LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 35 (2945) Kolmapäev, 16. september 2009

Aasta küladeks krooniti Viitina ja KiidevaEesti Külade VIII Maapäev Rannus kuulutati tänavu välja kaks aasta küla - Viitina ja Kiideva. Maa-päeval pärjati “Aasta Küla 2009” tiitliga Viitina küla Võrumaalt ning Kiideva küla Läänemaalt. Kui Viitina puhul paistis žüriile silma noorte pealehakkamine ja energia, siis Kiideva puhul andis hea tulemuse tugev kogukond.

Kiideva küla saun-seltsimaja. Foto: Rein Raudvere

Viitina külas Võrumaal, mõne kilomeetri kaugusel Läti piirist, ei ole hirmu, et noored linna ko-liksid. Vastupidi, nad kolivad ta-gasi. Nüüd pole lasteaias enam piisavalt kohti. „Oleme kõike endale teinud, kuid ikkagi on hea tunne, kui meie tegemisi ka mujal märga-takse,” ütles külavanem Peep Kimmel Viitina järve kaldal aas-ta küla kivi avamisel. Kivi seisab Viitina kuuritsavõistluse tähise ja 2007. aastal valla aasta külaks valimise puhul püstitatud kivi vahel.Ligi 90 elanikuga Viitina on Rõuge valla 109 külast suurim.„Siinsed elanikud mõistavad, et teevad kõike endale. Külas on vanemate kogemused ühen-datud noorte energia ja ideede-ga. Peep Kimmel on valla kõige pikema staažiga külavanem,” üt-les Rõuge vallavanem Tiit Toots.„Saame omavahel hästi läbi, meil ei ole põlvkondade vahel arusaamatusi. Nooremad küsi-vad vanematelt nõu. Pered tu-levad koristustalgutele lastega,

et viimased näek-sid, mida vanemad teevad, ja mõistak-sid juba varakult, et ka nemad pea-vad seda tegema,” lausus Kimmel.Ta lisas, et aas-taid tagasi lõhkusid piirkonna õpilased uksi ja valgusteid. Kui lapsed tulid aga koos vanema-tega küla ümbrust korrastama, lõppes ka lõhkumine.Aastaid on ühi-selt järve kallast võsast puhastatud, igal kevadel koristatakse parki. Tänavu mais toimunud koristustalgutel osa-les 47 inimest vanuses 3‒80 elu-aastat.Kimmeli sõnul hoiab küla elus koostegemine. Viimastel aas-tatel on ka noori külla juurde tulnud. Kolm noort peret ehitab Viitinasse kodu.Külavanema sõnul kinnita-takse veel tänavu küla arengu-

kava. „Tänavavalgustustööd on vaja lõpetada. Viitina pargi ja järvesaare saneerimise projekt on olemas, kavas on naabrival-ve luua,” loetles ta olulisemaid ettevõtmisi.„Viitina on kaunis ja armas koht, kus olen 65 aastat elanud,” ütles 75aastane Raimond Pähn, kes on küla üritustel kaasa löö-

Kui Kiideval üheksa aasta eest küla võsast välja raiumist alus-tati, ei uskunud keegi, et elu ümbruskonda nii kiiresti tagasi tuleb. Toimunud on 19 talgulaag-rit, taastatud 7 ha puisniitu ja rajatud Kiideva‒Puise looduse õpperada.2000. aastal kartis küla väl-jasuremist, nüüdseks seda hir-mu ei ole. Lisaks kunagi sün-nikodust lahkunud inimeste naasmisele on juurde tulnud ka uusasukaid. Elanikke on kokku sada - ühelt poolt aastaringseid inimesi, teiselt poolt suvering-seid. Vallast tasuta rendile saadud hoone remonditi eelmisel aas-tal PRIAst saadud raha toel ning nüüd täidab see saun-seltsima-

ja ülesandeid. Samas tehakse ka koolitusi ja on ruume perekond-likeks koosviibimisteks. “Viimase paari aastaga on nelja päris uut maja külas ehita-ma hakatud ja kuus maja on kas rekonstrueeritud või on tööd lõpetamisel,” tunneb Kiideva külaseltsi eestvedaja Tiiu To-mingas heameelt.Selles, mis külas toimub, on suur osa just Tiiu Tomingal. Seda juba aastaid. Hallipäine naine lihtsalt võtab ja kirjutab projekti, saab raha ning... Ning siis tuleb kolm aastat Kii-deval elanud Madis Sarik ja viib asja ellu. Tõmbab kindad kätte, kutsub oma poja ja teised me-hed, naised-lapsed ühes ning lihtsalt teeb. Kuigi suuri üritusi Kiideval

pole ja ühelegi peole pole toe-tusraha küsitud, ollakse ometi külalislahked. Tunnussõna on siis loodusharidus. Tahad, tule vaata loodust, kuula linnulaulu. Tahad, löö talgutel käed külge. Pärast saad suppi. Ja sauna ka. Tööd jätkub. Tasapisi on ilusa Kiideva kuul-sus levinud kaugemalgi, mis omakorda toob uudistajaid ja turiste. “Kümne aasta eest eksis siia vähe puhkajaid, aga nüüd tundub, et rahvast liigub juba liigagi palju,” arutleb Tomingas. “Peame hakkama oma vaikust ja rahu enam väärtustama.”

Allikad:Rein Raudvere

Maaleht, 6.08.2009ja Sulev Oll

Maaleht, 13. 08.2009

nud nii pilli- kui ka ehitusmehe-na. Tema eestvedamisel on külas juba teine laululava. „Oluline on külas üksmeelt hoida,” rõhutas elu näinud mees.Inge Mälzer oli 1997. aastal üks külaseltsi loojatest. „Tunne-tan, et meil on tublid ja aktiivsed noored. Nii mina kui ka teised tegijad on seda meelt, et järg-

mine põlvkond peab eestvedamise üle võt-ma,” ütles ta.Noored on alus-tanud juba mitme ettevõtmisega: on korraldanud spordi- päevi, suve lõpus toi-mus autoorienteeru-misvõistlus ja õhtul töökojas disko. Viima-se tarvis tehti ruumid ise korda.Alari Kirk peab oluli-seks, et noored teevad kogu aeg midagi. „Ta-hame ka vanematele inimestele ühe ürituse korraldada,” lisas ta.Kuigi Tõnu Pihu lä-

heb tulevast kuust kõrgkooli, ei tähenda see, et side kodukoha-ga katkeb. „Mu juured on siin ja nädalavahetustel tulen ikka koju,” lausus ta.Kolmene Kaspar Kimmel ütles, et temale meeldib koos emme ja issiga tööd tegemas käia. „Siin on ilus järv ja siin on vanaema,” lisas ta.

Mari-Anne LehtVõrumaa Teataja, 25.08.2009

Kiideva: vana rannaküla taassünd

Viitina: teeme kõike endale

Vaade kaunile Viitina Suurjärvele. Foto: Katre Ulmas

2 “MEIE KODU” 16. september 2009

Riik tahab koondada isikuandmed ühte registrisseSiseministeerium plaanib koondada kõik riigiasutuste kasu-tuses olevad isikuandmed kesksesse rahvastikuregistrisse, et tulevikus hõlbustada erinevate menetlustoimingute raames ela-nike asukoha tuvastamist, kirjutab Postimees.Siseministeeriumi pressinõuniku Kristina Kareva sõnul on regio-naalminister juba välja töötanud eelnõu, et seadusemuudatuse läbi muuta rahvastikuregister riigi keskseks andmebaasiks. “Eesmärk on jõuda selleni, et riigil on üks elukohaandmete register ja kõik rii-giasutused kasutavad selle andmeid,” selgitas Kareva Postimehele.Praegu peaks rahvastikuregister olema põhiline infoallikas, kus omavalitsused ja riigiasutused saavad infot, et kodanikega vaja-dusel ühendust saada. Samas kurdavad mitmed selle andmebaasi kasutajad, et sealne info on üsna ebatäpne.Kohtutäiturite täiskogu juhi Mati Kadaku sõnul juhtub sageli, et inimesed ei ela seal, kus nad rahvastikuregistri andmete kohaselt elama peaksid. “Seetõttu kasutavad kohtutäiturid inimeste leid-miseks teisi andmebaase, näiteks maksu- ja tolliameti oma, mis on rahvastikuregistrist palju täpsem,” selgitas Kadak.Samuti on kohtutäituritel võimalik teha järelpäringuid haigekas-sa või liikluskindlustusfondi andmebaasi.Ka kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko möönis, et ela-nike leidmiseks on rahvastikuregistrist tõhusamaid andmebaase, näiteks liikluskindlustusfondi oma. Samuti hangib kaitseressurs-side amet andmeid omavalitsustest, koolidest ja isegi väljaandest Ametlikud Teadaanded, kirjutab Postimees.

BNS, 10.09

Eelseisvatel kohalike oma-valitsuste valimistel on vali-misliite pea kaks korda enam kui neli aastat tagasi kohali-kel valimistel.Vabariigi valimiskomisjoni esialgsetel andmetel osaleb 18. oktoobril toimuvatel valimistel 336 valimisliitu ehk 150 võrra enam kui 2005. aastal.Suurematest linnadest osaleb esmastel andmetel enim nime-kirju Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kus igas omavalitsuses on küm-me nimekirja. Neli aastat tagasi osales Tallinnas samuti kümme nimekirja ning Tartus ja Pärnus üheksa nimekirja.Narvas osaleb tänavu valimis-tel viis nimekirja ehk eelmiste valimistega võrreldes kahe võr-ra vähem.Erakondade nimekirju osaleb Tallinnas tänavu kuus, eelmiste valmiste ajal oli neid kaheksa. Tartus ja Pärnus osaleb samu-ti kuus erakondade nimekirja ning Narvas kaks ehk mullusega võrreldes vastavalt kolme, kahe

ja nelja võrra vähem.Valimisliitude nimekirju on Tallinnas tänavu üles seatud neli ehk eelmiste valimistega võrreldes kahe võrra rohkem. Tartus on samuti tänavu neli valimisliitude nimekirja, neli aastat tagasi polnud neid aga ühtegi. Pärnus on valimisliitude nimekirju tänavu neli ehk eel-mistest valimistest kolme võrra enam, ning Narvas kolm ehk nelja aasta taguse ajaga võrrel-des kahe võrra rohkem.Tallinnas on end 18. oktoobri valimisteks üle seadnud esi- algsetel andmetel 1003, Tar-tus 364, Pärnus 317 ning Nar-vas 281 kandidaati. Kohalike omavalitsuste valimistel 2005. aastal oli Tallinnas 1131, Tartus 394, Pärnus 254 ja Narvas 285 kandidaati.Üksikkandidaate on selle aas-ta valimistel Tallinnas 13 ning Tartus, Pärnus ja Narvas igas linnas kaks. Neli aastat tagasi pürgis Tallinnas võimule ühek-sa ja Tartus viis üksikkandidaati, Pärnus ja Narvas neid polnud.

Enim nimekirju paneb välja Keskerakond. Erakond teatas laupäeval valimiskonverentsil, et oma nimekirjaga minnakse välja enam kui 200 omavalitsu-ses.Isamaa ja Res Publica Liit osa-leb valimistel oma nime all 150 omavalitsuses.Reformierkond paneb välja 139 oma nimekirja ning lööb kaasa 29 valimislii-dus. Sotsid lähevad valimistele 70 oma nimekirjaga ning on esindatud 45 valimisliidus.Rahvaliit paneb välja 30 oma nimekirja ning osaleb 120 vali-misliidus. Rohelised osalevad valimistel oma nimekirjaga üheksas omavalitsuses, valimis-liitudes osalemise arvu ei osa- nud pesekretär Ain Kabal teisi-päeva pärastlõunal veel täpselt öelda.18. oktoobril valivad inime-sed üle riigi 226 volikogu, kuhu kuulub 3076 volinikku. Valimis-ringkondi on 234 ning valimis-jaoskondi 632.

BNS, 08.09

Esimene Eesti sõjalaev ületas Atlandi ookeaniEsimese Eesti mereväe laeva-na ületas Atlandi ookeani mii-nijahtija Sakala. NATO reagee-rimisjõudude koosseisu kuuluv miinijahtija Sakala ületas koos NATO miinitõrjegrupiga Atlandi ookeani augusti teises pooles.Sakala on esimene Atlandi oo-keani ületanud Eesti mereväe laev. Seni on Eesti riigilaevastiku alustest pärast Teist maailmasõ-da Atlandi ookeani ühel suunal ületanud piirivalvelaev Valvas 1997. aastal.Ülesõidul harjutas Sakala ka tankimist ja abi osutamist merel. Sakala osaleb ka miinitõrjeõp-pusel Kanada vetes ja Ameeri-ka Ühendriikide aasta suurimal mereväeõppusel, kus harjutab koostööd lennukikandja taktika-lise grupi koosseisus.Kolmapäeva õhtul toimus New Yorgi Eesti majas pidulik vastuvõtt Sakala meeskonnale ning välis-Eesti kogukonna esin- dajatele, kus kaitsetašee USA-s kolonel Meelis Kiili luges ette ka kaitseminister Jaak Aaviksoo läkituse. Kaitseminister nentis läkituses, et Eesti merevägi on pärast Atlandi ookeani ületamist nüüd veelgi rohkem mereriik, sest Eesti mereväelaste hulgas on taaskord ookeanikogemuse-ga meremehed.Aaviksoo sõnul on Eesti sõja-laeva USA-s viibimisel oluline tä-hendus ka eestlaste jaoks Amee-rikas.Varem on NRF-is teeninud mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan ja miinijahtija Sulev, samuti kaitse-väe demineerimis- ja sõjaväepo-litseiüksused.

BNS, 10.09

Toomas Edur soovib Estonia balletti viia rahvusvahelisemaksAlanud hooajast Rahvusooper Estonia balleti kunstilise juhina tööle asunud Toomas Edur loodab siinse balleti viia rahvusvahe-lise tuntuseni.“Vaikselt elame sisse ja õpime inimesi. Kõik on uus, kõik on teist-moodi, aga seni kõik hästi,” rääkis Edur intervjuus “Terevisioonile” oma kohanemisest Eesti eluga.Ta märkis, et balleti taseme tõstmine on pikk protsess ja see võ-tab aega. “Just see teistmoodi mõtlemine ja teistmoodi töö tege-mine. Me tahaks teha natuke rahvusvaheliseks. Sõita välismaale ja näidata ennast, et ballett oleks nagu suursaadik.”

Priit LutsERR, 09.09

Arvo Pärt keelas oma teose esiettekande EestisHelilooja Arvo Pärt saatis Tallinna filharmooniale kirja, kus teatas, et ei anna luba oma teose Eesti esiettekandeks. Põhjenduseks toob maailmakuulus helilooja Tallinna filharmoo-nia ja Tallinna kammerorkestri vahel tekkinud pinged. Varem oli Tallinna filharmoonia välja kuulutanud, et tänavuse hooaja ava-kontserdil tuleb esiettekandele Arvo Pärdi 4. sümfoonia “Los An-geles”. Filharmoonia direktor Jüri Leiten nentis, et on Pärdilt sellise kirja saanud, kuid rohkem ta olukorda kommenteerida ei soovinud. Ta lisas, et avakontsert kindlasti ära ei jää, ent arvatavasti mängitak-se seal midagi muud. Tallinna kammerorkestri liikmetel on Tallinna filharmooniaga tekkinud suured lahkarvamused ja orkestri liikmed soovivad ema-organisatsioonist lahku lüüa. Vastuolud said alguse orkestrile kunstilise juhi valimisest. Orkestrandid soovisid kunstiliseks juhiks dirigent Tõnu Kaljus-tet, ent filharmoonia juhtkonna soosikuks on helilooja ja dirigent Andres Mustonen. Leiten on varem öelnud, et pingeid kasvatas suvel ka orkestri eelarvekärbe, mille kohaselt langenuks väiksema koosseisuga or-kestrantide palk 2006. aasta tasemele. Reedel avaldatud avalikus kirjas nimetas Pärt Tallinna kammer- orkestrit tabanud juhtimiskriisi kultuurigenotsiidi ilminguks ja soovitab peadirigendi valikul arvestada orkestri hinnanguga.

BNS, 07.09

Valimisliite on tänavu eelmistest valimistest palju enam

Eesti kool Londonis alustas esimest õppeaastatLaupäeva, 5. septembri pä-rastlõunal alustas Eesti Kool Londonis koos laste, laste-vanemate, õpetajate ja kooli toetajatega pidulikult esimest õppeaastat. Ürituse avas Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Margus Laidre, kes edastas pre-sident Toomas Hendrik Ilvese tervitused ning haridusminis-ter Tõnis Lukase ja kultuuriminister Laine Jänese pöördumised.Haridusminister Tõnis Lukas soovis Eesti Koolile Londonis head uut algavat kooliaastat ning kordaminekuid õppetöös. “Nüüd on ka Londonis elavatel eesti lastel paremad võimalused keeleside-mete säilitamiseks ning emakeele täiustamiseks,” märkis Lukas. “Eesti keel on eesti identiteedi kõige olulisem tunnus - läbi aegade on keel meile olnud peamine kultuuri edasikandja ja rahvuse koos-hoidja,” lisas ta.Kultuurminister Laine Jänese sõnul annab Eesti kooli avamine Londonis suure panuse eesti keele ja kultuuri järjepidevuse säilita-misele. „Meie keel ja kultuur on erilised ning võõrsil, paljude kul-tuuride keskel veelgi erilisemad,“ ütles Jänes oma tervituses. „Oma keeles õpetamine annab lastele täisväärtuslikuma elu ja nii püsib side oma juurtega sügavamal südamesopis,“ lisas ta.Eesti Kool Londonis on eesti õppekeelega kool, mille asutasid lap-sevanemad Eesti saatkonna toetusel 2009. aasta kevadel. Septemb-rikuu alguseks on kooli registreerunud 36 last ning õppetöö hakkab toimuma neljas erinevas rühmas kaks korda kuus laupäeviti. Koo-liruumid asuvad Lääne‒Londonis Chiswick Community kooli terri-tooriumil asuvas täiskasvanute koolituskeskuses. Eesti saatkonna kõrval on Eesti Kooli Londonis toetanud haridus- ja teadusminis-teerium, kultuuriministeerium, Eesti Instituut ning paljud teised nii Suurbritanniast kui Eestist.Eesti keelt on varem õpetatud Eesti majades Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Kesk-Inglismaal Catthorpes suviti peetav eesti laste-laager tähistas sel aastal 60. juubelit. Eesti Koolist Londonis huvitatud, kes kooli toetada või oma lapsi registreerida soovivad, saavad kooliga ühendust võtta e-kirja teel eestikool.london@googlemail.com. Koolil on valmis ka uus koduleht, kust saab lisainfot aadressil: www.minusaatkond.co.uk/eestikoollondonis

Välisministeeriumi pressitalitus, 6. september 2009

Tellige MEIE KODU02 9212 2113

3“MEIE KODU” 16. september 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Toetus Keskerakonnale on augustis maiga võrreldes lan-genud seitsme protsendipunkti võrra, kirjutab Postimees. ❖ Laevanduskontsern AS Tal-link Grupp teenindas selle ma-jandusaasta neljandas kvartalis ehk tänavu juunist augustini 2,7 miljonit reisijat, mis on võr-reldes mullu sama perioodi-ga 14,3 protsenti enam. ❖ Läänemerele ilmub üha roh-kem nii Venemaa kui ka NATO sõjalaevu. Ajaleht Helsingin Sa-nomat meenutas, et suvel nägid purjetajad rahvusvahelistes ve-tes Venemaa allveelaevu, ning ennustas, et järgmisel suvel võib selliseid juhtumeid juurde tulla. ❖ Eesti langes Maailma Majan-dusfoorumi (WEF) koostatavas konkurentsivõime edetabelis 32. kohalt 35. kohale. ❖ Eesti Panga andmeil jõudis viimased 10 aastat sügavas puu-dujäägis olnud Eesti maksebi-lansi jooksevkonto ülejääki, mis oli teises kvartalis 2,6 miljardit krooni ehk 4,9 protsenti SKP-st. ❖ Türgi jalgpallikoondis alis-tas laupäeval MM-valikmängus Eesti lõppseisuga 4:2. ❖ Töötukassa maksis tänavu augustis hüvitis kokku 164,8 miljoni krooni ulatuses. Töötu-kassa maksis augustis töötus-kindlustushüvitist 29.419 ini-mesele ehk 37 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest, teatas kasssa. ❖ Venemaale pääsu ootavad veokijuhid peavad Narvas juba ligi nädala ootama, sest järje-korras on üle 400 veoki. ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo peatas võidusamda eest tšehhi klaasimeistritele maksmise, kuna soovib enne riskianalüüsi-ga tuvastada, mis põhjusel vae-vavad sammast pidevalt erine-vad probleemid, kirjutab Eesti Päevaleht. ❖ Tänavu augustis sündis Ees-tis kokku 1433 last, surmasid re-gistreeriti 161 võrra vähem. ❖2005. aasta kohalike valimis-tega võrreldes paneb Rahvaliit tänavu välja pea kuus korda vä-hem oma nimekirju. ❖ Statistikaameti andmeil oli väliskaubanduse puudujääk juulis 1,2 miljardit krooni, mis oli üle kolme korra väiksem kui eelmise aasta samal kuul. ❖ Eesti Post annab neljapäeval välja margi “Pruunkaru”, mis on kaheksas postmark 2002. aastal alguse saanud Eesti fauna sar-jas. Margi väärtus on 5 krooni ja 50 senti, selle tiraaž on 40.000 ja mark on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi kujundas San-dor Stern. ❖ Tallinna Haabersti linnaosa keskerakondlasest vanem Vik-tor Vassiljev soovib vene keelt teiseks riigikeeleks. ❖ Võrus ja Võrumaal järgmisel nädalal toimuvad sõjaväelaste orienteerumise maailmameist-rivõistlused toovad Eestisse ligi 350 kaitseväelast 30 riigist. ❖ Populaarseim poistele pan-dud nimi oli augustis Kert, tüd-rukutele pandi sagedamini ni-meks Laura.

(Allikas: BNS, 05.09.-08.09)

❖ Tallinki aktsia oli Tallinna börsil kolmapäeval enim tõusnud, kau-beldud ja käivet toonud aktsia.❖ Euroopa valitseva meistri His-paania jalgpallikoondis alistas kolmapäeval MM-valikmängus Eesti lõppseisuga 3:0.❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo peatas võidusamda eest tšehhi klaasimeistritele maksmise, kuna soovib enne riskianalüü-siga tuvastada, mis põhjusel vaevavad sammast pidevalt eri-nevad probleemid, kirjutab Eesti Päevaleht. ❖ Maa-ameti statistika kohaselt tehti augustis Eestis korteritega 880 ostu-müügi tehingut ning korteri ruutmeetri keskmine hind kasvas juuliga võrreldes viis protsenti 9622 kroonini. ❖ Erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid on seadnud Tallinna 79-liikmelise volikogu valimistele üles kokku täpselt 1000 isiku kandidatuuri, seega kandideerib ühele kohale 12,67 inimest. ❖ Ühendatud Vasakpartei Tal-linna organisatsiooni juht Tiit Toomsalu teatas neljapäeval, et partei ei osale valimisliidus “Vene Vasakliit - Meie Linn” ning kutsub oma poooldajaid toeta-ma Keskerakonda . ❖ Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul kavatseb Eesti Gaas 1. oktoobrist kodutarbijate-le kehtima hakkavad gaasi uued müügihinnad hoida sel tasemel kuni 1. aprillini. ❖ Statistikaaameti andmetel tootsid Eesti ettevõtted 2008. aastal varasema aastaga võr-reldes 1,5 korda rohkem tuule-energiat ja kolmandiku enam hüdroenergiat. ❖ Eesti Panga selgituse koha-selt ei saa Eesti eurole ülemine-ku hindamisel intressistabiilsuse arvestuses kasutada erasektori võlakirjade intressimäära.❖ Reedel Moskvas kohtunud Venemaa riigiduuma esimees Boriss Grõzlov ja Tallinna linna-pea Edgar Savisaar olid vastu ajaloo ümberhindamisele. Või-mupartei Ühtne Venemaa riigi-duuma fraktsiooni pressiteenis-tuse teatel väljendasid Grõzlov ja Savisaar arvamust, et ajaloo, sealhulgas Teise maailmasõja ajaloo ümberhindamine on lu-bamatu, teatas Interfax. ❖ Neljapäeval Tallinna linnapea Edgar Savisaarega kohtunud Moskva meer Juri Lužkov rõhu-tas kahe linna koostöö tähtsust. Lužkov ütles agentuuri Interfax teatel, et Venemaa ja Eesti pea-linna juhtide kohtumised pole küll intensiivsed, kuid selle-eest korrapärased. ❖ President Toomas Hendrik Il-ves esineb kuu lõpus New Yorgis ÜRO peaassambleel. ❖ Töötukassa registreeris 4.-10. septembrini 2512 uut töötut, mis on enam kui viimastel nädalatel. ❖ Tallinna börsil oli kauple-misaktiivsus reedel madal, akt-siahinnad tulid valdavalt alla-poole. Indeks OMXT kahanes 1,2 protsenti 431,31 punktini. Kok-ku oli 652 tehingu käive 25,95 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 09.09-11.09)

Arstid ja terviseedendajad on vastu joobe piirmäära tõusuleEesti Arstide Liit ja Eesti Tervisedenduse Ühing on vastu ettepanekule tõsta sõidukijuhtidele lu-batud alkoholisisalduse piirmäära 0,5 promillini. Mõlemad ühendused leiavad, et selline seadu-semuudatus on kahjulik nii rahva tervisele kui riigi majandusele. “Alkoholi tarvitamisest tingitud sure-mus ja invaliidistumine on täna Eestis Euroopa Lii-du üks suurimaid ning joobes juhtimisõigus tõstab seda veelgi,” seisab kahe organisatsiooni ühis- avalduses, kus nimetatakse vastavat ettepanekut vastutustundetuks. Avalduses märgitakse, et Euroopa Liidu liikmes-riikides on käivitunud diskussioon lubatud alkoho-lisisalduse vähendamiseks sõidukijuhtidele, kuid üheski riigis ei kaaluta selle tõstmist. Justiitsministeerium saatis augustis majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja ette-panekuga kaaluda autoroolis alkoholi lubatud piirmäära tõstmist 0,5 promillini, praegu on see 0,2 promilli.

BNS, 09.09

Ilves: kollektiivne küberkaitse algab ettevalmistusestPresident Toomas Hendrik Ilvese sõnul on küber-ruumis kollektiivkaitse põhimõtte rakendumise eelduseks ettevalmistus riiklikul tasandil. Ilves märkis kolmapäeval Tallinnas NATO koo-pe-ratiivse küberkaitse kompetentsikeskus alanud rahvusvahelise küberjulgeoleku õiguse ja poliitika konverentsi avakõnes, et tehnoloogia muutumise või ootamatu rakendamise korral muutuvad seni-sed kaitsemehhanismid kasutamiskõlbmatuks. Tuues näiteks kahe ja poole aasta eest Eesti vastu suunatud küberrünnakud, märkis riigipea, et neid saab käsitleda sekkumisena demokraatlikesse süs-teemidesse, need olid ilmselgelt organiseeritud ning tõendite põhjal on alust arvata, et osaliselt sponsoreeriti rünnakuid riiklikul tasandil. Ilves sõnas, et tehnilisest küljest muutuvad kü-berrünnakud järjest keerukamaks ning on näha häirivaid märke, mille kohaselt näitab küberrün-nakute kasutussagedus nii avaliku kui erasektori poolt kahanemise asemel kasvutendentsi. Presidendi sõnul nõuab küberkorratuste vastu suunatud reageerimisvõime arendamine mär-kimisväärset koostööd nii riikide siseselt kui ka piiride üleselt; selleks on möödapääsmatu era- ja avaliku sektori laiapõhjaline koostöö ning riikide-vaheline koordineeritud tegevus. “Küberjulgeole-kuga seonduvatest teemadest peab saama rah-vuslikku julgeolekut käsitleva diskursuse oluline komponent,” sõnas Ilves. Tema sõnul on riiklikul tasandil vajalik tegevuste senisest oluliselt parem koordineerimine nii erine-vate riiklike ametkondade vahel kui siseselt, kaasa arvatud korrakaitseorganid, seadusandjad, kriisi-reguleerimisüksused ja sõjavägi. Ta märkis, et riikide soov täita Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioonist tulenevaid ko-hustusi on käsitletav omamoodi lakmuspaberina, mis kajastab riigi valmisolekut antud valdkonnas koostööd teha. Ilves avaldas kahetsust, et Vene-maa on otsustanud nimetatud konventsiooniga mitte ühineda. Kõneldes NATO rollist küberjulgeoleku tagami-sel, tõdes Ilves, et artiklis 5 on sätestatud ülim rah-vusvaheline kaitsemehhanism, mida rakendatakse NATO riikide vastu suunatud relvastatud ründe korral “Seega tuleb igal rahval mõelda oma osa täitmisele küberjulgeolekualases seadusandluses ja poliitikas, mis võib omakorda viia rahvusvahelis-te arenguteni antud valdkonnas,” ütles Ilves.

BNS, 09.09

Mäe loodab Estonia juurdeehituse edenemistRahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe aval-das neljapäeval lootust, et Estonia juurdeehituse detailplaneering algatatakse veel sellel aastal. Mäe ütles Kuku raadio saatele Päevapilk, et de-tailplaneeringu kinnitamisega läheb ilmselt paar aastat aega, sest juurdeehituse koht on keeruline. Ta lisas, et Estonial on hädasti tarvis korralikku vaatesaali, sest praegune saal on ehitatud draa-maetenduste mängimiseks ja ballett ning ooper koos orkestriga on lihtsalt saali pigistatud, mis ei võimalda head kvaliteeti saavutada. Juurdeehitus tuleks Estonia Pärnu maantee poolsele küljele, praegu asub seal 1905 aasta re-volutsiooni mälestusmärk. Mäe avaldas lootust, et juurdeehitusele võiks nurgakivi panna 2013. aastal. Kultuuriminister Laine Jänes teatas kolmapäeval, et pooldab rahvusooperi Estonia juurdeehitust. “Seni on suurtest kultuuriobjektidest rajatud Eesti muusika- ja teatriakadeemia uus hoone ja Kumu, alustatud on Eesti Rahva Muuseumi rajamist,” ütles ta ministeeriumi teatel kaunite kuntside nõukojas. “Järgmine võikski olla rahvusooperi juurdeehitus, mis on otstarbekam kui täiesti uue hoone ehitus.”

BNS, 10.09

Atonen: Kallas võiks Reformi-erakonna juhtimise üle võttaÜks Reformierakonna loojaid Meelis Atonen rää-kis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kui Siim Kallas ei peaks jätkama eurovolinikuna, näeks ta Kallast erakonda ja riiki juhtimas. “Juhul kui Eesti poliitikud mängivad nüüd asja nii, et Siim Kallas pole järgmise komisjoni liige, siis oleks Siimul Eestis väga tänuväärne ülesanne täi-ta,” ütles Atonen. “Erakonnas on väga palju inime-si, kes tunnevad, et vana hea Reformierakond on muutumas ja mitte just õigele lainele.” Atoneni sõnul näevad Reformierakonnas kõik, et praegusel hetkel pole ühtegi teist inimest kui Kal-las, kes erakonna väärtusi tõelise näona suudaks üleval hoida. Reformierakonna õige näoga oleks Atoneni hinnangul kõige lihtsam Eesti ees seisvad probleeme lahendada ja jõuda euroni ning tasa-kaalus eelarveni. Atoneni intervjuud kommenteerinud Toomas Vilosius nentis, et peaministri vahetus ei ole sugu-gi kerge ülesanne. “Eestile oleks parim, kui ta voli-nikuna jätkaks. Ja kui ta ei jätka, siis lähebki suu-re tõenäosusega nii, nagu Meelis Atonen rääkis,” üt-les Vilosius. Ignar Fjuk, üks Reformierakonna loojatest nentis, et erakond on kindlalt minetanud oma program-milise olemuse ja seda juba aastaid. “Arvan, et Kal-lase naasmisel erakonna aktiivsesse juhtimisse ei muutuks tõenäoliselt suurt midagi. Kahjuks!”

BNS, 09.09

Savisaar sõidab kolmeks päevaks MoskvasseTallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Ed-gar Savisaar sõidab kolmapäeval kolmepäevasele visiidile Moskvasse. “Täna pealelõunal lendan Moskvasse. Leppisime Moskva linnapea Juri Lužkoviga aasta tagasi kok-ku, et igal aastal korra kohtume ja vaatame läbi kahe linna vahel sõlmitud koostöölepingud. Kui-das neid täidetakse, milline on hetkeseis ja mis va-jaks täiendamist või parandamist,” ütles Savisaar kolmapäeval. Lisaks linnaametnikele saadavad Savisaart vi-siidil riigikogu keskfraktsiooni liikmed Mailis Reps ja Ain Seppik. Kavas on kohtumised ka inimeste-ga Venemaa suurimast parteist Ühtne Venemaa, kellel on Keskerakonnaga koostöölepe. “Jutt on koh-tumistest eeskätt Grõzlovi ja Kossatšoviga,” täpsustas Savisaar. Boriss Grõzlov on Venemaa riigiduuma spiiker ja Konstantin Kossatšov välisasjade komisjoni juht. Savisaar sõidab Moskvasse kolmapäeval ning naaseb reedel. Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea Jaanus Mutli.

BNS, 09.09

Sobiv kink sõpradele on Meie Kodu

aastate l l imine!

4 “MEIE KODU” 16. september 2009

Killukesi suvisest Eestist

Teater „Varius” pakkus laulupeolistele ja külalistele Tallinnas vaatamiseks Heidi Sarapuu lavastust „His Master’s Voice”, mis räägib „Estonia” teatri kunagistest artistidest Artur Rinnest, Benno Hansenist, Agu Lüüdigist, Milli Rebasest ja 1939. aasta helisalvestiste saatusest. Lavastus on Eestis tuntud kui üli-menukas ja 1. ja 2. juuli etendused väliskülalistele mängiti Rahvusraamatukogus täissaalidele.Lisaks Variuse näitlejatele esinevad lavastuses Rahvusooperi „Estonia” solistid, suurepärane bass Priit Volmer ja tuntud bariton Rene Soom, kes vallutasid vist küll juba esimestel minutitel daamide südamed.Pärast etendust tervitati kaugelt-tulnud külalisi klaasi veiniga. Nende hulgas oli eestlasi Rootsist, USA-st, Kanadast ja isegi Austraaliast, eesotsas järgmiste Eesti Päevade Austraalias üldjuhi Iivo Tuule ja ta abikaasa Reedaga Adelaide’ist. Ühises vestlusringis räägiti omaaegsetest „His Master’sVoice” heliplaatidest, nende saatusest ja peeti tulevikuplaane. Loodame, et ka meie näeme sellist lavastust, mida nautisid nii noored kui ka vanemad kaasmaalased, varsti siin Austraalias.

Kirja pannud Tiiu Kroll-Simmul poja Kristjani tähelepanekutest etendusel Tallinnas

Näitlejad ja külalised pärast etendust. Vasakul Rene Soom, tema taga (varjatud) Priit Volmer, keskel mikrofoni lähedal Iivo Tuul Adelaide’ist, paremalt neljas lavastaja Heidi Sarapuu, tema kõrval Peeter Kaljumäe (Artur Rinne) ja paremalt esimene Adelaide’i Eesti Teatri kauaaegne hing, Reet Tuul.Foto: Kristjan Simmul

Jälle on käes september. Suvi on kiiresti möödunud, nagu on möödunud mu nooruski, selja-taha on jäänud palju kauneid päevi, mille eest ma saatusele tänulik olen. Sügis teeb mind tavaliselt nukraks. Ja sügi- seti soovin ma jälle võtta kätte pintsli ning alustada maalimist. Küllap on see soov jätta endast maha midagi väärtuslikku. Kogu suve käisid Kurenur-mel meie naabrilapsed ‒ Heli sugulased ‒ minu juures lau-luharjutusel. Mul olid suured plaanid valmistada nad ette saateks „Eesti otsib superstaa-ri“ ja meil läks päris hästi. Heli, kes on tavaliselt minu kõige teravam kriitik, oli meeldivalt üllatunud, kui ta kuulis, kui-das lapsed täiel häälele laulsid nii inglise kui eesti keeles. Ka Anne Vellistele, kes meil külas käis, läks laste laulmine hinge. Nii tunduski mulle, et ma käin oma ema ja ka Sydneys elava

onu Uno Polikarpuse jälgedes. Minu ema juhatas Lakewoodis kirikukoori ja onu Uno oli kaua aega Sydney eesti meeskoori juht. Asi läks juba nii kaugele, et ma nägin unes, kuidas minu lastekoor, millele panin nimeks Kurenurme Linnupojad, esines laulupeol tuhandete kuulajate rõõmuks ja mina kui dirigent sain kaela loorberipärja. Koori juhatades aga lehvisid tuules minu hallid juuksed... Septembriga algas elu argi-päev. Enamus mu naabrilapsi sõitis tagasi Tallinna, nad olid maal vaid oma suvevaheaega veetmas. Nüüd käib minu juures laulutunnis kuni järgmise suve-ni ainult Kristin, kes koolibussi peale minnes iga päev meie ta-lust mööda läheb. 1. septembril kooli minnes nägi ta väga kena välja oma uues koolivormis, sel-jas suur koolikott, mis oli pungil täis raamatuid. Ega’s midagi, peale laulmise hakkame Kristi-

niga talvel koos suusa- tamas käima. Kui Kristin viimati meie juures käis, siis oli ka Heli maal. Kristin tuli ja palus mul män-gida kaasa lastemängu „Suu kinni, silmad lah-ti“. Teadsin, et Kristini ema on hea küpsetaja ning ei osanud midagi halba karta. Minu suhu sattuski Kristini ema tehtud värske pirukas, kuid õnnetuseks oli see lihapirukas! Et ma olen taimetoitlane, siis võib vaid arvata, mida ma sel hetkel tundsin. Või milline üllatus oli Kristini näol, kui ma piruka kohe välja sülitasin! Heli mu kõrval võttis ülejäänud piruka ja kiitis suure suuga, kui hea see siiski on. Ta rääkis ka, kuidas mu oma lap-sed olid vahel mu toidu sisse lihatükikesi poetanud ja siis

jälginud, mis minuga pärast nende söömist juhtub. Mis seal ikka oleks juhtunud ‒ oleksin lihtsalt haigeks jäänud, eks ne-mad lootsid mingit suuremat elamust saada.Kui ma laps olin, siis hüpno-

Viido veerg - Käes on kooliaeg tiseeris isa meie peret, et meist kõigist saaks tai-metoitlased. Ma oletan, et tookordsetel rasketel aegadel oleks see olnud majanduslikult kasulik. Küllap seepärast, et mina olin kõige nõrgema ise- loomuga, jäingi vaid mina üksi taimetoitlaseks. Vaid sõjaväes oleku ajal ei saanud ma seda luksust lubada ‒ seal ei huvitanud kedagi, kas ma sõin või olin näljas, see oli igaühe oma mure. Suvi on tõesti möödas. Tunnen sellest puudust nagu heast sõbrast, kuid nüüd on mul rõõm jääda ootama uut kevadet.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinnviido@eestmaja.ee

Fotol: Kristin 1. septembril alustamas uut kooliaastat. Foto Viido Polikarpus

The Emergence of Estonia – The long road to freedomDALLAS BICKNELL

In association with the National Maritime Museum

Location: Museum Theatre, National Maritime Museum, Darling Harbour

Date: 10am ‒ 12.30 pm, Monday 28 September 2009Tickets: $39, bookings essential. Call 02 9298 3655or call WEA (Workers’ Educational Association) 9264 2781Course No: 94HM011

Estonia has always held an important geographical position as a gateway between east and west and has consequently suffered from almost continuous occupation. Independence was achie-ved briefly before World War II but after invasion by Germany and Russia it took until 1991 until the country was finally free.Maie Barrow will outline the history of Estonia, and describe post-war migration, with emphasis on Australia, Terry Kass wil tell the fascinating story of Australia’s first known Estonian Julius Sickler and Kulliki Poole will describe the intricacies of Estonian handicrafts.After morning tea view a display of personal posses-sions of an Estonian coup-le who escaped before the war in the presence of their daughter Lisa Cotterill, and inspect samples of Estonian handicrafts.

On the photo: Estonian showcase in Maritime Museum - a display of personal possessions of an Estonian couple who escaped before the war. Photo: Maritime Museum

Kallid Meie Kodu lugejad! Ootame teie lugejakirju ja fotosid toimetuse e-posti

aadressil: meiekodu@ozemail.com.au

5“MEIE KODU” 16. september 2009

Teacher wins national awardUniversity of New England academic Ingrid Harrington (nee Mitt) has been recognised with a national citation for her te-aching excellence.Dr Harrington was one of two teachers from the UNE to recieve an award from Australian Learning and Teaching Council. Associate Professor John Malouf from UNE’s psychology depart-ment was also rewarded for his teaching excellence.

The awards are highly competitive and difficult to win as all of Australia’s universities are encouraged to put their academics in for recognition.Dr Harrington was awarded the citation after being nominated by UNE after winning the Vice Chancellor’s Award for Excellence in Learning and Teaching in March and the Quality Teaching Award for NSW in October last year.Dr Harrington teaches in the education department. “It’s nice to be recognised by other institutions nationally that I’m doing my job at an elite level.” she said. “This award shows that you don’t have to be a part of a big university to get quality education. UNE students can be assured that the quality of teaching from the school of edu-cation is top notch.”Dr Harrington specialises in behaviour management and teaches third and fourth year students. “When things come along such as this it makes teaching much more worthwhile, and I believe there should be more of this form of recognition locally for teachers,” she said.Dr Harrington has some advice for young teachers: “School can be fun and it should be fun, for both students and teachers. You should try and create a classroom that makes school a happy pla-ce.”

Armidale Express Extra, 09.09.2009

Award-winning academic Dr Ingrid Harrington, with the Governor of NSW Marie Bashir at the Australian Learning and Teaching council awards at the SydneyArt Gallery.Photo: Armidale Express

Kooperatiiv Eesti Maja peakoosolek toimub Eesti Majas pühapäeval 4. oktoobril 2009, kell 14.00

Päevakord:1. Eelneva peakoosoleku protokolli kinnitamine2. 2008/2009 aasta aruanded3. 2009/2010 aasta tegevuskava4. Kolme direktori valimine5. Sekretäri valimine6. Revidendi valimine7. Kohapeal algatatud küsimused

Revidendi ja juhatuse aruanded pannakse Eesti Maja teadetetahvlile seitse päeva enne koosolekut.

Boris Lees, Sekretär

Hiiumaalt Austraaliasse hinge ravima

Selleks, et pikka-pikka oota-mist autogrammisabas huvita-vamaks muuta, vestlesin kok-kutulnutega. Klassijuhataja ja emakeeleõpetaja Tiiu Heldema meenutas, et just tema soovitas Airil minna Tartusse ajakirjan-dust õppima. „Ta kirjutas juba kooli ajal huvitavaid kirjandeid, artikleid, mida avaldati Hiiu Lehes ja toimetas koolilehte,“ andis õpetaja tagasivaate sule-sepa kooliaastatele.Airi õde Triin Ilisson, kes ise veetnud aastaid Kanadas, arvas, et ehk nüüd näeb õde sageda-mini, sest Airi, tema Austraaliast leitud abikaasa Erwin Cruz ja nende pisitütar Eneken jäävad loodetavasti millalgi peatselt aastaks-paariks Eestisse elama. „Ega nad ise ka veel päris täpselt ei tea, mida edasi, aga Erwin ta-hab Tartu ülikoolis end täienda-da,“ rääkis õe pere kavatsustest Triin Ilisson.Raamatu kirjastaja Epp Petro-ne ütles, et on Airi hea ja „vana“ sõber. „Mina olen ka raamatu esimeses peatükis kirjas, sest just mina vedasin Airi Indiasse kaasa. Airi on hea energiaga ini-mene, kellega koos on võimalik ka hääletades rännata,“ oli kir-jastaja nagu hea sõber kunagi, Airist vaimustuses.Raamatus Lana nime all esi-nev sõbranna Svetlana, kellega Airi tutvus interneti vahendusel reisikaaslast otsides, meenutas, et Airiga koos läksid kõigepealt Taisse, kus mõlemad läbisid su-keldumiskursused ja sõitsid siis edasi Austraaliasse. „Tänu Airi heale suhtlusoskusele olime juba kolmandal päeval farmis tööl arbuuse tõstmas,“ rääkis Svetlana ja selgitas: “Ta vaatab oma siniste silmadega siiralt otsa ja kõik ‒ tema käes on suhtlus nii lihtne! Airi on easy-going, st kergesti kaasaminev, väga sõbralik ja särav inimene,“ iseloomustas Svetlana Airit.Svetlana mõtles natuke ja arvas, et kui võimalik, läheks uuesti. „Ma ei kahtese midagi, kuigi seal olles oli koduigatsus ja füüsiliselt raske töö. Edaspi-digi tahaks reisida, elu nautida ja midagi põnevat teha!“ oli Airi sõbratar ja reisikaaslane kindel.Raamatu autorini jõudes tundsin, kuidas kogu tema energia, sära ja heasoovlikkus hakkab ka minusse voolama. Lihtsalt ja avalalt naeratades ütles Airi, et Eesti inimesed kar-davad naeratada, Austraalias ja mujal maailmas seda hirmu

ei ole: “Inimesed on avatud, nen-dega on lihtsam suhelda. Osa lu-gusid on aga sel-lised, mis lihtsalt juhtuvad, nagu oleks kusagil üleval juba ette paika pandud. Näiteks paned end tööbüroosse kirja ja järgmisel nädalal helistatakse, et kas te ei tahaks Elton Johni kingi minna sorteerima,“ tõi ta näite, kuidas elu ise uusi ja ootamatuid või-malusi pakub.Raamatu kirjutamist nimetas autor asjade loomulikuks käi-guks. „Olen kümme aastat aja-kirjanduses olnud ja kirjutamine on minu elu loomulik osa. Blo-gimine ja erinevate ajakirjade jaoks artiklite kokkusobitamine paneb endas selgusele jõudma - kirjutad mõne asja läbi ja see-järel näed seda uutmoodi. Raa-mat on tagasipeegeldus elust ja sealt saab Aussisse reisiv noor palju praktilisi nõuandeid. Kõik on tõsi, aga see üks känguru, kes raamatus oma lugusid rää-gib... las igas päevas olla killuke fantaasiat.“ Kirjutamisprotsessi võrdles ta lapse sünnitamisega. „Kui lõpuks valmis sain, siis oli tühi tunne. Kirjutamist ja ümberkir-jutamist ja toimetamist jätkus veel kolmeks kuuks. On meeldiv, et nii palju sõpru ja tuttavaid on tulnud esitlusele ‒ tundub, et raamat tuli kui terve laps,“ oli Airi Ilisson-Cruz rõõmus ja ele-vil. Lugejale võiks „Minu Austraa-lia“ silme ette tuua autori lap-sepõlve lemmikraamatu ‒ Teet

Kallase „Heliseb, kõliseb“, mil-lest Airi Ilisson-Cruz inspiratsi-ooni ammutas: „Kellele meeldib Kallase raamat, sellele võib ka minu raamat huvi pakkuda.“Autori sõnul oli ka enne reisile minemist tema elus kõik korras, aga hing ihkas midagi, mida ta sõnadesse ei suutnud vormida. Peale pikki rännakuid erinevais maades ja elamist võõrsil sai selgeks, mida hingerahu saavu-tamiseks tarvis. „Nüüd on mul hingerahu, mees, imearmas tü-tar ja raamat ühest eluetapist,“ sõnas Airi Ilisson-Cruz täis rahu-lolu.„Austraalias on hea elada, aga minu päriskodu on Hiiumaa. Ükskõik kus maailmas sa paras-jagu ringi kondad, ikka on soe teada, et on olemas see päris oma koht, kuhu minna,“ oli hiid-lanna siiralt õnnelik. Teekond, mille eesmärki ta tagantjärgi tunnetas, on ringiga koju tagasi jõudnud. Kui üks spiraali keerd saab täis, siis algab järgmine.

Helja Kaptein Hiiu Leht, 31.07.2009

Hiiumaa tüdruk ja juba kooliajal Hiiu Lehe kaastöölisena alustanud ajakirjanik Airi Ilisson-Cruz sai valmis oma esimese raamatu „Minu Austraalia“, mis räägib autori eneseotsinguist maakera kuklapoolel.Airi Ilisson-Cruz esitles raamatut, mille sisuks Austraalia avastamine läbi isikliku kogemuse, juuli lõpu esmaspäeval Tallinnas Lost Continen-di nimelises kohvikus. Esitlusele jõudes üllatas, et ruumikas „ausside kõrts“ hakkas kitsaks jääma rahvamassile, kes esitlusele oli kohale tulnud.

Airi Ilisson-Cruz poseerib pärast edukat raamatu esitlust talle kingitud lillesülemite keskel. Foto: Ervin Cruz

Raamatut on võimalik tellida kirjastuse Petroneprint kodu- lehelt www.petroneprint.ee

6 “MEIE KODU” 16. september 2009

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping ning sellest lähtuvad hilisemad kokkulepped

1939. aastast kujunes Eesti ajaloos üks saatuslikumaid 20. sajandil. 23. augustil 1939 sõl-misid kaks totalitaarse režiimiga riiki ‒ NSV Liit ja Saksamaa mit-tekallaletungi lepingu, mille sa-laprotokollis määrati ära huvi- sfäärid. Vastavalt kokkuleppele kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu huvisfääri. NSV Liidu ja Saksamaa vahe-lise mittekallaletungi lepingu salajase lisaprotokolliga jagati Ida‒Euroopa huvisfäärideks ning sellest lähtuvalt läks Eesti NSV Liidu huvisfääri. Saksamaa, kindlustanud oma seljataguse, alustas 1. septembril 1939 sõja-tegevust Poola vastu ning 17. septembril liitus temaga NSV Liit. Alanud sõjas kuulutas Eesti Vabariik end koheselt erapoo-letuks riigiks ning teatas oma eemalejäämisest sõjalisest kon-fliktist. Samuti loobuti nii täieli-kust kui ka osalisest mobilisat-sioonist. Mobilisatsioon poleks küll praktiliselt midagi muut-nud, kuid kaasnenud oleksid rahvuslik‒riikliku iseteadvuse tõus ning rahva ja relvajõudude suurem valmisolek rahvusvahe-liseks kriisisituatsiooniks.Pärast edukat sõjakäiku Poo-lasse suunas NSV Liit oma huvi Balti riikidele. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastasti-kuse suhtlemise aluseks oli 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuleping. Sel-les lepingus kinnitas Nõuko-gude Venemaa Eesti suverään-sust. Samuti toimisid kahe riigi vahelised diplomaatilised, kau-banduslikud ja kultuurilised suhted. Selle taustal oleks NSV Liidul olnud rahvusvahelisel areenil raske põhjendada Eesti vastast agressiooni. NSV Liidule oli aga väga oluline realiseerida oma nn. ettenihutatud kaitse doktriini. Sellega oleks hoitud kontrolli all Läänemeri ning üht-lasi saadud ülemvõim ka Soome lahes. Selleks oli kaks võimalust: rajada sõjaväebaasid Balti riiki-desse ning seejärel kaugemas tulevikus need riigid okupee-rida või asuda otsese sõjalise agressiooni teele. NSV Liit valis oma edaspidiseks tegevuseks esimese variandi, st. baaside ra-jamise.Kuna üks riik ei saa viia nii-sama, ilma otsese sõjategevu-seta, oma sõjaväebaase teise suveräänse riigi territooriumile, siis pidi NSV Liit selleks leidma ajendi. Eesti puhul kasutati ära seda, et 14./15. septembri öö-sel randus Tallinnas Poola all-veelaev „Orzel”, mis hoolimata interneerimisest ööl vastu 18. septembrit põgenes. Nõuko-gude pool hakkas Eestit kohe süüdistama Poola allveelaeva põgenemisele kaasaaitamises.19. septembril teatas NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov Eesti saadikule Mos-

kvas Rei’le, et NSV Liit paneb „Orzeli” põgenemise eest vas-tutuse Eestile ja Punalipuline Balti Laevastik (PBL) hakkab allveelaeva otsima kogu Soo-me lahes. Seega oli kehtestatud mereblokaad, millega kaasnes Nõukogude laevade sissetung Eesti territoriaalvetesse ja tema rannikuala tulistamine.22. septembril 1939 sõitis vä-lisminister Selter Moskvasse, et sõlmida NSV Liiduga uus välis-kaubandusleping. 24. septemb- ril toimunud kohtumisel NSV Liidu Rahvakomissaride Nõuko-gu esimehe ja ühtlasi ka välisas-jade rahvakomissari Molotoviga teatas viimane, et kaubandus-lepingut uuendatakse ainult sel juhul kui Eesti nõustub Nõuko-gude sõjaväebaaside paiguta-misega oma riigi territooriumi-le. Molotovi väitel ohustas Eesti neutraliteedipoliitika NSV Liidu julgeolekut ning seadis ohtu nende sõja- ja kaubalaevastiku Läänemerel ning otseselt ka Leningradi. Lisaks sellele teatas Molotov, et 1920. aasta rahule-pingu tingimustest ollakse üle kasvanud ning nüüd on tege-mist sõjaliselt ja majanduslikult võimsa suurriigiga kelle huvide-ga tuleb arvestada. Sellest läh-tuvalt oli NSV Liit otsustanud saavutada Eesti valitsuse nõu-soleku sõjalise või vastastikuse abistamise pakti sõlmimiseks, millega kaasneks NSV Liidu õi-gus omada Eesti territooriumil laevastiku ja lennuväe tugi-punkte või baase. Sõjaväebaa-side loomine Eestis loodeti vor-mistada ametlikult vastastikuse abistamise paktina. Kuna Eesti välisministril pakti sõlmimiseks volitusi polnud, pöördus Selter tagasi Tallinna.Kujunenud olukorda arutasid 25.‒26. septembril Eesti valit-sus ja parlamendi komisjonid. Moskvasse läbirääkimistele ot-sustati saata komisjon koossei-sus Karl Selter, August Rei, Jüri Uluots ja Ants Piip.Näinud ära Eesti poole leige reaktsiooni Moskva poolt esi-tatud süüdistustele, fabritseeriti intsident Nõukogude kaubalae-va „Metallist” torpedeerimisest tundmatu allveelaeva poolt. Nõukogude poole süüdistuste põhjal uputati nimetatud laev 27. septembril kell 18 Narva la-hes ning 5 meeskonnaliiget jäi kadunuks. Eesti poole väitest, et laev lahkus Eesti territoriaalve-test alles kell 18.40 ning mingit plahvatust ei kuuldud, ei tehtud välja.Samal ajal algasid sõjalised jõudemonstratsioonid Ees-ti piiril. 25.septembril algasid Nõukogude lennukite luure-lennud Eesti kohal. Septembri jooksul koondas Punaarmee piirile võimsa löögirusika. Sõjalise ähvarduse haripunkt langes aga aega kui Eesti dele-gatsioon saabus Moskvast taga-

si konsultatsioonidele valitsuse-ga. Sel ajal sai rahvale selgeks, et riigi iseseisvus ja Eesti rahva saatus on kaalul. Läbirääkimiste kestel tegid NSV Liidu luure- ja pommituslennukid madallende üle Tallinna majade katuste nii, et aknaklaasid klirisesid ja ma-jaseinad värisesid. Lennukite ülelennud toimusid nii mada-lalt, et neid oleks saanud lasta jahipüssist. Nende tulistamine oli aga politsei ja Sõjavägede Staabi poolt rangelt keelatud. Hoolimata Eesti esindajate protestidest NSV Liidu mere- ja õhujõud jätkasid Eesti piiride rikkumist.26. septembril sai Leningra-di Sõjaväeringkonna staap NSV Liidu kaitserahvakomis-sari Vorošilovi direktiivi, milles nõuti sõjaväeringkonna vägede koondamist Eesti ja Läti piiri-le ning selle lõpuleviimist 29. septembriks. Kavandatava ope-ratsiooni koondnimetuseks sai „Vulkaan”. 28. septembril andis Lenin-gradi Sõjaväeringkonna juha-taja Meretskov käsu viia PBL täielikku lahinguvalmidusse. Aluseks võttes Leningradi Sõja-väeringkonna juhataja käsku operatsiooni „Vulkaan” kohta, andis PBL juhataja Tributs oma-korda välja käskkirja, millega määrati laevastiku ülesanded juba konkreetsemalt. Operat-siooni ”Vulkaan” oletatavaks alguspäevaks - 29.septembriks - oli Eesti piiridele koondatud 15 laskurdiviisi, 2 ratsaväedivii-si, 7 tankibrigaadi ja 1 laskur-kuulipilduja brigaad. Kokku oli neis üksustes 300000 võitlejat, 2760 suurtükki, 2077 tanki, 243 soomusautot. Punaarmee ka-vatses iga juhul siseneda Eesti territooriumile, sõltumata Eesti valitsuse otsusest.Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping, mis on tuntud rohkem kui nn. baaside leping, kirjutati Mos-kvas alla 28. septembri 1939. Le-ping sõlmiti 10 aastaks ning kui kumbki lepingupooltest lepin-gust ei loobu, siis pikenenuks see automaatselt veel 5 aastaks. Eesti lubas kindlustada NSV Lii-dule õiguse omada Saaremaa ja Hiiumaal ning Paldiski linnas laevastiku baase ja lennuvälju. Vastavad territooriumid, sa-muti ka Eestisse paigutatavate Nõukogude maa- ja õhuvägede rangelt piiratud kontingent tuli kindlaks määrata erilepetega. Selle lepinguga pandi alus Ees-ti omariikluse hävitamisele ja tema okupeerimisele ning an-nekteerimisele NSV Liidu poolt mõned kuud hiljem. Pärast pakti sõlmimist seisis ees täiendavate erilepete sõl-mimine, millega hakkasid tege-lema sõjaväelised komisjonid. NSV Liidu sõjalist komisjoni juhtis Leningradi Sõjaväering-konna juhataja Meretskov.

Minu nimi on Eve Kubi, elan Eestis ning õpin Tartu Ülikoolis Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis doktoriõppes ajalugu. Minu kitsam huvi on sõjaajalugu ning eriti II maailmasõda.Olen viimase paari kuu jooksul lugenud läbi kõik (1949 - 2007) Eestis saada olevad digiteeritud ”Meie Kodu” numbrid ja imetlenud seda, kuidas maakera kuklapoolel on suudetud eestlust hoida läbi aastakümnete. Huvi ajalehe vastu tekkis seoses sellega, et minu va-navanaisa major Rudolf Martinson asus sõja lõppedes elama Aust-raaliasse ning seoses sellega tekkis soov ka lihtsalt teada saada, mil-lest kirjutas sel ajal sealsete eestlaste ajaleht.Neid vanu numbreid lugedes aga lõi peast läbi üks mõte: avalda-da Teie ajalehes artikkel sõjaväelistest läbirääkimistest Tallinnas ok-toobris 1939 (vt paremal). Minu vanavanaisa major Rudolf Martin-son, kelle surmast kaugel maal möödus sel suvel juba 50 aastat, ei suhtunud neisse sündmustesse kuigi hästi ning tegelikult rohkem temale ongi see artikkel pühendatud...Austraalias peaksid elama minu vanaonu (vanaema venna) Ilo-Hil-lar Martinsoni järeltulijad.Mis puutub minu vanavanaisasse, siis tean temast väga vähe. Minu vanaema, Rudolfi vanem tütar Virve, suri siis kui olin alles 14 (1980. a). Olen vanavanaisa kohta uurinud vanatädi Helve käest ja ERA-s asu-vast arhiivitoimikust. Sõja-aegsest teenistusest on ülevaade lünklik, sest ma pole Saksamaalt veel andmeid saanud.Rudolf Martinson sündis 23. jaanuaril 1893 ning ühes oma eluloo-kirjelduses on märkinud rahvuseks lätlane. Üks tema vendadest oli Läti Vabariigis piirivalveohvitser. Abikaasa Ella Saral-Martinson oli esimese eestlasest veterinaariateaduste doktori professor Karl Saral’i õde. Lapsed Virve‒Milli (04.02.1924), Ilo‒Hillar (12.01.1925) ja Hel-ve‒Marta. Tsaariarmeesse astus Rudolf Martinson 15. jaanuaril 1916 ‒ tege-mist oli Läti polguga. Õppinud Gatšina lipnikute koolis ning sealsa-mas läbinud ka kuulipildujate kursuse. Ohvitseriks sai 20. detsemb-ril 1916. Eesti armeesse registreerus 2. märtsil 1918 ja teistkordselt mobilisatsiooniga 20. novembril 1918. Teistel andmetel Eesti armees alates 30. jaanuarist 1919. Eesti Vabadussõja lahingutes osales 12. - 25. aprillini 1919, sai haavata ning evakueeriti. Lahingutest osa võt-nud: 2. jalaväe polgu juurde komandeerituna Saloschje küla juures, Kalkutina ja Parkanova külade hõivamisel 1., 18. ja 20. aprillil 1920; 7. jalaväe polgu juurde komandeerituna Kalktina küla juures 25. aprillil 1919. Haavatud šrapnelli kuuliga paremat silma kulmust (kergesti) Kalkutina juures 25. aprillil 1919. Autasustatud Eesti Vabadussõja Mä-lestusmärgiga. Lõpetanud Eesti sõjaväe ohvitseride kursused (1930 roodu- ja pataljonikomandöride kursused). Tegevuse eest Kaitselii-dus autasustatud 20. veebruaril 1935 IV klassi Kotkaristiga. 1937 sai seoses vanusega majoriks. Arvati reservi Tartu sõjaväeringkonnast 25. oktoobril 1940 majori auastmes. Pärast reservi arvamist elas Tar-tus ja töötas majavalitsuses. Sõjaväes olnud sõjaväeringkonna kohtu liige ning pataljoni aukohtu liige.Pärast sõjategevuse Eestisse jõudmist 1941 asus võitlusse punas-te vastu. Juhtinud vähemalt kahte politseipataljoni: algul 34. polit-seipataljoni, mis kirjade järgi kohe likvideeriti ja 36. politseipataljo-niga liideti ja hiljem juhtis 286. pataljoni, mis tegutses Leedus 1943. aasta suve lõpul. Sealt viidi nad rindele Neveli alla, kust väidetavalt naases ca kolmandik isikkoosseisust.Teised andmed sellest: Teada on niipalju, et Rudolf Martinson oli 1942. aasta maikuuni 34. politseipataljoni ülem, mais liideti 34. pa-taljon 36.pataljoniga ja ametlikel andmetel sai 36. politseipataljoni ülemaks major Renter. Mingitel andmetel aga oli selle ülemaks siiski major Martinson. Osadel andmetel teda seal polnud. Ka ei ole teda 36. politseipataljoni ohvitserkonna kirjas. Ka tundub olevat 34. po-litseipataljoni puhul ekslik väide, et liideti 36. politseipataljoniga pärast formeerimist. Detsembris 1941 oli Võru Kaitseüksuse ülem. Olevat liidetud hoopis seepärast, et formeerimine jäi pooleli, sest ei saanud koosseisu täis. Seejärel ilmuvad järgmised andmed alles aasta hiljem, mais 1943. Ta määrati 286. politseipataljoni ülemaks ja üksus, mis koosnes 632-st eesti välipolitsei ametnikust, saadeti 20. juulil 1943 Leedu suunas võitlusse partisanidega. Seal olid nad 11. septembrini 1943. Ajavahemikus 20. september kuni 23. oktoober 1943 olid nad sama töö peal Valgevenes ja alates 24. oktoobrist kuni 6. novembrini 1943 Idritsas operatsiooni „Heinrich“ raames. 7. no-vembrist 1943 kuni 15. veebruarini 1944 olid nad Neveli rindel. Kind-lalt oli ta pataljoni ülemaks veel 1. jaanuaril 1944. Õhku on jäänud aga küsimus, mida ta tegi ajavahemikus mai 1942 kuni mai 1943 ja pärast Neveli rinnet 1944. aasta algusest.Jõudnud välja Neuhammerisse, auastmelt oli Sturmbannführer. Oli ka Zedelghemi vangilaagris Belgias. Kuna teda ei figureerinud di-viisi ohvitserkonnas, siis on tõenäoline, et ta oli tagavararügemendis. Sellele viitab ka Zedelghemi laager. Alustas koos poja Ilo-Hillariga teekonda Austraaliasse laeval „Ge-neral Black“ 29. mail 1949 Itaaliast Naples’i sadamast ja maabus Melbourne’is 25. juunil 1949, kus 27. juunil 1959 ka suri.

Parimate soovidega,Eve Kubi, e-post: eve.kubi@mail.ee

Kiri Eestist

7“MEIE KODU” 16. september 2009

VALEV KONGAS’tMälestame kurbuses armast

Südamlik kaastunne perekonnale

Ristipoeg Jaak ja Pamela Raudsepp USAsAlver ja Gony Roika Kanadas

ARNO TÜRNO

Igavesele puhkusele läks meie hea sõber

Teda mälestavad Juta ja Evald Mõisa

LEIDA KULLMälestus Sinust ei kustu

IgatsusegaIlo, Allan, Amanda, Ann, Natalie, Luke, Morgan,Lumi, Bianca, Aaron, Chantal

10.06.1920 - 17.09.2005

Puhka rahus!

TänuavaldusTäname südamest kõiki sõpru ja tuttavaid, kes tulid nii roh-

kel arvul igaviku teedele saatma meie armast Valev Kongas’t. Täname ka rohkete lillede, kaastundeavaldus kaartide ja lo-hutussõnade eest.

Eriline tänu õpetaja Meelis Rosmale südamliku ja meelde-jääva matusetalituse eest.

Täname T.E.S. ”Koit” Segakoori, et nad tulid oma lauluga Valevit saatma, ja südamlike järelehüüete eest.

Tänutundes,Marge ja Helga perega

Mereväega seotud küsimuste lahendamiseks moodustati aga eraldi komisjon Sõjalaevastiku rahvakomissari asetäitja Issa-kovi juhtimisel. Eesti delegatsi-ooni juhtis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Reek. Delegatsioonide läbirääkimi-sed toimusid 2.‒10. oktoobrini Tallinnas ning olid rasked ja pin-gelised. Punaarmee esindajatel üksikküsimustes alternatiivseid variante ei olnud. Kuna poliiti-kud oli saavutanud kokkuleppe baaside paigutamise suhtes, siis Nõukogude sõjaväelased tundisid end juba peremeeste-na ja arvasid, et kõik nende soo-vid kuuluvad täitmisele, nen-de üle ei vaielda ja kõigis küsi-mustes kuulub otsustamisõigus neile. NSV Liit ignoreeris lepin-gu seisukohti ning kavandas oma relvajõudude paigutamist mitmele poole Eesti territoo-riumile. Kui Eesti pool püüdis läbirääkimistel kaitsta enda seisukohti paktile ja konfi dent-siaalsele protokollile viidates, siis Punaarmee esindajate jaoks oli leping formaalse tähtsusega paber. Punaarmee juhtide arva-tes pidi nii väikese riigi puhul, nagu seda oli Eesti, baaside lä-hitagalaks olema kogu riigi ter-ritoorium. Keeruliseks kujunenud läbi-rääkimiste tulemusel jõuti 10. oktoobri õhtuks kokkuleppe allakirjutamiseni. Kokkuleppe lisadeks olid Eesti Vabariigi vä-lisministri Selteri deklaratsioon ning kindralleitnant Reek’i ja 2. järgu armeekomandöri Me-retskovi ühisavaldus. Ainsana keeldus protokollile alla kirjuta-mast kolonel Maasing. Mereväega seotud küsimused lahendati seitsme salajase pro-tokolliga. Need sõlmiti 11. ok-

Eve Kubi artikli täispika versiooni leiab Austraalia eestlaste kodulehelt aadressil:

www.eesti.org.au

toobril ning neile kirjutasid alla Eesti poolt komisjoni esimees kindralleitnant Reek ja mereväe juhataja kaptenmajor Santpank ning NSV Liidu poolelt NSV Liidu mereväekomisjoni esimees, Sõjalaevastiku rahvakomissari asetäitja Issakov ja 2. järgu fl ag-man Alafuzov.10.-11. oktoobril allakirju-tatud protokollides täpsustati baasivägede sissetoomisega seotud küsimusi ning Punaar-mee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. Maavägede baasid lubati rajada Saare- ja Hiiumaale, Haapsalu ja Paldis-ki ümbrusesse. Lennuväljade ehitamiseks eraldati sobivad alad Saaremaal, Haapsalu ja Paldiski piirkonnas, Kuusiku ja Kehtna mõisa maadel. Merejõu-dude kasutusse anti sadamad ja reidid Saaremaal (Kõiguste, Kuressaare laht, Mõntu, Kihel-konna laht, Tagalaht, Küdema laht), Hiiumaal (Kärdla) ja Pal-diski piirkonnas (Pakri laht). Sa-muti sai Nõukogude Liit õiguse rajada oma laevastikubaaside kaitseks ranna- ja õhukaitse pa-tareisid, vaatlus- ja sideposte. Lisaks baaside vahetule ümbru-sele lubati samalaadseid rajatisi paigutada ka Sõrve, Harilaiu, Ninase ja Pammana poolsaa-rele Saaremaal; Sõru, Kõpu, Tahkuna ja Sääre poolsaarele Hiiumaal ning Pakri saartele ja Pakri poolsaarele. Nõukogude sõjajõudude sisenemine pidi vastavalt sõl-mitud lepingutele algama 18. oktoobril 1939.

Eve Kubi

Autor õpib Tartu Ülikoolis Aja-loo ja Arheoloogia Instituudis

doktoriõppes ajalugu

Ülemaailmse Eesti Kesk-nõukogu stipendiumite komis-jon annab välja 30 stipendiumi 2009/10 õppeaastaks. Mää-ratud stipendiumid on kõik $1500 suuruses (ca 16,000 EEK), kogusummas $45,000 ja tule-vad investeeritud Linna fondist. Fond lubab tarvitada vaid sis-setulekut. Komisjon koosneb kolmest liikmest ning koosseis võib olla erinev igal aastal. Sel aastal moodustasid komisjoni üks keskkooli õpetaja ja kaks diplomeeritud inseneri, kes vaa-tasid läbi 122 taotlust. Komisjon kahetseb, et ei olnud võimalik rahuldada rohkem taotlusi.

ÜEKN stipendiumid 2009-2010

Statistiliseks infoks on huvitav tähele panna, et stipendiumite saajatest oli meesõpilasi vaid 33% ehk 10 isikut..Sel aastal on õpilased kõrg-kooli valikul eelistanud Eestit. Sügisel siirduvad 18 kas Maaüli-kooli või Tartu Ülikooli, neli soo-vivad õppida Tallinnas. Kaheksa noort siirduvad välismaale, kes täienduskursustele või täisma-huga õppe-programmi. Neist kaks USA-sse, kaks Saksamaale; Taani, Hollandisse, Inglismaale ja Rootsi vaid üks isik. Komisjonile näis, et sel aastal on haridusteel kõrgemale liiku-mine märgatav ‒ 30-st õpilasest

on seitse doktoranti, 13 jätka-vad õpinguid magistriõppes ja 10 taotlevad bakalauruse kraa-di.Mis puutub erialade valikus-se, siis viis on arstiteaduses ja kaks veterinaaria alal, 12 õpi-last on valinud teaduskonnaks midagi ‘maaga seotud’ nagu piimandus, põllumajandus, me-rebioloogia ja metsandus.ÜEKN-i juhatus soovib edu noortele hariduse teel, olgu siis Eestis või väljaspool.

Koostanud: Ylo Anson, ÜEKN abiesimees

Täiendanud Iri Luts

Eesti Vabariigi Valitsuse juu-res tegutsev Rahvuskaaslaste programmi nõukogu vaatas oma koosolekul 2009-09-03 läbi teises taotlusvoorus saabunud 22 toetuste taotlust ja otsustas osaliselt või täies mahus toeta-da 15 projekti kogusummaga 342 945 krooni. Toetatud projektid:1. EELK Helsingi Appila Kogu-dus, eestikeelse kogudusetöö juubeliraamat ‒ 20 000 EEK.2. Kooriühing Siller, kontsertide korraldamine ‒ 17 000 EEK.3. Toronto Eesti Seltsi Täiendus-koolid, kodulehekülg ‒ 30 000 EEK.4. Jõekääru Suvekodu Selts, eesti keele õpe ‒ 30 000 EEK. 5. Kotkajärve Metsaülikooli al-bum ‒ 17 000 EEK.

Rahvuskaaslaste programmi teise taotlusvooru otsused 2009

6. Stockholmi Eesti Lasteaed Pääsuke, 40. a. juubel ‒ 24 000 EEK.7. Krimmi Eesti Kultuuriselts, eestlaste õpetamine ‒ 8 200 EEK.8. Eesti Muinsuskaitse Selts, ümberasujate mälestuse jääd-vustamine ‒ 15 000 EEK.9. Eesti Laste Abistamisühing Göteborgis, laste suvekodu ka-tuse remont ‒ 30 000 EEK.10. ÜEKN ja ERKÜ ajaloo kirjuta-mine ‒ 60 000 EEK.11. Ene Rämmeld ja Liina Kee-vallik, dokumentaalfi lm „Wiiral-ti unenägu“ ‒ 32 545 EEK.12. Krimmi Eestlaste Tugiselts, kontorikombain ‒ 4 200 EEK.13. Krimmi Eestlaste Tugiselts, reisid juubelite tähistamisele Krimmis ‒ 2 000 EEK.

14. Välis-Eesti Ühing, kodule-hekülje koostamine ‒ 10 000 EEK.15. Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu, Elmar Nyma-ni arhiiv ‒ 33 000 EEK.

Tervitustega!Aho Rebas,

ÜEKN Esindaja Eestis, Haridus- ja teadus-

ministeeriumi nõunikTõnismägi 11,

15192 Tallinn, Eestie-post: aho.rebas@hm.ee

telefon +372-7350317, mobiil +372-5052030

www.eesti.ee/rahvuskaaslased

8“MEIE KODU” 16. september 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113 Eesti Selts (02) 9212 2373

Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 17. septembrilSESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Ka-vas video Laulu- ja tantsupeo lõpp osad.Laupäeval, 19. septembril:Paabulind: Sõrve Sõprade pidulik tu-luõhtu Eesti Majas kell 18.30. Pile-ti-info Aino Matwisyk 0409 658 591, matwisyk@bigpond.com.auEsmaspäeval, 28. septembril:National Maritime Museum’is, Bathurst St., toimub kell 10.00-12.30 ettekanne ”The Emergence of Estonia”. Referaati-dega esinevad Maie Barrow, Terry Kass ja Külliki Poole. Osavõtt $39.00.Laupäeval, 3. oktoobril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Reedel, 9. oktoobril:Esto dinner at Estonian House from 6.30 pm. Please contact Mick Nelson on 02 9874 2876 or micknelson1@bigpond.com Pühapäeval, 18. oktoobrilEesti Seltsi korraldusel vastuvõtt ja koh-tumine Eesti Majas kell 14.30 eesti sport-lastega, kes osalevad veteranide maail-mamängudel. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 25. oktoobrilSES Kunsti- ja Käsitööringi traditsioonili-ne aastapidu kell 13.00 Eesti Majas.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 20. septembril:Ürituste kuhjumise tõttu kavandatud Eesti Sõjaveteranide Liidu kuukoosolek Thirlmeres jääb ära.Laupäeval, 26. septembril:TES ”Koit” 60. aastapäeva koosviibimi-ne kell 16.30 Thirlmere Eesti Majas.

CANBERRALaupäeval, 10. oktoobril:Lõbusa kallakuga pealelõuna St. Pe-tersi kiriku pühapäevakooli ruumis kell 14.00. Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

BRISBANESeptembris ja oktoobriskokkusaamisi ei ole. Järgmine üritus on ”Kirjanduslik Kadripäev” novembris. Info järgneb.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Neljapäeval, 24. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas. Peapiiskop Andres Taul külastab kogudust. Kõik teretulnud. Palume kaa-sa võtta taldrik suupistetega. Kohvilaua korraldavad kogudus ja seeniorid.Laupäeval, 3. oktoobril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 8. oktoobrilPäevane väljasõit kell 9.00 Eesti Majast.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSLÄTI KIRIKUS pühapäeval, 20. septembril kell 14.00. Sydney Jaani koguduse 75. aastapäeva pidulik peapiiskoplik juma-lateenistus armulauaga, õpetaja Meelis Rosma introduktsioon. Teenivad pea-piiskop Andres Taul, praost Colvin Mac-Pherson, õpetaja Andres Palm, õpetaja Meelis Rosma. Laulab ühendkoor. Järg-neb kohvilaud Läti kogudusemaja saalis, 30 Bridge Road, Homebush.CANBERRAS pühapäeval, 27. septembril kell 14.00 peapiiskoplik jumalateenistus St. Petersi kirikus. Armulaud. Teenivad peapiiskop Andres Taul ja õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast juma-lateenistust kohvilaud kirikusaalis. KIRIKUSAALIS jumalateenistus armulau-aga pühapäeval, 4. oktoobril kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 11. oktoobril kell 13.30. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSKolmainupüha jumalateenistus toimub pühapäeval, 20. septembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse 60. aastapäeva jumalatee-nistus on pühapäeval, 18. oktoobril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja An-dres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Kogudus pühitseb oma 60. aasta juube-lit pühapäeval, 4. oktoobril kell 14.00 St. John kirikus. Sel puhul teenivad meid kü-lalisõpetaja Horst Sauer ja meie õpetaja Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

ADELAIDEReedel, 18. septembril:Esto Pub Thriller Night kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 20. septembril:Kolmainu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikusKolmapäeval, 23. septembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 23. septembril:Peapiiskop Andres Tauli vastuvõtt kell 14.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 5. oktoobril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 7. oktoobril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 12. oktoobril:Kunsti - ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 12. oktoobril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

PAREMALE: 1. Isetöötav 6. Riietuse osa 8. Vaimurikas 9. Ähmane, tuhm10. Naha pinnamuster12. Neelduma, sisse14. Rämps15. Linn Eestis18. Linn Itaalias20. Värske, uudne21. Köida23. Muhamedi vaimulik24. Mittetervikuna25. Hooletusse jäetud olek26. Kreeka täht28. Dublikaat31. Närimisaine Lõuna-Aasias32. Rohkem33. Uimastama34. Eestipärane mehenimi35. Lai, ruumikas

ALLA: 1. Eeldama 2. Tuimasti 3. Tore, tubli, murd. 4. Vaiksem 5. Eriomadus 6. Austama 7. Jalats11. Ignoreeris12. Tera13. Sõnu mõnitavalt kordama16. Ühendriikide osariik17. Kõrvaline nurk, sopp19. Minemine22. Eesti meel ja kombed26. Tee27. Peenekstampimise nõu29. Imbumine30. Väljanägemine31. Lahtine karusnahkne krae

LAHENDUS NR 2395

PAREMALE:

1. Tarve 6. Sabat 9. Arusaam10. Uusik11. Rolli12. Tubin13. Tulusus15. Ttt17. Osis18. Karuse19. Ebard20. Illuka22. Keha24. See25. Keermed26. Otsak27. Riisa28. Leedu29. Sademed30. Madis31. Eoski

ALLA:

2. Arukus 3. Vaikus 4. Erk 5. Askus 6. Sarikad 7. Amon 8. Allots12. Tumba13. Topis14. Lible15. Tulem16. Terad18. Kreek19. Ekstaas21. Lesima22. Kreedo23. Heidik25. Kalev26. Ossi28. Lee

1 2 3 4 5 6 7

8 9

10 11 12 13

14

15 16

17 18 19

20 21 22 23

24

25 26 27

28 29 30

31 32

33

34 35

RISTSÕNAD nr 2396