EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE … Lisa I... · Kotzebue ja Põhja puiestee ristmiku kolmnurk-väljak on läbivate käigusuundade ristumiskoht. Selline sõlmpunkt loob võimaluse

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE MAASTIKUARHITEKTUURNE

PÕHIPROJEKT

KÖIDE III MAASTIKUARHITEKTUUR

TÖÖ NUMBER: 1504PP

ASUKOHT: TALLINN

TELLIJA: Riigi Kinnisvara AS

PEAPROJEKTEERIJA: AS Amhold

TÖÖVÕTJA: OÜ Kino Maastikuarhitektid

Reg nr. 11651999

Riia 47-2, 50406 Tartu

Vastutav spetsialist: Karin Bachmann

volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Tel: 5348 7656

E-post: [email protected]

STAADIUM: põhiprojekt

KUUPÄEV: 01.03.2016

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE MAASTIKUARHITEKTUURNE PÕHIPROJEKT (1504PP) OÜ KINO MAASTIKUARHITEKTID. Projekteerijad: M. Traks, K. Bachmann, U.M.Pärtel

2 A-0 EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE MAASTIKUARHITEKTUURSE PÕHIPROJEKTI

EHITUSKIRJELDUS, KÖIDE III MAASTIKUARHITEKTUUR

1 ÜLDOSA 4

1.1 Üldandmed 5

1.1.1 Töö nimetus ja number 5

1.1.1.1 Ehitis 5

1.1.1.2 Kinnistu 5

1.1.2 Tellija, arhitektuurse osa projekteerija 5

1.1.3 Projekteerijad 6

1.1.3.1 Maastikuarhitektuurne osa 6

1.1.4 Eelprojekti ja põhiprojekti andmed 6

1.2 Alusdokumendid 6

1.2.1 Lähteandmed 6

1.2.1.1 Eritingimused, geodeetilised uuringud, normdokumendid 6

1.2.2 Territooriumi katendid 7

1.2.2.1 Autoteede ja parklate katendid 7

1.2.2.2 Jalgteede katendid 7

1.2.3 Olemasolev ja kavandatud taimestik 7

1.2.3.1 Säilitatavad taimed ja nende kaitse 7

1.2.3.2 Kõrghaljastus 8

1.2.3.3 Konteinerhaljastus 8

1.2.3.4 Hoovihaljastus 8

1.2.3.5 Restialune madalhaljastus 8

1.2.3.6 Üldnõuded istikutele ja istutamine, projekteeritud haljastuse kaitse kasvuajaks ja kasvavate puude kaitse ehitustööde ajal 8

1.2.4 Territooriumi inventar 10

1.2.4.1 Lipumastid 11

1.2.4.2 Pingid 11

1.2.4.3 Platvormid 11

1.2.4.4 Taimekonteinerid 11

1.2.4.5 Prügikastid 11

1.2.4.6 Prügikonteinerid 12

1.2.4.7 Jalgrattahoidjad seinal 12

1.2.4.8 Pollar-rattahoidjad 12

1.2.4.9 Puude kaitserestid 12

1.2.4.10 Väligalerii raam 12

1.2.4.11 Rattapump 12

1.2.4.12 Väravad 13

1.2.4.13 Uksealune rest 13

1.2.4.1 Tuhatoos 13

1.2.4.2 Gaasikapp 13

1.2.5 Rajatised 13

1.2.5.1 Välistrepid 14

1.2.5.2 Sisehoovi trepistik 14

1.2.5.3 Piirdemüür 14

1.2.5.4 Vooluvõtupunktid 14

1.2.5.5 Kastmiskraan hoovis 14

1.2.5.6 Välisvalgustus 14


3 A-0 EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE MAASTIKUARHITEKTUURSE PÕHIPROJEKTI EHITUSKIRJELDUS, KÖIDE III MAASTIKUARHITEKTUUR

1.2.5.7 Välisvideovalve 14

1.2.5.8 Parkla 14

1.3 Haljastus 15

1.3.1 Uusistutused, haljastuse mahud 15

1.3.2 Üldnõuded istikutele, istutamine ja hooldus 15

1.3.3 Projekteeritud haljastuse kaitse kasvueaks 15

1.4 Hooldustööd 15

1.4.1 Arhitektuursete väikevormide hooldus 15

1.5 Keskkonnakaitse 15

1.5.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine 15

1.6 Ehitustööde organiseerimine 16

1.6.1 Üldosa 16

1.6.2 Töökeskkonna meetmed 16

1.6.3 Liikluskorraldus ehitustööde ajal 16

1.6.4 Tööde järjekord 17

1.6.5 Kvaliteedinõuded 17

1.6.6 Muud nõuded 17

1.6.7 Nimitoodete asendamine analoogidega 17

2 LISAD 18

2.1 Asfalti töötlemise tehnoloogia kirjeldus 18

2.1.1 Paigaldusprotsess 18

2.1.2 Nõuded matriits 18

2.1.3 Tehnoloogia eelised 19

2.1.4 Lisainfo 20

2.1.5 Näited 20

2.2 Prügikast 21

2.3 Jalgrattapump 22

2.4 Lipumast 24

2.5 Jalgrattahoidja seinal 25

2.6 Prügikonteiner 26

2.7 Tuhatoos 26




1 Üldosa Projektala asub Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja miljööväärtuslikus asumis. Asukoht on Põhja puiestee ja Kotzebue tänavate ühinemiskohal. Kolmnurkse kujuga krunt on osa arheoloogiamälestisest nr 2628 (asulakoht 13.-16. sajand). Krundi lõunapiir külgneb vahetult Vanalinna muinsuskaitsealaga.

Projekteeritav ala hõlmab krunti Kotzebue tn 1/Põhja pst 7. Projektis käsitletakse Eesti Kunstiakadeemia tulevase õppehoone avalikku ja privaatset väliruumi, sh krundiga vahetult külgnevaid Kotzebue tänavat ja Põhja puiesteed.

Krundil asub kaitsealune vabrikukompleks (ehitismälestis, reg.nr.8200, vastavalt kultuuriministri 13.05.1997 määrusele nr 25). Kompleksi hooned on vaadeldavad ka kaugematest punktidest – Toompuiesteelt, Skoone bastionilt, Tornide väljakult. Läänepoolse naaberkrundi stalinistlik korterelamu on vabriku administratiivhoonega kokku ehitatud, hooned paigutuvad perimetraalselt tänavajoonele, tagasi astub administratiivhoone.

Kunstiakadeemia väliruum jaguneb poolprivaatseks (siseõu) ja avalikuks (Kotzebue ja Põhja pst poolsed väljakud ja hoone ruumiga vahetult liituv avalik tänav). Sisenemist kunstikooli mõjusfääri märgib tavalisest tänavapinnast eristuv katend, mis on aktiivseks koondunud sissepääsude ja märgulise tähtsusega kohtade (nurgaväljak) juures. Kogu kujundus on minimaalne, et jätta võimalused lahti, kuid baasvajadustele (mugav istumine, sotsiaalsed kokkupuutepunktid, jalgrataste parkimine) on tähelepanu piisavalt pööratud.

Peasissekäigu esine väljak on visiitkaart ja kõige aktiivsem, ilmakaarte suhtes soodsa asukohaga tihedalt kasutatav ala. Väljak on kohtumiste tuumikala: tänavat mööda sõitjad-kõndijad, kooli saabujad-lahkujad, poekülastajad. Aktiivse liikumise ja naaberhoone teljele moodustub linnaline paus, mis sisaldab päikest ja pinke. Üle tee asuva suure pargialaga on väljakul istujail visuaalne kontakt, mis teeb võimalikuks väljaku kasutamise eelpostina pargialal peetavatele näitustele, etendustele vms. Väljak on kaetud nn EKA mustriga, markeerides tänava lõikumist kunstikooli mentaalse ruumiga.

Kotzebue ja Põhja puiestee ristmiku kolmnurk-väljak on läbivate käigusuundade ristumiskoht. Selline sõlmpunkt loob võimaluse ruumile pisut teisest perspektiivist vaadata, annab väljakule liikuva mõõtme, sest on igast küljest vaadeldav/igasse suunda vaateid pakkuv. Väljak on jäetud vabaks võimaliku tulevase skulptuuri vms (ajutise) linnainstallatsiooni tarbeks.

Kotzebue tänavaga külgnev väike väljak asub põhjaküljes. Sein on hoone selles osas kahe meetri kõrguseni „tumm“, seega sobib see tudengite tööde eksponeerimise kohaks. Väljak on suviti kohviku õuepikenduseks. Väljakule on pikendatud tänava äärset puuderida kahe üheliigilise puuga, et tekiks side ülejäänud tänavaruumiga.

Sisehoovi jaotab visuaalselt kaheks kaht maja ühendav trepigalerii. Kõrgete hoonete sisehoovis on sügavikus olemise tunne, mida ei ole kuidagi leevendatud, sest EKA peabki olema teine, sopistunud maailm, mis on ülejäänuga küll ühenduses, kuid mitte täielikult



avatud. Olemasolev telliskivimüür EKA ja kortermaja piiril on ette nähtud uuesti laduda (olemasolevale vundamendile).

Hoovi teine osa on igast küljest seintega ümbritsetud ja moodustab välitoa, mida õpilased saavad kasutada töökodade õuepikendusena, puhkuseks, kohtumisteks, õppetundideks, hoovipidudeks jne. Hoovil asuvad kõikmõeldavaid tegevusi lubavad terrassid, kust pääseb hoone lõunaküljel asuvale terrassile.

Hoov on sõltuvalt hoonemahtudest alaliselt ilma päikeseta (välja arvatud müüriäärne koht, kuhu jõuab õhtupäike) ja hoone lõunapoolsed toad alates kolmandast korrusest. Seega on hoovi taimestus kooskõlas võimalustega, et ebaloomulikke olukordi vältida: terrassidel kasvavad kastides (ja hoovi tasapinnas pinnakattesse süvistatud aukudes) mitmesugused vääntaimed.

1.1 Üldandmed

1.1.1 Töö nimetus ja number Eesti Kunstiakadeemia õppehoone maastikuarhitektuurne põhiprojekt. Aadress: Kotzebue 1/ Põhja pst 7, Tallinn OÜ Kino maastikuarhitektid, töö nr 1504PP.

1.1.1.1 Ehitis Nimetus: Eesti Kunstiakadeemia õppehoone Ehitise kasutamise otstarve: 12634 – ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Hoone kasutusviis: IV

1.1.1.2 Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % tootmismaa aadress: Kotzebue 1 / Põhja pst 7, Tallinn katastritunnus: 78408:801:3710 pindala: 4429 m²

1.1.2 Tellija, arhitektuurse osa projekteerija KUU OÜ, Kopli tn 25, 10412 Tallinn.

Vastutav arhitekt: Joel Kopli / Tel: 2511 3300 / E-post: [email protected] /registrikood: 12070262 /

MTR regist nr: EEP002097

Projekteerimise peatöövõtja: Amhold AS, Endla 45a/Tulika 31, 10615 Tallinn




1.1.3 Projekteerijad

1.1.3.1 Maastikuarhitektuurne osa OÜ Kino maastikuarhitektid, reg nr 11651999, Riia 47-2, 50406 Tartu: Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann. Kontaktisik – Karin Bachmann (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistuse nr 099186), tel: 5348 7656, e-post: [email protected]

1.1.4 Eelprojekti andmed EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE EHITUSPROJEKT, töö nr EP1504.

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

„Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn. 1 Tallinnas“ avaliku ideekonkursi lähtetingimused, lisad ja küsimused-vastused

KUU arhitektide poolt koostatud arhitektuurse ideekonkursi võidutöö märgusõnaga ’Linea’ (autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann)

TLPA poolt väljastatud projekteerimistingimused (nr PT208780)

Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud „Projekteerimistöö tehniline kirjeldus“

1.2.1.1 Eritingimused, geodeetilised uuringud, normdokumendid

Muinsuskaitse eritingimused, tekstiilivabriku kompleksi end. “Rauaniit“/“Punane Koit“, ehitusmälestis nr 8200 restaureerimiseks (koostaja: Monika Eensalu, veebruar 2014);

Dendroloogiline hinnang (Kotzebue tn 1/Põhja pst 7 krundi haljastusele). Koostatud: 24.01.204, koostaja Olev Abner (dendroloog);

Hindamisakt/arboristi hinnang (Kotzebue tn 1/Põhja pst 7 krundi haljastusele). Koostatud: 18.02.2014, koostaja: Tõnis Vahi (arborist);

„Kotzebue tn. 1//Põhja pst. 7 ja lähiala puude haljastuslik hinnang“, koostatud 16.06.2015;

Geodeetiline alusplaan, töö nr 21M4103. GeoS.T. OÜ (reg.nr. 10194979)

Kaasava elukeskkonna juhendmaterjal 2012

Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“

Majandus-ja kommunikatsiooniministri 17.septembri 2010. A määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“

RT I 2002, 47, 297 Ehitusseadus

Tallinna linna ehitusmäärus (Tallinna linnavolikogu määrus 06.09.2012 määrus number 21)

Eesti standardile EVS 865:3012 “Ehitusprojekti kirjeldus”

Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“



EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“;

EVS 843:2003 „Linnatänavad“;

Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määrus nr 132, RTL 2004.65.1088 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“;

1.2.2 Territooriumi katendid Projekti mahus on lahendatud ka EKA väliruumiga vahetult haakuv ja lõikuv avalik tänavaruum.

Vertikaalplaneering asub projekti arhitektuurses osas, Köide I.

Kvaliteediklass 1 Jalakäijate ala koormusklass 1 Parkimisala koormusklass 1 Autode liiklemise ala koormusklass 3

1.2.2.1 Autoteede ja parklate katendid EKA väliruumi ulatuses on kogu mittehaljastatud ala kaetud asfaldiga. Asfalti profiil on antud köites I Arhitektuur.

1.2.2.2 Jalgteede katendid EKA väliruumi jalakäijate ala asfaldi pinna liigendamiseks kasutatakse tehnoloogiat nimetusega asphalt-stamping. Mustriga kaetavad alad on antud joonisel MA-1, mustri variatsioonid joonisel MA-8-21. Tehnoloogia kirjeldus on antud projekti lisas nr 1. Katendi profiil on antud köites I Arhitektuur. Asfaltmustrist tuleb enne lõpliku teostust koostada proovitöö. Töö peab näitama ka mustri hajumist. Proovilapi suurus 4x6 m.

1.2.3 Olemasolev ja kavandatud taimestik Juurde tuleb istutada kaks uut puud Kotzebue tn äärde, et jätkuks haljastatud eesaia motiiv. On valitud heledatüveline liik, et tüved mõjuks heleda hoone taustal pigem õhulistena, samas sügavhalli asfaldi taustal kontrastselt. Liik on valitud Tallinna tänava- ja pargipuude soovituslikust nimekirjast. Puudega seonduv peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“.

1.2.3.1 Säilitatavad taimed ja nende kaitse Projektalal kasvavad kaks harilikku hobukastanit, millede vanus on vastavalt dendroloogilisele hinnangule ca 90 aastat. Puude võrad on külgepidi liitunud. Puude haljastuslikuks väärtusklassiks on määratud vastavalt II ja III (väärtuslik puu / oluline puu).

Haljasala rajamisel järgida MaaRYL 2010 ptk 351, 352, 353 ja 353 juhiseid ja nõudeid. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama MaaRYL2010. Raadamistööd tuleb läbi viia vastavalt MaaRYL2010 ptk 2211 nõuetele ja juhistele. Istutustööd peavad vastama RT 89-10998 Haljasalade mullatööd ja RT 89-11001 Õuealade haljastustööd kirjeldatud nõuetele. Kasutusjuhend vastavalt RT 89-10949.




Haljastuse kavandamisel on arvestatud „Kotzebue tn. 1//Põhja pst. 7 ja lähiala puude haljastuslik hinnanguga“, mis on koostatud 16.06.2015.

1.2.3.2 Kõrghaljastus Vastavalt Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslikule nimekirjale on projektalale kavandatud kaks kõrgetüvelist sarapuud, vastavalt eelpool nimetatud määrusele tänavapuu istikud (§4 lg2 p1). Puud on varustatud kastmistorudega, mis paigaldatakse istutamisega samal ajal. Juurepalli lõhkuda ei tohi. Puude asukohad on antud asendiplaanil MA-1, puu istutamine ja teostamine joonisel MA-8-7.

1.2.3.3 Konteinerhaljastus Hoone ülemises osas kasvavad konteinerites neli viinapuud. Konteinerid on kuumtsingitud terasest, 8x40x40x1150mm. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad terasmaterjalid ja -detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4. Konteineritesse on paigutatud kastmistoru. Lisaks kasvumullale on konteineris filterkangas, multšiks graniitkillustik (fr 4-16, halli värvusega), drenaažikihiks killustik (fr 4/16), külmatõke, õhu- ja veereservuaar. Konteineri tööpõhimõte ja konstruktsioon on antud joonisel MA-8-16, taime istutuse juhised haljastuse loendis AS-01.

1.2.3.4 Hoovihaljastus Hoovipinda süvistatud aukudesse istutatakse 3 harilikku metsviinapuud, mis hakkavad hoone seina katma. Asukohad on antud joonisel MA-1. Kasvumulla kogus on antud loendis AS-01, taimede toestamise põhimõtted joonisel MA-8-15.

1.2.3.5 Restialune madalhaljastus Asendiplaanil MA-1 on näidatud asukoht, kuhu paigaldatakse metallrest. Resti sees kasvavad punktis 1.2.3.2 nimetatud kõrgetüvelised sarapuud, resti alusel mullapinnal püsikud, mis end läbi resti ajavad. Selliselt on võimalik restil astuda ilma taimede juuri tallamata. Vastavalt resti konstruktsioonile tekivad nö istutusruudud. Taimed ei ole ruutudesse jaotatud liigiti, vaid kasutatakse seemnesegusid; on ka üheliigilisi alasid. Madalhaljastuse liigid, seemnesegud, pinnas ja külv on antud loendis AS-01, restialuse pinnase lõige joonisel MA-8-7.

1.2.3.6 Üldnõuded istikutele ja istutamine, projekteeritud haljastuse kaitse kasvuajaks ja kasvavate puude kaitse ehitustööde ajal

NB! Istutustööde, hoolduslõikuste jm eriteadmisi nõudvate tööde läbiviimiseks tuleb kaasata professionaalne aednik, arborist vm vastav erialaspetsialist!

Istutamisel kasutatavad istikud peavad kvaliteedilt vastama Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. Tuleb veenduda, et istikul ei oleks eluohtlikke vigastusi, murdumisi jms.

Istutustööd peavad vastama RT 89-10998 Haljasalade mullatööd ja RT 89-11001 Õuealade haljastustööd kirjeldatud nõuetele. Kasutusjuhend soovitavalt RT 89-10949.



Mullapalliga istikute puhul tuleb arvestada muuhulgas järgmisega:

- istiku juurepalli suurus peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele liigi, sordi või vormi iseärasustele

Istutusaugud tuleb teha vastavalt kasutatavate istikute mullapalli/juurepalli suurusele, kuid alati viimase läbimõõdust 1/3 võrra suuremad.

Istutusaugud täidetakse viljaka kasvumullaga või muu vastava kasvupinnasega. Istutustööd teha soovitavalt aprillis-mais või septembris-oktoobris. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning vigastatud juured ning lisaks sellele kärpida lehtpuude võrasid vajadusel kuni 1/4-1/3 ulatuses. Istutamisel tuleb istikuauku ja ka juurepalli korralikult kasta. Istikud tuleb püstasendis asetada istutusaugu keskele. Juured ei tohi istutusauku jääda keerdunult ning juureotsad ei tohi asetseda otsad ülespidi. Juurekael peab peale pinnase vajumist jääma pinnasest 1-2 cm kõrgemale või samale tasapinnale. Peale istutamist tuleb taimi rikkalikult kasta. Edaspidi kastetakse vajadusel kord nädalas. Taimi tuleb kasta istutusjärgselt regulaarselt vähemalt ühe kasvuperioodi jooksul. Puud tuleb 2-3 aastaks pärast istutamist toestada. Selleks tuleb võra alumine osa ühendada terastrosside abil restiga (antud joonisel MA-8-7).

Hooldustööd

Hooldustööd jagunevad perioodilisteks ja ühekordseteks töödeks. Perioodilised on kõik sellised tööd, mis korduvad teatava intervalliga (niitmine, istikute kastmine, väetamine, puuvõrade hooldus, rohttaimede asendamine jne). Ühekordsed hooldustööd on spetsiifilised mitteehituslikud hooldustööd, millega taastatakse maastiku elementaarne heakord peale pikema aegset hooldamata perioodi või eriolukorda (tuulemurd, põleng, üleujutus vms). Põhilisteks töödeks on kuivanud, murdunud ja ohtlike puude raie, risukoristus, hävinud taimestiku asendus.

Okste lõikus

Okste sanitaarlõikus seisneb kuivanud, murdunud ja vigastatud okste eemaldamises. Taimeosa lõigatakse koos 1 cm pikkuse elusa osaga, et soodustada lõikehaava paranemist. Alla 2 cm läbimõõduga oksad võib lõigata tagasi igal ajal, suuremad oksad vaid kevadel (aprilli algul) enne mahlade liikumahakkamist (va tugeva mahlajooksuga liigid – nt arukask!). Oksalõiked tehakse tüve või suurema oksa suhtes poolviltu, järgides nn oksakrae joont.

Hoolduslõikusel lõigatakse välja risti kasvavad oksad, hargnevad juhtoksad ning tüvest alla 30 ning üle 60 kraadi kasvavad külgoksad, mis muutuvad kasvades rebenemisohtlikuks.

Roni- ja vääntaimede hooldus

Ronitaimed vajavad taime ronimise meetodile vastavat toestust. Jälgida, et müüri või seina ääres kasvavad taimed ei jääks kuiva alasse. Selleks istutada nad ~45 cm kaugusele seinast või tarast, sest sellel kaugusel suudab pinnas rohkem niiskust hoida. Hoolduslõikuse käigus lõigatakse osadel ronitaimedel välja vanad ja kuivanud oksad. Vanemad ronitaimed vajavad harvendamist, et taimede kasvu ohjeldada ja et nad ei muutuks liiga




tihedaks. Kui taimed õitsevad vähe ja on alt muutunud hõredaks, siis lõigatakse taimi tagasi, jättes alles 20-30 cm üle mullapinna (va. ronitaimed, mis õitsevad eelmise aasta võrsetel). Ronitaimed, mille võrsed ei säili ületalve, vajavad sügisel tagasilõikamist. Enamjaolt ronitaimed talvekatet ei vaja.

Viinapuid tuleb hooldada vastavalt taimekasvatajate juhistele.

Restialuste püsikute hooldus

Ala tuleb esimesel külvijärgsel suvel vastavalt vajadusele kasta (kui on kuivem periood), hiljem peaks peenar end ise reguleerima. Igapäevast hoolitsust taimed ei vaja. Vastavalt vajadusele võib eemaldada inetuks muutunud (kuivanud, murdunud vms) varsi-õisi-lehti, taimede seisukohast ei ole see oluline. Vastavalt vajadusele tuleb rest aeg-ajalt üles tõsta ja puhastada maapind resti alla kogunenud prahist. Seda tuleb teha varakevadel või hilissügisel, kui vegetatsiooniperiood on lõppenud ja resti tõstmine ei kahjusta temast läbi kasvanud taimi. Kui mingil põhjusel peaksid taimed massiliselt kuivama-hukkuma, tuleb teha uus külv. Kui taimekooslus tundub nõrk, tuleb kasta loodusliku orgaanilisest väetisest lahusega vastavalt väetisetootja normisoovitusele. Taimede olukorda hindama ja väetama tuleks kutsuda vastava haridusega spetsialist.

Olemasolevad puud

Olemasolevatele hobukastanitele on arboristi poolt tehtud testpuurimised, mille käigus ei tuvastatud puu seisu- või murdumiskindlust halvendavat tüvemädanikku. Siiski nõrgestab vastavalt hinnangule puid piki tüve kulgev puidulõhe. Kuna mõlemad puud on dekoratiivsed, elujõulised ja linnahaljastuse seisukohalt säilitamisväärsed, tegi arborist ettepaneku (vt Tõnis Vahi 18.02.2014 koostatud hinnangut) toestada spetsiaalse tugisidemega mõlemad puud omavahel 2/3 kõrguselt sobiva külgoksa kohalt, et tagada turvalisus ja ohutus mõlemale puule. Lisaks tuleks teha mõlema puu hoolduslõikus (tuleb kutsuda professionaalne arborist).

1.2.4 Territooriumi inventar

ÜLDISED NÕUDED: Projektis ettenähtud inventar tuleb kinnitada vastavalt detailijoonistele. Tooted kinnitatakse ilmastikukindlate kinnititega, kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud. Kõik projektis ette nähtud piirded peavad olema nõutava tugevusega ning vastama isikuturva nõuetele. Trepipiirded ei tohi olla ebastabiilsed ja kõikuda inimkasutuses. Väliskeskkonna maalritööde koormusklass on RL12 teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindadele vastav koormusklass on C3, mõõdukas (RT 29-11049-et) Teras-, alumiinium- ja kuumtsingitud pindade koormusklassid on esitatud standardis EVS-EN ISO 12944-2 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus. Kõigi kinnitustarvikute keskkonnaklass C3. Inventari kaitsetöötluse nõuded, sh. tsinkimistööd peavad vastama RT 39-10260 ja RT 39-11037 nõuetele.



Metallosade kuumtsinkimine teostada vastavalt keskkonnaklassile ja kaitsetöötluse paksuse nõue RT 39-11037 Sinkitys, RakMK B7 kohaselt. Inventari kaitsetöötluse nõuded, sh. tsinkimistööd peavad vastama RT 39-10260 ja RT 39-11037 nõuetele. Väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid peavad vastama keskkonnaklassile C3. Pinnasesse jäävad detailid peavad vastama keskkonnaklassile C4. Betoonpindade kvaliteediklass A vastavalt BÜ4. Betoonpindade viimistluseks on sile vormipind, kõik nähtavad pinnad töödelda hüdrofoobse betoonilakiga. Mitte nähtavale jäävad betoonpinnad on B või C (By40 järgi).

1.2.4.1 Lipumastid Mastide asukohad on antud joonisel MA-1. Lipumastid on klaasplastist, sisemise nöörkinnitussüsteemiga, tipus lameda kattega, 10 m kõrgused, värvus hall, maasse kinnitatud masti kinnituskonsooli abil. Lipumasti detailjoonis on MA-8-18. Toodet vt lisas 2.4. Betoonkonstruktsiooni keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206: 2014: xc4/xd3/xf3. Betoon vastavalt ENS-EN 206: 2014: c35/45. Sarrusteras vastavalt EN 10080:20: t=b500b. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4.

1.2.4.2 Pingid Pingid on paigaldatud peaukse esisele väljakule ja Kotzebue tänava poolsele väljakule väligalerii ette. Pinke on kahes mõõdus: 7 ja 10 m pikkused. Pingi materjal peab olema lehise liimpuit. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3. Pingist (7m) tuleb enne lõpliku teostust teha näidis ja selle sobivus kooskõlastada OÜ Kino maastikuarhitektidega.

Järgida RYL 2010 nõudeid ja juhiseid. Paiknemine on antud joonisel MA-1, detailid joonistel MA-8-9 ja MA-8-10.

1.2.4.3 Platvormid Sisehoovi on kavandatud ühekõrgused, ristkülikukujulised puitplatvormid (5 tk), neist üks piirdega. Need on massiivpuidust risttahukad, mida on võimalik maapinnale või hoovitrepistiku astmete peale paigutada. Puit tuleb sügavimmutada pruuniks toonitud puidukaitsevahendiga (nt Tanalith E). Puidu immutusklass on A, kasutusklass 4 (vastavalt standardile EN 335-1). Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3. Platvormide paiknemine on antud asendiplaanil MA-1, detailid joonistel MA-8-11 ja MA-8-20 (tsingitud võrguga piirdega, analoogne hoovitrepistiku piirdega).

1.2.4.4 Taimekonteinerid Ülemisel terrassil asuvad erilahendusega metallkonteinerid, kus kasvavad roni- ja vääntaimed. Üks konteiner mahutab on 0,16 m³ kasvupinnast ja 0,016 m³ dreenivat killustikku. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4. Taimekasti vt jooniselt MA-8-16.

1.2.4.5 Prügikastid




Prügikastid Extery Vandal 75 asuvad pinkide ja hoonesse sissepääsude juures, asukohad antud asendiplaanil MA-1, detailid joonisel MA-8-18. Tooteinfo on antud lisas nr 2.2. Betoonkonstruktsiooni keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206: 2014: xc4/xd3/xf3. Betoon vastavalt EVS-EN 206: 2014: c35/45. Sarrusteras vastavalt EN 10080:20: t=b500b. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4.

1.2.4.6 Prügikonteinerid Prügi kogutakse sorteeritult. C-hoone kangialusest pääseb eraldi prügikonteinerite hoidmise ruumi. Prügiautole on juurdepääs tagatud Kotzebue tänava või Kesk-Kalamaja tänava värava ja juurdepääsutee kaudu. Paiknemine on antud asendiplaanil MA-1. Prügikonteinerid on roostevabast terasest, mahuga 600 l, mõõtudega 890x1010x1155, nelja kummirattaga. Tooteinfo on antud lisas 2.6. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3.

1.2.4.7 Jalgrattahoidjad seinal Seintele rataste kinnitamise hoidjad asuvad hoone sisehoovi viivas kangialuses. Rattad kinnitatakse püsti seinale. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3. Paiknemine on antud joonisel MA-1, hoidja detailjoonist MA-8-11. Tooteinfot vt lisast nr 2.5.

1.2.4.8 Pollar-rattahoidjad Hoidjad asuvad perimetraalselt kõnnitee servas. Rattad paigutatakse tänavaga paralleelselt kummalegi poole hoidjat. Paiknemine on antud joonisel MA-1, hoidja detailjoonist MA-8-12. Betoonkonstruktsiooni keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206: 2014: xc4/xd3/xf3. Betoon vastavalt EVS-EN 206: 2014: c35/45. Sarrusteras vastavalt EN 10080:20: t=b500b. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4. Pollarist tuleb enne lõpliku teostust teha näidis ja selle sobivus kooskõlastada OÜ Kino maastikuarhitektidega.

1.2.4.9 Puude kaitserestid Olemasolevatele hobukastanitele ja uutele istutatavatele puudele tuleb paigaldada metallist pressitud kaitserestid. Uute puude alune rest katab ka osa jalakäijate alast, moodustades resti vahelt välja kasvavate taimedega käidava haljasala. Resti silm on 33,33x66,66 mm. Paiknemine on antud joonisel MA-1, detailjoonised MA-8-4 ja MA-8-5. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4.

1.2.4.10 Väligalerii raam Kunstnike tööde eksponeerimiseks kinnitamiseks seinale raam, kuhu on tulevikus võimalik kinnitada erinevaid konkse, trosse, naelu vm kinniteid. Raami materjalid on teras ja puit. Paiknemine on antud joonisel MA-1, detailjoonist MA-8-8. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3.

1.2.4.11 Rattapump



Põhja pst äärde peasissekäigu lähedusse on pollaritega ühte ritta paigutatud mehaaniline rattapump, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Paiknemine on antud joonisel MA-1, tooteleht antud lisas nr 2.5. Betoonkonstruktsiooni keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206: 2014: xc4/xd3/xf3. Betoon vastavalt EVS-EN 206: 2014: c35/45. Sarrusteras vastavalt EN 10080:20: t=b500b. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4. Rattapumba ristlõige on sarnane pollar-rattahoidja ristlõikele- pealt kumer.

1.2.4.12 Väravad Krundil on kaks väravat – Kesk-Kalamaja tn poolt pääsuks kahepoolne käändavanev autovärav ja jalgvärav ning Kotzebue tn poolt pääsuks kangialusesse kavandatud käändavanev autovärav, mille ühe poole sisse on integreeritud jalgvärav. Väravate materjal on kuumtsingitud keevisrest. Väravate detailid on antud joonistel MA-8-3 ja MA-8-4, nõudeid materjalidele vt. arhitektuurse osa seletuskiri.

1.2.4.13 Uksealune rest Galeriiplatsi juures oleva sissepääsu juurde tuleb paigaldada metallist pressitud kaitserest. Resti silm on 33,33x66,66 mm. Paiknemine on antud joonisel MA-1, detailjoonised MA-8-22. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN ISO 12944-2:2000: väliskeskkonda jäävad kinnitusvahendid ja detailid C3, pinnasesse jäävad detailid C4. Betoonkonstruktsiooni keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206: 2014: xc4/xd3/xf3. Betoon vastavalt ENS-EN 206: 2014: c35/45. Sarrusteras vastavalt EN 10080:20: t=b500b.

1.2.4.1 Tuhatoos Hoovi sissepääsu juures ja hoovis asuvad tuhatoosid (3 tk). Hoovi sissepääsu juures kinnitatakse tuhatoos seina külge, teised asuvad hoovi rõdudel. Paiknemine on antud joonisel MA-1, tooteinfo lisas 2.7.

1.2.4.2 Gaasikapp Hoovi paigaldatakse kapp gaasiballoonide hoidmiseks. Paiknemine on antud joonisel MA-1, detailid joonisel MA-8-23.

1.2.5 Rajatised

ÜLDISED NÕUDED:

Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama TarindiRYL2010-le;

Töö tarade ja piiretega vastavalt ARHITEKTUURSELE PROJEKTILE, INSENERTEHNILISTE ERIOSADE PROJEKTIDELE.

Täidetakse järgnevaid nõudeid ja juhised: 31 Kivikatted, 32 Puitkatted, 2234 Kattetarindi tegemine, 3111 Sidumata kandekihi tegemine, 3112 Seotud kandekihi tegemine, 312 Betoonkivi- ja -plaatkatted, 313 Looduskivikatted, 3161 Ääretugede paigaldamine, 3163 Maastikuastmete tegemine, 3311 Asfaltkatete paigaldamine




1.2.5.1 Välistrepid Vt. Köide I Arhitektuur

1.2.5.2 Sisehoovi trepistik Vt. Köide I Arhitektuur

1.2.5.3 Piirdemüür Kinnistu läänepoolses küljes asub naaberkrunti eraldav silikaattellistest amortiseerunud müür, mis lammutatakse. Selle asemele ehitatakse samas mahus monoliitbetoonist müür kõrgusega ca 2 m. Müür on antud joonisel MA-8-2. Nõudeid materjalidele vt. arhitektuurse osa seletuskiri.

1.2.5.4 Vooluvõtupunktid 220V voolupistikud paigaldatakse süvistatult vastavalt elektriosa projektile.

1.2.5.5 Kastmiskraan hoovis Asukoht ja toode täpsustatakse tööprojektiga.

1.2.5.6 Välisvalgustus Valgustite paiknemist vt elektriosa projektist ja Köide I Arhitektuur

1.2.5.7 Välisvideovalve Vt. Köide I Arhitektuur

1.2.5.8 Parkla Hoone sisehoovi on ette nähtud 6 parkimiskohta D-hoone seina äärde. Ligipääs parklasse toimub Kesk-kalamaja tänavalt ja Kotzebue tänavalt väravate kaudu. Parkimiskohad on liikluskorraldusvahenditega tähistatud. Hoonest eraldi on planeeritud parkimisplats kinnistule Kotzebue 6A, kus on 21 parkimiskohta, millest 1 on invakoht. Parkla on tõkkepuuga eraldatud ning vastavate liikluskorraldusvahenditega tähistatud



1.3 Haljastus

1.3.1 Uusistutused, haljastuse mahud

Juurde istutatakse kaks tänavapuud (kõrgetüveline sarapuu) ja seitse ronitaime (kolm metsviinapuud ja neli viinapuud. Projekteeritud puude kaitseresti alla moodustuvale kasvualale külvatakse madalaid püsikuid. Taimede iseloomustus ja istutamise info on antud loendis AS-01.

1.3.2 Üldnõuded istikutele, istutamine ja hooldus

1.3.3 Projekteeritud haljastuse kaitse kasvueaks Kaks istutatavat puud tuleb toestada. Selleks kinnitatakse kaitseresti külge terastrossid, mis seotakse pehmete lintidega puude külge. Toestamine on antud joonisel MA-8-7. Kasvuperioodi jooksul tuleb kontrollida puude toestuse olukorda ja veenduda, et puu oleks endiselt toestatud. Jälgida, et puuistikud oleksid istutusjärgselt vertikaalsuunas otse. Puudele paigaldatakse kastmistorud. Juurepalli lõhkuda ei tohi.

Roni- ja vääntaimed tuleb istutada vastavalt taimekasvatajate juhistele, istutama tuleb kutsuda professionaalne aednik või mõni muu sarnase ettevalmistusega asjatundja. Taimed tuleb liigiomaselt toestada-siduda, neid kasta-väetada, tagasi lõigata. Viinapuude iga-sügisesest tagasilõikamisest ei tohi kindlasti loobuda, sest sellisel juhul taimed metsistuvad, kannavad vähe vilju ning jäävad lõpuks kiduraks, sest juured ei suuda seda suurt biomassi ära toita.

1.4 Hooldustööd

1.4.1 Arhitektuursete väikevormide hooldus Perioodiliselt tuleb kontrollida kõiki elemente, nende kinnitusi ja vastavust tootjapoolsetele nõuetele. Vigastuste ilmnemisel tuleb toode eemaldada või kohapeal parandada.

1.5 Keskkonnakaitse

1.5.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine Ehitustööde ajal tuleb kaitsta mõlema hoovipuu võrasid vigastuste eest, eraldi tüvesid ja juurestikke püstlaudisega. Tüve ja laudise vahele tuleb panna vähemalt 10 cm paksune pehmenduskiht (nt vahtkummist, autorehvist). Kaitse peab olema liikumatult ümber puu, samas kahjustamata kinnitustega tüve. Võra kaitseks tuleb vajadusel siduda ette jäävad oksad kokku neid seejuures murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga.

Pinnase koorimisel puude tüvedele lähemal kui 3 m tuleb kaevata käsitsi. Vajadusel tohib läbi lõigata kuni 2 cm jämedused juured, kasutada tuleb teravat käsisaagi – tirides juuri katkestada ei tohi. Ankurjuuri läbi lõigata ei tohi.




Ehitusmaterjale ei tohi ladustada puude juurtele puuvõra ulatuse laiuses vööndis.

1.6 Ehitustööde organiseerimine

1.6.1 Üldosa Ehitustöödeks peab olema ehitusluba ja vähemalt kolm päeva enne ehituse alustamist tuleb esitada kohalikule omavalitsusele teatis ehitamise alustamise kohta. Tööde ajaks peab ehitaja paigaldama nähtavale kohale informatsioonitahvli. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb kõik ajutised rajatised likvideerida, ümbrus korrastada ja ehituspraht ning ehituseks mitte sobiv väljakaevatud pinnas utiliseerida/ladestada. Ajutised ehitusmaterjalide ja tehnika laoplatsid peab leidma töövõtja kooskõlas kohaliku omavalitsuse määrustega. Töövõtja vastutab täielikult olemasolevate tehnovõrkude asukoha kindlakstegemise ja nende toimimise eest oma tööpiirkonnas ja selle läheduses. Enne töö alustamist määrab töövõtja kõikide tehnovõrkude ühenduskohtade asukohad. Töövõtja rakendab kõik vajalikud meetmed tehnovõrkude takistuseta toimimiseks ja kooskõlastab kohaliku omavalitsuse või tehnovõrkude omanikega nende maa-aluste või maa-pealsete tehnovõrkude asukohad ja seal kavandatavad tööd kõikide tehnovõrkude osas, millega ta töö käigus võib kokku puutuda. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) teostada kaevetööd käsitsi.

1.6.2 Töökeskkonna meetmed Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses: Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega; kohaliku omavalitsuse määrustega; Eesti Vabariigis kehtivate standarditega; hea ehitustavaga; ehitus- ja omanikujärelvalve juhiste ja ettekirjutustega. Töövõtja peab ehitustööde käigus minimeerima ehitustööde negatiivse mõju nii keskkonnale kui kogukonnale. Tuleb järgida ohutustehnilisi nõudeid ja rakendada töökaitsemeetmeid, juhindudes Töötervishoiud ja tööohutuse seadustest. Ehitamise ajal tuleb töötsoon piirata ohutuspiirdega, et vältida kellegi kõrvalise ohtusattumist. Puhkepäevadel ja riigipühadel ei tohi mürarikkaid töid teostada. Töö käigus tuleb jälgida, et igasuguste materjalide ladustamine (ka teadmatusest) naaberkinnistutele on keelatud. Vastava vajaduse tekkimisel tuleb see omanikega kooskõlastada. Ehitusprahi sattumisel naabrite krundile peab töövõtja selle sealt koristama ja eemaldama.

Ehitusprahi, -materjalide, -vahendite ladustamine puude juurestiku (3 m raadiuses puutüvest) kaitsevööndis on keelatud.

1.6.3 Liikluskorraldus ehitustööde ajal Ehitamise ajal peab töövõtja tagama ehitustsoonis vajaliku kergliikluse. Igasuguste ümberkorralduste jaoks tuleb kasutada sobivaid liiklusmärke, tõkkeid ja pimedal ajal täiendavaid valgusteid (vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“). Liikluse sulgemine ja/või ümber korraldamine tuleb kooskõlastada. Töövõtja peab kohalikke elanikke ehitustööde algamisest ja lõppemisest teavitama – selleks tuleb ehitusplatsile riputada üles vastav silt, kus peal ka objektijuhi nimi ja kontaktandmed.



1.6.4 Tööde järjekord -olemasolevate puude kaitsmine laudise ja võrguga -lammutus- ja taastamistööd - väljamärkimistööd - müüri ehitus - teede ja platside ehitus - välisvalgustuse paigaldamine (sh süvistatud valgustid koos tugimüüride ehitusega) - inventari paigaldamine (pollarid, rattahoidjad, prügikastid jms) - istutustööd

1.6.5 Kvaliteedinõuded Ehitamise töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate ja tootjate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Tööde kvaliteedi ning konstruktsioonide kestvuse tagamiseks peab töövõtja nägema ette kõik vajalikud lisavahendid ja materjalid.

1.6.6 Muud nõuded Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgustest projekteerijat enne kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Haljastuse rajajal peab olema vastav kutsetunnistus. Rajatud haljastuse garantiiaeg on 2 aastat. Sel ajal tehtavad hooldustööd lepitakse eraldi kokku. Sellel ajal hukkunud taime asendab rajaja. Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, parimat haljastuse hoolduse praktikat järgides. Haljastuse hooldustööde eest vastutaval isikul peab olema aedniku kutsetunnistus.

1.6.7 Nimitoodete asendamine analoogidega Käesolevas projektis toodud toote nimetuse või koodiga määratletud toodet võib asendada muu valmistaja vastava tootega ainult tellija ja maastikuarhitekti nõusolekul. Töövõtja peab tõestama vastavuse ja saama oma ettepanekule tellija ja maastikuarhitekti kinnituse. Vastavuse (sõltuvalt tootest: tehnilised andmed, mõõdud, välimus, ekspluatatsiooni ja hooldamisega seotud seiga jne) otsustavad tellija ja maastikuarhitekt iga toote kohta eraldi. Vastutus vahetuse eest jääb töövõtjale.

KOOSTASID: Karin Bachmann, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel




2 Lisad

2.1 Asfalti töötlemise tehnoloogia kirjeldus

2.1.1 Paigaldusprotsess 1) Olemasolev asfalt kuumutatakse infrapuna-kuumutiga (temperatuur 163 °), paigaldatava asfaldi puhul peab pind olema veel soe ja töödeldav (või siis tuleb teda peale rullimist uuesti soojendada – suurte pindade puhul võib osa jõuda juba maha jahtuda vms). Pind tuleks kuumutada sügavuseni 3/4", et tagada pinnase pressi all tihenemine (mitte murdumine). Enne töid peaks pind olema olnud vähemalt 24 tundi kuiv, st sajuta.

2) Metallist matriits pressitakse sooja asfaldisse, kasutades plaatkompaktorit ja seejärel matriits eemaldatakse.

3) Kui soovitakse asfalti värvida või kaitsevahenditega katta, tehakse seda peale matriitsi eemaldamist.

2.1.2 Nõuded matriitsile Keevisliidete vahel peab olema minimaalselt 76 mm (3"), maksimaalselt 305 mm (12"). Kui keevisliited on lähemal või ulatuvad kaugemale kui soovitatud, võivad tekkida mitmed probleemid: keevitusraskused, tihedad ja rasked või vastupidi, liiga õhukesed ja mittejäigad



matriitsid. Matriitsid on konstrueeritud 9,5 mm (3/8") jämedusest needitud tihendatud trossist tükkidest, mis on omavahel mustriks kokku keevitatud (taoliseks tööks vajalikku trossi müüb Certex Eesti OÜ, www.certex.ee).

Mustri mõõdud.

Mustrimatriitsi liitekoht. Trossi omadused.

Mugavaks käsitlemiseks on oluline, et matriits oleks õige suurusega. Soovitatav korratava mustri suurus on ca 2,7m x 1,8m (9’x6’). Parim on konstrueerida selline muster, mida saab korrata, peegeldada ja mis saab iseennast nö üle katta eelpool soovitatud mustrisuuruse sees. Sel moel saavutatakse maksimaalne paindlikkus ja välditakse segadust ning paigaldusvigu.

2.1.3 Tehnoloogia eelised StreetPrint tehnoloogiaga on mustri saavutamine kiirem, lihtsam ja vähem tööd nõudev kui teiste katendi dekoreerimise meetodite kasutamine. Lisaks saab seda paigaldada olemasolevale heas korras asfaldile, hoides kokku katendi vahetamise/eemaldamise kuludelt. Street Print pakub alternatiivi kallitele toodetele ilma esteetilises kvaliteedis ja vastupidavuses järeleandmisi tegemata.

Eelised:

a) dekoratiivne+originaalne – põhimõtteliselt on võimalik ükskõik millist mustrit kasutada;

b) madalad rajamiskulud – tõhus ja kiire paigaldus säästab tööjõudu- ja aega;

c) paindlikkus – saab kasutada nii olemasoleva kui uue asfaldi puhul;




d) soodus hooldada – pind ei nõua mingit erihooldust ja teda on lihtne parandada, vastupidav ilmastikule, soolatamisele jms;

e) turvaline – ei ole komistamisohtu ning on rattasõbralik (ratastoolid, lapsekärud, jalgrattad).

2.1.4 Lisainfo https://mail.google.com/mail/u/0/?tab=wm#search/in%3Asent+info%40asfaldigrupp.ee/14cffc497d080503?projector=1

http://asphaltpatternpaving.com/downloads/asphalt_pattern_paving.pdf

2.1.5 Näited

https://mail.google.com/mail/u/0/?tab=wm#search/in%3Asent+info%40asfaldigrupp.ee/14cffc497d080503?projector=1

https://mail.google.com/mail/u/0/?tab=wm#search/in%3Asent+info%40asfaldigrupp.ee/14cffc497d080503?projector=1

http://asphaltpatternpaving.com/downloads/asphalt_pattern_paving.pdf



2.2 Prügikast




2.3 Jalgrattapump






2.4 Lipumast www.lipuvabrik.ee

Ots lame, lipumastiga saama värvi hall.

http://www.lipuvabrik.ee/



2.5 Jalgrattahoidja seinal http://www.bikester.fi/xlc-st-w01-seinakiinnike-pyorateline-seinaan-musta-14818.html

Silmuspolt rattahoidja juurde: http://www.dutyhook.eu/m12x120-eye-bolt-a4.html




2.6 Prügikonteiner http://www.elbest.ee/?sisu=toode&cat_id=4&subcat_id=96&id=2104

roostevaba, 600 L. Mõõdud: 890x1010x1155. 4 kummiratast.

2.7 Tuhatoos http://www2.ecosir.com/Estonian/tuhatoosid.htm

Toote nimetus: 3513 Ecosir tuhatoos 2. Posti- või seinakinnitusega. Kõrgus 350 mm, diameeter 89 mm. Roostevabast terasest.

http://www.elbest.ee/?sisu=toode&cat_id=4&subcat_id=96&id=2104

http://www2.ecosir.com/Estonian/tuhatoosid.htm

Documents

EESTI KUNSTIAKADEEMIA ÕPPEHOONE … Lisa I... · Kotzebue ja Põhja puiestee ristmiku kolmnurk-väljak on läbivate käigusuundade ristumiskoht. Selline sõlmpunkt loob võimaluse