Päästetöö korraldamine ja tegemine ajalooliste hoonete tulekahjude korral

Ajalooliste hoonete tuleohutusalane

konverents 28. mai 2014

ESTONIAN RESCUE BOARD


Päästetöö korraldamine ja tegemine ajalooliste hoonete tulekahjude korral

Leonid Pahhutši,

Päästeameti Põhja päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja

Eesmärk


1. Anda ülevaade päästetöö korraldamise olulisematest aspektidest.

2. Määratleda ajalooliste hoonete tulekahjude spetsiifikat.

3. Esitada ettepanekuid koostöö korraldamiseks.

Päästemeeskonna tegevuse eesmärgid

Prioriteetsuse järjekorras:

1. Inimese elu- ja tervise kaitse.

2. Vara kaitse.

3. Keskkonna kaitse.


Taktika eesmärgi saavutamiseks

Alused:

1. Mida tuleb teha?

2. Mida on selleks vaja?

3. Kes on tegevuste teostajad?

(William E.Clark)


Otsustav suund

On prioriteetne eesmärk, mille saavutamise nimel teadlikult rakendatakse kogu sündmuskohal oleva päästeressurss.

Määratakse tingimustes, millal rohkem, kui ühe eesmärgi samaaegne täitmine ei ole võimalik ressurssi ebapiisavuse tõttu.


Otsustava suuna määrajad

1. Eesmärkide prioriteetsus.

2. Informatsiooni olemasolu ja selle objektiivsus.

3. PTJ võime eristada olulist informatsiooni ebaolulisest.

4. Meeskonna ja tehnikavalmidus.


Otsuse vastuvõtmise algoritm

ANALÜÜS VALIKUD OTSUS TEGEVUS

Ressurss Ründav taktika

vs Kaitsev taktika

Olukord Osaline rünnak

muud

(William E.Clark: 91)


Näide


Vaadeldavate objektide spetsiifika (1/2)

1. Hoone ehituslikud lahendused võivad raskendada päästetööde läbiviimist:

a) tarindites ja nende vahel on olemas tühimikud;

b) ventilatsioonikanalid on puidust;

c) arhitektuur-plaaniline lahendus ei kuulu tüüpplaneeringu hulka.

2. Iseloomulikud ohud (nt kirikud):

a) kirikukella raskus;

b) kõrgel paiknevad põlevad konstruktsioonid (eeskätt katuselaused) – raskused ligipääsuga seest (alt) ning väljast (ülevalt);

c) kiire tulekahju levik, torniosade olemasolul.


Vaadeldavate objektide spetsiifika (2/2)

1. Ruumide avatud planeering ekskursioonide liikumise hõlbustamiseks.

2. Põlevast materjalist eksponaadid ja nende paigutus objektil.

3. Objektil olevate eksponaatide väärtus ja selle määramine.


Objektide spetsiifika. Tulekahju leviku kiirus Objekti kasutusotstarve / Hoone osa

Joon levimiskiirus (m/min)

Eluhooned 0,5 … 0,8

Muuseumid ja näitused 1,0 … 1,5

Administratiivhooned 1,0 … 1,5

Koolid, raviasutused 0,6 … 1,0

Koridorid ja galeriid 4,0 … 5,0


Tavaobjekt vs Ajalooline objekt


Järeldused

1. Mõlema objekti liigi puhul kõrgeimaks prioriteediks on inimelu päästmine.

2. Tavaobjekti puhul teisel kohal on tulekahju kustutamine, läbi mille kaitstakse inimese vara (elamu).

3. Ajaloolise objekti puhul PTJ ilma vastavasisulise informatsioonita tõenäoliselt keskendub tulekahju kustutamisele.


Informatsiooni allikad

1. Dokumentatsioon objekti kohta paberkandjal:

a) Tulekahju korral tegutsemise plaan ? (pr 3 lg 1: „Tulekahju korral tegutsemise plaani (edaspidi plaan) eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju korral.“)

b) Operatiivkaart / Plaan ?

c) Vara evakuatsiooni plaan / muu dokument ?

2. Objekti esindaja olemasolu.


Näide praktikast

Sündmus: pastoraadi hoone tulekahju

Kuupäev: 24.04.2014

Objekti iseloomustus: hoone mõõtmetega 28 x 15 m

Reageerinud ressurss: algselt Aste III, seejärel Aste IV järgi.


Olulist

Tulekahju levik (vaade põhjast) Tulekahju levik (vaade lõunast)


Asendiplaan


Kujutis saidilt: maaamet.ee

Maja plaan


PTJ ootused

1. Esemete evakuatsiooni järjekorra määramine.

2. Informatsioon objekti ehitusliku lahenduse kohta.

3. Nõudeid esemete ohutuks käsitsemiseks.

4. Päästmist / kaitsmist vajavad hoone osad ja esemed (nt klaver, seinamaalingud jne) ja nende paiknemine objektil.


Objekti võimalik ettevalmistus

1. Tagada PTJ-le objektiivse informatsiooni olemasolu otsustava suuna määramiseks (paberkandjal, objekti esindaja).

2. Töötada välja ning juurutada plaan eksponaatide kaitseks õnnetuste korral:

a) Aktiivne – evakuatsioon hoonest.

b) Passiivne – jätmine hoonesse sobilike säilimistingimuste loomisel.


Veekahjude vähendamine

1. Vee kasutamise vähendamine: Ideaalse intensiivsuse valem (by Keith Royer and F.W.Nelson). V / 100 = gpm. Pastoraadi hoone puhul arvestuslik vajalik intensiivsus oleks u 2 800 l/min.

2. Märgaja kasutamine.

3. Eksponaatide kaitse.


Katte kasutus kahjude vähendamiseks

Kujutis saidilt: www.flickr.com Kujutis saidilt: www.sancarlosfire.org


https://www.flickr.com/photos/kcorbett1982/4449445163/

http://www.sancarlosfire.org/gallery.html

Päästeameti võimalused 1. Koostöö jätkamine huvitatud osapooltega detailsete

lahenduste väljatöötamisel.

2. Ajalooliste objektide kohta infokihi loomine mGIS rakendusele.


Kasutatud kirjanduse loetelu

• William E. Clark “Firefighting principles and practices. Second Edition”. 1991

• В.П. Иванников, П.П.Клюс «Справочник руководителя тушения пожара». Москва 1987

• Я.С.Повзик «Пожарная тактика»

• Maa amet geoinfoportaal aadressilt www.maaamet.ee

• Kuusalu pastoraadi tulekahju videosalvestis. Päästeameti Põhja päästekeskuse reageerimisbüroo. Aprill 2014.

• Kujundite allikatele on esitluses jooksvalt viidatud


http://www.maaamet.ee/


Tänan

Leonid Pahhutši email: [email protected]

Documents

Päästetöö korraldamine ja tegemine ajalooliste hoonete tulekahjude korral