Kaaskiri Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2014. aasta ... · Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2014. aasta eelarve kohta . 1. Ülikooli 2014. aasta eelarve maht on 143,97 miljonit

Tartu Ülikooli 2014.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri

Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2014. aasta eelarve kohta

1. Ülikooli 2014. aasta eelarve maht on 143,97 miljonit eurot, mis käesoleva aasta eelarve 150,32 miljoni euroga võrreldes on 4,2% väiksem – põhieelarve kasvab 1,9%, kapitalieelarve kahaneb 35,2%. 2013. aasta kapitalieelarves olid suurtes summades füüsikumi ja SIME ehitused, mille põhiline rahastamine tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest.

2. Euroopa Liidu tõukefondidest on planeeritud laekumised õppetegevuseks 3,60 miljonit eurot (tänavu 5,89 M€), teadustegevuseks 21,46 miljonit eurot (tänavu 25,93 M€), ehitustegevuseks 6,15 miljonit eurot (tänavu 11,88 M€), kokku 31,21 miljonit eurot (tänavu 43,70 M€). Tõukefondidest planeeritud tulud moodustavad 21,7% eelarvest. Käesoleval aastal on see osakaal 29,1%.

3. Planeeritavas eelarves on teadustulud (60,30 miljonit eurot) planeeritud kahanema käesoleva aasta eelarvega võrreldes (62,03 miljonit eurot). Tuntavalt kahaneb tõukefondide tulude plaan – vähenemine 4,47 miljonit eurot.

4. Tegevusvaldkondade eelarved kasvavad/kahanevad võrreldes käesoleva aastaga järgnevalt: medicina +3,8% (29,96 M€ -> 31,09 M€), realia et naturalia +2,7% (45,32 M€ -> 46,54 M€), humaniora -1,3% (12,66 M€ -> 12,50 M€), socialia -3,6% (16,10 M€ -> 15,52 M€).

5. Tulenevalt kõrgharidusreformist vähenevad ülikooli õppeteenustasude tulud käesoleva aasta 5,75 miljonilt eurolt tulevaks aastaks 4,03 miljonile eurole, s.o 29,9%.

6. Tulenevalt kõrgharidusreformist kasvab tegevustoetus 37,63 miljonilt eurolt 43,24 miljonile eurole, s.o 14,9%.

7. Teadustegevuse finantseerimine riigieelarvest jääb 2014. aastal 2013. aasta tasemele. Paraku on see ka tase, mis oli aastatel 2010–2012. Tartu Ülikool teenib 2014. aastal aga institutsionaalsetest uurimistoetustest 5,8% rohkem kui 2013. aastal.

8. Tugistruktuuri finantseerimine üldfondist jääb sisuliselt samaks käesoleva aastaga – käesoleval aastal 7,53 miljonit eurot ja tuleval aastal 7,57 miljonit eurot.

9. Ülikool teostab jätkuvalt teadussõbralikku eelarvepoliitikat. Ülikooli kesksed kaudsed kulud (tugistruktuur, raamatukogu, muuseumid, botaanikaaed, spordiklubi, kultuuritegevus ning kapitalieelarvesse suunatud raha) kaetakse põhimahus õppetegevuse arvelt. Õppetegevuse panus nende kulude katmisse on 12,87 miljonit eurot (s.o 19,6% õppeelarvest) ja teadustegevusel 3,79 miljonit eurot (s.o 6,3% teaduseelarvest).

10. Aastatel 2012 ja 2013 ei võtnud ülikool investeerimislaene. 2014. aastal on plaan võtta investeerimislaen summas 1,568 miljonit eurot. Täna kehtivate laenulepingute järgi tehakse pankadele 2014. aastal laenude põhiosade tagasimakseid summas 2,98 miljonit eurot. Seega ülikooli laenukoormus investeerimislaenude osas 2014. aastal väheneb – aasta lõpus on ülikoolil laene mahus pisut alla 15 miljoni euro.

11. Ehitusi ja suuremahulisi kapitaalremonte on planeeritud rahalises mahus 10,70 miljoni euro ulatuses. Ehitusobjekte on 8 (vt kapitalieelarve) – nendest suuremad on füüsikumi ja SIME hoone ehituse lõpetamine.

12. Eelarve otsuses on punkt, mis lubab rektoril võtta arvelduslaenu kuni 15 miljonit eurot. Käesoleval aastal oli see luba 12 miljoni euro ulatuses. Põhjus arvelduslaenu vajaduseks on üheselt tõukefondide projektide sildfinantseerimine. Reaalne seis 2013. aasta jooksul on olnud selline – võrreldes 2013. aasta kuu lõpu eelarvepositsiooni 2012. aasta vastava kuuga, siis ülikooli likviidsus on 5–7 miljonit eurot kehvem. Sügavaim miinus ehk arvelduslaenu kasutamise maht on olnud ligi 8 miljonit eurot.

13. 2014. aasta eelarves jääb rektori käsutusse õppetegevuse prioriteetsete projektide finantseerimiseks 746 tuhat eurot, teadustegevuse finantseerimiseks 217 tuhat eurot ning ülikooli üldiste prioriteetide ja projektide finantseerimiseks 500 tuhat eurot.

- 1 -


Tartu Ülikooli 2014. aasta eelarve kaaskiri

Tartu Ülikooli 2014. aasta eelarve koostamisel on lähtutud riigi majanduskasvu ja arengu prognoosist, riigieelarve eelnõust, riigi planeeritavatest kuludest haridusele ja teadusele. Eelarve koostamisel on aluseks võetud ülikooli ja valdkondade arengukavad ja ülikooli arengukava rakenduskava, tänane status quo ning teaduskondade, asutuste ja osakondade eelarvete kavandid. Arvesse on võetud arenguid Tartu Ülikoolis ja Eesti kõrgharidusruumis, aga samuti ülikooli poolt heaks kiidetud prioriteete, rektori, ülikooli juhtimisorganite ja eelarvekomisjoni ettepanekuid ning soovitusi. 1. Eesti riigi majanduslik areng 2014. aastal Maailmamajanduse kasvutempo on 2013. aastal jäänud eelmise aastaga sarnasele tagasihoidlikule tasemele. ELi majandus pöördus teises kvartalis pärast pooleteise aasta pikkust langust taas tõusule, majandususaldus on ELis paranenud ning selle trend on positiivne. Eesti osade lähinaabrite ja kaubanduspartnerite prognoose on võrreldes kevadega küll allapoole toodud, kuid üldiselt on nende väljavaated ELi tervikust paremad. Väliskeskkonna aeglasel taastumisel põhineb ka käesolev majandusprognoos.

Eesti majanduskasv aeglustus 2012. aastal 3,9%ni ning aeglustumine jätkus ka selle aasta algul. Esimesel poolaastal pidurdus SKP aastane reaalkasv 1,2%ni, nominaalne kasv ei ole võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga muutunud. Majanduse reaalkasvu mõjutas kõrge deflaator, mis kajastab majanduses toimunud hinnamuutust. Majanduskasvu mõjutas nõrk välisnõudlus ning sisenõudluse, eriti investeeringute kasvu aeglustumine.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2013. aastal 1,5% ja 2014. aastal 3,6%. Aastaks 2015 ootame 3,5%st kasvu. Majanduskasvu toetab neil aastail nii välis- kui sisenõudluse suurenemine. Eksport kasvab impordist kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks. 2016–2017 kiireneb majanduskasv vastavalt 3,6%ni ja 3,8%ni. Kasvu vedajaks jääb eksport, kuid sisenõudluse tugi peaks taas suurenema.

Sisenõudluse kasvutempo aeglustub 2013. aastal pärast kahte kiiret kasvuaastat oluliselt. See tuleneb valdavalt investeeringute kasvu taandumisest marginaalseks sellel aastal peamiselt kõrgele tõusnud võrdlusbaasi tõttu, kuna kahel eelneval aastal on investeeringute kasv ületanud 20%.

Tarbijahindade (THI) tõus alaneb 2012. aasta 3,9%lt 2013. aastal 3,2%ni ning 2014. aastal 2,7%ni. Inflatsiooni alanemist selle aasta teisel poolel soodustab välistegurite, nagu naftahindadest sõltuvate kütuse ja soojuse, mõju vähenemine aastataguse kõrge võrdlusbaasi ning septembris toimuva haridusteenuste odavnemise tõttu. Toidu hinnatõus on sellel aastal kiirem kui aasta tagasi ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud puu- ja köögiviljade kallinemise tõttu. 2014. aastal pidurdub tarbijahindade tõus eelkõige energiahindade nagu elektri, kütuse ja soojuse hinnasurvete taandumise tõttu. Sellest olulisima tegurina langeb järgmise aasta alguses inflatsioonist välja elektrituru avanemise mõju. Seevastu kodumaiseid tegureid kajastav baasinflatsioon kiireneb järgmisel aastal, kus oma osa on tugevamal palgakasvul ning osade teenuste ühekordse hinnalanguse lõppemisel. Eeldusel, et toorainehindades suuremaid kõikumisi ei esine, stabiliseerub tarbijahindade tõus järgnevatel aastatel allpool 3% taset.

Võrreldes 2011. aastaga, kui toimus kiire hõive taastumine, alanes eelmisel aastal hõive kasv 2,5%ni, tempo aeglustus just eelkõige aasta teises pooles. 2013. aasta alguses on hõive kasv jätkunud. Agregeeritult oli 2013. aasta teises kvartalis hõivatute arv vaid 1,7%

- 2 -


väiksem 2008. aasta kriisieelsest tipptasemest. 2013. aasta kokkuvõttes on oodata eelmise aastaga võrreldes hõive kasvu mõningat aeglustumist 1,3%ni, kuid 2014. aastal peaks hõive kasv piirduma vaid 0,4%ga ning peale seda peatuma. Selle tingib eelkõige tööealise rahvastiku vähenemine, mida lähiaastail kompenseerib veel tööjõus osalemise määra tõus tulenevalt tööealise vanusestruktuuri muutusest. Tööpuudus alanes 2012. aastal 10,2%ni ning jätkab vähenemist ka prognoosiperioodil, jõudes 2013. aastal 9,3%ni ja 2014. aastal 8,3%ni.

Keskmine palk kasvas 2013. aasta esimeses pooles kiirelt, vaatamata majanduskasvu pidurdumisele. Palgatõus on eeldatavalt toimunud ettevõtete kasumlikkuse arvelt, mistõttu pikas perioodis on samas tempos palgakasvu jätkumine ilma tööviljakuse kasvuta ebatõenäoline. Aasta kokkuvõttes ootame 6%st palgakasvu, 2014. aastal peaks majanduskasvu kiirenemise ja peamiste partnerriikide olukorra paranemisega koos tõusma palgakasv 6,2%ni. Reaalpalga kasv jääb 2013. aastal veel alla 3%, kuid tarbijahindade kasvutempo aeglustamise toel peaks see järgnevatel aastatel kiirenema.

Aktiivse investeerimistegevuse ning nõrgeneva väliskeskkonna tõttu pöördus jooksevkonto 2012. aastal defitsiiti. Nii käesoleval kui järgnevatel aastatel jooksevkonto puudujääk väheneb tagasihoidlikumast investeerimisaktiivsusest tingitud kaubandusbilansi puudujäägi vähenemise ning välisriikidest teenitud suurenevate investeerimistulude tõttu. Välistasakaalu mõjutab ka teenuste ülejäägi mõningane vähenemine, kus oma osa on veoteenuste ekspordi nõrkusel.

2. Riigieelarve tulud ja kulud Eesti majanduse seis püsib mõõdukalt optimistlik. Olukord maailmamajanduses näitab stabiliseerumise märke, ent peame olema oma kulude suurendamisel mõistlik. Eelarve on tasakaalu lähedal ning meie majanduskeskkond püsib soodsana.

Valitsus jätkab range eelarvepoliitikaga ning keskpika perioodi eesmärk on jätkuvalt valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk.

Tulude mahuks 2014. aasta riigieelarves on kavandatud 7 998,3 mln eurot. Sellest 5 457,5 mln eurot ehk 68,2 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1 365,8 mln eurot ehk 17,1 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 175,0 mln eurot ehk 14,7 protsenti.

Võrreldes 2013. aastaga kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2014. aastal 349,1 miljoni euro võrra ehk 4,6%.

Maksuliste tulude laekumise prognoos on 348,2 mln eurot ehk 6,8% enam kui aasta varem. Seda olukorras, kus maksukoormus langeb 2014. aastal 0,2% võrra 32,1%le.

2013 2014 2015 2016 2017SKP (mld €) 18,5 19,7 21,0 22,4 23,9

SKP reaalkasv (%) 1,5 3,6 3,5 3,6 3,8

Tarbijahinnaindeks (%) 3,2 2,7 2,8 2,9 2,8

Tööhõive (15-74 aastased, tuhat) 632,5 635,0 635,0 635,0 635,0

Tööpuuduse määr (%) 9,3 8,3 7,9 7,5 7,1

Keskmine palk (€) 940 998 1061 1130 1204

Palga reaalkasv (%) 2,7 3,4 3,4 3,5 3,6

Jooksevkonto saldo (% SKPst) -0,8 -0,3 -0,3 -0,5 -1,2

- 3 -


Mittemaksuliste tulude osakaal väheneb peamiselt välisvahendite mahu vähenemise tõttu. Kahanemise peamiseks põhjuseks on toetuste langus, mis on seotud EL finantsperspektiivi vahetumisega. Vähenevad ka tulud CO2 kvootide müügist. Samuti tulud varade müügist.

Alljärgnevas tabelis on 2014. aasta riigieelarve tulude projekt ning selle võrdlus 2013. aasta prognoosiga.

TULUD 2013. aasta prognoos

(mln EUR)

2014. aasta eelnõu

(mln EUR)

Kasv v.e.a. (%)

Maksud Tulumaks - füüsilise isiku tulumaks 299,0 331,1 10,8

- juriidilise isiku tulumaks 320,8 316,0 -1,5

Sotsiaalmaks 2 065,0 2 245,7 8,8

Raskeveokimaks 4,0 4,2 5,0 Käibemaks 1 575,0 1 672,9 6,2 Aktsiisid 795,6 836,9 5,2

Alkoholiaktsiis 209,0 225,0 7,7

Tubakaaktsiis 168,1 175,4 4,3

Kütuseaktsiis 385,0 402,0 4,4

Pakendiaktsiis 0,25 0,25 0,0

Elektriaktsiis 33,2 34,2 3,0

Hasartmängumaks 21,4 22,0 2,8 Tollimaks 28,5 28,7 0,7

Maksutulud kokku 5 109,3 5 457,5 6,8

Mittemaksulised tulud Kaupade ja teenuste müük 164,4 130,3 -20,8 Toetused 1 027,0 902,9 -12,1 Finantstulud 156,1 194,3 24,4 Muud tulud 140,7 136,8 -2,8

Mittemaksulised tulud kokku 1 488,3 1 364,2 -8,3

Riigieelarve kokku 6 597,6 6 821,7 3,4 Edasikantavad tulud 1 051,7 1 175,0 11,7

TULUD KOKKU 7 649,2 7 996,7 4,5

Võrreldes Eesti valitsussektori kulusid teiste Euroopa Liidu riikidega, jäävad Eesti kulud pigem tagasihoidlikeks, küündides 2012. aastal 40,5%ni SKPst (ELi keskmine 49,3%). Samas panustab Eesti valitsussektor riigi majandusse rohkem kui näiteks Läti ja Leedu.

2014. aasta riigieelarve kulude kogumaht on 8,06 miljardit eurot. See tähendab, et eelneva aastaga võrreldes kasvavad riigieelarve kogukulud 4,9% ehk 377 mln euro võrra. Kulud kasvavad peaaegu kõigis valitsemisalades.

Hariduse valdkonna kuludeks plaanitakse 2014. aasta riigieelarvest 761 mln eurot. Seda on 26 mln eurot ehk 3,6% enam kui aasta varem eelarves ette nähti. Eelarve kogukuludest moodustavad hariduskulud 9,4%. Eesti valitsussektori hariduskulud SKPst on Eurostati

- 4 -


andmetel jätkuvalt ühed suuremad Euroopa Liidus, ulatudes 2011. aastal 6,5%ni, samal ajal kui Euroopa Liidu võrreldav keskmine näitaja oli 5,3% SKPst.

KULUD 2013 eelarve (EUR)

2014 eelnõu (EUR)

Muutus v.e.a. (%)

Riigikogu Kantselei 22 402 796 24 294 905 8,45 Vabariigi Presidendi Kantselei 3 967 899 4 397 123 10,82 Riigikontroll 4 827 117 4 825 574 -0,03 Õiguskantsler 2 069 308 2 273 841 9,88 Riigikohus 4 766 963 5 071 259 6,38 Riigikantselei 6 590 690 7 370 057 11,83 Haridus- ja teadusministeerium 523 390 718 543 285 677 3,80 Justiitsministeerium 116 489 798 125 625 587 7,84 Kaitseministeerium 361 365 000 383 992 940 6,26 Keskkonnaministeerium 286 220 837 276 144 022 -3,52 Kultuuriministeerium 155 503 043 170 308 040 9,52 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 584 660 354 563 062 498 -3,69

Põllumajandusministeerium 344 400 943 332 413 969 -3,48 Rahandusministeerium 1 546 553 838 1 753 930 964 13,41 Siseministeeriumi (JO) 282 715 568 315 199 734 11,49 Siseministeeriumi (regionaal) 149 528 311 140 880 887 -5,78 Sotsiaalministeerium 2 980 929 920 3 112 497 372 4,41 Välisministeerium 57 338 048 61 826 535 7,83 KULUD kokku 7 683 758 782 8 060 509 512 4,90

3. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala 2013. aasta eelarve eelnõu Haridus- ja Teadusministeerium panustab riigi eelarvestrateegiaga 2014-2017 kinnitatud poliitikavaldkondade haridus, eesti keel ja infoühiskond eesmärkide täitmisesse. Selle raames mh:

* Hariduse valdkonna üldeesmärgiks on pakkuda Eestis kvaliteetset, kättesaadavat ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridust.

* Elukestva õppe süsteemi ja tööturu paremaks sidustamiseks ning hariduse tugevamaks seostamiseks teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega korrastatakse 2014. a riiklikud õppekavad ja minnakse üle uuele riigieksami süsteemile. Ajakohastatakse õppekava, sh rakendatakse ettevõtlusõpet ja kaasajastatakse LTT23 valdkonna õpe koos vajalike õppevahendite soetamisega ja valdkonna populariseerimisega.

* Kõrghariduse paremaks seostamiseks ühiskonna, õppurite ootuste ning tööturu vajadustega rakendatakse kõrgharidusreformi, soodustatakse ettevõtlusõpet ning töötatakse välja ühtne praktikakorralduse süsteem, mis võimaldab kõigil kõrghariduse esimese astme (nii bakalaureuse kui rakenduskõrgharidusõppe) õppuritel saada ettevalmistus erialaseks tööks.

* Jätkatakse kõrgharidusreformi läbiviimist. Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks määratakse iga kõrgkooli vastutusvaldkonnad ning toimub nende toetamine vastavalt ühiskonna vajadustele ning valdkondade erisustele. Reform tagab õppemaksuta õppe kuni

- 5 -


12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul.

* Õpetajakoolituse ning õpetaja töö hindamise ja tasustamise vastavusse viimiseks tänapäeva nõuetega korrastatakse õpetajate kvalifikatsiooni- ja palgasüsteemi, arendatakse õpetaja karjäärimudelit ja rakendatakse õpetaja kutsestandardeid ning haridusasutuste hindamismudelit. Kujundatakse ümber õpetaja esma- ja täienduskoolitus, sh töötatakse välja õpetajakoolituse praktikamudel. Õpetajakoolituse õppekavadel (ülikoolides) saab õppida mitme aine õpetajaks.

* Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks töötatakse välja uued atraktiivsed loodus ja täppisteaduste valdkonna õppematerjalid, edendatakse doktoriõppe efektiivust ning propageeritakse teadushuvi kooliõpilaste seas. Osaletakse üleeuroopalistes teadus- ja arendustegevuse infrastruktuurides ja võrgustikes ning jätkatakse TjaA füüsilise keskkonna kompleksset arendamist. Töötatakse välja teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri ülalpidamise, ajakohastamise ja täiendamise mehhanism.

Haridus- ja teadusministeeriumi haldusala 2014. aasta kulude ja investeeringute maht kokku on eelnõu kohaselt 540 417 693 eurot. Võrreldes 2013. aastaga suurenevad kulud 19 633 640 eurot ehk 3,77%. Suuremateks muutusteks on välistoetuste vähenemine 6 miljonit eurot ja üldhariduse koolivõrgu ettevalmistuskulude vähenemine 4,1 miljonit eurot (ühekordne toetus 2013 aastal). Eelarvega suurendatakse kõrghariduse kättesaadavust – kõrgkoolide õppetoetus suureneb 12,4 miljonilt eurolt 15,7 miljoni euroni ning avalik-õiguslike ülikoolide tegevustoetus 118,4 miljonilt eurolt 135,9 miljoni euroni. Tegevuskuludes toimuv suurim vähenemine on 5 miljonit eurot seoses 2013. aastal eraldatud ühekordsete toetustega kutseõppe õppekavade reformiks.

Valitsemisala eelarves tagab kuludele enim katet toetused. Toetused omakorda on lõviosas välise päritoluga, 95% toetustest moodustavad Euroopa Liidu struktuuritoetused.

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) prioriteetsed suunad:

• „Elukestev õpe“ 5 927 246 eurot; • „Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine“ 23 878 734 eurot; • „Tehniline abi“ 99 382 eurot.

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) prioriteetsed suunad:

• „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ 65 609 401 eurot;

• „Hariduse infrastruktuur“ 34 197 105 eurot; • „Tehniline ja Horisontaalne abi“ 2 610 966 eurot; • 2014+ perioodi välisvahendid 12 000 000 eurot.

2012 2013 2014 Muutus (%)

Kõrgkoolide tegevustoetus 100 631 896

115 592 550

14,9%

Riikliku koolitustellimuse uus vastuvõtt 10 220 910 Riiklik koolitustellimus ülikoolidele 73 653 327 Ülikoolide raamatukogud 1 913 323 Väikesemahulised toetusprogrammid kõrgkoolidele 279 677

Valgevene üliõpilaste Eestis õppimise toetamine 57 904

Õpetajakoolitus 190 201

- 6 -

Tartu Ülikooli 2014.a. eelarve _________________________________________________________________________________Kaaskiri Emeriitprofessorite ja -dotsentide tasud 874 688 Tartu Ülikooli seaduse rakendamine 1 597 791 Tartu Ülikooli Euroopa kolledž 108 075 Eesti Geenivaramu 559 291 Kõrghariduse õppetoetused 8 800 563 12 422 563 8 800 563 -29,2% Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad 377 297 377 297 377 297 0,0%

F. J. Wiedemanni keeleauhind 32 000 32 000 32 000 0,0% Rahvuskaaslaste poliitika arendamine 591 331 591 331 591 331 0,0% Eesti keele strateegia rakendamine 1 509 677 1 557 739 1 557 739 0,0% Teadusraamatukogude teavikute soetus 1 834 456 1 834 456 4 973 892 171,1% Eesti ajaloo teadvustamine 166 677 166 677 166 677 0,0% RP „Eesti keel ja kultuurimälu 2009-2013“ 491 992 491 992 491 992 0,0% RP “Eesti keeletehnoloogia (2011-2017)” 765 342 765 342 765 342 0,0% Teadus- ja arendustegevuse valdkonna tellitavad tööd ja tegevustoetused koostööpartneritele

199 852 483 036 279 377 -42,2%

Baasfinantseerimine 7 159 923 7 159 923 7 159 923 0,0% Eesti Teadusagentuur (ETAg) 127 823

10 440 966 10 440 966 0,0% SA Eesti Teadusfond 8 744 746 Riiklike õppekavade arendamine 191 735 250 640 250 640 0,0% Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri ülalpidamiskulud 6 066 046

29 572 986 29 918 941 1,2% Teadusteemade sihtfinantseerimine (kuni 2012)/ Institutsionaalsed uurimistoetused (alates 2013)

22 969 592

Riikliku tähtsusega infrastruktuuride tegevustoetus 523 717 523 717 0,0%

Tartu Ülikooli Teaduskool 465 021 465 021 465 021 0,0% Eesti Teaduste Akadeemia 1 209 794 1 270 284 1 270 284 0,0% Uuringute tellimine avalik-õiguslikelt institutsioonidelt 108 905

Hariduse Infotehnoloogia SA 910 102 4 110 102 3 020 459 -26,5% MTÜ Fenno-Ugria Asutus 254 177 254 177 254 177 0,0% Teaduskollektsioonid 764 863 764 863 764 863 0,0%

4. Ülikoolidega seotud read haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 4.1. Kõrgkoolide tegevustoetus 135 900 350 eurot Avalik-õiguslikele ülikoolidele ning erakõrgkoolidele eraldatakse kõrgharidus- ja doktoriõppe läbiviimiseks seni kehtinud riikliku koolitustellimuse vahendite asemel alates 2013. aastast tegevustoetust. Tegevustoetus on ette nähtud ka rakenduskõrgharidust andvatele rakenduskõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele, lisaks sihtotstarbelisele toetusele sisaldab tegevustoetus ka tööjõu ja majandamiskulusid.

Tegevustoetus sisaldab lisaks tasemeõppe vahenditele ka toetust ülikoolidele seatud täiendavate ülesannete täitmiseks: emeriitprofessorite ja -dotsentide tasude maksmiseks, Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumi ja ülikoolide juures tegutsevate teadusraamatukogude tegevuskulude katmiseks, Valgevene üliõpilaste õpingute toetamiseks Eesti kõrgkoolides, Tartu Ülikooli seaduse rakendamiseks, õpetajakoolituse kutseaasta toetuseks ning

- 7 -


humanitaaria-rahvusteaduste õppegruppide erifinantseerimiseks ja erivajadustega üliõpilaste õpingute toetamiseks.

Kasv 17 463 639 eurot on seotud tasuta kõrghariduse kättesaadavuse suurendamisega.

4.2. Kõrghariduse õppetoetused 15 679 561 eurot Alates 2014.aastast jagunevad õppetoetused kaheks – vajaduspõhised õppetoetused 6 878 998 eurot ja õppetoetused 8 800 563 eurot enne 2013/2014 õppeaastat vastuvõetud üliõpilastele.

Õppetoetusi reguleerib Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses.

Õppetoetuste 2014. aasta arvestustes on lähtutud 2013.a. määradest, milleks on põhitoetuse määr 55,93 eurot kuus ning täiendav toetus 28,13 eurot kuus. Toetusfond moodustub lähtuvalt vastuvõtu aastal kehtinud tingimustest. Kõik toetused on arvestatud 10 kuuks, fondi koefitsient kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega peale eelarve vastuvõtmist.

Õppetoetuste eelarve suureneb 3 256 998 eurot seoses kõrghariduse vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamisega.

4.3. F.J. Wiedemanni keeleauhind 32 000 eurot Auhind antakse välja riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumite seaduse alusel ning määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

4.4. Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad 377 297 eurot

Riigi teaduspreemiaid määratakse avaliku konkursi korras. Ette on nähtud 8 valdkondlikku aastapreemiat a´ 20 000 eurot, üks teaduspreemia väljapaistva avastuse eest 50 000 eurot ning kaks teaduspreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest a´ 40 000 eurot.

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kuulutatakse välja konkursid ja määratakse üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi, õpilaste teadustööde riikliku konkursi, noorte leiutajate konkursi ja kasvatusteaduslike konkursside preemiad ning teaduse populariseerimise auhind

4.5. Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 301 948 eurot Toetatakse avalik-õiguslike juriidiliste isikute töötajate õppelaenude kustutamist. Vähenemine on seotud õppetoetuste ja õppelaenu seadusest tuleneva riigipoolse laenu kustutamise lõpetamisega avalikku sektorisse tööle asujatele.

4.6. Eesti ajaloo teadvustamine 166 677 eurot Eesti ajaloo tutvustamiseks eesti- ja vene õppekeelega koolides.

- 8 -


4.7. Keelestrateegiate rakendamine 1 557 739 eurot Toetuse aluseks on „Eesti keele arengukava 2011-2017“ ja „Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2015“. Rahastatakse valdkonna erinevaid programme, avalikku keelenõu andmist, keelehooldekeskuse tegevust, eurokeelealast tegevust, toetatakse sõnaraamatute koostamist jm. Samuti on suur osa Eesti Keele Instituudi tegevustest seotud keelestrateegiate rakendamisega.

4.8. Rahvuskaaslaste poliitika arendamine 591 331 eurot Programmi põhieesmärk on toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist väliseesti koolides, jätkatakse stipendiumite maksmist rahvuskaaslastest üliõpilastele, toetatakse väliseesti laste osalemist keelelaagrites Eestis, korraldatakse väliseesti arhiiviprojektide konkurss ja väliseesti kogukonnas eesti keele ja kultuuri arendamisega seotud haridusprojektide konkurss.

4.9. Riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu 2009-2013“ jätkuprogramm 491 992 eurot

Programmi raames toetatakse eesti keele ja rahvusliku kultuurimälu alaseid tegevusi (välja arvatud keeletehnoloogia, identiteet ja väärtusarendus, humanitaarkogud ja Eesti Keele Instituudi muude rahastamisinstrumentidega kaetud keelekorralduse ja oskuskeele alane tegevus). Programm lähtub põhimõtteist:

• olla teadustööd toetavaid tegevusi rahastavaks instrumendiks; • suunata põhitähelepanu olulistele, konkreetsetele, kompaktsete väljunditega

suurtele projektidele; säilitada programmi jätkuaastatel rahastamise paindlikkus olenevalt vajaduste ajalisest dünaamikast ja üksikprojektide edukusest.

4.10. Riiklik programm „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017” 765 342 eurot Programmi peaeesmärk on eesti keeletehnoloogia arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises keskkonnas. Raha eraldatakse projektidele avaliku konkursi korras.

4.11. Teaduskollektsioonid 764 863 eurot Teaduskollektsioon on püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav infokandjate kogu. Kogu nõuetekohase säilimise, arendamise ja teadustööks kättesaadavuse tagab kollektsiooni haldav teadus- ja arendusasutus. Raha jaotuse kohta teeb ettepaneku ministri käskkirjaga moodustatud teaduskollektsioonide ekspertnõukogu.

4.12. Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine 7 159 923 eurot Baasfinantseerimine toetab teadus- ja arendusasutuse arengueesmärkide saavutamist, hõlmates riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimist, uute uurimissuundade avamist ning infrastruktuuri investeerimist. Eraldatakse teadus- ja arendusasutusele, mille teadus- ja arendustegevust on korraliselt positiivselt evalveeritud. Vahendite jaotamisel arvestatakse kolme aasta teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse näitajatega vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele.

- 9 -


4.13. Teadusraamatukogude teavikute soetamine 4 973 892 eurot Teadusinformatsiooni hankimise toetus on mõeldud teavikute jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks teadus- ja arendustegevuse vajadustele vastavate kogude kujundamiseks ning elektroonilise teadusinformatsiooni hankimiseks, sealhulgas andmebaaside kasutuslitsentside ostmiseks. Rahvusteavikute hankimise toetus on ette nähtud rahvusteavikute hankimiseks ning jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks, mis on vajalik kogude terviklikkuse saavutamiseks. Finantseeritakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga nimetatud teadusraamatukogusid.

4.14. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevustoetused koostööpartneritele 279 377 eurot

Toetus on planeeritud Eesti majanduse ja ühiskonna arengu oluliste probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja arendustegevuse riiklike programmide ettevalmistamiseks; teaduse populariseerimiseks ja lähendamiseks ühiskonnale. Toetuste saajad määratakse avaliku konkursi korras taotluste alusel projektipõhiselt; teadus- ja arendustegevuse valdkonnaga tihedalt seotud oluliste koostööpartnerite / organisatsioonide tegevuse toetamiseks.

4.15. Eesti Teadusagentuur (ETAg) 10 440 966 eurot Sihtasutuse põhieesmärk on alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine. Analüüsitakse toetuste kasutamise tulemuslikkust ja mõju ning korraldatakse rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemist vastavalt Eesti, Euroopa Liidu ja teistele rahvusvahelistele programmidele ning sihtasutusele halduslepinguga antud riiklikele ülesannetele. Samuti teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja ühiskondliku mõju analüüs ning rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine. Kogusummas kajastuvad personaalsed uurimistoetused 8 125 139 eurot ja ETAGi tegevustoetus 2 315 827 eurot.

4.16. Riiklike õppekavade arendamine 250 640 eurot Riiklike õppekavade arendustööd on vajalikud õppekavade rakendamiseks. Eelkõige on need seotud metoodiliste juhendmaterjalide loomisega ning õppekava rakendumise seirega.

4.17. Tartu Ülikooli Teaduskool 465 021 eurot Toetusteadusandekate õpilaste õppetöö läbiviimiseks alam-, põhi- ja ülemastmes ligikaudu 1500 õpilasele, loodusteaduslike õpikodade läbiviimiseks tugikoolides ligikaudu 900 õpilasele.

4.18. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) 4 255 181 eurot HITSA haldab kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide (IKT) alast toetusprogrammi „Tiigriülikool +“ ja „IT akadeemia“, summas sisaldub 3 020 459 eurot eelnimetatud toetusprogrammide sihtfinantseerimine ja 72 808 eurot Hariduse Infotehnoloogia SA e-kutsekooli riigieelarveline toetus.

Toetus 1 161 914 eurot on planeeritud sihtasutuse e-õppe, koolituste ning loodus- ja tehnoloogiaõppe arendamise ning kvaliteedi tõstmise kulude katmiseks.

- 10 -


4.19. Riikliku tähtsusega infrastruktuuride tegevustoetus 523 717 eurot Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuurid on infrastruktuuri objektid, mis asuvad T&A asutuste juures, kuid mis täidavad asutusteüleseid riikliku tähtsusega funktsioone. Toetus on planeeritud infrastruktuuride ülalpidamiseks, arendamiseks ning ühiskasutuse tagamiseks.

4.20. Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1 270 284 eurot ETA eesmärk on arendada ja esindada Eesti teadust. Toetus planeeritakse põhitegevuse toetuseks, akadeemikutasudeks, uurija-professori tasudeks ja teaduspreemiate väljaandmisega seotud kuludeks. Tulenevalt Teaduste Akadeemia seaduse § 5 lg 5 saavad akadeemikud Akadeemia ja oma ülesannete täitmisega seotud kulude katteks Akadeemia rahalistest vahenditest makstavat eluaegset akadeemikutasu üldkogu kehtestatud alustel ja korras. Uurija-professori valimisi korraldab ja valib Teaduste Akadeemia avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks. Arvestatud on 3 uurija-professoriga.

4.21. Teadus- ja arendusasutuste institutsionaalsed uurimistoetused, sihtfinantseerimine ja infrastruktuuri ülalpidamiskulud 29 918 941 eurot

Institutsionaalne uurimistoetus (IUT) on teadus- ja arendusasutuse (TAA) kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ja sellega kaasnevate tegevuste (uurimisteemade) rahastamiseks, TAA teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning selleks vajaliku infrastruktuuri ülalpidamiseks, ajakohastamiseks ja täiendamiseks eraldatav toetus. Taotluste hindamist korraldab Eesti Teadusagentuur ning teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid institutsionaalse uurimistoetuse iga-aastase mahu kinnitamiseks. Teadusteemasid, millele on enne 2012. aasta 1. märtsi määratud sihtfinantseerimine, rahastatakse finantseerimisotsuse tegemise ajal kehtinud tingimustel ja korras kuni otsuses määratud sihtfinantseerimise perioodi lõpuni. Alates 2013. aastast toimub paralleelselt nii institutsionaalsete uurimistoetuste ja sellega kaasneva infrastruktuuri ülalpidamise rahastamine uue korra kohaselt kui ka jätkuvate sihtfinantseeritavate teadusteemade rahastamine sihtfinantseerimise perioodi lõpuni ning seega ka infrastruktuuri osaline rahastamine seni kehtinud korra kohaselt. Seetõttu on kokku ühele reale kavandatud eelarve institutsionaalseks uurimistoetuseks (IUT), teadusteemade sihtfinantseerimiseks ning infrastruktuuri ülalpidamiskuludeks.

4.22. Sihtasutus Archimedes 96 605 672 eurot Toetusest 89 488 135 eurot on planeeritud välisvahenditest, 3 628 536 eurot toetuste kaasfinantseerimiseks ning 1 982 027 eurot toetuste täiendavaks riigieelarveliseks rahastamiseks – abikõlbmatu käibemaks. Sihtasutus Archimedes on perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste rakendusüksuseks, kelle hallatavate toetuste koondnimetusteks on „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu (ERF)” ning „Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine (ESF)”. SA Archimedes, Euroopa Noored Eesti büroo programmi „Aktiivsed Noored” Eesti tegevuskulude toetuseks on kavandatud 142 331 eurot. Euroopa Liidu Nõukoguotsus kinnitada Euroopa Liidu programm „Aktiivsed Noored” paneb Eesti riigile kohustuse tagada riigipoolne toetus programmi administreerimiseks ja eesmärkide elluviimiseks Eestis.

Kõrghariduse valdkonnas on kavandatud sihtasutusele 3 204 555 eurot Hariduskoostöö Keskuse tegevuskuludeks, et koordineerida rahvusvahelisi haridusprogramme ja

- 11 -


Eestisiseseid algatusi: EL elukestva õppe programm (allprogrammid Comenius, Leonardo da Vinci, Erasmus, Grundtvig haridusjuhtide õppelähetused); EL Erasmus Mundus; Tempus; Põhja- ja Baltimaade koostööprogramm Nordplus; õpetajakoolituse stipendiumid. Lisaks toetatakse Kõrghariduse arenduskeskust riiklike haridusalgatuste ja stipendiumiprogrammide koordineerimisel ja menetlemisel ning Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri tegevusi (viib läbi kõikide kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste kvaliteedihindamist).

4.23. Sihtasutus Innove 40 308 576 eurot Toetusest 40 124 351 eurot on planeeritud välistoetustest, 184 225 eurot toetuste kaasfinantseerimiseks. Perioodil 2007-2013 on SA Innove hariduse valdkonna prioriteetsete suundade „Inimressursi arendamise“ rakenduskava prioriteetne suund „Elukestev õpe“, rahastamine välistoetusest 5 927 246 eurot ja riigituludest 184 225 eurot ning „Elukeskkonna arendamise“ rakenduskava prioriteetne suund „Hariduse infrastruktuuri arendamine“ välistoetuste summa 34 197 105 eurot rakendusüksuseks. SA Innove korraldab struktuuritoetuste rakendusüksusena EL struktuurifondide kasutamist, koordineerib ja viib ellu üldhariduse, kutsehariduse ja elukestva õppe valdkonna programme ja projekte, korraldab kutseharidusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist, levitamist jm.

SA Innove eelarves kajastuvad kulud sihtasutuse üldiseks administreerimiseks, arendusprojektide üksuse juhtimiseks, rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste WorldSkills ja EuroSkills koordineerimiseks, Karjääriteenuste Arenduskeskuse ja Kutsehariduse Seirekeskuse tegevuse rahastamiseks, üldhariduse õppekavade arendamiseks, eksamite ja tasemetööde korraldamiseks ning üldhariduse välishindamise arendamiseks.

4.24. MTÜ Fenno-Ugria Asutus 254 177 eurot MTÜ Fenno-Ugria Asutus on hõimurahvaste programmi rakendusüksuseks. Hõimurahvaste programm on riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks. Peamised tegevused on stipendiaatide vastuvõtt (eelistades doktorante), publitseerimistegevuse ja hõimurahvaid käsitlevate haridus-, teadus- ja kultuuriürituste ning Paul Ariste hõimurahvaste keskuse tegevuse toetamine. 5. Ülikoolidega seotud read sotsiaalministeeriumi eelarves

5.1. Tartu Ülikoolile residentuuri kuludeks 11 035 701 eurot, kasv 938 268 eurot Tartu Ülikoolile residentuuri kulude katmise aluseks on Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõige 2. 2014. aasta kulud on kavandatud summas 11 035 701 eurot. Koha maksumus on alates 2014. aastast 2 055,70 eurot kuus (1.03-31.12.2013. a 1 971,20 eurot kuus). Koha maksumuse planeerimisel on arvestatud 40 tunnise tööajaga nädalas ning selle koosseisus on arst-residendi töötasu, ülikoolis toimuva koolitusega seotud kulud ja ülikooli korralduskulud ning residentuuri baasasutuse korralduskulud. 5.2. Tartu Ülikooli Geenivaramu tegevuskulud 290 798 eurot Sotsiaalministeeriumi kohustus geenivaramu kulude katmiseks tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1.

- 12 -


6. Muudatused ülikooli eelarves 2014. aastal

• Alates aastast 2013 toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne õpperahastamine läbi tegevustoetuse (selle ajani läbi riikliku koolitustellimuse). Seose sellega jääb ülikoolile suurema vabaduse ülikoolisiseseks vahendite jagamiseks.

• Eelarvesse puudutavad otsused on nõukogu otsustuspädevuses. 2014. aastal on nõukogu jätnud rektorile õiguse eelarveprotsessis finantsotsuseid langetada 6,1%-le hariduskulude tegevustoetuse teaduskondadele ja kolledžitele jagatavast osast. Samuti jaotab rektor tegevustoetuse selle osa, mis on ette nähtud tugistruktuuri kulude katmiseks, avalike teenuste osutamiseks (raamatukogu, muuseumid, botaanikaaed ja teaduskool), ülikooli institutsionaalsete liikmemaksude tasumiseks, ülikooli arengukava teostamiseks ja kapitalieelarve kulude katmiseks.

• Ülikooli nõukogu on sätestanud, et hariduskulude tegevustoetusest suunatakse 2014. aastal teaduskondadele ja kolledžitele 68,5%. Tegevustoetuse jaotust kirjeldab järgnev joonis:

• Muudatused on toimunud ka baasfinantseerimise põhisumma jaotamises. Kuni aastani

2013 jagati teaduskondade ja asutuste vahel vastavalt nende panusele ülikooli baasfinantseerimise raha teenimisel 50% põhisummast, siis alates 2013. aastast on selleks ulatuseks 43%. Erinevus 7% on tingitud teadustegevuse toetuse fondi loomisest. Samas on loodud fondi vahendid mõeldud suunamiseks teaduskondadesse (instituutidesse), ent sellistesse, kus teadustegevuse tulud on alla 20% eelarve tuludest ning kes on toetuse saamiseks põhjendatud taotluse esitanud. Otsused toetuste

Hariduskulude tegevustoetus

68,5% 23,3%

Teaduskonnad/ kolledžid

Rektor

4,5% 18,8%

Jagab rektor tagades:* tugistruktuuri kulude kaetuse* avalike teenuste osutamise mõistlikus mahus* vajadusel kapitalieelarve täiendava finantseerimise* reservide loomise

Jagab nõukogu tagades:* kõikide ülikoolis õpetatavate õppekavagruppide jätku-suutlikuse* riigieelarveväliste üliõpilaste vastuvõtu lõpetamisest põhjustatud tasemeõppe tulude vähenemise kompenseerimise* TÜ seaduse alusel loodud rahvusprofessuuride rahastamineHTM ja TÜ vahel sõlmitud tulemuslepinguga sätestatud mahus* doktorantide toetussummade maksmine ulatuses, mis on kokku lepitud HTMga sõlmitud tulemuslepingus* interdistsiplinaarse õppe rahastamine

Jagab rektoreesmärgiga:* kindlustada teadus-kondade ja kolledžite õppetegevuse kvaliteet

1,5% 6,7%

Ülikooli arengufond

Kapitalieelarve

- 13 -


eraldamise kohta langetab rektor. (2013. aastal eraldati teadustegevuse fondist vahendeid haridusteaduste instituudile, germaani-romaani ja slaavi filoloogia instutuudile, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudile, õigusteaduskonnale ja farmaatsia instituudile)

• Kuni 2013.a. oli baasfinantseerimise vahenditest arengufondi suunatava osa ulatus 22%, siis alates 2013.a. on selleks määraks 15% ning ülejäänud 7% on mõeldud investeeringuteks õppe- ja teadushoonetesse.

• Eesti mereinstituudi teadus- ja arendustööde lepingutele ja projektidele ning riiklikele programmidele kehtestatud kesksete kaudsete kulude katmise eraldise määr on tõusnud senise 8% asemel 10%ni.

• Seoses Eesti Teadusagentuuri loomisega ei ole enam Eesti Teadusfondi grante, vaid selle asemel on Eesti Teadusagentuuri personaalsed uurimistoetused. Personaalsete uurimistoetuste puhul jaotatakse üldkulude katteks arvestatud summa võrdselt üldfondi ja struktuuriüksuse vahel.

• Teadusteemade sihtfinantseerimise vahetab järk-järgult välja institutsionaalsete uurimistoetuste süsteem. Eksperimentaalsete ja teoreetiliste institutsionaalsete uurimistoetuste puhul jääb üldkulude katteks arvestatud summast struktuuriüksusesse käsutusse vastavalt 16% ja 10% uurimistoetuse otsekulude mahust. 2014. aastal lisanduvad ka institutsionaalsed uurimistoetused taristute ülalpidamiseks.

• Raamatukogu, muuseumid, botaanikaaed ja teaduskool tasuvad ülikooli kesksete teenuste eest jätkuvalt sisekäibe korras ning nende tuludelt täiendavat eraldist üldfondi ei tehta. Muutunud on aga tasumäärad: keskse juhtimise eest 1,54% (+0,16%), õppetegevuse korraldamise eest 2,45% (-0,08%), teadus- ja arendustegevuse korraldamise eest 0,92% (-0,01%), turunduse ja kommunikatsiooni eest 0,89% (-0,02%), personaliteenuse eest 0,55% (+0,01%), raamatupidamise ja finantsjuhtimise eest 0,70% (+0,01%), kinnisvara arenduse eest 0,46% (+0,03%), infotehnoloogilise teeninduse eest 1,80% (-0,29%) ülikooli nõukogu poolt kinnitatud eelarve mahust.

• Pärast eelarveaasta lõppu toetatakse neid teaduskondi ja regionaalseid kolledžeid, kus tasemeõppe tulud langesid 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga rohkem kui 10%, sellisel määral, et langus ei ületaks 10%.

7. Hariduskulude tegevustoetus Teaduskondade hariduskulude tegevustoetuse maht on eelarvetes jaotatud kaheks.

1. Tegevustoetus, mille summa moodustub nõukogu ja rektori poolt tehtud otsuste põhjal. Tugineb veel küllaltki palju riikliku koolitustellimuse lepingu alusel loodud kohtadest. Tulenevalt eelarve eeskirjast laekuvad tegevustoetuse real olevad summad teaduskondade jaoks täies mahus. Vastavalt ülikooliseadusele eraldatakse doktorantide õppetoetused tegevustoetuse hulgas. Ühe tellitava doktorandi kohta arvestatakse toetust 4601,64 eurot, s.o 12 kuud a’ 383,47 eurot. Doktoranditoetuste määramisel on vaja lähtuda ülikoolis kehtestatud õppetoetuste määramise korrast.

2. Doktoritööde kaitsmine, mille eest laekuvad summad teaduskondade eelarvetesse vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi poolt finantseeritavatele doktoritööde kaitsmistele ja ministeeriumi poolt tehtavatele ülekannetele. Finantsjuht teeb jooksvalt korraldused teaduskondadesse kantavate summade osas õppeosakonna juhataja esildise alusel. Ühe kaitsmise eest arvestatakse teaduskonnale 8 481,60 eurot (ülikoolile 11 160 eurot).

- 14 -


Järgneval leheküljel oleva tabeli veergude pealdises on viidatud ülikooli nõukogu otsuse (N) ja rektori korraldusega (R) heakskiidetud tulude jaotamise põhimõtete vastavale punktile.

• Veerg 2 – õppetöö baasrahastamine. Õppetegevuse baasrahastamine on arvutatud omakorda mitme näitaja alusel.

Baasjaotus 2013 on täpselt see tulp, mis jäi kehtima pärast 2013. aasta eelarvevaidlusi ja kompromisse nõukogus (vt 2013. aasta eelarve kaaskiri). Tasulise õppe kadumise kompensatsioon 2013 kohta kehtib sama väide, mis baasjaotus 2013 kohta (vt 2013. aasta eelarve kaaskiri). Kõrgharidusreformi ellu viies tegi HTM veel mitmed olulised rahalised käigud. Nimelt on HTM liitnud varasemale riikliku koolitustellimuse rahale suure hulga erinevate meetmete raha, mida varasemalt riik finantseeris eraldi: emeriitprofessorite tasud; nooremteadurite toetused; eesti keele õpe neile tudengitele, kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele; väikeste humanitaarerialade toetus; regionaalsete kolledžite erirahastus; Euroopa kolledži toetus; õpetajakoolituse kutseaasta rahastamine. HTM liitis ka rahvusprofessuuride rahastamise meetme käesoleval aastal tegevustoetuse sisse. Analoogselt käitub ka ülikool. Emeriitprofessorite tulp on arvutatud praeguste emeriitprofessorite ja emeriitdotsentide arvude alusel. Nooremteadurite toetus on teaduskondade vahel jaotatud nn riigipoolselt finantseeritavate doktorantide jaotuse järgi teaduskondade vahel. Järgmisse tulpa on koondatud erinevate üksikmeetmete rahastamine, mis nüüd on samuti liidetud tegevustoetuse mahtu. Rahvusprofessuuride rahastamine (FL) 1 278 233 Eesti keele õpe (FL)

16 995

Eesti keele õpe (NC)

16 995 Väikeste humanitaarerialade rahastamine (FL) 191 735 Regionaalkolledžite erirahastus (VK) 125 000 Regionaalkolledžite erirahastus (NC) 25 000 Euroopa kolledži erirahastus (EC) 108 075 Õpetajakoolituse kutseaasta (SH) 92 926

Kokku 1 854 959

- 15 -


Tasulise õppe kadumise kompensatsioon 2014 arvutamisel on lähtutud eeldusest, et teaduskondadele ja kolledžitele tuleb kompenseerida õppeteenustasude netolaekumise maht (s.o ilma üldkulude eraldiseta). Regionaalsete kolledžite overhead on arvestatud 0-ks ja teaduskondade puhul on kasutatud overheadi määra 24%. Selline skeem oli ka 2013. aasta kompenseerimise alus, kus kompenseerimisele kuulus ühe semestri jagu „saamata jäänud“ tulusid. Aastal 2014 langeb ära terve aastakäik tudengeid, kes õppisid oma kulude ja kirjadega. 2014. aastal kompenseeritakse üks semester „saamata jäänud“ tulusid baasjaotuse 2013 osas sellises ulatuses nagu otsustati 2013. aasta jaoks. Lisanduv aastakäik „saamata jäänud“ tulusid lisatakse 2014. aasta tulbas. Tabelis on „saamata jäänud“ netotulude täismaht. Tegevustoetuse baasjaotus 2014 on saadud kõigi eelnevate tegevuste rahastamiste liitmise teel. Nõukogu on otsustanud, et 2014. aastal tagatakse kõikidele teaduskondadele/kolledžitele rahastamine tudengi kohta 2013. aasta tasemel. Teaduskonna/kolledži toetuse muutus on seotud seega tudengite arvu ja lõpetajate arvu muutusega teaduskonnas/kolledžis. Iga teaduskonna või kolledži jaoks arvutatakse oma kordaja ki = ½ + ½ * (N2013,i + L2013,i) / (N2012,i + L2012,i), kus i = 1 ... 13 ning vastab 9-le teaduskonnale ja 4-le kolledžile, N2013,i – täisajaga õppivate üliõpilaste arv 20.09.2013 teaduskonnas/kolledžis, N2012,i – täisajaga õppivate üliõpilaste arv 10.11.2012 teaduskonnas/kolledžis, L2013,i – teaduskonna/kolledži lõpetajate arv (v.a doktoriõpe) aastal 2013, L2012,i – teaduskonna/kolledži lõpetajate arv (v.a doktoriõpe) aastal 2012. Struktuuriüksuste kordajad Täisajaga Lõpetajad Kokku Täisajaga Lõpetajad Kokku õppijad 2012

õppijad 2013 ki

10.11.2012 20.09.2013 US 241 48 289 193 23 216 0,8737 OI 1 601 421 2 022 1 464 448 1 912 0,9728 AR 1 459 215 1 674 1 498 197 1 695 1,0063 FL 2 610 516 3 126 2 431 484 2 915 0,9663 KK 517 106 623 487 110 597 0,9791 LO 2 377 404 2 781 2 378 463 2 841 1,0108 MJ 1 058 198 1 256 1 039 176 1 215 0,9837 MT 998 179 1 177 1 117 169 1 286 1,0463 SH 2 748 485 3 233 2 973 514 3 487 1,0393 EC 86 15 101 95 15 110 1,0446 NC 694 67 761 732 85 817 1,0368 PC 825 165 990 775 128 903 0,9561 VK 1 022 124 1 146 747 147 894 0,8901 Kokku 16 236 2 943 19 179 15 929 2 959 18 888 0,9871 Kordaja peegeldab muutust täisajaga üliõpilaste arvus ja lõpetajate arvus. Üliõpilaste arvu muutus iseloomustab töömahu muutust. Lõpetajate arvu muutus iseloomustab lõpetamise efektiivsuse muutust.

- 16 -


Arvutatud kordaja tagab kooskõla kulude struktuuriga püsi- ja muutuvkulude osas (esimene liidetav tagab püsikulude rahastamise ja teine liidetav muutuvkulude rahastamise). Nimelt ei kahane ja kasva kulud proportsionaalselt õpperühmade suurusele – püsikulud jäävad ikka paika. Üliõpilase lisandumisega gruppi suurenevad vaid muutuvkulud või vähenemisega vähenevad vaid muutuvkulud. Kuigi teaduskonniti ja õppekavati on püsi- ja muutuvkulud mõneti erinevad, on ülalolevas valemis lähtutud eeldusest, et kulustruktuuris on püsikulude osakaal ca 50%. Tegevustoetuse jaotuse tabelis on veeru 2 väärtus saadud eelnevalt vaadeldud 2014. aasta baasjaotuse korrutamisel vastava struktuuriüksuse kordajaga.

• Veerg 3 – baasjaotus doktorantide toetusteks. Doktorantide toetus on arvutatud

lähtudes senistest riigiga sõlmitud lepingutest ja ülikooli enda otsusest, kuidas jagunevad doktorantide kohad teaduskondade vahel. Tulenevalt riigiga sõlmitavast tegevustoetuse lepingust rahastatakse doktorantide toetused täies mahus ka teaduskondade jaoks.

• Veerg 4 – interdistsiplinaarne õpe. Ainepunkti hinna aluseks on see ainepunkti hind, mille nõukogu kehtestas 25.02.2013 oma otsusega 2013/2014. õppeaastal immatrikuleeritud üliõpilastele ja eksternidele, kes õpivad kõrghariduse esimesel või teisel astmel õppekavadel, mille õppekeel on eesti keel. Kuna mitmete teaduskondade ja kolledžite hinnad sõltuvad õppetasemest (bakalaureus, magister), siis on iga üksuse jaoks arvutatud kaalutud keskmine hind üliõpilaste arvude alusel vastavatel tasemetel. Arveldused üksuste vahel teostatakse netohindadega, s.o kehtestatud hind miinus üldkulude eraldis.

Teaduskond / kolledž EAP

(euro) 1.1. Usuteaduskond 28,00 1.2. Õigusteaduskond 35,00 1.3. Arstiteaduskond 63,32 1.4. Filosoofiateaduskond 29,24 1.5. Kehakultuuriteaduskond 31,50 1.6. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 29,27 1.7. Majandusteaduskond 29,89 1.8. Matemaatika-informaatikateaduskond 29,32 1.9. Sotsiaal- ja haridusteaduskond 28,00 1.10. Euroopa kolledž 31,50 1.11. Narva kolledž 35,00 1.12. Pärnu kolledž 35,80 1.13. Viljandi kultuuriakadeemia 35,52 Keskmine 31,83

Interdistsiplinaarse õppe rahastamise aluseks olevad ainepunktide arvud (AParv) teaduskondade ja kolledžite vahel on kokku loetud õppeaasta 2012/2013 õppetöö tulemuste põhjal. Märgime ära selle, et arvesse on võetud ka „mitteilmunute“ EAP-d. Ülikoolis väljastati möödunud õppeaastal kokku 719 752,5 ainepunkti, nendest interdistsiplinaarse õppe ainepunkte 94 159, s.o 13,1%. 2014. aasta eelarve koostamisel eeldatakse, et interdistsiplinaarse töö maht jääb samale tasemele nagu 2013. aastal. .

- 17 -


Vastavalt Nõukogu juunikuises otsusesele eelarve koostamise põhimõtete kohta, on fikseeritud, et interdistsiplinaarse õppe rahastamise maksimaalne ulatus on kuni 10% akadeemiliste üksuste tegevustoetuse kogumahust. 2014. aasta eelarve tegevustoetuse tabelis on selleks protsendiks fikseeritud 9%. Protsendi fikseerimine tasemel 9% tagas olukorra, et nõukogule jäi õigus oma prioriteetide alusel jaotada akadeemiliste üksuste vahel veel 515 741 eurot. • Veerg 5 - nõukogu prioriteedid. Pärast kolme esimese punkti rahastamist jäi

nõukogul osa raha välja jaotamata, millega nõukogu sai määrata lisatoetuse, tagamaks kõikide ülikoolis õpetatavad õppekavagruppide jätkusuutlikust. Nõukogu otsustas enda käsutuses olev raha summas 515 741 eurot jagada kaheks osaks:

1) ühe osaga toetada nõukogu istungitel kõlanud prioriteetsete õppesuundade arengut, s.t suunata see raha järgnevalt: a) arstiteaduskond 125 000 eurot, b) loodus- ja tehnoloogiateaduskond 125 000 eurot, c) matemaatika-informaatikateaduskond 36 330 eurot.

2) teise osa raha otsustas nõukogu suunata madala finantseerimise tasemega üksuste rahastamiseks: a) kehakultuuriteaduskond 100 000 eurot, b) sotsiaal- ja haridusteaduskond 100 000 eurot, c) Pärnu kolledž 29 411 eurot.

• Veerg 9 – ülikooli poolt finantseeritavate üliõpilaste kompensatsioon. • Veerg 10 – on toetatud neid teaduskondi, kus 31.10.2013 seisuga töötavad

tõukefondidest toetatud strateegilised professorid, toetuse suurus on 25% nende tööjõukuludest: o FL – skandinavistika professor Per Daniel Sävborg, soome-ugri keelte professor

Gerson Klumpp; o AR – meditsiinitehnoloogia professor Jyrki Tapio Heinämäki, patoloogilise

anatoomia professor Lars Johan Markus Björkegren; o LO – bioloogilise füüsika professor Jörg Pieper, materjalide kompuuter-

modelleerimise professor Mikhail Brik, nanostruktuuride füüsika professor Aleksei Romanov;

o MJ – rahvusvahelise turunduse professor Jorma Antero Larimo; o MT – andmeturbe professor Dominique Unruh; o SH – Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Viacheslav Morozov.

• Veerg 11 – sisaldab väliskülalisüliõpilaste ainepunktide kompenseerimist ülikooli keskmise ainepunkti hinna (EAP) 31,83 eurot alusel ja välisüliõpilastele antud EAP eest 7,00 eurot.

• Veerg 12 – sisaldab järgnevaid sihttoetusi: o filosoofiateaduskonnale kompenseeritakse 50% Jakobi 2 üleülikoolilise

auditooriumi arvestuslikud kulud 10 000 eurot; 25 000 eurot vabade kunstide professori tööjõukuludeks;

o kehakultuuriteaduskonna õppetöö läbiviimiseks vajalike ruumikulude kompenseerimine ulatuses 59 000 eurot;

o loodus- ja tehnoloogiateaduskonnale vajalike ruumide aadressil Vanemuise 21 üüri 42 000 eurot ja Vanemuise 46 üleülikoolilise auditooriumi 50% arvestuslikud kulud 15 000 eurot;

o eetikakeskust toetatakse 50 000 euroga;

- 18 -


o sotsiaal- ja haridusteaduskonda toetatakse Pedagogicumi ülalpidamisel 30 000 euroga;

Veerg 13 – õppetegevuse toetuse fond. Nimetatud raha eraldab rektor teaduskondadele ja kolledžitele õppetegevuse kvaliteedi kindlustamise meetmete rakendamiseks teaduskondade ja kolledžite tegevuskavade alusel ning muude konkreetsete õppetegevusega seotud tegevuste rahastamiseks hiljemalt 31.03.2014. Õppetegevuse toetamise fondist toetakse ka:

5.1. parimat õpetavat struktuuriüksust 30 000 euroga; 5.2. struktuuriüksusi, kus töötab aasta õppejõu auhinnaga tunnustatud õppejõud, 5000 euroga; 5.3. strukfuuriüksusi, kus töötab aasta programmijuhi auhinnaga tunnustatud programmļuht, l500 euroga iga programmijuhi kohta;

- 19 -


Tegevustoetuse jaotus :

Tegevustoetus

Baasjaotus õppetöö

rahastamiseks

Baasjaotus doktorantide toetusteks

Inter-distsiplinaarne

õpe

Nõukogu täiendav toetus

Nõukogu kokku

Nõukogu 2013 Kasv

Ülikooli moodustatud õppekohad

Strateegiliste professorite

toetus

Välis(külalis)-üliõpilaste õppetöö

SihttoetusedÕppetegevuse

kvaliteedi tagamine

Rektor kokku

KOKKU 2014

KOKKU 2013 Kasv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

N - nõukogu 17.06.2013 otsus nr 12, R - rektori 26.09.2013 korraldus nr 429

N 7.1-7.3 N 7.4 N 7.5 N 6.2, N 8 R 4.1 R 4.2 R 4.3, 4.4 R 4.5-4.11, R 5.1-5.3

R 5

Akadeemilised üksusedUsuteaduskond 117 163 55 220 91 498 263 881 234 941 12,3% 3 815 0 3 815 267 696 241 991 10,6%Õigusteaduskond 1 325 082 75 927 156 526 1 557 535 794 227 96,1% 4 589 24 111 0 28 700 1 586 235 819 119 93,7%Arstiteaduskond 5 278 412 471 668 256 174 125 000 6 131 254 5 818 993 5,4% 2 678 28 920 41 175 0 72 773 6 204 027 5 939 360 4,5%Filosoofiateaduskond 3 231 310 400 343 835 385 4 467 038 3 748 690 19,2% 103 866 35 437 249 789 85 000 0 474 092 4 941 130 4 030 337 22,6%Kehakultuuriteaduskond 576 838 64 423 52 388 100 000 793 649 638 905 24,2% 8 158 8 095 59 000 0 75 253 868 902 767 916 13,2%Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 3 530 594 1 343 679 187 493 125 000 5 186 766 4 890 922 6,0% 11 778 43 701 24 579 57 000 0 137 058 5 323 824 5 110 652 4,2%Majandusteaduskond 702 975 138 049 266 565 1 107 589 834 795 32,7% 3 926 12 609 48 445 0 64 980 1 172 569 911 768 28,6%Matemaatika-informaatikateaduskond 1 371 290 190 968 305 309 36 330 1 903 897 1 615 341 17,9% 19 327 19 388 0 38 715 1 942 612 1 675 372 16,0%Sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 021 579 223 180 310 269 100 000 2 655 028 2 111 677 25,7% 10 707 15 462 71 005 30 000 0 127 174 2 782 202 2 330 286 19,4%Euroopa kolledž 139 390 10 576 149 966 155 403 -3,5% 31 002 0 31 002 180 968 179 285 0,9%Narva kolledž 961 981 3 846 965 827 887 945 8,8% 1 671 0 1 671 967 498 904 579 7,0%Pärnu kolledž 763 305 31 096 29 411 823 812 623 926 32,0% 12 756 0 12 756 836 568 644 648 29,8%Viljandi kultuuriakadeemia 2 556 920 69 838 2 626 758 2 797 735 -6,1% 2 163 0 2 163 2 628 921 2 816 404 -6,7%Täiendava finantseerimise vahendid 0 0 65 000 745 848 810 848 810 848 609 363 33,1%Arengufond 627 000 627 000 0 627 000 600 000 4,5%Akadeemilised üksused kokku 22 576 839 2 963 457 2 576 963 1 142 741 29 260 000 25 153 500 16,3% 145 702 155 456 537 994 296 000 745 848 1 881 000 31 141 000 27 581 080 12,9%

Kapitalieelarve 2 800 600 2 800 600 113 204 2 913 804 2 543 000 14,6%

Mitteakadeemilised asutusedRaamatukogu 1 375 794 1 375 794 1 330 800 3,4%Muuseumid 623 422 623 422 602 777 3,4%Botaanikaaed 232 263 232 263 224 571 3,4%Teaduskool 29 668 29 668 28 686 3,4%MTÜ TÜ Akadeemiline Spordiklubi 535 446 535 446 517 714 3,4%MTÜ Tartu Üliõpilasmaja 148 932 148 932 144 000 3,4%Mitteakadeemilised asutused kokku 2 945 525 2 945 525 2 848 548 3,4%

Tugistruktuur 4 190 941 4 190 941 4 248 561 -1,4%

Reservfondid 608 730 608 730 785 333 -22,5%

Kokku 22 576 839 2 963 457 2 576 963 3 943 341 32 060 600 25 153 500 27,5% 145 702 155 456 537 994 296 000 745 848 9 739 400 41 800 000 38 006 522 10,0%

20


8. Arengukava rakenduskava Tartu Ülikooli nõukogu võttis 2008. aasta lõpus (19.12.2008. a otsus nr 69) vastu ülikooli arengukava aastateks 2009-2015 (A2015). Selle põhjal on koostatud rakenduskava (RAK) perioodiks 2010-2013. Rakenduskavaga planeeritakse ülikooli arengu huvides ja arengukava täitmiseks vajalikku arendustegevust ning vajalikke kulutusi. RAKis on iga arengukavas toodud tegevussuund lahti kirjutatud konkreetsete tegevustena. Iga konkreetne tegevus on seotud soovitava lõpptulemuse ning selle mõõtmise viisi, samuti finantsvajaduse ja vastutajaga.

Rakenduskava on ülikooli eelarvele sisendiks, mis tähendab rakenduskavas ette nähtud tegevuste rahastamist järgmise aasta eelarves ning arvestamist järgnevate aastate eelarvete planeerimisel. Kui rakenduskavas ei ole tegevuste lisarahastamist planeeritud, siis on vaja tegevus tagada n.ö tavapäraste kulutuste raames.

Järgnevalt on välja toodud arengukava punktid, vastutav struktuuriüksus ja planeeritud summad 2014. aasta eelarveks ning võrdlus 2013. aasta eelarvega. 2012., 2013. ja 2014. aasta eelarvetes kajastatakse kõik eraldatud summad eraldi projektiridadena.

RAK 2014

Tegevus Eelarve 2013

Vastutaja Seos RAK 2010-13

Eelarve 2014

1.1. Õppekavade kompleksanalüüsile tuginedes õppekavaarenduse süsteemne kavandamine ja rakendamine

Keskselt koordineeritavate tegevuste elluviimine programmi Primus raames. Omafinantseering 5%.

2 500 õppeosakond 5.1.2.4 0

Ettevõtlusõppe tegevuskava jm tegevuste toetuseks.

25 800 arendusprorektor 0

E-kursuste ja õpiobjektide loomine ning teised tegevused programmi BeSt raames. Omafinantseering 5%.

10 500 elukestva õppe keskus

5.1.4.2 10 000

2.1.1. LTT valdkonna populariseerimine, parimate üliõpilaskandidaatide ettevalmistamine ja andekate süvaõpe

Õpilastele suunatud arendus-tegevus LTT valdkonna ja teaduse populariseerimisel.

34 200 teaduskool 4.1.1.1 34 200

2.2.1. Üliõpilaste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Keskselt koordineeritavate tegevuste elluviimine programmi Primus raames. Omafinantseering 5%.

2 000 õppeosakond 4.1.2.2 7 000

Kaasaegsete eestikeelsete õppematerjalide koostamise ja avaldamise toetamine

Kirjastamisnõukogu vahendid kirjastamistegevuse projektide rahastamiseks.

90 000 õppeprorektor 5.1.3.2 72 000

2.3.1. Akadeemiliste ametikohtade täitmisele seatud nõuetest lähtuvalt erialase, õpetamis- ja juhendamisalase enesetäiendamise ning mobiilsuse toetamine

21


Töötajate keeleõpe (oma-finantseering 50% programmis Primus), juhtimis-koolitused (33% osas toetab programm Primus) ning praktiliste ja sotsiaalsete oskuste koolitused erinevatele sihtrühmadele.

65 800 personaliosakond 4.2.6.1 55 000

Akadeemiliste töötajate õpe-tamis- ja juhendamisoskuste jm õppejõu pädevust puudu-tavad koolitused ja arendus-tegevus, mentorite võrgustik).

12 000 elukestva õppe keskus

4.2.1.2 4.2.1.3

56 000

2.3.2. Välisõppejõudude ja –teadlaste ning välismaal kraadi kaitsnud või sealt töötavate Eesti õppejõudude- ja teadlaste sihtotsing ja kaasamine

Eesti kultuuri ja maa tundmise kursus ning välistöötajate keeleõpe. Toetus täiskohaga välisprofessori sihtotsingu (reaalsete kulude tegemisel) läbiviimisel.

15 000 personaliosakond 4.2.6.2 12 000

3.1.1. Õppevaldkonna tagasisidesüsteemi väljaarendamine

Uuendatud tagasiside hanki-mise meetodite piloteerimine, vajadusel ÕISi arendused. Ekspertide töö tasustamine.

4 000 õppeosakond 5.1.2.5 0

3.2.1. Ülikooli strateegilise arengu toetamiseks arengufondi käivitamine Arengufondist projektide

rahastamine. Uute projektide valimine.

1080329 rektor 5.2.1.2 1092291

3.2.3. Intellektuaalse omandi korraldamise edasiarendamine

Arengufondist projektide rahastamine. Uute projektide valimine.

19 100 teadus- ja arendusosakond

19 100

4.1.1. Üksuste, protsesside ja finantside juhtimise täiustamine

Teadus- ja innovatsiooni-poliitka seire programmi administreerimise ja teavitustegevuse omafinant-seering 5%..

12 500 rektoraadi büroo 6.1.1.1 10 000

4.1.2. Ülikooli töötajate rahulolu hindamise tervikliku süsteemi väljatöötamine

Töörahulolu uuringute läbiviimise

3 000 personaliosakond 4 000

6.2.1 Ideelabor 60 000 teadus- ja arendusosakond

6.2.1 60 000

TÜ Kirjastuse rahvusvahelistumine

64 000 õppeprorektor 34 000

KOKKU 1 500729 1 465 591

22


9. Palgad aastal 2014

Keskmiste palkade areng Eesti riigis ja ülikoolis viimastel aastatel ja prognoos 2014. aastaks on esitatud järgmises tabelis.

Aasta Riigi

keskmine palk (euro)

Tartu Ülikooli keskmine palk

(euro)

TÜ keskmise suhe riigi keskmisse

2008 825 1 041 126,2% 2009 784 1 060 135,2% 2010 792 1 109 140,0% 2011 839 1 157 137,9% 2012 887 1 199 135,1% 2013* 940 1 247 132,7% 2014* 998 1 310 131,3%

* - prognoosid

Tabelis esitatud andmete allikad on statistikaamet ja ülikooli rahandusosakond. Prognoosid tuginevad rahandusministeeriumi ja ülikooli rahandusosakonna andmetele. Ülikooli palga suhe riigi keskmisse palka näitab vähenemist. Pärast 2009. aastat andis tõusu panuse tõukefondide vahendite kasv ning haridusraha väiksem kärbe riigieelarves võrreldes ülejäänud valdkondadega.

Suure tõenäosusega toimub 2014. aastal riikliku miinimumpalga määra muutmist. Täna kehtiv riiklik miinimumpalk on 320 eurot. Ametiühingute ja tööandjate esindajad on kokku leppinud uueks alampalgaks 2014. aastal 355 eurot ning alates aastast 2015 390 eurot. Kokkulepitud riiklik miinimumpalga määr kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt detsembris ja see on kohustuslik ka Tartu Ülikoolile.

Riigieelarve eelnõud kokku kirjutades lähtus Vabariigi Valitsus seisukohast: tulumaksumäär järgneval aastal on 21% ning tulumaksuvaba tulu on 144 eurot kuus, s.o muutusi käesoleva aasta reaalse seisuga ei toimu.

Suure tõenäosusega jääb püsima tänane töötuskindlustuse maksete määr 3,0%, s.h 2,0% töötaja kohustusena ja 1,0% tööandja kohustusena.

Seoses alampalga tõusuga toimuvad kindlasti muutused ka ülikooli palgaastmete miinimumtasude määrades. Palgakomisjon töötab samal ajal uue palgastmestiku loomisega. Lõpliku otsuse selles suhtes teeb rektor. Samas teeb palgaotsused iga struktuuriüksuse juht vastavalt struktuuriüksuse finantsvõimalustele kooskõlas palgaeeskirjaga.

10. Tartu Ülikooli laenutegevus

Tartu Ülikool kasutab investeerimislaene uute hoonete ehitamise ja olemasolevate hoonete kapitaalremontide rahastamiseks.

Ülikool võttis aastatel 1999–2004 laene üliõpilaselamute renoveerimisprogrammi investeeringuteks 6,15 miljonit eurot. 2014. aasta algul tasub ülikool pankadele selle programmi rahastamiseks võetud laenud lõplikult tagasi. Need laenud on tagasi makstud MTÜ Tartu Üliõpilasküla poolt tasutud üürimaksetest.

23


Graafik. Tartu Ülikooli laenukohustused miljonites eurodes aastalõpu seisudega

2014. aastal on planeeritud võtta investeerimislaen summas 1 568 000 eurot. Kasutuseesmärk

on avatud järgmises punktis. Ülemisel graafikul on selle laenuga arvestatud. Ülikool on pankadele tagasi maksnud kõik laenud, mis on võetud enne aastat 2003.

Laenuportfelli jagunemine objektide vahel seisuga 31.12.2013 Laenu võtmise

aasta Objekt Summa (euro)

2003, 2004 Vanemuise 46, loodus- ja tehnoloogiateaduskond 870 260 2003 Narva 25, üliõpilaselamu 32 571 2004 Narva 27, üliõpilaselamu 29 889 2004 Näituse 13a, õigusteaduskond 451 000 2004 Botaanikaaed 237 000 2004 Küütri 2, filosoofiateaduskond 221 000 2004 Narva kolledž (vana hoone) 182 000 2004 Ülikooli 18, peahoone 181 000 2004 Nooruse 9 123 853 2004 Ülikooli 16, filosoofiateaduskond 42 000 2007 Ujula 4, spordihoone 2 485 483 2008 Ravila 14a, Chemicum 2 605 000

2008, 2011 Lossi 36, sotsiaal- ja haridusteaduskond 2 270 568 2010 Nooruse 1, tehnoloogiainstituut, farmaatsiainstituut 2 433 000 2010 Füüsikum 324 000

2010, 2011 Jakobi 2, filosoofiateaduskond 3 065 000 2010, 2011 Ravila 14a, siirdemeditsiinikeskus 618 000

Kokku 16 171 624 11. Ehitusinvesteeringud lähiaastatel Kinnisvaraosakonna poolt tehtud plaanide järgi müüakse 2014. aastal füüsika instituudi teadushoone aadressil Riia 142, kinnistu Ravila 17 (maa) ja kunstiosakonna maja Lai 34 (vajab eraldi kinnistu moodustamist). Objektide müügist on planeeritud laekumisi kapitalieelarvesse 800 tuhat eurot.

24


Ülikooli olulisemad ehitusobjektid täna ja ka 2014. aasta eelarve kontekstis on füüsikum ja siirdemeditsiinikeskus. Nende objektide ehituse rahastamisel on väga suur osa Euroopa Liidu rahal. Mõlemate objektide ehituslik osa valmib 2014. aasta algul.

Kinnisvara müügist laekuv raha on planeeritud füüsikumile (670 tuhat eurot) ja vanale anatoomikumile (130 tuhat eurot). Füüsikum ja SIME ehituse rahastamise mahud ja allikad on näha järgnevates tabelites. Füüsikum

2013 2014

1.5. Kinnisvara müük 800 000 670 000 1.7. Archimedes (EL raha) 7 781 446 4 745 765 1.8. Muud tulud (käibemaksu kompenseerimine) 1 556 289 949 153 Kokku 10 137 735 6 364 918 Siirdemeditsiinikeskus 2013 2014 2015 2016 2017

1.1. Laekumine põhieelarvest 0 20 000 0 0 0 1.2. Laekumine arstiteaduskonna põhieelarvest 190 229 190 229 190 229 190 229 40 993 1.7. Archimedes (EL raha) 4 100 000 1 402 470 0 0 0 1.8. Muud tulud (käibemaksu kompenseerimine) 820 000 280 494 0 0 0 Kokku 5 110 229 1 893 193 190 229 190 229 40 993 Võrreldes varasemate plaanidega on lisatud SIME 2014. aasta eelarvesse 20 tuhat eurot ülikooli põhieelarvest. See raha on planeeritud kolimise rahastamiseks. Veel 2013. aasta jooksul uuendab ülikool üürilepingu MTÜ-ga Tartu Üliõpilasküla. 2014. aastasse planeerime üürilaekumisi summas 700 tuhat eurot. Seda raha kasutatakse järgmiselt:

1) laenude tasumiseks 95 000 eurot, 2) Pepleri 14 elamu remondiks 320 000 eurot, 3) Raatuse 22 elamu remondiks 285 000 eurot.

Üliõpilasküla juhtkond on koostöös ülikooli juhtkonna ja üliõpilastega hinnanud, et just need kaks üliõpilaselamut on need, mis vajavad esmalt kapitaalsemat remonti. Pepleri 14 fassaad vajab remonti – majas puudub sundventilatsioon ja õhu vahetus on puudulik. Tagajärjeks on hallituse ja niiskuse tekkimine hoones. Samuti on vajalik aknapalede tihendamine ja akende soojustamine ning räästapleki vahetus. Raatuse 22 üliõpilaselamus on plaan kasutada remondiraha 0-korruse põrandate vajumise peatamiseks ja invatubade remondiks. Vajumine seab ohtu hoone konstruktiivse püsivuse. Üliõpilasküla üürimaksed on lahti seotud investeeringutest üliõpilaselamutesse. Üliõpilasküla strateegias määratakse üliõpilasküla üüritase – erasektori üüritasemest pisut soodsam. Investeeringuid teeb ülikool üliõpilaselamutesse vastavalt vajadustele ja kooskõlas ülikooli investeeringute korraga. Tartu Ülikool pole kahel viimasel aastal (2012, 2013) investeerimislaene võtnud. Varem võetud laenude teenindamiseks tuleb arvestada ca 3 miljoni euroga aastas. Küll on täna ülikoolil mitmeid objekte, mis vajaksid kapitaalremonti. Olles konservatiivne, võiks 2014. aastal võtta uue investeerimislaenu summas 1,568 miljonit eurot. Konservatiivsus seisneb selles, et makstes vanu laene tagasi ligi 3 miljoni euro ulatuses, võtame uue investeerimislaenu väiksema, kui kustutame vanu laene. Vaatamata võetavale uuele laenule on ülikooli laenukoormus 2014. aasta lõpul väiksem kui 2013. aasta lõpul.

Planeeritud laenuga (summa 1,568 miljonit eurot), millele lisatakse põhieelarvest veel 142 tuhat eurot saab rahastatud:

25


1) teaduskooli ja kunstiosakonna ruumide väljaehitamine vanas anatoomikumis – laenu arvelt suunatakse remonttöödeks 800 tuhat eurot,

2) filosoofiateaduskonna õppehoone Lossi 3 akende vahetus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine – maksumuse hinnang 400 tuhat eurot,

3) botaanikaaia avariiohtliku palmihoone klaaside vahetamine – maksumuse hinnang 300 tuhat eurot,

4) raamatukogu ventilatsioonisüsteemi remont, elektrikilpide vahetus ja avariiohtliku veesõlme remont – maksumuse hinnang 210 tuhat eurot.

Mõned selgitused nendele remonttöödele.

Vanasse anatoomikumi on planeeritud viia filosoofiateaduskonna kunstiosakond (ruumivajadus ca 400 ruutmeetrit) tänasest Lai 34 majast. Lai 34 maja on väga halvas seisus ja selle renoveerimine ülikooli tegevuseks ei ole rentaabel. Lai 34 maja on plaanis müüa. Samuti on planeeritud vana anatoomikumi parema tiiva väljaehitus teaduskooli tarbeks. Hinnanguline ehitusmaht on võetud analoogselt momendil hoone vasakus tiivas toimuvatest remonttöödest.

Lossi 3 õppehoones on plaan teostada kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd ning vahetada hoone aknad. Töid saab teostada ka osade kaupa, s.t. ventilatsiooni- ja küttesüsteemi töid saab läbi viia akende vahetamisest sõltumatult. Tegemist on efektiivsusele suunatud renoveerimistööga. Lossi 3 näol on tegemist ühe ebaefektiivsema hoonega ülikooli hoonestus.

Kinnisvaraosakonna hinnangul on botaanikaaia palmimaja remont hädavajalik. Botaanikaaia palmihoone on avariiohtlikus seisukorras ja samuti on antud konstruktsiooni puhul tegemist energiakasutuse mõttes väga ebaefektiivse hoonega. Planeeritud remondi käigus on kavandatud palmihoone klaasfassaadi vahetus soojapidavamate klaasidega, millega saavutatakse energiakokkuhoid (ca 30%) ja samuti likvideeritakse avariiohtlik olukord. Raamatukogus on paaril viimasel aastal tehtud ulatuslikke remonttöid. Raamatukogu veel renoveerimata osade väljaehitamine maksab hinnanguliselt umbes 4 miljonit eurot. Suuremateks vajalikeks töödeks on:

1) elektrisüsteemi täielik renoveerimine, 2) renoveerimata lugemissaalide, konverentsiruumide, töötajate ruumide ja fuajee remonttööd, 3) fondihoidlate automaatkustutussüsteemid, nõuetele vastavate tuletõkketsoonide

projekteerimine ja ehitamine (päästeameti ettekirjutus ülikoolile), 4) jahutussüsteemi väljaehitamine, 5) turvasüsteemide kaasajastamine.

Enne raamatukogu tervikliku remondiprojekti valmimist on 2014. aastal planeeritud teostada hädavajalikud tööd hoone peakilpide uuendamisel, turvasüsteemide uuendamisel, ventilatsiooni õhu jahutamisel ja veesõlme avariiremont.

2014. aastal jätkuvad ka mõned renoveerimistööd, mis olid planeeritud valmima 2013. aastal. Need objektid on Vanemuise 46 ning nn õppe- ja töökeskkonna meetme objektid (märksõnad: tuleohutus, liftid, puuetega inimeste ligipääs). Kuna nende objektide rahastamise pool on lahendatud juba käesoleval aastal, siis pikeneb lihtsalt õigus kasutada planeeritud raha ka uuel aastal.

2014. aasta on Euroopa Liidu uue programmperioodi esimene aasta. Ülikoolil on soov saada ehitustegevuses toetatud Euroopa Liidu vahenditest. Ülikool on esitanud sellesisulise taotluskirja haridus- ja teadusministeeriumile. Taotluses küsisime toetust „rohelise bioloogia“ majale, kehakultuuriteaduskonna viimiseks Ujula 4 juurdeehitusse ja uuele IT majale. Kehakultuuriteaduskonna üleviimine spordihoone juurdeehitusse annab võimaluse tuua haridusteaduste instituut tänasesse kehakultuuriteaduskonna majja aadressil Jakobi 5. 2014. aastal ei liigu kindlasti veel Euroopa Liidu raha. Kui vabariigi valitsus peaks aga andma heakskiidu ühele või mitmele eelnimetatud tegevusele, siis oleks mõistlik ülikoolil koheselt alustata ehituste ettevalmistavate töödega. Võimalikud projekteerimised ja ehitamised jäävad kindlasti tulevikku ning need rahastamisotsused tulevad juba nõukogu poolt planeerida järgnevate aastate eelarvetesse. Kui on aga vajalikud operatiivsemad otsused 2014. aasta sees, siis tuleb need võtta nõukogu istungi päevakorda operatiivselt.

26


Allpool olevas tabelis on esitatud kapitalieelarve laekumised, laenude teenindamised ja mõned investeeringud aastani 2017. Kindlasti täienevad laekumised ja investeeringud aastate 2015–2017 osas tulevikus.

Täiendavaks infoks niipalju, et 2014. aasta tulbas real „Laekumine põhieelarvest“ on 3 238 488 eurot. See summa on komplekteeriytud järgmisest allikatest: hariduse tegevustoetusest 2 913 804 eurot, teadusasutuste baasfinantseerimisest 217 136 eurot ja muudest põhieelarvete laekumistest 107 548 eurot.

KAPITALIEELARVE

(euro)LAEKUMISED 1. Laekumine põhieelarvest 3 035 000 3 238 488 3 040 000 3 040 000 3 040 0002. Laekumine arstiteaduskonna eelarvest 190 229 190 229 190 229 190 229 40 9933. Investeerimislaen 0 1 568 000 0 0 04. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 664 470 700 000 700 000 700 000 700 0005. Finantstulud 20 000 25 000 25 000 25 000 25 0006. Kinnisvara müük 2 814 000 800 000 0 0 07. Tartu linn 63 912 64 000 75 000 75 000 73 5368. Tõukefondid 11 881 446 6 148 235 0 0 09. Muud tulud 2 906 289 1 229 647 0 0 0LAEKUMISED KOKKU 21 575 346 13 963 599 4 030 229 4 030 229 3 879 529

KULUD 1. Laenude teenindamine ja kustutamine1.1. Laenude kustutamine 3 081 245 2 979 400 3 038 000 2 938 000 2 588 0001.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 432 137 281 088 220 000 210 000 160 000Kokku 3 513 382 3 260 488 3 258 000 3 148 000 2 748 000

2. Investeeringud2.1. Füüsikum 10 137 735 6 364 9182.2. Siirdemeditsiinikeskus 5 110 229 1 893 193 190 229 190 229 40 9932.3. Vana anatoomikum 200 000 930 0002.4. Lossi 3 400 0002.5. Botaanikaaed 300 0002.6. Raamatukogu 210 0002.7. Pepleri 14 320 0002.8. Raatuse 22 285 0002.9. Näituse 2 1 034 0002.10. Narva kolledž 530 0002.11. Peahoone 500 0002.12. Vanemuise 46 550 0002.13. Purde 27 100 000 400 0002.14. Nooruse 7 170 000 450 0002.15. Narva 89 80 0002.16. Muud objektid 312 000 242 000 610 536Kokku 18 061 964 10 703 111 772 229 882 229 1 131 529

KULUD KOKKU 21 575 346 13 963 599 4 030 229 4 030 229 3 879 529

2016

2016

2013

2013

2014 2015

2014 2015

2017

2017

27


Tartu Ülikooli 2013. ja 2014. aasta eelarved graafiliselt

Graafikutel on välja toodud arvulised suurused 2013. aasta ja 2014. aasta kohta miljonites eurodes ning vastavad osakaalud.

28


29


30


31


32


Taimo Saan 25.10.2013

33

Documents

Kaaskiri Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2014. aasta ... · Olulised märksõnad Tartu Ülikooli 2014. aasta eelarve kohta . 1. Ülikooli 2014. aasta eelarve maht on 143,97 miljonit