EksprEss 27. oktoober 2011

TULEVIKU PEREMUDEL

Aastaks 2012 on Toyota keskkonnasõbralikus hübriidiperekonnas rohkem mudeleid kui ühelgi teisel autotootjal: lipulaev Prius ja selle erimudelid, pistikust laetav Prius Plug-In Hybrid ning mahtuniversaal Prius+, kompaktne pereauto Auris HSD ja nutikas linnakulgur Yaris HSD.

Tee hübriidiperega lähemat tutvust: toyota.eeToyota hübriidide kombineeritud kütusekulu 2,1–4,3 l / 100 km*, kombineeritud CO₂ emissioon 49–99 g/km.* Heidete ja kütusekulu väärtused võivad muutuda sõltuvalt lõplikust homologatsioonist.

Oko juhtkiri

ÖKOEKSPRESS, kommertsväljaanne

TOimETaja Külli Värnik,kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296

PROjEKTijuhT Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237

EE liSadE juhT Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel. 669 8191

KujunduS Tuuli Prees

KORREKTuuR Katrin hallas

Väljaandja aS Eesti ajalehed Trükk: aS Printall

KOOSTÖÖPaRTnERid: Elulill, loodusravikliinik, leader Eesti, Toyota Baltic aS, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Vesi, l&lnordic OÜ, Saarioinen Eesti OÜ, Sojaliit

ASTELPAJUÕLISügisel muutub ka meie toidulaud. Tervixi astel pajuõli on parim looduslik vahend kõrve-tiste vastu. Erinevalt välismaistest vahenditest, mis leevendavad kõrvetisi vaid hetkeks, on Tervixi astelpajuõlil pikaajalisem toime. Astel-pajuõli võitleb kõrvetiste vastu, ravides samal ajal ka refluksihaigust.

Antioksüdantsete omaduste tõttu sobib astel pajuõli kiiritusravi saavatele haigetele. Astelpajuõli määritakse nahale enne kiiritusravi saamist, et vähendada kudedes rakukahjustusi. On teada, et 1986. aastal Tšernoboli katast-roofipiirkonnas töötanud eestlastele soovitati naastes tarvitada astelpajuõli.

ASTELPAJU-SIIRUPKülmad ja märjad sügisilmad toovad kaasa nohu, köha ja kurguvalu. Ärge oodake haiguse tulekut, vaid valmistuge võitluseks. Astelpaju-siirup tugevdab teie immuunsüsteemi, tõstes organismi vastupanuvõimet külmetusele ja viirushaigustele.

Astelpajusiirupist on abi ka haigustest ja operat-sioonidest taastumisel ning üldise väsimuse ja kurnatuse korral. Tervistavat jõudu annab astel-pajumarjas rohkelt sisalduv C-vitamiin, mitmed B-grupi vitamiinid ja mineraalained.

Segage 1–3 spl siirupit klaasitäie sooja või külma veega. Jooge 1–3 klaasi päevas ja olge terve!

www.tervix.ee

OÜ Tervixil on suurim valik astelpajutooteid Eestis. Tervixi tooted on müügil apteekides ja loodustoodete poodides, suurematel messidel, laatadel.

Vaata ka: www.tervix.ee

tervislikult Tervixiga!Sügisele vastu –

tervislikult Tervixiga!

Ökoekspressi järjekordset numbrit kokku pannes puutusin varasemast rohkem kokku e-tee-maga. Toiduliidu seminaril sain teada, et kõik e-d ei olegi kahjulikud. Mahetootjate lõuna-

lauas selgus, et Eestis on 1400 mahetalunikku. Mailboksi on viimasel ajal potsatanud järjest tut-vustusi e-vabadest uudistoodetest.

Tundub uskumatu, aga täiesti võimalik on komplekteerida toidukorv, kus on ainult tervislik toit. Ja mis veelgi uskumatum, selleks ei pea minema talupoodi või mahekauplusse. Ka toiduaine-tööstuse suurtootjad on hakanud panustama E-vabadusele: Maks & Moorits tegi tootesarja, kus ei kasutata maitsetugevdajat; Leibur investeeris tooteliini, et ei peaks lisama toodetesse säilitusai-neid; Santa Maria tõi turule mahemaitseainete sarja; Felixil on Eco-ketšup jne. Septembris lõi kõi-ki pahviks uudis Saarioinenilt, et ka E-vaba valmistoit on võimalik.

Loosung “Eelista eestimaist” on saamas täiesti uue kõla. Võib-olla peaks võtma suuna, et see loo-sung kõlaks kaugemale kui Eesti.

Eesti on mägede puudumise tõttu roheline geograafili-sel kaardil ja metsade rohkuse tõttu ortograafilisel fotol. Ehk peaksime olema rohelised ka mõttelaadilt. Väikesel riigil on lihtsam millegi erilisega silma paista. Võib-olla oleks just nüüd õige aeg maailmale tutvustada Eestit lisaks e-vabariigile ka E-vaba riigina.

Külli Värniktoimetaja

E-vabariik ja E-vaba riik

3

Oko mess

Uma Mekk kutsuti ellu 2009. aastal ko-halike ettevõtjate, Võru Maavalitsu-se ja Võrumaa Partnerluskogu ühisest

soovist tunnustada põllumeest, ettevõtjat, toi-dutootjat, iga tublit maaharimise ja toidulauaga seotud töötegijat. Kunstnik Epp Margna kujunda-tud logo aitab kliendil poeletilt kergesti üles lei-da Võrumaal kasvanud ja toodetud toidukauba.

Uma Mekk näitab kvaliteetiUma Meki kaubamärgi väljastamise reglement on lihtne – see antakse ainult kvaliteetsele Võ-rumaalt pärit tootele.

Kaubamärki kandev tooraine (köögivili, puu-vili, teravili, liha, piim, munad, metsaannid jms) peab olema kasvatatud või kasvanud Võrumaal. Kaubamärki kandev toodang (hoidised, mahlad, küpsetised, liha- ja piimatooted jms) ja toit (toit-lustusettevõttes serveeritav või catering) peab vas-tama järgmistele tingimustele: toorainest peab vähemalt 50% olema kasvatatud Võrumaal, toi-duvalmistamise viis on iseloomulik Lõuna-Ees-tile ning keelatud on GMOd ja paljud E-ained.

Uma Meki kaubamärki kannavad 29 toodet, neist väljaspool Võrumaad on tuntumad Nop-ri Talumeierei tooted ja Taarapõllu talu mar-jakrõpsud ning mahlad. Uma Meki kvaliteedi-märki antakse välja jooksvalt, 2011. aastal lisan-dusid nimekirja Jõeniidu talu kitsepiimajuustu-tooted, Hämsa kõrtsi karask suitsulihaga ja Ku-bija hotelli restorani hommikusöök ning rahvus-likus stiilis õhtusöök.

Uma Meki mahekonverentsKvaliteedimärgi andmine pole Uma Meki ainus väljund, kaubamärki teatakse kohaliku väiketoot-mise edendaja ja mahetootmise propageerijana. “Karjakasvatajaid ja piimatootjaid Võrumaal ja-gub, osa sellest on mahetoodang, aga väiketoot-miste puudumise tõttu müüvad nad oma too-dangu suurtootjatele,” tunneb Uma Meki eest-vedaja Ave Tamra väiketootjatele kaasa. “Oleks ju täiesti teostatav, et see piim realiseeritaks hoopis Võrumaa koolides.” Teise ideena tahab ta kooli-kokad suvel tööle rakendada, et nad koolisöök-

Uma Mekk – hea ja kvaliteetne Võrumaa toitKuigi Eesti on väike, tunnetame ikkagi vahet Põhja- ja Lõuna-Eestil. Eriti omanäoline on maakondadest Võrumaa, ja seda mitte ainult keele tõttu. Erilised on seal traditsioonid, eri-line on sealne toidulaud. 2009. aastal loodi kaubamärk Uma Mekk, mille abil kõigile Võrumaa erilisi maitseid tutvustada.

lates talveks vajaliku moosi ja mahla ise keedak-sid. “Esiteks saaksid meie lapsed niimoodi koha-likku ja kvaliteetset toitu, teiseks ei peaks me toe-tama suurtootjaid,” toob kohaliku toidu aktivist välja kaks olulist põhjust.

Mahetootmise tunnustamiseks ja propageeri-miseks korraldab MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 4. novembril Nursis Võrumaa Masinaühistu ruu-mides Uma Meki mahekonverentsi “Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid”.

Konverents algab kell 9.30, avasõnad ütlevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Maaülikooli rek-tor Mait Klaassen.

Maheteemadel võtavad sõna teadlased Eesti Maaülikoolist, mahekasvatajad ja mahekauban-duse edendajad. Tutvustatakse nüüdisaegset ma-hetootmisse sobivat agrotehnikat ja maheväetisi. Sõnavõttude vahepeal saab mekkida kohalikku toitu ja UMA MEKi kaubamärki kandvaid too-teid kaasa osta. Täpsem konverentsi kava www.voruleader.ee.

Uma Meki suurlaat Mahekonverentsile järgneval päeval, 5. novemb-ril toimub Võru spordihallis Uma Meki suurlaat. Tegu on laadaga, kus kauplevad peamiselt oma kasvatatud/valmistatud toidukauba pakkujad. Käsitöömeistritelt võib osta toiduga seotud kau-pu: lusikad, kulbid, kausid, korvid, rätikud, laud-linad, põlled ...

“See pole ainult Võrumaa tootjate laat, kaup-lejaid tuleb kohale üle Eesti, kaugeimad tulijad on Hiiumaalt,” tutvustab üritust UMA MEKi projekti-juht Ave Tamra. Laat toimub teist aastat, laada-platsiks on valitud spordihalli 1000ruutmeetrine palliväljak. “Möödunud aastal ma ei saanud laa-daeelsel ööl sõba silmale, kartsin, et laadale tu-leb vähe osalejaid ja külastajaid,” meenutab Ave oma kahtlusi liiga suure ruumi asjus. Tegelikku-ses oli aga asi hoopis vastupidi. “Autosid polnud kusagile parkida ja paljudel müüjatel sai kaasa-võetud kaup juba keskpäeval otsa.”

Tänavu on Ave suurürituseks paremini valmis,

möödunud aasta kogemusest ta teab, et külasta-jaid on tulemas igast Eestimaa nurgast. “Meil on kodulehel soovituslikud ööbimiskohad ja nen-dest väga paljud on juba välja müüdud.” Suur-laat algab kell 10 ja kestab 16ni.

Laadal esinevad Võrumaa muusikakoolide õpi-lased, kutsehariduskeskuse üliõpilased pakuvad mekkimiseks traditsioonilisi vanu toite. Eelregist-reerijatele toimub kokakoolitus “Kohalik toit eu-roopalikus vormis”, mille viivad ellu Dimitri Dem-janov ja Ants Uustalu Eesti Kulinaariainstituudist. Toimub viktoriin, parimad tooted saavad auhin-du. Pere pisematele on avatud töötuba.

Kellel veel novembri esimeseks nädalavahetu-seks plaanid tegemata, sel tasub Võrumaa reis ette võtta küll. Mahekonverentsi ja suurlaadaga saab kombineerida ekskursioone Võrumaa kaunites-se paikadesse – Haanja mäed, Paganamaa, Piusa koopad ja palju muud. Jõeniidu talu, Hämsaare puhketalu, Sepa talu, Arossa villa, Vaskna turis-mitalu, Tamula hotell ning muidugi Kubija ho-tell pakuvad Uma Meki mahekonverentsi ning suurlaada külastajatele soodsaid majutuspaket-te koos Uma Meki menüüdega.

UMA MEKI märki kannavad Nopri Talumeierei sõir, talukohupiim koo-rega, taluvõi ja Nopri koorekaramell.

Jõeniidu talu kitsepiimajuustutooted Isk-na juust, Iskna köömnejuust ja Iskna suit-sutatud juust.

Taarapõllu talu (Edgar Kolts) aedvaarika-keedis, mustsõstramahl ja mustikakrõps.

Alt-Lauri talu tikri-basiilikukaste, magus-hapu kõrvitsakaste ja mustsõstrakaste.

Tammiku talu kõrvitsapüreesupp, sibula-pirukas ja seemneleib.

Hämsa kõrtsi karask suitsulihaga.

Ants Mulla kasvatatud toidukartulid Arielle, Secura, Laura ja Vineta.

Mardimäe talu (Mart Uibokand) ökokar-tulid Gunda, Ants ja Vineta.

Kutsa-Tannili talu (Reeno Sikk) arbuus Su-gar Baby ning kõrvitsad Talvine Magus ja Big Mac.

Kubija hotelli restorani hommikusöök ning rahvuslikus stiilis õhtusöök.

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu on LEADERi piirkondlik tegevusgrupp, mis ühendab Võrumaa kümmet valda. Liikmeteks on nii kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui tegevuspiirkonna mittetulundusühendused. www.voruleader.ee

4 4

TERVIS

Võluvits aitab külmetuse vastuSügiseses tänavapildis kohtab sagedasti punetavate, tilkuvate ninadega ja karedahäälseid inimesi. Märk sellest, et külmetushaiguste hooaeg on pidulikult avatud.

Sügis on aeg, mil lapsed lähevad taas kooli või lasteaeda ja täiskasvanud sätivad end jälle töölainele. Kui seni oli organism har-

junud rahuliku ja vaba elutempo ning suveilma-dega, siis nüüd korraga nii palju uut – varajased tõusmised, range distsipliin, stress, heitlikud sügis-ilmad, kus palju niiskust ja vähe päikesevalgust. Kõik see mõjutab tugevalt meie organismi talit-lust. Haigestumine tähendab alati immuunsüs-teemi nõrgenemist.

Ohutum on haiguse ennetamineInimestena oleme kõik erinevad, nii reageeri-me ka haigustele erinevalt. Enamasti tähendab külmetus meie jaoks nohu-köha-kurguvalu-pa-lavikku. Kõikidel inimestel ei pruugi avalduda kõik need neli sümptomit, mõnel avaldub neist ainult üks-kaks. Kõik oleneb meie organismi tu-gevusest, toitumisharjumustest, kehalisest ak-tiivsusest – ühesõnaga, ka eluviisist.

Esimeste külmetusilmingute tekkides ei tasu jääda ootele, et mis ja kuidas edasi juhtuma hak-kab. Tegutseda on vaja kiiresti, vähemalt 24 tunni jooksul, et ära hoida haiguse ägenemist ja lühen-dada selle kulgu. Teadupärast ei aita meid viirus-liku haiguse ehk külmetuse korral antibiootiku-mid. Seega tuleb leida teine tee, sest oluline on hakata ebameeldivaid sümptomeid leevendama.

Alati on efektiivsem ja ohutum haiguste en-netamine. Nii ka külmetuse korral.

Loodusravimitega külmetuse vastuÜhed ohutumad on loodusest pärit, puhtad, sünteetiliste säilitusainete ja toiduvärvide vabad preparaadid. Väga hea tagasiside patsientidelt on saabunud meie oma kodumaiste ravimtaimede ja marjade baasil toodetud uue tootesarja Võlu-vits kohta. Tooted on välja töötatud Eestis firma Elulill OÜ poolt ja ka toodetud Eestis. Neid võib leida peaaegu igast apteegist. Võluvitsa eeliseks võib pidada asjaolu, et sari baseerub kodumais-tel taimedel, mis on meie organismile tuttavad. Neil on kõrge puhtuse ja ohutuse tase, ning ve-delikud imenduvad organismis paremini ja kii-remini kui tahked vormid. Enamik tooteid sisal-davad hea tava kohaselt seitset eri droogi. Võlu-vitsa tootepere valikus on külmetussümptomi-te leevendamiseks kolm looduslikku preparaati.

Kolm võluvitsa haiguse raviksVõluvits Köhasiirup – terve pere köhaabi. So-bib tänu koostises leiduvatele taimsetele ekst-raktidele kuiva-haukuva köha korral, soodus-tab higieritust, aitab alandada palavikku ning stimuleerib immuunsüsteemi. Köha ei maksa ootama jääda. Meeldivamaitselist siirupit võib hakata tarbima kohe, kui ilmnevad esimesed ebameeldivad külmetusele iseloomulikud ais-tingud. Köhasiirup muutub vägagi nauditavaks manustatuna koos sooja taimeteega. Loomu-likult sobivad siirupi lahjendamiseks ka tavali-ne kraanivesi, mahl.

Nohust aitab võitu saada Võluvits Ninaõli, mis mõeldud nii vesise kui kinnise nina korral õhukanalite avamiseks, ninalimaskesta turse-te alandamiseks. Ninaõli niisutab ja pehmen-dab kuiva limaskesta, mis enamasti on tingitud kuivast õhust ruumides (elektriküte, konditsio-neerid). Juba alanud nohu korral pidurdab ni-nalimaskesta liigset kuivamist ja koorikute te-ket. Sobib suurepäraselt ka inhalatsioonideks ning õhu desinfitseerimiseks elu- ja tööruumi-des. Kui seda imepärast mahedat eeterlike õlide segu nina alla määrida, aitab ta ära hoida hai-gustekitajate sissetungi nina kaudu ning takis-tab nende paljunemist.

Kui kurgus kriibib ja hääl kipub kaduma, on oodatud hea suuhaldjas Võluvits Suuõõnele, mille toime ilmneb juba lühikese aja jooksul. See looduslik pumppihusti valmistab meeldi-va üllatuse. Kogu suuõõnt valdab pehme, mahe maitse, mistõttu on pihusti suureks abiks ka las-te tohterdamisel.

Suuõõne taimne preparaat on hea abiline mitmesuguste suulimaskesta- ja igemeprob-leemide korral (stomatiit, igemekahjustused, suusoor, mikrohaavandid suulimaskestal jne), samuti kiirendab ta suunurgalõhede parane-mist. Leevendust leiavad ka proteesikandjad, kes hädas proteesialuse ebameeldiva kihelus-sügelustundega. Ja mis peamine, kogu suu täi-tub värskustundega.

Võluvitsa tooted on saadaval apteekides. Uuri lisa kodulehelt www.elulill.ee.

Reet TeemetsFarmatseut

Otse Eesti loodusest Sinu pere heaks!

5

Ökoapteek Eliksiir pakub tooteid meditsiinilisest mõtteviisist lähtudes. Toodete valikul on tingimuseks see, et tegemist oleks PUHTA loodustoo-tega, millel on algupärane kuju, milles ei ole sünteetilisi lisandeid ja mis ei ole geenmuun-datud. Müügil ka superfood’id. Järve Keskuse II korrus E–P 10–21. Tel 6060811Edasimüüjadinternetipood www.eliksiir.ee. Tallinna Kaubamaja, Juuste AkadeemiaSolarise toidupood, Tallinn Biomarketid, Tallinn Mahemarket, TallinnRohujuur, Tabasalu Tervisepesa, TartuVianaturale, Tartu Ökopood Mahemark, Pärnu

tervis

Kas looduslikud või sünteetilised vitamiinid?Vitamiinide vajaduse üle enam ei vaielda, sest lugematud uuringud on näidanud, et nad on elu ja hea enesetunde säilitamiseks asendamatud. See-eest põhjustab vaidlusi küsimus, kas looduslikud ja sünteetilised vitamiinid on võrdväärsed.

Looduslikud vitamiinid säilitavad oma “vi-tamiinsuse” rakutasandini välja, sünteeti-lised vitamiinid seevastu oksüdeeruvad

kergemini ja minetavad aktiivsuse. Uuringutest on ilmnenud, et proteiinidega ühinenud vitamii-nid ehk looduslikud vitamiinid imenduvad pare-mini, täidavad paremini oma otstarvet ja püsi-vad organismis kauem kui sünteetilised vitamii-nid. Sünteetilised vitamiinid ei ühine proteiini-dega, looduslikud vitamiinid aga on alati seotud proteiinide, süsivesikute ja bioflavonoididega.

Looduslikud vitamiinid aitavad põletike puhulArstipraktikas on täheldatud, et patsiendid, kes on kasutanud sünteetilisi vitamiinitooteid, hai-gestuvad grippi ja põletikulistesse haigustesse sa-mamoodi nagu varemgi. Kui aga hakatakse tar-vitama looduslikest allikatest saadud vitamiini-tooteid, haigestutakse märksa harvemini ja isegi kui jäädaksegi grippi, saadakse juba mõne päe-va pärast terveks.

Ka ei arene looduslike vitamiinide tarvitaja-tel haigus edasi põskkoopa-, kopsu- või kõrva-põletikuks ja seetõttu jäävad ära antibiootiku-mikuurid. Samuti kaovad kuseteedenakkused.

On täheldatud, et lastel, kes D-vitamiini til-kade asemel kasutavad kalamaksaõli ja muid looduslikke vitamiine, suureneb vastupanuvõi-me haigustele.

Kuna looduses moodustavad vitamiine vaid elusad rakud, on vitamiinid alati seotud oma läh-teainega. Need kaas- või lähteained moodusta-vad sageli looduslikke vitamiine sisaldava aine põhiosa, samas kui sünteetilised vitamiinid pole muud kui pelgalt keemilised ühendid.

Looduses ei esine toitaineid kunagi “vabana”, loodusest ei leia ainult proteiine, ainult rasvu või

ainult süsivesikuid. Kõikide nende ainete moleku-lid on äärmiselt keeruka kolmedimensioonilise ülesehitusega, mille olemust ei osata siiani lõp-likult seletada. Organismile hädavajalikud toit-ained, nagu vitamiinid ja mineraalid, on samu-ti kokku põimunud, neidki ei leidu eraldiseisva-tena, vaid nad koosnevad ühendmolekulidest.

Me vajame muna, mitte selle koortLoodusliku C-vitamiini kompleks sisaldab P- (bio-flavonoidid), J- (koliin) ja K-vitamiini.

J-vitamiin kannab edasi hapnikku, P-vitamiin omakorda takistab “purunemist” (hoiab näiteks kapillaarid tervetena). Loodusliku C-vitamiini juurde kuulub teinegi tegur: vase-ensüüm. Seda on vaja hemoglobiini moodustamiseks ja anee-mia vältimiseks.

Sünteetiline askorbiinhape on keemiline ühend, milles puuduvad kõik need tegurid, ja see ei saa kunagi mõjuda samamoodi nagu looduslik C-vi-tamiin, seetõttu ei avalda ta ka gripi või muude haiguste puhul säärast mõju nagu looduslik C-vi-tamiin. Sünteetiline askorbiinhape on loodusliku C-vitamiini kompleksi antioksüdant, umbes sel-line nagu munakoor, mis kaitseb muna ennast.

Uuringud on näidanud, et rohkesti loodus-likku C-vitamiini saavate inimeste tervis on pa-rem kui nendel, kes kasutavad kunstlikku askor-biinhapet. Ka on leitud, et 30 mg looduslikku C-vitamiini hoiab vähki ära sama tõhusalt kui 2000 mg sünteetilist askorbiinhapet.

Loodus teab, mida me vajame: muna, mit-te selle koort.

Rasvavabad tooted nõuavad A-vitamiiniA-vitamiini leidub üksnes loomsetes toodetes, A-vitamiini parimad looduslikud allikad on ras-vased piimatooted ja rasvasest kalast saadud toidud. Muret tekitab üha rohkem leviv püüe kõrvaldada meie toiduvalikust kõik loodusli-kud rasvad ja asendada need rasvavabade too-detega. Koos rasvaga eemaldatakse toidust ka rasvas lahustuvad vitamiinid ja organismile hä-davajalikud rasvhapped. iga kord, kui eemalda-me või vähendame aineid, mis on toiduaine loo-duslikud osad, tasuks kaaluda sellest tulenevaid plusse ja miinuseid.

A-vitamiin suurendab harknäärme vastupa-nuvõimet bakteritele ja viirustele ning soodus-tab hingamis-, seede- ja eritusorganite normaal-set tegevust. A-vitamiin on tähtis ka last oota-vatele naistele. Uuringud on näidanud, et suure-mad A-vitamiini annused vähendavad sündiva-tel lastel jänesemoka riski.

Tiina Keldrima, loodusarst

Oko

C-vitamiin kibuvitsaga Toidulisand täiskasvanu-tele. Sisaldab C-vitamiini (L-askor-biinhape) ja kibuvitsamarja-jahu. Pakendis 100 tbl.

C-vitamiin aitab suurendada organismi vas-tupanuvõimet haigustele.

LOODUSLIKUD VITAMIINIDE-vitamiin Looduslik toode, suhkru-, soola- ja tärklisevaba. 1 kapsel sisaldab 67 mg E-vi-tamiini. Pakendis 100 softgel-kapslit

E-vitamiin on hea hormonaalseks toimimiseks, kasulik nahale ja südamele. On ka antioksüdant.

D3-vitamiinToidulisand, vitamiinitoode D3-vitamiin 10 ug (kalamak-saõlist). 1 kapsel sisaldab D-vitamiini 400 ky (kalamak-saõli). Pakendis 100 kapslit.

D-vitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imen-dumisel inimese organismi. D-vitamiini too-detakse nahas päikese UVB-kiirte toimel.

Metüülkobalamiin (B12-vitamiin) B12-vitamiini sisaldav bioorgaaniline toidulisand. Selles tootes sisalduvad vitamiinid ja mineraalid samasugusel orgaanilisel kujul kui puu- ja köögiviljades. Seetõttu imenduvad ja omastuvad nad organismis eriti hästi. 1 tablett sisaldab 1 mikro grammi B12-vitamiini (40% soovita-tud päevasest annusest). Pakendis 64 tbl.

B-rühma vitamiini-del on tähtis osa raku ainevahetu-ses. B12-vitamiin on hea ajutege-vusele.

6

Okotoit

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Eesti tarbijate tead-likkus E-ainetest väike ning see vähene-

gi info on sageli müütidest kantud. Näiteks sa-mastab ligi 50 protsenti tarbijatest E-aineid säi-litusainetega. Seetõttu alustati oktoobris teavi-tuskampaaniat “Tunne oma toitu”, mille eesmärk on selgitada eestimaalastele tootmises kasutata-vate E-ainete päritolu ja kasutamise põhjuseid.

Looduslikul kujul leidub E-aineid paljudes ini-mestele tuttavates toiduainetes, kuid seda lihtsalt ei teata. “Enamikus peredes kasutatakse küpse-tiste valmistamisel söögisoodat ja sidrunhapet,” tõi toiduliidu juht näite.

Paar aastat tagasi jõudsid turule Mamma val-mistoidud. Tänaseks on Mamma supid, praed, sa-latid ja pannkoogid kiire elutempoga perede laual asendamatud. Mamma valmistoidud maitsevad hästi, sest need on valmistatud sarnaselt koduret-septidega ja kasutatud on koduseid tooraineid. 2009. aastal tunnistasid toidueksperdid Mam-ma pannkoogid parimaks valmistoiduks Eestis.

Mamma missioon on edendada tervisliku val-mistoidu turgu Eestis ja ta panustab oma suur-köögis E-vabadusele. “Mamma köögis valmivad toidud nii nagu tavapere köögiski, kasutatakse

samu toiduaineid. E-d satuvad toitudesse ainult seeläbi, et need on olemas juba tooraines,” selgi-tab Saarioinen Eesti turundusjuht iiris Viitmaa.

Säilitamise eesmärgil ei lisata toidule ühtegi ainet, toit säilib värske hoopis tänu nüüdisaeg-sele pakendamisele. Saarioinen Eesti Rapla külje all asuva tehase põhiinvesteeringud on suuna-tud hügieeni ja steriilsusesse. “Toit valmistatak-se steriilses köögis, pakendatakse kohe ja ladus-takse ning transporditakse seejärel õigel tempe-ratuuril. Poeriiulitel paiknev Mamma salat puu-tub esimest korda välistingimustega kokku, kui klient selle karbi kodus avab,” toob iiris Viitmaa näite, kuidas säilivusaega tänu moodsale tehno-loogiale pikendatakse.

Mamma pingutab E-ainetest loobumise nimel kõvasti. Tippsaavutus on sügisel müügile saabu-nud täiesti E-vaba lastesari.

Mõeldes lastele, kellel pole koolist tulles kodus ootamas ema või vanaema sooja toiduga, hak-kas Mamma sellest sügisest valmistama spet-siaalseid lasteroogasid. Valikus on riisipuder, li-hapallid makaronidega ja pannkoogid šokolaa-diga. Selline toodete valik pole sugugi juhuslik.

“Šokolaadiga pannkoogid maitsevad ju kõigi-le. Samuti ei tea ma last, kes ei armastaks maka-

E-vaba valmistoit – see on võimalik!Üks enamlevinud arvamusi valmistoidu kohta on, et see on rasvane, soolane, ebatervislik ja sisaldab meeletutes kogustes E-aineid. Saarioinen Eesti on otsustanud need müüdid pu-rustada. Mamma köök panustab E-vabadusele ja septembris jõudis müügile esimene täiesti E-vaba valmistoidusari.

rone. Lihapallid sinna kõrvale oli juba Karlssoni valik,” tutvustab uusi tooteid iiris Viitmaa. “Rii-sipuder sai aga valitud sellepärast, et kiirputru-dega saab hakkama igaüks, aga on vähe peresid, kes hommikul vaevuvad tervet tundi riisipudru keetmisele kulutama.” Aga Mammal on aega ja ta on kiirustavale perele maitsvad toidud valmis vaaritanud. Jääb üle vaid portsjon minutiks mik-rolaineahju pista. Mamma lasteroad on paken-datud just lapsele sobivaks portsjoniks ja nende kirev pakend torkab lettidel kaugelt silma. Mam-mal on nüüd kass Miisu, kes on E-vabade laste-roogade kaanekangelane.

Mamma lasteroad on täiesti E-vabad, kõik toi-du valmistamiseks vajaminevad toor- ja maitse-ained toodetakse samuti E-vabalt. “E-vaba šoko-laadi tootja leidmine oli tõeline väljakutse, aga hakkama saime,” tunneb iiris Viitmaa saavutu-se üle uhkust.

Kõik lisaained pole kahjulikudTulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatak-se lisaained rühmadeks: toiduvärvid (E100–199); säilitusained (E200–299); antioksüdan-did (E300–399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E400–499). Lisaks on kasutusel lisaainerüh-mad, nagu happesuse regulaatorid, jahupa-rendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, magusained, paksendajad, pakendamisgaasid jne (E500– ...).

Viimasel ajal on kõige enam kõneainet pakku-nud E621 – naatriumglutamaat. Selle vastakate mõjude valguses ning ajaloos kasutatud mür-giste toiduvärvide tõttu arvatakse ekslikult, et kõik E-d on mürgised.

Kõige vähem kahjulikud on looduslikud, loom-se või taimse päritoluga ained. Nende lagunda-misega saab organism ise hakkama. Näiteks kar-miini (E120) saadakse viigikaktusel elavast kilp-täist, agar-agar (E406) ja karragenaan (E407) pä-rinevad merevetikatest, pektiin (E440) puuvil-jadest jne.

Teine rühm on loodusidentsed ained, mida küll looduses leidub, kuid mis valmistatakse süntee-tiliselt, sest nii on odavam: sidrunhape (E330), õunhape (E296), meevaha (E901), askorbiinha-pe (E300) või säilitusained sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210). Need pole samuti tervi-sele ohtlikud.

Sünteetilised lisaained on tervisele kõige kahju-likumad. Neil võib olla varjatud kõrvaltoimeid, mis ilmnevad alles aastate pärast. Näiteks as-partaam (E951), sahhariin (E954), tsüklamaat (E952) jt. Kahjulikud on asotoiduvärvid, näi-teks tartrasiin (E102), päikeseloojangukollane (E110), asorubiin (E122), võlupunane (E129), briljantmust (E151) jt.

Alati tuleb silmas pidada tasakaalustatud toitu-mise põhimõtet. Ühe ainega liialdamine võib olla tervisele kahjulik, seda nii E-ainete kui ka vitamiinide tarbimisel.

7

säilitamineOko

püsib leib Lock & Locki karbis värske nädala, ava-tud kohvipakk aga terve aasta.

Teine suur eelis on anumate täielik vedeliku-kindlus, pole mingit muret, et anumast sööki-jooki välja valguks. Karpe on toidu kaasaskand-miseks mugav kasutada, sest karbi asend kotis või autos ei oma mingit tähtsust. Lock & Locki kaanesulgurid on ka väga vastupidavad – sulgu-ritele on garanteeritud 3 miljonit korda avamist-sulgemist, ehk siis – kui neid päevas ka 15 korda avada, peavad nad vastu aastasadu.

Lock & Locki tooteid saab osta internetipoest www.locknlockshop.eu.

L&L NORDIC OÜ, Tel. 5049949

Lock & Lock – midagi palju enamat kui säilituskarbidKas olete tundnud puudust nõudest, mil-

lega võiks toitu otse sügavkülmast ahju panna? Kas olete mõelnud, et säilitus-

karp võiks välja näha piisavalt kena, et sellest so-biks ka külalistele toitu serveerida? Lock & Lock on arvestanud nii nende kui ka mitmete teiste küsimustega, mis majapidamises ette võivad tulla.

Lock & Lock on 1978. aastal Lõuna-Koreas asu-tatud ettevõte, mis on tänapäeval üks turuliid-reid toidu ja jookide säilitamiseks ja valmistami-seks mõeldud nõude tootmises. Lock & Lock on enam kui 1000 patendi omanik, ja firma tooteid müüakse rohkem kui 110 riigis üle kogu maailma. 2010. aastast on Lock & Lock esindatud ka Eestis.

ÜKS VäiKE näPUnäidE: kui ostate plast-tooteid, siis nuusutage neid. Puhas plast on prak-tiliselt lõhnavaba, seevastu ebakvaliteetne plast lõhnab vängelt ja ebameeldivalt. Lock & Lock kasutab nõude tootmiseks vaid kvaliteetplast-massi ning kõik tooted on BPA-vabad. BPA (Bis-fenool A) on üks levinumaid kemikaale koduses majapidamises – tegu on tööstusprotsessi kõr-valproduktiga, mida leidub nii plastkarpides kui ka veepudelites ja konservikarpides. Säilitami-se ning eriti kuumutamise käigus eraldub plast-massist keemilisi ühendeid, mis söögiga inime-se organismi satuvad.

Paljudes riikides suhtutakse sellesse probleemi väga tõsiselt ja võimalusel püütakse BPAd too-detest välja viia või siis üldse toiduainetööstuses keelata (Kanada, Rootsi). Eestis oleme selles osas alles lapsekingades ning probleemi teadvustami-ne võtab veel aega – Eesti tarbijal on lihtsalt lii-ga vähe informatsiooni. “Loodetavasti saavad ka meie kaubanduses ostuotsuseid tegevad inime-sed õige pea aru, et BPA-vabad tooted on tarbi-mise tulevik,” on Lock & Locki nõude maaletoo-ja Kaimar Mölder veendunud.

LocK & LocK Ei tooda ainult kvaliteet-seid plastmassnõusid, valikus on ka klaas-, ke-raamilised ja metallist nõud. Boorsilikaatklaa-sist nõud on väga vastupidavad ka äärmuslikele temperatuuridele: -100 kuni +400 oC. See teeb nõude kasutamise eriti mugavaks, sest anumaid võib asetada külmkapist otse ahju ning kasuta-da ka säilitus- ning serveerimisnõudena. Lisaks juba müügil olevatele klaasnõudele on uue aas-ta alguses oodata Eesti turule ka Lock & Locki keraamilisi nõusid.

Kõike seda lugedes on ilmselt tekkinud kar-tus, et kõik need head omadused teevad Lock & Locki nõud tavatarbijale kättesaamatult kal-liks. “Lock & Lock ei ole aga tegelikult sugugi kallis kaubamärk, vaid taskukohane kõigile, kellele lä-

hevad korda selle omadused, millest artiklis rää-gime,” lubab Kaimar.

MiS SiiS on LocK & LocKi toodete eripä-ra? Võti peitub sulgemissüsteemis – karbi iga nel-ja külje peale on paigutatud spetsiaalsed sulgurid ning elastsed kahekanalilised silikoonist tihendid, mis tagavad 100% hermeetiliselt suletud toote.

Tänu sellisele lahendusele säilivad toiduained Lock & Locki karpides mitu korda kauem kui ta-valistes nõudes. Näiteks keeduvorst, mis tavatin-gimustes seisab külmkapis kuni nädala, püsib her-meetiliselt suletud karbis värskena kaks-kolm nä-dalat, ja tordilõik, mis muidu rikneb paari päe-vaga, säilib karbis rohkem kui nädala. Toasoojas

Probleem: Tavapärastes plastmassnõudes säilitatav ja soojendatav toit on tervisele kahjulik. Lahendus: Lock & Locki tooted on BPA-vabad ja toidu säilitamine ning soojendamine nendes ei ole tervisele kahjulik.Probleem: intensiivselt lõhnavad toiduained (juustud, kala jne) tekitavad külmkappi ebameeldivaid lõhnu.Lahendus: Lock & Locki nõude hermeetilised sulgu-rid tagavad selle, et teie külmkapis on alati puhas õhk.Probleem: Mittehermeetilises pakendis toiduained püsivad värskena vaid mõned päevad.Lahendus: 100% hermeetilised Lock & Locki karbid pikendavad toidu säilivust kordades.Probleem: Toidukorrast järelejäänud road kaussi-des, pottides (katteks foolium või taldrik) võtavad külmikus palju ruumi.

Lahendus: Eri suurusega Lock & Locki karpe on tänu heale disainile mugav üksteise otsa laduda.Probleem: Tööle ja kooli kaasa pandud toit peaks säilima karbis hermeetilisena kuni söömiseni.Lahendus: Lock & Locki karbid on hermeetilised, sõltumata nende asendist.Probleem: Toidu külmutamisel ja soojendamisel tuleb toidunõusid vahetada ja toit ümber tõsta.Lahendus: Lock & Locki boorsilikaatklaasist tooted on vastupidavad äärmuslikele temperatuuridele ja neid võib asetada külmkapist otse ahju.Probleem: Ahjus tehtud roog tuleb pidulauale ser-veerimiseks vaagnale või kaussi ümber tõsta. Lahendus: Lock & Locki klaasi- ja keraamikasari on kaunis ka toidu serveerimiseks.

Lock & Lock lahendab edukalt teie igapäevaseid probleeme:

Pane tähele: novembri lõpuni artikli läbilugejatele spetsiaalsed allahindlused!!!

Oko toit

Soja – tervise maitsev toetajaMiks on aasialased terved ja pikaealised? So-jataime roll selles pole sugugi väike. Õnneks levib soja kasutamise harjumus üha enam ka lääneriikides, ka toitumisteadlased soovita-vad sojatooteid tarvitada iga päev.

Soja kasutamine tugevdab luidLuukadu ehk osteoporoos nõrgendab luid, muu-tes need hapraks ja kergesti murduvaks. Luumurd võib saada saatuslikuks, sest puusamurrust para-nevad vaid pooled inimestest ning ülejäänud jää-vad sõltuma abivahendeist või teistest inimestest.

Luustik on pidevalt uuenev kude – vana luu lahustub ja uus tekib asemele. Üleminekuaasta-te järel on tasakaal tugevasti nihkunud luu hävi-nemise suunas ja luustik nõrgeneb kiiresti. Nai-ne kaotab aastas 1–3 protsenti oma luumassist. Nõrgenemine on tingitud östrogeenide vähene-misest. Östrogeenid parandavad organismi kalt-siumitasakaalu.

Põhjamaades on luukadu levinud haigus, kui-gi toit sisaldab tavaliselt küllaldaselt kaltsiumi ja ka kaltsiumitablettide söömine on populaarne. Asiaadid saavad võrreldes soomlastega vaid kol-mandiku kaltsiumist ja teoreetiliselt peaksid nad oma hapra kehaehituse tõttu kuuluma luuhai-guste riskigruppi. Ometi on Aasias luukadu har-

8

Ida-Aasia riikides esineb südamehaigusi, rin-na- ja eesnäärmevähki, osteoporoosi ning naiste vaevusi üleminekueas palju vähem

kui Läänes. Üheks aasialaste hea tervise põhju-seks peetakse just soja kasutamist.

Suureks erinevuseks nende piirkondade dieeti-de vahel on fütoöstrogeeni esinemine toidus. Kui Aasia riikide dieedis on peamiselt sojast ammu-tatavat fütoöstrogeeni igapäevaselt 20–50 mil-ligrammi, siis Läänes jääb selle hulk vaid 1 milli-grammi piiresse.

Soja on asendamatu vastupanu ja elujõu säi-litaja vanemas eas, sest selles leiduvad taimsed isoflavoonid on sarnased inimorganismis toode-tud naissuguhormoonidega.

isoflavoonid on kaunviljades esinevad ai-nerühmad, millel on hormoonide, vitamii-nide ja antioksüdantidega sarnaseid oma-dusi. inimese toiduks tarvitatavatest taime-dest leidub märkimisväärsel hulgal isoflavoo-ne vaid sojaubades.

Soja on pärit Kirde-Hiinast Mandžuuriast. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning seda peeti üheks viiest pühast viljast. Soja tähtsusest räägivad ka sellele antud nimed: suur aare, kollane kalliskivi, taevane lind.

Soja mainis esmakordselt aastal 2800 e.m.a Hiina imperaator Tsen Nung, keda tuntak-se Hiina põllumajanduse isana. Esimesel sajandil hakkas soja levima ka naaberala-dele.

Euroopasse saabus soja 17. sajandil, kuid klimaatilised ega ka mullastikutingimu-sed ei sobinud selle kasvatamiseks.

Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaup-mehest rändur Samuel Bowen, kes tõi so-jaseemned endaga Hiinast kaasa aastal 1765. Ameerikasse ei jõudnud soja uba üld-se mitte toiduainena, vaid laevade ballas-tina.

200–300 aastat tagasi hakati soja kasva-tama ka Georgias, Ukrainas, Kubanimaal ja Põhja-Kaukaasias. Sealt levis see ka Lää-ne-Euroopasse ja Ameerikasse.

Veel mõni aeg tagasi peeti rikastes riiki-des soja vaid loomasöödaks ja tööstus-tooraineks. Otseselt inimtoiduks arvati seda kõlbavat vaid Kagu-Aasias, kus liha söömiseks ollakse liiga vaesed.

Suurema populaarsuse omandas soja aga rahvusvahelisel toidumessil Viinis 1873. aastal, kus hiinlased tutvustasid arvukalt sojast valmistatud roogi.

Kui sellised hea elu varjuküljed nagu rasv-tõbi, kõrge vererõhk ja kõik nendega kaas-nevad riskid hakkasid lääneriikides lausa epideemiliselt levima, pöördusid abi ot-sivad pilgud lõpuks põlatud sojaoa poo-le. Esialgu ilmusid sojatooted ainult tervi-sepoodidesse, populaarsust kogudes aga juba ka supermarketitesse.

Soja kasvatatakse ka Eestis. Lisaks kümme-konnale peamiselt oma tarbeks soja kas-vatavale talunikule on sojasortide aretu-sega juba aastaid tegelenud Jõgeva Sordi-aretusinstituut.

Hiinlaste püha vili

9

toitOko

vaesinev haigus, sest soja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetust.

Teaduslikud uuringud sojatoitude mõjust luu-de tervisele ja luuhõrenemisele on tõestanud, et sojavalk võib olla mõjus selle kurnava haiguse ris-ki vähendamisel. Leiti, et kuuekuune 40 grammi sojavalgu (sisaldab 90 milligrammi soja isofla-voone) lisamine menopausijärgsete naiste iga-päevasele menüüle suurendas märkimisväärselt luude mineraalide sisaldust ja selja alaosa luude tihedust. Samuti selgus, et soja tarvitamise suu-renedes kahanes luumaterjali kaotus, sest iso-flavoonid takistavad mineraalide leket luudest.

Asendamatu üleminekueas naisteleSoja vähendab ka hormoonasendusravi vajadust. Järjepideva soja tarvitamise korral ei pruugigi olla põhjust üleminekuaastail hormoonpreparaate appi võtta. Et saada piisavalt taimseid östrogee-ne, peaks tarvitama umbes 50–90 milligrammi isoflavoone päevas. Sellises koguses isoflavoone leidub 100 grammis sojaoas.

Sojatooted on asendamatud heategijad ajal, mil organismi naissuguhormoonide tase on lan-genud. Peaaegu igale naisele tuttav meeleolulan-gus, pahurus, närvilisus ja üldine halb enesetunne algava menstruatsiooni eel (nn premenstruaal-ne sündroom) on tingitud meessuguhormooni progesterooni kuhjumisest.

Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ning kaha-neb vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ja mõju. Üleminekueas naistel leevendab sojas sisalduv taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.

Soja vähendab vähiriskiTänapäevaste uuringutega on välja selgitatud soja võimalik toime rinnavähi ärahoidmisel. On mõningaid tõendeid, et sojatarvitamine noores eas võib vähendada rinnavähi riski hilisemas elus. Suurima vähivastase toimega taimede hulgas on

soja kohe teisel kohal pärast küüslauku. Seda tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele. Jaapanis, kus sojatoidud on igapäevamenüüsse kuulunud juba ligi 5000 aas-tat, esineb naistel rinnavähki harva.

Soja toetab ka meeste tervist. Eesnäärmevä-hi tase erineb samuti suuresti üle terve maail-ma, kaldudes tipnema arenenud, rikastes riiki-des. Jaapan on nende hulgas erand – eesnäär-mevähi tase on seal kõrgele elustandardile vaa-tamata üllatuslikult madal.

Vähki ennetav toime põhineb hormonaalsüs-teemil, kus pehmete kudede puhul, nagu seda on eesnääre, leiab kergesti omastatav fütoöstrogeen endale kiiresti “pesa” ja blokeerib vähi teket soo-dustava östrogeeni ligipääsu. Seega on loomulik, et soja kuulub tervislike eluviisidega inimese iga-päevamenüüsse.

Sojatooted kasulikud südameleSojatooted on kolesteroolivabad ning sojavalk ja fütoöstrogeenid langetavad kolesteroolitaset veres. Uuringutes on tõestatud, et isegi väikseim kolesteroolitaseme tõus veres põhjustab tõsist muutust südamehaiguste riski määras, samas on selgunud, et kui vere üldine kolesteroolitase langeb ühe protsendi, siis südamehaiguste risk väheneb kaks protsenti.

USA Südameassotsiatsioon, USA Toidu ja Ra-vimite Amet (FDA) ja Maailma Terviseorganisat-sioon (WHO) avaldasid 2000. aastal soovituse südamehaiguste riski vähendamiseks ja koleste-roolitaseme langetamiseks tarvitada päevas 25 grammi sojavalku.

Soja mõjub positiivselt südamele ja veresoon-tele, kuna aitab vähendada soolade ladestumist, tugevdab tuiksooni ja alandab kolesteroolitaset veres. Kuna sojatooted on looduslikult väikese küllastatud rasvade sisaldusega, aitavad need säi-litada tervislikku kaalu.

Sojas on arvestatavalt kiudaineid, mis aita-vad hoolitseda seedekulgla tervise eest ja anna-

Mida sojast saab?Sojavalk – taimne valk, mille tooraineks on sojauba, millest on eraldatud sojaõli ja süsivesikud. Sojavalgud sisaldavad kõiki organismile hädavajalikke aminohappeid ja on rikkad ka isoflavoonide poolest. Sojavalke on kolme tüüpi: sojajahud, sojakontsentraadid ja sojaisolaadid.

Sojaõli – mitme biokeemilise näitaja poolest konkureerib sojaõli isegi oliiviõliga. Sojaõli on suurepärane komponent salatites ja kastmetes.

Sojapiim – sojaubade vesiekstrakt. Sellest saab valmistada kohupiima, jogurtit ja isegi joogipiima analoogi. Sobib puuviljakokteilidesse, jäätisesse või kasutada otse toidu valmistamiseks. Sojapiimast saab eraldada kalgendi, millest valmib sojatoorjuust ehk tofu.

Sojapähklid (röstitud sojaoad) – suurepärane proteiini-, rasva- ja isoflavoonide allikas. Neid võib süüa kallite maapähklite asemel (neis on poole rohkem proteiini ja poole vähem rasva).

Sojaliha – selle valmistamiseks peenestatakse sojaoad rasvaseks jahuks ja puistatakse see erilisse survepressi, milles saab muuta temperatuuri. Tekkinud massi nimetatakse poolrasvaseks jahuks. Sellest tehaksegi sojaliha ehk loomse liha analoogi.

Sojal põhinevad toidud võivad tunduda ek-sootilised ja ebaharilikud. Tegelikult on neid lihtne valmistada ja need on uskumatult toit-vad. Eesti suuremates toidukaubanduskettides on lisaks siin mainitutele saadaval ka töödel-dud sojatooteid võietest, kreemidest ja joo-kidest kuni kotlettideni välja.

vad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades nõnda kaalu langetada. Täiskõhutunde saamise juures mängib rolli ka rikkalik valk, mille seedi-mine võtab aega. Tänu suurele valgusisaldusele leidub sojas vähe süsivesikuid, mis muudab so-jatooted kaalujälgijatele eriti sobilikuks. Fosfori-ühendite tõttu puhastab soja organismi mür-gistest ainetest.

Sojapiim sobib allergikuteleToitumisteadlased soovitavad päevas tarvitada 100–300 grammi sojapiima või sojapiimatoo-teid. Sojapiima väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24–36 tundi.

Spetsiaalselt lastele mõeldud sojatooted, näi-teks sojapiim, sojajäätis ja soja-mahlajoogid, ai-tavad hoolitseda lapse tervisliku ning tasakaa-lus toitumise eest. Lisaks on soja suureks abiks lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgu-le. Kõige sagedamini avaldub selline allergia na-halööbena, enamasti on see imiku- ja väikelapse-ea haigus. Taimset valku sisaldav sojapiim ja sel-lest valmistatud piimatooted on sellisel juhul las-tele asendamatud. Samuti sobib soja suurepära-selt diabeetikutele, sest tasakaalustab veresuhk-ru ja insuliini taset.

Soja on kõige valgurikkam taim ja selle ami-nohappeline, eriliselt tervislik koostis on suhte-liselt lähedane loomsetele valkudele. Toetudes Valio korraldatud uuringute tulemustele, on Ees-tis ligi 100 000 inimest, kes ei talu lehmapiima. Soja ubadest valmistatud sojapiim on neile asen-damatu alternatiiv. Taimetoitlastele on soja piim heaks valgu- ja rasvaallikaks. Lisaks on soja piim kerge seedida, see aitab suurendada jõudu ja an-nab ka dieedi ajal rohkelt lihasenergiat.

Ravimitööstuses kasutatakse soja toorainena mitmesuguste preparaatide, sealhulgas diabee-tiliste, ajutegevust stimuleerivate ja fütoöstro-geensete preparaatide valmistamiseks.

Tofu – sisaldab kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, väga vähe küllastatud rasvu ja on kolesteroolivaba.Tofujuust (kõva tofu) saadakse vee väljapressimise teel.

Sojakaste (tume ja hele) – tume valmistatakse musta värvi ubadest, rohkem levinud indoneesias. Jaapanis on laiemalt kasutusel merevaigu värvi sojakaste. Asendab toitudes väga hästi soola.

www.soja.ee

10

Oko ehitus

Annas Spa marmor-lubikrohv

11

Oko transport

Hommikutundidel on Tallinna kesk-linna poole suunduvad teed umbes ja töölejõudmiseks kulub kaua aega.

Kesklinnas on parkimine sedavõrd kallis, et töö-päevaks auto parklasse jätmine tundub raiska-misena. Ometi sõidavad väga paljud igal hom-mikul tööle autoga, et pärast tööd poekülas-tused ja trenniskäimised mugavamad oleksid.

Kui sul ei ole otsest vajadust sõita autoga kesk-linna ja/või tööasju autoga ajada, on sul võima-lus jätta auto äärelinna parklasse ning sõita sealt kesklinna ühistranspordiga.

P&R süsteem töötab üle TallinnaPaljudes Euroopa linnades on Park & Ride süs-teem leidnud rakendust juba aastakümneid. Au-tostumisega kaasnevad ummikud, liikumiskiiru-se vähenemine, õhusaaste suurenemine ja stress on tagajärjed, millega leppida ei taheta. Soov säi-litada elamisväärne elukeskkond sunnib vähen-dama autode hulka kesklinnas.

Eestis käivitati “Pargi ja reisi” süsteemi esime-ne etapp 2007. aasta juulist Pirita suunal. Sep-tembrist valmis Pirita tee ühissõidukite rada ning selle tulemusel muutus tipptunnil bussi-ga Piritalt kesklinna jõudmine tunduvalt kiire-maks. Uut liiklemise moodust kasutavad juba praegu paljud säästliku ja rohelise mõttelaadi-ga inimesed.

Tänaseks on Tallinnas auto ja ühistranspor-di kooslust võimalik kasutada neljal suunal. Li-

saks Piritale on P&R parklad Pärnu maanteel, Paldiski maanteel ja Peterburi teel.

Miks kasutada P&R süsteemi?Elamisväärse elukeskkonna säilitamine on üks P&R-süsteemi loomise põhjuseid. Lisaks ökoloo-gilisele mõtlemisele on see tarbijale ka kasulik.

• Väheneb ummikutes seismise ning kesklin-nas parkimiskoha otsimise stress.

• P&R kasutamine on MUGAV, parklad on ühistranspordi peatustes.

• Parkimine on TURVALiNE.• Säästab raha, sest parkimine on TASUTA.• Säästab aega, sest ühistranspordiliiklus on

tihe, täpne ja minimaalse ooteajaga.

Pargi ja reisi – säästlik keskkonnale, säästlik rahakotileoled väsinud tipptunnil ummikutes ootamisest ja kesklinnas parkimiskoha otsimisest? ära sõida linna autoga, vaid kasuta “Pargi ja reisi” süsteemi.

Tallinna P&R parklate asukohad:

Kalevi P&R (Pärnu mnt 137)

Pirita P&R (Merivälja tee 1)

Vesse P&R (Peterburi tee 72)

Väike-Õismäe P&R (Paldiski mnt 221)

Täpsemat infot “Pargi ja reisi” süsteemi kohta saab Tallinna kodulehelt ja Tallinna infotelefonilt 1345.

Planeeri oma reis: www.tallinn.ee/reisiplaneerija

“Pargi ja reisi” süsteemi arendamist toetab CIVITAS MIMOSA projekt.

12

Oko auto

Elektriautodest edukamaid hübriide toob toyota peagi turule veel tervelt kümme tükki!

teine maastur ja kolmas vahest koguni mõni spor-tauto. Sõidud, mis nendega tehakse, on aga üp-ris sarnased: käiakse nii linnas tööl ja poes kui ka mööda Eestit ringi sõitmas.

Tulevikus nähakse pere käsutuses samuti kol-me sõidukit, ent nende iseloom ja pruukimine vastaks hoopis rohkem reaalsetele vajadustele.

Üks auto oleks kindlasti elektriauto, millega saab siiski sooritada vaid linnasiseseid ja linna-lähisõite, need moodustavad ühe keskmise ini-mese isikliku transpordi vajadustest tervelt 80%. Kui on kiirlaadijad kõikjal tihedalt püsti löödud, pole kellelgi enam võimalik elektriautode teemal

nähvata ega negatiivselt sõna võtta, sest särtsaka saab hoopis nähvaja keel. isegi talvel, mil elekt-riautode sõiduautonoomia kütteseadmete tõt-tu poole väiksemaks muutub, annab neid Eesti linnades ja asulates väga edukalt kasutada. Aga ainult linnades ja asulates, olen ma veendunud.

Teine auto pere käsutuses oleks hübriidajami-ga auto, nagu näiteks Toyota ikooniline, juba kol-manda põlvkonna Prius ning väike keskklassi Au-ris HSD. Kõige tõenäolisemalt aga hoopis mõni pistikust laetav hübriid, nagu Toyota Prius PHEV.

Ja kolmas auto ses garaažis, kui seda üleüldse oleks, võiks olla hoopis mingi vana klassik, mis 21. sajandi inimesele tuldud tee pikkust mee-nutaks, nostalgiliselt bensiini järele lõhnaks, ent kusagile tegelikult väga ei sõidaks. Sest bensiin on tulevikus aina kallim ja saastamise eest tu-leb maksta.

Hüva hübriid – kõik vajalik koosHübriidi, eriti tolle pistikust laetava eelis on as-jaolu, et see suudab olla kõike vajalikku ühekor-raga: on nii elektriauto, mis linnades liikumiseks

Hübriidautod – rohelisem tulevik

Vapustav osa eestimaalastest, tervelt 82%, usub, et 2050. aastal tarbivad autod tä-nase bensiini ja diisliga võrreldamatult

efektiivsemat kütust. See muudab meid vaat et optimistlikemaiks kodanikeks Euroopa Liidus, mis puudutab usku keskkonnasõbralikumasse transporditulevikku. Ent kas naftakütuse sööb tõesti välja elekter?

igal üritusel, kus tutvustatakse elektriautosid, maalivad tootjad ees ootavate aastakümnete ka-lendrile uhke gamma sõiduautodes kasutatava-test kütustest, kus bensiin ja diisel kenasti sees, ent 2050. aastaks kindlasti äärmiselt marginaal-sel positsioonil. Samas pole elektriautod saanud ainuvalitsejaks. Tulevikus on pilt lihtsalt hoopis-hoopis kirevam ning eri kütuseid (eelnenuile li-saks gaas, vesinik jt) osatakse ja, mis peamine, ka tahetakse kasutada tänasega võrreldes hoo-pis nutikamalt.

Kolm autot – kolm funktsiooniToon ühe näite. Kui täna on ühel perel näiteks kolm autot, siis üks neist on ehk mahtuniversaal,

13

autoOko

aasta pärast, nagu seda elektriautodest rääkides ajateljel paigutada tuleks.

Suurte hüpetega ühest põlvkonnast teiseHübriidid on kohal täna, elektriautogi on täna olemas, ent alles lapsekingades, nagu kunagi esimese põlvkonna Prius seda oli. Oi, kuidas sai see vaene autoke sõimata ja tutistada. Ent ome-ti kujunes sellest sõiduk, mida lihtsalt ei soeta-tud, vaid lausa kummardati. Ning kui teise põl-ve Prius välja tuli, oli asi juba veidi rohkem auto moodi. Rääkimata tänasest, kolmanda generat-siooni Priusest, mis on otse uhke ballikleidi sel-ga tõmmanud.

Prius on jõudnud juba kolmanda põlvkonnani ning aeg on oma tiibu laiemale laotada. Nimelt näitas Toyota Frankfurdi auto-show’l tervelt 7ko-halist mudelit Prius+, mis muidu on nagu tava-line Prius, ent millel näib olevat pakiluuk lahti unustatud ning sellele seinad külge kasvanud. Auto on kõrgem ja tagant oluliselt ruumikam,

andes võimaluse Toyota hübriididel uutesse seg mentidesse siseneda. Miks siis mitte kasuta-da ära Priuse kui hübriidimaailma vaieldamatu tähe eelisseisust?

igatahes on Toyota võtnud selge positsiooni, et lähiaastakümne teema on hübriidid ning need on neil ka aina laialdasemalt välja arendatud. Kui saabub aeg, mil elektriautod on vallutanud juba veerand maailma masinapargist, siis selleks ajaks on elektriauto Priustesse juba nii võimsalt sisse sulanud, et enam ei teagi, kas see on (tänu ben-siinimootorist generaatorile) pikendatud läbi-sõiduga elektriauto või pistikust laetav hübriid.

Aastaks 2015 toob Toyota kava kohaselt tu-rule kokku kümme uut hübriidi, nende hulgas nimetatud Prius+, pistiklaetava Priuse uuendu-se ning täiesti uue, juba neljanda põlve Priuse.

Toyotal on tagataskus neli aastakümmet hüb-riidide arendust ning nüüd, 21. sajandi teisel aas-takümnel on käes aeg, mil iga automudel iga-le inimesele ka hübriidina kättesaadavaks teha.

Urmas Oja

suurepärane ja parim variant, kui ka lihtsa väike-se bensiinimootoriga sõiduk, et poleks muret, et linnapiirist kaugemale ei jõua.

Praegu saadaval oleva Prius PHEVi autonoo-mia puhtalt elektri toel on umbes 25 km. Ent mida aeg edasi, seda rohkem saab hübriidide sümbioosis kaalu elektrimootor ning seda enam taandub sisepõlemismootor. Kuni selleni välja, ma loodan, et bensiinimootor tõesti ainult va-jadusel elektrimootorile lisavoolu genereerib ega ole mitte 1,4-liitrine neljasilindriline nagu näiteks Opel Amperal / Chevrolet Voltil, vaid miks mit-te mõni paarisilindriline tsiklimootor, mis kusa-gil autonurgas vaikselt põksub.

Täna saavad inimesed Priuseid ja Auris HSD-sid soetades teha tuleviku tarvis harjutusi. Liiku-da foori tagant hääletult kohalt, ent jõuda ka tei-se linna, mitte nagu puhtelektriautoga.

Kui juba Aurisest hübriidi pakutakse, küll jõuab järg ka Yariseni ning üleüldse kõikide mudelite-ni, sest selline trend on kogu autotööstuse argi-päev. Reaalne argipäev juba täna, mitte alles 20

Hübriidautod – rohelisem tulevik

14

Oko vesi

WC ei ole prügikast

Kui pudelivesi maailmas võidukäiku alus-tas, hakati seda üsna pea pidama kõige puhtamaks ja tervislikumaks janukus-

tutamise vahendiks. Samas kulutatakse vee pudelisse panemiseks,

eri maitsetega rikastamiseks, transportimiseks ja ladustamiseks hulganisti loodusressursse, sealhul-gas puhast ja eluks vajalikku vett ennast.

Pudelivesi pole keskkonnasäästlikAastas toodetakse umbes 200 miljardit veepu-delit. Kui need kõik ritta asetada, ulatuks pu-

delirodu 56 korda Kuule ja tagasi. Sellise hul-ga pudelivee tootmiseks ja transportimiseks kulutatakse tohutult ressursse. Keskkonna-säästlikkuse seisukohalt võib tuua välja kolm peamist aspekti:

* Naftakulu ja kasvuhoonegaasid – 200 miljardi liitri pudelivee pakendamiseks kulub umbkaudu 3,3 miljonit tonni plasti. Selle plast-massikoguse tootmiseks kulub omakorda 100 miljonit gallonit naftat. Sellise hulga nafta abil saaks terve aasta sõita 220 000 autot või küt-ta 560 000 majapidamist. Toodetava pudeli-

vee kogus aasta-aastalt kasvab. Lisaks otsese-le materjalikulule kulub fossiilseid kütuseid ka pudelivee tootmiseks ja transportimiseks. Li-saks kütusekulule tuleb arvestada ka kasvu-hoonegaasidega, mis vabanevad suurte pu-delivee koguste transpordil.

* Taaskasutus – plasti lagunemiseks kulub mitusada aastat, mistõttu on enamik maail-mas toodetud plasttooteid seni kusagil al-les. Tänaseks on plastjäätmeid nii palju, et maailma ookeani-des keerlevad tohu-

vad oma omaduste tõttu põhjustada ohtu, kah-justada tervist ja keskkonda.

Reovesi keldris on meie enda süüKanalisatsioonitorud on mõeldud selleks, et juh-tida ära vett, reovett ning tualettpaberit. Kõik muu tekitab kanalisatsioonitorustikus ummis-tusi – rasvad ning õlid muutuvad tahkeks ja näi-teks salvrätid tekitavad kanalisatsioonitorustik-ku tihke tropi.

Ummistused takistavad reovee edasivoolu to-rustikus ning seetõttu tungib reovesi välja kõige madalamatest kohtadest, nagu keldrid ja kaevud. Nii satubki reovesi kõnniteedele, sõiduteedele ning aedadesse. Ummistuste ning nende taga-järgede likvideerimine on kulukas ja aeganõudev.

Ummistust vallanda kuuma veegaKui WC juhtub ummistuma, siis esimese pääs-tevahendina võib WC-potti kallata kuuma vett ning kasutada kummist pumpa. Keemilised to-rupuhastajad on küll tõhusad, aga sisaldavad tih-ti väga mürgiseid kemikaale, mida ei ole alati või-

malik lõpuni veest välja puhastada. Neid väl-tides astute veel ühe sammukese puh-tama merevee ja randade nimel.

igal juhul on soovitatav kasutada kuuma vett, kui mingil põhjusel peate WC-potti viskama ras-vaseid toidujäätmeid.

WC-potti ei tohiks visata:Paber (köögipaber, pabertaskurätid)

Miks? Erinevalt WC-paberist köögipaber ega taskurätid vees ei lagune!

Selle asemel: niiske köögipaber ja pabertas-kurätid sobivad väga hästi biojäätmete kotti.Vannitoa olmeprügi (juuksekarvad, vatitikud, hügieenisidemed, meigieemalduspadjad, tam-poonid, kondoomid)Miks? Vees mittelahustuv prügi tekitab torusti-

Kraanivesi on tervislik ja säästlikVee tarbimine mõjutab oluliselt inimese tervist. tervisejuhid soovitavad juua vähemalt 1,5 liitrit vett päevas. Väga lihtne on haarata poeletilt just selles suuruses pudel. aga miks? See, et pudelivesi on kraaniveest tervislikum ja puhtam, on müüt.

Tallinna ja selle lähivaldade elanike ning ettevõtete reovett puhastavas Paljas-saare reoveepuhastusjaamas eraldatak-

se reoveest umbes 700–800 tonni prügi aastas. See tähendab, et ööpäevas viskavad Tallinnas ja selle lähistel elavad inimesed kanalisatsiooni kesk-miselt kaks tonni prügi ööpäevas.

Reoveest on aegade jooksul leitud ka diivaneid ja autorehve, mis on inimtegevuse tulemusena kanalisatsiooni sattunud.

Väldi prügi sattumist kanalisatsiooniTihti satub soovimatu prügi WC-potti harju-muslikust mõttest à la “mis see väike prügi ikka teeb…”. Kuid niimoodi mõtlevad paljud ja seetõt-tu on kanalisatsiooni sattunud prügihulk üüratu. Et sellest harjumusest vabaneda, oleks mõistlik paigaldada WCsse või vannituppa prügikast, et ei tekiks probleemi, kuhu prügi panna.

Mitte mingil juhul ei tohiks kanalisatsiooni sattuda ohtlikud jäätmed (nt aegunud ravimid, kemikaalid, happed, lahustid jne), sest need või-

See, et WC-pott ja prügikast on kaks eri asja, ei tohiks segadust teki-tada. Küll aga koheldakse WCd just nimelt prügikastina, kuhu suun-dub mitmesugust sodi (kohvipaks, supipärad, pabertaskurätt jms).

15

vesiOko

ku käänakutes trombe ja tammisid, millest te-kivad väga lihtsalt ummistused.Selle asemel: vannitoas võiks olla prügikast, nii ei teki probleemi, kuhu tekkiv prügi panna.Toidujäätmed (luud, rasv, kohvi- ja teepaks)

Miks? Rasv ja õli muutuvad torustikus tah-keks ning ummistavad selle pikapeale. Teele-hed paisuvad vees, kohvipuru vees ei lahus-tu, vaid ladestub torude käänakutes, luud te-kitavad tammi.

Selle asemel: söögitegemisel tekkinud õlil ning rasval lase jahtuda ja seejärel kogu

Kas oled järjekordset plastmassist veepudelit lahti korkides mõelnud sellele, et:

ühe liitri pudelivee tegemiseks kulub kaks liitrit vett

plasti lagunemine looduses võtab aega 400–1000 aastat

pudelivesi võib olla kuni 10 000 korda kraaniveest kallim

Paljassaare reoveepuhastusjaamPraegu puhastab Paljassaare reoveepuhastus-jaam ligikaudu 120 000 m³ reovett ööpäevas.

15. septembril avas AS Tallinna Vesi piduli-kult Biofiltri, mis on üks suuremaid investee-ringuid Läänemere puhtuse tagamiseks, mida Eestis viimastel aastatel on tehtud.

Biofilter on reoveepuhastuse protsessi li-sandunud uus puhastusetapp, mille tulemu-sena väheneb märgatavalt Läänemerre suu-buv lämmastikukoormus. See võimaldab ta-gada stabiilsuse kvaliteedinäitajate hoidmi-sel ning saavutamisel ka reovee lisandumisel ning annab seeläbi olulise panuse puhtamas-se looduskeskkonda.

tu suured plastprügi väljad. See tähendab pa-raku surma paljudele merelindudele ja -loo-madele ning kaladele, kes peavad plasti eks-likult toiduks.

* Looduslike ressursside vähenemine – pu-delivee tootmine mõjutab põhjaveetagavarasid mitmel pool maailmas.

Miks eelistada kraanivett pudeliveele?Eelmisest lõigust lähtuvalt on loomulikult esime-ne põhjus keskkonnasäästlikkus. Sellest vähem-tähtis pole säästlikkus rahalises mõttes. Arvuta-ge välja, kui palju te kulutate kuus/aastas pude-

livee peale. Selleks pole mingit vajadust, vähe-malt Tallinnas mitte.

Ei ole kaugeltki sada protsenti garanteeritud, et müügilolevad pudeliveed vastavad kõigile joo-givee nõuetele. Samas näiteks Tallinnas teosta-takse aasta jooksul tarbijate kraanidest ligi 3000 analüüsi, lisaks tehakse süvaanalüüse igakuiselt ning kord aastas süvakontroll, milles analüüsi-takse 60 eri parameetrit.

Lisaks võib plastpudeli materjalist vette lahus-tuda tervisele kahjulikke lisandeid (ftalaadid, bis-fenool A, antimon).

Pudelisse pandud vesi on üldjuhul põhjave-si, mistõttu sisaldab see pinnaveest märksa roh-kem pinnases olevaid mikroobe. Uuringud on tõestanud, et mikroobide paljunemist soodus-

tavad nii toasoojus kui ka allikavee pikk säilimis-aeg plastpudelis. Kui vees on hulgaliselt mikroo-be, ei saa seda vett pidada kvaliteetseks (samas ei ole need otseselt inimese tervisele ohtlikud).

Ligi 25% juhtudest on pudelites kraanivesi, sellisel juhul maksate te mõttetult villimise eest.

Tallinna kraanivesi on kvaliteetneVee kvaliteet on viimase kümne aastaga märki-misväärselt paranenud. Kui 2001. aastal vastas nõuetele vaid 61% proovidest, siis tänavu vas-tab esitatud nõuetele AS Tallinna Vee tarbija-te kraanidest võetud veeproovidest 99,5%. Alla 100% jääb näitaja põhjusel, et mõnel pool hal-vendab vee kvaliteeti torustik (raud, hägusus).

Veepuhastusjaamast väljuv vesi vastab 100% kõikidele kehtivatele normidele, selleks kontrol-litakse rohkem kui 70 keemilist ja mikrobioloo-gilist parameetrit.

Joogivee kvaliteedile saab lõpliku hinnangu anda üksnes põhjaliku keemilise ja mikrobioloo-gilise analüüsi alusel. Värvitu, lõhnatu ja heamait-seline joogivesi ei pruugi olla ohutu – paljude tok-siliste ainete lõhna- ja maitseläved asuvad palju kõrgemal nende tervisele ohtlikust piirsisaldusest.

Põhjaveel ja Ülemiste veepuhastusjaamas toodetud veel on erinev lõhn ja maitse. Ülemis-te vee spetsiifiline lõhn ja maitse tulenevad loo-dusliku orgaanilise aine sisaldusest, mis ei ole tervisele ohtlik.

Sissevoolukanal

Düüsid, düüside betoonplaat

ÕhutorustikVeejaotuse torustik

Filtrimass (polüstüreen-graanulite kiht paksusega 2,5 m)

Väljavoolukanal ja pesuveemahuti

Puhastusprotsessi sisenev vesi

Filtripesu vesi (suunatakse aerotankide algusesse)

Filtrikamber 158 m3

Pesuprotsess

Kas teadsid, et… merre juhitav puhastatud reovesi on puh-tam kui merevesi

kanalisatsioonitorustiku tõrgeteta tööks tu-leb seda aeg-ajalt hooldada. Põhiliselt kasu-tatakse selleks spetsiaalset survepesuautot. Torudesse lastakse tugeva survega vesi, see uhub välja torude sisepinnale kogunenud mustuse, nt rasvad ja liiva. Sellist survepesu tehakse reeglina kord kümne aasta jooksul.

Kui Tartu all lookleb ligikaudu 230 km kana-lisatsioonitorusid, siis Tallinna kanalivõrgu pikkus on veidi enam kui 1000 kilomeetrit.

see turvaliselt suletavasse anumasse ning vis-ka prügikasti. Kohvi- ja teepaks sobib suurepä-raselt komposti.Ohtlikud jäätmed (aegunud ravimid, kemikaalid)

Miks? Võivad oma omaduste tõttu põhjusta-da ohtu, kahjustada tervist või keskkonda. See-tõttu ei tohi neid juhtida kanalisatsiooni, panna neid koos muu prahiga prügikasti, põletada või neid loodusesse paigutada!

Selle asemel: Ohtlike jäätmete kogumispunk-tid on bensiinijaamades, aegunud ravimeid võ-tavad vastu apteegid.

Vallo Kruuser

Oliva Eco tooted:• ei sisalda mineraalõli• ei sisalda silikooni• ei sisalda parabeene

Saadaval apteekides.Leia meid Facebookis: Oliva-by-CCS-ECO

Oliva by CCS Eco on Rootsi nahahooldussari, mis pakub parimat võimalikku nahahooldust vähima võimaliku keskkonna-koormusega. Tooted sisaldavad orgaanilist oliiviõli ja teisiökosertifikaadiga koostisaineid. Oliva Eco tooted on sügavniisutava ja pehmendava toimega.

OLIVA ECO – looduslik tee iluni.

Oliiviõli kasulik toime

• Oliiviõli sisaldab rikkalikult E-vitamiini, mis on looduslik antioksüdant, hoiab ära vabade radikaalide tekke ja kaitseb nahka vananemise eest.

• Oliiviõli sisaldab vajalikke oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad kaasa naharakkude uuenemisele.

• Oliiviõlil on ainulaadne võime imenduda nahka aeglaselt, niisutada sügavuti ja tagada pikaajaline niiskustasakaalu säilimine. See aitab ka väga kuival nahal kiiresti tagasi saada oma pehmuse, elastsuse ja sära.

Orgaaniline kosmeetika on nahale parim!Kui hoolitsed oma naha eest parimal looduslikul viisil, siis aitad kaitsta ka meie ökosüsteemi.