma eesmärki hästi. Osalejad oli küll ainult 40, kuid nad said hea ülevaate TTÜs tehtavast teadusest ja inspiratsiooni tulevikuks. Mis veel olu-lisem, ca 5 inimest asub oma bakalau-reuse –või magistritöid tegema just külastatud laborites! Teaduskonve-rentsi esimesest osast võttis kahjuks koos korraldajatega osa ainult 15 ini-mest. Minu jaoks näitab see, et TTÜ tudengi jaoks pole teadus „in“. Tead mis, las ma räägin Sulle ühe loo.

15 aastaselt käisin ma kaheksandas klas-sis ning sellele eelnes mitte just sirgjoo-neline koolitee; 4 erinevat kooli ning 1 istumajäämine, suurepärased eeldused Balti Jaamas lõpetamiseks. Kuid mul oli üks huviala – meri ja laevad. Toona käisin Noorte Mereklubis ning nautisin täiega laevajuhtimise õppimist, kusjuu-res mereleminek ja meresõit oli minu elu unistus. Kahjuks varjutas meremeheks saamist tõsiasi, et tervisliku seisundi tõt-tu ei oleks ma eales merekooli saanud. Ilmselt saanuks minust üks number kur-vas statistikas, juhul kui poleks läinud nii.

unistus – merelkäimine – on teostunud. Tänaseks olen ma vist küll kõik Ees-ti lahed läbi sõitnud ning uurimislaev „Salme“ pakub merelkäimise võimalusi iganädalaselt. Samuti annab teadustöö ka võimalusi käia reisimas, tutvuda lahe-date inimestega ning kui nüüd täiesti aus olla, siis tegelikult ei käi ma ju tööl, vaid rahuldan enda uudishimu. Mul on hobi, maksumaksja raha eest! Kuidas saab veel üldse mõtelda, et teadus pole in ja fun?

Kallis Tipikas, nüüd sa siis tead, kuidas mina avastasin teaduse. Ja et teha tulevi-kus avastamist Sinu jaoks natukene liht-samaks, nahutan ma nüüd Sinu „Alma materit.“

Lugupeetud juhtkond, kuidas saab olla nii, et SA Archimedesel on nimekiri pa-

kutavatest teadusteemadest õpilastele ühes kenas tabelis koduleheküljel ning TTÜ’l kui teadusülikoolil seda pole. Minnes lingile www.ttu.ee/tudeng peaks kohe sektsiooni õppi-mine järel tulema sektsioon teadus ning seal peaksid olema kirjas sajad

uurimisteemad, mida pakuvad TTÜ kümned teadusasutused.. Vaadates

samuti linki www.ttu.ee/teadus tuden-gi pilguga ei leia ma mitte midagi, mis viitaks sellele, milliseid teadusteemasid ülikool pakub. Mida pole, seda pole.

Küsimus pole mitte selles, et nüüd kõik bakalaureuseastme tudengid peaksid hakkama olema hõivatud teadustööga. Küsimus on selles, et enamikele tudengi-tele (v.a. Rakenduskeemia ja Geeniteh-noloogia) ei tutvustata reaalse teadus-töö võimalusi. Seetõttu ei innustata ka tudengeid teadustöö vastu huvi tundma ning seetõttu pole teadus ka „in.“ Aga mis on siis teadusülikool, kui teadus pole „in?“

Kaheksandas klassis näitas bioloogia õpetaja Helina Reino mulle nimekirja uurimisteemadest, mida pakuvad eri-nevad ülikoolid. See nimekiri oli üleval Archimedese kodukal ning on seal prae-gugi, muidugi ajas muutunud kujul. Ni-mekirjast leidsin ma TTÜ Meresüstee-mide Instituudi. Meri oli ju minu unistus ja miks mitte proovida läheneda merele siis läbi teaduse, millest mul muidugi tollal õrna aimugi polnud. Mäletan seda päeva väga selgesti, kui kohtasin oma tu-levast juhendajat ja tänast sõpra/ülemust Urmas Raudseppa – see oli 4. oktoober 2004. Sel päeval avastasin ma enda jaoks teaduse.

U r m a s p a k k u s mulle võimalust uurida Läänemere oma-võnkumisi ning seda ma ka tegin. Lähe-nemine oli mulle sobiv: tema andis kätte probleemi, mina pidin selle lahendama ning jõudma tulemusteni. Ja seda ma ka tegin. Edasi hakkasin uurima tuule-lainetust ning sellega tegelen ma prae-gugi, 7 aastat hiljem… Praegu üritan välja selgitada, kui oluline on lainete roll veetaseme tõusus ning samuti töötame meeskonnaga välja innovaatilist lainetu-se prognoosi süsteemi. Minu kunagine

avaSta enDa JaoKS teaDuS…

Victor Alari TTÜ üliõpilasesindus, teadusspetsialist TTÜ Meresüsteemide Instituut [email protected]

nahalised saatusekaaslased saaksid selg sirgelt jalutada sisse valge inimese res-torani, istuda nendega samasse lauda ja süüdata samasugune sigar! Kingi idee oli päris hea ja mõneks ajaks see täituski! Kui neeger juhtub aga tänapäeval olema

suitsetaja, siis palub restorani šveitser teda ikka vanal heal viisil viisakalt lah-kuda ja minna ruumi, mis on kogu oma kõleduses mõeldud just temasuguste tar-vis. Selle peale ütleks ma: „Elagu sallivus – erinevus rikastab!“


MEIE kOOL

Liisi Rohtung T-Teater

T-Teater ehk Tallinna Teh-nikaülikooli Tudengi-teater on tänase päevani olnud üsnagi liikuva elu-viisiga grupp. Praeguseks

on rändega jõutud TTÜ Tudengimajja. Olemi liikmeskond on muutuv, hetkeli-ne populatsioon umbes-täpselt kolmteist inimest; aastate jooksul on trupist sisse ja välja rännanud inimeste number nel-jakümne ringis, paar tugevamat on vas-tu pidanud algusest saadik. Kümnendal detsembril peab T-Teater oma kümnen-da sünnipäeva festivali. Uskumatu, eks? Selles mõttes, et ma võin peaaegu mürki võtta, et Sina ei teadnud, et me eksistee-rime. Veel üks mõttetu tudengiorgani-satsioon? Ma loodan väga, et mitte. Luba, ma valgustan Sind.

jutis ära teha, mis on kergelt öeldes... või-matu). T-Teater on Tartu Üliõpilasteatri kõrval teine vanim ja siiani tegutsev üli-õpilasteater Eestis. See ei ole mingi kopi-tanud klassikaline teater - mida vähesed Eesti teatrid üldse on! -, kuhu minnakse haigutama ja kultuurne näima, kindlasti mitte. Me ei tee etendust, mõeldes müü-ginumbritele, sest see pole meie töö ja leib. Järelikult saame valida tükke, mis meid ennast paeluvad; tükke, mis või-vad olla natuke liiga - liiga naiivsed, liiga kummalised, liiga valjud, liiga kriitilised. Ja võib uskuda, et energiat on lavalt näha, sest osaletakse vabast tahtest.

Meie lavastused tallavad ühiskonna mä-dapaisetel – seda ütles kunagi Kalju Ko-missarov tudengiteatrite festivalil Vil-jandis. Nii on see tõesti kippunud olema. Näiteks, räägime noortest ja seksist. Cos-mopolitan, Elu24 ja MisIganesNaistele-SuunatudAjakiri suudab igakuiselt välja

Milleks on rauakooli teatrit juba kümme aastat vaja olnud? Maailma ajaloo seisu-kohalt pole see ju isegi silmapilk. TTÜ vanusest üks kümnendik. Taasiseseis-vunud Eesti vanusest pool. Rohkem, kui esimesest aastast ülikoolis doktorikraa-dini aega kulub (muidugi, kui kõik ühes

t-teaterTEATEr on KohT, KuS väljA ElAdA

TEiSTSugunE Elu, SündMuS või MõTE,

jA SEllEKS Ei PEA Sugugi lAvAl olEMA.

milleks?


MEIE kOOL

võluda tuhat viissada nippi, kuidas uuel moel kõiki ja kõike rahuldada, aga asja tuumani väga ei jõuta ja probleemidest rääkida on ikkagi pigem tabu. Klas Ab-rahamssoni näidend „Kas sulle meeldib porno?“ üritas pimeduseloori veidi kergi-tada. Ainult kahe näitlejaga peeti diskus-sioone selle üle, mis roll on pornol inim-suhetes, kas see on hea või halb, kuidas üleüldse seksist rääkida. Väga huvitav oli publiku reaktsioon: kus naerdi ja kus va-gusi oldi. Vastuseid ei antud (sest elu ei ole mustvalge), küll aga mõtteainet.

Või võtame vähemusrahvuste problee-mid. Jonas Hassen Khemiri, Rootsis sündinud, kuid Tuneesiast pärit vanema-tega näitekirjaniku näidend „Invasioon“ rääkis publikule vägagi kireva loo: ühe tegelase süütud mälestused oma liiba-nonlasest onust Abulkasemist transfor-meeruvad lavastuse jooksul koosluseks hirmust, segadusest ja Teisest; etendu-se käigus tuleb Abulkasem uuesti esi-le maailmakuulsa terroristi, naissoost avant garde-teatridirektori ja vapustavalt tüüne naistesebijana kohalikus baaris. Kokkukeedetud paeluv krempel soovis näidata seda, kui kramplikult kardetakse ja vihatakse(?) seda Võõrast, kes üritab MEIE kodumaale, MEIE kultuuri sise-neda - sest ta on ju teistsugune. Isiklikult mainin, et vaatasin seda tükki publikus ligikaudu kümme korda ja ka viimasel korral leidsin ikka uusi vihjeid ja mõt-teid, milleni varem polnud jõudnud.

Teater on hea ventiil. Teater on koht, kus välja elada teistsugune elu, sündmus või mõte, ja selleks ei pea sugugi laval olema. Muidugi tuleb ette ka mõningaid raskusi – kui ei oska, seda siis vaimselt või füü-siliselt. Katrin Lange adapteering 13. sa-jandist pärit rüütliloost „Kõrge taeva all - Parzival“ jutustas - üsnagi mõnusas lap-selikus vormis - sellest, kuidas maailmale on alati vaja kangelasi. Väga keeruline on olla just nii puhtalt naiivne, kui selle tüki vorm meid olema kohustas. Etenduste jooksul suutsime samuti karjuda kähe-daks oma hääled iga viimne kui kord, piitsutada oma füüsist kaalikate söömi-se, maadluse, kukkumiste, mootorratta-kiivrite kandmise ja terve tüki vältel ini-mestele näha olemisega. Sellega viimaks hakkama saamine oli präänik omaette.

T-Teater on lavale toonud üheksa eten-dust, esinenud Tallinnas, Viljandis, Tartus, Kärdlas, Kuressaares, Rakveres, Turus ja Londonis. Elanud oleme TTÜ (vanas) kolmandas ühikas, Teatrilabo-ris ja Telliskivi Loomelinnakus. Meie lavastajateks on olnud Kristel Leesment, Tamur Tohver ning tänaseni on suutnud

meiega vastu pidada Margo Teder (mille eest oleme talle igavesti tänulikud). Se-nine publikurekord ehk 84 inimest ühel etendusel saavutati Nikolai Gogoli „Si-neliga“ Telliskivi Loomelinnakus. Prae-gu küpsev tükk, mis esietendub jaanuari teises pooles, on aga eriline seetõttu, et tegemist on puhtalt trupi ühisloomin-guga. Tundub, nagu oleksime selleks valmis.

Nii lihtne lugu ongi. Ja kui mitte milleks-ki muuks, siis on T-Teatrit vaja selleks, 1) et sul oleks teinekord meeles teha reisi-kindlustus isegi meie turvalisse naaber-riiki Soome minnes (vastasel juhul võib stseenis liiga hoogu minnes puruneda pöial ja erahaigla raviarve kerkida tae-vani), 2) et sa teaksid, et enamiku asjade peale saab öelda, et SEE ON KAA OKEI (kontrolli järele, kui ei usu) või lihtsalt TISSID PALJAKS, TULEB ÄRA (jäl-legi, oma kõrv on kuningas), 3) et teada saada, kui tore on vanade eestlaste kom-bel pidu pidada (ühislaulmised ühispel-dikutes ja simman hommikutundideni), 4) et avastada, kui kasulik on oskus kirju-tada projekte ja taotlusi, ning, 5) et mõis-ta, kuidas igaühe jaoks on kuskil keegi... või terve punt keegisid. Loodetavasti sai nüüd piisavalt valgustatud

T-Teatri KÜMNENDA sünnipäeva festival KÜMNENDAL detsembril VAT Teatri saalis, ametlik pidu õh-tul Tudengimajas. Lisainfot vars-ti www.tteater.ee, www.vatteater.ee ja jooksvalt T-Teatri leheküljel Facebookis.

*Pealkirja inspiratsioon Kes-Kus’is ilmu-vast Hardo Aasmäe artiklite sarjast „Mõt-tetute riikide aabits“.

KüMnEndAl dETSEMbril PEAb

T-TEATEr oMA KüMnEndA

SünniPäEvA fESTivAli.


PERSOOnILUGU

Katrin Köbas [email protected]

Ühed teavad teda super-staarisaatest, teised eri-nevatest eesti teleseriaa-lidest. Kultuurihuvilised on teda aga kindlasti kor-

duvalt teatrilaval esinemas näinud. Jah, jutt on laulvast näitlejast ning kahe lapse isast Märt Avandist. Nagu paljudel teis-telgi, on Avandil jõulude eel kiired ajad. Muuhulgas lõppes alles hiljuti kontsert-tuur „Kui vari kaob, siis valgus jääb“, kus koos Lenna Kuurmaaga esitati endale hingelähedasi laule. Studioosusel õnnes-tus Märt Avandiga vestelda nii teatrist kui jõuludest. Kuna eksamisessioon on kohe-kohe käes, siis loodame, et igaüks leiab järgnevast intervjuust midagi, mis tõstab õpimotivatsiooni ja üldist meele-olu.

1. kUST TULI TEATRIPISIk JA MIS VIIS LAVAkUnSTIkOOLI?

Teatripisik tuli alles lavakas. Enne seda ei teadnud ma teatrist suurt midagi. Läk-sin lavakasse, kuna mul oli üks sõber, kes seal juba õppis, ning tema juttude põhjal tundus põnev. Oligi. 2. MILLISE ROLLIGA OLETE SIIAnI kõIGE ROHkEM SAMASTUnUD?

Näitlejana pean kõikide rollidega samas-tuma. Lihtsalt mõnda rolli on raskem ar-mastada kui mõnda teist.

seda taluda, sest kriitikat on igasugust, ka julma ja rumalat. Teisest küljest peab näitleja olema tundlik. Tuim näitleja on halb näitleja. Siin ei olegi ühest vastust. Ma arvan, et tark näitleja üritab kriiti-kast õppida seda, mida ta peab kasuli-kuks, aga ei lase end "murda" ega muutu negatiivsest või ülinegatiivsest kriitikast ebakindlaks (kui vähegi suudab).

8. kUI SAAkSITE ÜkSkõIk kEL-LEGA ÜkSkõIk kUHU REISILE MInnA, SIIS kELLEGA JA kUHU?

Ma parema meelega ei ütleks.

9. MIS TEEB JõULUDEST JõULUD?

Peaks vähem ringi sagima. Rohkem liht-salt niisama olemist!

10. MILLISTE OOTUSTEGA LäHE-TE VASTU UUELE AASTALE? MIDA SOOVITE TIPIkATELE?

Lähen seekord uuele vastu kaugelt taga-sihoidlikumate soovidega kui varem. Et tuleks võimalikult palju juurde elutar-kust. Õnn ei kuku lihtsalt sülle. Õnnelik tuleb õppida olema. Tudengielus tuleb minu arvates suhtuda vägagi tõsiselt õppimisse, aga kõigesse muusse võimali-kult vähetõsiselt. Seda jõuab hiljem teha, aega on.

3. kUMB On TEIE PUHUL TõESEM – kAS ELADA, ET näIDELDA, VõI näIDELDA, ET ELADA?

Kui mõni näitleja elab selleks, et näidel-da, siis ma leian, et tema psüühikaga on midagi väga hullu lahti ja ta ei tohiks seda tööd üldse teha. Näidelda selleks, et ela-da – nii vaimses kui materiaalses mõttes.

4. MIS MOTIVEERIB kõIGE PARE-MInI, kUI ÜHEL HETkEL TUnDUB, ET EnAM TõESTI EI JõUA?

Vahel mõni õnnestumine või õnnelik juhus. Seda nii eraelus kui tööl. Vahel ei motiveeri miski, tuleb osata ka hambaid risti vajutada.5. kAS VõIB öELDA, ET OLETE JUBA LEIDnUD VõI OTSITE EnDI-SELT?

Ma ütleks, et loomulikult alles otsin. Leitakse ajutiselt ja natukene. Ja seda ka ainult juhul kui hästi läheb. Siis otsitakse jälle edasi. Lõplik leidmine toimub vast ikka surres... Kui üldse toimub.

6. MILLInE On EDU VALEM?

Tuleb tahta, vahel väga palju ja visalt. Ja kannatlik tuleb olla!

7. näITLEJAD On SAGELI AVALIk-kUSE TäHELEPAnU ALL. kUIDAS SUHTUDA kRIITIkASSE?

See on tihtipeale keeruline. Ühest kül-jest peaks kasvatama "paksu naha", et

mÄrt avanDi


TEE HEAD

Sirli Kalbus C! Lembela

Korporatsioon Lembela poolt on taaselustatud igati väärikas ja meeldiv ettevõtmine, mis võib päästa elusid. Nimelt kor-

raldab C! Lembela koostöös verekesku-sega 10. oktoobrist 2011 kuni 10. maini 2012 akadeemiliste organisatsioonide vereandmise võistluse.

Käesoleva algatuse eesmärgiks on in-nustada nii enda kui ka kõigi teiste aka-deemiliste organisatsioonide liikmeid panustama ühiskonna hüvanguks ehk tegelema doonorlusega. Vereandmine on ilmekas näide sellest, et head teha on imelihtne. Piisab igaühe väikesest panu-sest ja teost, et kokku saaks midagi mär-kimisväärset.

Käesoleva algatuse raames saavad verd anda kõik akadeemiliselt organisee-runud isikud ning korporatsioonide ja seltside liikmed (tegevliikmed ja vilistla-sed). Verd saab anda nii Tallinnas kui ka Tartus (vt rohkem infot plakatilt). Ette-võtmises osalemiseks tuleb verekeskuse registratuurist küsida registreerumisleh-te, kuhu enda andmed kirja panna.

Idee ei ole täiesti uus, vaid tegemist on kunagise idee taaselustamisega. Nimelt aastaid tagasi oli C! Lembelas vereand-

heateotahtelisemaks akadeemiliseks organisatsiooniks C! Sakala, kelle liik-metest käis verd andmas 21, teiseks jäi C! Lembela 15 osalejaga ja väärikat kol-mandat kohta jagasid C! Rotalia ja Eesti Naisüliõpilaste Selts 6 osalejaga. Kokku osales 63 korporanti 12-st erinevast or-ganisatsioonist, neist 22 Tallinnas ja 41 Tartus. Kokku annetati 28,35 liitrit verd.

Käimasoleva vereandmise võistlusega loodetakse loomulikult osalejate arvu mitmekordistada. Kõige enam heate-gusid teinud akadeemiliste organisat-sioonide autasustamine toimub kevad-semestril. Igaüks saab aidata ja igaühe antud veredoos võib päästa elusid – seega ootab C! Lembela nii enda kui ka teiste akadeemiliste organisatsioonide rohket osavõttu vereandmisest.

mise võistluse korraldamine akadeemi-liste organisatsioonide vahel traditsioo-niline üritus. Vahepeal on ettevõtmine soiku jäänud, kuid arvestades, et tege-mist on ühiskonna jaoks väga olulise tee-maga, soovis C! Lembela selle väärika ettevõtmise taastada.

Tänuväärne traditsioon taastati 2011. a kevadsemestril, mil verd sai anda 1. maist kuni 19. maini. Saadud tagasiside nii osalejate kui ka verekeskuste poolt oli igati positiivne ja seega otsustati võistlu-se kestvust pikendada tervele õppeaasta-le.

2011. a kevadsemestril kuulutati kõige

Sinu heategu PÄÄStab eluSiD!

KäESolEvA AlgATuSE rAAMES

SAAvAd vErd AndA KõiK AKAdEEMiliSElT

orgAniSEErunud iSiKud ning

KorPorATSioonidE jA SElTSidE

liiKMEd.

igAüKS SAAb AidATA

jA igAühE AnTud vErEdooS

võib PääSTA EluSid.

2011. A KEvAdSEMESTril

KuuluTATi KõigE hEATEo-TAhTEliSEMAKS

AKAdEEMiliSEKS orgAniSATSiooniKS

C! SAKAlA.


MEIE kOOL

iSe veel nii vÄiKSeD,aga Juba üliKooliS – tiPila on hoo SiSSe SaanuD!Katrin Köbas [email protected]

Pärast viieaastast planeeri-mist avas Üliõpilasesindus koostöös ülikooliga viimaks ometi TTÜ lastetoa ning mõnekuune praktika on näi-

danud, et projekti võib edukaks lugeda. Käisin uurimas, mida lastetuba endast täpsemalt kujutab ning kuidas kulgeb sealne argipäev.

VIkERkAAR SEInAL JA AUTOVAIP PõRAnDAL

Eks esmamulje jääb sageli ikka silmaga nähtava põhjal ning tuleb tunnistada, et oma välise kuvandi loomisega on Tipila hästi hakkama saanud. Ruumid on kor-ras ning sisustatud-kujundatud täpselt nii, nagu üks õige mängukoht välja näge-ma peaks. Tipila suuremas ruumis leidub palju erinevaid mänguasju, millest ena-mus on saadud annetustena. Laste eri-liseks lemmikuks seal on Andres Pihori kingitud väike telekas, mille üleskeera-misel hakkavad ekraanil pildid jooks-ma. Kuna eelkooliealised väsivad suures mänguhoos aga sageli ära, on Tipilas ka vooditega tuba, kus põngerjad saavad ra-hus puhata ja magada.

SOODnE...

Positiivsena võib Tipila juures välja tuua selle soodsuse nii rahalises mõttes kui asukoha poolest. Lastetuba asub TTÜ territooriumil, võimaldades ka vanemal endal vahepeal lapsele pilgu peale heita. Tipila on küll tasuline, kuid just see teeb teenuse usaldusväärseks. Nimelt tegeleb lastega professionaalne ja palgaline järe-levaataja. Siinkohal peaks veel rõhutama, et TTÜ mängutuba ei koorma vanemaid lepingutega ning tasuma peab vaid tee-nuse eest, mida kasutatakse vajadusel. Täpsemalt tähendab see, et makstakse tunnitasu ning sõltuvalt olukorrast on võimalik saada ka allahindlust.

...JA PAInDLIk

Lastetoa teenuseid on kasutama oodatud peale tudengite ka ülikooli töötajad ning ümberkaudsed elanikud. Üheks tingi-museks seejuures on eelregistreerimine, mida peaks tegema 48h enne soovitud järelevaatamisaega. Samas on võimalik sõlmida kasvatajaga erikokkuleppeid, mis muudabki TTÜ lastehoiuteenuse paindlikuks. Paraku ei paku Tipila toit-lustamisteenust. Seega peab vanem, kes

Kuid miks on Tipila ikkagi vajalik? Tea-me ju, et ülikooli ümbruses leidub teisigi lastehoiukohti. TTÜ mängutoa peamine eesmärk on toetada noorte lapsevanema-te ülikoolis käimist pärast lapse sündi, võimaldades neil ühildada õppimist ja lapse kasvatamist. See tähendab, et tu-dengil on võimalus jätkata auditoorset tööd, veetes samal ajal oma lapsega siiski võimalikult palju aega koos. Nii peaks vähenema ka õpinguid katkestavate tu-dengite arv.

TTü MänguToA PEAMinE

EESMärK on ToETAdA noorTE lAPSEvAnEMATE

üliKooliS KäiMiST PärAST lAPSE Sündi,

võiMAldAdES nEil ühildAdA

õPPiMiST jA lAPSE KASvATAMiST.

niMElT TEgElEb lASTEgA

ProfESSionAAlnE jA

PAlgAlinE järElEvAATAjA.


MEIE kOOL

soovib oma lapse kauemaks kui kolmeks tunniks kasvataja järelevalve alla jätta, ta ise sööma viima.

Nagu tavalistel lasteaedadel on Tiplagi üheks funktsiooniks tagada eelkooliea-liste edukas areng. Sel eesmärgil leidub lastetoas erinevaid mänguasju ja ma-terjale käelise tegevuse arendamiseks ning loomulikult on põngerjatel võima-lik teiste omavanustega suhelda. Tipila on avatud ka uutele ideedele. Näiteks detsembrist loodetakse alustada inglise keele õpetamisega, et lapsed saaksid es-mased võõrkeele teadmised. Egery Sep-ling, lastetoa juhataja-kasvataja rääkis, et paar mitte-eestlasest lapsevanemat

mõneks tunniks turvalisse kohta järele-valve alla jätta, oodatud Tipila teenuseid kasutama.

Lisainfot saab koduleheküljelt: www.ttu.ee/mangutuba või telefonil 6203626.

ongi oma pisipere Tipilasse toonud just keelekümbluse eesmärgil. Uudse võima-lusena rendib Tipila mõningase tasu eest oma ruume välja ka laste sünnipäevade tähistamiseks.

Niisiis on kõik, kel soov oma pisipere

TASuMA PEAb vAid TEEnuSE

EEST, MidA KASuTATAKSE

7. detsembril toimub Tal-linna Tehnikaülikoolis projektijuhtimise ala-ne konverents Project: KICK-OFF 2011, mis avab seniste uurimuste

kaudu maailmakuulsate ettevõtete edu saladusi.

Apple, Google, Facebook, Microsoft, Nokia on maailmatasemel ettevõtted, kelle projektijuhtimist, projektide port-fellihaldust ning võimekusi lisaks Eesti tippettevõtetele seni tehtud uurimustöö-de ning kokkupuudete põhjal konverent-sil tutvustatakse.

ttü ProJect: KicK-oFF 2011avab maailmaKuulSateettevõtete eDu tagamaiD

Oma kogemusi innovatsiooniteemadel on jagama tulnud ka Stanfordi ülikooli professor Keith Devlin.

Project: KICK-OFF 2011 korraldajate sõnul on konverentsi eesmärk tuua sil-mapaistvate ettevõtete kogemusi ja saa-vutusi tudengiteni, kuid ka alustavate ettevõtjateni, et Eestis hoogu koguvas ettevõtluses oleks tulevikus loota sama edukaid ning julgeid lahendusi.

Konverentsil toimub lisaks projektijuh-timise teemaline paneeldiskusioon, kus osalevad Eestis tunnustatud projektide eestvedajad, kes üheskoos püüavad leida

vastust küsimusele „Kas eduka projekti saladus peitub pelgalt edukas projektiju-his“. Paneeli modereerib Kristjan Kolb-re, JCI partnerlusdirektor 2011.

Kick-Off 2011 koostööpartneriteks on SA Carpe, JCI Eesti, Saku Õlletehas, Ajakirjade Kirjastus, Santa Maria AS, Ajakiri „Director“, KH Energia Konsult AS, AS Bambona, Adnet Media OÜ

Täiendav informatsioon ja registreeru-mine

Facebookis või e-mail: [email protected]


MEIE kOOL

Sigrid Västra (Student Union) and Riin Kobin (International Relations Office)

On November 19th there was virtual track and field competition Ki-nect Olympics taken place in Tallinn Univer-

sity of Technology. Assembly hall was transformed into a sports stadium which was full of enthusiastic competitors from more than 30 different countries. The aim of the event was to provide an extra-curricular activity that would contribute to good academic relations between the students and teaching staff.

The main idea of the event was to draw attention to the wide range of nationa-lities present in TUT and to encourage the communication between internatio-nal and local students. Teams had to be created so there must have been at least one international student, one Estonian student and one member of academic staff (study coordinator, teaching assis-tant, professor etc). There is about 700 international students from 65 different countries studying in TUT at the mo-ment and university has a goal to inc-rease the number to 2000 for the year 2015. That means our university will be a real “Meca” of internationalization.

Kinect Xbox 360 technology was used to measure the sportsmen performance in virtual environment. TUT students and academic staff competed in 5 events: 100 m sprint, discus throw, javelin th-row, long jump and 400 m hurdles. The winner of the Kinect Olympics 2011 was team Guatemala (Erki Kärber – acade-mic staff, Minjie Dong – student from China, Tarvo Vent, Taavi Tanila, Endrik Kriisa). Silver medal was won by team Czech Republic (Igor Krupenski – aca-demic staff, Jana Lazarkova – student from Czech Republic, Stanislav Štõkov, Mihhail Poolak, Tanel Rugam, Raul Treier, Renno Jürgenson), and bronze by team USA (Ergo Metsla – academic staff, Ana Kapanadze – student from Georgia, Robert Rand, Signe Kaasik, Henri Liiv). Team Spain earned a fourth award-win-ning place (David Schryer – academic staff, Bjoern Froehlich and Sebastian

Team Estonia, which was represented by TUT Cheerleaders, and team Italy won respectively a 1st and 2nd round consola-

Perner – students from Germany, Rain Kuldjärv, Kaspar Kevvai, Kristi Kõrge, Maris Paal).

Kinect olymPicS – FirSt virtual olymPic gameS in eStonia


EkSPERIMEnT

Kinect olymPicS – FirSt virtual olymPic gameS in eStonia

Öeldakse, et julge hun-di rind on rasvane. Või siis haavleid täis. Kuid mida ei öelda või ei mõelda, on see, kuidas

hunt mööda kasteheinaseid aasasid ning lopsakaid luhtasid karjamaa poole hii-lis. Kuidas ta madalroomates, äärepealt lootusetult kinni jäädes aiaaugust sisse puges ning lammastele veriselt üks null tegi. Või kuidas kolmteist jahikoera ning seitse jahimeest teda taga ajasid ning ka-heksas talle haavlid rindu lasi ...

PÖFF. Lükkan kahe käega massiivset ukselinki ning näen, et kinosaal on mat-tunud pimedusse. Film juba käib. Otsin kobamisi kätt mööda seina libistades ning üksikute heledate valgussähvatuste saatel endale esimese ettejuhtuva isteko-ha ning jään ootama, kuhu ma nüüd sat-tunud olen.

Leedu film?! Sellega seoses peatan kõik järgnevad mõtted. Dokfilm?! Leedu dokfilm?! Lasen sama protsessi veelkord peast läbi ning katsun filmi vaadata nul-

list. Eelarvamustevabalt. Nii nagu ela-must kogema peakski.

Sest esiteks, eelarvamused on arvamu-sed millestki, mida veel ei ole kogetud. Ning kui mul on arvamus millestki, mida ma kogenud ei ole, siis tekib küsimus, milleks ma seda siis kogema pean. Et eel-arvamust kontrollida? Et mitte pettuda?

Lasen end filmi tõmmata. Kaader-kaadri haaval katsun lahti mõtestada tegelasi ja sündmusi. Kaader-kaadri haaval tekivad seosed, seostest hakkab lahti kooruma leedu võõrtööliste lugu. Ning selle loo otsimine, see kogemus, see elamus on see, mida mulle meeldib kinos kogeda.

Teiseks, eelarvamustevabalt ei teki ka võimalust, et ma filmi lõpu juba ette ära tean. Tüüpiline viga treilerite puhul. Just sellest tühjast kohast, teadmatusest, hak-kab tööle ka kujutlusvõime. Kes, miks, kuhu, mismõttes, misasja? Ning just see on elamus, ootus, protsess. See on see hetk, mil ma veel ei tea, et hunt haavlid rindu saab ...

P.S. Seda leedu filmi nägin eelmise aasta PÖFFil.

elamuS teaDmatuSeSt

Kuhu MAnüüd SATTunud

olEn.

lüKKAn KAhE KäEgA MASSiivSET

uKSElinKi ning näEn, ET KinoSAAl

on MATTunud PiMEduSSE.

filM jubA Käib.

Martin Simpson [email protected]

tion game. The winner of the best Kinect Avatar was Guatemala and best Kinect outfit prize went to Peru. Most Interna-tional teams were Portugal and Hungary (both had 6 members from different na-tionalities presented in team).

„The first Kinect Olympics where sportsmen and technology worked to-gether took place right here, in Tallinn University of Technology. As the first Olympics went very well, the spirits were high and the performance of the partici-pants was noteworthy. Next year, our university is planning to organize a glo-bal Kinect Olympics. Primly we are thin-king of including our partner universities around the world, in total from five con-tinents,” Vice-rector for innovation and internationalization, Mr. Alar Kolk, said.

n 1r 2

l 3P 4

Silicon Valley Night TTÜ

aulas16.00 Karjäärisem

inar: “Edukas esinem

ine“Kell 23.00 D

NB/JU

NG

LE/D

UBSTEPi p

eoga TEKNO

POL!

11.00 VÕTA

seminar:

“Varasemate õp

ingute ja töökogem

use arvestamine –

mis, m

iks ja kuidas?»

10.00 tootearenduspäev

Team-U

p!

2.advent16.00 TTÜ

- Pärnu KK, TTÜ

spordihoones

E 5T 6

K 7n 8

r 9l 10

P 11Kell 18.30 TTÜ

- Kalev/Cram

o, TTÜ

spordihoones

nigulapäev

16.00 Karjääriseminar: “A

pp

i – sess tuleb

!!“16.00 Karjäärisem

inar: “Karjääri p

laneerimine (vene keeles)“

18.00 Üliõp

ilasesinduse korraline koosolek, ruum

I-228

16.00 Karjääriseminar: «A

pp

i – p

raktika!»18.00 A

IESECi infoõhtu,ruum

X

-313

3. advent

E 12T 13

K 14n 15

r 16l 17

P 18Luutsinap

äev16.00 Karjäärisem

inar: “CV ja

kaaskirjad tööandja pilgu läb

i“

16.00 Karjääriseminar: «C

V ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)»19.00 Sotsiaalteaduskonna jõuluõhtu G

lehni lossis20.00 kell 20 Tudengim

ajas M

ajandusteaduskonna Jõulugläm

m

18.30 TTÜ - Rap

la KK, TTÜ

spordihoones

4.advent

E 19T 20

K 21n 22

r 23l 24

P 25Toom

apäev

Talve algus kell 7.29Jõululaup

äev1. jõulup

üha

E 26T 27

K 28n 29

r 30l 31

2. jõulupüha

Süütalastepäev

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast Üliõpilaselu nädalakirjast. Telli nädalakiri oma meilile [email protected]

dETSEMbEr 2011

KAunEid Pühi!


MEIE InIMESED

Rait Rohi BESTi Insenerivõistluse finalist [email protected]

Kui ma esimest korda BESTi Insenerivõistluse posterit nägin, mõtlesin endamisi, et see võistlus pole minu jaoks. Olen alles esimese

aasta tudeng ja Tallinna Tehnikaüli-koolis (TTÜ) käinud vaevalt paar kuud - mida tean mina inseneriks olemisest? Iga nädal lähenesid mulle roheliste särki-dega BESTikad ja tahtsid teada, kas ma olen juba ennast Insenerivõistlusele kirja pannud. Otsustasin lõpuks, et kaotada pole midagi. Mõne tunniga õnnestus lei-da veel kolm inimest, kes olid asjast huvi-tatud ning nii panimegi endid võistlusele kirja.

Esimesel võistluspäeval olime kõik veidi üllatunud: BESTi Insenerivõistluse ava-misele oli kogunenud väga palju inimesi ja tunda oli teatud sära - kohal olid ikkagi tähtsad inimesed suurtest firmadest ja kõnet pidas isegi ülikooli rektor. Tekkis tunne, et võib-olla oleme valesse kohta sattunud. Pärast kõike seda kogunesi-me teemade kaupa eraldi klassidesse ja saime kätte oma Case Study-d. Olime üllatunud, kui põhjalik oli meie ülesan-ne ja kui mitut erinevat aspekti oli meil vaja uurida. Edasi suundusime juba au-lasse, et teha oma teema kohta piisavalt

jaks..... MINU TIIMI! Rõõm oli päris suur ja õnnitlesime üksteist pikalt. Siin-kohal oli võistluse lühem osa läbi ja pidi-me pärast kiiret lõunat kogunema bussi, et sõita edasi AHHAA keskusesse.

AHHAAs saime tugeva ergutuskõne ja valmistusime Team Design-is määratud ülesandeks, milleks oli ehitada auto, mis töötaks puldiga ja oleks võimeline roo-mama mäest üles ning läbima liivakasti. Mõtlesime, et see on nagu tavaline pul-diauto... aga siis nägime juppe, millest see masin valmis tuli teha. Jällegi tekkis sama tunne, mis esimesel päeval avami-selgi. Ainuüksi ülesande lahenduse pla-neerimiseks kulus meil rohkem kui tund. Eriti põnevaks tegi võistluse veel see, et kogu ehitamine toimus finaali toetaja PKC Eesti esindajate pilgu all, kes võt-sid vaevaks ka meiega arutleda ning isegi nalja visata. Arvan, et see oligi võistluse kõige parem osa - saime võimaluse rääki-da silmast-silma Eesti suurimate firmade esindajatega ehk siis oma tulevaste töö-andjatega.

Meie automudeli saatus oli veidi õnnetu - algajatena kärsatasime mootorid läbi ja lõhkusime ära tähtsaima osa liikurist. See oli meie jaoks väga demotiveeriv ja olime peaaegu alla andmas, kuni rääkisi-me firma esindajaga, kelle soovitusel ot-sustasime oma masina vähemalt lõpuni disainida.

uurimistööd. Ainuüksi erinevatest koh-tadest saadud info analüüsimine võttis mitu tundi aega. Õnneks olid BESTikad kohapeal toetamas suupistete ja mis kõi-ge tähtsam - kohviga. Istusime ja täius-tasime oma presentatsiooni kuni kella kaheksani õhtul ja pärast seda arutasime veel Facebookis läbi mõned tähtsamad detailid.

Järgmise päeva hommikul oli ärevus sees. Kogu eelmise päeva suur töö tuli nüüd praktikasse rakendada. Meie õn-neks olid kohtunikud väga südamlikud ja tundusid olevat presentatsioonist tõe-liselt huvitatud. Nad märkisid ära kõik plussid ja miinused ning siis oli juba aeg hindamiseks. Väikese kohvipausi järel sisenesime kõik uuesti klassi, kus koh-tunikud võtsid kogu ürituse kokku ja kuulutasid välja Case Study võitja. Süda põksus, kui kohtunikud nimetasid võit-

KuiDaS minuSt inSener Sai?

TEKKiS TunnE,ET võib-ollA olEME

vAlESSE KohTA SATTunud.

olEn vägA rAhul, ET oTSuSTASin lõPuKS

SiiSKi oSAlEdA. MEiE

ooTAMATu Edu AndiS MullE

võiMAluSE KogEdA inSEnEriElu

huviTAvAMAid ASPEKTE.


MEIE InIMESED

Järgneval päeval saime kätte uue Case Study ja lõpetasime oma auto nii ilusas-ti kui suutsime. Päeva tegi ärevamaks mitmete meediategelaste kohalolek. Iga paarikümne minuti tagant käis meie laua eest läbi kaameramees mõnest suure-mast meediaettevõttest.

Päeva lõpul esitlesime oma töid ja jagati välja auhinnad. Meeldivaks üllatuseks oli päeva lõpus toimunud bankett, kus saime jällegi võimaluse rääkida firma esindajatega palju vabamas õhkkonnas. Olen väga rahul, et otsustasin lõpuks

siiski osaleda. Meie ootamatu edu andis mulle võimaluse kogeda insenerielu hu-vitavamaid aspekte. Tihtipeale saame kätte ülesanded, mis esialgu tunduvad justkui võimatud ja siis peame hakka-ma neid lahendama viisidel, mida enne poleks suutnud ettegi kujutada. Võistlu-ses pean tähtsaimaks võimalust panna ise käed külge inseneriülesannetele ja võimalust tutvuda PKC, Eesti Energia, VKG ja teiste suuremate firmade esin-dajatega ning nendega vahetult rääkida. Järgmisel aastal kavatsen kindlasti uuesti osaleda ning kes teab, kuidas siis läheb.

AlgAjATEnA KärSATASiME MooTorid

läbi jA lõhKuSiME ärA TähTSAiMA oSA

liiKuriST.


PSÜHHOLOOGIA

Inimene on sotsiaalne loom, kes ei saa tänapäeva maailmas kui-dagi ilma suhtlemiseta hakkama. Kuna 80% kogu suhtlusest moo-dustab mitteverbaalne suhtlus,

on kehakeelel selles väga oluline roll. Mõnikord võibki kehakeelest välja luge-da oluliselt ausama vastuse, kui sellest, mida väljendavad inimese sõnad. Mõned inimesed oskavad justkui loomulikust intelligentsist teistega suurepäraselt suhelda, kuid on ka neid, kellele see nii lihtne ei ole. Hea suhtlusoskus ei ole aga siiski mitte kaasasündinud, vaid õpitav ehk me kõik võime end arendada inime-seks, kellel pole suhtlemisega probleeme. Raamatuid ja internetilehekülgi sirvides leidsin mõningaid detaile, mida võiks nii enda kui teiste puhul suhtlemise juures tähele panna.

Inimesed hoiavad igapäevasuhetes kind-lat distantsi. Kauguse hoidmine ei ole teadlik, inimene ei mõtle sellele. Vahe-maa, kus omavahel suhtlevad tuttavad või sõbrad, on 50-80/100 cm. Kui koh-tate kedagi esmakordselt ja soovite tea-da saada, mis mulje te talle esmapilgul jätate, siis proovige „kätle ja oota“-võtet: suruge vestluskaaslasel kätt, looge kindel silmside ja astuge seejärel tagasi. Kui tei-ne inimene jääb oma kohale, siis tunneb ta end selles kauguses turvaliselt. Kui ta astub aga sammukese lähemale, siis tä-hendab see, et ta tunneb end sinu seltsis hästi.

Silmad suhtlevad rohkem kui ükski tei-ne kehaosa. Teiste pikaajaline jõllitami-

Inimese kõige ausam kehaosa on Joe Na-varrist lähtuvalt jalad ja jalalabad. Meil on kalduvus pöörata end meeldivate

asjade poole, ja see kehtib ka inimeste kohta, kellega suhtleme. Minekule sät-tivad jalad on märguanne, et inimene tahab lahkuda ja just selles suunas, kuhu jalalaba näitab. Põhjuseid võib olla mit-meid: 1) suhtluskaaslane on tema jaoks

ne võib tekitada ruumis palju pingeid. Silmavaade võib näidata, kas inimene on usaldusväärne, siiras või hooliv. Kui inimene vaatab tihti vestluse ajal kõrva-le, siis on üsna tõenäoline, et ta on kas närvis, valetab või on millestki häiritud. Kui vestluskaaslane vaatab samal justkui 10 km kaugusele, siis ta ilmselt ei kuula, mida teine inimene räägib ja on oma mõ-tetes parema koha leidnud.

Kontakti paremaks saavutamiseks on hea kasutada peegeldamist. See on viis näitamaks teisele inimesele, et olete te-maga samal lainel ja mõtlete temaga üh-temoodi, olete temaga nõus ja teile meel-dib tema seltskond. Vestluskaaslastel on üksteise seltsis hea olla enamasti juhul, kui nad on sarnased. Seetõttu on peegel-damine suhtluses väga vajalik oskus. Sel-le abil on võimalik lihtsamalt hakkama saada tehingute tegemisel, uute tuttavate leidmisel ja ka paljudel muudel juhtudel, millel on inimesele vajalik väärtus.

auS KehaKeel

hEA SuhTluSoSKuS

Ei olE AgA SiiSKi MiTTE

KAASASündinud, vAid õPiTAv

SilMAd SuhTlEvAd rohKEM Kui üKSKi

TEinE KEhAoSA

Piret Spitsõn [email protected]


SInU VõIMALUS

Taavi Türner ettevõtlusspetsialist TTÜ Majandusteaduskond e-mail: [email protected] tel 6203964

Kas te teate, et ülikool on loonud võimaluse toeta-da üliõpilaste äriideedele praktilise väljundi and-mist – ehk kas teie olete

juba tuttav TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtluskes-kuse poolt korraldatava “Üliõpilasfirma praktikumi“ tegevusega?

Kui ei, siis siin ja praegu saategi ülevaate sellest, kuidas loengutes õpitu võib leida reaalse rakenduse. Üliõpilasfirma prak-tikumi eesmärk on pakkuda regulaar-selt läbiviidavate ülikooli ettevõtlusõp-pe loengute ja harjutustundide kõrvale praktilist tuge ja nõuannet kohtumiste kaudu ettevõtjate ja teiste ettevõtluss-petsialistidega.

Nüüd juba neljandat õppeaastat jätkuva „Üliõpilasfirma praktikumi“ kohtumiste ja loengute sari 2011/2012 õppeaastal algas oktoobris, kus kogenud ettevõt-jad jagavad oma kogemusi nii ettevõtete asutamise kui ka nende tegevuse juhti-mise olulistel teemadel. Avateemaks oli “Meeskonnatöö ja kommunikatsioon”, mille kohta võiks kokkuvõtlikult öelda, et meeskonna loomine on algus, nende kokkuhoidmine on progress ning oma-vaheline koostöö on võti edule. Sellele järgnes loeng “Äriideest tooteni”, mil-lest jäi kõlama, et arendatavat toodet ei ole vaja disainida endale, vaid toode on kliendile ehk tootearendusfaasis on krii-tilise tähtsusega kliendivajaduste kaar-distamine. Novembris jätkati loenguga “Rahavoog ja omahind”, mille puhul tõsteti esile positiivse rahavoo hoidmist. “Internet, müük ja turundus” aga kan-dis sõnumit, et less is more – selleks, et teha väga head turundust ei pea tegema ülikeerulisi lahendusi ega koormama in-foga, vaid kehtib reegel, et kliendid soo-vivad mugavust ja lihtsust. Järgmistel

„Üliõpilasfirma praktikumi“ kohtumis-tel käsitletakse ärimudeli loogikaid ning tehakse läbi praktiline õpe äriidee edu-kaks esitlemiseks. Semestri lõpetab 12. detsembril toimuv suur äriideede lõunak “Feedback!“

“Feedback!” on kokkuvõte semestrist, kus üliõpilased esitavad ettevõtlusõppe kursuste ja teiste õppeürituste raames arendatud äriideid, millele annab taga-sisidet professionaalidest koosnev “Fee-dback!” paneel.

Saadud tagasiside on oluline mitte ainult ideede esitlejatele vaid ka ettevõtlustee-mast huvitatud kuulajatele saalis, kuna paneeli küsimused esitlejatele võivad suunata seni vastamata küsimuste uute lahendusteni.

Semestri lõpuüritust viib läbi TTÜ ma-jandusteaduskonna ärikorralduse ins-tituudi ettevõtluskeskus. Selle eesmärk on anda tugevamatele üliõpilasmeeskon-dadele ja nende ideedele võimalus end näidata ja koguda väärtuslikku tagasisi-det ning demonstreerida esitlust, millest saavad õppida kõik üritusel osalejad. Kuulata saab noorte ettevõtjate ettevõt-tega alustamise lugusid. EAS ettevõtlus-konsultandid pakuvad nõustamist ette-võttega alustamise ja ettevõtlustoetuste saamise küsimustes.

Kevadsemestril jätkuvad „Üliõpilasfir-ma praktikumi“ kohtumised eesmärgiga pakkuda üliõpilasmeeskondadele prakti-list mentorlust äriideest tuleneva vastava valdkonna ettevõtjate/mentorite poolt selleks, et aidata meeskondadel reaalseid ärivõimalusi leida ning jõuda toodete ja/või teenuste müügini.

Üliõpilasfirma praktikumi kohtumiste ja 12.detsembril toimuva “Feedback!” ürituse kohta saab lisainformatsiooni www.ttu.ee/ettevotluskeskus .

üliõPilaSFirmaPraKtiKum – teooriaSt PraKtiKaSSe!

ebameeldiv, 2) tal on vaja kuskile rutata. Sama kehtib ka ventraalse poole kohta (silmad, suu, rinnakorv, rinnad, genitaa-lid jne). Kui kõik on hästi, pöörame oma esikülje meelepärase suunas, kaasa arva-tud nende inimeste poole, kes tekitavad meis hea tunde. Kui aga miski on viltu, siis kasutame nn ventraalset eitust ehk nihkume eemale või kõrvale.

Need on vaid mõned üksikud näiteid sel-lest, kuidas kehakeel võib väljendada ini-mese mõtteid ja tundeid. Loomulikult ei saa neid võtta kindlate tõdedena, st alati ei ole asjad nii mustvalged ja inimest ei saa kaudsel vaatlemisel 100% tõeselt hinnata. Suhtlemine on inimese jaoks väga oluline oskus, mille arendamine ei jookse kohe kindlasti mööda külgi maha. Seega, kes tunneb, et see pool vajaks neis arendamist, siis võtke teadmiseks, et seda annab teha.

Soovin teile mõnusat detsembrikuud ja ette rutates ka toredat aastavahetust!


TESTI EnnAST

1. Kõikidel riikidel peaks olema a Multikultuursus, ehk segu erinevatest rassidest

ja rahvastestb Kõrgel kohal ajalooliselt kujunenud väärtused ja

traditsioonidc Sotsiaalne kord ja kindel hierarhia suhetesd Perekeskne sotsiaalne struktuure Austus vanema generatsiooni teadmiste vastu

2. Sa eelistaksid elada a Soojal maal, mere läheduses b Suurlinna melus, ümbritsetuna pilvelõhkujaist c Suures, kihavas linnas d Sarnases kultuuris Eestiga e Imelise looduse, mägede keskel

3. Antud valikutest meeldib Sulle süüa a Erinevaid puu- ja juurvilju b Nuudleid/riisi c Vürtsikaid toite erinevate maitsetaimedega d Liha e Hakklihast valmistatud roogasid

4. Milline järgnevatest värvikombinatsioonidest on Su lemmik?

a Roheline ja Kollane b Punane ja Kollane c Roosa ja Lilla d Valge ja Sinine e Sinine ja Punane

5. Väljas olles meeldib Sullea Pidada maha üks mõnus sambaõhtu b Külastada ajaloolisi vaatamisväärsusi c Tutvuda kohalike eluga erinevates linnades d Minna sõpradega baari ja võtta paar õlut e Avastada mägiradu

6. Mis on Sinu jaoks kõige olulisem?a Tutvused ja tugevad suhted naabrite vahel b Traditsioonid c Kindel sotsiaalne kuuluvus ja usk d Punktuaalsus ja efektiivsus e Vanema generatsiooni teadmiste väärtustamine

7. Milline näeks välja Sinu unistuste maja?a Villa tüüpi välibasseiniga maja b Puidust, katusel üles keeratud äär c Erksates värvides kahe-korruseline betoonist maja d Korter 100 aastat vanas majas vanalinnas e Iidne ajalooline loss

8. Milline inimene Sa oled?a Mulle meeldib jätta asju viimasele minutile b Olen vaoshoitud, viisakas ja lugupidav c Ma olen väga avatud, olen kõigi sõber d Ma hindan oma privaatsust ja võin olla suhteliselt kinnine e Olen avatud ainult inimestele, keda ma tunnen

9. Milline järgnevaist sobib Sinu mõttemaailmaga kõige rohkem?

a Aega on selle kiire asjaga b Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm

tulevikule. c Nii palju kui inimesi, nii palju iseloomusid d Eesmärkide täitumise nimel tuleb tööd teha .. Ei ole

ühtegi kerget teed õnnestumisele e Elu on siin, et elada igat sekundit sellest! Ja mina teen

seda

10. Vali üks tähta Bb Hc Id Te R

milliSeSSe riiKi SobiD Sina?

See test on mõeldud saamaks teada, mil-lisesse riiki sobid Sina kõige paremini elama peale Eesti.

Vali igast vastusevariandist see üks, mis kõige rohkem Sinu kohta käib. Vastuse saad nii, kui loed kokku, milline täht esi-nes Sinu vastustes kõige enam.

Selleks, et teada saada, milline oli Sinu riik, külasta meie Facebooki lehekülge: http://w w w.facebook.com/Avasta-Maailma. Lisaks sellele on võimalik tea-da saada paljudest huvitavatest pakku-mistest www.aiesec.ee leheküljelt.


InTERnATIOnAL

the big Santa clauS myStery

Juliane Jokinen

We all have seen this man with a long whi-te beard, big belly and a red suit. If we have not spotted him in

person then at least he has appeared in various American Hollywood movies. Usually in these movies they also have a f lying reindeer. We know one by name Rudolf with the red nose and we believe that elves help Santa Claus in his job.

Of course, there is a lot of doubt whe-ther Santa exists. If he were alive, how could he manage to bring presents every Christmas Eve to children all over the world? At the moment there are about 2 billion under 15-year-olds, but kind Santa comes and brings presents to nice adults as well. Of the whole human po-pulation, only around 15 % are Chris-tian. However, Christmas and Santa Claus have become such a global celebra-tion that one could not simply claim that Christians alone have Christmas and ce-lebrate this man in red.

We could argue that different time zones might help our dear Santa to visit his big-gest fans all around the world during this one night. To make the calculations a bit easier, let us assume that our dear Santa would have to visit 100 million homes in only 31 hours. This would mean that Santa has to visit 896 homes per second. When we assume that a reindeer can only run 24 km per hour, Santa would not be able to visit 896 households per second. Santa would exceed the speed of light. High speeds in the atmosphere create heat, thus Santa would be burning hot even under the ultimate speed limit set by Dr Einstein and his theory of rela-tivity.

It has also been found out that reindeer can only pull 135kg. Santa’s sledge would be full of presents, so we can assume that we are talking about hundreds or millions of tons of extra weight. Unless Santa has discovered a different race of super reindeer that can pull over 1360kg, it is evident that he will not manage to

with his reindeer. Reindeer do not like to live in too hot environments. Warmth makes the reindeer to drop their horns. Hornless reindeer does not really fit into our image of Christmas.

The first time Santa Claus came out of the closet, and had his big tribute show, was in the 1930s in a Coca Cola adverti-sing. Before this big show, no one could really decide what our dear Santa Claus looked like. Some believed that Santa was a big giant, whereas others believed him to be an elf-sized person. Luckily, Santa decided to take part in this big image forming commercial action and showed us his real face – the big belli-ed, joyful, nice, red suited man we know nowadays.

I do not know about you guys, but I am a big fan of Santa Claus. So far he has been the most reliable person I know – he shows up on the 24th of December on our footsteps and brings a big bag of presents with him. He might come with a sledge carried by reindeer or in a V70, and sometimes he looks a bit like a rela-tive of mine, but he always has found me!

carry all the presents to the celebrating families.

Then we also have to consider some other factors. Christmas is not celebrated the same way in every country. For instance, according to some Christmas traditions Santa stays over on Christmas Eve, gives everyone their presents and sings along. This cannot possibly take less than one second. There must be another way San-ta knows how to play with time. Time travel has to be considered.

There are also various beliefs on San-ta Clause origins. Where does he come from? It is an endless debate between the Swedish, Finnish and American people on the burning issue where Santa lives. The Americans believe that Santa Claus comes from a town called North Pole in Alaska, Finnish people believe that he lives in Korvatunturi, while the Swedish just cannot accept that Santa Claus would come from their neighbou-ring country. Of course, if you go to visit North Pole and Korvatunturi, you will be able to visit our dear friend Santa in both of these places. It seems that our Santa Claus likes to live in different parts of the world, but in the coldest areas with a lot of snow. As far as I am aware of, San-ta does not yet have a summer cottage in Hawaii or Spain. Maybe this has to do


TIPIkAS

Liisa Juhkam AIESECi praktikant

Praktikal käisin ma Türgi Aa-siapoolses osas, Kocaeli piir-konnas, linnas nimega Izmit, kus veetsin möödunud suvel kuu aega AIESEC-i kaudu

vabatahtlikuna. Asukaid on seal ligikau-du 2 miljonit. Ütleme nii, et tegemist ei ole turistide poolt vallutatud linnaga Türgis, ka Google ei osanud mulle muud informatsiooni pakkuda, kui 1999. aastal toimunud maavärin, millel olid linnale katastroofilised tagajärjed.

Praktika käigus korraldasime keskkooli noortele laagrit ülikooli hoones. Taht-jaid laagrisse oli 400 ringis, osavõtjad olid kokku tulnud üle kogu riigi. Me õpetasime neile inglise keelt. Hoolimata sellest, et ei olnud seda varem õppinud, oli minu filmidest omandatud inglise keel piisav selleks, et pälvida kahel kor-ral õpilaste poolt antava parima õpetaja tiitel. Teemad, millest rääkisime, olid: haridus, kultuur, traditsioonid, ajakor-raldus, meeskonnatöö, esitlused, kultuu-ride erinevused ja nii edasi. Lisaks sellele korraldasime neile mitmesuguseid män-ge ning veetsime koos aega ka väljaspool projekti. Tööpäev oli esmaspäevast ree-deni 10-17.00. Meie grupis oli kokku 6 liiget, kuhu kuulusid näiteks inimesed Sudaanist, Tuneesiast, Poolast, Tšehhist ja Venemaalt. Ühesõnaga, rahvusvaheli-sust jagus.

Minu elu Türgis oli sel hetkel totaalselt erinev elust Eestis. Olin küll varem Tür-gis käinud, kuid seda vaid nädalakese turistina ning Izmitist hoopis teisel pool. Kuna riik on suur, on ka elu selle erine-vates osades oluliselt erinev. Igapäeva-

oli praktiseerimise olematus, sest neil tõepoolest ei ole kellegagi inglise keelt harjutada.

Elasime linnaosas, mida nimetati „ohtli-kuks“ linnaosaks, sest õhtuti luusis ringi igasugu kahtlasi tüüpe, aga see meid ei kõigutanud ja ka pidudel ei jäänud selle-pärast käimata. Üks huvitav igapäevane nähtus seal linnas oli see, kui vanemad naised hommikuti korvid nööriga aknast alla lasid ning saiamüüja neile tellitud kauba sinna korvi suskas. Saia armasta-vad türklased väga. Igal lõunal anti mei-legi poolest pätsist valmistatud võileib ning joogiks kas tee või hapupiima jook Ayran. Kohalikud türklased armastavad grillida ja piknikke pidada. Pered lähe-vad pühapäeviti randa, kaasas telgid, po-tid-pannid ja loomulikult lastekari ning veedavad mõnusalt perekeskis aega. Kui

selt ümbritses mind meeldiv saia lõhn, üleni rõivastesse pugenud mosleminai-sed, kaootiline ning kärarikas liiklus ja viis korda päevas mošeedest kostuv imaamide kutse palvetama. Tänu sealt saadud kogemusele olen muutunud pal-ju julgemaks ja enesekindlamaks, sest enne ülikooli tulekut polnud ma korda-gi varem inglise keelt õppinud. Siis, kui enamus keskkooliõpilasi tegeles inglise keele õppimisega, olid minul käsil sak-sa, vene ja prantuse keel, esimese reaalse keeletunni sain alles siin ülikoolis. Esi-algu kartsin, et keeleprobleemi tõttu ei saa ma AIESECi projektis osaleda, kuid nüüd tagantjärele tean, et just see projekt oligi see, mis innustas nii mind kui ka ko-halikke noori inglise keelt edasi õppima, sest ka mina alustasin alles eelmisest sü-gisest ja kohalikud olid õppinud juba 5-6 aastat. Nende mitteoskamise põhjuseks

türgit avaStamaS

Minu Elu TürgiS oli SEl hETKEl

ToTAAlSElT ErinEv EluST EESTiS


TIPIkAS

Eestis kuuled paljusid noori vingumas perega piknikule mineku üle, siis sealne noorsugu veedab meeleldi perekeskis aega, kuna perekond on neile kõige olu-lisem! Noortele on nende rahvakombed väga tähtsad, nad esitasid meile palju lau-le ja tantse ning olid üldse kuidagi ülian-dekad. Lisaks austavad nad vanemaid inimesi ja oma maa ajalugu ning on altid riigi traditsioonidest rääkima.

Natuke lähemalt siis Türgi elust ja toi-dust. Ringi sõidetakse minibussidega, mida nimetatakse dolmušideks ning mille juhte ma julgen nimetada rallisõit-jateks, arvestades nende möödapõikeid lehmadest või inimestest. Kogesin seda isiklikult nii mõnelgi korral, eriti jäi meelde reis Musta mere äärde, kus lisaks hullumeelsele sõidule loodeti meilt ka kahekordne hind välja meelitada, kuid õnneks pääsesime üliõhukese inglise keele sõnaraamatu ja kehakeelega sellest saatusest.

Türgist rääkides ei saa mainimata jätta ka kohalikku kööki. Rääkimata sellest, et toit on ülihea ja esimesel nädalal mait-

genti, kes jahivad siniseid silmi ja blonde juukseid, kuid haritud türklased sellised ei ole, kuna nemad püüdlevad teadmis-te ja euroopaliku elustiili poole. Mõned noored keskkooliõpilased tulid meie ees sellise ebameeldiva käitumise ja tuntuse eest isegi vabandama.

Kokkuvõttes on see kogemus olnud mul-le isiklikus arengus väga suureks abiks ning kindlasti kaalun sel suvel juba uues-ti minekut. Ma soovitan kõigil praktika-le minna! Näiteks need lapsed, kellega meie koos töötasime, andsid nii palju po-sitiivsust ja motivatsiooni juurde, et pä-rast reisi tundus Eesti olevat kohe poole kallim koht. Hakkad paremini mõistma teiste usku, elustiili ja traditsioone ning lõpuks ei märka enam isegi erinevusi ning esialgu suurtena tundunud igapäe-vaprobleemid näivad nüüd tühistena.

seb türgi sai veel erakordselt hästi, siis oskavad türklased ka maiustusi valmis-tada. Minu isiklikeks lemmikuteks olid Baklava, suhkruvatilaadne Bišmanje ning marmelaaditaoline meest ja suhk-rust Lokoumi. Eestlasena olin suhteliselt veendunud, et Eesti jäätis on üle kõige, kuid tegelikult suudab türklaste jäätis meie omaga võistelda küll. Tõsi, nende jäätis on palju kummisem, kuid mait-se- ja värvivalik on tohutu ning jäätise-müüjad žongleerivad pallid vahvlisse. Soolasest toidust rääkides ei ole midagi paremat, kui türgi enda Kebab või vürt-sikas riisiroog, mida süüakse kapsalehe vahel. Tooraineid ei ole raske saada, sest turul on kaubad suhteliselt odavad ning alati jagatakse midagi ka tasuta kaasa.

Natukene ka stereotüüpidest. Enamus eesti tüdrukuid on vist kohanud tüütuid türklasi MSNis, kuid päriselus see nii tegelikult ei ole. Enamus on siiski nor-maalsed inimesed ning nagu igas teises rahvuses, on ka Türgis neid musti lam-baid, kes kogu riigile halba mainet heida-vad. Tänaval käib küll ka sellist kontin-

Tänu SEAlT SAAdud KogEMuSElE

olEn MuuTunud PAlju

julgEMAKS jA EnESEKindlAMAKS

PErEd lähEvAd PühAPäEviTi rAndA,

KAASAS TElgid, PoTid-PAnnid

jA looMuliKulT lASTEKAri

ning vEEdAvAd MõnuSAlT

PErEKESKiS AEgA


TIPIkAS LAULMAS

intervJuu tuDengite euroviSiooni KorralDaJaga

Seoses 1. detsembril algava Tudengite Eurovisioon 2012 demode kogumisega, otsusta-sime uurida natuke lähemalt juba kolmandat aastat edukalt

toimunud ürituse telgitaguseid. Selleks korraldasime intervjuu Tudengite Euro-visiooni idee autori ja projektijuhi Raul-Kristjan Udrasega.

Mida kujutab endast Tudengite Eurovisoon (TE)?

TE puhul on tegu heategevusliku tu-dengitevahelise lauluvõistlusega, mille formaat sisaldab üldtuntud Eurovisioo-ni elemente nagu näiteks Green Room, sms-hääletus ja otseülekanne. Tegu ei ole ka ainult ametliku formaadiga laulu-

mis pakkus mulle tuge teadmiste ja res-sursside näol. Minu suurimaks motivaa-toriks on uute kogemuste hankimine ja enesetäiendamine, kuna hindan prakti-lisi oskusi väga kõrgelt. Samuti on minu jaoks olulisel kohal ka heategevuslik as-pekt, mille näol sain astuda esimese sam-mu ühe oma eesmärgi täitmiseks.

kas ürituse eesmärk on pigem meelelahutus, heategevuseks raha kogumine või hoopis uute tudengitalentide leidmine?

Ühest suunitlust ja eesmärki ei saa an-tud ürituse puhul välja tuua, kuna kõik kolm nimetatud eesmärki on TE puhul olulisel kohal - pakkuda pealtvaatajate-le mõnusat muusikaelamust, osalejatele

võistlusega, vaid Tudengite eurovisioon sisaldab suurel määral ka tudengitepä-rast show elementi erinevate temaatikate näol, mida finalistid esindavad.

Mitmendat aastat see üritus juba toimub?

Sedapuhku on tegemist juba kolmanda aastaga.

kust sai selline idee alguse? kes oli algataja? Miks sa seda teed, Raul?

TE sai alguse soovist luua tudengitele võimalus oma loomingu tutvustamiseks ja oskuste proovile panemiskes. Algata-jaks olin ma ise, kuid realiseerimine sai võimalikuks vaid tänu Kultuuriklubile,


intervJuu tuDengite euroviSiooni KorralDaJaga võimalust enda loomingut laiemale ring-konnale tutvustada ning aidata neid, kes abi vajavad.

kas sel aastal on ürituses midagi teistmoodi nii korralduslikus mõt-tes kui ka osalejate jaoks?

Kindlasti on muudatusi ja täiendusi üri-tuse formaadis, kuid üheks silmapaist-vamaks võib pidada muudatust demode kriteeriumite osas. Nimelt kui eelnevalt sai E osa võtta ka cover´iga, siis sellest aastast astuvad võistlustulle ainult oma-loomingud. Korralduslikus mõttes on suureks muudatuseks meeskonna suurus ja spetsialiseerumist soodustav süsteem. Püsivalt tegelevad E korralda-misega orienteeruvalt 20 inimest, mida

kuidas näed TE tulevikku? kas edaspidi võiks toimuda korraldus sarnaselt päris Eurovi-soonile, et võitja ülikool korraldab järgmise kontserdi või jääb see ainult TTÜ kultuuriklubi pärusmaaks?

Selle koha pealt olen ma ehk veidi unis-taja tüüpi, kuid minu ideaalis hakkaks TE lähiaastatel laienema ka rahvusva-heliseks ning mõne aasta pärast näen seda kui üle-euroopalist lauluvõistlust. Kui üritus on laienemisega lõpp-punkti jõudnud, siis tõepoolest oleks igati lahe rakendada "võitja riik korraldab" poliiti-kat. See kõik on muidugi ainult visioon ja

ideaal, eks ole näha, mis tegelikult saama hakkab.

Mis taset ootate osalejatelt?

Ootame hea meelega kõigi osalejate lu-gusid eelvooru. Ei tasu demo saatmata jätta kartes, et sa ei ole teistega võrreldes piisavalt tasemel. Kuid tegu on siiski lau-luvõistlusega ning sellest tulenevalt on ka finaalkontsertile pääsemiseks pare-mad eeldused neil, kes oma musikaalse andega eelžüriile silma jäävad.

Millal toimub finaalkontsert ja millal on tähtajad demolugude esitamiseks?

Finaalkontsert toimub 22.03.2012 ja eel-konkurss 01.12.2011 - 26.02.2012.

kust saab lisainfot?

www.kultuuriklubi.ee

on eelnevate aastatega võrreldes tundu-valt rohkem. Mainimata ei saa jätta ka asjaolu, et tegemist on tõepoolest väga professionaalse ja suurepärase meeskon-naga.

kellele annetatakse raha seekord ja mille tarbeks?

Seekord annetame ürituse tuludest soe-tatud muusikainstrumendid Mustamäe linnaosa lasteaedadele.

keda on see aasta žüriisse oodata?

Võin avaldada muudatuse seoses žürii liikmete arvuga, mis on kasvanud. Se-

dapuhku tuleb žüriisse 10 liiget, kuid kes need inimesed on, jääb esialgu ülla-tuseks.

kas TE on stardipakuks võimaliku-le tulevasele muusikukärjäärile? kas kellegi muusikukarjäärile on TE senise kogemuse põhjal ka kaasa aidanud (teatavasti saavad mitmed seni tundmatud esitajad päris Eurovisiooni eelvoorudest staarideks juba ühe hea looga)?

Kindlasti on üks meie eesmärkidest olla stardipakuks andekatele muusikutele. Eelneva kogemuse põhjal saab seda il-lustreerida kõige paremini 2011. aasta esikoha auhinnaga, milleks oli Down-Town Studio poolt välja pandud pro-fessionaalne stuudiosalvestis, mis on teoorias abimeheks ka oma loomingu avalikkuse ette toomisel. Sel aastal töö-tame antud aspekti arendamise kallal kindlasti usinasti edasi.

TIPIkAS LAULMAS


JUURA

Kas kauplejal on õigus anda tarbijale oma poe kinke-kaart samas summas siis, kui tarbija soovib puu-dustega kaupa tagastades

makstud raha tagasi saada? Kas kaupleja peab vastu võtma puudusteta kauba, kui see näiteks pole enam tarbijale vajalik? Enne suurt jõulude-eelset osturallit on hea teada vastuseid nendele küsimustele.

Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid advokaat Robert Sarv annab detsembri-kuu artiklis ülevaate vastustest eeltoo-duga sarnastele küsimustele ehk käsit-leb tarbijaga sõlmitud müügilepingu ja tarbijaõigustega seonduvaid aspekte. Artiklist jäävad välja sidevahendite abil sõlmitud lepingud ja koduukselepingud, keskendudes rohkem tarbijaga sõlmitud müügilepinguga seotud teemadele.

kES On TARBIJA? kES On kAUPLEJA?

Tarbija on inimene, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Eestis ei käsitleta tarbijana äriühinguid ega füüsilisest isikust ettevõtjaid. Tehingu mitteseondumine inimese iseseisva ma-jandus- või kutsetegevuse läbiviimisega tähendab seda, et tehing peab olema suu-natud selle inimese eravajaduste rahul-damisele.

Kaupleja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub, müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust. Seega võib olla kaupleja nii füü-siline kui ka juriidiline isik. Samas ei ole kauplejaks klienditeenindaja, kes töötab kaupleja alluvuses, kuna ta sõlmib müü-gilepingu kaupleja, mitte enda nimel, ega inimene, kes ei müü kaupu oma majan-dus- või kutsetegevuses (nt kui üks üli-õpilane müüb teisele ühe konspekti).

kAS kAUPLEJA PEAB SõLMIMA TEHInGU REkLAAMIS näIDATUD TInGIMUSTEL?

tega kauba ostis. Tarbija sõlmib müügi-lepingu kauplejaga (ühe juriidilise isiku-ga), kes tegutseb eraldiseisvate poodide (käitiste) läbi. Seega on lepingupooleks kaupleja, mitte konkreetne pood. Ka ei või kaupleja klienditeenindajad keelduda pretensioonide lahendamisest põhjusel, mis on seotud kaupleja sisemise organi-satoorse töökorraldusega (nt erinevate kaupluste kaubavarud on organisatoor-selt lahutatud vms). Tarbija ei kanna seda riskt, et kaupleja organisatsiooni ülesehi-tus ei ole võimeline tarbijate kaebustele adekvaatselt reageerima. Tarbijal on õigus pöörduda pretensiooniga ükskõik millisesse kaupleja poodi.

MIS On OSTUTšEkk? kAS OS-TUTšEkI PUUDUMInE VäLISTAB kAUPLEJA VASTU PRETEnSIOO-nIDE ESITAMISE?

Kas kassapidaja antud ostutšekk tähen-dab, et pooled on sõlminud lepingu kir-jalikus vormis? Ei. Kassapidaja antud ostutšekk on kinnitus suulise tehingu toimumise (aeg, koht jne) ning selle ül-diste tingimuste kohta (mis kaup osteti jne).

Tihtipeale teavitavad klienditeenindajad tarbijaid, et „hoidke ostutšekk kindlasti alles või …“, sest vastasel korral kaotaks tarbija justkui võimaluse oma õiguste teostamiseks. See ei ole alati nii, kuid ostutšeki puudumine võib siiski saada takistuseks tarbija õiguste maksmapa-nemisel. Ostutšekk kannab eelkõige tehingu ja selle tingimuste kinnitamise ja taasesitamise funktsiooni. Samas ei tähenda see, kui ostutšekk ära kaob või seda lihtsalt ei säilitata, et automaatselt puuduksid muud võimalused tehingu ja selle tingimuste tõendamiseks. Tehingu toimumise kohta võib näiteks esitada pangakonto väljavõtte; tingimuste (kau-ba koguse jm) tõendamiseks võib kasu-tada kaasasolnud isikute abi (nende üt-lused) või isegi valvekaamera salvestust.

Siiski tuleb rõhutada, et kumbki pool peab vaidluse korral tõendama neid asja-olusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kaupleja väidab, et puu-dustega kaupa ei ostetud tema juurest, peab tarbija tõendama, et ta ostis kauba just selle kaupleja käest jne.

Üldlevinud on reklaami posti (e-posti) teel saatmine. Kes ei ole ära keelanud endale reklaami postitamist, võib üsnagi tihti leida oma postkastist – nii tava- kui ka e-postkastist – erinevaid pakkumisi. Kas tarbijal tekib sellega automaatselt õi-gus nõuda kauplejalt müügilepingu sõl-mimist reklaamis näidatud tingimustel?

Ei. Reklaam, kui see ei ole suunatud konkreetselt kindlale isikule, on kõigest ettepanek müügilepingu sõlmimiseks. Seda ei saa lugeda pakkumuseks võlaõi-gusseaduse mõistes. Tarbijal on sellisel juhul õigus kauplejaga kontakteeruda, täpsustada lepingutingimusi (nt hinda) ning teha ettepanek müügilepingu sõl-mimiseks. Kui kaupleja võtab ettepane-ku vastu, ongi leping sõlmitud. Nii, nagu tarbijal on õigus jätta reklaam tähelepa-nuta, on ka kauplejal võimalik keelduda tarbija ettepanekust sõlmida müügile-ping.

MIDA ÜTLEB SEADUS?

Tarbijakaitseseadusega on siiski keela-tud eksitava reklaami (nt ebaõige kauba hinnaga reklaami) saatmine – seda loe-takse eksitavaks kauplemisvõtteks. Eba-ausa kauplemisvõtte keelu eiramine on karistatav. Reklaamiseadus aga keelab eksitava reklaami avalikustamise ja näeb sellise tegevuse eest ette ka vastutuse. Kõige parema kontrolli turu normaalse funktsioneerimise tagamise üle ja kaup-lejate distsiplineerimise saavad tagada tarbijad ise, kuna tarbijal on igal ajal võimalik edastada teave kaupleja kohta, kes kasutab ebaausaid kauplemisvõtteid, tarbijakaitseametile või vältida edaspidi vastava kaupleja kaupade-teenuste ost-mist.

kUS SAAB PUUDUSTEGA kAUPA VAHETADA VõI PRETEnSIOOnI ESITADA?

Kauplejal võib olla ka mitu poodi. Kui-das toimub puudustega kauba tagastami-ne, kui nt tarbija ostab kauba Tallinnas Kristiine keskuse poest, kuid soovib selle tagastada Viru keskuse poes? Kas kaup-lejal on õigus öelda, et tarbija pöörduks pretensioonidega samasse poodi, kust ta puudustega kauba ostis?

Kindlasti mitte. Kaupleja ei või suunata tarbijat poodi, kust ta tegelikult puudus-

oSta, või mitte oSta?

Robert Sarv [email protected]


JUURA

JUHUSLIkU HäVIMISE JA kAH-JUSTAMISE RISkI ÜLEMInEk TARBIJALE

Juhusliku hävimise ja kahjustumise riski üleminek kauplejalt tarbijale regulee-rib seda, missugune isik vastutab kauba säilimise eest ehk kes kannab asja ju-huslikust hävimisest ja kahjustumisest tingitud kahju. See tähendab, et kui risk on üle läinud, ei vastuta enam kaupleja kauba juhusliku hävimise või kahjustu-mise eest.

Tarbija peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hä-vimise ja kahjustumise riski üleminekut temale. Näiteks kui kaupleja pakub või-malust tasuda ostuhind hiljem, ning asi hävineb enne ostuhinna tasumist, peab tarbija ostuhinna ik-kagi tasuma.

Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise risk läheb tarbijale üle asja üleand-misega ka siis, kui kauple-ja võttis endale kohustuse korraldada kauba vedu tarbijani või tema nime-tatud isikuni. See ei kehti siis, kui kauba vastuvõtja satub vastuvõtmisega vii-vitusse, siis läheb risk üle viivituse tekkimisel, ning siis, kui tarbija korraldab veo ise (nimetab vedaja või veab kaupa ise), viimasel juhul läheb juhusliku hävi-mise risk üle tarbija nimetatud (tellitud) vedajale üleandmisest alates. See on olu-line eelkõige siis, kui tarbija ostab asja, mida ta ei saa füüsiliselt ise kaasa võtta (nt külmkapi), ning kaupleja kohustub korraldama ostetud asja vedamise.

kAUPLEJA TEAVITAMInE kAUBA PUUDUSTEST

Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teata-ma asja lepingutingimustele mittevasta-vusest kauplejat kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kui tarbija ei teata kauplejale avasta-tud puudusest tähtaegselt, ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on aga mõistlikult vabandatav, võib siiski lepin-gutingimustele mittevastavusele tugi-nedes alandada ostuhinda või nõuda, et kaupleja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

See ei kehti olukorras, kus kaupleja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele

Tarbija kaotab õiguse nõuda kauplejalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda üheaegselt teatega asja le-pingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esi-tamist, välja arvatud juhul, kui kaupleja käitumine on vastuolus hea usu põhi-mõttega.

Mõistlik oleks nõuda kauplejalt kohus-tuse täitmist (puudustega kauba asen-damist või parandamist), kui tarbija soo-viks on säilitada puuduste avastamisele eelnenud olukord, kuna näiteks lepin-gust taganemisel võivad jääda (sõltuvalt uue müügilepingu tingimustest) paigal-duskulud tarbija kanda.

Kui tarbija nõuab õigus-tatult asja parandamist ja kaupleja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tarbija asja ise pa-randada või lasta seda kolmandal isikul teha ning nõuda kauplejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

kAHJU HÜVITAMISE nõUDEST ÜLDISELT

Kui kaupleja rikub ko-hustust, võib tarbija koos kohustuse täit-misega või selle asemel nõuda kauplejalt kohus-

tuse rikkumisega tekitatud kahju hüvi-tamist, välja arvatud juhul, kui kaupleja kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul tuleb enne kahju hüvitamise nõude esita-mist nõuda kohustuse täitmist ning anda selleks täiendav tähtaeg.

Näiteks tellib pruutpaar pulmatordi. Paar päeva enne tordi üleandmist teatab kondiiter, et ei saa torti valmis. Pruut-paar peab tellima asendustordi kaks kor-da kallimalt. Siinsel juhul ei ole mõtet enam täiendavat tähtaega anda ega nõu-da kohustuse täitmist. Pruutpaar võib lepingust taganeda (sellega nõuda kon-diitrile makstud raha tagasi) ning nõuda kahe tordi maksumuse vahe (kahju) hü-vitamist.

Tarbija võib nõuda kauplejalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõt-tu, kui see tulenes tarbija ebapiisavast teavitamisest kaupleja poolt, samuti kah-ju hüvitamist, mis tekkis asjale selle le-pingutingimustele mittevastavuse tõttu.

mittevastavusest, kuid ei teatanud sellest tarbijale, ega siis, kui mittevastavus on tekkinud kaupleja raske hooletuse või tahtluse tagajärjel.

kOHUSTUSE TäITMISE nõUDEST ÜLDISELT

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda kauplejalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata kauplejale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamise-ga ebamõistlikke kulusid või põhjenda-matuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning tarbija või-malust saada lepingutingimustele vas-

tav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Kaupleja võib parandamise asemel asen-dada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kui kaupleja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda tarbijalt puudusega asja tagastamist.

Puudustega kauba parandamise või asen-damise nõude esitamine on esmane või-malus taastada endine olukord. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik, seega tuleb eelistada neid õiguskaitsevahen-deid, mis on suunatud lepingu eesmärgi täitmisele.

Kaupleja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Puudustega kauba asendamine ei piir-du üksnes asenduskauba üleandmisega, kaupleja peab taastama asenduskaubaga täpselt samasuguse olukorra, milles kaup oli puuduse ilmnemise hetkel, ning tege-ma seda omal kulul (tasuma nt vajalikud paigaldus-, transpordi- jms kulud) sõltu-mata sellest, kas paigaldus oli algselt kau-ba sees või mitte.


SPORT

Hans Üürike [email protected] Sporditoimkonna juht

Esimesed külmad ilmad on meil kõigil jalga ajanud va-naema poolt kootud villased sokid, karupüksid ning retro tutimütsi. Jalgrattahooaeg

on lõppenud ning meie veerev kaaslane on juba talvekorterisse pandud. Spordi-toimkonnal õnnestus viimase trenniga kaasas sõita Rein Taaramäega, kes hiljuti valiti taaskord Eesti aasta parimaks jalg-ratturiks. Räägiti lähiplaanidest kui ka Londoni olümpiamängudest.

kAS nÜÜD On POOLEkS AAS-TAkS RATTASõIDUGA kõIk? PAkID RATTA kOkkU JA HAkkAD PRAEkAPSAST JA VERIVORSTI SööMA?

Tõesti, see on minu viimane rattatrenn sel aastal Eestis, kuid homme juba sõi-dan enda Monaco kodusse. Seal algab tõsisem valmistumine uueks hooajaks, saan tiimiga kokku ja soojemas kliimas paneme just tempo peale. Seal näeb ehk

päikest ka rohkem.

kUIDAS VORM JA EnESETUnnE HETkEL On?

Tippvorm on ikka väga kaugel. Monacos algabki timmimine ja Tour de Franceks valmistumine. Minu üldist vormi aitas siin Eestis parandada Argo Ader. Üld-füüsiliselt olen tugevam kui varem.

LOnDOnI OLÜMPIAMänGUDEnI On VEEL EnAM kUI 200 PäEVA. kAS SURIn On JUBA SEES?

Selle nimel töötegemine käib. Räägi-takse, et Londoni rajad on kerged. Mina olen rohkem selline raske raja mees. Aga kuna rattasõit on pooleldi ka loterii, siis on mul šansid täitsa olemas.

nAISED SAUnAS SIIn RääGIVAD, ET SA EI OLE kUnAGI LOnDOnIS käInUD?

Tõesti, nii see on. Olen kogu maailma läbi käinud - nii USAs, Aasias, kogu Eu-roopa, kuid Londonisse ja Suurbritan-niasse veel jõudnud ei ole.

rein taaramÄe

REIn TAARAMäEST LäHEMALT:

Rein sõidab Prantsuse profiratturite meeskonnas Cofidis. Sel aastal saavu-tas Tour de France velotuuril 12. koha (noorte arvestuses 2. koht) ning võitis Vuelta a Espana. 2008. aastal saavu-tas ta Pekingi olümpiamängudel 16. koha.

kui Sina soovid olla järgmine edukas spordipoiss või tüdruk, siis loe järgnevat võimalust!

Tähelepanu kõik suusasõbrad - veeb-ruari alguses korraldab sporditoim-kond professionaalse murdmaa-suusakoolituse. Täpsem info peagi Nädalakirjast!


halva huumori inStituut

Futo

ShiK

i

MEELELAHUTUS

JõULUVAnA ABILISED

Kõik kõrghariduseta päkapikud saatis Jõuluvana Majandusteaduskonda diplo-meid tegema – Lapimaal oli pakkepaber otsa saanud.

VORSTIVABRIk

Vanal maamehel on vorstivabrik. Saadab oma poja kaugele Tallinna, ärijuhtimist õppima. Ühel päeval, kui poeg on majan-duskraadi kätte saanud, otsustab maa-mees vabriku lõpuks üle anda.

- Vaata poiss, siin on põhiline masin, mis meile leiba teenib.-

- Siit august paneme lamba sisse ja siis mõne aja pärast tuleb vorst välja. –

- Isa, aga sul siin sellist masinat ei ole, kus oleks vastupidi, et topid hoopis vorsti sis-se ja siis tuleb mõne aja pärast sealt seest lammas välja? – küsib poeg.

- Su ema on köögis - vastab isa.

TRAkTOR JA ÜLIõPILAnE

Mis on ühist üliõpilasel ja traktoril? Üli-õpilane võib vajadusel teha tööd ka tühja paagiga.

MEiE inSTiTuudi SööKlAS on üliKooli

KõigE SuurEMAd KoTlETid.

Futoshiki on Jaapiani loogikamäng. Selle nimi tähendab tõlkes "ebavõrd-sus". Mängu eesmärk on paigutada numbrid ühest viieni nii, et need ei kor-duks ükski horisontaalses, ega ka vertikaalne reas. Kergemaks teeb mängu asjaolu, et mõne välja vahel on tähis, mis määrab ära kahe arvu omavaheli-se seose (kas tegu on suurema, või väiksema arvuga).


Minu käed Tööpind

See

mid

a ol

i vaj

a lii

mid

a

Seminaris küsitakse minult

Kui ma olen ettevalmistunud

Kui ma ei ole ettevalmistunud

Kui ma olen ettevalmistunud, kuid unustasin konspektid koju

Asjad mida superliim liimib

Minu käed Tööpind

See

mid

a ol

i vaj

a lii

mid

a

Seminaris küsitakse minult

Kui ma olen ettevalmistunud

Kui ma ei ole ettevalmistunud

Kui ma olen ettevalmistunud, kuid unustasin konspektid koju

Asjad mida superliim liimib

Documents

2011 Detsember