Kallavere Keskkooli arengukava 2013. – 2015. a

Maardu, 2012

Sisukord I. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3

II. Üldandmed ............................................................................................................................. 3

1. Asend ............................................................................................................................... 3

2. Maardu linna ajalooline kujunemine ............................................................................... 4

3. Kooli ajalugu .................................................................................................................... 4

4. Hetkeseis .......................................................................................................................... 4

5. Planeeritav õpilaste arv järgmistel õppeaastatel .............................................................. 6

III. Kooli arenduse põhisuunad ja –valdkonnad ........................................................................ 6

1. Kallavere Keskkooli missioon: ........................................................................................ 6

2. Kallavere Keskkooli visioon: ........................................................................................... 6

3. Kallavere Keskkooli väärtused: ....................................................................................... 6

Arengukava valdkonnad ............................................................................................................. 7

IV. Eestvedamine ja juhtimine .................................................................................................... 7

V. Personalijuhtimine ................................................................................................................. 7

VI. Koostöö huvigruppidega ....................................................................................................... 8

VII. Ressursside juhtimine .......................................................................................................... 9

VIII. Õppe- ja kasvatustöö ........................................................................................................ 10

IX. Õppeasutuse tegevust mõjutavad välistegurid .................................................................... 11

X. Õppekeskkonna ja õpilaste tervise edendamine................................................................... 12

XI. Turvalisuse tagamine koolis ............................................................................................... 12

XII. Tegevussuunad bioloogiliste ja keemiliste ohtude vältimine ............................................ 12

XIII. Tegevussuunad füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohtude vältimine .............................. 12

XIV. Majanduslik tegevus ........................................................................................................ 13

XV. Arengukava uuendamise kord ........................................................................................... 13

Lisa 1 Kallavere Keskkooli remonti vajavate objektide täpsustatud loetelu

Lisa 2 Rahaliste vahendite jaotus aastatel 2013 – 2015

I. Sissejuhatus

Kallavere Keskkooli arengukava on dokument, mis on koostatud põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 67 alusel ning sisaldab kooliarenduse põhisuundi ja valdkondi,

sealhulgas turvalisuse tagamist koolis, õpetajate täienduskoolituse kava, meetmeid, mida

rakendatakse, et tagada õpilastele võimalus õpingute jätkamiseks.

Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 3 alusel (RTI 2000, 54,349), lähtub Kallavere

Keskkooli arengukava kooli põhimäärusest ja Maardu linna arengukavast. Arengukava

koostamisel on arvesse võetud kooli arengu hetkeseisu, ressursse ja vajadusi, aga samuti

kooliarenduse rühmade, hoolekogu ja õpilasomavalitsuse ettepanekuid, kooli

sisehindamise ning heaolu-uuringute tulemusi. Sügavamad ja põhimõttelisemad

muutused arusaamades ja hinnangutes, üldises eesmärgiseades, hariduse s.h õppimise- ja

õpetamise suundades toovad kaasa vajaduse muuta kooli lähtuvalt kaasava hariduse

põhimõtetest.

Oleme veendunud ,et kool mõjutab oluliselt protsesse ühiskonnas koolist saadud

väärtuste, tõekspidamiste, hinnangute ja kogemuste kaudu. Seetõttu, soovides Eesti

demokraatia arenemist ja püsimajäämist, tagame kooli demokraatlikkuse.

Arengukavas on määratud kooliarenduse põhisuunad aastateks 2013 - 2015, et tagada

kooli jätkusuutlikkus ja järjepidev areng.

II. Üldandmed

1. Asend

Maardu linn asub Peterburi maantee vahetus läheduses, 15 km Tallinnast kirdes. Linna

pindala on 22,76 km² edelast, Pirita jõe vahetus läheduses, piirneb Maardu Tallinnaga.

Veel on Maardu linnal piirid Jõelähtme ja Viimsi vallaga. Maardu linna lõunaosa läbib 3

– 4 km ulatuses Peterburi maantee, mis loob hea ühenduse Narva ja Tallinnaga. Maardu

linna lääneosas asub Muuga sadam, mis tagab väljapääsu merele.

2. Maardu linna ajalooline kujunemine

Esimene kirjalik teade nüüdsest Maardust pärineb keskajast Taani vallutuste perioodist.

1241. aastal uue võimu poolt valduse maksustamiseesmärgil koostatud Liber Census

Daniae märgib ära nii Maardu kui ka Kallavere küla. Mõisana on Maardut mainitud

1397. aastal. Kohanimi Maardu tuleneb mõisa nimest (Maarthe), mis asub praeguse

Jõelähtme valla territooriumil. Nõukogude ajal sai Maardust oluline tööstuspiirkond nii

maakonna kui ka vabariigi tasandil. Tõuke tööstuse rajamisele andis fosforiidi leidmine

Maardu piirkonnas. 1939. aastal alustati töölisasula ehitamist, kuigi esimene kaevandus

asus juba 1920. aastal Ülgase külas Maardust ida poole. Kuni 1980. aastani omas Maardu

asula nimetust, alates 1980. aastast kannab Maardu linna nime. 1982. aastal algas Muuga

sadama ehitus, mis on otseselt mõjutanud linna arengut. Just Muuga sadama ehitamine

andis impulsi elamurajooni ehitamisele Maardus. 1991. aastast on Maardu linn iseseisev

omavalitsusüksus. Maardu kui väikelinn koosneb omavahel tihedalt seotud erinevatest

linnaosadest – Muuga aedlinn, Muuga sadam, Vana-Narva maantee tööstuspiirkond,

Maardu järve ümbrus.

3. Kooli ajalugu

Maardu lastele on kirjatarkust jagatud üle saja aasta. 1863. aastal sai Jõelähtme kiriku

õpetajaks Paul Loppenowe, kelle eestvõtmisel avati mitmeid külakoole. Esimest

kooliõpetust Maardu mõisa lastele jagati Paju talus. Edaspidi andis mõisnik Paju talu

maad koolmeistrile tasuta kasutada.

1865. aastal valmis Kallavere koolimaja, mis kandis siis Kallavere 5-klassilise algkooli

nime. Nimekirjas oli üle 70 õpilase, õpiti kolmes klassiruumis, kusjuures lastega tegeles

kaks õpetajat ja kooliteenija.

1931/32. õppeaastast töötas kool Kallavere 6-klassilise algkoolina.

Kui Kallaveresse hakati ehitama Maardu Keemiakombinaadi elamurajooni, oli sinna vaja

uut koolimaja. 1957. aastal valmis praegune hoone, mis algselt kandis Maardu keskkooli

nime. Õppetöö toimus nii eesti kui vene keeles, kusjuures ülekaalus olid eesti rahvusest

õpilased. Koos Maardu elanikkonna kiire kasvuga kasvas õpilaste arv ning 1964. aastal

avati Maardus keskkooli uus maja (praegune Maardu Põhikool). Vanasse majja jäid

algklassid ja Maardu õhtukeskkool.

1987/88.õppeaastal avas uksed veel kolmaski koolimaja, Maardu keskkool (praegune

Maardu Gümnaasium). 1964. aastal avatud kooli jäid ainult vene keelt kõnelevad lapsed.

1989. aastal taasavati 1957. aastal valminud koolihoones eesti õppekeelega kool,

Kallavere Põhikool, mis alates 01. septembrist 2000. aastal muutus Kallavere

Keskkooliks.

4. Hetkeseis Maardu on paljurahvuseline linn, kus on elanikke 01.01.2012.a. seisuga 16610, 55

rahvusest , eestlasi on neist 16%.

Sündivus Maardu linnas väheneb.

1990.a. 246 last

1991.a. 168 “

1992.a. 173 “

1993.a. 138 “

1994.a. 122 “

1995.a. 127 “

1996.a. 127 “

1997.a. 124 “

1998.a. 112 “

1999.a. 122 “

2000.a. 120 “

2001.a. 118 “

2002.a. 123 „

2003.a. 183 „

2004.a. 145 „

2005.a. 141 „

2006.a. 115 „

2007.a. 126 „

2008.a. 112 „

2009.a. 101 „

2010.a. 194 „

2011.a. 166 „

2012.a. andmed selguvad aasta lõpus.

Hetkel on Maardu linnas 3 üldhariduskooli, 3 lasteaeda, kunstidekool.

Õpilaste arv

seisuga 01.09.

Astus I klassi Tuli teistesse

klassidesse

Muukeelsetest

peredest õpilasi

1989/90. õa 186 17 - -

1990/91. õa 189 25 2 -

1991/92. õa 191 30 5 6

1992/93. õa 186 30 5 Ei

peetud

arvestust

1993/94. õa 194 32 12

1994/95. õa 212 41 13

1995/96. õa 243 38 22

1996/97. õa 257 39 18

1997/98. õa 262 26 22 95

1998/99. õa 285 36 39 98

1999/00. õa 306 22 29 112

2000/01. õa 326 29 26 119

2001/02. õa 329 22 23 124

2002/03. õa 338 26 13 138

2003/04. Õa 325 19 26 124

2004/05. õa 303 18 20 118

2005/06. õa 277 25 5 105

2006/07. õa 256 26 13 117

2007/08. õa 245 26 10 112

2008/09. õa 211 26 7 101

2009/10. õa 196 21 12 116

2010/11. õa 193 13 16 100

2011/12. õa 195 22 13 104

2012/2013. õa 213 23

5. Planeeritav õpilaste arv järgmistel õppeaastatel

2012/2013 2013/2014 2014/2015

I klassi astujate arv 22 25 30

X klassi astujate arv 10 18 17

Teistesse klassidesse

astujad

10 8 7

Õpilaste arvu suurenemist võib prognoosida III ja IV kooliastmes seetõttu, et I ja II

kooliastmes on klasside keskmine täituvus 18,0 ja lasteaia „Sipsik“ rühmades on laste arv

suurem (22; 25; 40).

III. Kooli arenduse põhisuunad ja –valdkonnad

1. Kallavere Keskkooli missioon:

a) luua võimalused iga õppija arengu toetamiseks, isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus

tarvilike teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja valmisolekute kujunemiseks;

b) jätkata eestikeelse gümnaasiumihariduse andmist Maardu linnas;

c) kujuneda Maardu linna mitmekultuurilises keskkonnas laste, nende vanemate ja

vanavanemate hariduse ja kultuurikeskuseks. Aidata kaasa ühiste väärtushinnangute

kujunemisele ja sõbralikule koostööle .

2. Kallavere Keskkooli visioon:

a) olla kooliks, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis

kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada mitmekülgset ning oma

eluga toimetulekut soodustavat haridust, paneb aluse elukestvale õppimisele;

b) anda oma panus selles, et Eestis elaksid inimesed, kes tähtsustavad üldinimlikke ja

ühiskondlikke väärtusi.

3. Kallavere Keskkooli väärtused:

a) Oleme usaldusväärsed – tahame olla õppe-ja kasvatusvaldkonnas parimad

asjatundjad ning teeme oma tööd vastutustunde ja pühendumusega. Toetume

pedagoogilises tegevuses kaasaaegsetele lähenemisviisidele, olles nõus oma otsuseid ja

valikuid argumenteeritult põhjendama. Oleme ausad ning tahame olla eeskujuks

kolleegidele ja õpilastele. Meie tegevus on arusaadav kolleegidele, õpilastele, üldsusele.

b) Oleme avatud koostööle - tahame olla usaldusväärsed, õiglased, avatud

koostööle. Austame ja arvestame partnerite seisukohti.

c) Oleme loovad - õpime igast kogemusest ning arendame loovust iseendas, et

luua uudseid lahendusi. Oleme avatud uuendustele ning mõistame ja oskame arvestada

otsuste tegemisel muutusi haridussüsteemis ja ühiskonnas.

d) Oleme ratsionaalsed – Otsime varasemast tõhusamaid lahendusi. Otsuste

tegemisel arvestame inimeste, ajaressursi ja materiaalsete vahendite kasutamisel

kokkuhoidlikkuse põhimõtet.

Arengukava valdkonnad

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:

I. Eestvedamine ja juhtimine

II. Personalijuhtimine

III. Koostöö huvigruppidega

IV. Ressursside juhtimine

V. Õppe-kasvatustöö

VI. Õppeasutuse tegevust mõjutavad välistegurid

VII. Arengukava uuendamise kord.

IV. Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärk: Koostöös erinevate huvipooltega luua õpilastele ja personalile turvaline ning

kaasaegne õpikeskkond, mis võimaldab jätkata õpinguid ning eluga väärikalt toime tulla.

Selleks:

1. Sõnastada juhtkonna tegevuse eesmärgid aastateks 2013-2015. Kaasata otsuste

tegemisprotsessi kõik kooli õppe-kasvatustööga seotud huvigrupid.

2. Korrastada ning viia vastavusse muudetud Eesti Vabariigi seadustega õppetööd

reguleeriv seadusandlus.

3. Jätkata juhtkonnapoolsete tööjuhiste täpsustamist, nende vastavusse viimist

tänapäeva nõuetega.

4. Kaasata lastevanemate hoolekogu veelgi enam õppekasvatustöösse.

5. Jälgida kooli arengukava, õppekava, kodukorra, üldtööplaanide eesmärkide

elluviimist, vajadusel viia sisse muudatused.

6. Täpsustada koolisisese informatsiooni kogumise, edastamise ja informatsiooni

vahetamise skeemi.

Töö sisu täpsustatakse ametijuhenditega ja iga töötajaga töölepingu sõlmimisel.

V. Personalijuhtimine

Eesmärk: Koolis töötab kvalifikatsioonile vastav, motiveeritud ning arengule suunatud

personal.

Selleks:

1. Kaardistada ja hinnata iga-aastaselt personali vajadust. Sellest lähtuvalt kuulutada

välja konkursse uute töötajate värbamiseks.

2. Laiendada pedagoogilise personali reservi.

3. Valmistada ette gümnaasiumiastme loodusainete õpetaja.

4. Kaasata personal kooli arengukava, sisehindamiskriteeriumite, ametjuhendite,

hindamisjuhendi, kooli kodukorra, töösisekorraeeskirjade koostamisse ja

täiendamisse.

5. Viia läbi personali seas rahulolu uringud.

6. Viia läbi regulaarne tervisekontroll.

7. Määrata mentor uuele kollektiivi liikmele tööalaseks arenguks ja kollektiivi

sulandumiseks.

8. Viia läbi koolisiseseid koolitusi pedagoogilisele personalile kord poolaastas.

9. Jätkata kolleegidelt õppimist: lahtised tunnid, metoodikapäev, koolitusel õpitu

edastamine , uute õpetamisvõtete tutvustamine ja IT vahendite kasutamine.

10. Võimaldada personalil osaleda täienduskoolitusel vähemalt 160 tundi 5 aasta

jooksul.

11. Korraldada täiendav eesti keele õpe nii teenindavale kui pedagoogilisele

personalile.

12. Töötajate hindamiseks ja motiveerimiseks viia läbi arenguvestlusi ning vastavalt

kooli põhimäärusele tunnustada töötajaid.

13. Taotleda Maardu Linnavalitsuselt täiendavaid vahendeid töötajate

motiveerimiseks.

VI. Koostöö huvigruppidega

Eesmärk: kindlustada huvigruppide teavitamine ja huvitatus kooli ees seisvate

eesmärkide elluviimisest ning ühistegevuse arendamine.

Selleks:

1. Kooli eesmärkide elluviimisse kaasata huvigruppe: Maardu Linnavalitsus, linna

teised haridus- ja kultuuriasutused, lasteaed “Sipsik“, Maardu linna

õpilasparlament, vilistlased, kooli õpilasesindus, spordiorganisatsioonid, EELK

Jõelähtme kogudus, Jõelähtme rahvamaja, ühendus „Maardu Sport“, MTÜ-d,

kooli õpilased ja vilistlasesindus, lastevanemate hoolekogu, õpetajad, teenindav

personal, kasvatuse nõukoda, Kaitseliit ,sõpruskoolid Läti Vabariigis Aluksnes ja

Sankt-Peterburi 344. Lütseum,YFU Eesti organisatsioon, Maardu linna alaealiste

komisjon.

2. Välja selgitada erinevate huvigruppide vajadused ja prioriteedid koostöös.

3. Korraldada ühisüritusi ja –projekte:

-koosolekud

-loengud

-erinevad tegevuslaagrid

-lahtiste uste päevad

-vilistlaste kokkutulek

-ühised esinemised ja võistlused

-jõuluaja tähistamine

-ülelinnalised spordipäevad

-õppepäevad

-perepäevad

-tunnustavad, pidulikud vastuvõtud.

4. Läbi viia rahulolu-uuringuid lastevanemate ja õpilaste seas, kokkuvõtetest

teavitada kõiki osapooli, vajadusel täiendada tegevuskavasid .

5. Kaasata kooli valitavaisse tööorganeisse huvigruppide esindajaid (ÕN, hoolekogu

jt) .

6. Regulaarselt hinnata koostööd huvigruppidega, vajadusel korrigeerida ühiseid

plaane.

7. Koostöös endiste õpilaste ja teiste huvitatutega tähistada vääriliselt kooli

vilistlaste kokkutulekut 2015. a anda välja Kallavere Keskkooli almanahh II.

8. Täiustada huvigruppidele info liikumist, kasutades kooli kodulehte, trükitud

infolehti, Maardu ja Muuga ajalehti ning Maardu Televisiooni.

9. Jätkata traditsiooniliste ürituste läbiviimist:

- õppeaasta avaaktus, tarkusepäeva tähistamine

- õpetajate päev

- rebaste pidu

- sügisandide näitus ja sügislaat

- mardi- ja kadripäev

- rahvusvaheline A.Abergi mälestusvõistlus kreeka-rooma maadluses

- sügisene, talvine, kevadine spordipäev, vastlapäev

- jõulu- ja talvepeod

- isade – ja emadepäeva tähistamine.

- Eesti Vabariigi aastapäeva aktus,parimate õppurite vastuvõtt.

- ainenädalad (reaal- ja loodusainete, võõrkeelte,emakeelekuu),- konkursid.

- lauluvõistlus

- kodanikupäeva tähistamine

- nimekate kunsti-,kultuuri-ja kirjandusinimeste juubelite tähistamine

- kevadkontsert lastevanematele ja Maardu linna elanikele

- viimane koolikell gümnaasiumi- ja põhikooli lõpetajatele

- kooli lõpuaktused.

- ekskursioonid ja õppekäigud Eestis ja välismaal

- I klassi aabitsapidu.

VII. Ressursside juhtimine

Eesmärk: koolile eraldatud ressursse kasutada säästlikult, perspektiivitundega ja

heaperemehelikult.

Selleks:

1. Pidevalt täiendada infosüsteemi kaasaegsete õppevahenditega.

2. Enam kasutada õppetöö korraldamisel keskkonnasõbralike materjale.

3. Kooliruume kasutada heaperemehelikult ,elektrienergiat ja vett ning teisi koolile

eraldatud ressursse säästlikult. Pidevalt tegeleda õpilaste ja personali sellealase

kasvatuse ja teavitamisega.

4. Renoveerimist vajavad järgmised hooned ja ruumid : ( vt. lisa nr.1 )

5. Õppetöö paremaks korraldamiseks :

a) asendada vanu arvuteid uutega 11( neist lauaarvuteid 8 ja sülearvuteid 3),

paigaldada puutetundlikud tahvlid 2 klassi, videoprojektorid 5 klassi , osta

3 ekraani,

b) suurendada Wifi võimsust peamajas ja algklasside majas;

c) täiendada uute õppevahenditega keemia- ja füüsikaklassi;

d) jätkata õppevahendite kogu täiendamist vastavalt uue õppekava

nõudmistele;

e) uuendada kooli raamatukogu ilukirjanduse ja õpikufondi kooskõlas uue

õppekavaga.

VIII. Õppe- ja kasvatustöö

Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise aluseks on

sisehindamise kriteeriumid. Riikliku järelevalve läbiviimise kord, mis on sätestatud Eesti

Vabariigi haridus- ja teadusministri määrusega. Kooli tulemuslikkuse hindamist toetavad

õppekava ja vastavad juhendid.

Kokkuvõte hetkeseisust ja arengueeldused (Vaata kokkuvõte kooli sisehindamise tulemustest 11 lehel ja statistiline aruanne 3 lehte)

Kooli töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, Eesti Vabariigi haridus- ja

teadusministri määrustele, Kallavere Keskkooli põhimäärusele ja arengukavale,Maardu

linnavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele. Õppetöös lähtutakse kooli õppekavast,

mis on kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga. Jätkuvalt lähtuda kooli töös

õpilaskesksusest. Kool jätkab 6 – klassilise algõpetuse tsükliga, kus õpetavad kutsega

klassiõpetajad, 7. - 9. klassini õpetavad erialase ettevalmistusega õpetajad.

Gümnaasiumis toimub õpetus ainesüsteemis kursuste kaupa erialaspetsialistide käe all.

10. – 12.kl. on õpetus tugevamalt diferentseeritud vastavalt õpilaste võimetele, millistest

kõrgem tase oleks akadeemiline gümnaasiumiõpe ning kõrgkooliks ettevalmistav,

madalam tase kindlustaks õppekavas ettenähtud kohustuslikes ainetes

miinimumteadmised ning vaba- ja valikained: autojuhtimislubade taotlemine, võõrkeelte

laialdasem õpe ( täiendavalt saksa ja prantsuse keel), sisekaitseline eelõpe koostöös

Sisekaitseakadeemiaga, meedia- ja majandusõpe.

Kõik õppekavasse kuuluvad õppeained, ühendades õppeprotsessis õpetuse ja kasvatuse,

käsitlevad järgmisi läbivaid teemasid:

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

2. Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng.

3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

4. Kultuuriline indentiteet.

5. Teabekeskkond.

6. Tehnoloogia ja innovatsioon.

7. Tervis ja ohutus.

8. Väärtused ja kõlblus.

Eesmärk: Lähtudes riiklikust õppekavas tagada õpilaste mitmekülgne areng selliselt, et

neist saaksid haritud, täisväärtuslikud ühiskonna liikmed, kes tulevad toime edasiste

õpingute ja eluga, suudavad sotsiaaliseeruda mitmekultuurilises ühiskonnas.

Selleks:

1. Õppetöös arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi ja vaimseid võimeid.

2. Arendada eneseväljendus- ja suhtlemisoskust.

3. Teavitada lapsevanemaid õpilase arengust, korraldada arenguvestlusi.

4. Tegeleda õpilaste kutsenõustamisega.

5. Nõrkade võimetega õpilased suunata individuaalsele või lihtsustatud õppekavale,

logopeedilisele ravile, parandusõppesse, pikapäevarühma, lisa eesti keele

tundidesse ja konsultatsioonidesse.

6. Probleemsed õpilased suunata psühholoogi või sotsiaaltöötaja nõustamisele.

7. Korraldada kooli tasemetöid ja valikarvestusi vastavalt kooli üldtööplaanile.

8. Valmistada õpilasi ette eksamiteks ja tasemetöödeks.

9. Korraldada igas klassis õppekäike ja ekskursioone, matku, muuseumide, näituste

külastusi.

10. Õpetada õpilastele õigeid õppimisvõtteid, tekitada huvi õppimise ja uurimise

vastu.

11. Osaleda olümpiaadidel ja korraldada koolis ainenädalaid.

12. Pöörata erilist tähelepanu tööle tekstiga ja lugemisoskusele.

13. Tugevdada ainetevahelisi seoseid.

14. Süstemaatiliselt kontrollida koduseid töid, tagada õpilaste iseseisva töö oskused.

15. Koostada õpilastele tervishoiunõudeid arvestav tunniplaan.

16. Kaasajastada õppevahendeid- ja meetodeid.

17. Pöörata tähelepanu koolikohustuse ja kodukorrareeglite täitmisele.

IX. Õppeasutuse tegevust mõjutavad välistegurid

Olulisemateks väliskeskkonna teguriteks, mis mõjutavad Kallavere Keskkooli

õppeprotsessi on järgmised:

1. Eesti kiire integreerumine Euroopa ja kogu maailma kogukonda on vajadus enam

pöörata tähelepanu õpilaste keeleoskuse arendamisele ning teiste kultuuride

mõistmisele.

2. Ebakindlus majandusliku olukorra suhtes nõuab senisest rohkem järgida säästliku

ja paindliku majandamise põhimõtteid.

3. Tehnoloogia kiire areng nõuab õpetajate IT -alase pädevuse suurendamist.

4. Kooli igapäevast tegevust mõjutavad koolivõrgu reorganiseerimise kavad, mis

tekitavad kollektiivis ebakindlust tuleviku suhtes, eriti avaldab see mõju

gümnaasiumiastme töö planeerimisele vastavalt uuele õppekavale.

X. Õppekeskkonna ja õpilaste tervise edendamine

1. Pöörata tähelepanu silmade väsimuse vähendamisele eelkõige arvutiga töötamisel.

2. Silmade väsimuse vältimiseks tagada klassides nõuetele vastav valgustus.

3. Õpetamise metoodikate läbimõtlemise kaudu saavutada koolikottide raskuse

vähendamine.

4. Vähendada traumasid õppeprotsessis.

Tervise edendamise detailsem plaan esitada kooli üldtööplaanis.

XI. Turvalisuse tagamine koolis

1. Vähendada müra, paigutada müra tekitavad seadmed väljaspool tööruumi.

2. Tagada nõuetekohane valgustus kooliruumides, kontrollida ja mõõdistada

ruumide valgustust vähemalt 1 kord õppeaastas.

3. Kindlustada tervist mittekahjustav füüsiline mikrokliima , selleks paigaldada

akende ette rulood ( kõikides klassides), jälgida klassides temperatuuri,

paigaldada kõikidesse klassides korras termomeetrid.

4. Regulaarselt kontrollida elektriseadmete korrasolekut.

5. Tegeleda tuleohutuse ennetamisega, informeerida töötajaid ja õpilasi ohu korral

tegutsemisest, viia läbi 1 kord aastas praktilisi õppusi. Töötada välja operatiivse

teatamise süsteem.

6. Ohtude tekkimisel teavitada koheselt kooli juhtkonda, märgistada vastavad kohad.

7. Koostada kriisiolukorras tegutsemise plaan, tutvustada seda töötajatele ja

õpilastele.

XII. Tegevussuunad bioloogiliste ja keemiliste ohtude vältimine

1. Nakkusohtude vältimiseks jälgida hügieeninõuete täitmist kooli sööklas. Kasutada

tualettruumides puhureid ning seebidosaatoreid. Regulaarselt tegeleda õpilaste

vaktsioneerimisega. Jälgida kooliruumide nõuetekohast koristamist.

2. Hallituse vältimiseks, eriti algklasside majas, tuulutada pidevalt ruume.

3. Tolmu vähendamiseks ruumides teha märgpesu, kriiditahvlid asendada

puutetundlike tahvlitega.

4. Kemikaale hoida selleks ettenähtud ruumis (laboris) ja kinnistes anumates.

XIII. Tegevussuunad füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohtude vältimine

1. Jälgida klassiruumides laudade ja toolide paigutust ning vastavust kasvule.

2. Õppetunnis teha harjutusi kätele , jalgadele, venitusharjutusi (eriti algklassides).

3. Raskete esemete tõstmisel ei kasutata õpilaste abi.

4. Arvutiga töötamisel tehakse iga tunni töötamise järel 10 minutit puhkepausi.

5. Vaimse pinge vähendamiseks kasutada laialdaselt sporditegevust, mänge ja

üritusi.

6. Pingetaluvuse suurendamiseks viia läbi õpilastega psühholoogi vestlusi,

individuaalseid vestlusi jm.

XIV. Majanduslik tegevus

1. Algklasside majas renoveerida

a) katus

b) vundament

c) teha sanitaarremont 2 klassiruumis

2. Peamajas renoveerida

a) aula, I korrus ja keldrikorrus.

b) kunstiklass

c) kanalisatsiooni

3. Juurdeehitus

a) soojustada galerii

XV. Arengukava uuendamise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal Kallavere Keskkooli

õppenõukogus ja hoolekogus. Arengukava kinnitab ja teeb muudatusi Maardu

linnavolikogu vähemalt iga kolme aasta tagant.

Lisa nr.1

Kallavere Keskkooli remonti vajavate objektide

täpsustatud loetelu 2013 -2015.aastatel.

ALGKLASSIDE MAJA

1. Vahetada välja katus ja uuendada sarikad. Paigaldada

vihmaveerennid.

2. Renoveerida hoone vundament.

3. Remontida koristajate tööruum ja vahetada välja 1 radiaator.

4. Paigaldada koolimajja elektrooniline kell ja viia kõlar ka staadionile.

5. Teha sanitaarremonti ühes klassis igal õppeaastal.

PEAMAJA

1. Soojustada galerii katus.

2. Remontida huvijuhi ruum, kunstiklass.

3. Remontida spordisaali katus ( on hakanud vihmavett läbi laskma).

4. Parandada peahoone katus ja vihmaveerennid.

5. Renoveerida I korrus ja keldrikorrus.

6. Parandada fassaad.

7. Kanalisatsiooni vahetus III korrusest kuni I korruseni ja remontida

WC.

8. Vahetada uksed (4 ust).

9. Remontida koolibuss ( aknad, pidurid, osta uued kummid).

10. Paigaldada üks videokaamera õue.

11. Paigaldada uus mõõtur soojasõlme.

12. Jätkata keemiaklassi sisustamist.

Koolile on tehtud järgmised ettekirjutused:

1. Paigaldada korruste vahele tulekindlad uksed peamajas.

2. Renoveerida algklasside majas koristajate tööruum.

3. Sisustada nõuetele vastav keemiaklass ( sisehindamise

ettekirjutus).

Lisa nr.2 Rahaliste vahendite jaotus aastatel 2013 – 2015

2012/2013 2013/2014 2014/2015

I Eestvedamine ja

juhtimine

- - -

II Personalitöö (kokku) 7000.- 7000.- 6000.-

s.h. *õpetajate

täienduskoolitus

5000.- 5000.- 4000.-

* reservi ettevalmistus 1000.- 1000.- 500.-

* teenindava pers. koolitus 500.- 500.- 500.-

* tugisüsteemide õp.

Koolitus

500.- 500.- 1000.-

III Koostöö

huvigruppidega

6000.- 6400.- 6500.-

s.h.* õpilasüritused 1200.- 1300.- 1500.-

* õppekäigud 2000.- 2500.- 2000.-

*almanahhi koostamine 300.- 800.- 600.-

*vilistlaste kokkutulek - - 1000.-

*õpilaste tunnustamine 1000.- 800.- 500.-

*kohtumised

sõpruskoolidega

1500.- 1000.- 900.-

IVRessursside juhtimine 6300.- 10 000.- 10 500.-

*IT vahendite uuendamine 1000.- 1000.- 1000.-

*õppevahendite ostmine 3500.- 3100.- 1200.-

*keemia- füüsikaklassi

sisust.

- 1000.- 2000.-

*koolimööbli uuendamine - 2500.- 3000.-

*Wifi uuendamine 600.- 500.- 400.-

*ilukirjanduse ost 1000.- 1500.- 1500.-

*algklassidemaja koolikella

paigald.

- - 800.-

*seinakaartide kogu

uuendamine

200.- 400.- 600.-

V Õppe-kasvatustöö 10 000.- 9000.- 9000.-

s.h.õpikud ja met. materjal 10 000.- 9000.- 9000.-

VI Kooliruumide

renoveerimine

53 350.- 152 000.- 25 000.-

s.h.*algklasside maja p.1 ja

2

53 350.- - -

*peamaja p.1,5,8 - 128 000.- -

*peamaja p. 7 - 24 000.- -

*peamaja p.4 ja 6 - - 25 000.-

*ülejäänud tööd teeme koos teen. personali ja lastevan.tega

KOKKU 82 650.- 184 400.- 57 000.-