ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

1

Käesolevas osas alustame soomustransportööride väliste tunnuste käsitlemist. Soomustransportöörid on Vene relvajõudude soomustehnika kõige kirjum ja ras-kemini eristatav valdkond. Kõigele lisaks on käesolevas materjalis soomustrans-

portööride hulka arvatud nii need masinad, mis kannavad nimetust soomustransportöör (vene keeles бронетранспортер), kui ka need, mis kannavad nimetust soomusveduk (vene keeles бронированный тягач), sest tänapäeval on nende välimus ja otstarve sula-nud üheks.

Pärast Teist maailmasõda, kui toonases NSV Liidus hakati jõuliselt arendama sõjatöös-tust, tekkis vajadus soomustatud traktori järele, mis kaitseks meeskonda ka mürsukildude eest. Traktoreid kasutati aga peamiselt suurtükkide vedamiseks. Nii jõutigi lõpuks tänapäe-val kasutuses olevate BTR-50 ja MT-LB loomiseni, mis oma algupärase eesmärgi poolest on endiselt suurtükitraktorid, ainult soomustatud ja võimsama mootoriga.

Juba sõjaajast oli olemas isikkoosseisu soomustatud ratastransportööridel vedamise ko-gemus. Pärast sõda loodi BTR-40 ja BTR-152, kuid käesolevas materjalis me neil masinatel ei peatu, sest need on nüüdseks relvastusest maha võetud. BTR-60 relvastusse võtmisega saabus aga uus ajajärk: seni kahe- või kolmesillaliste soomustransportööride asemele il-musid neljasillalised. Soomustransportöör ei näinud enam välja nagu soomustatud kastiga veoauto, vaid omandas täiesti uue ja omanäolise välimuse.

Mis on soomustransportöör ja mis soomusveduk?Laias laastus, nagu ka nimetus ütleb, on soomustransportöör soomuk, mis peab mi-

dagi enda peal või sees vedama. Soomusveduk on aga soomuk, mis peab midagi enda

Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifitseerimine XIII

SOOMUSTRANSPORTÖÖRID I

Tekst: RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant

Joonis 1. BTR-50P ja tankitõrjekahuri MT-12 paigutamine sellele

BTR-50P

Kahuri laadimine soomustrans-portöörileTankitõrjesuurtükk (1) tõmmati soomustransportööri spetsiaalse vintsisüsteemi (2) ja relsside (3) abil. Pärast trossidega kinnitamist (4) oli suurtükk vajadusel ka lask-misvõimeline.

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

2

Joonis 2. Õhutõrjekahur soomusvedukil MT-LB

MT-LB peale paigutatud õhutõrje-kahur ZU-23-2Paljudes maades on üsna levinud õhutõrjekahuri ZU-23-2 (1) tõstmine MT-LB tagumisele otsale. Et õhutõr-jekahur toetub laskmise ajal kolmele „käpale“ (2), on võimalik tuld anda ka otse MT-LB pealt. Seetõttu hakati hiljem paigaldama MT-LB-le õhutõrje-kahureid statsionaarselt.

järel vedama. Pole päris õige öelda, et soomusveduk on loodud suurtükkide vedamiseks ja soomustransportöör inimeste vedamiseks. BTR-50, mis nime järgi on soomustranspor-töör, oli ka algselt ette nähtud tankitõrjekahuri MT-12 Rapira vedamiseks, kuid esialgne (BTR-50P) polnud see kahur, tõsi küll, järelveetav, vaid eelkõige kastis veetav (vt joonis 1). Sellest siis ka nimetus soomustransportöör – soomustatud masin, mis veab midagi enda peal (transpordib).

Soomusveduk on aga alguse saanud traktorist AT-L, mida algselt kasutati suurtükkide (järel)vedamiseks. Kui tekkis vajadus suurema mootoriga ja soomustatud traktori järele, jõutigi soomusveduki – soomuskattega masinani, mis pidi suurtükke enda järel vedama. Samas hakkas soomustransportööride ja -vedukide erinevus algusest peale ähmastuma. BTR-50 kaotas juba mudeli täiustamisel joonisel 1 kujutatud võime, sest ehitati pealt kinni-seks. Samal ajal on näiteks soomusvedukile MT-LB tõstetud pidevalt mitmesugust relvas-tust (vt joonis 2).

Ratassoomustransportööride põhifunktsioon on vedada isikkoosseisu, kuigi ka nei-le saab järele haakida veetavat lahingutehnikat. Et ratassoomustransportööre on palju, mõeldaksegi sõna „soomustransportöör“ kasutades neile. Seega seostub nimetus „trans-portöör“ tavaliselt isikkoosseisu vedamisega. Käesolevas materjalis on lähtutud ennekõike samast põhimõttest: soomustransportööride alla on kogutud need soomukid, mis veavad isikkoosseisu. Sõnaga, MT-LBd vaatleme soomustransportöörina, sest see soomuk on ko-handatud jaosuuruse jalaväeüksuse vedamiseks. Samas ei käsitleta selles peatükis teisi soomusvedukeid, nagu näiteks evakuatsioonivedukeid ega veoautode baasil ehitatud ve-dukeid, sest nende põhiülesanne on senini vedada tehnikat, mitte võitlejate allüksusi. Sa-mal põhjusel ei käsitle käesolev peatükk ka väiksemaid soomusautosid, sest need ei vasta siin aluseks võetud soomustransportööri kriteeriumidele (jaosoomuk). Samuti ei leia siin kajastamist vanad, kasutusest maha võetud soomustransportöörid.

Soomustransportööri tunnusedTänapäeval on soomustransportöörid oma tunnustelt muutunud väga sarnasteks jala-

väe lahingumasinatele. Kuigi algne lähteülesanne oli mõlemal soomukiliigil üsna sarnane – see pidi ujuma, kaitsma isikkoosseisu kildude ja kuulide eest (hiljem lisandus ka TBK-kaitse nõue) –, ei olnud soomustransportööridel algupäraselt võimsat pearelva. Esimesed

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

3

mudelid olid üldse ilma pardarelvadeta ja kogu tulejõud, mida soomustransportöör oli suuteline andma, oli jalastuva koosseisu tulejõud. Seega oli tegu siiski vaid veokiga, mis tänu soomuskattele suutis isikkoosseisu lahinguväljale lähemale viia kui tavapärane soo-mustamata veoauto. Algselt olid soomustransportöörid pealt lahtised, et „kastis“ sõitjatel oleks parem nähtavus ja nad saaksid vajadusel tule avada. Rida põhjusi, nagu näiteks lin-nalahingute kogemus ja TBK-kaitse vajadus, viisid selleni, et soomustransportöörid ehitati pealt kinniseks. Et masinal säiliks 360-kraadine tulevõime, paigaldati kere peale pöörlev torn. Kuigi torn on praegu olemas enamikul soomustransportööridest, pole selle olemas-olu kindel reegel. Ehkki soomustransportöör võib olla ratas- või roomiksoomuk, on teatud kindlad tunnused, millele ta peab vastama (vt joonis 3).

Veermik. Nagu öeldud, võib see olla kas rataste või roomikutega. Ratastega soo-mustransportööridel on neli silda.

Kere on üldjuhul ujumisvõimeline (välja arvatud raske BTR-T) ja kõrge ning jagatud kolmeks sektsiooniks: meeskonnaruum, kus on juht, masina komandör ja laskur, rei-sijateruum jalastuva koosseisu tarvis ning mootoriruum. BTRidel asub mootoriruum tagumises otsas, mistõttu reisijateuksed ehk -luugid on kere keskosas, MT-LBdel on mootor masina keskosas ja reisijateuksed kere tagaotsas. Kere ninaosa on astmeline (välja arvatud BTR-D-l ja BTR-90-l).

Torn. Torn on tavaliselt väike, ühekohaline või puudub üldse. Uuematele modifikat-sioonidele on paigaldatud nüüdisaegsed moodultornid, mida kasutatakse ka lahin-gumasinatel. Samuti kasutatakse uuematel modifikatsioonidel tornide asemel pöör-levaid relvaaluseid, millel paiknevat relva juhitakse kere sisemusest.

Pearelv. Pikka aega on pearelvana kasutatud 7,62- või 12,7-millimeetrist kuulipildujat. Moderniseeritud soomustransportööridel võib peal olla ka 30-millimeetrine kahur või mõni muu relv.

Joonis 3. Soomustransportööri põhimõtteline ehitusBTR-80

MT-LB

Torn

Väljumisluugid

Pearelv

TornMootoriruum

Meeskonnaruum Jalastava isikkoosseisu ruum

Väljumisluugid

Torn

Pearelv

Meeskonnaruum

Mootoriruum Jalastava isikkoosseisu ruum

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

4

Soomustransportööri põlvnemineVenemaal (toonane NSV Liit) alustati kohe pärast Teise maailmasõja lõppu soomustrans-

portööride väljatöötamist. Tänapäevaste soomustransportööride prototüübid on aga väl-ja töötatud möödunud sajandi 50. ja 60. aastatel. Nõukogude Liidu ajal loodi hulk mit-mesuguseid soomustransportööre, mis teebki nende soomukite pildi suhteliselt kirjuks. Aga ainult vähesed neist on olnud ise baasmudeliks uutele masinatele. Seetõttu on soo-mustransportööride puhul raske joonistada sellist „sugupuud“ nagu tankidel ja lahingu-masinatel (vt joonis 4).

Nagu jooniselt 4 näha, saab soomustransportööre grupeerida mitmete kriteeriumide järgi.

Kaks gruppi nende veermiku järgi: roomiksoomustransportöörid ja ratassoomustrans-portöörid.

Kolm gruppi põlvnemise järgi: BTR-60st põlvnev, MT-LBst põlvnev ja mõne tanki või lahingumasina baasil loodud soomustransportööride grupp.

Pearelva olemasolu järgi: pearelvaga ja pearelvata grupp. See on kõige keerulisem lii-gitamine, sest alati tekib küsimus, kas näiteks MT-LB 7,62-millimeetrist kuulipildujat pi-dada pearelvaks või mitte. Üldjuhul arvatakse see pearelvaks, kui relv on statsionaarselt kinnitatud. Enamasti tähendab see torni või spetsiaalse aluse olemasolu. Kuid vaatlusel aru saada, kas relv on alusel või mitte, on vahel üsna keeruline. Näiteks võib BTR-60PA-l, MT-LBU-l ja MT-LBM-l olla relvastuses sama marki 12,7-millimeetrine kuulipilduja (vt joo-

Joonis 4. Soomustransportööride ja -vedukite põlvnemineBTR-50P

BTR-80 edasiarendus BMP-2 torniga

BTR-50PK

BTR-60P

BTR-60PA

BTR-60PB

MT-LB

MT-LBUMT-LBV

MT-LBVM

BTR-DBTR-70

BTR-80

BTR-82

BTR-90BTR-MD

BTR-80A

GAZ-59302

BTR-T

MT-LBM

Kergetanki PT-76 baasil loodud pealt lahtine soomustransportöör Katusega BTR-50, suurtükki kastis

vedada ei saaUjuv soomustransportöör, esimene

omalaadne maailmas, katuseta

Kergelt soomustatud mitmeotstarbeline veduk

Suurendatud läbivusvõimega MT-LBMT-LB baasil loodud suurem

relvastamata veduk

Katusega BTR-60, paljude eriotstarbeliste soomukite

baasmudelKatuse ja BRDMilt „laenatud“

torniga BTR-60

Av atud torni ja suurekaliibrilise kuulipildujaga MT-LBV

BMD-1 baasil loodud dessandi soomustransportöör

BTR-60PB edasiarendus

BTR-80 põhjal ehitatud universaalne soomukBTR-70 edasiarendus

Lahingutanki T-55 baasil loodud raske soomustransportöör BTR-80 30 mm kahuriga

BTR-80 tugevdatud põhja ja mõnede täiendustega

MT-LB torni ja 30 mm kahuri või 12,7 mm kuulipildujaga

BMD-3 baasil loodud dessandi soomustransportöör

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

5

nis 5), kuid relv on paigaldatud erinevalt: BTR-60PA-l on see lihtsalt kere peal vastaval alusel, MT-LBU-l lausa torni peal, kuid torn pole kuulipildujatorn, ja MT-LBM-l parem-poolse meeskonnaluugi peal, kus kuulipilduja tarbeks on spetsiaalne rakis. Kuigi kõik need kuulipildujad on teisaldatavad, saab seda vaid viimasel puhul pidada pearelvaks. Samas aga ei tõmmata siin rangeid piire, sest vahet teha on keeruline.

Nagu on näha, saab neid kriteeriume üksteisega integreerides kasutada ka liigi ja margi täpsustamisel. Seepärast ongi soovitav soomustransportööri identifitseerimisel alustada lihtsaimast ehk liigitada soomuk esmalt veermiku järgi ja seejärel jätkata muude tunnuste täpsustamisega, et määrata täpselt liik ja mark.

Soomustransportööri tuvastamineSoomustransportööril on palju lahingumasinaga sarnaseid tunnuseid, eriti on neid roo-

miksoomustransportööridel. Tänapäeva soomustransportöör on tulejõult ja soomuse pak-suselt tihti täiesti võrreldav lahingumasinaga. Samas tuleb soomustransportööride puhul hinnata ka nende kaudseid omadusi, näiteks seda, et kui soomuk, mida vaadeldakse, on torniga, siis kas seesama soomuk võiks oma põhiülesannet minetamata olla ka ilma tor-nita. Seda on enamasti raske teha, eriti siis, kui vaatlusaeg on lühike ja vaatleja ei näe, mis funktsioone soomuk täidab. Ometigi aitaks just selle mõistmine otsustada, kas tegu on ikka soomustransportööriga.

Alljärgnev hindamismetoodika saab olla vaid abiks, sest ei võimalda kindlasti vaadelda kõiki kriteeriume, mida on vaja teada soomuki liigitamiseks soomustransportööriks. Ka tu-leb meeles pidada, et soomustransportöör, millel on peal näiteks antennikompleks, pole enam soomustransportöör, vaid staabi- või sidesoomuk, seega käesolevas materjalis ta soomustransportööriks ei liigitu.

Joonis 5. Soomustransportööride põhimõtteline identifitseerimine

Soomusmasin

Kas on roomikutel?

Roomiksoomuk Ratassoomuk

JAH EI

EI

EI

EI

EI EIEI

JAH

JAH

JAH

JAH

JAHJAH

Kas on torn? Kas on torn?

Kas on kuus suurt roomiku-ratast?Kas on astmeline ninaosa?

Kas on pearelv? Kas on pearelv? Kas on pearelv? Kas on pearelv?

Soomustransportöör

Eriotstarbeline soomuk

Torniga roomiksoomuk

Tornita roomiksoomuk

Torniga roomiksoomuk

Tornita roomiksoomuk

Kas pearelv on kuuli-pilduja või kuni 100 mm kahur?

Kas masina kerel on spetsiifilisi lisasead-meid?

Kas masinal on neli silda (8 ratast)?

Kas masina kerel on spetsiifilisi lisaseadmeid?

EIJAH

JAH EIJAH

EI

JAH EIJAH

Eriotstarbeline soomuk

Eriotstarbeline soomuk

Eriotstarbeline soomuk

Tank

Liikur-suurtükk

Jalaväe lahingumasin

Raketi-kandja

Raketi-kandjaEI

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

6

Tuvastamisprotsess võiks seega olla umbes umbes selline (vt ka joonis 5). Kas tegu on roomik- või ratassoomukiga? Kuigi soomustransportöör võib olla nii üks kui ka teine, aitab see teadmine täpsemalt liiki määrata, sest roomiksoomustraspor-töörid pärinevad BTR-50st või MT-LBst või on loodud T-55 või BMD baasil. Ratassoo-mustransportöörid pärinevad kõik BTR-60st.

Kas soomukil on torn? Ratassoomuki puhul tähendab torni olemasolu suure tõenäo-susega soomustransportööri, roomiksoomuki puhul on torni olemasolu pigem vihje, et tegu pole soomustransportööriga. Siiski on MT-LB baasil loodud soomustranspor-tööre, millel võib torn olla. Niisamuti pole kõigil ratassoomustransportööridel torni.

Kas soomukil on pearelv? Pearelva olemasolu torniga ratassoomukil tähendab järje-kordset vihjet sellele, et tegu on tõenäoliselt soomustransportööriga. Pearelva ole-masolu ilma tornita ratassoomukil tähendab aga, et tegu pole soomustransportööriga. Roomiksoomuki puhul ei tee pearelv pilti selgemaks. Suure tõenäosusega on torni ja pearelvaga roomiksoomuk kõike muud kui soomustransportöör, kuid selles ei maksa siiski päris kindel olla. Kui aga on tornita ja pearelvaga soomuk, siis tuleb juba vaada-ta, milline see pearelv on. Soomustransportöör võib olla tornita roomiksoomuk, mille pearelvaks on kuulipilduja või kuni 100-millimeetrine kahur. Tornita roomiksoomukid, mille pearelvaks on raketi- või reaktiivlaskeseadeldised, ei ole soomustransportöörid.

Kõige lõpuks tuleb esitada täpsustavaid küsimusi. Näiteks kui tegu on torni ja pearel-vaga roomiksoomukiga ning tal on kuus suurt roomikuratast ja astmeline ninaosa, on ta ilmselt MT-LB moderniseeritud mudel (ka tankil võib olla kuus suurt roomikuratast, kuid tal pole astmelist ninaosa). Kui masinal pole torni ega pearelva, tuleks vaadata, kas tal pole tavalisest rohkem antenne, radareid ega muid lisaseadmeid, sest nende olemasolu välistab võimaluse, et tegu on soomustransportööriga. Torni ja pearelvaga ratassoomuki puhul tuleks vaadata ka veermikku – neli ühesugust suurt ratast kum-malgi pool tõendavad, et tegu on BTRiga.

Lisaks sellele on soomustransportööridel rida spetsiifilisi tunnuseid, millest tuleb juttu edaspidi, kuid ka joonisel 5 kujutatud protsessi abil on soomustransportöör üldjuhul mää-ratav.

Soomustrasportööri määramist raskendavad faktoridNagu jooniselt 5 näha, on soomustransportööride spekter väga lai. Seetõttu võib palju-

del juhtudel olla probleeme selle määramisega. Enim segadust on tavaliselt tornita soo-mukitega, sest nende välimus ja relvastus võivad olla eri masinatel sarnased. Järgnevalt mõned neist probleemidest (vt ka joonis 6).

Soomuk sarnaneb mõne teadaoleva soomustransportööriga, kuid pole seda. See ei tähenda, et masin peab olema välimuselt väga sarnane teadaolevale soomustrans-portöörile. Piisab põhimõttelisest sarnasusest, mis juba tekitab segadust, ja kui on ras-ke määrata ka soomuki otstarvet ja liiki, kiputakse arvama, et ju ta on siis soomustrans-portöör.

Soomustrasportöörile on paigutatud mingi relv, mis ei ole üldjuhul sellele soo-mustransportöörile omane. Parimaks näiteks on MT-LB-le tõstetud õhutõrjekahur ZU-23-2. ZU-23-2 võib olla MT-LB kere peale tõstetud ja seista seal oma „käppadele“ asetatuna tuleasendis. Tihti on tal rattad küljes, kuid ta võib olla soomustransportööri kerel ka ilma ratasteta. Sel juhul võib ta esmasel vaatlemisel meenutada MT-LB 6MBd, mida oletakse tuletoetusmasinaks.

Pearelv on peidetud, mistõttu võib soomustransportööri baasil loodud soomuk välja näha nagu soomustrasportöör. Eriti levinud on see raketikandjate puhul, mille laske-

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

7

Joonis 6. Eksitavad sarnasused teiste soomukitega

BTR-T BMO-T

6MB5 MT-LB

9P149 MT-LB

BTR-802S23

Sarnased masinadBTR-T ja BMO-T on väliselt väga sarnased. Mõlema aluseks on võetud tank, mõ-lemal on jalastuva koosseisu luuk taga kõrgemate külgbokside vahel. Tegu on siiski täiesti erinevate masinatega: BTR-T on tanki T-55 baasil ehitatud raske soo-mustransportöör, BMO-T aga tanki T-72 baasil ehitatud raskeleegiheitjatega la-hingumasin.

Statsionaarsed või ajutused relvadMT-LBM 6MB5 ja MT-LB koos ZU-23-2ga on väliselt väga sarna-sed. Mõlema aluseks on MT-LB, mõlemal on kere peal kaheraudne kiirlaskekahur. Tegu on siiski täies-ti erinevate masinatega: ZU-23-2 ei ole MT-LB statsionaarne relv, ta on lihtsalt tõstetud soomustrans-portöörile. MT-LBM 6MB5 on en-nekõike lahingutoetussoomuk.

Peidetud pearelv Ta n k i t õ r j e s o o m u k 9P149 on MT-LB baa-sil ehitatud soomuk. Tema raketisüsteem on transpordiasendis var-jul kere sees, mistõttu võib teda kergesti segi ajada tavalise soo-mustransportööridga.

Ühesugused tunnusedBTR-80-l ja tema baa-sil loodud iseliikuval miinipildujal 2S23 on peaaegu ühesugused tunnused. Siiski on tegu erinevat liiki soo-mukitega.

seadeldis on transpordiasendis korpuse sees varjul. Sel juhul tuleks vaadata, kas masi-nal on soomustransportöörile mitteiseloomulikke tunnuseid.

Soomuk sarnaneb tavalise soomustransportööriga, kuid pearelv teeb temast mingi teise soomuki. Sellesse olukorda võib vaatlusel sattuda, kui näiteks tavalisele torniga soomustransportöörile on pandud teine torn, milles asuv pearelv teeb soomukist näi-teks hoopis suurtüki.

Selliseid tunnuseid võib olla teisigi, sest soomustransportöörid on paljude erisoomukite ja raketikandjate baasmasinateks. Täpsemalt käsitletakse valdkonda kõigis järgmistes pea-tükkides, kus räägime soomustransportööride markide määramisest lähemalt.

ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

8

Kontrollküsimused:1. Mis oli algselt soomusveduki ja soomustransportööri vahe?2. Kas soomustransportöör on ainult ratastel soomuk? 3. Miks käsitletakse käesolevas materjalis soomusvedukeid soomustransportööridena?4. Kas soomustransportöörid on pealt lahtised või kinnised?5. Millisest soomukist põlvnevad tänapäeval tuntud BTRid?6. Kas soomustransportöör võib olla torni ja pearelvaga roomiksoomuk?7. Kas Vene relvajõudude relvastuses on BMPde baasil loodud soomustransportööre?8. Kas kõik soomustransportöörid ujuvad?9. Mille järgi tuleb otsustada, kas soomustransportööril asuv relv on tema pearelv?10. Kus asub tavaliselt BTRi mootor?

Vastused: 1. Soomusveduk veab enda järel, soomustransportöör enda peal. 2. Ei, on nii ratas- kui ka roomiksoomustransportööre. 3. Neil on ühesugused tunnused ja ülesanded. 4. Algselt olid soomustransportöörid pealt lahtised, tänapäeval on need aga pealt kinni-sed. 5. BTR-60. 6. Jah, tänapäevased roomiksoomustransportöörid on varustatud torni ja pearelvaga. 7. Ei ole. 8. Ei, lahingutankide baasil loodud rasked soomustransportöörid ei uju. 9. Tuleb vaadata, kas relv on sinna paigutatud ajutiselt või on statsionaarselt soomuki küljes. 10. See asub kere tagumises osas.