Koolikella kõlinal

Juhtkiri

Küsitlus

Kaheksa paari...

Liina - meie tšempion

Pärnumaa heitjate

Õpetajate päev

Rebaste nädal

Koolimelu

Koolikella kõlinal

Täna lehesHaridus teeb vabaks. Nii on öeldud juba Vana-Kreekas.

Tänapäeval on haridus ja vabadu-se tähendus muutunud. Teadmiste, oskuste ja vilumuste kõrvale on juur-de tulnud enesetunnetus, loovus, kriitiline mõtlemine, aga ka kodani-kujulgus, valikuvabadus.

Haritud inimene oskab teha oma valikuid, tal on omaenda maailm, tuleb oma töökohal probleemideta toime, ei ole ühiskonnale koormaks. Haritud inimene on vabam ja õnneli-kum kui harimatu.

Teadlased, ärimehed, poliitikud nõustuvad, et haridus on parim va-hend võitluses vaesuse, nälja, sõ-

dade ja kõigi teiste pahedega, mis on maailma nuhtluseks. Samal ajal on haridus hüppelaud hea elu, raha, õigluse ja muu hea juurde.

Haridus võib teha rahva suure-maks, kui ta on.

Saatku teid mõte – õppimine, õppi-mine – ah kui kallis meile tee!

Jõudu ja tahtmist kooliteel käimi-seks.

Kena kooliaastat!

Lya VesikÕppealajuhataja

Oktoober 2009

lk. 1

lk. 2

lk. 2

lk. 3

lk. 4

lk. 5

lk. 6

lk. 7

lk. 8

2Juhtkiri Küsitlus

2. klassi õpilane Keily (pelglikult): „Jah, aitasin emal koristada ja marju korjata.“

3. klassi õpilane Hanna-Mary (asja-likult): „Aitasin kodu koristada ja tädi last hoida ning käisin aiatööl.“

4. klassi õpilane Liisbeth (itsita-des): „Ei käinud tööl, aitasin emmet kodus.“

5. klassi õpilane Egle: „Käisin aia-tööl, korjasin kurke ja kastsin neid.”

6. klassi õpilane Jane (mõtlikult): „Võtsin kartuleid!“

7. klassi õpilane Lillerine: „Ma ei tea… muru niitsin.“

8. klassi õpilane Arles: „Käisin met-sas tööl, niitsin seal.“

9. klassi õpilane Ly-Andra: „Käisin Tõstamaa mõisas tööl.“

10. klassi õpilane Heiko Häng (väga napisõnaliselt): „Tühja passisin!“

11. klassi õpilane Laura: „Kasva-tasin kodus kurke ja olin abiks hotell Marias, kus treenisin hobuseid.“

12. klassi õpilane Robert (vaatab ehmunult küsijat): „Osalesin filmis „Poll“ ja töötasin firmas „Baltic Sea Woods.“

13. klassi õpilane Ronald (õuna mäludes): „Töötasin Peipsi ääres malevas, kus tegime igasuguseid heakorratöid.“

Sekretär Karoliine: „Jah, käisin tööl! Istusin mõisas kaks tundi päevas.“

Õpetaja Aivar (kiirustades): „Tegin sporti!“

Õppealajuhataja Lya: “Jah, niitsin hirmsasti heina.”

Töömees Kalev (rahulikult): „Kes see siis ikka minu eest töö ära teeb? Ikka tööl!”

Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.(Eesti vanasõna)

Järeldus: meie koolis käivad väga töökad, aktiivsed ja tublid inimesed.

Maali Pert11. klass

Hedi Gretski 11. klass

Kas sina käisid sel suvel kuskil tööl või tegid midagi kasulikku?

ToimetusToimetajad: Maali Pert, Riina Reinson, Hedi Gretski, Taavi Tõnisson, Robert RandKüljendajad: Heiko Mändla, Lauri Mölder, Argo LeerimaJutte, arvamusi ja fotosid saab saata: kool@tostamaa.eeFotod: Toomas Mitt, erakogu

Juuni alguses, kui astusime viimast korda üle koolimaja ukseläve kol-mekuisesse vabadusse ja puhkuse perioodi, unustasime ka silmapilk-selt kõik mõtted seoses õppetööga. Kujutlesime end soojal liival lesimas ja plaanimas, kuidas mõnusalt vee-ta pikki suveõhtuid. Ausalt öeldes oleks imelik, kui me poleks nii tund-nud.

Nüüd aga oleme koolipinki nühki-nud juba üle kuu, kuid tundub, et õppimine pole ikka veel täit hoogu sisse saanud. Tean, et mõnes vanu-ses pole koolitükkide tegemine just kõige populaarsem tegevus ja ega ta peagi olema, sest varem või hil-jem leiame me kõik oma tõe ja tee. Siiski tahan öelda, et kui meil on õp-pimisharjumus sees, siis on edas-pidi kergem ja tulevikuuksed palju rohkem avatud. Ma ei loe moraali, vaid julgen väita, et tean seda üsna-gi hästi omast käest ja leian, et oma kogemusi ning õpitut tuleb jagada teistega.

Selleaastane lehekollektiiv on täis noori ja õpihimulisi tegutsejaid. See-ga, kui teil tekib häid mõtteid seoses koolilehe sisulise või välise poolega, siis astuge julgelt ligi ja andke mei-le näpunäiteid ja ideid, kuidas see just teile kui lugejaile meeldivaks ja kaasakiskuvaks muuta. Ootame teie vastukaja!

Vahelduseks aga tublile ajutööle soovitan aknast välja vaadata, sil-mad avada ja näha meid ümbritse-va looduse ilu. Võtke kamp kokku, minge tehke lehesõda või korjake värvilisi vahtralehti ja pange need raamatute vahele kuivama, et jõu-ludeks sõpradele - perele isetehtud kaarte kuuse alla poetada. Seniks aga päikest, soojust ja õpihimu teie päevadesse!

Maali Pert11. klass

Meie oleme tantsurühm Suveks Sa-ledaks. Nimi, mille autoriks on meie võimleja Ailen Lumera, pärineb kuue aasta tagant, mil olime veel segarühm. Võimlemisrühma looja on aga meie kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ene Jurjev.

Aeg möödus kiiresti, saime suuremaks, poisid läksid oma teed ning nõnda jäime tüdrukutega üksi. Koos ot-sustasime, et hakkame õp-pima tantsupeo võimlemis-kava. Algas kümme kuud kestev higirohke ning pin-gutust nõudev harjutamiste, seminaride ja ülevaatuste jada. Kui nüüd tagantjärele mõelda, et kohtusime rüh-maga ainult kord nädalas, siis polnudki see koos nii vingete “naistega” eriline piin.

Oli vaheaja esimese kuu lõpp ja teise algus – 30. juuni. Eelmi-sel õhtul käis kibekiire pakkimine ja teisipäeva hommikul olid kõik pereliik-med suuri kotte vedamas. Buss ootas traditsiooniliselt kell kaheksa poe ees parklas. Reisipaunad peale pandud,

alustasime kahetunnist sõitu pealinna poole. Saime ju oma väljateenitud tasu kümne kuu harjutamise eest. Meid oo-tas tantsupidu!

Jõudnud sihtkohta, uudistasime tut-tavat paika, kuna see oli juba meie tei-ne “mammutpidu”. Viisime oma asjad

ühte Gustav Adolfi Gümnaasiumi klas-siruumi, millest sai meie kodu järgmi-seks kuueks päevaks.

Meeletult palju uusi nägusid, suur Kalevi staadion, pikad harjutustunnid, päikesekiirte kõrvetav kuumus – se-

dasi võib iseloomustada meie päevi Tallinnas. Võimlejatele ja tantsijatele pandi kõva tamp peale. Harjutasime hommikul kella kaheksast õhtul ühek-sani välja. Kõige karmim oli see, et kõigil neljal treeningpäeval ei olnud taevas ühtegi pilve ning paljudel olid

päikesepõletused, peavalud ja muud hädad. Ainsateks turgu-tusvahenditeks olid pudel vett, riided ja päikesekreem.

Peale kurnavaid treeninguid olime kogu rühmaga rampvä-sinud, kuid ega me kohe ma-gama ikka heitnud. Esimesel õhtul ehitasime endale mõnu-sad magamistoad laudadest, toolidest, kappidest, riiulitest – kõigest, mis ette jäi. Pidime oo-tama ka pikkades tualeti-, söö-gi- ja pesemisjärjekordades, mis meid erksatena hoidsid. Õhtuti saime nautida vanalinna kitsaid hämaraid tänavaid, kus

eksimine on imelihtne. Külastasime ka Vabadusesammast ja luusisime möö-da parke.

Reedest pühapäevani kestsid esine-mised. Õnneks enam kõrvetavat kuu-must polnud. Kaamerad seati valmis filmimiseks, eesti rahvas kogunes ning meeleolu oli ülev. Olime oma sinise riie-tusega valmis pakkuma unustamatuid “merereise”. Laupäeval ootas meid veel 10 kilomeetri pikkune rongkäik koos kõigi tantsu- ja laulupeolistega.

Selline nägi välja meie suvine elamus-tenädal. Oleme siiani ülimalt rahul ja alati valmis osalema ka järgmistel aas-tatel. Täname oma väsimatut juhenda-jat Ene Jurjevit ja suurepärast saatjat Kaarin Reinsoni, kes oli meile Tallinnas asendamatuks toeks ja abiks.

Suveks Saledaks rühmaliikmete Ma-ret Palusalu, Ly-Andra Pärnaste, Merle Juuriku, Ailen Lumera, Kaisa Suti, Ma-riliis Lillemetsa, Catri Koidu ja iseenda muljed pani kirja

Keiu Anderson9. klass

Kaheksa paari tantsujalgu ja meeldejääv elamus

3

Püsti: Ailen Lumera ja Merle JuurikAll: Keiu Anderson, Ly-Andra Pärnaste, Kaisa Sutt, Mariliis Lillemets, Catri Koidu ja Maret Palusalu.

4Liina - meie tšempionKäisid hiljuti Audentese Spordi-koolis konverentsil, trennides ning ühel päeval oli võimalus tutvuda sealse koolieluga. Mis meeldis, mis mitte?

Meeldis! Positiivne oli see, et tree-ningud toimusid kaks korda päevas. Päev algas kolme koolitunniga. See-järel toimus esimene trenn - etteval-mistus, soojendus põhitreeninguks. Vahepeal oli kolm koolitundi ja siis läksime tagasi võimlasse põhitreenin-gule (heited).

(Kortsutab kulmu.) Ei meeldinud see, et trennide vahel olid koolitun-nid. Kolm tundi ja trenn, kolm tundi ja trenn. Õpilaste koolielu on Audentese Spordikoolis väga väsitav. Kui leidsin kas või viis minutit vaba aega, siis ka-sutasin seda magamiseks.

Tundides olin ainult ühel päeval. Ülejäänud nädala käisin loengutel ja koosolekutel.

Kas said sealt midagi kasulikku teada?

Jah, sain oma treeningutesse uusi harjutusi, nõuandeid, kuidas, millal, mida treenida.

Arvan, et läbitud koolituse paberid võivad edaspidises elus kasulikuks osutuda – näiteks siis, kui tahan pä-rast keskkooli lõpetamist minna keha-kultuuri õppima.

Neid koolitusi tuleb aasta jooksul veel. Lõpetuseks ütleksin, et jäin selle nädalaga väga rahule.

Kas oled pidanud millestki spordi tõttu loobuma?

(Mõtleb hetke.) Vaba aega pole enam eriti. Käin koolis, peale tunde lähen otse trenni, koju jõudes õpin. Pärast sellist päeva olen nii väsinud, et ei jõua enam midagi teha. Tahan olla hea õpilane ning edukas sportla-ne, kuid selleks olen pidanud nii mõ-nestki huvipakkuvast toimetusest ära ütlema. Näiteks käisin aastaid tagasi Heli Kvelli juures akordioni õppimas. Pidin sellest loobuma.

Kas oled oma valikutega rahul?Jah, olen küll. Ma saan palju reisida,

kohtuda uute ja huvitavate inimeste-ga, end vormis hoida. Kindlasti tuleks ära mainida ka toetused ja stipen-dium, mis hakkab peatselt mu pan-gaarvele kogunema. Raha on oluline

motivatsiooniallikas. (Suul on kaval naeratus.)

Millised on Su suurimad saavutu-sed ?

(Rõõmsalt.) Kindlasti selle suve Itaalia ja Soome võistlused! Usun, et need pididki hästi minema, sest olin kogu suve nende konkreetsete võistluste jaoks trenni teinud. Tänu nendele võistlustele hakkan saama stipendiumi. See raha on mulle tööta-suks. Pean seda väga tähtsaks, kuna ma ei saa ju ise kuskil veel töötada ning spordiga tegelemiseks kulub raha päris palju igasugustele ravimi-tele, massaažidele, uuringutele, rõi-vastele... Nüüdsest ei pea ma enam vanemate raha spordiga tegelemi-seks kulutama, vaid saan selle jaoks stipendiumi.

Arvan, et kasutan natuke ka oma tarbeks, kuna see on mu töötasu ja ma olen selle nimel vaeva näinud.

Pühendud peamiselt odaviskele, aga ka kuulile ja kettale. Kas tahad tegeleda ka millegi muuga?

Tahaksin iseenda arendamise mõt-tes teisi alasid kindlasti proovida!

Oleme treener Jaan Tammega mõelnud, et võiksin proovida ka mit-mevõistlust. Põhialaks jääks muidugi odavise. Arvasime, et tuleks proovida seitsmevõistlust, kuid mul oli sel het-kel palju erinevaid vigastusi ning see mõte jäi seekord teostamata. Kindlas-

ti mõtleme, arutame seitsmevõistluse proovimist treeneriga veel ja vaata-me, mis saama hakkab.

Millised on suhted treeneriga?Me mõistame üksteist. Ma tunnen, et

ta toetab mind. Jaan oskab olla karm, aga kindlasti teeb ta mu trenni oma naljadega ka lõbusaks. Vahel ta isegi kiusab mind. Ma kiusan vastu ka! (It-sitab.) Igatahes meeldib mulle tema seltskonnas ja käe all treenida. Kui ta kogu aeg karjuks ja õiendaks, ei tahaks seal ju keegi treenida. Lisaks kõigele on tal palju kogemusi, mis on mind tohutult aidanud.

Oled andnud palju intervjuusid – kas on olnud imelikke, arusaama-tuid küsimusi? Räägi mõnest kõi-ge piinlikumast hetkest.

(Ohkab.) Näiteks peale Soomet tu-lin laevalt maha. Seal ootas mind ETV reporter koos oma suure kaameraga. Ma läksin kohutavalt närvi. Õnneks oli üks meessoost kaasvõitleja (Rasmus Mägi - tõkkejooksu pronksmedal) sa-mas olukorras, et pidi andma oma elu esimese teleintervjuu. Meil mõlemal käed higistasid ja närveerisime jube-dalt. Püüdsime üksteisega rääkida ja pingeid maha raputada, aga see ei õnnestunud. Natukese aja pärast seisin juba kaa-mera ees. Pea oli mõtetest tühi. Vas-tasin kiiresti ja kokkuvõtlikult, seega tulid vastused üsna lühikesed ja ime-

5likud. Tahtsin sealt võimalikult ruttu pääseda. Päris jube oli!

Oled pidanud andma ka ingliskeel-seid intervjuusid?

Jah, Soomes küsitles mind üks re-porter inglise keeles. Ta lubas mul ennast hiljem eesti keeles täiendada – reporter sai eesti keelest aru.

Mõne tehnilise sõnaga tuleb veel raskusi, aga arvan, et saan ka ing-liskeelsete intervjuudega hakkama. Harjutamine teeb ju meistriks.

Kas võisteldes närveerid tihti?Itaalias olin väga närvis. See oli ik-

kagi mu esimene suur võistlus. Vä-lismaa, palju rahvast, võõrkeel - see

kõik oli üsna kõhedust tekitav. Kvali-fikatsiooni ajal ei tundnud ma midagi. Finaalis läksin kohutavalt närvi: jalad tõmbusid krampi ja seetõttu muutus hoojooks – jäin joonest liiga kaugele ning vise jäi lühikeseks. Arvan, et när-veerimise pärast ei mahtunudki ma Itaalias pjedestaalile. Noorte maail-mameistriks tuli usbekitar Anastassia Svetšnikova (53.25).

Seevastu Tamperes Soomes, kus sain kaela kuldmedali, ei närveerinud ma üldse – teadsin, et sinna ei tule nii palju inimesi. Lisaks suurim konku-rent, Itaalias kulla saanud Anastassia, polnud ka kohal.

Itaalia viies koht jäi kripeldama. Kui ma oleks Itaalias sama palju visanud kui Soomes, siis oleks ma Itaaliast ka kulla koju toonud. Kahju. Ehk toon selle järgmisel korral.

Millised on konkurendid? On nad sõbrad? Vaenlased?

Ikka rohkem sõbrad. Samas peab võistluse ajal paks hundinahk peal olema. Ei tohi lasta end kellelgi mõ-jutada. Võistluse ajal on nad konku-rendid.

Kas oled leidnud võistlustelt enda-le mõne hea sõbra?

Lätis on üks nimekaim – ka Liina. Te-maga ma suhtlen natukene rohkem. Ülejäänud on lihtsalt teretuttavad.

Mida toob tulevik – millised on eda-sised plaanid, unistused, soovid?

Tahan ikka edukalt spordiga edasi tegeleda. Loodan, et ei pea tulevikus kannatama vigastuste koorma all. Võiks ju arvata, et mul on neid piisa-valt olnud. (Masseerib oma õlga.) Õn-neks õpin pidevalt oma vigadest. Ta-

haksin osata haigusi ennetada. (Jääb unistama.)

Ahjaa, kindlasti tuleb rohkem trenni teha. Kui eelmisel aastal olin nädalas neli korda trennis, siis sellel aastal püüan treenida viis korda nädalas - esmaspäevast reedeni. Lisaks käin laupäeviti enne sauna jooksmas.

Seega oled otsustanud, et seod oma tuleviku spordiga?

Jah. See on mu eesmärk. Peaasi, et mingisuguseid vigastusi ei tule. Tahan spordiga edasi tegeleda - ja seda võimalikult kõrgel tasemel.

On Sul mõni iidol, eeskuju?Odaviskes: venelanna Maria Aba-

kumova. Nägin teda suve lõpus Tal-linnas kergejõustiku Kuldliiga võistlu-sel, kus ta püstitas 67.39ga Kadrioru staadioni rekordi. Ta on ilus sale tüd-ruk, mitte mingisuguse kuulitõukaja välimusega.

Mida ütled meie kooli noortele ja natukene vanematele?

Igaüks hoolitsegu oma keha ja vai-mu eest. Tehke sporti, vähemalt na-tukenegi – see on ju teie enda jaoks. Harjutamine teebki meistriks!

Loomulikult tuleks igaühel leida oma õige ala või alad. Mitte nii, et mina vis-kan oda ja siis tuleb terve kool trenni oda viskama. Tuleb ikka tegeleda sel-lega, milleks sul annet on või milles hea ja edasijõudev oled. Ootan teid trenni!

Riina Reinson11. klass

Maali Pert11. klass

18. septembril algusega kell 17.00 Tõstamaa spordiväljakul Pärnumaa heitjate seeriavõistluse II etapp.

Head tulemused: kuulitõukes said I koha Liina Laasma, Lillerine Lille ja Sten-Ander Ojakallas, II koha sai Triin Tugim ning III koha sai Maico Een-salu; kettaheites said I koha Sten-An-der Ojakallas ja Kaarel Kase, III koha sai Maico Eensalu; odaviskes said I koha Lillerine Lille, Teele Tõnisson ja Kaarel Kase; II koha sai Triin Tugim; III koha sai Kristjan Kase.

25. septembril Pärnumaa heitjate see-riavõistluse III etapp Pärnus, Niidupargi staadionil.

Head tulemused: kuulitõukes said I koha Liina Laasma, Sten-Ander Oja-kallas ja Maico Eensalu; kettaheites said I koha Sten-Ander Ojakallas ja Maico Eensalu; odaviskes said I koha Hedi Gretski, Lillerine Lille ja Kaarel Kase; II koha said Riina Reinson, Triin Tugim ja Kristjan Kase; III koha said Riina Reinson, Karen Adler ja Tauri Palberg.

Pärnumaa heitjate seeriavõistluse II-III etapp

6Õpetajate päevTere armas koolipere!

Kes on õpetaja? Iga õpilane teab, et päris normaal-ne inimene ta olla ei saa. Ei. Õpeta-ja on keegi, kelle peas ja sisemuses on midagi teistmoodi läinud. Keegi, kes omab lausa ebamaist võimu, et säilitada oma närvid ja kaine mõistus selles segilöödud maailmaruumis. Ei pane nad pahaks sinu rumalust, teadmatust, vaid julgustavad sind sooja muigega ning seletavad ka mi-nusugustele tumba-jumbadele aru-saadavas keeles, kuidas asi tegelikult on. Õpetaja on keegi, kellele on kingi-tud erilised võimed. Jagada tarkust. Suunata. Aidata, kui vaja. Õpetajal on võim. Võim võtta või anda.

Kõik muistsed kreeklased uskusid, et jumalad suudavad muuta tulevik-ku, meie elu mõjutada. Minu arvates on iga õpetaja oma-moodi jumal - ja kui sa teda ei austa, läheb sul kehvasti. Päriselt. Või kui austad ülemäära palju, öeldakse sulle pugeja. Sest usuhulle ei salli ju ka keegi. Aga parajal kogusel oma mõistust ja õpetaja tarkust ning sa saad elus hakkama. Ja isegi kui sa seda endale ei tunnista, on keegi kusagil sind õigesse suunda aida-nud. Sinule jumalat mänginud. Teie, õpetajad, olete need jumalad. Kui te ikka veel ei usu, mida minu-sugune tark õpilane teile räägib, siis vaadake enda ümber. Vaadake ja te saate aru, kuidas meie direktor Zeusi kombel kogu kooliperet juhib ja suunab, langetab ainult kõige olulisemaid otsuseid, loobib taevas-

se piksenooli, kui peaks tarvis olema. Või kas pole mitte õppealajuhataja Lya Vesik kui kodukolde jumalanna Hestia, kes kergelt kõigist probleemi-dest üle saab, meisse rahu ja posi-tiivsust süstib ja kõike koos hoiab?

Apollonina ulatavad õpetajad Pert ja Lühiste meie kätesse tõrviku, mis muudab ka kõige pimedamad hin-gesopid sooja valgust täis kambrikes-teks ja toob meieni luule ja kirjanduse sügavad mõttelennud.

Ent elu koolis ei ole alati meelakkumi-ne. Seepärast on meil olemas ka sõ-jajumal Ares, kes Aivar Luhaoru näol meid arvurügementide vastu sõdima õpetab ning ei lase meil langeda ruut-juurte seatud kavalatesse lõksudesse. Surm on probleem muidugi kõi-gi jaoks, eriti pärast kehalist. Ja kui staadionilt naaseb higistavate noor-te meeste kamp, tajub kogu kool, et allmaa valitseja õpetaja Jaan Tamm on jälle poisid hingetuks jooksuta-nud. Õnneks jõutakse peaaegu alati tagasi kooli - eriti kui klassijuhataja Maris Adler end kellaaegade suh-tes väga kuuldavaks teeb ja meid mööda mäslevat elumerd igavese õnne ranna poole juhatab. Vahel on merel muidugi torm. Aga peale seda paistab jälle tükk aega päike. Jah. Ja siis jääb veel looduseju-mal Marek Lind. Tema kohta pole mul enam tõesti midagi öelda. See kõik on juba kaugelt näha. Loomulikult võiks rääkida ka kange-

lastest. Aga et me endid mainida ei taha, jääb asi siinkohal katki. Ainult üks palve on meil teile, kallid õpeta-jad, veel! Kui mõni meist Achilleuse kombel relvad kõige vastu tõstab ja mässu kuulutab, püüdke meid mõis-ta. Aja meeletus voolus oleme kõik ju pisikesed. Andke siis meile andeks, kui keegi püüab oma nime igaveseks koolitaevasse kinnitada. Me ju teame, et kui me kõik kord lõpetanud oleme, te ainult naerate selle üle.

Ja veel midagi.

Vanad kreeklased arvasid, et juma-lad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt ini-mestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis nei-le igavese nooruse. Ja tõesti, koolis ringi vaadates võib öelda, et õpeta-jad ei tundu kunagi vananevat. Täp-selt sellisteks, nagu te meile armsaks olete saanud, te ka jääte. Ja nii ongi. Ainult meie saame vane-maks, võtame oma kümme kah-te kaasa ja astume siit välja. Aga te jääte meile meelde. Alatiseks!

Head õpetajate päeva teile, kal-lid õpetajad. Mart tahab teile kõigile anda kingituse ja põsemusi.

Taavi Tõnisson12. klass

Libadirektori kõne aktusel:

7meie, kümnendike, üliemotsionaa-

lne nädal, mille lõpus pöörati meid rebaseusku

Rebasenädal algas 14. septemb-ril. Terve nädala juhiti meid 12. klassi poolt. Neil oli meile igaks päevaks eri-nevad ülesanded. Iga päev kell 08.00 tuli rivistuda kooli ette ning lugeda vannet, millele järgnes tervituslaul. Igal päeval oli oma kindel stiil.

Esimese päeva stiiliks oli hipistiil. Enamus riietasid enda nagu tõelised hipid – kellel olid kaelas rahu-märgid, kellel kõrvas suured rõngad. Mõned ei julgenud es-maspäeval end veel stiili järgi riietada, mis tähendas seda, et karistuseks aeti selga suur must kohutav prügikott.

Teisipäeval oldi juba targe-mad, kõik järgisid reegleid. Poisid olid riietuselt tüdru-kud ja tüdrukud nohikud. Heiko, Aivo ja Tauri nägid välja nagu ehtsad neiud. Neil olid lühikesed kleidikesed ning supermeik. Vaesel Ai-vol hakkasid päeva lõpuks silmad hirmsasti sügelema, mis oli tingitud ripsmetušist.

Kolmapäeval oli vajalik loomakostüüm. Klassis hii-lisid looma kombel reba-sed, jänesed, kassid, kuid ka puudu ei olnud Potsata-ja. See päev oli eelneva-test kõige r a s k e m , kuna kar-vased loo-mahilbud te-kitasid meie kehades sü-gelust ja palju palavust.

Lõpuks jõudis kätte kauaooda-tud päev – nelja-päev. See oli päev, mis vabastas meid piinadest. Meid ris- titi ja löö-di rebasteks. Päevane aeg kulges ta-vaprogrammi järgi. Me pidime olema,

kas inglid või

kuradid. Enamik õpi-lastest peale Heiko ja Aivo valisid

kuradistiili.

Neljapäeva õhtul kell 18.00 rivistas

12. klass meid kooli ette ja sidus kõiki meid jal-gupidi kokku. Seejärel sodis klassi ja kooli kõige pikem õpilane meile ime-armsad sõjamaalingud ning asutigi asja kallale. Meie ülesanneteks olid: autode pesemine, takistusraja läbimi-ne, maitsva püree söömine ning jää-külmas jõevees mudamaadlemine. Lõpuks tuli anda rebasevanne ning minna siis diskole.

Kogu nädal oli täis üllatavaid het-ki ning eneseületamisi. Aitäh 12. klass, et te meist tugevad rebased

koolitasite.

Ailen Lumera10. klass

Rebaste nädal -

Koolimelu

X-RAY KASS

Ettevõtluspäev

Kord aastas te olete täiesti vabad – ei muret, ei stressi, ei vaeva.Kord aastas, see saanud on selliseks tavaks, kõik töö me teil võtame kaelast.

Nüüd näeme te elu, nüüd mõistame vaeva.Aitäh teile siiralt, et meid lasksite kaema,sest vaid täna on kehtimas vahetusjuba vihmaseks tõmbuvas oktoobrikuus.

Kord aastas te olete täiesti vabad – ei muret, ei stressi, ei vaeva.Kord aastas me lubame, et lõpp on me halal.Head õpetajate päeva!

Evelin Leerima12. klass

Meie õpetajad

Merenduse päev

Nunnude näitus