Euroopa territoriaalse koostööprogrammid Eestis 2007-2013

Trükise on välja andnud Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö bürooTallinn 2009

Sisukord

1

Euroopa territoriaalse koostöö programmide tutvustus 2Programmide võrdlev tabel 3

Eesti - Läti piiriülese koostöö programm 4GoodFruit 7Protolab Network 7

Eesti-Läti-Vene ENPI piiriülese koostöö programm 10

Kesk-Läänemere INTERREG IV A piiriülese koostöö programm 14Cultural heritage 18Music for All 20Geoislands 21

Läänemere piirkonna programm 24JOSEFIN 27

Regioonidevaheline koostööprogramm INTERREG IV 28Ichnos Plus 31Innovation for Welfare 31

URBACT 33ESPON 2013 34INTERACT II 36

Projektide ettevalmistamine 38Programmide struktuur ja projektide rahastamine 41Soovitusi Euroopa territoriaalse koostöö projekti planeerimiseks ja elluviimiseks 43Euroopa territoriaalse koostöö programmide juhtimisstruktuur 44Projektide esmatasandi kontroll 45Projektitaotluse menetluse käik alates taotluse esitamisest programmitehnilisele sekretariaadile 46Mõistete seletusi 47

Euroopa riikide vaheline piireületav koostöö on oluline piirkondade omavahelise sidususe ja ta-sakaalustatud sotsiaalmajandusliku arengu toetamiseks nii Euroopa Liidu sise- kui välispiiridel.

Kui aastatel 2000-2006 oli INTERREG III vaid Euroopa Komisjoni üks algatus, siis uuel program-miperioodil ehk aastatel 2007-2013 on Euroopa territoriaalne koostöö üks kolmest Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärgist (lisaks konvergentsi ning konkurentsivõime ja tööhõi-ve eesmärkidele).

Euroopa territoriaalse koostöö nimeline eesmärk on suunatud piiriäärsete alade ja regiooni-devahelise koostöö elavdamisele, samuti linnade, äärealade ja maapiirkondade koostöö aren-damisele. Uuel programmiperioodil iseloomustavad Euroopa territoriaalset koostööd suurem rahamaht, täiustatud õiguslik raamistik, uued kaasatud piirkonnad, ulatuslikum kvaliteedi-kontroll ning sujuvam taotlemine.

Kokku on perioodil 2007-2013 Euroopa territoriaalse koostöö nimelise ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi raames ligi 70 piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööprogrammi, millest Eesti osaleb seitsmes:

Eesti - Läti piiriülene koostöö Kesk - Läänemere piiriülene koostöö (sh Lõuna - Soome ja Eesti ning saarte ja saarestike

allprogrammid) Läänemere piirkonna riikidevaheline koostöö Piirkondadevaheline koostöö: INTERREG IVC, INTERACT II, URBACT II ning ESPON 2013

Lisaks avanevad perioodil 2007-2013 programmid, mida rahastatakse Euroopa naabrus- ja part-nerlusvahendist (ENPI). Eesti osaleb neist Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmis. ENPI vahenditest rahastatakse osaliselt ka eespool nimetatud Läänemere piirkonna programmi.

Käesolevas trükises tutvustame Siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo poolt koordineeritava kaheksa programmi võimalusi ja rakendamist. Esmalt leiate trükisest prog-ramme võrdleva tabeli, millele järgnevad kõikide programmide tutvustused koos projektinäi-detega. Trükise lõpust leiate soovitused eduka projekti läbiviimiseks ning piiriülese koostöö valdkonnas kasutatavate mõistete seletused.

Aastatel 2004-2006 osales 506 Eesti partnerit kokku 219 INTERREG-projektis ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuste kogumaht neile ületas 312,3 miljonit krooni, mis oli kaks korda rohkem kui planeeritud. Perioodil 2007-2013 on Eestile planeeritud toetuste maht ca 819,4 miljonit krooni, ent tulenevalt partnerite aktiivsusest ja heade projektitaotluste hulgast võivad Eesti partnerid kujundada selle summa märksa suuremaks. Loodame, et käesolev trükis aitab Eesti taotlejatel leida oma ideele parim väljund ning ka praegusel programmiperioodil kvaliteetsete projektitaotluste rohke arvuga silma paista.

Programmide uudiseid ja päevakajalist infot on võimalik leida Siseministeeriumi Euroopa ter-ritoriaalse büroo koduleheküljelt www.siseministeerium.ee/interreg. Kui käesolevas trükises pakutavast teabest peaks vajaka jääma, siis nii sealt kui programmide kodulehtedelt leiate täp-semat informatsiooni teid huvitavate küsimuste kohta. Samuti võite pöörduda Siseministee-riumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo töötajate ja programmide tehniliste sekretariaatide poole, kellelt alati vajadusel nõu ja abi saab.

Euroopa territoriaalse koostöö programmide tutvustus

2

3

Eest

i - L

äti

piir

iüle

se

koos

töö

prog

ram

m

Eest

i-Lä

ti-V

ene

piir

iüle

se

koos

töö

prog

ram

m

Kesk

-Lää

nem

ere

piir

iüle

se k

oost

öö

prog

ram

mLä

änem

ere

piir

konn

a pr

ogra

mm

Regi

ooni

deva

helin

eko

ostö

öpro

gram

m

INTE

RREG

IVC

Kesk

-Lä

änem

ere

prog

ram

m

Lõun

a-So

ome

ja E

esti

al

lpro

gram

m

Saar

te ja

sa

ares

tike

al

lpro

gram

m

Osa

leva

d ri

igid

1Ee

sti,

Läti

Eest

i, Lä

ti,

Vene

Eest

i, So

ome,

Ro

otsi

, Lät

i

Eest

i, So

ome

Eest

i, So

ome,

Ro

otsi

Eest

i, Le

edu,

Lät

i, N

orra

, Poo

la, R

oots

i, Sa

ksa,

Soo

me,

Taa

ni,

Valg

even

e, (V

enem

aa)

Kõik

Eur

oopa

Liid

u 27

lii

kmes

riiki

, N

orra

, Šve

its

Peam

ised

pr

iori

teed

id*

Piiri

regi

ooni

de

suur

em

omav

ahel

ine

sidu

sus

* Pi

irire

gioo

nide

ko

nkur

ents

ivõi

me

tõst

min

e*

Akt

iivse

d ja

jä

tkus

uutli

kud

kogu

konn

ad

* So

tsia

al-

maj

andu

slik

ar

eng

* Ü

hise

d vä

ljaku

tsed

*

Inim

este

-va

helis

ed

kont

aktid

* Tur

valin

e ja

terv

islik

kes

kkon

d*

Maj

andu

slik

ult k

onku

rent

sivõ

imel

ine

ja

inno

vaat

iline

piir

kond

*

Atr

aktii

vsed

ja d

ünaa

mili

sed

kogu

konn

ad

* In

nova

tsio

oni

eden

dam

ine

* Si

sem

ised

ja v

älis

ed

ligip

ääsu

d *

Lään

emer

i kui

ühi

ne

ress

urss

* A

trak

tiivs

ed ja

ko

nkur

ents

ivõi

mel

ised

lin

nad

ja re

gioo

nid

* In

nova

tsio

on ja

te

adm

iste

põhi

ne

maj

andu

s *

Kesk

kond

ja ri

skid

e en

neta

min

e

Abi

kõlb

likud

pa

rtne

rid

Riig

iasu

tuse

d ja

ava

lik-õ

igus

likud

(või

nen

dega

võr

dsus

tatu

d) a

sutu

sed

ja o

rgan

isat

sioo

nid,

mitt

etul

undu

sühi

ngud

ja

siht

asut

used

. Era

sekt

or o

n te

atud

ting

imus

tel a

bikõ

lblik

Kes

k-Lä

änem

ere

prog

ram

mi L

õuna

-Soo

me

ja E

esti

allp

rogr

amm

is,

Eest

i-Lät

i pro

gram

mi 1

. ja

2. p

riorit

eedi

s ni

ng E

esti-

Läti-

Vene

koo

stöö

prog

ram

mi 1

. mee

tmes

. Kõi

kide

s pr

ogra

mm

ides

või

vad

erae

ttev

õtte

d pr

ojek

tides

osa

leda

om

al k

ulul

.Pr

ogra

mm

i to

etus

e m

aht

596,

7 M

EEK

747,

5 M

EEK

1,6

mlrd

EEK

3,7

mlrd

EEK

4,73

mlrd

EEK

Eest

i par

tner

ite

oma-

fi nan

tsee

rim

ine

>15%

>10%

>15%

>15%

>15%

Inve

stee

ring

ute

võim

alus

JAH

JAH

JAH

JAH

EI

1 Paljudel juhtudel osalevad programmis vaid riigi teatud piirkonnad, vt programmide tutvustusi ja kaarte

Programmide võrdlev tabel

4

Eesti - Läti programmi eesmärgiks on edendada programmipiirkonna jätkusuutlikku arengut ning majanduslikku konkurentsivõimet integreeritud ja piireületava lähenemise abil nii majanduslikule ja sotsiaalsele kui keskkonna arengule viisidel, mis kaasavad ning millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kogukonnad.

ProgrammipiirkondEesti: Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.Läti: Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.

Prioriteedid ja tegevusedProgrammil on kolm prioriteeti, mis jagunevad 2-3 toetussuunaks.1. Piiriregioonide suurem omavaheline sidusus

1.1. Juurdepääsude parandamineTransport ja logistika: jalgrattateede, juurdepääsuteede ja piiriäärsete (kergliiklus)teede parendamine, logistikakeskuste ja ühistranspordivõrgustike arendamine, väi-kesadamate võrgustiku arendamine jms.Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon: IT-lahendused maapiirkondades, kaug-töö, e-õppe, e-teenuste ja toodete arendamine, piiriülese audiovisuaalse infova-hetuse edendamine, programmipiirkonna veebipõhiste ”infoväravate” loomine ja arendamine jms.

1.2. Avalike teenuste ja ressursside ühine korraldamine ja arendaminePiiriüleste avalike teenuste vallas toetatakse sotsiaalse infrastruktuuri täiustamist – päästeteenistuse-, kiirabi-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ning haridusalast jms koostööd ning piiriülese kohaliku transpordi arendamist.

Eesti - Läti piiriülese koostöö programm

5

Keskkonnakaitse: ühine kaitsealade haldamine ja seire korraldamine, kohalike oma-valitsuste koostöö keskkonnakaitse küsimustes, jäätmekäitlus, veemajandus, loo-dus- ja kultuurmaastike kaitse ja haldamine, ettevõtluse arendamine kaitsealadel, taastuvenergia lahenduste kasutamine ning energiasääst.

2. Piiriregioonide konkurentsivõime tõstmine2.1. Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse loomine ning arendamine

Ettevõtluse tugistruktuuride arendamine, käsitöötraditsioonidel põhineva ettevõt-luse toetamine, tööstusparkide, ettevõtlusklastrite ja kompetentsikeskuste planee-rimine ja arendamine.

2.2. Piirkonna atraktiivsuse tõstmineTurismiinfrastruktuuri parendamine, tootearendus, ajalooliste- ja miljööväärtuslike alade/objektide turismipotentsiaali suurendamine, piirkonna ühine turundus.

2.3. Elukestva õppe toetamine, koolitus- ja ümberõppekeskuste arendamine, ühine kut-seharidussüsteemi arendamine (infrastruktuur, koolitus, materiaalne baas), kutse- ning ümberõpet pakkuvate asutuste ja ettevõtete vahelise püsiva koostöö arenda-mine, sh tööga mittehõivatud isikute tagasitoomine tööturule.

3. Aktiivsed ja jätkusuutlikud kogukonnad3.1. Elukeskkonna parendamine

Kohalike omavalitsuste, kohalike elanike ja mittetulundusühingute koostöö elu-keskkonna ja teenuste kättesaadavuse parendamiseks, multifunktsionaalsete küla-keskuste arendamine, kohaliku identiteedi tugevdamine jms.Linnade ja asulate koostöö ajalooliste- ja miljööväärtuslike alade/objektide säilita-misel ja tutvustamisel.

3.2. Piiriüleste kontaktide ja suhete edendamineKohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute jms võrgustike toetamine piiriülese koostöö kontaktide edendamiseks, külakogukondade koostöö. People-to-people te-gevused (ühisüritused, festivalid jms), noorsootöö, noorsoovahetus (hariduse, kul-tuuri, keskkonnateadlikuse ning sotsiaalteemadel).

Kõikide prioriteetide raames on abikõlblikud nii piiriülesed investeeringud kui nn pehmed te-gevused (õppereisid, koolitused, seminarid, konverentsid, vahetusprogrammid, analüüsid, ava-likustamisalased tegevused jne), sh tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine. Heakskiide-tud projektid saavad taotleda ettenähtud ulatuses teatud ettevalmistuskulude hüvitamist.

Rahastamine ja partnerlusProgrammi rahastatakse ERF vahenditest ning projektide toetuseks eraldatakse kokku kuni 596,7 miljonit krooni. Projektipartnerite minimaalne omafi nantseerimise määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest.

Eesti - Läti programmi raames on abikõlblikeks partneriteks avalik sektor, mittetulundusühin-gud, avaliku sektoriga võrdsustatud organisatsioonid ning esimese ja teise prioriteedi raames ka eraettevõtted.

6

RakendamineProgrammi rakendusasutused asuvad Eestis. Nii korraldus-, sertifi tseerimis- kui auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Siseministeerium. Igapäevaselt programmi administreeriv ühine tehniline sekretariaat paikneb Tartus ning sekretariaadi infopunkt asub Riias. Lisainformatsioo-ni programmi kohta leiab programmi kodulehelt aadressil http://www.estlat.eu.

Programmi ühine tehniline sekretariaatPeeter Unt (juhataja)Sõbra 56, 51013 TartuTel. 737 7231; faks: 6279 701E-post: peeter.unt@estlat.euinfo@estlat.eu

Programmi kontaktisikud SiseministeeriumisEge Ello (programmi korraldusasutus)Tel. 612 5209; faks: 612 5101E-post: ege.ello@siseministeerium.ee

Anu Roomere (programmi korraldusasutus)Tel. 612 5117; faks: 612 5101E-post: anu.roomere@siseministeerium.ee

Kadri Jushkin Tel. 612 5106; faks: 612 5101E-post: kadri.jushkin@siseministeerium.ee

7

GoodFruit - Eesti ja Läti toidutööstuse konkurentsivõime tõstmine kohaliku puuvilja- ja marjade tootearenduse edendamise kaudu

Projekti juhtpartner: Eesti MaaülikoolPartnerid: Berry Farming OÜ (Eesti); Pūre Horticultural Research Center;MTÜ Association Partnership of Kandava; Farm Rukisi; Farm Lāses (Läti)Projekti kestus: juuni 2008 – juuni 2010 (24 kuud)Projekti kogueelarve: 1 000 000 €, ERF toetus: 720 500 €Kodulehekülg: http://polli.emu.ee/index.php?sub=goodfruit

Projektiga luuakse Polli ja Pure aiandusuuringute keskuste koostöös Eesti - Läti puuvilja ja mar-jade tootearenduse kompetentsikeskus. Puuvilja- ja marjakasvatust viljeletakse nii Eestis kui Lätis ligikaudu 15 000 hektaril, 2/3 puuvilja- ja marjaaedadest asub tänu soodsamale kliimale Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Mõlemas riigis moodustab kodumaine puuvilja- ja marjatoodang vaid 15% kogutarbimisest. Põllumajandustootmise arengu seisukohast on kohaliku tooraine kasutamine ja selle kõrgema väärtusega turustamine väga tähtis. Olulise lisandväärtuse anna-vad ka toodangu parem säilimisvõime, tootearendus ja efektiivne turundustegevus.

Projekti raames sisustatakse Polli aianduskeskuses puuviljade ja marjade töötlemis- ja toote-arenduse testimiseks vajalike seadmetega labor, mida piirkonna puuvilja- ja marjakasvatajad saavad oma toodete väljatöötamiseks kasutada. Samuti parandatakse hoiustamisvõimalusi piirkonna farmides. Projekti raames korraldatavatel seminaridel tutvustatakse nüüdisaegsete säilitus-ja töötlemistehnoloogiate võimalusi ning korraldatakse laatasid, kus puuvilja- ja mar-jatootjad saavad oma toodangut turustada.

Protolab Network - Eesti ja Läti mehhatroonika-sektori konkurentsivõime suurendamine läbi toote-arenduse koolitus- ja testkeskuste integreeritud võrgustiku.

Projekti juhtpartner: Tartu TeadusparkPartnerid: Läti: Ventspilsi Ülikooli Kolledž; Ogre Äri- ja InnovatsiooniinkubaatorProjekti kestus: 2009 - 2010 (24 kuud)Projekti kogueelarve: 1 075 000 €, ERF toetus: 913 750 €Kodulehekülg: www.protolab.eu

Vaatamata suurele potentsiaalile kõrgtehnoloogilises valdkonnas ei suuda piirkonna mehha-troonika sektori ettevõtted neid võimalusi ära kasutada. Käesoleval aastal läbi viidud tasuvus-uuring näitas, et peamine takistus on vähene tootearendus fi rmades, mis on otseselt seotud vajalike oskuste ja vahendite puudusega, seda eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõte-tes (VKE).

8

Projekti Protolab Network eesmärgiks on rajada tootearenduse-, koolitus- ja testikeskuste võr-gustik Eestis ning Lätis, mis aitab elektroonika, metalli- ja masinaehituse sektori ettevõtetel pakkuda kõrgtehnoloogilisemaid ning kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Projekti raames rajatakse ning sisustatakse kolm erineva spetsiifi kaga laborit. Protolab pakub ettevõtjale nii tipptasemel infrastruktuuri kui ka teadmisi tootearendusest. Lisaks on tegemist koolituskeskusega, mis on võimeline pakkuma ekspertiisi ja spetsiifi lisi koolitusi valdkonna ettevõtjatele ning kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppejõududele ja õpilastele. Pooltöös-tuslikud laborid on maailmas ennast õigustanud ning nende panust VKE-de konkurentsivõime tõstmisse on raske alahinnata.

Ettevõtted saavad kasutada projekti raames rajatavate pooltööstuslike laborite teenuseid järg-mistes valdkondades:

täppismehaanika (asukohaks Tartu Teaduspark), prototüüpimise ja CAD/CAM (Ventspilsi Ülikooli Kolledž) ning elektroonika (Ogre Äri- ja Innovatsiooniinkubaator).

10

Eesti, Läti ja Vene piiriregioonid saavad alustada ja tugevdada koostööd uue Eesti-Läti-Vene piiri-ülese koostöö raames, mida rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist (European Neigbourhood and Parnership Instrument, ENPI).

Programmi eesmärgiks on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut, edendada koostööd sotsiaalmajandusliku sidususe parendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, ka-sutades regioonides olemasolevat potentsiaali ning vastates ühistele väljakutsetele.

ProgrammipiirkondEesti: Kirde-Eesti (Ida-Virumaa), Kesk-Eesti (Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa) ja Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa);Läti: Vidzeme, Latgale;Venemaa: Leningradi oblast, Pihkva oblast ja Peterburi linn.Programmi toetustest võivad osa saada ka partnerid kolmest lähipiirkonnast ehk regiooni-dest, mis piirnevad abikõlbliku alaga. Programmi lähipiirkondadeks on Põhja-Eesti (Harjumaa), Pierīga ja Rīga.

Prioriteedid, toetuste määrad ja tegevusedProgrammil on kolm prioriteeti, mis jagunevad eraldi meetmeteks. 1. Sotsiaalmajanduslik areng

1.1. sotsiaalmajandusliku arengu soodustamine ja ettevõtluse ning ettevõtlikkuse eden-damine;

1.2. transport, logistika, kommunikatsioonilahendused;1.3. turismi arendamine.

Eesti-Läti-Vene ENPI piiriülese koostöö programm

11

2. Ühised väljakutsed 2.1. ühised tegevused keskkonna- ja loodusressursside kaitse valdkonnas;2.2. kultuuri- ja ajaloopärandi ning kohalike traditsiooniliste oskuste säilitamine ja eden-

damine;2.3. energia säästlik kasutamine.

3. Inimestevahelised kontaktid 3.1. kohaliku algatuse ja demokraatia arendamine, kohaliku ja regionaalse administratiiv-

se suutlikkuse tõstmine;3.2. koostöö kultuuri, spordi, sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades.

Toetatavateks tegevusteks on nn pehmed tegevused (õppereisid, koolitused, seminarid, kon-verentsid, vahetusprogrammid, analüüsid, uuringud, planeerimine, avalikustamise alased te-gevused jne) ning investeeringud.

Rahastamine ja partnerlusEesti-Läti-Vene koostööprogrammi projektide toetuste maht ulatub 672,7 miljoni kroonini. Projektipartnerite minimaalne omafi nantseerimine on 10% abikõlblikest kuludest.

Programmi abikõlblikeks taotlejateks on kohalikud omavalitsused, maavalitsused, mittetulun-dusühendused, sihtasutused ning avaliku sektoriga võrdsustatud asutused. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) on abikõlblikud 1. prioriteedi raames. VKEde minimaalne omafi -nanseerimise määr on 50%. VKEd võivad osaleda projektides partneritena, kuid ainult avali-ku (ka avaliku sektoriga võrdsustatud) või kolmanda sektori organisatsioonidega koostöös, st need ei saa olla taotlejad ega ainukesed partnerid riigist.

12

RakendamineProgrammi ühise juhtorgani ja ühise tehnilise sekretariaadi asukohaks on Riia. Sekretariaadi ha-rukontorid hakkavad paiknema Eestis (Tartus ja Jõhvis) ning Venemaal (Peterburis ja Pihkvas).

Lisainformatsiooni programmi kohta saab programmi kodulehelt aadressil www.estlatrus.eu.

Programmi kontaktisik SiseministeeriumisKrista KampusTel. 612 5148; faks: 612 5101E-post: krista.kampus@siseministeerium.ee

Programmi ühine tehniline sekretariaat Läti Riiklik Regionaalarengu Agentuur Elizabetes iela 19 LV – 1010 Riga, LätiE-post: info@estlatrus.eu

Kesk-Läänemere programmi visiooniks on luua globaalselt tunnustatud, dünaamiline, jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline piirkond, mis on atraktiivne äritegevusele ja turistidele ning kus inimesed tahavad elada, töötada ja investeerida.

Programm koosneb Kesk-Läänemere põhiprogrammist, Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammist ning saarte ja saarestike allprogrammist.

ProgrammipiirkondEesti: Kirde-Eesti, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-EestiSoome: Varsinais-Suomi, Itä-Uusimaa, Uusimaa, Kymenlaakso, AhvenamaaRootsi: Gävleborg, Uppsala, Stockholm, Södermanland, Östergötland, GotlandLäti: Kurzeme, Rīga, Pierīga

Lähipiirkonnad (eraldatakse kuni 20% programmi vahenditest):Eesti: Lõuna-EestiSoome: Kanta-Häme, Päijät-Häme, Etelä-KarjalaRootsi: Västmanland, ÖrebroLäti: Vidzeme, Zemgale

PrioriteedidProgrammi ühised prioriteedid on:

1. Turvaline ja tervislik elukeskkond;2. Majanduslikult konkurentsivõimeline ja innovaatiline regioon;3. Atraktiivsed ja dünaamilised kogukonnad.

14

Kesk-Läänemere INTERREG IV A piiriülese koostöö programm

15

Kesk-Läänemere (põhi)programmProgrammipiirkondKesk-Läänemere programmi abikõlblikuks piirkonnaks on kogu programmi territoorium.

Prioriteedid ja partnerlus1. Turvaline ja tervislik elukeskkond

Esimese prioriteedi all toetatakse keskkonnateadlikkuse tõstmist ja keskkonnaalaste teadmiste vahetamist, jätkusuutlikke ruumilisi planeeringuid ning keskkonna juhti-mist;

2. Majanduslikult konkurentsivõimeline ja innovaatiline regioon Teise prioriteedi abil toetatakse innovatsiooni ja konkurentsivõime parendamist, piirkondade sisese ja välise ligipääsetavuse suurendamist ning tööjõuturu potent-siaali optimeerimist;

3. Atraktiivsed ja dünaamilised kogukonnadKolmanda prioriteediga soovitakse parendada elutingimusi ja sotsiaalset kaasatust ning tihendada kultuurivahetust.

Abikõlblikud partnerid on kohalikud ja regionaalsed omavalitsused, riigiasutused ning valit-susvälised organisatsioonid (MTÜd) ning organisatsioonid, mis on loodud avalikes huvides.

16

Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammProgrammipiirkondLõuna-Soome ja Eesti allprogrammi piirkond kattub programmipiirkonnaga Soomes ja Eestis, ent selle allprogrammi raames ei ole abikõlblikud Ahvenamaa taotlejad.

Prioriteedid ja partnerlus1. Turvaline ja tervislik elukeskkond

Esimene prioriteet on suunatud looduskeskkonna säilitamisele ja parendamisele ning vastutusele füüsilise keskkonna eest;

2. Majanduslikult konkurentsivõimeline ja innovaatiline regioonTeine prioriteet toetab eelkõige ühenduste parendamist programmipiirkonnas, loo-vat ja toetavat innovatiivset ning konkurentsivõimelist keskkonda ning tööjõuturu väljakutsetele vastamist;

3. Atraktiivsed ja dünaamilised kogukonnadKolmas prioriteet keskendub lähemalt erinevate ühiskonnagruppide sotsiaalse tur-valisuse ja heaolu parendamisele, pärandi ning kultuuri edendamisele ja kaitsele.

Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammi raames on abikõlblikud partnerid kohalikud ja regionaal-sed omavalitsused, riigiasutused ning valitsusvälised organisatsioonid (MTÜd) ning organi-satsioonid, mis on loodud avalikes huvides. Selles allprogrammis on abikõlblik ka erasektor, Soomes vastavalt riigiabi reeglitele ja Eestis vastavalt de minimis reeglitele.

Saarte ja saarestike allprogrammProgrammipiirkondKesk-Läänemere piiriülese koostööprogrammi saarte ja saarestike allprogrammi abikõlblikuks piirkonnaks on programmipiirkonda jäävad saared (v.a siseveekogude saared) ja saarestikud.

17

Saarte ja saarestike allprogrammis saavad osaleda partnerid, kes lahendavad projektide kaudu saartele omaseid probleeme ning aitavad kaasa saarte ja saarestike arengule. Projektis peab osalema partnereid vähemalt kahest programmis osalevast riigist.

Saarte ja saarestike allprogrammis on abikõlblikud partnerid kohalikud ja regionaalsed oma-valitsused, riigiasutused ning valitsusvälised organisatsioonid (MTÜd) ning organisatsioonid, mis on loodud avalikes huvides.

Prioriteedid ja tegevused1. Turvaline ja tervislik elukeskkond

Esimese prioriteedi abil edendatakse jätkusuutliku infrastruktuuri toetamist ja kesk-konnateadlikkuse tõstmist;

2. Majanduslikult konkurentsivõimeline ja innovaatiline regioonTeine prioriteet toetab jätkusuutlikku turismi, teadmistepõhist majandust, saarte- ja saarestikepõhiste majandustegevuste edendamist (nt traditsiooniline väikepõlluma-jandus, kalandus, käsitöö, mereline pärand jms), saartele ja saarestikele juurdepääsu parendamist ja informatsiooni jagamist;

3. Atraktiivsed ja dünaamilised kogukonnadKolmas prioriteet pöörab tähelepanu (eelkõige noortega seotud) sotsiaalsetele ja demograafi listele küsimustele.

Rahastamine ja partnerlusKesk-Läänemere programmi ERF toetuste maht on kokku kuni 1,6 miljardit krooni. Eesti ka-susaajate omafi nantseerimise määr projektides on minimaalselt 15% abikõlblikest kuludest.

Abikõlblikud on nii piiriülesed väikeinvesteeringud kui nn pehmed tegevused (õppereisid, koolitused, seminarid, konverentsid, vahetusprogrammid, analüüsid, uuringud, planeerimine, avalikustamise alased tegevused jne).

RahastamineProgrammi korraldusasutus ja sertifi tseeriv asutus on Varsinais-Suomen liitto, mis asub Soomes, Turus. Programmi ühine tehniline sekretariaat paikneb samuti Turus, selle harukonto-rid asuvad Tallinnas ja Mariehamnis, infopunktid Stockholmis ja Riias.

Lisainformatsiooni programmi kohta saab programmi kodulehelt aadressil www.centralbaltic.eu.

Programmi ühine tehniline sekretariaatAnn Nedergård (saarte ja saarestike allprogramm, Mariehamn)Tel: +358 18 25 397E-post: ann.nedergard@centralbaltic.eu

Bo Storrank (Kesk-Läänmere põhiprogramm, Turu)Tel: +358 2 2100 937E-post: bo.storrank@centralbaltic.eu

18

Sonja Palhus (saarte ja saarestike allprogramm; Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm, Turu)Tel: +358 2 2100 932;E-post: sonja.palhus@centralbaltic.eu

Merike Niitepõld (Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm, Tallinn)Tel. 627 9796E-post: merike.niitepold@centralbaltic.eu

Programmi kontaktisikud SiseministeeriumisRiina Nurmsaar (Kesk-Läänemere põhiprogramm, saarte ja saarestike allprogamm)Tel. 612 5151; faks: 612 5101E-post: riina.nurmsaar@siseministeerium.ee

Kaja Hinno (Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm)Tel. 612 5104; faks: 612 5101E-post: kaja.hinno@siseministeerium.ee

Cultural heritage - Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja Kesk-Käänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm

Projekti juhtpartner: Riigimetsa Majandamise Keskus Partnerid: Metsätalouden kehittämiseksus Tapio, Työtehoseura ry (Soome)Projekti kestus: detsember 2008 – november 2011 (36 kuud)Projekti kogueelarve: 905 000 €, ERF toetus: 725 840 €

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul - taluhoonete asukohad, ki-viaiad, vanad metsateed ja kohanimed jm. Kuna metsamaastikus ei ole toimunud nii kardinaalseid muutusi kui avamaastikul, siis võib pärandkultuuri objekte kohata just metsas. Samas on raietööd potentsiaalne ohuallikas objektide hävimisele. Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsi-mus maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus, mis loob eelduse omanikuhoiu tekkeks.

Projekti eesmärkideks on tõsta avalikkuse, metsaomanike ja metsaametnike teadlikkust loodus- ja kultuuripärandist, mille jaoks tehakse laialdast teavitustööd erinevate sihtrühmade hulgas (sh trükised, meediakajastused). Pärandkultuuri objektid inventeeritakse ühtsel metoodikal Eesti viies maakonnas - Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa - ca 800 tuhande ha ja Soomes 33,2 tuhande ha testaladel. Projekti raames luuakse andmestik, mida saab vaadelda muinsuskaitse reservina ja kasutada looduspärandit ja kultuuripärandit mõjutavate otsuste te-gemisel. Andmed kantakse avalikult kasutatavasse andmebaasi, mida haldab Maa-amet.

Läbi viiakse erametsaomanike ja ettevõtjate nõustamisi, koolitused laiendavad metsade mit-mekülgset kasutust ja kultuuriväärtuste propageerimist. Projekti tulemusel on piirkonna atrak-tiivsus ja maine läbi kultuuripärandi hoiu ja eksponeerimise tõusnud.

Projekti juhtpartner: Riia LinnavalitsusPartnerid: MTÜ Tolaram Foundation (Eesti), Helsinki Missio ry (Soome)Projekti kestus: mai 2009 – aprill 2011 (24 kuud)Projekti kogueelarve: 214 500 €, ERF toetus: 173 488 €Kodulehekülg: http://www.projectmusicforall.eu/

Projekt „Muusika kõigile“ on kavandatud selleks, et leida võimalusi pakkuda kvaliteetset ja eesmärgipärast muusikaharidust erivajadustega inimestele. Erivajadustega inimetse osakaal rahvastikust moodustab ca 10%.

Teemad, millega projekti raames tegeletakse jagunevad kaheks:1. Erivajadustega inimestele kvaliteetse muusikahariduse andmiseks vajalikud erinevad

õpetamismetoodikad, õppematerjalid ja muusikaõpetajate kompetents;2. Muusikaõpetajate, kaasmuusikute, seaduseandjate ja ühiskonna kui terviku üldine suhtu-

mine erivajadustega inimestesse kui muusikutesse.

Projekti üldine eesmärk on parendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada diskrimineerimist. Kõigil inimestel on õigus haridusele ja olla respekteeritud kui õppijad. Õigus haridusele tähen-dab ühtlasi õigust saada asjakohast, kohandatud ja efektiivset koolitust. Kahjuks puuduvad paljudel õpetajatel selleks vahendid ja metoodikad. Antud projekt tegelebki just sellele prob-leemile lahenduste leidmisega muusikahariduse valdkonnas.

Oodatavad tulemused: projekt parandab õpetamisvahendite kättesaadavust. Uus metodoloo-giline käsiraamat ühendab metoodikaid ja kogemusi, samuti tõstab muusikaõpetajate kompe-tentsi realiseerida muusikahariduse andmist erivajadustega inimestele. Projektis kavandatud tegevustes osalevad üle 50 õpetaja Lätist, Soomest ja Eestist (kogemuste vahetus, ühissemina-rid, ühiselt koostatud õpetaja käsiraamat, muusikalaager, dokumentaalfi lm spetsiaalse muusi-kahariduse andmise kohta, 2-päevane lõppkonverents muusikahariduse andjatele ja teoreeti-kutele, teavitamise seminarid praegustele ja tulevastele muusikahariduse andjatele).

Music for All - Erivajadustega inimeste muusikahariduse kättesaadavuse parandamine Kesk-Läänemere põhiprogramm

20

21

GEOISLANDS - Geoturismi edendamine Kesk-Läänemere saartelKesk-Läänemere programmi saarte ja saarestike allprogramm

Projekti juhtpartner: MTÜ Geoguide Baltiscandia (Eesti)Partner: Uppsala Ülikool (Rootsi) Projekti kestus: jaanuar 2009 – detsember 2011 (36 kuud)Projekti kogueelarve: 702 605 €, ERF toetus: 569 332 €Kodulehekülg: http://www.centralbalticgeotourism.eu/

Seitsme Läänemere suurema saare (Bornholm, Gotland, Hiiumaa, Rügen, Saaremaa, Öland ja Ahvenamaa saarestik) vaheline koostöö on pikaajaline, kuid peamiselt on see olnud suunatud vaid Läänemere globaalsete probleemidega tegelemisele. Geoturismi arendamise ja tutvusta-misega ei ole Läänemere saartel aga senini põhjalikumalt tegeletud. Seda eeskätt põhjusel, et kohalikel turismiagentuuridel ja turismiekspertidel puuduvad sel teemal piisaval tasemel as-jakohased teadmised. Loodusturismi viljelemise praktikast võiks esile tuua vaid linnuvaatlusi, mis on saanud Euroopa loodusteadlaste ja -huviliste hulgas üsna populaarseks.

Projekti eesmärkideks on:1. informatsiooni kogumine loodusturismi viljelemise ja turundamise kohta Eesti, Rootsi ja

Ahvenamaa saartel ning vastava ülevaate tegemine, 2. soovituste väljatöötamine edasisteks loodusturismi arenguteks Läänemere saartel ja ran-

nikualadel (eriti just piiriüleste temaatiliste geoturismimarsruutide arendamiseks),3. temaatiliste trükiste koostamine ja videofi lmide valmistamine, mis võimaldab nii turis-

miekspertidel kui ka kohalikel omavalitsustel edendada ja reklaamida saartespetsiifi list geoturismi, samuti piiriüleseid loodusturismi marsruute.

22

Projekti oodatavad tulemused:1. raamatud ja dokumentaalfi lmid teemadel „Geoturismi arenguvõimalusi Saaremaal ja

Hiiumaal“, „Geoturismi arenguvõimalusi Eesti väikesaartel”, „Geoturismi arenguvõimalusi Gotlandi saarel“, „Meteoriidikraatrid kui geoturismi objektid Kesk-Läänemere piirkonnas“ jne.

2. brošüür „Hinnang ja soovitused loodusturismi turundamisele Kesk-Läänemere piirkonna saartel“, mis annab ülevaate senistest saavutustest ja parimatest praktikatest loodusturis-mi valdkonnas Eestis, Soomes ja Rootsis.

3. seminar „Geoturismi edendamine Kesk-Läänemere saartel“.4. näitused Tallinnas ja Uppsalas, mis annavad ülevaate projekti sisu ja tulemuste kohta, koos

fotoekspositsiooniga saarte ainulaadsematest geoturismialastest vaatamisväärsustest.

Läänemere piirkonna programmi eesmärgiks on piirkonna arendamine koostöö kaudu jätkusuut-likuks, konkurentsivõimeliseks ning territoriaalselt integreeritud regiooniks. Tegemist on ERF, ENPI ning Norra Kuningriigi vahendeid ühendava programmiga.

Programm keskendub selliste piiriüleste investeeringute ettevalmistamisele, mis parendavad piirkonna territoriaalset potentsiaali, vähendavad sotsiaalmajanduslikke erinevusi Euroopa lää-ne- ja idapoolsete alade vahel ning lahendavad Läänemere äärsete riikide ühiseid probleeme.

ProgrammipiirkondProgrammipiirkonna moodustavad Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Taani, ning Saksa-maa põhjapoolsed liidumaad. Lisaks osalevad programmis Euroopa Liidu naaberriigid Norra, Valgevene (ja Venemaa loodealad).*

Riikidevahelise koostööprojekti elluviimiseks on vajalik vähemalt kolme abikõlbliku institut-siooni osalemine vähemalt kolmest programmis osalevast riigist.

Prioriteedid ja tegevusedLäänemere piirkonna programm keskendub neljale prioriteetsele valdkonnale:

1. Innovatsiooni edendamineEsimese prioriteedi tegevused on suunatud innovatsioonialgetele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete protsessi kaasamisele, riikidevahelisele tehnoloogia ja teabe ülekandmisele ning kodanike suutlikkusele uusi teadmisi tekitada ja omaks võtta. Projektide tulemustena nähakse eelkõige uusi strateegiaid ja tegevuskavasid, parimate praktikate tuvastamist, uusi ettevõtlusvõimalusi, investeeringukavasid ja piiriüleseid investeeringuid.

24

Läänemere piirkonna programm

* 2009. a seisuga pole Vene Föderatsioon oma osalust programmis kinnitanud.

25

2. Sisemised ja välised ligipääsudTeise prioriteedi raames on olulised teemad ühiste riikidevaheliste lahenduste loo-mine ja edendamine transpordi ning IKT valdkondades. Projektide tulemustena nä-hakse eelkõige teostatavusuuringuid, rakenduskavasid, praktilisi lahendusi, ettepa-nekuid investeeringuteks ja piiriüleseid investeeringuid.

3. Läänemeri kui ühine ressurssKolmas prioriteet toetab tegevusi, mis on suunatud merereostuse hulga ja mõju vä-hendamisele ning mere- ja rannikualade lõimitud arengule. Rõhuasetus on suuremal mereturvalisusel. Projektide tulemustena nähakse eelkõige ühiseid strateegiaid ja poliitikaid, tegevuskavasid, näiteid parimatest praktikatest, konkreetseid investee-ringualgatusi ja piiriüleseid investeeringuid.

4. Atraktiivsed ja konkurentsivõimelised linnad ja regioonidNeljas prioriteet edendab maa- ja linnapiirkondade partnerlust ning püüab suuren-dada linnade ja regioonide konkurentsivõimelisust. Projektide tulemustena nähakse eelkõige riikidevahelisi strateegiaid, tegevuskavasid, poliitikaid, uusi ettevõtlusvõi-malusi ja piiriüleseid investeeringuid.

Abikõlblike tegevuste hulka kuuluvad nn pehmed tegevused, lubatud on ka riikideülese mõ-juga investeeringud. Heakskiidetud projektid saavad taotleda ettenähtud ulatuses teatud et-tevalmistuskulude hüvitamist.

Uue elemendina hõlmab programm strateegiliste projektide käsitust, mis on suunatud kogu Lää-nemere piirkonna stabiilsele arengule ja on tihedalt seotud programmidokumendiga ning ELi poliitikate ja strateegiatega. Strateegilisi projekte iseloomustab suurem koostöö riiklike ja rahvus-vaheliste institutsioonidega nii ettevalmistamise kui rakendamise faasis. Strateegilised projektid peaksid sisaldama poliitikate arendamise algatusi, mida hiljem ka rakendatakse. Strateegilise pro-jekti staatus omistatakse projektidele seirekomitee poolt projektide heakskiitmise käigus.

Rahastamine ja partnerlusProgrammi rahastatakse ERF, ENPI ja Norra Kuningriigi vahenditest aastatel 2007-2013 kuni 3,7 miljardi krooni ulatuses. Omafi nantseerimise määr Eesti kasusaajate jaoks on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.

Läänemere piirkonna programmi abikõlblikud kasusaajad on riiklikud, piirkondlikud ja koha-likud avalik-õiguslikud asutused ning organisatsioonid ja nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid (public equivalent bodies). Erasektori organisatsioonid saavad projektides osa-leda omal kulul.

RakendamineProgrammi rakendusasutus on Investitionsbank Schleswig-Holstein, mis asub Kielis (Saksa-maa). Programmi ühisel tehnilisel sekretariaadil on kaks kontorit, millest üks paikneb Rostockis (Saksamaa) ja teine Riias (Läti).

26

Programmi koduleht: eu.baltic.net.

Programmi ühine tehniline sekretariaat RiiasAusekļa iela 14-6 Riia, LätiTel: + 371 67357368Faks: + 371 67357372E-post: info@eu.baltic.net

Programmi ühine tehniline sekretariaat RostockisGrubenstrasse 2018055 Rostock, SaksamaaTel: +49 381 45484 5281Fax: +49 381 45484 5282E-post: info@eu.baltic.net

Programmi kontaktisik SiseministeeriumisKadri JushkinTel. 612 5106; faks: 612 5101E-post: kadri.jushkin@siseministeerium.ee

27

JOSEFIN - Joint SME Finance for Innovation

Projekti juhtpartner:Investitionsbank Berlin (IBB) (Saksamaa)Partnerid: Eestist, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Rootsist, Saksamaalt.Eesti: Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA (TEHNOPOL);Krediidi ja Ekspordi Garanteerismise SA KredExProjekti kestus: 2009 - 2011 (36 kuud)Projekti kogueelarve: 4 120 237 €, ERF toetus: 2 849 313 €Kodulehekülg: http://www.josefi n-org.eu/

Läänemere piirkonnas on tugev teadmistepõhine ja innovaatiline majandus. Väike- ja kesk-mise suurusega ettevõtted etendavad olulist rolli innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul. Riikide regionaalne areng sõltub tihti sellest, kui paljud ettevõtted on rahvusvaheliselt kon-kurentsivõimelised. Piirkonna VKEd keskenduvad oma toodete ja teenuste turustamisel aga peamiselt kohalikule turule.

JOSEFIN projekt pakub osalevate riikide võtmevaldkondades tegutsevatele ning ekspordipo-tentsiaali ülesnäitavatele VKEdele suunatud individuaalset konsultatsiooni rahvusvahelistele turgudele sisenemisel. Projekt pakub sellistele VKEdele samuti paremaid võimalusi leida oma tegevusele rahastamist, luues VKEdele uue riikidevahelise garantiifondi. Fondi antud garantiid võimaldavad VKEdel saada kergemini oma tegevuste rahastamiseks laenu kommertspanka-delt ning vähendavad nii VKEde kui pankade võetavaid fi nantsriske.

Istanbul

28

INTERREG IVC piirkondadevahelise koostööprogrammiga soovitakse arendada EL 27 liikmesriigi ning Norra ja Šveitsi regionaalsete ja kohalike institutsioonide vahelist koostööd. Eri riikide koge-musi vahendavate ja tutvustavate projektide kaudu soovitakse arendada lähenemisi ja meetmeid, mis aitaksid kaasa majanduse kaasajastamisele ja regionaalarengu poliitikate tõhusamaks muut-misele.

INTERREG IVC programm on tihedalt seotud Göteborgi strateegiaga ning uuendatud Lissaboni ehk nn majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga. Programm on ka tähtsaks vahendiks Euroopa Liidu algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” (Regions for Economic Change) rakendamisel.

Programmi üldeesmärk on suurendada rahvusvahelise koostöö kaudu regionaalpoliitikate efektiivsust, moderniseerida majandust ja tõsta konkurentsivõimet innovatsiooni, teadmiste-põhise majanduse, keskkonna ning riskide ennetamise valdkondades.

ProgrammipiirkondProgrammipiirkond hõlmab Euroopa Liidu kõiki liikmesriike, Norrat ning Šveitsi.

Projektis peab osalema partnereid vähemalt kolmest riigist, millest omakorda vähemalt kaks peavad olema EL liikmesriigid.

Prioriteedid ja tegevusedINTERREG IVC koostööprogramm keskendub kahele prioriteedile:1. Innovatsioon ja teadmistepõhine majandus (55% programmi eelarvest)

Esimese prioriteedi keskmes on innovatsioon, teadus ja tehnoloogia areng, ettevõtlus, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, infoühiskond, tööhõive ning kvalifi katsioon.

Regioonidevaheline koostööprogramm INTERREG IVC

29

2. Keskkond ning riskide ennetamine (39% programmi eelarvest)Teise prioriteedi alateemad on looduslikud ja tehnoloogilised riskid, veemajandus, jäät-mekorraldus, looduslik mitmekesisus ja looduspärandi säilitamine, energia ja säästev transport, kultuuripärand ning maastikud.

Mõlema prioriteedi raames toetatakse nn pehmeid tegevusi: õppereisid, koolitused, seminarid, konverentsid, vahetusprogrammid, analüüsid, avalikustamistegevused, pilootprojektid jms.

INTERREG IVC programmi raames on koostööd võimalik teha kahe tegevuse tüübi kaudu: re-gionaalsed algatused ning kapitalisatsiooniprojektid.

Regionaalsed algatusedRegionaalsed algatused on erinevatest Euroopa riikidest pärit partnerite vahelised koostöö-projektid, mille algatajateks on regionaalsed või kohalikud institutsioonid ning mis on suuna-tud eespool toodud kahe prioriteedi alaste parimate praktikate ja kogemuste vahetamisele. See tegevuse tüüp jätkab tavapärast endisest INTERREG IIIC programmist toetatud koostööd. Projektide eelarved peaksid jääma vahemikku 0,5-5 miljonit eurot.

Regionaalseid algatusi jagatakse koostöö intensiivsuse astme alusel kolmeks: Tavaline: korraldatakse seminare, konverentse, avaldatakse uudiskirju, töötatakse välja

juhendeid. Tulemuseks on uued teadmised, strateegiate täiendamine jms. Partnerite arv: 8-20 partnerit, projektide kestus kuni 36 kuud.

Keskmine: lisaks eelnevale viiakse läbi pilootprojekte, täiendatakse regionaalpoliitika meetodeid. Tulemuseks on lisaks eelneva astme tulemustele praktikate edasikandmi-ne, kohalike poliitikate ja/või strateegiate parendamine.

Kõrge (miniprogrammid): lisaks eelnevatele astmetele sisaldavad kõrge intensiivsuse-ga projektid ka alamprojekte. Tulemuseks on riiklike poliitikate või strateegiate paren-damine alamprojektide abil. Partnerite arv: 3-6, partneriteks peavad olema riigiasutu-sed; lubatud projektide kestus on kuni 48 kuud. Ühe projekti (miniprogrammi) kohta võib luua kuni 12 alamprojekti, mille tegevuste asukoht kattub põhiprojektipartnerite asukohaga. Alamprojektides saavad osaleda avalik-õiguslikud ning nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid.

KapitalisatsiooniprojektidKapitalisatsiooniprojektide ehk erinevaid regioone ühendavate võrgustike koostöö eesmär-giks on kanda enamarenenud regioonide kogemusi ja praktikaid võrgustiku kaudu üle nõrge-matele ja vähemarenenumatele.

Kapitalisatsiooniprojektides on soovitatav osalevate riikide arv 6-10, projektipartnerite arvule ei ole piire seatud. Projektide kestus on kuni 24 kuud ning eelarve 0,5-3 miljonit eurot. Projek-tide raames kogutakse, analüüsitakse ja levitatakse programmidokumendis selleks nimetatud valdkondade parimaid praktikaid. Tulemusena saavad regioonid endale tegevuskavad, mis näitavad, kuidas hakatakse parimaid praktikaid teiste ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide inst-rumentide (nn mainstream-programmide) kaudu ellu viima.

30

Kõigi kapitalisatsiooniprojektide hulgast valitakse programmi rakendajate poolt hindamisküsi-muste abil veel eraldi välja nn kiire tee projektid (fast track projects), mille puhul pakub Euroopa Komisjon projekti elluviijatele lisaabi ning ekspertteadmisi.

Rahastamine ja partnerlusPiirkondadevahelist koostööprogrammi kaasrahastatakse ERF vahenditest. Perioodil 2007-2013 on selleks ette nähtud kokku 4,725 miljardit krooni. Omafi nantseerimise määr Eesti part-nerite jaoks on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.

Abikõlblikeks taotlejateks on avalik-õiguslikud ning nendega võrdsustatud (bodies governed by public law) asutused ja organisatsioonid. Erasektor ning partnerid väljastpoolt programmi-piirkonda võivad projektides osaleda omal kulul (ERF toetust ei saa taotleda ega kasutada).

RakendamineProgrammi korraldusasutus on Conseil Regional Nord-Pas de Calais Prantsusmaal, ühine teh-niline sekretariaat asub Lille’is (Prantsusmaa) ja infopunktid paiknevad Katowices (Poola), Rostockis (Saksamaa) ning Valencias (Hispaania). Eesti taotlejaid teenindab Rostocki infopunkt.

Programmi koduleht: www.interreg4c.net.

Programmi ühise tehnilise sekretariaadi põhjatsooni infopunkt:Ronald LieskeGrubenstraße 20, 18055 Rostock, SaksamaaTel. +49 (0) 381 45484 5279E-post: ronald.lieske@interreg4c.net

Marit Lani Grubenstraße 20, 18055 Rostock, SaksamaaTel: +49 (0) 381 45484 5292E-post: marit.lani@interreg4c.eu

Programmi kontaktisikud Siseministeeriumis:Krista KampusTel. 612 5148; faks: 612 5101E-post: krista.kampus@siseministeerium.ee

Liina KirsipuuTel: 612 5198; faks: 612 5101E-post: liina.kirsipuu@siseministeerium.ee

31

ICHNOS PLUS - Innovation and CHange: Network of One-stop Shops for Business – PLUS / Ettevõtluse infopunktide võrgustik innovatsiooni ja muu-tuste toetuseks

Projekti juhtpartner: Ancitel Sardegna (Itaalia)Partnerid: Tartu Teaduspark (Eesti), CESGA – Galicia (Hispaania), Vysocina Region (Tšehhi), North Aegean Region (Kreeka), Ruda Slaska Business Incubator (Poola)Projekti kestus: juuli 2008 – juuni 2010 (24 kuud)Projekti kogueelarve: 1 124 747 €, ERF toetus: 909 322 €Kodulehekülg: www.ichnos-project.org

ICHNOS Plus jätkab Interreg IIIC projekti “Innovation and CHange - Network of One-stop Shops”, mille käigus töötati välja mudel regionaalsete kompetentsikeskuste (RKK) rajamiseks.

RKK on spetsiifi liste teenuste arendamiseks loodud avalik või eraõiguslik organisatsioon, mis toetab ettevõtjatele suunatud infokeskuste tegevusi, aidates seeläbi kaasa regiooni majandus-arengule. Sisuliselt on see infokeskuseid koordineeriv struktuur, mis peaks olema alustava ja tegutseva ettevõtja jaoks esmane koht abi saamiseks nii juriidilistes kui muudes küsimustes. Kuigi vastavalt EL seadusandlusele on infokeskuste rajamine liikmesriikidele kohustuslik alates 2007. aastast, ei ole seda paljudes regioonides praeguseni veel tehtud.

ICHNOS PLUSi peamine eesmärk on täiustada RKK rakendamist regioonides, mis osalesid eel-nevalt ka mudeli väljatöötamisel. Samas püütakse mudelit üle kanda ja rakendada ka teistes Euroopa regioonides.

Projekti tulemusel valmivad RKK mudeli rakendamist kirjeldavad tegevuskavad kõikide osa-levate regioonide jaoks ning tõuseb teadlikkus ja kompetentsus nii partnerorganisatsioonide personali kui kohaliku tasandi otsustajate hulgas.

I4W - Innovation for Welfare

Projekti juhtpartner: Acc10 (Hispaania)Partnerid: Cestec S.p.A (Itaalia), OÖ. Technologie- und Marketinggesellschaft m.b.H. (Austria), Provincie Noord-Brabant (Holland), Regional Development Agency of South Bohemia RERA (Tšehhi) ja Tartu Teaduspark (Eesti).Projekti kestus: oktoober 2008 – september 2012 (... kuud)Projekti kogueelarve: 4 804 754 €, ERF toetus: 3 732 570 €Kodulehekülg: http://www.innovation4welfare.eu/

Innovation for Welfare (I4W) keskendub tehnoloogiapõhise innovatsiooni suurendamisele ter-vishoiusektoris. Projekti rahastatakse programmi Interreg IVC raames.

32

Projekti eesmärkideks on: Suurendada regioonide konkurentsivõimet läbi innovatiivsete tehnoloogiate parema

kasutuse, eriti SME-de seas; Panustada nende tehnoloogiate kasutuselevõttu; Toetada tervishoiusektoris tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide vaheliste uute

koostöösuhete teket.

I4W on üks Interreg IVC programmi raames rahastuse saanud projektidest, mida nimetatakse miniprogrammiks. See tähendab, et suur osa projekti tegevustest on seotud pilootprojektide käivitamise ja elluviimisega.

Projekti tegevused: Regionaalsed seminarid; Ühisseminarid kõigi partnerregioonidega; Külastused innovatiivsetesse tervishoiuasutustesse partnerregioonides; Policy Framework Document - regioonide kogemuste võrdlus ja edulood; Kokku 8 alaprojekti fi nantseerimine (kuni 6 mEEK Eesti partneritele): partnerotsingu

üritused ja seminarid taotlejatele, hanke korraldamine, järelvalve, aruandlus; Good Practice Guide - pilootprojektide kokkuvõte; Policy Recommendations - järeldused projekti tegevustest ja soovitused kohalikele

omavalitsustele innovatsiooni suurendamiseks tervishoiusektoris.

33

URBACT II

Senine Euroopa Ühenduse Algatuse URBAN programm URBACT jätkub aastatel 2007-2013 piirkondadevahelise koos-tööprogrammina URBACT II nime all. URBACT II programmi peamine eesmärk on edendada Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ning Norra ja Šveitsi linnade koostöö kaudu säästvat ja jätku-suutlikku integreeritud linnaarengu poliitikat ja vastavaid praktikaid. Programm toob kokku erinevaid kohalikul ja regionaalsel tasandil linnade arenguga tegelevaid osapooli, vahetamaks kogemusi, õppimaks ning leidmaks parimaid praktikaid erinevates linnapoliitika valdkonda-des ja suurendamaks sealhulgas vastavate poliitikate ja meetmete mõju ning tõhusust linnade säästvale arengule.

ProgrammipiirkondProgrammis saavad osaleda kõik Euroopa Liidu 27 liikmesriiki, Norra ning Šveits.

Prioriteedid ja tegevusedProgrammil on kolm spetsiifi list eesmärki.

Kogemuste vahetamine ja õppimine säästva linnaarengu valdkonnas ning vastavate praktikate rakendamine linnade arendustegevuses;

Linnaarenduslike ning juhtimisalaste kogemuste ja praktikate levitamine, vahendami-ne ja ühine edasiarendamine;

Linnapoliitika kujundajate ja praktikute ning konvergentsi ja konkurentsivõime ees-märgi programmide rakendajate nõustamine, töötamaks välja ja viimaks ellu integree-ritud tegevuskavasid säästva linnaarengu valdkonnas muude Euroopa Liidu struktuuri-fondide programmide kaudu.

Toetusi saab taotleda kahe prioriteedi raames:1. Linnad kui kasvumootorid ja töökohtade loojad (44% programmi eelarvest)

Esimese prioriteedi alateemadeks on ettevõtluse edendamine, innovatsiooni, teadmiste-põhise majanduse ning tööhõive ja inimkapitali arendamine.

2. Atraktiivsed ja ühtekuuluvad linnad (50% eelarvest) Teine prioriteet on suunatud puudustkannatavate ja arengumahajäämusega linnaosade integreeritud arendamisele, sotsiaalsele integratsioonile, keskkonnaalaste probleemide lahendamisele ning integreeritud linnaarengu strateegiate ja valitsemisvormide välja-kujundamise toetamisele.

Rahastamine ja partnerlusURBACT II programmi rahastatakse aastatel 2007-2013 ERF vahenditest kokku 53,3 miljoni euro ulatuses. Omafi nantseerimise määr Eesti kasusaajate jaoks on vähemalt 20% abikõlblikest kuludest. Abikõlblikeks tegevusteks on nn pehmed tegevused: linnaarenduslike ja juhtimis-alaste teadmiste, kogemuste ja parimate praktikate vahetamine, kasutuselevõtmine ja edasi-arendamine, samuti vastava info levitamine jmt.

34

Abikõlblikeks taotlejateks on avaliku sektori institutsioonid või avaliku sektoriga võrdsustatud institutsioonid. Programmis saavad osaleda ning ERF toetust kasutada kõik ELi liikmesriikide ning Norra ja Šveitsi linnalised kohaliku omavalitsuse üksused või tihedamat koostööd tege-vad laiemad linnapiirkonnad, samuti regionaalsed omavalitsused, liikmesriikide valitsusasutu-sed ning ülikoolid ja uurimisasutused (linnaliste tegevusvaldkondade puhul).

Uuel perioodil saavad projektides osaleda kõik linnad olenemata elanike arvust. Võrgustikus osalevate osapoolte arv on olenevalt koostöö tüübist piiratud 8-12 partnerini. Lisaks saavad igas projektis partnerite või vaatlejatena osaleda kuni 2 linna väljastpoolt Euroopa Liitu ja muud institutsioonid (sh rahvuslikud või rahvusvahelised linnade ühingud, eraettevõtted ja muud kasumitaotluslikud organisatsioonid), saamata selleks ERF toetust.

RakendamineLiikmesriikide nimel jälgib programmi elluviimist ja eesmärkide saavutamist seirekomitee, mil-le koosseisus on igast riigist kuni kaks liiget (Eestit esindavad komitees Tallinna Linnavalitsus ja Siseministeerium). Programmi sekretariaat asub Pariisis. Lisainformatsiooni kohta saab prog-rammi kodulehelt aadressil http://www.urbact.eu.

Programmi kontaktisikud SiseministeeriumisEedi SeppTel. 612 5149; faks: 612 5101E-post: eedi.sepp@siseministeerium.ee

Ene PadrikTel: 612 5109; faks: 612 5101E-post: ene.padrik@siseministeerium.ee

ESPON 2013

ESPON (European Spatial Planning Observation Network) sai alguse 1999. aastal. Perioodil 2007-2013 rakendatakse ESPONi jätkuprogrammi ESPON 2013. ESPON 2013 eesmärgiks on suuren-dada ELi regionaalpoliitika tõhusust, parandada teadmisi Euroopa territoriaalsest terviklikku-sest ja toetada EL riikide planeerimisalase koostöö raames tehtavaid uuringuid. Programm ai-tab kaasa Euroopa tasandil ruumilise planeerimise ja regionaalarenguga tegelevate teadlaste koostöövõrgustike tekkele ja arendamisele.

ESPON 2013 pakub võrreldavat territoriaalse dünaamika alast statistikat, analüüse ja teavet kõigi struktuurifondide programmide rakendajaile, et investeeringuid ja sekkumist paremini suunata ning tekitada sünergiat erinevate sektorite poliitikate vahel. Samas tehakse koostööd INTERREG IVC, URBACT II ning INTERACT II programmide ehk teiste piirkondadevahelise koos-töö programmidega.

35

ProgrammipiirkondProgrammi abikõlblikuks piirkonnaks on kogu Euroopa Liidu territoorium. Programmis osa-levad lisaks 27 liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile vaatlejatena ka Euroopa Liidu kandidaat-riigid. Nagu eelmiselgi perioodil, saavad täieõiguslike liikmetena koostöös osaleda ka Norra, Šveits, Island ja Liechtenstein. Elluviimise järgus kavatsetakse programmi kaasata teisigi naa-berriike ning uusi kandidaatriike.

Prioriteedid ja tegevusedESPON 2013 programmil on viis prioriteeti, mis peegeldavad programmi strateegiat ja üldeesmärke:

1. Territoriaalse arengu, konkurentsivõime ja sidususe teemalised uuringud: territoriaal-sete trendide, perspektiivide ja poliitikate mõju uurimine;

2. Nõudlusest tulenevad analüüsid: eri tüüpi territooriumide areng Euroopa perspek-tiivis;

3. Teaduslik alus ja meetodid: territoriaalsed indikaatorid ja andmed, analüütilised meetodid ja teadusalane tugi;

4. Uuenduste rakendamine ja osalemine: võimekuse tõstmine, dialoog ja võrgustumine;5. Tehniline abi, analüütiline tugi ja kommunikatsioon.

Rahastamine ja partnerlusProgrammi kaasrahastatakse ERF vahenditest, mis ulatuvad 2007-2013 programmiperioodil 34 miljoni euroni. Riiklik omafi nantseerimine peab katma vähemalt 25% abikõlblikest kulu-dest. Sõltuvalt prioriteedist rahastatakse erinevaid uuringute ja avalikustamise alaseid tegevu-si: analüüsid ja uuringud, andmebaaside loomine ja täiendamine, publikatsioonid, seminarid ja töötoad, koostöövõrgustike loomine jm.

Abikõlblikeks partneriteks ESPON 2013 programmis on avaliku sektori asutused ja organisat-sioonid ning nendega võrdsustatud asutused ja organisatsioonid. Erinevate prioriteetide lõi-kes esineb partnerluse osas nii piiranguid kui lisavõimalusi.

RakendamineProgrammi keskseks rakendusasutuseks on Luksemburgi Siseministeerium, igas liikmesriigis asub programmi rahvuslik kontaktisik. ESPONi trükiseid on võimalik saada Siseministeeriumi planeeringute osakonnast, käimasolevate projektide materjalidega ning programmi endaga saab lähemalt tutvuda programmi koduleheküljel aadressil www.espon.eu.

Programmi kontaktisik SiseministeeriumisMaila KuusikTel. 612 5178: faks: 612 5183E-post: maila.kuusik@siseministeerium.ee

36

INTERACT II

INTERACT II näol on tegemist tehnilise abi programmiga, mille raames püütakse parendada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kaudu elluviidavate programmide rakendamist.

INTERACT II programmi sihtgrupiks on institutsioonid ja organisatsioonid üle Euroopa, mis tegelevad Euroopa territoriaalse koostöö programmide rakendamisega: programmide korral-dusasutused, tehnilised sekretariaadid, juht- ja seirekomiteed, rahvuslikud kontaktisikud, serti-fi tseerivad asutused ja auditeerivad asutused.

INTERACT II üldiseks eesmärgiks on pakkuda sihtgruppidele tuge, et Euroopa territoriaalse koostöö programmide rakendamist tõhusamaks muuta. Programmi sisuks on info- ja kommu-nikatsioonivõrgustike sisseseadmine, parimate praktikate, teabe ja kogemuste jagamine ning konverentside, koolituste, seminaride jms ürituste korraldamine.

Programmi geograafi liseks ulatuseks on 27 liikmesriiki. Taotlusvoorusid programmis ei ole ning projekte ei rahastata.

Põhirõhk on sihtrühma huvigruppide vahelisel teadmiste genereerimisel ja jagamisel, prot-seduuride ja vahendite parendamisel ning hea valitsemise lähenemiste levitamisel huvitatud sihtgruppide seas.

37

Tegevused hõlmavad: teabe kogumist: uuringud, käsiraamatud, andmebaasid jne; sihtgruppide vahelist koostööd: konverentsid, koolitused, seminarid; teabe levitamist ja avalikustamist: koduleheküljed, pressikonverentsid, näitused jms; kvaliteedijuhtimist: sisemine ning välimine kvaliteedijuhtimine.

INTERACT II programmi rahastatakse ERF vahenditest, mille maht ulatub sel programmiperioo-dil 34 miljoni euroni. Lisaks rahastatakse Euroopa välispiiri taguste partnerite osalemist prog-rammis Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) vahenditest.

Programmi rakendatakse nelja INTERACT-punkti kaudu, mis keskenduvad antud regioonis asuvatele sihtgruppidele ja alluvad INTERACTi sekretariaadile. Programmi korraldusasutuseks on Bratislava omavalitsuslik regioon Slovakkias, samas asub ka programmi sekretariaat. Teised INTERACTi punktid asuvad Valencias (Hispaania), Viborgis (Taani) ja Turus (Soome).

Lisainformatsiooni INTERACTi kohta saab programmi kodulehelt www.interact-eu.net.

Programmi kontaktisik SiseministeeriumisLiina KirsipuuTel. 612 5198; faks: 612 5101E-post: liina.kirsipuu@siseministeerium.ee

38

Projektide ettevalmistamineHea piiriülese koostöö projekt vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

Projekt otsib raha, mitte raha ei otsi projekti (ehk idee on tähtis) On selge, et head ideed ei saa ellu viia partnerita teisel pool riigipiiri Partnerid mõlemal pool piiri panustavad projekti võrdselt ja saavad projektist ka võrd-

selt kasu Projekti tulemusena tõuseb programmipiirkonnas tulu

Kui Teie projekt vastab nendele tingimustele, siis olete õigel teel!Iga Euroopa territoriaalse koostöö programmi raames on selles osalevad riigid omavahel kok-ku leppinud taotlejatele ja projektidele esitatavate tingimuste ning taotlemisprotseduuride osas. Kuna tingimused ja protseduurid on programmide lõikes erinevad, tuleb projekti etteval-mistamisel alati lähtuda vastavast programmidokumendist ja programmijuhendist.

Taotlejatele ja projektidele esitatavad üldised tingimused on programmide raames siiski sarna-sed. Kuna Euroopa territoriaalse koostöö programmid on regionaalset arengut toetavad piire-ületava koostöö programmid, peab igal projektil olema selge positiivne mõju kõikide projektis osalevate regioonide arengule. Tihti on koostööprojektid suunatud mitmes riigis esineva sar-nase probleemi lahendamisele või mõne valdkonna arendamisele erinevates riikides sarnaste põhimõtete alusel. Samuti võivad projektid olla suunatud ühiste planeeringute, strateegiate ja arengukavade ning teenuste ja toodete väljatöötamisele-turustamisele, kogemuste vaheta-misele koolitustel, seminaridel ja konverentsidel ning muudele tegevustele, mis aitavad kaasa projektis osalevate regioonide tasakaalustatud ning jätkusuutlikule arengule. Enamik prog-ramme toetab ka selge piiriülese mõjuga investeeringute rahastamist.

Toetuste taotlejateks võivad Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames olla üldjuhul riiklikud, regionaalsed ja kohalikud avaliku võimu institutsioonid (nt ministeeriumid, maavalit-sused, kohalikud omavalitsused, ametid), ülikoolid ja uurimisasutused, mittetulundusühingud ja muud sotsiaal-majanduslikud organisatsioonid. Erasektori organisatsioonid saavad partne-ritena osaleda Eesti - Läti programmi teatud prioriteetides, Eesti-Läti-Vene programmi teatud meetmetes ning Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammis. Muudel juhtudel erasektori partnerite rahalise panuse pealt projekti toetuse suurust ei arvestata ning nad ei saa toetust projekti tegevusteks kasutada. Erasektor on seega enamasti oodatud projek-tides osalema lisapartnerina, rahastades enda tegevusi omavahenditest.

Euroopa territoriaalse koostöö projektides järgitakse juhtpartneri printsiipi, st igal projektil peab olema nimetatud projekti juhtpartner (Lead Partner) (taotlusfaasis nimetatakse teda vas-tavalt juhttaotlejaks), kes esitab ühisele tehnilisele sekretariaadile projektitaotluse, allkirjastab toetuslepingu ning edastab sertifi tseerivale asutusele kõik projekti maksetaotlused. Teisi pro-jektis osalevaid partnereid nimetatakse projektipartneriteks. Vahel on võimalik projekti kaasata ka lisapartnereid. Projekti juhtpartner kannab rahalist ja õiguslikku vastutust kogu projekti te-gevuste sihipärase elluviimise ning projekti rahastamise ja aruandluse korrektsuse eest kõikide

39

teiste ELi liikmesriikide ning Norra, Vene, Valgevene ja muude partnerite nimel. Projektipartne-ri vastutus tuleneb juhtpartneri ja projektipartnerite vahel sõlmitud partnerluslepingust.

Kuna Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevad reeglina institutsioonid mitmest erinevast riigist, kulub edukate projektitaotluste ettevalmistamisele suhteliselt palju aega, suuremate projektide korral 1 - 1,5 aastat. Teistest riikidest partnerite leidmise lihtsustamiseks on tavaliselt programmide kodulehekülgedel (vt programmide tutvustus ja kontaktandmed eespool) nn partnerite otsingumootorid ehk andmebaasid, kuhu saavad koostööst huvitatud institutsioonid koos oma kontaktandmetega sisestada erinevaid projektiideesid ning tutvuda teiste institutsioonide poolt koostööprojektideks väljapakutud teemadega. Samuti korralda-takse programmide rakendajate poolt aeg-ajalt nn partneriotsingu foorumeid, kus on lisaks programmi tutvustavate ettekannete kuulamisele võimalik leida uusi koostööpartnereid.

41

Programmide struktuur ja projektide rahastamineÜldine juhtimisstruktuur on erinevate piiriülese koostöö programmide raames sarnane. Igal Euroopa territoriaalse koostöö programmil onseirekomitee, mis koosneb kõigi programmis osalevate riikide esindajatest. Seirekomitee on programmi peamine otsustav kogu, mis paneb paika programmi rakendamise kriteeriumid ja kontrollib rakendamise tulemusi, teostab järelevalvet programmi elluviimise üle, valib välja rahastatavad projektid jms;1 Seirekomitee koosolekutel võivad nõuandvana osaleda Euroopa Komisjoni ning programmi muude struktuuriüksuste esindajad;ühine tehniline sekretariaat, mis on programmist huvitatute jaoks peamine informatsiooni-allikas ja nõustaja. Sekretariaat abistab taotlejaid ja projektipartnereid, osaleb esitatud projek-titaotluste esmases hindamises ning vastutab programmi igapäevase elluviimise eest;korraldusasutus, mis vastutab programmi üldise juhtimise ja elluviimise eest;sertifi tseeriv asutus, mis korraldab fi nantsvahendeid ja tegeleb maksetega;auditeeriv asutus, mis organiseerib ja kontrollib auditite elluviimist.

Kõigil Euroopa territoriaalse koostöö programmidel on kindlaksmääratud projektitaotluste esitamise protseduurid, millest tuleb toetuse taotlemisel lähtuda. Üldjuhul on iga program-mi raames avatud aastas mitu taotlusvooru projektitaotluste esitamiseks, mille jooksul esitab projekti juhtpartner projektipartneritega koostöös väljatöötatud projektitaotluse programmi ühisesse tehnilisse sekretariaati. Pärast projektitaotluste laekumist ja registreerimist viib prog-rammi sekretariaat läbi taotluste tehnilise ja sisulise hindamise, kaasates asjakohaseid eksper-te. Seejärel tuleb kokku programmi seirekomitee ning valib välja rahastatavad projektid.

Programmi korraldusasutuse, sertifi tseeriva asutuse, auditeeriva asutuse ning ühise tehnilise sekretariaadi asukoht lepitakse kokku programmis osalevate riikide ühise otsusena.

Euroopa territoriaalse koostöö projektide omafi nantseerimise miinimummäär on Eesti projek-tipartnerite jaoks 15% Eesti partnerite abikõlblikest kuludest, välja arvatud Eesti-Läti-Vene ENPI piiriülese koostöö programmis, kus miinimummääraks on 10% abikõlblikest kuludest. Toetust võivad Eesti projektipartnerid küsida seega vastavalt kuni 85% või 90% ulatuses abikõlblikest kuludest. Kõikidele projektipartneritele ei kehti ühe koostööprojekti raames samad toetuse määrad. Enamjaolt saavad n-ö vanadest liikmesriikidest pärit partnerid ERF toetust küsida kuni 75% ja Norra partnerid kuni 50% ulatuses.2 Valgevene ja Venemaa partnerite abikõlblikke kulu-sid rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendist (ENPI) kuni 90% ulatuses. Projekti eelarve koostamisel peab iga projektipartner järgima oma tegevuste rahastamise kavandami-sel enda asukoha piirkonnas kehtivaid omafi nantseerimise ja toetuse määrasid.

Pärast rahastamisotsuse vastuvõtmist informeerib sekretariaat sellest projekti juhtpartnerit, kes omakorda teavitab otsusest projektipartnereid. Seejärel allkirjastavad juhtpartner ja prog-rammi korraldusasutus struktuuritoetuse lepingu ning algab projekti elluviimine.

1 Kesk-Läänemere programmi puhul on osa seirekomitee ülesannetest delegeeritud – kolm juhtkomiteed tegelevad projektide valiku ja rahastamisotsuste tegemisega.2 Piirkondadevahelise programmi INTERREG IVC puhul arvestatakse partnerite omafi nantseerimise määra teistest programmidest erinevalt. Eesti partnerite jaoks on siiski määraks 85% abikõlblikest kuludest.

42

Toetuse väljamaksmine toimub enamasti esitatud kuludokumentide alusel, st pärast kulude reaalset teostamist projektipartnerite poolt, vaid Eesti-Läti-Vene programmis saab ENPI-va-hendite arvelt kasutada ettemaksu võimalust. Toetatakse vaid abikõlblike tegevuste sihtots-tarbelist elluviimist. Toetuse väljamakseid teostatakse programmi sertifi tseeriva asutuse poolt projekti juhtpartneriga sõlmitud struktuuritoetuse lepingu alusel. Üldjuhul teeb sertifi tseeriv asutus toetuse väljamakseid projekti juhtpartneri pangakontole mitu korda aastas. Projekti juhtpartner jagab omakorda selle summa projektipartnerite vahel vastavalt nende poolt teh-tud kulutustele ja omafi nantseerimise määrale.

Projekti juhtpartner kannab rahalist ja õiguslikku vastutust kogu projekti tegevuste sihipärase elluviimise ning projekti rahastamise ja aruandluse korrektsuse eest kõikide teiste ELi liikmes-riikide ning Norra, Vene ja Valgevene partnerite nimel. Juhtpartner koordineerib projekti tege-vuste elluviimist ja pidevat infovahetust projektipartnerite vahel ning esitab programmi tehni-lisele sekretariaadile kõikide partnerite nimel regulaarselt projekti tegevus- ja fi nantsaruanded ning toetuse väljamaksetaotlused. Projekti juhtpartner vastutab partnerite ülesannete jaotuse eest ning tagab, et need ülesanded täidetakse korrektselt ja õigeaegselt. Juhtpartner kannab vastutust toetuse sihipärase kasutamise eest ning vajadusel ka toetuse tagasimakse nõuete täitmise eest. Teised projektipartnerid vastutavad projektitaotluses näidatud tegevuste kor-rektse elluviimise eest. Täpsemad partnerlustingimused määratakse kindlaks juhtpartneri ja iga projektipartneri vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus.

43

Soovitusi Euroopa territoriaalse koostöö projekti planeerimiseks ja elluviimiseks

Projekti ettevalmistamine Alustage projekti ettevalmistamise (sh tegevuste, eelarve planeerimisega) võimalikult

vara. Kaasake projekti kõik olulised osapooled, et kindlustada tulemuste saavutamine või

edasine rakendamine. Samas võib liiga paljude (mitmekümne) partnerite kaasamine projekti elluviimist raskendada.

Seadke projektile realistlik eesmärk. Mõelge hoolikalt, kes on projekti sihtrühm. Mõelge läbi projekti piireületav mõju ning tagage partnerite proportsionaalne kaasa-

tus. Leppige aegsasti kirjalikult kokku kõikide partnerite täpses rollis, vastutuses ja kohus-

tustes projekti elluviimisel. Taotlusvormi täites mõelge täpselt läbi, kuidas projekti tegevusi ellu viima hakatakse. Tehke endale selgeks nõuded projekti elluviimisel, võimalusel osalege programmi sek-

retariaadi poolt korraldataval taotlejate nõustamisel. Investeeringuprojektile peab olema lisatud tehniline dokumentatsioon (ühe projekti

raames ei soovitata rahastada nii dokumentatsiooni kui investeeringut). Investeering peab olema kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Tagage varakult omafi nantseerimise vahendid ja jooksev käibevahendite olemasolu.

Projekti elluviimine Pidage kinni tegevusplaanist ja eelarvest, kuid vajadusel olge paindlik ja reageerige

muutuste vajadusele kohe. Järgige tegevuste elluviimisel hoolikalt Euroopa Liidu, programmi ja Eesti Vabariigi

nõudeid (nt projekti dokumentide säilitamisele kehtestatud reeglid, visuaalse identi-teedi nõuded, jne).

Koostage kulude aruannet samaaegselt tegevuste elluviimisega, ärge jätke kuludoku-mentide kogumist ja aruande koostamist aruandeperioodi lõppu.

Kavandage ehituseks või planeeringu / strateegia koostamiseks piisavalt palju aega - selle valmimisest sõltuvad edasised projekti tegevused, mis võimaliku hilinemise tõttu samuti edasi lükkuvad.

Suhtuge austusega kõikidesse projekti osapooltesse, ärge hilinege tegevuste ja kohus-tuste täitmisega.

Püüdke oma projekt Eestis võimalikult nähtavaks teha, et head praktikat oleks võimalik ka mujal kasutada.

Euroopa territoriaalse koostöö programmide juhtimisstruktuur

* SiM ETK büroo - Siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo

44

45

Projektide esmatasandi kontrollKõikide partnerite, sh juhtpartneri aruanded kontrollitakse sõltumatu esmatasandi kontrolli teostaja poolt. Esmatasandi kontrolli põhieesmärgiks on kindlaks teha, kas näidatud tegevu-sed ja kulud on abikõlblikud ning vastavad taotlusvormis kirjeldatule. Kontrolli käigus tehak-se ka kindlaks, kas on järgitud EL ning liikmesriigi õigusaktides sätestatut, programmi ning toetuslepingu tingimusi, kas kõik kulud on korrektselt dokumenteeritud ning põhjendatud, kas tegevused on reaalselt aset leidnud ning muretsetud kaupu ja teenuseid reaalselt kasu-tatud. Lisaks kontrollitakse riigihangete läbiviimise protsessi korrektsust, avalikustamise reeg-lite täitmist jpm. Esmatasandi kontrolli teostaja poolt kinnitatud projektipartnerite aruanded saadetakse projekti juhtpartnerile, kes koostab kõiki projekti partnereid hõlmava fi nants- ja tegevusaruande (arenguaruanne, Progress report). Ka fi nants- ja tegevusaruanne kontrollitakse ning kinnitatakse omakorda juhtpartneri esmatasandi kontrolli teostaja poolt ning saadetakse ühisesse tehnilisse sekretariaati. Erandiks on Kesk-Läänemere programm, kus juhtpartner saa-dab konsolideeritud arenguaruande otse sekretariaati.

Eesti partnerite kulude ja tegevuste kontrolli teostavad Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna INTERREG programmide järelevalve büroo ametnikud. Vaid Eesti-Läti-Vene ENPI programmi puhul teostab kõikide projektis osalevate partnerite aruannete esmatasandi kont-rolli audiitorfi rma.

Mõningad nõuanded, kuidas aruandlusega valutult toime tulla: Kirjeldage taotlusvormis oma tegevusi ja kulusid võimalikult täpselt (juba taotlusvormi

kirjutamise ajal mõelge muuhulgas ka aruandluse peale); programmi abikõlblikkusreeglitega tuleks end viia kurssi juba projekti planeerimise

faasis; tutvuge juba enne projekti algust esmatasandi kontrolli juhendiga

(http://www.siseministeerium.ee/esmatasandi-kontroll); aruannet koostage jooksvalt tegevuste käigus; oluline on pidev koostöö asutuse raamatupidajaga; soovitame tõsiselt palgata projektile eraldi projektijuht; üritage vaadata kulude selgust kõrvalseisja pilgu läbi; kui tekib küsimusi, millele ise lahendust ei leia või on kahtlusi selle lahenduse õigsuses,

siis konsulteerige koheselt Siseministeeriumi või programmi sekretariaadiga; ärge unustage dokumente allkirjastada; erilist tähelepanu pöörake riigihangete seaduse nõuetele (hinnapakkumised, otsuste

protokollid jne); eriti hoolas tuleb olla programmis nõutud logode kasutamisega (printsiip „pigem roh-

kem kui vähem“).

Projektitaotluse menetluse käik alates taotluse esitamisest programmi tehnilisele sekretariaadile

46

47

Mõistete seletusi

Euroopa territoriaalse koostöö programme tundma õppides puutume tihti kokku mõis-tetega, mida siinkohal lahti seletame.

Abikõlblikkus (eligibility) – peamiselt finantskontrolli mõiste, millega kirjeldatakse kulu vastavust Euroopa Liidu, liikmesriigi ja programmi poolt esitatavatele nõuetele. Projektipartneril on õigus abikõlblike kulude hüvitamisele projektile toetuslepinguga eraldatud vahenditest. Mitteabikõlblikke kulusid ei hüvitata. Abikõlblike partnerite all peetakse silmas programmi nõuetele vastava asukoha ning juriidilise vormiga partne-reid.

Auditeeriv asutus (Audit Authority) – seirekomiteest, sertifitseerivast asutusest ja kor-raldusasutusest eraldiseisev kogu, kes organiseerib ja kontrollib auditite elluviimist. Au-diteeriva asutuse koosseisu kinnitavad liikmes- ja partnerriigid ning asutuse töö juures osaleb ka Audiitorite Kogu, mis koosneb programmis osalevate liikmes- ja partnerriiki-de audiitoritest. (Viide: Nõukogu määruse (EÜ) 1083/2006 artikkel 59.)

Avaliku sektoriga võrdsustatud asutused ja organisatsioonid (Public equivalent body/Body governed by public law) – Vastavalt EL riigihangete alasele seadusandlusele (Nõukogu Direktiiv 93/36/EMÜ) peavad avaliku sektoriga võrdsustatud asutused ja or-ganisatsioonid vastama järgmistele tingimustele: a) on loodud avalikes huvides ja ei oma tööstuslikku või ärilist iseloomu jab) on juriidilised isikud,

mida rahastatakse põhiliselt riigi-, regionaal- või munitsipaalasutuste või teiste avalik-õiguslike institutsioonide poolt või

mille juhtimist kontrollitakse eelpoolnimetatud isikute poolt või mille rohkem kui pooled juht- või järelevalveorganite liikmetest on nimetatud

riigi-, regionaalsete, kohalike või teiste avalik-õiguslike institutsioonide poolt.Samas võib programmide lõikes definitsioon erineda.

De minimis reegel (de minimis rule) – vt vähese tähtsusega abi

Eduaruanne (Progress Report) – aruanne, mis vastavalt programmi reeglitele koosneb enamasti tegevus- ja finantsaruandest ning kajastab perioodi tegevusi ja kulusid.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika (European Union Regional Policy) – Euroopa Liidu regionaalpoliitika on Ühenduse liikmesriikide kasutatavate abinõude kogum, mille üld-eesmärgiks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samu-

48

ti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, hõlmates mingit kindlat piirkonda või struktuursed, puudutades eelkõige teatud kindlaid tööstusharusid.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (European Neighbourhood and Partner-ship Instrument, ENPI) - Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi abil rahastatakse Euroopa Liidu naabrite arengut. Alates 2007.a osutatakse Euroopa naabruspoliitika (ENP) raames abi spetsiaalse rahastusvahendi - ENPI - kaudu. ENPI eesmärgiks on jät-kusuutlik areng, lähenemine ELi poliitikatele ja seadusandlusele ning Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö viimine uuele tasemele. Vahendi abil rakendatakse ENP tege-vuskavasid, millega kaasatakse naaberriigid lõpuks ELi siseturgu. Õigusaktide ühtlusta-mist, regulatsioonide lähendamist ja institutsioonide rajamist toetatakse selliste meh-hanismide abil nagu kogemuste vahetamine, pikaajaline mestimine jms. Samuti pakub vahend naaberriikidele (sh Venemaale) innovatiivset võimalust osaleda ühisprogram-mides, mis toovad koostööprojektides kokku ELi regioonid ning nendega ühise piiriga partner riigid.

Juhtkomitee – vt Seirekomisjon

Juhtpartneri printsiip (Lead Partner principle) – igal projektil peab olema nimetatud projekti juhtpartner (Lead Partner/beneficiary), taotlusfaasis vastavalt juhttaotleja, kes esitab ühisele tehnilisele sekretariaadile projektitaotluse, allkirjastab toetuslepingu ning edastab sertifitseerivale asutusele kõik projekti maksetaotlused. Projekti juhtpart-ner kannab rahalist ja õiguslikku vastutust kogu projekti tegevuste sihipärase elluviimi-se ning projekti rahastamise ja aruandluse korrektsuse eest kõikide teiste ELi liikmesrii-kide ning Norra, Vene ja Valgevene partnerite nimel.

Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund, ERF) – Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgiks on aidata vähendada liidu regioonidevahelist eba-võrdsust. ERF on Euroopa Liidu Struktuurifondidest mahult suurim. ERF vahenditest rahastatakse infrastruktuuri, investeeringute, töökohtade loomise, kohaliku arengu ja väikeettevõtluse alaseid projekte, kaetud on kõik peamised arenguvaldkonnad alates transpordist kuni sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseni.

INTERREG III – Euroopa Ühenduse Algatus INTERREG III oli üks neljast algatusest, mille programmide laiemaks eesmärgiks oli riigipiiride kui regioonide arengut pärssivate tegurite negatiivse mõju vähendamine ning piirkondade majandusliku ja sotsiaalse sidususe tugevdamine. INTERREG III programmide raames oli võimalik teha koostööd ning vahetada kogemusi nii oma lähimate naaberriikidega kui ka Euroopa teises servas asuvate regioonidega kogu EL ulatuses.  Programme rahastati ERF vahenditest. Aastatel 2000-2006 toimis EL liikmesriikides 79 INTERREG programmi,

49

mille ERF toetuste kogumaht oli ligikaudu 2,2% (umbes 5,6 miljardit eurot) EL struktuu-rivahendite kogueelarvest.

Korraldusasutus ((Joint) Managing Authority) – programmi struktuuriüksus, mis vastu-tab programmi üldise juhtimise ja elluviimise eest vastavalt kokkulepitud programmi-strateegiale ning määratud kvaliteedistandarditele. Korraldusasutuse initsiatiivil keh-testatakse vajalikud süsteemid ja protseduurid ning tagatakse nende järgimine.

Kulude abikõlblikkuse kontroll (first level control/verfication and validation of costs) – Enne ühisesse tehnilisse sekretariaati esitamist kontrollitakse ja kinnitatakse iga perioodi edu aruanne (Progress Report) sõltumatu esmatasandi kontrolli teostaja poolt. Esmatasandi kontrolli teostajate põhiülesanneteks on kontrollida, kas näidatud tegevu-sed ja kulud on abikõlblikud ning vastavad taotlusvormis kirjeldatule. Kontrolli käigus tehakse ka kindlaks, kas on järgitud EL ning riigi õigusaktides sätestatut, programmi ning toetuslepingu tingimusi, kas kõik kulud on korrektselt dokumenteeritud ning põh-jendatud, kas tegevused on reaalselt aset leidnud ning muretsetud kaupu ja teenuseid reaalselt kasutatud. Lisaks kontrollitakse riigihangete läbiviimise protsessi korrektsust, avalikustamise reeglite täitmist jpm.

Lisapartner (additional partner) – partner, kes teeb kulusid omavahenditest või osaleb projektis mitterahastava partnerina

Lähipiirkond (adjacent area/adjoining area) – ERF määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikkel 21 kohaselt võib ERF vahenditest kuni 20% ulatuses rahastada kulusid, mis leiavad aset programmi abikõlbliku alaga külgnevates piirkondades. Juhul kui programmil on lähi-piirkondi, siis on need välja toodud programmidokumendis.

Miniprogramm (mini programme) – INTERREG IVC programmi raames elluviidav kõr-ge intensiivsusega regionaalse algatuse projekt. Miniprogramm on 3-6 riigiasutusest partneriga projekt, kus partnerid töötavad välja ühise piirkondadevahelise koostöö raamistiku ning rakendavad seda teatud arvu alamprojektide abil. Alamprojekte viiakse ellu osalevates riikides korraldatavate taotlusvoorude kaudu. Projekti raames võib luua maksimaalselt 12 alamprojekti, kus saavad osaleda avalik-õiguslikud või nendega võrd-sustatud asutused ja organisatsioonid.

NUTS (Nomenclature for Units of Territorial Statistics) – Viietasemeline võrreldavate territoriaal üksuste jaotusklassifikatsioon nii regionaalstatistika tootmiseks kui ka EL struktuuripoliitika eesmärkide sihtpiirkondade määratlemiseks. Programmide raames räägitakse sageli NUTS III ehk kohaliku tähtsusega piirkondadest (0,02-7 miljonit ini-mest). Eestis on viis NUTS III-tasandi piirkonda: Põhja-Eesti (Harjumaa ja Tallinn), Kir-de-Eesti (Ida-Virumaa), Kesk-Eesti (Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa), Lõuna-Eesti

50

(Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa) ning Lääne-Eesti (Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa ja Pärnumaa).

Omafinantseering (self-financing/co-financing) – partneri rahaline ja/või mitterahaline omaosalus projektis. Enamikus Euroopa territoriaalse koostöö programmides on see vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud Eesti-Läti-Vene ENPI pii-riülese koostööprogrammi puhul, kus omafinantseerimine on vähemalt 10% projekti abikõlblikest kuludest. Ülejäänud osa projekti eelarvest moodustab harilikult ERF- ja/või ENPI-kaasfinantseering.

Partnerlusleping (Partnership agreement) – kohustuslik juhtpartneri ja projektipartne-rite vahel sõlmitav leping, millega määratakse osapoolte kohustused ning sätted, mis tagavad projekti veatu finantsjuhtimise.

Piirkonnad majandusmuutustes (Regions for Economic Change) – Euroopa Komisjoni uus algatus, mille kaudu suurendatakse veelgi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika panust uuendatud Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisse. Algatuse kaudu pakub Komisjon välja piiri ülestele võrgustikele erinevaid teemasid, mis keskenduvad majan-duse moderniseerimisele; samas võimaldatakse projektipartneritele tihedam koostöö komisjoniga nende projektide elluviimiseks. Teiseks on Komisjonil võimalus võtta enda-le juhtroll väljavalitud ideede katsetamises, et tulemusi saaks võimalikult kiiresti võtta kasutusele ERF-vahenditest rahastatavate Euroopa Regionaalpoliitika nn põhiliini ehk mainstream-programmides.

Programmidokument (Programme Document) – programmidokument on programmi alusdokument, mis koostatakse kõigi programmis osalevate riikide koostöös. Program-midokument kirjeldab koostöö lähtepunkte, programmi strateegilist tausta ning prog-rammipiirkonna visiooni ja pikaajalisi eesmärke. Dokument hõlmab ka teavet prog-rammi prioriteetide ning rakendamise kohta, ent täpsem informatsioon taotlejatele sisaldub programmijuhendis (Programme Manual).

Programmijuhend (Programme Manual/Guidelines for Applicants/Guidelines for Bene-ficiaries) – juhendmaterjal taotlejatele ja projektide rakendajatele. Programmijuhend pakub teavet programmi prioriteetide, võimalike tegevuste, indikaatorite ning projek-tide üldise elluviimise kohta alates projekti ettevalmistamisest kuni aruandluse ja pro-jekti lõpetamiseni.

Projektipartner – abikõlblikkuse kriteeriumidele vastav partner, kes ei osale projektis juhtpartnerina, vaid n-ö tavapartnerina. Projektipartnerid vastutavad projektitaotluses näidatud tegevuste korrektse elluviimise eest. Täpsemad partnerlustingimused määra-takse kindlaks juhtpartneri ja iga projektipartneri vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus.

51

Seirekomisjon (Monitoring Committee) – programmi peamine otsustav kogu, mis koos-neb kõigi liikmes- ja partnerriikide esindajatest. Seirekomitee paneb paika mitmed programmi rakendamise kriteeriumid ja kontrollib rakendamise tulemusi, teostab jä-relevalvet programmi elluviimise üle, valib välja projektid ning langetab rahastamisot-sused jms. Seirekomitee koosolekutel võivad nõuandvana osaleda Euroopa Komisjoni ning programmi kõigi muude struktuuriüksuste esindajad. Kesk-Läänemere programmi puhul on osa seirekomitee ülesannetest delegeeritud - kolme (all)programmi juhtkomi-teed tegelevad projektide valiku ja rahastamisotsuste tegemisega.

Sertifitseeriv asutus (Certifying Authority) – liikme- ja partnerriikide poolt määratud kogu, mis korraldab finantsvahendeid ja tegeleb maksetega. (Viide: Nõukogu määruse (EÜ) 1083/2006 artikkel 59).

Sildfinantseerimine – tagastatav abi, mis võimaldab riigiasutustel teha ELi toetusest ja välisabist kaasfinantseeritavate projektide kulutusi. Sildfinantseerimisega välditakse olukorda, kus riigiasutusel kui toetuse saajal puuduvad vahendid maksete teostami-seks ning tulenevalt projekti kulude iseloomust ei saa kasutada ettemaksete võimalust. Samuti on võimalik seeläbi ära hoida üheaastase eelarvestamise põhimõttest tingitud kulude taastamise võimalikku probleemi. Euroopa territoriaalse koostöö projektide sildfinantseerimiseks tuleb esitada Siseministeeriumile vastav taotlus. Lisainfo: www.siseministeerium.ee/interreg.

Tehniline abi (Technical Assistance) – Programmi eelarve osa, millest rahastatakse prog-rammi tõhusaks rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, hindamis- ja kontrolli-meetmeid, samuti teavitusalaseid tegevusi.

Teise tasandi audit (second level control/audit) – teise tasandi audiitorid teostavad kva-liteedi huvides lisakontrolli teatud hulga projektide kohta, mis on eelnevalt läbi vaada-tud kontrolöride poolt. Kontrollmetoodika töötab välja auditeeriv asutus.

Toetusleping (Subsidy Contract/Grant Contract) – projekti juhtpartneri ning program-mi korraldusasutuse vaheline leping, mis sätestab juhtpartneri ning korraldusasutuse õigused ja kohustused, elluviidavate tegevuste ulatuse, toetuse suuruse ja tingimused, aruandluse korra jpm.

Vähese tähtsusega abi (de minimis aid/de minimis rule) – Vähese tähtsusega abi reegli kohaselt ei pea teatavast summast väiksema riigiabi eraldamisest Euroopa Komisjoni eelneva