TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

Õppeaasta 2011/2012Õppeaasta 2011/2012Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Haridus Eesti Vabariigi hari-dusseaduse sõnastuses on õppeprogrammidega ette-nähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitu-misnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kont-rollib. Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksu-se, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.

Põhikool

Põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse järgi on põhikoolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikooli ülesanne on luua õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneseref-lektsiooni ja kriitilise mõtlemis-võime, teadmiste ja tahteliste omanduste arengut, loovat enese-väljendust ning sotsiaalse ja kul-tuurilise identiteedi kujunemist.

Gümnaasium

Gümnaasiumil on nii ha-riv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkon-dades.

Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpi-lased leiaksid endale huvi- ja või-metekohase tegevusvaldkonnna,

millega siduda oma edasine hari-dustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimal-davad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumi-järgses kutseõppes.

Hariduse isiksuslik väärtus

Haridus aitab avastada ja avada inimese võimeid, toetab tema pidevat eneseanalüüsi ja eesmärkide seadmist kogu elu jooksul. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, vääri-kalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ka ühiskonnaelu väljakutsetega.

Hariduse kultuuriline väärtus

Hariduse (õppimise) kaudu kanduvad põlvest põlve kultuu-ris loodud märkide süsteemid, nende abiga talletatud ühi-sed uskumused ja väärtused, tegutsemis- ja käitumismudelid ning kultuuritekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise osku-sed. Võimaldades ühiskonna pealekasvavatel põlvkondadel ja uutel liikmetel kujundada oma identiteeti ja suhestuda mineviku, oleviku ja tulevikuga, on haridus kultuuri kestlikkuse kõige olulisem mehhanism.

Hariduse väärtus ühiskonna arengu jaoks

Ühiskonna olemasolule ja arengule on haridus vajaliku in-

tellektuaalse ja sotsiaalse kapitali allikas. Haridus aitab kaasa ühis-konna sidususele ning paindlik-kuse, reflektiivsuse, loovuse ja uuenemisvõime suurenemisele. Hariduse kaudu kujundatakse ühiskonna võimekus luua ja rakendada uusi tehnoloogilisi võimalusi nii majanduse aren-guks kui ka inimeste heaolu suurendamiseks.

Väljakutsed

Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja teadusministeerium sõlmisid 2009. aastal kokkuleppe, mille põhjal alustati ettevalmistusi Eesti haridusstrateegia koostamiseks. Tegemist on elukestva õppe stra-teegiaga, kus hariduse tähendust mõistetakse avaralt. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab hari-dusekspertide hinnangul Eesti haridust viis suurt väljakutset: liikumine isiksusekeskse õpikäsit-luse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostami-ne teadmusühiskonna ja inno-vaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Iga väljakutse sisaldab endas hulga väikseid väljakutseid, meetmeid, tegevusi ning tegelasi, kes aitavad sellele väljakutsele vastata.

Vahekokkuvõte

Teades, kui paljukihiline ning väljakutsete- ja ootusteroh-ke on haridus, on meil kõigil ehk

kergem mõista ja aktsepteerida haridussüsteemi nõudlikkust, keerukust ja ülereguleeritust. Meil on kergem mõista riiki ja seadusandjat, teades, et haridus on põhiõigus ning hariduse and-mine on riigi järelevalve all. Meil on kergem mõista kooli pidajat, kui anname endale aru, et kooli pidamine ja laste õpetamine on erinevates kätes. Meil on kergem mõista õpetajat, teades, missugune omadussõnade ja kirjelduste paljusus võtab kokku hariduse sihiseade ning kõik see raskus lasub õpetajate õlgadel. Tundes hariduse väärtust ühis-konna jaoks, mõistame, et meie ise olemegi see ühiskond, millelt me samas ise nii palju ootame ... Tegelikkus on, et sihiseaded – globaalsed, riiklikud, kohalikud – ei ole ajas püsivad, sest ühis-kond kõigi oma vajadustega muutub. Ehk ongi nende välja-kutsete summa väljakutse nime-ga muutumine?

Mängime kooli ehk mis-sugune keedus on pistetud Heade Soovide Purki?

2010/2011. õppeaasta lõpus kinkisid linna kahe gümnaa-siumi õpilased vallajuhtidele omavalmistatud hoidise, mis on hoiul Heade Soovide Purgis (pildil). Võimalusest unistada endale sobiv kool ja sobiv elu-keskkond haaras kinni palju õpi-lasi. Kõige enam sooviti, et koolis oleks kohvik ja parem toit ning menüü oleks võimalikult mitme-kesine. Toredad ja head õpetajad

on ka väga oodatud. Purgi sisu ütleb ka, et Türile on hädavajalik rajada veepark ja lõbustuspark. Suur hulk õppureid igatseb korras sõidu- ja kõnniteid ning suurt kaubanduskeskust. Üks grupp on neid õpilasi, kelle unistuseks on õppida edasi oma vanas koolis, et koolidega midagi ei muutuks. Kuna purgi sisu on tõesti mitmekesine ja nüansside-rohke, siis olgu siinkohal lisaks eelnevatele loetletud kõik purki pistetud koostisosad: rohkem üri-tusi, rohkem häid hindeid, klasse mitte liita, korralik staadion, videokaamerad kooli, vanad tra-ditsioonid, tunnid lõbusamaks, spordipäevad, rohkem häid õpe-tajaid, rohkem huviringe, uued sõbrad, halvad õpetajad võiks ära minna, rohkem ekskursioone ja klassiga väljas käimisi, vähem õppida, vähem tunde, kauem magada, koolimaja suuremaks, rohkem spordilaagreid, uued kõlarid muusika kuulamiseks ja üldse rohkem muusikat, koolis ööbida, igale õpilasele oma kapp nagu mujal, rohkem grupitööd, purskkaev kooli juurde, suurem võimla, algklassid suurde majja, väiksed päevikud, ilus kooli-maja, kohviautomaat õpilastele, spordihoone, palju arukaid otsuseid, kooli lift, Hesburger kooli kõrvale, rohkem kohti ajaviitmiseks, lastele valla poolt taskuraha, head direktorit, palju lilli kõikjale, vähem suitsetamist ja joomist, rohkem valgusfoore, et vereproovid ja süstid ei oleks nii valusad, välismaalased ja

halvad inimsed mujale saata, Türi tehisjärve ja ümbrus korda teha, olla üksteise vastu kena-mad, sõbralikkust rohkem, Türi turvalisemaks, noortele tööd, valla juhtimisse noored, rohkem naeratusi, rohkem muuseume, rattasõitmisala Türile, rohkem palka, kesklinna kardirada, et iga päev oleksid jõulud, oma vembu-tembumaa, tänavatele valgust, elektrituumajaam, kiirsöögikoh-ti, parem ühistransport, majad ilusaks, saeveski Türile, rohkem asjalikke koolitusi, suurem haig-la, kõik tuleks Türil korda teha, metsaalused puhtana hoida, joodikutele oma ööbimispaik, uuelt koolilt tarkust, et suured ja väiksed ei kakleks, loomaaed Türile, vanadele inimestele roh-kem tuge, Rimi Türile, Lokutale rohkem elu, oma AHHAA, katkised majad lammutada ning igale poole laiad teed, kindlasti asfaltkattega.

Kuidas maitseb?

Väljakutse nimega haridus

1. septembril alustab Türi vallas kooliteed 969 õpilast, nendest põhikooli osas 760 ja gümnaasiumi osas 190 õpilast. Esimesse klassi astujaid on kok-ku 76, gümnaasiumi kümnendas

klassis alustab 53 õpilast ning Türi Toimetulekukoolis jätkab kooliteed 19 õpilast. 1. septemb-rist lahutava mõne päeva jooksul võib õpilaste arv küll veel mõne-võrra muutuda.

Türi Vallavalitsuse nimel tervitan kõiki esimese koolipäe-va puhul. Noorte päralt on tule-vik ning teadmistel hindamatu väärtus. Meie elus on viimastel aastakümnetel toimunud väga suured muudatused. Kui raa-dio jõudmine meie kodudesse võttis aega aastakümneid, siis internetti hakkasime kasutama juba oluliselt lühema aja vältel, Facebookist rääkimata. See näi-tab, et muutused meie ümber

toimuvad järjest kiirenevas tempos.

Eesti riik vajab haritud kodanikke, kes saavad elus ise hakkama. Loodame, et noor-test saavad head ja aktiivsed kodanikud, kes näevad meid ümbritsevat ühiskonda lahtis-te silmadega, märkavad neid, kes ühiskonnas abi vajavad, hoolivad oma vanematest ning tahavad ja oskavad elu meie ümber paremaks muuta. Kui

me muutume üksteise suhtes sallivamaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks, muutub ka ühis-kond igas mõttes tervemaks ja tugevamaks.

Elus toimetulemiseks an-nab koolitarkus vajaliku alge. Tänapäeva ühiskonnas ei too meile keegi midagi kandikul kätte. Meil kõigil tuleb või-delda oma koha ja positsiooni eest ühiskonnas, oskused ja teadmised on vajalikud nii

hariduse omandamisel, kui oma töö- ja perekonnaelu kor-raldamisel, samuti poliitikas tegutsemiseks.

Õppida ei ole kunagi hilja. See kehtib nii noorte kui ka vanade kohta. Õppides saame paremini aru ühiskonnas toi-muvast. Eesti riigi, Türi valla ja meie igaühe heaoluni viib tee, mis saab alguse sealt, kus kooli-uks avaneb. Ilusat uue kooliaasta algust!

Teadmistel on hindamatu väärtus

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

õpilastransportKoolitranspordi korraldusEesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lõike 2 järgi on kohaliku oma-valitsuse pädevuses muu hulgas korraldada õpilaste sõit haridus-asutusse ja tagasi. Siit tulenevalt on koolitranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Missugusel viisil koolitransporti korraldatakse, on iga kohaliku omavalitsuse enda lahendada.

Uuest õppeaastast on õpilastranspordi korralduses olulisi muutusi. Osalt on muudatuse tinginud põhikooli- ja gümnaa-siumiseadusest tulenev kohustus kehtestada igale koolikohus-tuslikule õpilasele elukohajärgse kooli määramise kord (lk 4). Selle määruse mõte kajastub ka uues sõidukaartide väljastamise ja sõidukulu hüvitamise korras, mille eelnõu väljavõte on allpool lisatud.

Kuna riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus kooliko-hustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks pidada üleval vajalikul arvul koole, siis peab ta kohaliku omavalitsuse korral-duse seaduse järgi hoolitsema selle eest, et selliseid koole oleks selle konkreetse valla territooriumil piisavalt, neis oleks piisaval arvul õppijad, keda õpetab vajalikul hulgal kõrgelt kvalifitseeritud õpetajaid jne. Seega on kohaliku omavalitsusüksuse kohustus re-guleerida kõike seda koolides, mille pidajaks ta on.

Türi vald küsis aprillis valla lehe ja valla veebilehe vahendusel lastevanematelt koolitranspordi korraldamise soove ning pidas kooli õppekorraldusest tulenevate transpordisoovide osas nõu ka koolijuhtidega. Nimetatud soovide järgi on 2011/12. õppeaasta koolitransport ka korraldatud.

Enamik õpilasi saab kooli ja koolist koju kas jala või ühis-transpordiga.

Ühistransporti korraldab Järva maakonnas MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus, kes on Türi valla pikaaegne koostööpart-ner. Seega saabki ühistranspordi korralduse kohta infot just neilt. JÜTKi koduleht Internetis asub aadressil www.jytk.ee, seal on kirjas nii graafikud kui ka kontaktid, kellelt lisainfot küsida.

Sõidukaartide väljastamise kohta saab tööpäevadel infot Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abilt Eda Lippurilt kas e-posti aadressil Eda.Lippur@tyri.ee või telefonil 384 8230.

Lepinguliste vedude (vt graafikud kõrval) ja kokkulepete koh-ta saab täiendavat informatsiooni Türi abivallavanemalt Vahur Salomilt kas e-posti aadressil Vahur.Salom@tyri.ee või telefonil 384 8232.

Türi valla õpilastele sõidukaartide väljastamise ning koo-lisõiduks tehtud kulu Türi valla eelarvest hüvitamise alu-sed ja kord (VÄLJAVÕTE)

§ 3. Sõidukaarti taotlema õigustatud isikudSõidukaarti on õigus taotleda:1) Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elaval koo-

likohustuslikul õpilasel, kes õpib elukohajärgses koolis Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määramise tin-gimustel ja korras, kelle jalgsikäimise koolitee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikorralduslikult sobiv ühistranspordiliin;

2) Türi Ühisgümnaasiumi õpilasel, kelle jalgsikäimise kooli-tee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikor-ralduslikult sobiv ühistranspordiliin;

3) Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elaval mitte-statsionaarses õppevormis põhiharidust omandaval õpilasel Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määrami-se tingimustel ja korras.

§ 4. Sõidukaardi taotlemise ja väljastamise kord (1) Türi vallas selgitab sõidukaarti vajavad õpilased õppe-

aasta alguses välja õppeasutus, kus õpilane õpib.

§ 5. Sõidukaardi taotlemine erijuhtudel(1) Türi Vallavalitsusel kui täitevorganil (edaspidi vallavalit-

sus) on õigus sõidukaartide väljastamisel teha määruse §-s 3 kehtestatud tingimuste kohta erandeid järgmistel juhtudel:

1) sõidukaarti taotleb selle õpilase, kes ei õpi elukoha-järgses koolis Türi Vallavalitsuse kehtestatud elukohajärgse kooli määramise tingimustel ja korras, seaduslik esindaja ning taotlus on põhjendatud ja erisuste kohaldamine on otstarbe-kas;

2) sõidukaarti taotleb selle õpilase seaduslik esindaja, kel-le laps õpib väljaspool Türi valda põhjusel, et Järva maakon-na nõustamiskomisjon on vastava soovituse andnud või Türi Vallavalitsuse sotsiaalosakond on õpilasele vastavasse kooli koha taotlenud;

3) muudel ettenägematutel juhtudel, kui taotlus on põhjen-datud ja erisuse kohaldamine on otstarbekas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus tuleb esitada määruse lisana (lisa 1) kehtestatud vormil.

(3) Vallavalitsus arutab taotlust kahe nädala jooksul alates taot-luse registreerimisest Türi Vallavalitsuse dokumendiregistris.

(4) Vallavalitsuse põhjendatud otsus fikseeritakse vallavalit-

suse istungi protkollis ning selle teeb taotlejale teatavaks ame-tiasutuse haridus- ja kultuuriosakond seitsme tööpäeva jook-sul alates vallavalitsuse istungi protokolli vormistamisest.

§ 7. Vastutus sõidukaartide taotlemisel ja väljastamisel(3) Türi valla koolile esitatud sõidukaardi väljastamiseks va-

jalike andmete õigsuse ja täpsuse eest vastutavad õpilane ja lapsevanem.

(4) Lapsevanem on kohustatud õppeaasta keskel õpilase kooli nimekirjast kustutamisel või kooli vahetamisel sõidukaar-di tagastama.

(5) Koolisõidu marsruudi muutumisel tagastatakse sõidu-kaart ametiasutusele ja taotletakse uus sõidukaart uuel mars-ruudil.

§ 8. Sõidukulu hüvitist saama õigustatud isik(1) Õpilase kooli ja koolist koju viimiseks tehtud sõidukulu

hüvitamist Türi valla eelarvest on määruses sätestatud tingi-mustel õigus taotleda üldhariduskooli õpilase seaduslikul esin-dajal või täisealisel õpilasel.

(2) Õpilase kooli ja koolist koju sõitmiseks tehtud kulu (edaspidi sõidukulu) hüvitatakse, kui õpilase, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmete alusel on Türi vallas, jalgsi-käimise koolitee on pikem kui 3 kilomeetrit ning kellele Türi vald ei ole korraldanud transporti lähimasse kooli ja tagasi koju või taganud ühistranspordi kasutamiseks sõidukaarti.

(3) Sõidukulu hüvitatakse ka Türi Ühisgümnaasiumi õpila-sele, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmete alusel ei ole Türi vallas ning kellel ei ole kooli ja koolist koju sõitmiseks võimalik kasutada Järva maakonnas ühistransporti.

(4) Kui puudega õpilane vajab puudest tingitult kooli ja koolist koju sõitmiseks saatjat, hüvitatakse sõidukulu õpilase saatjale.

(5) Isikliku sõiduautoga kooli ja koolist koju sõitmiseks teh-tud kulu hüvitatakse taotlejale, kes on hüvitamise aluseks ole-vad asjaolud (põhjendatus, marsruut, koolitee pikkus) vallava-litsusega kooskõlastanud.

(6) Kooskõlastuse saamiseks esitab isik vormikohase aval-duse (lisad 2 ja 3), milles kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolusid ning Türi valla eelarvest sõidukulu hüvi-tamise saamise eeldusi. Ametiasutuse haridus- ja kultuuriosa-konnal on õigus ja kohustus taotluse asjaolusid kontrollida.

(7) Vallavalitsus kooskõlastab isiku avalduse protokollilise seisukohana ning ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond teeb vallavalitsuse seisukohad taotlejale teatavaks kirjalikult.

(8) Eelnevalt kooskõlastamata taotlusi menetlusse ei

võeta.

§ 9. Sõidukulu hüvitamise ulatus (1) Sõiduhüvitist makstakse hüvitist saama õigustatud isiku-

le õppeperioodi igal koolipäeval üheks sõiduks kooli ja tagasi. (2) Kui õpilasel puudub võimalus sõita lähimasse kooli ja

koolist koju ühistranspordiga ning Türi vald ei ole korraldanud transporti kooli ja koolist koju muul viisil, hüvitatakse taotlejale isikliku sõidukiga kooli ja koolist koju sõiduks tehtud kulu ar-vestusega 0.19 eurot kilomeetri kohta.

(3) Õpilasele, kes teeninduspiirkonnas olevatest koolidest on valinud kooli, mis ei ole tema elukohale lähim, hüvitatakse sõidukulu ulatuses, mis kataks õpilase sõidu kooli ja koolist koju tema elukohale lähima koolini, kus on võimalik õppida vastavas kooliastmes.

§ 10. Sõidukulu hüvitamise ulatus erijuhtudel(1) Sõidukulu hüvitatakse Eesti rahvastikuregistri andmetel

Türi vallas elavale, kuid väljaspool Türi valda õppivale õpilase-le juhul, kui hariduse omandamine väljaspool õpilase teenin-duspiirkonna koole on põhjendatud.

(2) Väljaspool Türi valda haridust omandavale õpilasele hüvitatakse sõidukulu esitatud sõidupiletite alusel arvestuse-ga, et hüvitist on õigus saada õppeperioodi igas kuus kahel korral kooli ja koolist koju sõitmise eest.

(3) Türi Ühisgümnaasiumi õpilasele, kes ei ole Eesti rah-vastikuregistri andmetel Türi valla elanik ning kasutab kooli ja koolist koju sõitmiseks õppeperioodi igal koolipäeval kom-mertsliine, hüvitatakse sõidukulu esitatud sõidupiletite alusel.

(4) Türi Ühisgümnaasiumi õpilasele, kes elab ühiselamus, hüvitatakse sõidukulu arvestusega, et hüvitist on õigus saada ühel korral nädalas kooli ja koolist koju sõitmise eest.

(5) Puudega õpilase saatja kulu hüvitatakse esitatud sõi-dupiletite alusel arvestusega, et hüvitist on õigus saada õppe-perioodi igal nädalal kahe korra kooli ja koolist koju sõitmise eest.

(6) Vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus vajadusel nõu-da täiendavaid selgitusi õpingute põhjendatuse kohta väljas-pool Türi valda.

(7) Iga õppeaasta juunikuus tehtud sõidukulu hüvitatakse Türi valla 9. ja 12. klasside õpilastele juhul, kui kulu on tehtud lõpueksamitel käimiseks ja ainekonsultatsioonides osalemi-seks. Ametiasutusel on õigus kontrollida kulu hüvitamise alus-te õigsust koolide esitatud konsultatsioonide graafikute ning haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud lõpu- ja riigi-eksamite ajakava põhjal.

Taikse kultuurimaja – Mardihansu – Tännassil-ma – Sikensaare – Kärevere – Madise – Külakõrtsi – Oisu (Retla Kool) Peatus Väljumise aegTaikse kultuurimaja 7.15Mardihansu 7.18Tännassilma 7.20Sikensaaare 7.23Kärevere 7.25Madise 7.27Külakõrtsi 7.30Oisu (Retla Kool) 7.35

Oisu (Retla Kool) – Väljaotsa – Raukla – Äiamaa – Metsa-küla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 7.40Väljaotsa 7.43Raukla 7.47Äiamaa 7.51Metsaküla 7.53Oisu (Retla Kool) 8.00

Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 8.00Retla 8.05Oisu (Retla Kool) 8.10

Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 15.40Retla 15.45Oisu (Retla Kool) 15.50

Vallapoolne transport 2011/2012. õppeaastalTeenindaja alljärgnevatel mars-ruutidel on FIE Vello Laidla

Särevere – Taikse – Oisu – Tännassilma – Taikse – Tori – Türi Põhikool – Türi Ühis-gümnaasium – Türi Põhi-kool – SäreverePeatus Väljumise aegSärevere 7.10Taikse 7.12Oisu 7.20Tännassilma 7.25Taikse 7.27Tori 7.30Türi Põhikool 7.40Türi Ühisgümnaasium 7.45Türi Põhikool 7.50Särevere 8.00

Särevere – Põikva – Laupa – Rae – Laupa – Jändja – Kolu – Türi Ühisgümnaasium – Türi Põhikool – Särevere Peatus Väljumise aegSärevere 7.00Põikva 7.10Laupa 7.20Rae 7.25Laupa 7.30Jändja 7.35Kolu 7.40Türi Ühisgümnaasium 7.49Türi Põhikool 7.52Särevere 8.00

Särevere – Türi Põhikool – Tori – Taikse – SäreverePeatus Väljumise aegSärevere 14.55Türi Põhikool 15.00Tori 15.10Taikse 15.20Särevere 15.25

Oisu (Retla Kool) – Madise – Kärevere – Tännassilma – Mardihansu – Taikse – Mäeküla – Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu (Retla Kool) Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 14.10Madise 14.18Kärevere 14.20Tännassilma 14.25Mardihansu 14.27Taikse 14.34Mäeküla 14.36Raukla 14.40Äiamaa 14.44Metsaküla 14.46Oisu (Retla Kool) 14.55

Oisu (Retla Kool) – Väljaotsa – Raukla – Äiamaa – Metsa-küla – Oisu (Retla Kool)Peatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 15.50Väljaotsa 15.53Raukla 15.57Äiamaa 16.01Metsaküla 16.03Oisu (Retla Kool) 16.10

Oisu (Retla Kool) – Käre-vere – Tännassilma – Taikse – Särevere – TüriPeatus Väljumise aegOisu (Retla Kool) 16.20Kärevere 16.30Tännassilma 16.35Taikse 16.40Särevere 16.45Türi 16.50

Teenindaja alljärgnevatel mars-ruutidel on Türi Kommunaal-asutus (bussijuht Ants Sults)

Kahala – Villevere – Ol-lepa – Kabala – Arkma – Meossaare – Kurla – Kabala – Väljaotsa – Kabala Peatus Väljumise aegKahala 7.10Villevere 7.20Ollepa 7,25Kabala 7.30Arkma 7.35Meossaare 7.40Kurla 7.45Kabala 7.50Väljaotsa 7.55Kabala 8.00

Kabala – Väljaotsa – Ka-bala – Kurla – Meossaare – Arkma – Ollepa – Villevere – KahalaPeatus Väljumise aegKabala 15.40Väljaotsa 15.45Kabala 15.50Kurla 16.00Meossaare 16.10Arkma 16.15Ollepa 16.20Villevere 16.30Kahala 16.40

Teenindaja alljärgnevatel marsruutidel on OÜ Eifeld

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011 3

lasteaiast kooliKooli alustamise toetus Türi valla lasteleKooli alustamise toetust makstakse ühele vanemale üks kord lapse põhihariduse omandamise alustamisel, kui lap-se elukoht rahvastikuregistris on Türi vald ja laps on vastu võetud Türi valla munitsipaalkooli 1. klassi. Toetust maks-takse 64 eurot lapse kohta.

Toetust võib määruse järgi maksta ka inimesele, kelle lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel on Türi vald, kuid kelle laps alustab põhihariduse omandamist mõne muu kooli 1. klassis ja lapse õpingud väljaspool Türi valda on põhjendatud. Põhjendatud on õpingute alustamine väljaspool valda juhul, kui õpilane elab näiteks meie suure valla piirialal, tegemist on meditsiiniliste või hariduslike erivajadustega lapsega või muudel sellistel juhtudel.

Toetust makstakse lapsevanema taotluse alusel. Taot-luse vorm on kättesaadav Türi valla kodulehel Internetis aadressil www.tyri.ee ning iga kooli kantseleis. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. september. Menetlustoimingute lihtsustamiseks palub vallavalitsus taotlused võimaluse korral täita kooli juures (hea päev selleks on näiteks 1. sep-tember), sel juhul saab iga kool esitada taotlused korraga vallavalitsusele. Taotlusel on vajalik koolijuhi kirjalik kin-nitus selle kohta, et taotleja laps asus õppima nimetatud kooli 1. klassi.

Need vanemad, kelle laps alustab õpinguid väljaspool Türi valda, saavad toetust taotleda Türi Vallavalitsuses, esitades vormikohase taotluse. Nende laste õppima asumi-se kohta teiste omavalitsuste koolidesse saab ametiasutus kinnitust pärast 10. septembrit, kui koolid õppima asumist Eesti Hariduse Infosüsteemis on kinnitanud. Vanem või eestkostja ei pea koolist selle kohta spetsiaalset tõendit tooma.

Kooli alustamise toetus on Türi Vallavolikogu 25.06.2009 määruse nr 25 alusel sotsiaaltoetus.

Seega menetleb nimetatud taotlusi ametiasutuse sotsiaalosakond. Kooli alustamise toetuse määramise ja maksmise otsustab ametiasutuse sotsiaaltöö spetsialist ja vormistab selle haldusaktiga.

Kellel on küsimusi nimetatud toetuse määramise või väljamaksmise kohta, saab selgitusi küsida tööpäevadel Türi Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistidelt.

Kui sinu laps läheb esimesse klassi ...... siis oled talle ilmselt juba kooli välja valinud. Eesti rah-vastikuregistri andmetel on 2011/12. õppeaastal Türi val-las koolikohustuslikku ikka jõudnud 87 last. 15. augusti seisuga oli neist Türi valla koolidesse kirja pandud 62. Osa lapsi on saanud Järva maakonna nõustamiskomisjonilt koolipikendust, üks laps kibeleb 6aastaselt kooli ning osa laste kohta veel andmeid polegi. Türi Vallavalitsuse hari-dus- ja kultuuriosakond loodab, et augustikuu lõpuks on kõik oma lapsele koolitee alustamiseks kooli välja valinud.

Kui su laps läheb kooli, siis saab ta palju uus sõpru, nii suuri kui ka väikeseid. Üks oluline teekaaslane on Esimene Õpetaja. Tema sõna on väga tähtis, tema esindab kogu koo-lielu ja tema on lapse tähtsaimaks teekaaslaseks päris mitu aastat. Kui ta kutsub sind koosolekule, siis mine kindlasti – saad koolielu kohta rohkem teada ja oma lapse arengu kohta tagasisidet. Esimeses klassis hindeid ei panda, seega on igasu-gused otsesuhtlemised õpetajaga väga teretulnud.

Lapse arengu tagamine on eelkõige tema vanemate kohustus. Igat last tuleb alati kohelda nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt. Kui laps läheb kooli, siis sekkub sinu lapse kasvatamisse ka riik, sest Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all. See tähendab, et õppe sisule ning õppe- ja kasvatus-tööle on põhihariduse ulatuses seatud üle riigi üsna ühe-sugused nõuded. Küll aga seab õpetamisele tingimuse ka Eesti Vabariigi lastekaitse seadus: õpetamine peab olema isiksusekeskne, lähtuma sugupoolte erinevusest ning ra-janema õpilaste edusammude tunnustamisel. Lastekaitse põhimõtteks ongi alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

Kooliteel usaldad oma lapse arengu paljude teiste inimeste kätesse, kuid lõppastmes vastutad siiski ise. Kui tunned, et lapsel ei lähe nii hästi, kui lootsid, siis pöördu kindlasti kohe kooli poole – koolis on palju spetsialiste, kes on õpetatud ja seatud sinu peret lapse kooliteel aitama.

Ole tähelepanelik ja huvitatud ning kõik läheb hästi!TÜRI VALLAVALITSUS

Türi Muusikakool on ainuke Türi valla huvikool. Kooli lõpe-tamine annab muusikalise põhi-hariduse. 20 tegutsemisaasta jooksul on lõpetajaid olnud üle 140, neist on kõrgemat muusika-list haridust edasi omandama läi-nud 31 lõpetanu. Muusikakooli „ema“ Silja Aaviku sõnutsi on see võrreldes paljude teiste vabariigi muusikakoolidega üsna kõrge protsent. Türi Muusikakooli õpi-laste saavutused nii vabariiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel teevad koolile ja vallale au.

Muusikakooli personali ise-loomustab positiivsus, energili-sus, julgus võtta ette aina enam ja enam põnevat. Värskeima

pilootettevõtmisena saab näi-teks tuua projekti „4 strings“, mille raames ostetakse koolile 10 viiulit, 5 tšellot ja üks väi-ke kontrabass. Selle projekti raames tegelevad muusikakooli õpetajad ühe õppeaasta vältel 32 õpilasega, eesmärgiks teki-tada huvi keelpillimängu vastu, leida andekaid, keda muusi-kakooli suunata ning kõige tähtsam – pikemas perspektiivis luua Türile oma keelpilli- ja sümfooniaorkester. Projekti ju-hib väsimatu Helen Ott, kes ühe koosluse – Eesti Muusikaõpeta-jate Sümfooniaorkestri juba ellu kutsunud. Edukalt, mõistagi.

Türi Muusikakool

Selle aasta kevadel andis Järva-maa Kutsehariduskeskus teada, et vajab Särevere lasteaiale ren-dile antud ruume 2011/2012. õppeaastal taas oma kasutusse. Läbi on saamas kurepesalaste pikaaegne rentnikustaatus ko-handatud ruumides. Kuigi oli ju ainult aja küsimus, millal see lõpeb, tabavad sellised uudised siiski alati ootamatult. Kutseha-riduskeskuse otsuse vaenamisele ei maksaks ka energiat kulutada, kuna riigi hallataval õppeasutusel puudub ilmselgelt huvi ja mõist-lik põhjus valla lasteaeda majan-dada (loe: lasteaiale asenduspin-dasid otsida).

Kuidas edasi?

Lahendused pidi leidma laste-asutuse pidaja – Türi vald. Nagu alati, on võimalikud nii lihtsad ja kiired kui ka keerulised ja ebamugavad otsused. Lihtsaim võimalus oleks olnud lapsed teis-tesse lasteaedadesse laiali jagada ning teatud ajaks oleks muredest vaba ... Selle võimaluse kaalumi-ne võttis muidugi särinal tuld ning mida kaugemale tuli levis, seda rohkem spekulatsioone see tekitas. Kusagil juba komplektee-riti uusi rühmasid. Kusagil sõitsid juba mõttelised bussid mõttelistel marsruutidel, lapsed peal. Aga alustades algusest – kelle või mille kohta vajatakse lahendust? Särevere lasteaia. Seega ei teeni ei laste, nende vanemate ega laste-aia personali huve olukord, kus lasteaed algosadeks lahutatakse ning jupikaupa laiali jagatakse. Lasteaed on elav organisatsioon kõigi oma inimeste, väärtuste, identiteedi ja eesmärkidega. Las-teaed on osa Türi valla haridus-ruumist ning tal on oma roll valla arengusuundades.

Lahendused

Kutsehariduskeskus leidis pika aja järel oma ruumidele sihtotstarbelise kasutuse, Tartu Ülikool aga otsustas viia Türilt keskkonnakorralduse ja planee-rimise õppekava, jättes enamiku

kolledži hoone ruumidest kasutu-seta. Türi linna hariduskorralduse uuenduse tagajärjel on alustaval ühisgümnaasiumil ruumi laialt käes. Jällegi koht aruteludeks – kas nende vabade pindade baa-sil on võimalik Särevere lasteaeda ühtse organisatsioonina edasi pidada? Vallajuhid, rääkinud läbi ülikooli esindajatega ning kaalu-nud ühisgümnaasiumi võimalusi, otsustasid, et kõikide variantide seast on kolledži hoone siiski sobivaim. Sellise ettepanekuga (eelnõu kujul) vallavalitsus 31. augustil volikogusse ka läheb.

Sellegi ettepaneku suhtes on algatatud vastupanuliikumine. Jällegi, et rikub ära akadeemilise keskkonna ning et koht ei ole turvaline ning ruumid ei ole laste-sõbralikud ja WC-s on potid liiga suured ja treppe on liiga palju jne jne. Küsin, kas praegune Kure-pesa asub turvalises kohas? Kas sealsed ruumid on lasteaiaealiste-le ehitatud? Ja WC?

Kas Särevere vajab lasteaeda?

Kurepesalaste kohanemis-võime ja alalhoiuprogramm on kadestamisväärsed. Lasteaed on kohandatud ruumides ja kesistes tingimustes üks valla edukamaid, lasteaias on alati lapsi järjekorras ning laste kohalkäimise protsent on valla lasteaedadest kõrgeim. Viimatinimetatu peaks ümber lükkama hüpoteetilise küsimuse, kas Särevere alevikus ikka peab lasteaed olema. Särevere laste-aeda tulevad lapsed ka väljast-poolt alevikku, kaugematest valla piirkondadest, ning lasteaed on hea koostööpartner Laupa Põhi-koolile.

Kurepesa juht arutles lasteva-nematega lasteaia ajutiste ruumi-lahenduste ning uue lasteaiahoo-ne asukoha üle 2. mai koosolekul. Lugesin kokkuvõtet arvamus-uuringust ja lastevanemate koos-oleku protokolli ning leidsin, et paanika ja peataoleku asemel on lastevanemates hoopis positiivset usku ausatesse ja (arengukavas) lubatud lahendustesse.

Särevere lasteaia laste vane-mad teavad, mis asi on ajutine lahendus ning nad teavad ka, et kõik on lahendatav. Nad ei pea võimalikuks laste sõidutamist teistesse valla lasteadeadesse, sest .... nad lihtsalt ei peagi seda või-malikuks. Kolledžihoone tundub neile pakututest sobivaim ning, tuginedes lasteaia juhi väitele, on sellesse majja tulemas juurde lapsi ka Türi linnast.

Lastevanematel paluti võtta ka seisukoht laste sõidutamise kohta Oisu lasteaeda, kuna keva-del oli selline võimalus veel selgelt õhus. Vastus on kindel EI, kuid mitte põhjusel, et Oisu lasteaed on halb ja Särevere oma hea, vaid sel põhjusel, et sellest võiks saada Särevere lasteaia lõpp.

Küsimusele, kas Särevere siis vajab päris oma lasteaeda või ei, anti loomulikult kõige emotsio-naalsemaid, aga samas ka kõige kaalutumaid ja asjalikumaid vastuseid. Siinkohal hinnatakse ka kõrgelt lasteaia personali ning tuntakse tehtu üle uhkust.

Lasteaed on osa Säreverest, osa perekonnaelust ning tähtis tegur vanemate töölkäimises.

Päris Oma Maja

... on valla arengukavas eesmärgi-na sees. Detailplaneering on ole-

mas. Vastuvõtmiseks esitatud. Erimeelsuste ja nostalgia saatel, aga siiski. Säreverelased meenuta-vad, millal see hoone juba tulema pidigi. No igatahes väga ammu. Pikisilmi oodatakse.

Tänu

Tänan siinkohal Kurepesa direktorit Maie Roosi, kes juba aastaid nagu ilmatala oma kollek-tiivi ja lastevanemaid positiivses meeles, kohati olematutes tingi-mustes ning üha enam pinguta-des on edasi viinud. Tänan las-teaia personali ja lastevanemaid, kes kõik kokku ongi ühine jõud nimega Kurepesa.

Moraal

Kui on tegemist looga, kus on palju tegelasi, kellel on palju erinevaid huvisid, siis kipume tihtipeale õigetest asjadest mööda vaatama või nimetama asju vale-de nimedega. Särevere lasteaed kõigi oma jõududega ei ole kol-ledži vastu ega teiste lasteaedade vastu, vaid on Kurepesa poolt. Ka nemad ei taha varjuotsimisega te-geleda, nad tahavad, et neil oleks lihtsalt päris oma maja.

Pikka iga, Kurepesa!KÜLLE VIKS

haridusspetsialist

Kuhu lähed, Kurepesa?

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 26. august 2011

elukohajärgne kool – miks ja kuidas?

16. augustil 2011 võttis Türi Vallavalitsus vastu määruse „Türi valla koolikohustuslikule õpilasele elukohajärgse mu-nitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“. Määruse eel-nõu oli koos seletuskirjaga üldises korras avaldatud ka Türi valla veebilehel, ühtegi ettepanekut selle kohta ei laeknud. Määrus on terviktekstina avaldatud veebilehel www.tyri.ee ka praegu, seletuskiri kuulub teatavasti ainult eelnõu juur-de. Seetõttu avaldab Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuri-osakond siinkohal väljavõttena osa määruse seletuskirjast, et oleks lõpuni selge, miks sellist korda üldse vaja oli.

I Õigus haridusele ja koolikohustus Õigus haridusele on igaüheõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 37 järgi on õppimine kooliealistel lastel seadusega määratud ulatu-ses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskooli-des õppemaksuta.

Kuigi põhiseadus kasutab sõna „vanemad“, tuleb selle all mõelda kõiki seaduslikke esindajaid. Vanematel on õigus otsustada, milliste maailmavaateliste tõekspidamiste järgi ning missuguseid meetodeid kasutades lapsele haridust antakse. Vanemate õigused ei ole abso-luutsed, kuigi põhiseadus kasutab sõna „otsutsav“. Vanematel on otsustusõigus ainult teatud raamides. Näiteks ei saa vanemad otsus-tada, et lapsele haridust üldse ei anta, sest põhiseadus kehtestab koo-likohustuse. Samuti ei ole vanematel õigust nõuda, et riik vanemate soovide kohaselt hariduse andmise ise tagaks. Kui vanemad soovivad lapsele teistsugust haridust anda, kui riigi või kohalike omavalitsuste haridusasutustes pakutakse, on neil õigus laps panna mujale kooli, mitte aga nõuda nt õpetamismeetodite muutmist.

Seega on vanemal õigus otsustada hariduse andmise sisuliste asja-olude üle.

Kõik, mille riik oma seadustega kohustuslikuks on teinud, sh koo-li kohustuslikkuse, peab ta oma regulatsioonidega ka tagama. Eesti Vabariigis kehtiv haridusmiinimum on põhiharidus, seega on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saa-miseni (17aastasel on õigus põhiharidust omandada mittestatsio-naarses õppes). Koolikohustuse täitmiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused üleval pidama vajalikul arvul õppeasutusi.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas /.../ põhikoolide /.../ ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Koolide majandamiskulu kaetakse kohaliku omavalitsus-üksuse eelarvest.

Kohalike omavalitsuste pädevuse haridusasjade korraldamisel sätestab Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7.

Põhiseaduses nimetatud õigusi tohib piirata kooskõlas põhiseadu-sega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vaja-likud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega saab põhiõigusi, sh õigust haridusele, piirata ainult seaduslikul alusel, eeldades, et seadusandja on põhiseadusele vastavuse taganud.

II Eelnõu väljatöötamise tinginud asjaolud1. septembril 2010 jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus,

mis tõi endaga kaasa olulisi muudatusi hariduse omandamise ja selle tagamise reguleerimisel. Muu hulgas sätestab seadus, et: /.../...Seega on seadusandja seaduse tasandil (st kooskõlas põhiseadusega) õigust

haridusele piiranud, pannes omavalitsustele kohustuse kehtestada koolikohustuslikule õpilasele elukohajärgse kool määramise tingimu-sed, ning vanemate soovidega tuleks seejuures arvestada võimalusel. Seega ei ole vanema soov PGS mõttes primaarne tingimus elukoha-järgse kooli määramisel.

Kuna seadusandja ei ole elukohajärgse kooli määramise tingimus-te ja korra kehtestamist ette näinud mitte võimaluse, vaid kohustuse-na, siis vastavat kohustust järgides ongi valminud kõnealune eelnõu.

III Eelnõu sisuEelnõus on seitse paragrahvi.Esimene paragrahv sedastab, et Türi valla koolikohustusliku isiku

elukohajärgne munitsipaalkool on iga Türi valla põhikool. Nimetatud säte on kantud PGS § 7 lõikest 2, mis ütleb, et vähemalt 80 prot-sendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Türi valla koolivõrk ning õpilastransport on korraldatud viisil, et iga Türi vallas elav õpi-lane, kes soovib õppida Türi valla koolis, jõuab 60 minutiga ükskõik millisesse Türi valla kooli – seadus ega selle seletuskiri ei täpsenda, kas nn 60-minuti-tingimus kehtib jalgsi või transporti kasutades kooli jõudmisel.

Aastast 2006 on Türi Vallavolikogu Türi valla üldhariduskoolide (v.a Türi Toimetulekukool) põhimääruste kaudu määranud, et iga Türi valla üldhariduskooli teeninduspiirkond on Türi vald ehk teisi-sõnu teenindab iga Türi valla üldhariduskool juba 2006. aastast kõiki Türi valla õpilasi.

Eelnõu § 2 lõige 1 määrab, et kool, mille nimekirja õpilane määruse jõustumise hetkel on kantud, on selle õpilase elukohajärgne kool. See sätestab elukohajärgse kooli neile õppuritele, kes määruse jõustumise hetkel juba on Türi valla kooli õpilased, seega nende sea-duslikud esindajad ei pea oma lapsele elukohajärgse kooli määramise avaldust tegema.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, kuidas määratakse elukoha-järgne kool esimesse klassi astuvale lapsele. Eelnõu järgi tagakse koht soovitud koolis juhul, kui vanem on vastavat kooli õppima asumise soovist teavitanud enne eelmise õppeaasta 20. maid, ning kui seadus-lik esindaja teeb seda pärast 20. maid, siis tagab soovitud kool talle koha vabade kohtade olemasolul.

Seega lapse, kes astub esimesse klassi 1. septembril 2012, sea-duslik esindaja peab soovitud kooli kooli vastuvõtukorras sätestatud korras teavitama enne 20. maid 2012 ning sellisel juhul on talle selles konkreetses koolis koht tagatud. Kuna PGS kohustab vanemaid te-gema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras, siis kehtestab iga konk-reetne kool oma vastuvõtukorras, kuidas täpselt kooli teavitamine toimub (e-posti teel, telefoni teel, kirjaliku avaldusega vm moel) ning kuidas vanemat omakorda teavitatakse.

20. mai tingimus on oluline koolivõrgu ja kooli personali koossei-su planeerimise seisukohast. Kuna kohalik omavalitsus kooli pidajana peab tagama kooli häireteta töö ning kindlustama kooli majandusliku teenindamise ja kvalifitseeritud pedagooglise personali olemasolu, siis on pidajal ka õigus nimetatud asjaolusid reguleerida. PGS § 74 lõige 3

alusel kinnitatakse koolitöötajate koosseis direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras. Türi Vallavolikogu on kooli pidajana koo-lide põhimäärustes määranud, et järgmise õppeaasta koolitöötajate koosseisu kinnitamise taotlus tuleb koolijuhtidel Türi Vallavalitsusele kinnitamiseks esitada igal õppeaastal hiljemalt 25. mail. Vastava et-tepaneku tegemiseks peab aga koolijuht teadma järgmise õppeaasta prognoositavat õpilaste arvu koolis, avatavate klassikomplektide arvu ning seeläbi pedagoogilise personali vajadust. Selleks, et 25. maiks vastav taotlus vallavalitsusele esitada, peab koolijuht hiljemalt 20. mail teadma ka esimesse klassi astujate arvu.

Ettepaneku, et just 20. mai on see kuupäev, millal lõpeb õpilaste esimesse klassi registreerimine, tegid Türi valla koolijuhid 6. aprilli 2011 koosolekul.

Vaba õppekoht on mõiste, mis on seotud klassi täitumuse ülemise piirnormiga. PGS § 26 lõike 1 järgi on klassi täitumuse ülemine piir-norm põhikoolis 24 õpilast, kusjuures kooli pidaja võib kehtestada sellest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi. Samuti võib kooli pidaja direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtes-tada suurema klassi tätitumuse piirnormi, kuid mitte rohkem kui 26 õpilast klassis.

Seega, kui 20. maiks on esimestesse klassidesse laekunud 38 aval-dust, siis saab komplekteerida ühe terve klassikomplekti 24 õpilasega klassis ning seejuures on selle kooli esimestes klassides 10 vaba õppe-kohta, kuna teises paralleelis on 14 õpilast. Kui aga avaldusi on nt 49, siis võib direktor teha ettepaneku tõsta klassi täitumuse ülemist piirnormi ning avada kaks klassikomplekti: üks 24 õpilasega ja teine 25 õpilasega klassis, ning vaba õppekohta seejuures ei teki.

Eelnõu § 3 järgi tagatakse õpilasele, kes soovib kooli vahetada õppeaasta keskel, soovitud koolis koht vabade kohtade olemasolul.

Eelnõu § 4. PGS § 7 lõike 6 järgi peab vald või linn tagama võima-lused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17aas-tasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. PGS § 10 lõige 3 sätestab samas, et teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul.

Kuna Paide linna munitsipaalkool Paide Täiskasvanute Keskkool pakub võimalust omandada mittestatsionaarses õppes ka põhihari-dust, taotles Türi Vallavalitsus Paide linnalt võimalust määrata PGS § 7 lõikes 6 nimetatud isikute elukohajärgseks kooliks Paide Täiskas-vanute Keskkool.

Paide Linnavalitsus on 9. mail 2011 andnud välja korralduse nr 155, millega on antud Türi Vallavalitsusele nõusolek määrata Türi vallas elavatele 17aastastele ja vanematele isikutele, kes ei ole põhi-haridust omandanud, elukohajärgseks kooliks Paide Täiskasvanute Keskkool.

Eelnõu § 5 on kohustav ja samasisuline PGS § 7 lõikega 5.

Eelnõu § 6 järgi võetakse 2011/12. õppeaastal soovitud kooli 1. klassi vastu kõik lapsed, kelle seaduslikud esindajad on esitanud soo-vitud koolile sellekohase avalduse kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustel ja korras – seega, tähtajalisi piiranguid ei ole.

Elukohajärgne kool – miks ja kuidas?

ootab mittestatsionaarses õppevormis õppijaid

Sooviavaldusi ja dokumente sellesse õppesse võetakse vastu kooli kantseleis 10. septembrini 2011

Kõigile seda õpet ja selle korraldust puudutavatele küsimustele saad vastuse, kui helistad telefonil 384 8565 või kirjutad aadressil tyriyg@tyri.ee

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM