Kui minu laps ei räägi?

Valgamaa Rajaleidja Keskus

logopeed Carmen Kruška

Kõnepuue

Võib olla: kaasasündinud; püsiv, muutuvesmane ehk primaaranekaasnev ehk sekundaarne

• Suulise kõne puuded (hääldamine, hääle voolavus jne ei vasta normile)

• Kuulmispuudega, nägemispuudega, liikumispuudega isiku kõne; vaimupuudega laste kõne, õpiraskustega laste kõne

• Autistide ja autistlike joontega inimeste kõne, mutism(totaalne, valikuline)

• Düsleksia / lugemispuue, -raskusDüsgrafia /kirjutamispuue, -raskus

Näide:Kaks rühmakaaslast mängivad koos.

Äkki ütleb üks poiss teisele:

„Vaata, Siilitädi tuleb!” ning hõikab üle rühma: „Tele, Siilitädi!”

Mängukaaslane vaatab sõbrale arusaamatult otsa ning ütleb rõhutatult:

„Ta ei ole mingi siilitädi, ta on Siiritädi.”

I Häälduspuue ehk vaeghääldus

Kõnehäälikud ja üksikhäälikud ja/või sõna silbistruktuur ja välde ei vasta kõnenormile.

Laps• Eristab õiget-valet hääldamist/ei häälda ise häälikuid

õigesti / ei rakenda fonoloogilist reeglisüsteemi• Hääliku motoorsele realiseerimisele (nt laps moonutab

r-häälikut) lisanduvad fonoloogilisele puudele omased jooned (asendab k-hääliku täielikult t-ga).

Häälduspuuete liigituspõhjuste järgi avaldumisvormi järgi

1. Motoorsed ja sensoorsed 2. Tsentraalsed või perifeersed3. Orgaanilised ja

funktsionaalsed

I. Silbistruktuuri puuded

• 1.1. silpide ärajätmine• 1.2. silpide ringipaigutamine• 1.3. silpide juurdelisamineII. Vältepuuded

• 2.1. Sõnavälte muutused• 2.1. Vältekandja

ringipaigutamine• 2.3. SkandeerimineIII. Häälikustruktuuri puuded

3.1. Häälikute ärajätmised, juurdelisamised,

ringipaigutamised, asendamised, segistamised, moonutamised

Näited avaldumisvormi järgi:

I• lusi pro lusikas, pii pro piima; suu-sat• kolane pro kollane, sellik pro seelik• atas pro ratas;• püssid pro püksid• arvut pro arvuti• ato pro auto, keit pro kleit

• n↔m nina pro mina, mimi pro nimi;• r↔l latas pro ratas, ramp pro lamp; • k↔t kigu pro tigu, tiisu pro kiisu).

II Häälduspuue : Düslaalia… on häälduspuue, kus vaeghääldus

haarab ühte-kahte häälikut või sarnaste häälikute gruppi avaldub ainult häälikute ebaõige hääldusena

• Kuulmine ja hääldusaparaat on korras• Muudes kõne komponentides kõrvalekalded puuduvad.

Võib olla mehhaaniline/funktsionaalne

Häälduslikult keerulised häälikud janende hääldusvead eesti keeles

SigmatismKapatsismÕ-häälikRotatsism

III Müofunktsionaalsed puuded

Kahjustatud on eksta –ja intraoraalse lihastoonusAvaldumine:1. artikulatsioonipuue (interdentaalne sigmatism)2. keeletipuhäälikute üldine addentaalsus ja/või 3. vale neelamismuster (keelepressi fenomen)Põhjused:• Vale ninahingamine, sõrmelutsimine,

küüntenärimine• Näoskeleti anomaaliad: hammaste-lõualuu süsteemi

anomaaliad, keele patoloogilised muutused, huulteanomaaliad

• Esineb düsartria, vahel kogeluse, häälepuude korral

Näide

Näiteks uvulaarse r-i puhul, mis on tingitud keelekida lühidusest, tuleb pöörduda esmalt hamba-lõualuukirurgi poole, kes probleemi kõrvaldab.

Alles seejärel on võimalik alustadalogopeedilist tööd r-i õige häälduse kujundamiseks.

Eakohane vaeghääldus võikõne foneetilise struktuuri puue?

• Tuleb jälgida häälduse omandamise vanusenorme, analüüsida tehtud veatüüpe ning vigade hulka.

• Eakohane vaeghääldus möödub hääldusvilumuste paranedes iseenesest.

• Häälduspuude puhul on vajalik logopeedilinesekkumine.

IV Düsartria

Muutused kõne motoorikas

On väljenduspuue, mis on tingitudKNS orgaanilisest kahjustusest lihastalitluse häired

söömisraskusedneelamisraskused

Häiritud

- Kõnelihaste toonus, jõud, koordinatsioon- Kõneliigutuste sooritamine: kiirus, tugevus, täpsus- Kõnehingamine, fonatsioon, - Kõnest arusaadavus ja kõne mõistetavus

V Keelelise arengu puuded: Alakõne(I,II,III aste)

Tuleneb mingist muust esmasest arengupuudest.

• Kõne ei vasta eakohase arenguga lapse kõnele • Kõne areng on ebaühtlane.• Raskused rääkida kujutluste alusel• Avaldub hääldamises, sõnavaras ja grammatikas.• Kõne on kuulajale raskesti mõistetev

NB! Alakõnet, sh SKAP-d, ei saa diagnoosidausaldusväärselt enne 3. eluaastat.

Näide tekstiloomeoskusest(alakõne III aste)

7-aastane poiss, sekundaarne alakõne, III aste, vahendamata tekstiloome 5-osalise pildiseeria alusel:

Palli veeretasid. otsustasid teha ühe lumememme. ja siis otsustasidki teha. ja tegidki. (...). siis veeretasid aga neil oli peaaegu valmis. tüdruk otsustas et torm puhub selle ära ja siis puhuski torm. ja siis oli lumememm katki. (...) siis oli kõik katki.

VI Keelelise arengu puue:Kõne arengu hilistus ehk peetus

On hinnang kõne arengu tempoleVõib märgata juba imikueas, s.t enne 3.a.

NB! VÕIB olla kõne arengu hilistumine, kui 2-aastasel lapsel• fraasid (2-sõnalised lausungid) kõnes puuduvad• sõnavaras on alla 20 sõna• spontaanne matkimine on vähene• kiitusele/laitusele ei reageeri adekvaatselt

Põhjuseks:-iseäralik (või ebapiisav) kõnekeskkond-piiratud suhtlemisvõimalused (haiglas jne)-geneetiliselt hilisem ajupoolkerade tööjaotuse kujunemine

ALAKÕNE/ KAP?Ohutegurid 1)

• Kanooniline lalin hilineb (avaldub vanuses 10–12 kuud)Lalin puudub 12-kuuselt

• Lapse tunnetustegevuse areng (kaemuslik-praktiline mõtlemine) ning esemeline tegevus ei ole eakohane.Probleemid on nii kõne mõistmisel kui loomes. Kommunikatsiooniakte on vähe

• Laps kasutab sõnu ja mitteverbaalseid vahendeid (žestid+vokalisatsioonid) harva

• žestide (osutamine, lehvitamine) puudumine 12-• ja sõnade puudumine 18-kuuselt

ALAKÕNE/ KAP?Ohutegurid 2):

• Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite ülekaal verbaalsetega võrreldes.

• Sõnade silbistruktuuris:

- lahtised silbid (pii pro piim; maa pro maasikas) - 2-silbilised sarnastest lahtistest silpidest

koosnevad lalinsõnad (nt titi, papa)- erinevaid konsonante on vähe (nt domineerib k) ja

puuduvad konsonantühendid.

3-a KAP-ga laste sõnade silbistruktuur vastab 2-a-le

Kuidas aidata? : Alakõne I

Täiskasvanu kõne sisaldab lapse baassõnavara, 2–4-sõnalised lausungeid.Aeglane kõnetempo, kordamine, intonatsioon, žestid

• Kõne mõistmise kontrollimine: laps teeb, toob vms.Tegevuse tõlkimine: kommenteerimineProvotseerimine – Nt: Kas emme tuli? Ei, issi tuli!

Valikvastuse andmine – laps kordab Nt: Kas satahad autot või maja? (autot).Elliptilise või agrammatilise lausungi täiendamine: Nt: L: Ato! T: Auto. Miku tahab autot.

Vigade modelleeriv parandamine. nt: L: Mõmmi tudub. T: Jah, mõmmi tudub. Aga jänku jookseb.

Kuidas aidata? Alakõne IILause koostamine kellegi tegevuse alusel.

Nt koos pannakse mõmmi magama. Täiskasvanu: Kes magab? Mida mõmmi teeb? (abi: semantiline v erifitseerimine: Kas mõmmi sööb?)

Analoogialausete moodustamine. Nt täiskasvanul on käes mängukoer, lapsel - kass. Loomad söövad mängult.Täiskasvanu: Koer sööb konti. Laps: Kass sööb kala.

Kuidas aidata? Alakõne III

• Eri tüüpi tekstide mõistmis- ja loomeoskusekujundamine ning nende oskuste rakendaminesuhtlemisel ja tunnetustegevuses, sh õpitegevuses.

• Lapse suunamine ja toetamine oma tegevuse/käitumiseverbaliseerimisel nii vahetult selle toimumise ajal või hiljem meenutades. Selline tegevus eeldab täiskasvanu ja lapse ühiseid kogemusi.

NB! Kõnearendus on efektiivne, kui laps produtseerib ise õpitavat keelendit korduvalt võimalikult loomulikus situatsioonis.Keelendi passiivne tajumine, reprodutseerimine ja/või kasutamine keelelistes ülesannetes analoogiaalusel ei taga selle rakendamist suhtlemisel.

VII Keelelise arengu puuded :SPETSIIFILINE KÕNE ARENGU PUUE4-a Piia :

Ema sõnul ei hakanud Piia kaua rääkima, kõne hakkasarenema alles vanuses 2.6. Alguses rääkis laps väga ebaselgelt. Võõrastel on temast ka praegu raske arusaada. Lapsel on nagu idee, millest ta tahab rääkida,kõne on voolav, kuid tundub, nagu laps räägiks no omas keeles. Lausungid on kõnes äratuntavad intonatsioonialusel. Laps ise oma kõne ebaselgust ei teadvusta, kuidlasteaias jääb ühismangudes sageli kõrvaltvaatajaks, sestei suuda teistega võrdvaarselt suhelda. Laps saab emasõnul argisituatsioonides aru, mida talle öeldakse. Kõne mõistmine on võrreldes lapse väljendusoskusega hea. Kodus mängib meelsasti rollimänge.

SKAP

Õpetaja kirjeldab last: Laps kipub teisi lööma, kui talle mõni asi ei meeldi. Ei suuda reeglitest mängus kinni pidada, õpetaja korraldustele ei reageeri. Puudub empaatiavõime ja oskus teistega arvestada. Puudub enesekontrollioskus.Palub vabandust, kordab lauset: Ei tohi lüüa. Kuid kõik kordub, st käitub vastupidiselt. Käitumine on ettearvamatu. Teised hakkavad narrima, jäljendama. Emotsioonid vahelduvad kiiresti, sageli nutab ja naerab korraga, ei suuda jaotada thlp mitmele tegevusele.

• Vaimne areng eakohane. • Kõne: alakõne II aste. • Peamine probleem: kõne mõistmine.

NB! Sensoorne alaalik …

Soovib suhelda, kasutavad žeste ja miimikatIlmuvad lalinsõnad, emotsionaalsed hüüatused, misei ole situatsiooniga seotudEsimesed fraasid ilmuvad umbes 4. eluaastalKõne on raskesti mõistetav, avalduvad häälik- ja silbistruktuuripuuded, laps nagu otsib sõna sobivathääldust. Kõne on tugevasti agrammatilineavaldub ehholaalia ehk kajakõneKõne on kõne voolavamSõnaleidmis- ja lauseloomeraskused; kõrgenenud kõneline aktiivsus;kaasneb tähelepanu puudulikkusteiste inimeste kõne suhtes ja ei kontrolli oma kõnet

Näide kõnest: sensoorne alaalia

Näide: • T: Miks on linnul pesa vaja? L: Muneid, siis linnud

kuulavad. • Tahab näidata oma plaastriga näppu – raamatu terav

leht vigastas sõrme. L: Praegust sain raamatut haiget. • T: Mis lillega juhtub, kui ei kasta? L: Siis kasvab

suureks. • Pildi kirjeldus. L: Annab lindude süüa. Tuvid annavad

süüa. Lind teeb ninaga. • Nt T: Kus koolis sa käid? L: Tommi käib minu koolis,

sest ma näen teda iga päev koridoris, aga meil on erinevad õpetajad ja mulle meeldib matemaatika, aga Tommile meeldib lugemine.

Ohutegurid 1)

• Kõne areng hilistub 1.-3. a.• Lalin puudub või on vaene 1.a. vanuselt• Esimesed sõnad ilmuvad eakohaselt (umbes 1-a)• Fraasid puuduvad 2.a., kõnes on 10–30 sõna

Laps ei õpi sõnu kombineerimaLisanduvad peamiselt 1–2-silbilised lalinsõnad(sh nt häälitsusi väljendavad);

• 2-silbilised lahtise silbiga lõppevad sõnad kuni 5. eluaastani, nt lala pro jalad; lusi pro lusikas.

• (lalin)sõna+žesti ja vokalisatsiooni+žesti või ka ainult žeste kasutab 2.–3. a. (ja ka hiljem)

Ohutegurid 2)

• Samal häälikul mitu asendushäälikut: L, N > R

• Mitmesõnalised lausungid, pseudosõnad ja –süntagmad 3.–4.a.

• Lausungid agrammatilised : nt tita pii pro tita joob piima; lapse õue pro lapsed lähevad õue; onu latta proonu sõidab rattaga

• Elliptilised lausungid ka veel koolieelses eas, jäetakse ära taga-, side-, asesõnu, aga ka obligatoorseid lauseliikmeid. Liitlausungeid peaaegu ei kasutata

Ohutegurid 3)

• Silbistruktuurivead on väga püsiva loomuga –pikemate sõnade hääldamisel avalduvad need ka koolieas.

• Uusi sõnu omandatakse aeglasemalt, hääldusvead on ebapüsivad, lugemisoskus on puudulik, isoleeritud häälikute hääldamine on raske

• Tegusõna puudub (fraasis paus, täitesõna, žest või universaalne tegusõna (nt teeb))

• Sõnavara kasv ei avalda lauseloomeoskuse arengule otsest positiivset mõju

• Kõige raskem on hääldada teisevältelisi sõnu.

Näited: SKAP veatüübid

- ilma mütsiga;vanaema teeb lõngata riide pro vanaema koob ; Kellel on pikad kõrvad? Jänku.;

– joonista pro joonistab; jalgi, jalge, jalga pro jalgu;- iim pro piim, poss pro poiss;-orva pro orav, loen pro nõel;-serbra pro sebra, trumn pro trumm;-k↔t; taru pro karu, kibu pro tibu.

• Näide: T: Mis pildil toimub? L: Auh. Kelkkuta. Kass.

• T: Kes need on? L: Poiss. Tütt (tüdruk). Kutt (kutsu).

• T: Mis lastega juhtus? L: Lapsi kukku ma. (Lapsedkukkusid maha.)

Pragmaatika

… on keele kasutamine ja mõistmine vastavalt situatsioonile

NB! Iseloomulik oskamatus partneriga arvestada

• Paljusõnalisus, ütluste liiasus• Vastused detailsed või konkreetsed• Verbaalse töömälu maht on piiratud.

• Sidusa kõne (teksti ja dialoogirepliikide) mõistmise probleemi esineb vähem

Esineb ka aspergeri sündroomiga ja aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel

Semantilis-pragmaatilise keelepuude tunnusedSõnaleidmisraskused (sõna meenutamisega):Neologismid (uudissõnad): nt vehi pro luud; munahoidja

pro linnu pesa

Kirjeldused: nt need vaatavad titad üle pro lutt

Asendused (sõna kõlalt sarnane): nt piibulill pro piibeleht

Asesõnad domineerivad

NB! Hääldamise planeerimine/kontrollimineLauseloome, grammatilised vormid Ütluse tähendus ja mõte

Näide: pragmaatikapuue

• L: Ma tean! See on ... ta on nagu porgand ...,

ta on jääst tükkidest tehtud ja ta on ... ja seeon jääpurikas. (nimetab pilti või eset, kuid ei suuda sama sõna aktualiseeridavestlussituatsioonis).

• T:Kes sul veel kodus on? L(7.7a.): Riina ja Neti.

• T: Kas sa oled kala söönud? L: Kala? Sa tead ju, ma ei joo piima.

• T: Kus nad mängisid palli? L: Maa peal. Ja nadläksid sinna tiigi äärde ja viskasid palli ja koer pani oma käpad vette.

NB! Normaalse kommunikatsiooni puudumisest tuleneb lapsel… Kõnepuue käitumisraskused Puudulik suhtlemisoskus alakõne ja

käitumisraskused.Kõnepuudele lisandub pragmaatikapuue? (laps keeldub suhtlemast, väldib suhtlussituatsioone, läheb „lukku“) Kõnetakistused, kogelus

• Suhtlemine kõnepuudega inimesega/lapsega on raskendatud

• Kahjustatud infovahetus, suhtlustasandid ja suhtedVaja aega, kannatlikkust, rohkem tähelepanu, kohandumist, suhtlemisviisi- ja vahendite muutmist

Vanemate/õpetajate suhtumine ja teadlikkus?

Puuduliku info tõttu võib kujuneda

• vale suhtumine – rumal, laisk, võimetu;• valed tunded - kaastunne, häbenemine• valed reaktsioonid – üleliigne nõudlikkus,

eitamine jne.

TÄNAN!

Loe lisaks:

• Kõne- ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel. Marika Padrik, Merit Hallap. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2013.

• www.tyk.ee