Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004

http://et.wikipedia.org/wiki/www.ekk.edu.ee

http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova,

Maardu Gümnaasium

Jõed on vooluveekogudJõed kulutavad ja kuhjavad pinnavormeJõed kujundavad Maa pinnamoodiJõgi on veeringega seotud ainete

ümberpaigutamise kõige olulisem lüli

Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest.

Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:Lume ja igilume sulamisestSademetestLiustikujää sulamisestPõhjaveestTeistest veekogudest

JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI

JJõe veerežiim on jõe õe veerežiim on jõe veetaseme ajaline muutumineveetaseme ajaline muutumine

Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub muutumine sõltub

kliimast, kliimast, aastaajast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, pinnamoest, muld-ja taimkattest muld-ja taimkattest ning maakasutusest.ning maakasutusest.

Olulised mõistedVooluhulkVooluhulk HüdrograafHüdrograaf Valgla ehk Valgla ehk

äravoolualaäravoolualaTULVTULV

See on vee kogus kuup-meetrites või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget

See on jõe äravoolu-diagramm, mis kajastab jõe voolu-hulkade hooajalist muutlikust

Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee

lühiajaline järsk jajuhuslik veetaseme tõus, mida võivad põhjustadahoogvihmad jne

Kaart jõgede äravooludiagrammidega

Volga( Volgograd)Toitub valdavalt lume

sulamisveest ( 60%)Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on

lumevangis ja väikese äravooluga

2-3 kuud on kõrge veeseis

Rein -Lääne-Euroopa jõgi

•Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest•Toitub aastaringselt peamiselt sademetest•Reini(Baseli jaam) hüdrograaf

KongoKongo j jõgiõgi

AMAZONASE vooluhulk

Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes

Toitub peamiselt sademetest

Niilus- maailma pikim jõgiSaab alguse mäestikustLäbib mitut kliimavöödetVoolab kesk- ja

alamjooksul tasandikulToitub peamiselt

sademetest

Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnasTiber saab alguse Apenniinidest

Toituvad talvistest sademetestSuvel on väga madal veeseisTalvel vihmasadude tõttu on

kõrge veeseis, mis võib põhjustada üleujutusi

Tigris( Bagdad)-kõrbe-ja Tigris( Bagdad)-kõrbe-ja poolkõrbevööndi jõgipoolkõrbevööndi jõgi

Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk- ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul.

Toitub sademetestLühiajalise kõrge veeseisugaÜlejäänud osa aastast väga

vähese veega

Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas.

• Asub mussoonkliimaga alal• Toitub peamiselt sademetest • Toitub ka mäestikes lume sulamisest • Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi• Talvel on madalvesi

Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre.

Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest)

Suvel ja sügisel on kõrge veeseis

Talvel on madal veeseis

Jenissei on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril.

• Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. • Ta toitub peamiselt lume sulamisest• Suurvesi kestab 2–3 kuud. • Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud.

VoolavVoolav vesivesi kujundabkujundab pinnamoodipinnamoodi

PÕHJAVESIPõhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete

poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel

aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning

vesi esineb seal ajutiselt.Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega

ning on kujunenud põhjaveekiht.

Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas

Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul

Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga

Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus.

Inimtegevuse mõju tagajärjed:Veetaseme alanemineVeekvaliteedi halvenemine

Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata? Tähistage kolm tõest väidet X-ga.

Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage.

Viimastel aastatel on olnud suured Viimastel aastatel on olnud suured üüleujutused Briti saartel, Saksamaal ja leujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kusTšehhis, kuskestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult ttõõstnud veetaset jstnud veetaset jõõgedes. 2 pgedes. 2 pSelgitage, kuidas inimtegevus on kaasa Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte aidanud suurte üüleujutuste tekkele Euroopas.leujutuste tekkele Euroopas.1. .............................................................2. .............................................................

Õige vastus:Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb

paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja-Atlandil

2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas.

Kus paikneb 69% Maa magevee varudest?

Õige vastus tähistage X-ga.

A liustikesA liustikes

B jB jõõgedesgedes

C jC jäärvedesrvedes

D pD põõhjaveeshjavees

E soodesE soodes

Miks soojeneb ookean aeglasemalt kui maismaa? Tõesed väited tähistage X-ga

A Vesi on pidevas liikumises.

B Aurumise tõttu vee temperatuur alaneb.

C Vee soojusmahtuvus

on väiksem kui maismaal.

Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris PPäärnu jrnu jõõe e ääääres juhtunut. Kuidas nimetatakseres juhtunut. Kuidas nimetataksennäähtust, mis Phtust, mis Päärnumaal aset leidis?rnumaal aset leidis?

Piltidel kujutatud nähtust nimetatakseNimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda.Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda.

Õige vastus:Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda:1) kallakpind, maapinna kallakus,2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad

libiseda,3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões,4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks)5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase

tõusis,6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada:1) hoonete ehitamine orupervele,2) autoliiklusest tulenev vibratsioon3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise

käigus)4) metsa maha võtmine nõlvadelt

Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritegaveeringet. Tähista noolte ja numbritegajärgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru kondenseerumine 3) sademed kondenseerumine 3) sademed 4)maapinda imendumine 5) pindmine äravoo4)maapinda imendumine 5) pindmine äravooll 6) maasisene äravool6) maasisene äravool

Miks sajab Kairos väga vähe?

Miks on aasta sademed jaotunud Entebbes ühtlasemalt kui Bahir Daris?

Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul kaheserinevas kohas, Hartumis ja Kairos. Kumb graafik kumba kohta iseloomustab?Põhjendage.

Õige vastus:Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb

troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttu valitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna.

Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas.

Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suur vooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile.

Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseri veehoidla ühtlustab vooluhulka.

Selgitage näidete abil Läänemere mõju pinnamoele ja kliimale.1.

2.

Nimeta!A.lauskmaa B.jõgi C.saarD. meri E.jõgi F. kanal