M A A L E H E L I S A 2. M A I 2013

Parem side, ladusam töökorraldus, operatiivne tegutsemine kriitilistes olukordades.

Tallinn, Kadaka tee 72a Tartu, Tuglase 19Ikla, Ikla piiripunkt

Tehnoturg-T Raadiosidekeskus OÜwww.tehnoturg.eetel 651 8040, 742 8980

Raadiosidelahendus põllumeestele!

Levi 5–10 kmsagedusluba: TASUTA

ühildub rekkameestega

LIHTNE JA SOODNELÄLLAR 27 Mhz

Levi 1200+ km2

sagedusluba: tasuline*VHF ühildub jahisaatjatega

VHF*/UHF sidelahendus repiiteriga

Kauplused avatud:E–R 10–18L–P suletud

Lu Lu – ühekordses kastis puidugraanulitest kassiliivTraditsiooniline kassiliiv kipub kassi sa-bas mööda tuba laiali pudenema. Lu Lu otsustas liivareostuse ja hügieeniprob-leemid koos lahendada, võttes kasutu-sele hoopis puidugraanulid ja paigu-tades nad niiskuskindlasse papist kar-pi, mille saab pärast kasutamist panna paberikonteinerisse või ahju. “Liiva” aga võib kas või tualetipotist alla lasta.

Kui tahad ettevõtjana edukas olla, ei saa lasta end pisiasjadest kõigutada. Kristjan Akkermann ja Mirko Känd on kassiliiva arendamisele nii pü-hendunud, et ei lase end eksitada isegi tõ-siasjast, et Mirko kas-sidega sugugi hästi läbi ei saa.

Finaalis ootab žürii entusiasmist põlevate silmade kõrval Lu Lu meeskonnalt kindlas-ti lepinguid kodumais-te poekettidega ja sel-get plaani naabermaa-de vallutamiseks.

n www.lulu.ee

 2. mai 2013  2  E T T E V Õ T J A  

Sel hooajal hindavad “Ajujahil” võistlevaid meeskondi Krõõt Kilvet EASist, Mart Maasik SEBst, Nortali asutaja Priit Alamäe, investor ja kultuuritoetaja Indrek Kasela, ettevõtjast riigikogulane Andrei Ko-robeinik ning üks Hansapanga asutajaid, investor Heldur Meerits.

Aga kes on need, kes võitu ja sellega kaasnevat auhinnaraha püüdma asuvad?

Tartu ülikool avas ettevõtetele veebipõhise teenuste andmebaasiÜlikooli kogemused, oskus-teave ja aparatuur on koon-datud vast valminud andme-baasi, mis hõlmab koostöö-võimalusi üheksas valdkon-nas ja enam kui 60 teenuse juures.

“Tänu mitmetele eduka-tele koostööprojektidele era- ja avaliku sektori ettevõtete-ga oleme valmis jagama Tar-tu ülikooli kui teadusasutuse potentsiaali kõikide ettevõte-tega, kel soov üheskoos tead-lastega arendada tooteid või leida lahendus mõnele prob-leemile,” räägib Tartu ülikoo-li ettevõtlussuhete talituse ju-hataja Alar Tõru.

Tõru sõnul leidub andme-baasis teenuseid geofüüsika-listest uuringutest georada-riga kuni kohalikele omava-litsustele ja riigiametitele pa-kutavate sotsioloogiliste uu-ringuteni: “Sellisel moel vee-bis pidevalt täienevat andme-baasi ei ole ettevõtetele veel Eestis tehtud.”

Ühe populaarsema teenu-sena nimetab Tõru töökesk-konna sisekliima hindamist.

“Tartu ülikooli töökesk-konna labori kogemused ja masinapark võimaldavad mõõta siseruumide kasu-tamise rahulolu indekseid, müra, valgustatust, ventilat-siooni efektiivsust ja muud, andes nii hea ülevaate hoone tervisest kui ka selle asunikke mõjutavatest faktoritest,” sõ-nab Tõru.

Sisekliima hindamisel on tehtud koostööd nii ettevõte-tega, kes tegutsevad tööstus-ruumides, kui ka organisat-sioonidega, kelle igapäeva-töö toimub kontoriruumides.

Tartu ülikooli laborite ja muude struktuuriüksuste teenused ehituse ja kinnis-vara, energia ja mäetööstuse, töötleva tööstuse, töötervis-hoiu ja biotehnoloogia, põl-lu- ja metsamajanduse, info- ja kommunikatsioonitehno-loogia, veevarustuse ja kul-tuuriteaduse valdkonnas on koondanud lihtsalt kasuta-tavasse, pidevalt täienevasse lühikirjeldustega varustatud andmebaasi.

n Andmebaas asub: www.ut.ee/et/ettevotlus/teenusedn Ettevõtetele suunatud koostöövõimalustega saab tutvuda: www.ut.ee/et/ettevotlus

Ilmub Maalehe vahel

Toimetaja Piret Tamm tel 669 8191 e-post piret.tamm@lehed.ee

Keeletoimetaja Marilin Look

Korrektor Merike Järvlepp

Kujundaja Mari Peterson

Mullu sügisel esitati Eesti suurimale ette võtluskonkursile “Ajujaht” üle 200 idee, millest nüüdseks välja valitud kuus finalisti, kes täna kell 20 astuvad ETV otsesaates žürii karmi palge ette.

PESA – laste hügieeniline dušiiste

Kui disainer Anna oma väikelapsega veekeskuses-se läks, üllatas teda see, kui vähe on mõeldud laste-

ga emade peale. Kuhu panna imik sel ajal, kui ise duši all oled? Anna otsustas probleemile ise lahenduse leida

ja mõtles välja peamiselt veekeskustele ja spaadele suuna-tud dušiistme, mis on samal ajal mugav, turvaline ja hügiee-

niline. PESA on valmistatud samast materjalist mis Crocsi jala-nõud. Croslite on hästi pestav ja bakterid ei jää sinna pesitsema.

“Ajujahi” alguses vaid paberil olnud dušiistmest on nüüdseks valminud esimene prototüüp, käimas on läbirääkimised tehasega ja tulevaste klientidega.

n www.pesadesign.eu

E-kviitung – vabastab pabertšekkidest ja garantiiprobleemidestNagu Bikeep, lahendab ka E-kviitung lihtsat, aga tähtsat probleemi meie igapäevaelus. Paberil ostukviitungid on tülikad ja kipuvad kaduma või tuh-muma ning kui neid kunagi näiteks ga-rantii tõestamiseks vaja peaks minema, võib see juhtuda tükk aega pärast ostu.

E-kviitung hoiab sinu kviitungeid mugavalt internetikeskkonnas, kuhu pääsed turvaliselt ligi igal ajal ja igalt poolt. Selle intelligentne tšekisüsteem on esimestes poodides testimisel. Saa-test saatesse on žürii oodanud e-kvii-tungi eestvedajalt Rudolf Osmanilt täp-semat vastust küsimusele, kes ja kui pal-ju on valmis e-kviitungi eest maksma.

n www.kviitungid.ee

Jomi – tuletab meelde, kui su organism vett vajabInimese keha koosneb pea 70 prot-sendi ulatuses veest. Organismi normaalseks talitluseks peaks päevas jooma vett umbes kahe liitri jagu. Kadri Uljas ja Andre Eis-ter ongi võtnud missiooniks seda meile meelde tuletada. Nende toode on pudeli ümber käiv võru, mis annab heli- ja valgussignaali-ga märku, kui on aeg lonksu võtta. Seade on ühendatud nutitelefoni-ga, et täpsemaid nõuandeid jagada.

Jomi idee on pälvinud tähelepanu juba mitmes Ameerika tehnoloogiaväljaandes. Finaalis selgub, kas kuulsusele lisaks on neil olemas müügivalmis toode, millega mere-tagust turgu vallutama minna.

n www.jomiinteractive.com

FOTOD: TOOTJAD

“Ajujahi” võitja selgub täna

 E T T E V Õ T J A  3  2. mai 2013 

Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.

Konverentsi päevakava näidis17:0017:30 -18:0018:00 -21:0021:00 -...

7:30 -10:0010:30 -16:3017:00 -19:3020: 00 -22: 0022:00 -...

10:00

1. päev

2. päev

3. päev

laevale minekkohvipauskonverentsvaba aeg ja meelelahutus laeval

hommikusöök Rootsi lauasvaba aeg Stockholmiskonverentsõhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranismeelelahutus laeval

saabumine Tallinnasse

Miks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

Tallinki rühma- ja konverentsiosakondTel +372 669 6564; grupid@tallink.ee; www.tallink.ee

al. 60,25 €

Hind ühele inimeseleTallinn–Stockholm–Tallinn

Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis

- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi

- kohvibuffet’d

- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

korralda merel!Inspiratsioon ja lõõgastus

KrÕÕT KILVET

Võidab see, kes tõesti usub oma ettevõttesse, teeb seda südame ja täie jõuga. Ettevõt-lus ei ole valdkond, kus oleks võimalik väga pikalt poole vinnaga toimetada. See, mida me “Ajujahi” saates näeme, ei ole mäng. Need ootamatud ja keerulised situatsioonid on te-gelikult ettevõtja jaoks reaalne elu, mida tuleb lahendada.

HELdur MEErITS

“Ajujaht” on nagu mitmevõist-lus – võidab see, kellel on kõige vähem nõrku külgi. Arvan, et žürii end vaid ühe tugeva küljega ära võluda ei lase, nii et nõrkused ununevad. Loomu-likult on neil kõigil veel üsna palju õppida – üks asi on see, mida kuuled ja loed, teine asi see, mida ise läbi elad. Nende elu huvitavam osa on veel ees!

PrIIT ALAMäE

Võidab see, kes suudab ära tõestada, et lööb reaalselt ikkagi läbi. Maailm väljaspool “Ajujahti” on külm ja karm. Selleks et seal ellu jääda, peab lisaks ideele olema meeskond, võimekus, tahtmine, finantsid – kogu kompott.

Ž Ü r IIL I I K ME d : MIL L IN E ME E S KO N d V Õ IdA B A J u JA H I?

Kids OS – mobiilne operatsioonisüsteem annab lapsevanemale hingerahuTänapäeval on esimesest klassistki raske leida last, kelle telefonil oleksid nupud või kellel üldse mobiil puuduks. Pea kõigil on nutitelefonid ja paljudel tahvelarvutid. Noored info-tehnoloogidest isad Oleg Knut, Jevgeni Geimanen ja Vladislav Kuzmin hakkasid mõtlema, kuidas saaks telefonide nutikust nii laste kui ka vanemate huvi-des paremini ära kasutada.

Nende lahendus on Kids OS: operatsioonisüs-teem, mis õpetab lapsi oma seadet vastutustundlikult kasutama ja tagab hingerahu nende vanematele. Näi-teks näevad vanemad kaardilt, kus laps füüsiliselt parajas-ti asub ja kus käinud on. Samuti saab määrata piirangud, kui palju tohib laps päevas mänge mängida või sotsiaalvõrgustikes viibida.

Ei puudu ka hädasignaal, mille vanem võib tõsise ohu korral edastada kõigile lapse läheduses viibivatele Kids OSi kasutajatele.

n www.kidsos.ee

Bikeep – kaitseb su jalgratastOlgu su rattalukk trossist, ketist või painutatud

rauast – piisava aja olemasolul viib motiveeritud varas su sõiduriista saagi või muukrauda kasu-tades ikkagi minema.

Seda probleemi Bikeep “Ajujahile” lahen-dama tulnud ongi: mobiiltelefoniga lukusta-tavas parklas hoiab su ratast paigal kaks jä-medat teraskangi, mida tangidega juba katki ei hammusta, saega läbi nühkida ei jaksa ja ka muukida pole midagi.

Konkursile ideega tulnud Bikeep on ke-vadeks oma toote valmis saanud ja esimeste-

le klientidele – suurtele kaubanduskeskustele – maha müünud. Kindlasti küsib žürii finaalis, kui-

das edenevad Bikeepi ekspordiplaanid.

n www.bikeep.com

“Ajujahi” võitja selgub täna

 2. mai 2013  4  E T T E V Õ T J A  

Väikeste müügimahtude korral õnnestub esimesed tehingud kor-raldada tuttavate juhatusel otse-müükide, väikepoodide või -tur-gude ja laatade kaudu. Suurema-te kaubamahtude puhul õnnes-tub ehk “trügida” kaubandusket-tidesse või korraldada müük va-hendajate kaudu, kelle pakuta-vad tingimused ei pruugi olla kuigi “sõbralikud”.

Sageli osutub vajalikuks tu-rustusspetsialisti kaasamine. Paraku toob see kaasa korraliku kulude tõusu ja tegelik majan-duslik efekt suurenenud müügi-kasumi arvel selgub alles hiljem.

Ettevõtjale on abiks ka maa-kondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustik tasuta ettevõtlus- ja arengunõustamisega. Viima-sel ajal ongi nõustamiste raa-mes eriti aktuaalseks kujune-nud veebiturunduse võimaluste käsitlemine.

Üldjuhul luuakse ka ettevõt-tele veebileht ja jäädakse ootele, et kohe-kohe hakkab müük ragi-nal kasvama. Siiski võib, hooli-mata pingutustest ja kuludest, ettevõttepõhine müügikesk-

kond jääda üheks veebileheks väga paljude teiste hulgas ning seetõttu võimalikele klientidele tähelepanuta.

Ettevõtte kodulehe ja muu-de müügikanalite kõrval võib olla üheks tähtsaks ja kuluefek-tiivseks turustusvõimaluseks in-ternetiturustus kaupade-tee-nuste pakkumise, müügi ja tu-rustamise veebikeskkondade kaudu.

Tähtis tegur sellistes keskkon-dades turustamiseks on nende keskkondade laialdane levik ja tuntus, s.t paljud potentsiaalsed ostjad (eelkõige üksikisikud) on harjunud nendest veebikesk-kondadest omale vajalikke kau-pu ja teenuseid otsima.

Üldjuhul pole kirjeldatud portaalide kaudu suuremaid kaubakoguseid otstarbekas müüa, kuid samas on võimalik saada ettevõttele esmane käive ning saavutada samm-sammult turutunnetus ja -tuntus.

Sellised müügikanalid on eriti olulised ettevõtetele, kel-lel pole jõukohane kaasata oma turundus- ja müügispetsialiste,

välja töötada, avada ja hallata veebikeskkonda ning saavutada sellele laialdane tuntus.

Pakkumine

Oma kaupade-teenuste pakku-mised saab üles riputada sellis-tesse üldistesse kaupade (ja ka teenuste) müümise, ostmise ja vahetamise portaalidesse nagu www.kuldnebörs.ee, www.soov.ee, www.okidoki.ee, www.hydra.ee, www.kiire.ee, www.laat.ee jms.

Kuldse Börsiga analoogne vee-bikeskkond Soomes on www.keltainenporssi.fi. Soovil on sarna-sed portaalid väga paljudes maa-des. Viimaste kasutamine nõuab siiski kohaliku keele oskust.

Kaubaspetsiifilised müügi va-hendamise veebiportaalid (www.auto24.ee, www.city24.ee, www.kv.ee, www.ehitusabi.ee, www.mototehnika.ee, www.rasketehni-ka.ee, www.veetehnika.ee jt, Soo-mes www.oikotie.fi, www.raken-taja.fi jt) on üldjuhul tasulised.

Mitmetes portaalides on ka võimalus luua oma ettevõtte kesk-ne müügiportaal. Kuid ka sellisel juhul kirjeldatakse pakutavad kaubad-teenused portaali üldises otsingusüsteemis, mis võimaldab huvilistel, erinevalt ettevõtte vee-bilehest, neid lihtsamalt leida.

Vajalik on ennast portaalis re-gistreerida, leida kaubale (või teenusele) sobilik rubriik, laa-dida sinna üles pakutava kauba (või teenuse) kirjeldus ja soovita-valt ka pildid, tasuda pangalingi kaudu teenustasu ning jääda oo-tama potentsiaalsete klientide ot-sepöördumisi.

Soovitatav on eelnevalt uuri-da analoogse kauba pakkumis-hindu, püüda selle järgi määrata oma toote (või teenuse) esmane turusobilik hind, seejärel jälgida ostuhuvi ning siis vajadusel pak-kumishinda vastavalt korrigeeri-da. Üle peaks vaatama ka portaa-lidesse ülespandud ostusoovid.

Nimetatud veebiportaalid üldjuhul maksete, maksetingi-muste ja tarnega ei tegele – need tuleb kokku leppida otse ostjaga.

Mõnes portaalis on siiski või-malik kasutada deposiitmak-set, mille puhul saab müüja raha kätte alles pärast kauba jõudmist ostjani.

Kui eraisikutele on seni ena-miku kaupade (ja teenuste) pak-kumiste vahendamine tasuta, siis ettevõtted peavad tasuma teata-va teenustasu.

Kauplemine

Otseselt kauba (ja ka teenus-te) müügile on suunatud mit-med kauplemise veebikeskkon-nad (Eestis www.osta.ee, Soomes www.huuto.net, rahvusvaheliselt laialt tuntud ingliskeelne dollari-põhine keskkond www.ebay.com jt), kus baashinnast kõrgem te-hinguhind kujuneb enampakku-mise alusel.

Oksjonite määratlemisel kir-jeldatakse kauba tarne ja teenu-se osutamise ning maksete tingi-mused. Võimalik on ka fikseeri-tud hinnaga müük.

Oksjonil väljakujunenud või pakkumise hinnaga tehing va-rem määratletud tingimustel on pooltele kohustuslik. Sellest kin-

nipidamise jälgimiseks on käi-vitatud ulatuslik n-ö sotsiaalse kontrolli süsteem, kus tehingu pooled saavad kõiki portaali ka-sutajaid avalikult kommentee-rida ning tehingu toimumist ja kvaliteeti hinnata.

Portaali haldajad on endale võtnud õiguse kasutusreeglite rikkujaid “karistada”, kuid siiski ei võeta vastutust tehingute toi-mumise kvaliteedi eest.

Kõikides nimetatud kauplemi-se veebikeskkondades on oksjo-ni või pakkumise ülespanek ta-suline, lisaks tuleb tasuda tea-tav protsent eduka müügitehin-gu mahult.

Oksjonikeskkondades on ka-sutusel mitmed maksevõimalu-sed, näiteks saab müüjale tasu-da otse internetipanga kaudu või oluliselt turvalisema deposiit-maksega. Maksete tagamiseks ja kiirendamiseks saab kasutada ka portaalisisest pangandust.

EBay’s saab kasutada mit-meid rahvusvahelisi maksevõi-malusi, sh krediitkaarti, PayPa-li jm. Lisaks on eBay’s korralda-tud kauba ülemaailmse kohale-toimetamise süsteem ning trans-pordikulu saab lülitada tehingu hinda.

Olemas on ka mitmed toote- ja teenusespetsiifilised kauple-mise keskkonnad, näiteks saab sobivaima kaupade kohaletoi-metaja valida oksjonikeskkon-nas www.ostavedu.ee.

Paljudes eelnimetud kau-ba vahendamise ja kauplemi-se keskkondades ning muudeski üldkasutatavates infoportaalides (www.delfi.ee, www.everyday.ee

jms) on võimalik oma pakkumi-si eritasu eest esile tõsta, aga ka bännereid ja kuulutusi avaldada.

Turustus

Ekspordipotentsiaali omava too-tega ettevõtja ei tohiks jätta kasu-tamata võimalust turustada kau-pa rahvusvaheliselt tasuta – seda saab teha EASi poolt hallatava ja rahvusvaheliselt tutvustatava Ees-ti ettevõtete toodete-teenuste pak-kumise ja partneriotsingu inglis-keelse turustusportaali www.tra-dewithEstonia.com kaudu.

Vajalik on portaalis registree-ruda ja vastavalt eestikeelsetele juhenditele kirjeldada ingliskeel-sena oma ettevõte ja eesmärgid, võimalikult täpselt tooted-teenu-sed, nende omadused, turueeli-sed jms. Pärast EASi-poolset üle-vaatamist pannakse toote-teenu-se kirjeldus portaali üles või saa-detakse palve kirjelduse korrigee-rimiseks. Kirjelduse säilimiseks tuleb seda vähemalt kord aastas täiendada. Portaali kaudu saab otsida partnereid nii ettevõttele kui ka kaupade edasimüügiks.

Nõustamine

Väikeettevõtja turustuse või äri-idee arenduseks, aga ka tugifi-nantseerimise võimaluste mää-ratlemiseks soovitame pöördu-da igas maakonnas avalikku ta-suta ärinõustamise teenust, aga ka koolitusi pakkuvatesse maa-kondlikesse arenduskeskustesse.

AArNE LEISALu, PhDHarju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Väikeettevõtte veebiturustusHarju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (aga ka teiste maakondlike arendus-keskuste) väike- ja mikroettevõtjate nõustamisest ilmneb, et sageli on kõige raskemaks väljakutseks jõuda oma toote või teenusega potentsiaalse ostja-tarbijani.

Keegi ei müü maailmas rohkem kinnisvara kui RE/MAX!

INVESTORID otsivad suuremaid kinnis-varaprojekte - mõisad, büroohooned, korterelamud, arendusprojektid.

Reklaamime sinu kinnisvara ka SOOMES ja VENEMAAL

OSTAME METSA- JA PÕLLUMAAD

Tarmo Laur56 500 400tarmo.laur@remax.ee

®

Abiks väikeettevõtjalen Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (vt www.heak.ee) on Harjumaa äri- ja mittetulundussektori tegevuskeskkonna ja -aktiivsuse arendamise ning kohalike omavalitsuste arendusprojektide init-sieerimise ja käivitamise sihtasutus. n HEAK kuulub analoogsete ülesannetega, üle-eestilise sarnaste toimereeglitega maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku (vt www.makis.ee). n Ettevõtluse valdkonnas pakuvad MAKid igas maakonnas asuva keskuse kaudu avaliku teenusena eelkõige nõustamist, korraldavad ettevõtluskoolitusi ja mentorlust, aga ka ettevõtjate (sh naisette-võtjate) koostööd, käivitavad ja juhivad noorte ettevõtlikkust arendavaid programme, haldavad investorteenindust koostöös kohalike omavalitsustega, käivitavad mitmesuguseid ette-võtluskeskkonna parendamise ja ettevõtluse tugevdamise projekte ja tegevusi, korraldavad kohalike omavalitsuste kaasamist ning viivad läbi muid tegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengule. n MAKil on üle Eesti välja koolitatud konsultantide ja investor-teenindajate võrgustik. n Võrgustiku eesmärgist tulenevalt ja EASi toel on MAKi teenused ettevõtjatele suures ulatuses tasuta.

MI S O N MI S?

EKRAANIPILDISTUS

 E T T E V Õ T J A  5  2. mai 2013 

Meil on oma lastelt väga palju õppida. Olen meie peatselt kolmeseks saavalt pojalt õppinud neli asja, mis aitavad mul enda ja oma asjadega paremini toime tulla.

1. KESKENduMINEKui poiss midagi teeb, kes-kendub ta sellele täielikult. Skeptik leiaks selle olevat loomuliku, sest laps ei suu-da ju lühiajalise arengu tõttu multitask’ida ehk hulgiaskel-dada, sest ta koordinatsioon pole piisavalt hea ja ka taip ei suuda veel piisava kiirusega ühelt teemalt teisele karelda.

Ta tegutseb täielikult kes-kendudes, säilitades ümbrit-seva vastu osalise tähelepa-nuvõime. Kui ümbruskon-nas juhtub midagi väga täht-sat või meeliköitvat, lülitub ta uuele asjale ümber. Vasta-sel juhul jätkab oma tegevus-tiku kütkeis, nagu poleks mi-dagi juhtunud.

Niipea kui poiss tähelepa-nu kaotab, järgneb mõni prob-leem. Kui ta näiteks sõidab oma tõukerattaga ja kesken-dub sellele, kuhu tahab välja jõuda, sujub kõik hästi. Niipea kui tee kõrval tõmbab miski tä-helepanu kõrvale, kisub ratas lähima takistuse suunas vil-tu ning poiss on kukkumisest juuksekarva kaugusel.

Õppetund: Kui mul on mi-dagi pooleli, pean silmas soo-vitavat lõpptulemust või sihti, mille suunas liigun; lasen tä-helepanu kõrvale tõmmata ai-nult sellest olulisematel ja pi-kemas vaates kasulikumatel tegevustel. Pealegi on kesken-dunud töö äärmiselt nauditav – tead ju küll seda tunnet, kui tajud, et mõni tööriist moo-dustaks otsekui osa su kehast, su keha ja meelte oskuslikult toimiva loomuliku jätku.

2. SuuTMATuS OOdATA“Issi, tule mängima!”

“Ei, issi kirjutab veel natu-ke ja siis tuleb.”

“Ii-sss-ii, tuu-le-ee!”“Jah, sa tahad, et issi tuleks

mängima, aga issi tahab veel veidi kirjutada ja tööd teha.” (Olen ju õppinud gordonipe-rekoolilikult aktiivselt kuula-ma, eks ju?)

“Ii-ii-sss-ss-iii, koo-hee!”“Oeh. Kohe tulen.” (Ma ei

usu, et need perekooli fanaa-tikud tegelikult lapsi kasvata-vad nii, nagu õpetavad, sest need nipid lihtsalt ei toimi).

“Ii-sss-ii, tuu-lee!”“Jah, juba tulen,” vastan

end püsti ajades.Kui ees ootab põnev tege-

vus, on jõnglane harukordselt läbematu. Tema vaimne aren-gutase ei luba ju aru saada, et oodatavat mõnu edasi lüka-tes võib see tulevikus tugevalt võimenduda või tuua pikema aja jooksul suuremat kasu. See tähendab võib, aga ei pruugi. Seepärast tuleb kohe tegutseda, kui tundub, et asi on õige ja tegutsemist väärt.

Neli õppetundi pojalt

•Raamatupidamisteenused•Majandusaastaaruanded

•OÜ,KÜ,MTÜ

• Jooksevraamatupidamine

• Vanadeperioodidetaastamine

Uuri lähemalt www.erten.eevõi võta ühendust telefonil 527 3923või e-mailil erten@erten.ee

10AASTATKOGEMUST-LEIAMEIGALENUMBRILEKOHA

Paindlik,leiamesobivalahendusekõigile!

•Raamatupidamisteenused•Majandusaastaaruanded

•OÜ,KÜ,MTÜ

• Jooksevraamatupidamine

• Vanadeperioodidetaastamine

Uuri lähemalt www.erten.eevõi võta ühendust telefonil 527 3923või e-mailil erten@erten.ee

10AASTATKOGEMUST-LEIAMEIGALENUMBRILEKOHA

Paindlik,leiamesobivalahendusekõigile!

Hooldame Teie kontoritehnikat, varustame vajalike seadmete ja

kulumaterjalidega.

originaaltoonerid tagavad võimaliku parima

kvaliteedianaloogtoonerid on töökindel ja säästlik

lahenduskassettide täitmine garanteerib kõige

ökoloogilisema lähenemise

koopiamasinad, printerid, toonerid, fototehnika, projektorid, sülearvutid, monitorid, telefonid, faksid, kassad,

kassasüsteemid, kauplusekassad, restoranikassad, kalkulaatorid

Of ce Partner OÜSepa 2151013 TartuTel +372 742 0587+372 662 2062info@kontorimaailm.eeinfo@of ce24.ee

Office Partner OÜSepa 21, 51013 TartuTel +372 742 0587, +372 662 2062info@kontorimaailm.eeinfo@office24.ee

Hooldame Teie kontoritehnikat, varustame vajalike seadmete ja kulumaterjalidega.

originaaltoonerid tagavad võimaliku parima kvaliteedi

analoogtoonerid on töökindel ja säästlik lahendus

kassettide täitmine garanteerib kõige ökoloogilisema lähenemise

koopiamasinad, printerid, toonerid, fototehnika, projektorid, sülearvutid, monitorid, telefonid,

faksid, kassad, kassasüsteemid, kauplusekassad, restoranikassad, kalkulaatorid

Hooldame Teie kontoritehnikat, varustame vajalike seadmete ja

kulumaterjalidega.

originaaltoonerid tagavad võimaliku parima

kvaliteedianaloogtoonerid on töökindel ja säästlik

lahenduskassettide täitmine garanteerib kõige

ökoloogilisema lähenemise

koopiamasinad, printerid, toonerid, fototehnika, projektorid, sülearvutid, monitorid, telefonid, faksid, kassad,

kassasüsteemid, kauplusekassad, restoranikassad, kalkulaatorid

Of ce Partner OÜSepa 2151013 TartuTel +372 742 0587+372 662 2062info@kontorimaailm.eeinfo@of ce24.ee

Hooldame Teie kontoritehnikat, varustame vajalike seadmete ja

kulumaterjalidega.

originaaltoonerid tagavad võimaliku parima

kvaliteedianaloogtoonerid on töökindel ja säästlik

lahenduskassettide täitmine garanteerib kõige

ökoloogilisema lähenemise

koopiamasinad, printerid, toonerid, fototehnika, projektorid, sülearvutid, monitorid, telefonid, faksid, kassad,

kassasüsteemid, kauplusekassad, restoranikassad, kalkulaatorid

Of ce Partner OÜSepa 2151013 TartuTel +372 742 0587+372 662 2062info@kontorimaailm.eeinfo@of ce24.ee

MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine

Ekspertiisid

Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014info@metsaekspert.eewww.metsaekspert.ee

Õppetund: Kui silme ees on mõni ahvatlev võimalus, mida ta-haks järele proovida, pole tarvis otsida vabandusi pooleliolevaist tegevusist, vaid tegutseda tuleb kohe. Kui ka uus tegevus ei anna tulemust, olen vähemalt proo-vinud. Eelmise tegevuse juurde naasta saab peaaegu alati.

3. KOrdA, KuNI SINd ON KuuLdA VÕETud“Mul on punane tartul!” hõikab poiss teisest toast.

Taevas, mis nüüd jälle on… Ei usu, et midagi tähtsat. “Jajah,” kohman vastuseks.

“Mul on pu-na-ne tar-tull!”Mis asi see tartul veel on? Kar-

tul vist. “Jajah, punane kartul,” sedastan. Punane kartul? Mis-asja?!

“Ee-ei, mul on punane tar-tull!” pröökab mees taas.

Hetk hiljem on ta mu too-li kõrval: “Tar-tull, tule kaasa ja vaata!”

Ega enne vist keskenduda uuesti ei saa, kui olen vaatamas käinud. Ajan end püsti ja astun teise tuppa. “Tartul” on tegeli-kult traktor. Tõesti punane. Ja tore pealegi.

“Jah, sul on tõesti tore punane traktor,” sedastan.

“Mh-mh!” Mees särab õnnest. No kes siis ei säraks, kui tal on uus tore punane traktor. Sõltumata säraja vanusest. Mis sest, et trak-tor on ainult pildil. Aga see on ju sama hea kui peaaegu päris.

Mängisime jupp aega ja vaata-sime raamatuid. Tore oli.

Õppetund: Kordan oma soo-vi veidi teises sõnastuses seni, kuni olen veendunud, et inime-sed said minust aru. Ja kui ei saa-nud, vean nad oma tähtsat avas-tust vaatama, et nendega rõõ-mu jagada. Inimestele tegelikult meeldib, kui ka kaaslasel läheb hästi.

4. ÕPI TEguTSEdESMeie poeg on teoorias nõrgavõi-tu. Paaril korral olen kogema-ta püüdnud talle asjade olemust selgitada, aga ju olen kehv seleta-ja ja saan õige pea aru, et raiskan asjatu jutuga lihtsalt aega. Eks ta ole noor ka.

Parim viis õpetamiseks on ette näidata, kuidas asjad käi-vad, ning lasta tal endal seejä-rel proovida. Vahet pole, millega tegu: joonistamise, paberi lõika-mise, voltimise või raudtee kok-kupanekuga. Kui poiss asja kal-lale asub, vajab ta veidi juhen-damist ja ette näitamist, seejärel jupp aega nauditavat koos tegut-semist, aga järgmisel korral suu-dab juba ise toime tulla.

Õppetund: Raamatud on suurepärased – neist õppida on väga tore ja kasulik. Kooliski on mõnus ja kasulik käia. Teiste ko-gemused on head, aga need pole minu omad. Tõeline õppimine toimub ise tegutsedes.

David Kolbi õpimudeli koha-selt sünnib teadmine konkreetse

kogemuse, sellest õppimise, õpitu üldistamise ja selle põhjal uute koge-muste hanki-mise kaudu.

Aktiivne tegutsemine on parim uute tead-miste ja oskuste oman-damise viis, sest õpitu jääb nii mõtteisse ja meel-de kui ka kehamällu. Mida aeg edasi, seda rohkem ee-listan enne tegutsemist uurida põgusalt teooriat ning asuda siis üsna purulollina te-gutsema, et asjad endale aktiivselt selgeks teha.

Vahel osutub selline õpiviis kalliks, aga õppe-tund on seda väärt – nagu ka laste jälgi-mine ja neilt iga päev õppimine.

KrISTJAN OTSMANN

kristjan@ selgepilt.ee,

www.selgepilt.ee

“Tead ju küll seda tunnet, kui tajud, et mõni tööriist moodustaks otse-kui osa su kehast, su keha ja meelte oskuslikult toimiva loomuliku jätku,” võtab Kristjan Otsmann kokku keskendumisõppetunni, mille ta läbis oma väikest poega jälgides. Pildil olev poiss ei ole looga seotud.

SHUTTERSTOCK

 6  E T T E V Õ T J A    2. mai 2013 

Nii arutleks ehk Taani prints praegusajal, kui tema otsustada oleks ettevõtte IT-majandus.

Tänapäeval ei saa ilma “itita” enam läbi ka väikesed firmad, keskmistest ja suurtest rääki-mata, nii et küsimus on vaid sel-les, kuidas IT enda heaks tööle rakendada.

Pilveajastu

Aastatuhandevahetuse paiku paisus itimaailmas nn interneti-mull, mis ka suure pauguga lõh-kes (mitte et internet ise oleks olnud vale asi või äriliselt ka-sutu, vaid libaeelduste tõttu, et mitte millestki saab teha mida-gi ehk loe suurt raha ilma sinna midagi sisse panemata).

Need “lõhkejad” olid enam-jaolt igasuguste püramiidskee-mide alumistel astmetel – skee-mi asutaja paneb korraliku “füü-ri” taskusse, hilisemad alamta-seme liikmed jäävad aga ime-ma teadagi mida.

Taas kümme aastat hiljem on itimaailmas uus haip – pilv – ehk lahti seletatult pilvearvu-tus, pilveteenused (Cloud Com-puting, Cloud Services) jms. Te-gelikult olid pilveteenused ole-mas juba enne, kui see termin loodi – sisult on pilveteenus kas või fotode netti laadimine Pica-sa abil ja nende jagamine kitsa-le tuttavate ringile või avalikult kogu maailmale.

Pilv ise pärineb itiskeemi-dest, kus arvutid ja serverid olid omavahel ühendatud kas-tid. Kui neid eri lokatsioonides paiknevaid üksuseid läbi inter-neti liidestati, tähistati seda pil-vekujutisega, kuhu välgunooled üles ja alla lõid (sest juba inter-netiliikluse eripärast ei tea me, mis teed pidi info punktist A punkti B jõuab).

Algselt seisneski pilveteenus peamiselt andmefailide majuta-mises teenust pakkuva ettevõtte serverites ning kasutaja ei pida-nudki teadma, kus konkreetselt tema andmed elavad – kas kilo-meeter-paar eemal kontoris või hoopis teisel kontinendil.

Pilve kerkimine uueks lahen-duseks toimus siis, kui pakkuma hakati mitte ainult failimajutust, vaid laiemaid lahendusi ja vee-bi kaudu tarkvara nn Soft ware-On-Demand.

Kasutaja ei pidanud enam ostma isiklikku tarkvarapaket-ti ja seda oma arvutisse või ser-verisse installima, vaid interne-ti ligipääsu korral avas rakendu-se ning töötas, kuigi programm ise võis taas olla mis tahes geo-graafilises punktis. Üheks laie-malt tuntud tegijaks oli siin val-las internetihiid Google oma la-hendusega Google Docs.

Mugavus ja kokkuhoid

Milles seisneb pilve võlu? Kas on see tõesti ainult uus mull või on tegu jätkusuutliku “uue uue asjaga”, kui parafraseerida James Clarki? Traditsioonilises ettevõtte itimudelis on tal üks või mitu keskset serverit ning nende taga n+1 klienti. Ser-verid pole odavad ja tarkvarale nõutakse iga kasutaja jaoks ta-valiselt ikka litsentsi.

Edasi – serverid ei tööta ise. Nendega juhtub pidevalt mida-gi ja see nõuab kas oma firmas “patsiga poiste” palgalevõttu või nende “patside” outsource’imist mõnelt teenust pakkuvalt fir-malt. Odav pole see kummalgi juhul – tark “pats” maksab palju, diletant aga keerab asja veel hul-lemaks ja kahju on jälle suurem.

Nüüd tulebki areenile, sära-valt valges nagu tsirkuses, pilve-teenuse pakkuja. Teie firmal on vaja muretseda vaid interneti-võimekad arvutid (ja seda koh-ta suudavad täita paljudel juh-tudel isegi moodsad tahvelar-vutid ja nutitelefonid) ning kõik teie jaoks vajalikud program-mid töötavad tegelikult teenu-sepakkuja võimsates masinates. Teie andmed säilitatakse samuti tema andmehoidlates, kus back-up on tagatud vahenditega, mis väiksemal ettevõttel hoobilt hin-ge kinni lööks.

Peale selle tagab kogu hool-duse teenusepakkuja – “patsid” on tema palgal ja tema mure on hoolitseda, et teenus oleks saa-daval 24/7. Lisaks on sellisel la-

hendusel veel üks soodne külg – analoogselt uue auto ostu kor-ral selle liisimist eelistades ei ole vaja kogu pappi kohe letti ladu-da, tasuda saab kuude kaupa, ja nagu kasutusliisingul, on uue ja parema ilmumisel see kohe ka-sutusel teilgi. Pole vaja vana, kahjusid kandes, odavalt maha müüa ning taas raske raha eest uut “rauda” muretseda ja sinna “tarkust” peale osta.

Office 365 – ärikasutajale

Siiani kindlalt “laual” seisnud Microsofti kontoripakett Office tegi lõpuks oodatud sammu ja kolis Office 365 kujul samu-ti pilve (loomulikult saab ikka osta 539 € maksva Office 2013 Professionali karbiversiooni, lu-batud paigaldada vaid ühte ar-vutisse). Alates aprillist on selle tarkvara uusim versioon saada-val ka Eesti ärikasutajatele.

Office 365 Small Business maksab kuus 4,6 € kasuta-ja kohta ja lubab veebibrauseri kaudu tarvitada programme pil-ves. Selle eest saab ka äriklassi

e-posti, veebisaidi, 25 GB salves-tusruumi kasutaja kohta ning veebikonverentside ja ühiska-lendrite kasutamise võimaluse.

Office 365 Small Business Premium lisab Wordi, Exce-li, PowerPointi, Outlooki, OneNote’i, Accessi, Publisheri ja Lynci töölauaversioonid ning võimaluse kasutada Wordi, Excelit ja PowerPointi Window-si toega mobiiltelefonides ja tah-velarvutites. Maksab see kasuta-ja kohta 12,8 € kuus, kuid sõl-mida tasuks kohe aastane le-ping 124,8 € (vs. 12 x 12,8 = 153,6 €). Kasutajate maksi mum-arv on 25.

Office 365 Midsize Busi-ness lubab kuni 300 kasutajat ja maksab 12,3 € kasutaja koh-ta kuus. Kalleim versioon Office 365 Enterprise E3 on piiramatu kasutajate arvuga ning hinnaga 19 € kuus. Kõiki neid versioone on testimiseks võimalik alla laa-dida ja kasutada tasuta kuu aja jooksul veebilehelt http://office.microsoft.com/et-ee/business.

VEIKO TAMM

Kas osta või rentida? Selles on küsimus...

Küsi pakkumist!

UUDIS!

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIVAR KUHI, tehniline eksperttel 505 5053 aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimeestel 515 6528 jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhatajatel 523 4267 margus.muts@agrosec.com

BIO konteiner-katlamaja lihtne paigaldada ja teisaldada

võimsus 300–640 kW

 2. mai 2013   E T T E V Õ T J A  7 

KredEx käendas möödunud aastal 58 miljoni euroga 474 ettevõtte finantskohustusi. KredExi tugi võimaldas ette-võtetel kaasata pankadest li-safinantseerimist summas 123 miljonit eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 9000 töötajat ning rahastatud pro-jektide tulemusena luuakse li-gikaudu tuhat uut töökohta.

“Võrreldes möödunud aasta-ga kasutavad pangad KredExi käendust rohkem väikeste ette-võtete tegevuse finantseerimi-seks. Uuendusena pakume ala-tes detsembrist käendusi koos

Euroopa investeerimisfondi kaasgarantiiga, mis maandab KredExi riske ning võimaldab seeläbi KredExi ja Euroopa in-vesteerimisfondi toel laenuka-pitalile ligipääsu senisest veel-gi rohkematel ettevõtetel,” üt-les KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt.

Kõige enam kasutati KredExi käendust möödunud aastal ar-velduskrediidi ja käibelaenude puhul, mis moodustasid väljas-tatud käendusmahust 38%, in-vesteerimislaenude osakaal oli 32% ja pangagarantiide osa-kaal 25%.

Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 2525 ettevõtte finants-kohustusi sum-mas 354 miljo-nit eurot, mis on võimal-danud et-tevõtetel pankadest kaasata rahas-tamist summas 699 miljonit eurot. Toetatud ettevõtetes töö-tas kokku 68 828 töötajat ning toetatud projektide tulemuse-na on loodud hinnanguliselt 10 100 uut töökohta.

Lisaks panga-laenu, stardilaenu, pan-

gagarantii ja liisingu käenda-misele pakub KredEx arenevate-le ettevõtetele allutatud laenu. Ekspordipotentsiaaliga tööstus-ettevõtjatele pakutakse tehno-loogialaenu, mille eesmärk on koostöös liisingu või pangaga kaasrahastada investeeringuid masinatesse ja seadmetesse.

Pilveteenus tähendab, et teil tuleb muretseda vaid internetivõimekas arvuti (tihtipeale saab hakkama ka moodsam tahvelarvuti

või nutitelefon) ning tööd saab teha kas või keset põldu – kõik vajalikud

programmid töötavad ja andmed säilitatakse tegelikult teenuse- pakkuja võimsates masinates.

SHUTTERSTOCK

KredExi toel investeerisid ettevõtjad 123 miljonit eurot

SHUTTERSTOCK

Ajakava vaata kodulehelt: 5t.ee Info tel 5667 0870

Soome tööohutuskaardi, Põhjamaade tuletöödekaardi ning Soome sotsiaal- ja tervishoiutöötajate ohutuskaardi koolitused

5T Ohutuse OÜ-lt mitmel pool Eestis, eesti ja vene keeles.

20 AASTAT USALDUSVÄÄRSUST

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

AS Lemeks Põlva tel 799 1474

AS Lemeks Võru tel 782 1736

AS Lemeks Valga tel 764 2278

AS Lemeks Viljandi tel 509 7715

AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611

AS Lemeks Sadamad Kunda osakond tel 329 5820

AS Lemeks Sadamad Paldiski osakond tel 671 7288

• METSAMATERJALI• KASVAVAT METSA • METSAMAAD

OSTAME

AS Lemeks Tartu, tel 730 7907

AS Lemeks Põlva, tel 799 1474

AS Lemeks Võru, tel 782 1736

AS Lemeks Valga, tel 764 2278

AS Lemeks Viljandi, tel 509 7715

AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611

www.eramets.ee

Tähelepanu, Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikud!

Tänavu on Teil võimalik taotleda NaTura meTsaToeTusT kuni 21. maini.

maakondades aitavad taotlusi täita metsandusvaldkonna konsulendid. Pöörduge julgelt abi saamiseks!

Täpsemat infot ja konsulentide vastuvõtuajad leiate Eesti erametsanduse infoportaalist:

HEA METSAOMANIK!

OSTAME:kasvavat metsa,

metsamaad, palki ja paberipuitu,

küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid

Tel 622 1460eesti@metsagroup.com

Metsä Forest Eesti AS

www.metsaforest.ee

Harjumaa 514 8238

Ida-Virumaa 557 9936

Jõgevamaa505 8369

Järvamaa 503 8777 514 8238

Läänemaa 523 7944

Lääne-Virumaa 557 9936

Põlvamaa 508 3405

Pärnumaa 509 0200

Raplamaa523 7944

Tartumaa5342 4232

Valgamaa517 2829

Viljandimaa 511 8671

509 0200

Võrumaa5342 4232

 2. mai 2013  8  E T T E V Õ T J A  

tel 529 0177, myyk@bestroof.ee

www.bestroof.eeTRANSPORT ÜLE EESTI • JÄRELMAKSUVÕIMALUS!

KEVADISELT SOODSAD HINNAD!

• TERASKATUSED• VIHMAVEESÜSTEEMID

• KANDVAD PROFIILID• LISATARVIKUD• TURVATOOTED