Tuumlri Guumlmnaasium

Uurimistoumlouml

MEEDIA- UUE AJA VOtildeIMALUSED KOOLIELUS

Koostajad Andra Aedma

Taaniel Stoitšev

Juhendaja Laine Aluoja

Tuumlri 2010

2

SISUKORD

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS 6

11 Internet ja tema votildeimalused 6

111 Mis on internet 6

112 Interneti pakutavad teenused 6

113 WWW programmid WWW lehitsejad 8

114 Interneti otsingusuumlsteemid 9

115 Veebileht 10

2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES 12

21 Infotehnoloogia olemus 12

22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest 13

221 Arvuti 13

222 Puutetundlik tahvel 13

223 Esitlusmikser 14

224 Dokumendikaamera 14

225 Grafoprojektor 15

226 Dataprojektor 15

23 Otildepitarkvara 16

3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS 20

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS 22

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE 23

51 Konservatiivsed otildepetajad 23

52 Tundide uumlksluisus 23

521 Multimeediavahendid videokonverentsid 23

53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel 25

54 Koolikiusamine 27

55 Koolitundi segavad faktorid 28

56 eKooli puudused 28

3

57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed 30

6 INTERVJUU 32

KOKKUVOtildeTE 35

KASUTATUD KIRJANDUS 37

LISA1 39

1 Kuumlsitluste analuumluumls 39

11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls 39

12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls 46

LISA 2 50

ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised 50

11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele 50

12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele 53

4

SISSEJUHATUS

Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-

gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses

tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate

tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse

Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks

Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel

Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-

isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-

tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls

jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid

Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele

(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi

neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-

lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-

matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-

musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes

tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-

seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-

valdkonnas

Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis

motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud

ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-

dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas

5

Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat

Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti

keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes

toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada

6

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS

11 Internet ja tema votildeimalused

111 Mis on internet

Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-

toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel

telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame

laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende

uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)

112 Interneti pakutavad teenused

Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud

komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus

kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid

Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-

damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad

teemasid selgitada

Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused

Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia

faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

2

SISUKORD

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS 6

11 Internet ja tema votildeimalused 6

111 Mis on internet 6

112 Interneti pakutavad teenused 6

113 WWW programmid WWW lehitsejad 8

114 Interneti otsingusuumlsteemid 9

115 Veebileht 10

2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES 12

21 Infotehnoloogia olemus 12

22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest 13

221 Arvuti 13

222 Puutetundlik tahvel 13

223 Esitlusmikser 14

224 Dokumendikaamera 14

225 Grafoprojektor 15

226 Dataprojektor 15

23 Otildepitarkvara 16

3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS 20

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS 22

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE 23

51 Konservatiivsed otildepetajad 23

52 Tundide uumlksluisus 23

521 Multimeediavahendid videokonverentsid 23

53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel 25

54 Koolikiusamine 27

55 Koolitundi segavad faktorid 28

56 eKooli puudused 28

3

57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed 30

6 INTERVJUU 32

KOKKUVOtildeTE 35

KASUTATUD KIRJANDUS 37

LISA1 39

1 Kuumlsitluste analuumluumls 39

11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls 39

12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls 46

LISA 2 50

ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised 50

11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele 50

12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele 53

4

SISSEJUHATUS

Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-

gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses

tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate

tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse

Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks

Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel

Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-

isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-

tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls

jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid

Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele

(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi

neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-

lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-

matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-

musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes

tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-

seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-

valdkonnas

Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis

motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud

ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-

dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas

5

Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat

Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti

keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes

toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada

6

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS

11 Internet ja tema votildeimalused

111 Mis on internet

Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-

toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel

telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame

laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende

uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)

112 Interneti pakutavad teenused

Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud

komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus

kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid

Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-

damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad

teemasid selgitada

Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused

Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia

faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

3

57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed 30

6 INTERVJUU 32

KOKKUVOtildeTE 35

KASUTATUD KIRJANDUS 37

LISA1 39

1 Kuumlsitluste analuumluumls 39

11 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepilaste kuumlsitluse analuumluumls 39

12 ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo otildepetajate kuumlsitluse analuumluumls 46

LISA 2 50

ldquoMeedia- uue aja votildeimalusedrdquo kuumlsitluste naumlidised 50

11 Naumlide kuumlsitlusest otildepilastele 50

12 Naumlide kuumlsitlusest otildepetajatele 53

4

SISSEJUHATUS

Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-

gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses

tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate

tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse

Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks

Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel

Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-

isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-

tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls

jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid

Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele

(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi

neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-

lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-

matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-

musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes

tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-

seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-

valdkonnas

Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis

motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud

ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-

dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas

5

Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat

Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti

keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes

toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada

6

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS

11 Internet ja tema votildeimalused

111 Mis on internet

Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-

toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel

telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame

laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende

uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)

112 Interneti pakutavad teenused

Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud

komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus

kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid

Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-

damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad

teemasid selgitada

Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused

Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia

faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

4

SISSEJUHATUS

Antud toumlouml on valminud osutamaks taumlhelepanu infotehnoloogiliste vahendite positiivsetele ja ne-

gatiivsetele motildejudele koolides Uurimustoumlouml teema on valitud et suurendada teadlikust seoses

tehnoloogia kiire arenguga ning teha ka jaumlreldusi ja analuumluumlsida inimeste valmisolekut erinevate

tehnoloogiliste muutuste sisse viimiseks otildeppetegevusse

Kaumlesolev uurimistoumlouml jaguneb kaheks osaks teoreetiliseks ja praktiliseks

Uurimistoumlouml teoreetilises osas antakse uumllevaade teema Meedia- uue aja votildeimalsed kaumlsitlemisel

Raumlaumlgitakse Interneti ajaloost tutvustakse selle laiahaardelisi votildeimalusi ning tuuakse vaumllja kool-

isiseste ja individuaalsete otildeppemeetodite kasutusaspekte ja muud Uurimistoumloumlga otsitakse vas-

tuseid ning erinevatest kirjandusteostest Interneti veebisaitidelt ja muudest vaumlljaannetest Toumloumls

jotildeutakse vastusteni mis antud ajahetkel kotildeige efektiivsemad ja samas ka reaalsemad oleksid

Uurimuse praktilises osas viiakse laumlbi veebipotildehine kuumlsitlus otildepilastele ja otildepetajatele

(httpwwwwixcommeediaabi) Otildepilastele suunatud kuumlsitluses uuritakse otildeppurite arvamusi

neljast vanuseastmest laumlhtudes 1-3 klasside otildepilased 4-6 klasside otildepilased 7-9 klassi otildepi-

lased ning 10-12 klasside otildepilased Vanuseastmed on valitud ealisi iseaumlrasusi ja otildepilaste maail-

matunnetuse oskust arvesse votildettes saamaks parimat tagasisidet erineva vanusega noorte arva-

musest Teine kuumlsimustik on suunatud noori juhendavatele otildepetajatele Kuna otildepetaja on isik kes

tehnoloogia osataumlhtsusega otildeppetoumloumls enim kohanema peab ja oma harjumusi muutma ning seni-

seid otildepetamismeetodeid uumlmber hindama siis on motildeistlik teada ka nende arvamus antud teema-

valdkonnas

Peale kuumlsitluste laumlbiviimise ja nende analuumluumlsi korraldatakse uurimistoumloumld laumlbiviidud koolis

motildenede aktiivselt uuenduslike infotehnoloogia vahenditega kaasa laumlinud otildepetajaga intervjuud

ning uuritakse nende arvamust ja suhtumist teemasse sealjuures ka taumlhelepanekuid noorte otildepie-

dukuse ja teemadest arusaamise valdkonnas

5

Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat

Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti

keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes

toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada

6

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS

11 Internet ja tema votildeimalused

111 Mis on internet

Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-

toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel

telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame

laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende

uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)

112 Interneti pakutavad teenused

Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud

komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus

kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid

Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-

damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad

teemasid selgitada

Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused

Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia

faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

5

Uurimisoumlouml laumlbiviimisel soovitakse taumlnada abi eest juhendajat ja seejuures ka uumlhte intervjueeritavat

Laine Aluoja intervjuu andnud otildepetajat Merike Nurgest kotildeiki tublisid kuumlsitluste taumlitjaid eesti

keele otildepetajat Aili Meierit vormistuse potildehitotildedede selgitamise eest Kristel Vahtrat ning kotildeiki kes

toetasid ja abistasid uurimust teemal Meedia- uue aja votildeimalused laumlbi viia ja vormistada

6

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS

11 Internet ja tema votildeimalused

111 Mis on internet

Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-

toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel

telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame

laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende

uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)

112 Interneti pakutavad teenused

Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud

komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus

kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid

Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-

damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad

teemasid selgitada

Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused

Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia

faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

6

1 TUTVUSTUS PRAEGUSEST UUE MEEDIA VOtildeIMALUSTEST OtildePPETOumlOumlS

11 Internet ja tema votildeimalused

111 Mis on internet

Internet on votilderkude votilderk Loomulikult peame siin silmas arvutivotilderke Neid arvutivotilderke mis kon-

toris arvuteid omavahel uumlhendavad tuntakse kohtvotilderkude nime all Kui kohtvotildergud omavahel

telefoniliinide valguskaablite votildei raadiolainete- saelhulgas satelliitside- kaudu uumlhendada saame

laivotildergu Internet ongi laivotilderk mis seob hulga kohtvotilderke kasutades nende

uumlhendamiseks kotildeikvotildeimalikke motildeeldavaid tehnilisi lahendusi (Martens 19961)

112 Interneti pakutavad teenused

Internetti votildeiks votilderrelda maailma suurima kaubamajaga See uumllemaailmselt lotildeimitud

komplektne tervik pakub aumlaumlrmiselt palju erinevaid teenuseid tooteid mida igapaumlevaelus

kasutada Paljud Internetis pakutavad teenused on tasuta on ka palju tasulisi teenuseid

Teenuste kasutamine sotildeltub suuresti inimese huvialadest ja vajadustest Otildeppetoumloumls eden-

damiseks on Internetist saadaval palju erinevaid programme ja veebilehti mis aitavad

teemasid selgitada

Tuntuimad ning kasutatavaimad on jaumlrgmised Interneti teenused

Elektronpost (e-mail) votildeimaldab saata elektronkujul teksti dokumente multimeedia

faile ja muud aumlaumlretult kiiresti uumlkskotildeik millisesse maailma paika

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

7

WWW (World-Wide Web) votildeimaldab alla laadida votildergust dokumente mis sisalda-

vad lisaks tekstile veel pilte video- ja audiomaterjale E-posti kotilderval peetakse seda uumlheks

enim kasutatavaks teenuseks

Usenet (newsgroups uudisegrupid) votildeimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada

sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel

FTP (File Transfer Protocol) votildeimaldab edastada faile uumlhest arvutist teise

Telnet votildeimaldab siseneda uumlle votildergu teise arvutisse ning toumloumltada seal

Gopher votildeimaldab saada menuumluumlsuumlsteemide kaudu votildergust mitmesuguseid tekstima-

terjale

Archie otsib teatud maumlrksotildena jaumlrgi dokumente uumlle kotildeikide maailma tuntuimate FTP-

arhiivide

Kotildeik need teenused toumloumltavad potildehimotildetteliselt samamoodi sotildeltumata sellest kas arvuti

paikneb kotildervaltoas votildei teisel kontinendil Vahe votildeib motildenikord olla ainult kiiruses ning

seda juhul kui liinid on hotildeivatud

Peale uumllal toodute on Internetis veel palju lisavotildeimalusi Naumliteks saab vaadata kas mingi

server on uumlleval kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud saab esitada paumlrin-

guid IP-aadresside ja domeenide jaumlrgi nimeserveritele see taumlhendab vaadata millised ar-

vutid on votildergus olemas vestelda teise kasutajaga votildei koguni maumlngida uumlle votildergu

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng2htm (17022010)]

8

113 WWW programmid WWW lehitsejad

1) WWW

WWW kujutab endast uumlhtset globaalset infosuumlsteemi mille moodustavad maailma palju-

des arvutites paiknevad andmed mis on kaumlttesaadavad kotildeikidele soovijatele

Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal toumloumltab andmeid haldav spet-

siaalne tarkvara

WWW all kaumlttesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) kee-

les vormistatud dokumentidena need votildeivad sisaldada laumlbisegi teksti pilte heli- ja

videolotildeike seega potildehimotildetteliselt kotildeiki arvutites esitatavaid andmetuumluumlpe

WWW suurimaks omapaumlraks ongi huumlpertekst - mingi lehekuumllje suvalised osad (lause

teatavad sotildenad pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele lehekuumlljele olenemata sellest

kas viidatav materjal paikneb samas serveris votildei teiselpool maakera

Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka kasutaja ise le-

hekuumlljed votildeivad sisaldada lahtreid kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste See votildei-

maldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid suumlsteeme naumliteks otsida midagi

maumlrksotildena jaumlrgi taumlita veebipotildehiselt kuumlsitlusi WWW all kaumlttesaadavaid lehekuumllgi votildei

nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekuumllgedeks (homepage) WWW on esimene

Interneti teenus mis toumloumltati vaumllja spetsiaalselt graafilise toumloumlkeskkonna jaoks

WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText

Markup Language) milles on kotildeik WWW all kaumlttesaadavad materjalid (lehekuumlljed) kirju-

tatud Sellele viitab faililaiend html votildei htm Igal dokumendil on WWWs oma aadress

ehk URL (Uniform Resource Locator) mille potildehjal leiab suumlsteem dokumendi uumlkskotildeik

kust maailma osast uumlles Seda muidugi juhul kui selline dokument leidub ning sideliinid

selleni toimivad vastasel korral kuvatakse veateade Tuumluumlpilise HTML dokumendi URL

9

naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi

edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW

serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-

vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta

mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris

ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka

maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele

WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes

Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks

temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas

aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks

piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]

2) WWW lehitsejad

WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud

masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW

browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-

vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on

Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]

114 Interneti otsingusuumlsteemid

WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles

panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma

9

naumleb vaumllja kujul httparvutipiirkondportkataloogfailhtml kus http taumlhistab dokumendi

edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol) arvutipiirkond WWW

serveri nime (votildeib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutata-

vat pordi numbrit Vaikimisi kasutab http porti 80 sel juhul votildeib selle URList aumlra jaumltta

mida tavaliselt tehaksegi Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris

ning failhtml kuvatav fail selles alamkataloogis Vahel votildeib kataloogitee sisaldada ka

maumlrke Naumliteks maumlrgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule lehekuumlljele

WWW alla votildeivad kodulehekuumllgi uumlles panna kotildeik kel on kasutaja ehk account motildenes

Interneti arvutis mis toimib WWW serverina Uumlldisemalt - WWW all esitatu ainsateks

temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia On kodulehekuumllg kord kusagil maailmas

aga puumlsti pandud siis saavad seda vaadata kotildeik Interneti kasutajad uumlle maailma ainsaks

piiravaks teguriks votildeib olla ainult sideliinide kiirus

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm(18022010)]

2) WWW lehitsejad

WWW all kaumlttesaadavaid HTMLis kirjutatud lehekuumllgi votildeimaldavad Internetti uumlhendatud

masinatest naumlha spetsiaalsed programmid mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW

browsers) Nende potildehieesmaumlrk on siirdada ning kuvada WWW lehekuumllgi millele lisandu-

vad sageli ka mitmed lisavotildeimalused ning mugavused Tuntuimad WWW brauserid on

Internet Explorer Mozilla Firefox Lynx Safari ja Opera

[httpwwwgeouteekartoolainedloeng3htm (18022010)]

114 Interneti otsingusuumlsteemid

WWW on samasugune hajussuumlsteem nagu kogu Internetki kuhu iga huviline saab uumlles

panna suvalist teemat kajastavat infot Seega on vajaliku info leidmine uumlle kogu maailma

10

(taumlpsemini uumlle kotildeikide WWW lehekuumllgede) sageli uumllimalt komplitseeritud kuna uumlldisest

infouputusest tingituna ei leia tihti konkreetsele teemale vastavat kodulehekuumllge uumlles

Eeltoodu hotildelbustamiseks on Internetis koostatud spetsiaalsed otsisuumlsteemid (search en-

gines) mille uumllesandeks on info otsimine etteantud maumlrksotildenade potildehjal Enamik otsisuumls-

teeme on oma uumllesehituselt potildehimotildetteliselt sarnased Nad kujutavad endast tohutut Inter-

neti kodulehekuumllgede kataloogi mis sisaldab viiteid lehekuumllgedele endile ning lehekuumlljel

paiknevaid olulisemaid maumlrksotildenu Enamik otsisuumlsteeme ei piirdu WWW lehekuumllgede

pealkirjadega vaid vaatab ka nende sisu Lisaks sellele hotildelmavad paljud neist lisaks

kodulehekuumllgedele ka olulisemaid uudisegruppe koos neis ilmunud artiklitega mille

sisudes saab otsida samamoodi kui WWW lehekuumllgedes

Tuntumad otsingusuumlsteemid on Google Bing Alta Vista Lycos Webcrawler Yahoo Ex-

cite ja Neti [httpwwwgeouteekartoolainedloeng5htm(26022010)]

115 Veebileht

Veebileht on veebis (veebisaidil) asuv dokument Sisu (pildid tekst huumlpertekstlingid

video- ja audiofailid) esitusviis ja vaumlljanaumlgemine luuakse HTML-maumlrgistuskeele (uuemal

ajal XHTML) abil Veebi lehekuumlljed on justkui raamatu lehekuumlljed Peamine asi mis neid

paberist raamatu lehtedest eristab on see et lehekuumllgedel on lingid millele vajutades

paumlaumlseb teistele lehekuumllgedele ning seal linkidele klikkides omakorda jaumlrgmistele jne

Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi mida kutsutakse veebilehitse-

jaks ehk inglisepaumlraselt brauseriksWindowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks vee-

bilehitsejaks Internet Explorer Maci kasutajatel on operatsioonisuumlsteemiga kaasas Safari

Kotildeigil nendel erinevatel programmidel on uumlks uumlhine ja aumlaumlrmiselt oluline oskus - oskus

naumlidata veebilehti Kuid olgugi et uumlhte veebilehte saab vaadata paljude erinevate braus-

eritega ei naumle lehekuumllg erinevates brauserites sugugi taumlpselt uumlhesugune vaumllja Eriti haumlsti

11

teavad seda need kes on kuumllastanud veebilehti pihuarvuti votildei mobiiltelefoniga votildei kasu-

tanud hoopis tekstipotildehist brauserit nagu uumllaltoodud Lynx

Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt mis laumlbi traadi sinu arvutisse raumlndab vaid

hoopis mingi isemoodi informatsioon mille potildehjal brauser vastavalt oma votildeimetele vee-

bilehe ekraanile kuvab [ httpetwikipediaorgwikiVeebileht (9032010)]

12

2INFOTEHNOLOOGIA VAHENDID KOOLITUNDIDES

21 Infotehnoloogia olemus

Information Technology (IT) on defineeritud Information Technology Association of

America (ITAA) poolt mis taumlhendab uuringute kavandamist arendamist rakendamist

toetamist votildei juhtimist arvutipotildehistele infosuumlsteemidele eriti tarkvararakendustele ja ar-

vuti riistvarale See kaumlsitleb elektrooniliste arvutite kasutust ja arvutitarkvara kon-

verteerimist et saumlilitada kaitsta toumloumldelda edastada ja turvaliselt alla laadida informat-

siooni

Taumlnapaumleval on teave infotehnoloogiast suurenenud ja hotildelmab mitmeid aspekte arvutus-

tehnikast ja tehnoloogiast Motildeiste on muutunud vaumlga aumlratuntavaks IT valdkond on laia-

haardeline hotildelmates paljusid valdkondi

Kui arvuti ja sidetehnoloogia on omavahel uumlhendatud on tulemuseks infotehnoloogia votildei

Infotech Infotehnoloogia on uumlldine motildeiste mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat mis

aitab toota toumloumldelda saumlilitada edastada rakendada ja votildei levitada informatsiooni

[httpetwikipediaorgwikiInfotehnoloogia (28022010)]

13

22 Naumlited koolis kasutatavatest infotehnoloogia vahenditest

221 Arvuti

Arvuti (personaalarvuti raal computer) on kahest osast koosnev suumlsteem mis on maumlaumlra-

tud info toumloumltlemiseks Arvuti on IT uumlks potildehilisi vaumlljundeid Koolides on jaumlrjest enam

hakatud kasutama erinevaid IT vahendeid seejuures on suurenenud ka arvuti kasutamise

maht Arvutite kaasabil toumloumltab ka palju teisi tehnoloogia vidinaid ja samas potildehineb kool-

isisene ja iseseisev otildeppimine enamasti arvuti ja selle votildeimaluste kasutamisel Siin tulevad

maumlngu ka ainetarkvarad millest hiljem rohkem kirjutatud on

[httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml (9032010)]

222 Puutetundlik tahvel

Hariduslikel eesmaumlrkidel loodud Notebook tarkvaraga Smart Board puutetundlikud

tahvlid votildeimaldavad otildepilastel otildepetaja poolt arvutis tehtud uumllesannet lahendada nii et teh-

tud muudatused salvestuvad ka otildepetaja arvutis Tahvlil tehtud liigutused on votildeimalik

salvestada eraldi failina ning hiljem toumloumldeldes viia vajalikud muutused algdokumenti

Puutetundlikule ekraanile kirjutatud tekst edastatakse arvutisse arvutist laumlheb juba

muudetud kujutis tagasi videoprojektorisse ja nii naumlebki minimaalse viivitusega juba taumli-

endatud pilti ekraanil Ka arvutis leiduvat tarkvara on votildeimalik puutetundliku ekraani

kaudu juhtida

Tahvli toumloumlks on vaja puutetundlikku ekraani arvutit ning videoprojektorit mis arvutis

leiduvad rakendused tahvlile kuvab

[httpwwwkoolieluedueekoolitusedpuutetahvelhtm (28022010)]

14

223 Esitlusmikser

Esitlusmikser on seade mis muudab ladusaks vaumlga erinevad keerukad esitlused kus va-

heldumisi kasutusel erinevad videoseadmed (DVD-maumlngijad VHSid) ja arvutid Esitlus-

mikseril on erinevaid votildei arvutist konfigureeritavaid sisendeid nii pildile kui helile seade

on motildeeldud nende piltide sujuvaks vahetamiseks ilma projektori sisendeid vahetamata

Esitlusmikser on eelkotildeige suurte saalide ja keskuste toumloumlvahend kus tavaliselt uumlletab sis-

endseadmete hulk projektori sisendite arvu ja seadmelaua ning projektori vahele pole tar-

vis rohkem kui uumlht kaablit Ka eri sisendite helide uumlmberluumllitamine toimub samaaegselt

pildiga Pealegi on osal projektoritel halb komme pilti enne kuvamist mitu sekundit diag-

noosida ja need on esinejale piinarikkad hetked

[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode

=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]

224 Dokumendikaamera

Dokumendikaamera on asendamatu seade kui publikule on vaja naumlidata esemeid pildi-

materjali naumliteks raamatust Probleemiks on XGA-vaumlljundiga kaamerate vaumlike valgus-

tundlikkus ja nende kaamerate liiga kotilderge hind

[httpwwwap3eePublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CEampcode

=2585new_eri_artiklid_258505(30022010)]

15

225 Grafoprojektor

Grafo- ehk kileprojektor on ainuke seade mida ei juhita puuteekraani kaudu Reeglina

kasutatakse keskmist ekraani mingi moumloumlndusega (pilt on siis moonutatud trapetsikuju-

line) saab kasutada ka aumlaumlrmisiGrafoprojektor ise asetseb spetsiaalsel ratastega alusel

Pildi teravustamine kaumlib vaumlikese kaumlepideme abil laumlaumltse all

[httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafopro

jektor(30022010)]

226 Dataprojektor

Dataprojektorit tuntakse ka veel nimede all multimeediaprojektor projektor ja kahur on

arvutiga uumlhendatud seade mitmesuguste materjalide demonstreerimiseks suurel ekraanil

Tihti on dataprojektoriga uumlhendatud ka videomakk ja DVD maumlngija siis on juba tegemist

hoopis suuremaid votildeimalusi pakkuva multimeediakeskusega

Dataprojektori suurimaks eeliseks votilderreldes teiste naumlitlikustamise vahenditega on votildeima-

lus demonstreerida otildeppematerjali kogu klassile korraga ja annab votildeimaluse toumlouml kaumligus

esitatavat infot muuta Projektori abiga on votildeimalik demonstreerida muutuvat (animeeri-

tud duumlnaamilist) pilti mida teiste esitlusvahenditega on vaumlga raske votildei sootuks votildeimatu

teha Eriti hea on selliseid animeeritud esitlusi kasutada duumlnaamiliste protsesside kir-

jeldamiseks ja seletamiseks Projektori abil on efektiivne ka otildepitu frontaalne kordamine

testiprogrammi abil

Dataprojektori vahendusel on votildeimalik demonstreerida mitmeidki keerulisi katseid mille

korraldamine kooli tingimustes ei ole motildeeldav kas vastavate vahendite puudumise votildei

ohutuse totildettu Dataprojektori abil on vahendatavad ka mitmesugused heliefektid jms Da-

taprojektoriga tagatakse kotilderge esteetiline tase tunni laumlbiviimisel

16

[httpraplatgee8008RaplaTGOpetajadandrusmetsmadataprojektordownload

(30022010)]

23 Otildepitarkvara

Otildepitarkvara all motildeistetakse CD-le ja arvutidisketile paigutatud otildepiotstarbelisi tarkvaraprogramme

ja internetis vaumlljas olevaid elektroonilisi otildeppematerjale

Otildeppetoumloumls rakendatav otildepitarkvara votildeiks liigitada jaumlrgnevalt

middot uumlldtarkvara (teksti- ja andmetoumloumltlusvahendid tabeltoumloumltlusvahendid joonistuspaketid jpm)

middot spetsiaalsed otildepiprogrammid

middot spetsiaalsed erialaprogrammid

middot programmeerimissuumlsteemid

IKT (Info ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil ainet otildepetades peab valima sobiva otildepitarkvara

Otildepitarkvara roll otildepieesmaumlrkide saavutamiseks peab olema otildepilasele selge otildepilased peavad

teadma kuidas kasutada materjali mis ulatuses teadmisi notildeutakse millistele materjali osadele

nad peavad enam taumlhelepanu poumloumlrama ning kuidas otildepitarkvara teadmiste omandamiseks kasu-

tada

Eesti koolides kasutatakse tekstitoumloumltluse otildepetamiseks peamiselt programmi Microsoft Word tabe-

larvutuse jaoks programmi Microsoft Excel ning graafika otildepetamiseks programmi Microsoft

Paint ja Microsoft PowerPoint

Microsoft Excelis tehtud toumloumllehti on votildeimalik kasutada pea kotildeigis arvutites

bull Otildepitarkvara liigid

Drillprogrammid votildeimaldavad harjutamist esitades samu votildei sarnaseid kuumlsimusi-uumllesandeid seni

kuni saavutatakse mingi edukuse tase Selliseid programme kasutatakse enamasti reaalainete otildepe-

17

tamisel tuumluumlpilised on need ka keele otildepetamisel (sotildenavara) Nendega saab anda individuaalset ta-

gasisidet samuti votildeimaldavad need valida igale otildepilasele vastava jotildeukohase kiiruse Drillpro-

grammid on sageli kombineeritud maumlngudega

Naumlide MATIKE Rosetta Stone LinguaLand

Juhendavad otildepiprogrammid otildepetavad laumlbi dialoogi Otildeppetunni jooksul kordub palju kordi jaumlrg-

mine tsuumlkkel

middot uue informatsiooni esitamine

middot otildepilasele kuumlsimuste esitamine

middot vastuste potildehjal otsustamine kas siirduda uue informatsiooni andmisele votildei korrata (seletada

uuesti) vana

Naumlide klaviatuuriotildeppe programmid interneti kasutamist otildepetav Web Wise

Huumlpermeedium lubab otildeppijal valida individuaalse tee info omandamisel Paljud huumlpermeediumil

potildehinevad otildepiprogrammid kujutavad endast arvutiseeritud raamatuid mis sisaldavad multi-

meedia vahenditega koostatud illustratsioone (pildid joonised animatsioonid helitaust video)

Tavaliselt on neis lisaks jaumlrjestikkusele laumlbimisvotildeimalusele ka huumlpertekstiviidad st tekstis liiku-

mise teid on rohkem kui uumlks Vaumlhe interaktiivsed multimeedia raamatud votildeimaldavad vaid esita-

tavat otildeppetuumlkki valida ja motildenikord illustratsioonile ka parameetreid sisestada

Naumlide CD-d Eesti selgroogsed Eesti taimed Eesti geograafia Encarta

Simulatsioonid imiteerivad arvuti vahenditega mingeid protsesse votildei naumlitavad nende tulemusi

Need votildeivad olla passiivsed demoprogrammid (naumliteks kuu votildei planeetide liikumine taevakaar-

dil) aga ka interaktiivsed st votildeimaldavad protsessi parameetrite sisestamist ja reageerivad otildepi-

lase otsustustele

Simulatsioonidega saab naumlidata vaumlga kiireid ja ka vaumlga aeglasi protsesse Samuti votildeimaldavad

need naumlidata protsesse mida klassis ei saa korraldada nende ohtlikkuse totildettu votildei mis on liiga kal-

lid

Naumlide Taevakaart SimCity

18

Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-

peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud

uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks

hea soorituse eest

Naumlide Europe Geora

Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste

tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite

hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning

arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused

Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration

Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil

koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik

arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus

Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas

vastus on otildeige)

Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes

Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest

Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine

toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-

pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama

Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-

jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet

Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet

19

Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea

otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks

[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]

20

3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS

Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi

minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-

jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste

peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja

et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia

vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt

tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude

otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas

Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-

des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline

otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-

jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-

misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus

Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole

tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued

probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks

suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel

Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-

maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks

Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka

veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-

probleemiks puumlstitame koolikiusamise

21

Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning

pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali

omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris

palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse

laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased

Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje

vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus

Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja

koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina

pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni

Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka

reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb

hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-

lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-

vahelisele suhtlemisele

bull Uuritavad probleemid

1 Vananenud uurimismeetodid

2 Tundide uumlksluisus

3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml

4 Koolikiusamine

5 Haumlirivad kaasotildepilased

6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine

7 IT negatiivne motildeju

22

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS

Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste

ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-

noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest

ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning

huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud

otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust

Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja

selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

18

Otildeppeotstarbelisi maumlnge votildeib kasutada kui avastamiskeskkonda votildei kasutada integreerivaks otildep-

peks laumlbi erinevate ainete Maumlng on sageli vaid raamiks mille sees esitatakse otildeppeainega seotud

uumllesandeid Otildepitarkvara peaks olema maumlngulises vormis mitte maumlng ei peaks olema preemiaks

hea soorituse eest

Naumlide Europe Geora

Avatud otildepikeskkondade eesmaumlrgiks on otildeppurite teadmiste probleemide lahendamise ja otsuste

tegemise oskuste arendamine ning otildepimotivatsiooni totildestmine Avatud otildepikeskkondade vahendite

hulka kuuluvad matemaatilised toumloumlkeskkonnad elektroonilised entsuumlklopeediad sotildenastikud ning

arvutivotilderkude poolt pakutavad erinevad votildeimalused

Naumlide MS Office KidPix Studio StudyWorks Kidspiration Inspiration

Testid on motildeeldud otildepilaste hindamiseks Testide loomise tarkvara abil saab otildepetaja arvutil

koostada teste ise neid programmeerimata Ette tuleb anda kuumlsimuse tuumluumlp (tavaliselt mitmikvalik

arvuline vastus luumlhivastus jms) kuumlsimuse tekst (vajadusel koos joonisega) ja otildeige vastus

Motildened programmid votildeimaldavad ka keerulisemat tagasisidet (tavaliselt antakse ka teade kas

vastus on otildeige)

Naumlide APSTest QuestionMark HotPotatoes

Veebipotildehine otildepe votildeib olla kombinatsioon uumlkskotildeik millistest eelpoolloetletud liikidest

Veebipotildehises otildeppes ei kohtu otildepilased ja otildepetajad silmast silma kogu kursuse sisu ja suhtlemine

toimub veebipotildehiselt Kursuseks vajaminevad materjalid juhised taumlhtajad jm vajaliku leiab otildep-

pija keskkonnast Kursus on kaitstud salasotildenaga sisenemiseks peab otildeppija selle sisestama

Keskkond sisaldab tavaliselt ka erinevaid suhtlusvahendeid (e-post foorum otsevestlus) Otildepeta-

jal on lihtne jaumllgida kes kuidas toumloumltab millised toumloumld ta on esitanud ning anda tagasisidet

Naumlide VIKO Web-CT IVA Intranet

19

Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea

otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks

[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]

20

3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS

Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi

minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-

jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste

peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja

et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia

vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt

tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude

otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas

Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-

des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline

otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-

jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-

misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus

Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole

tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued

probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks

suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel

Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-

maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks

Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka

veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-

probleemiks puumlstitame koolikiusamise

21

Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning

pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali

omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris

palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse

laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased

Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje

vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus

Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja

koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina

pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni

Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka

reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb

hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-

lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-

vahelisele suhtlemisele

bull Uuritavad probleemid

1 Vananenud uurimismeetodid

2 Tundide uumlksluisus

3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml

4 Koolikiusamine

5 Haumlirivad kaasotildepilased

6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine

7 IT negatiivne motildeju

22

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS

Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste

ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-

noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest

ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning

huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud

otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust

Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja

selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

19

Otildeppeprotsessis peaks kasutama valitud otildepitarkvara mis toetaks eesmaumlrgistatud otildepitegevust Hea

otildepitarkvara teeb aineotildepetajale otildepetamise ning otildepilasele otildeppimise huvitavamaks ja kergemaks

[httpwwwhoteekasiraamat (14032010)]

20

3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS

Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi

minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-

jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste

peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja

et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia

vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt

tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude

otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas

Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-

des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline

otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-

jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-

misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus

Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole

tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued

probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks

suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel

Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-

maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks

Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka

veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-

probleemiks puumlstitame koolikiusamise

21

Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning

pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali

omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris

palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse

laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased

Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje

vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus

Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja

koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina

pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni

Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka

reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb

hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-

lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-

vahelisele suhtlemisele

bull Uuritavad probleemid

1 Vananenud uurimismeetodid

2 Tundide uumlksluisus

3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml

4 Koolikiusamine

5 Haumlirivad kaasotildepilased

6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine

7 IT negatiivne motildeju

22

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS

Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste

ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-

noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest

ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning

huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud

otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust

Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja

selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

20

3 UURIMISPROBLEEMI PUumlSTITAMINE JA ANALUumlUumlS

Seoses uumlhiskonna tehnologiseerumisega on paratamatu et ka koolid peavad ajas edasi

minema ja uusi vaumlljakutseid vastu votildetma Otildeppeasutuse alustala on tema otildepilased ja otildepeta-

jad ning uusi meetodeid kasutusele votildetmiseks on vaja nii koolipoolset kui ka otildepilaste

peresisest toetust ideede elluviimiseks Selleks et uus meedia jotildeuaks koolitundi on vaja

et otildepetajad oleksid kursis hetkel paumlevakorras olevate uute suundadega infotehnoloogia

vallas Paljud otildepetajad on tihtipeale vanamoodsad ning nende konservatiivsus on selgelt

tuntav nende suhtumises uuendustesse Uumlhe uurimisprobleemina tuleb vaumllja tuua paljude

otildepetajate aegunud meetoteid otildepetamise vallas

Paumlevast paumleva koolis samades klassides olles ja samade aineotildepetajate haumlaumllt pidevalt kuul-

des on paratamatu et otildepilasel votildeivad tekkida suumlvenemisraskused sest pidev uumlhetaoline

otildeppimise viis toob kaasa igavuse ning kahaneb motiveeritus tunnis kaasa teha Ka otildepeta-

jatel votildeib tekkida toumloumlstress ja vaumlheneda soov otildepilastele teemat otildepetada Jaumlrgmiseks uuri-

misprobleemiks meie uurimustoumloumls on tundide uumlksluisus

Koolis on kaks gruppi otildepetajad ja otildepilased Nende kahe grupeeringu laumlbisaamine ei ole

tihtipeale kotildeige parem On palju vaumlaumlriti motildeistmist mis toob kaasa omakorda uued

probleemid mis tunduvad olema lotildeputud Seega on kolmandaks uurimisprobleemiks

suhteliselt kesine suhtlemine otildepetaja ja otildepilase vahel

Laumlbi aegade on votildeideldud koolides vaumlgivalla vastu Probleem on muutumas uumlha totildesise-

maks sest vahendid mis koolikiusamises kaumliku laumlhevad muutuvad aina ekstreemsemaks

Relvad kooliterrotooriumil pole mingi uudis Koolisisese olukorra parandamiseks on ikka

veel vaja fuumluumlsilise ja vaimse jotildeu kuritarvitajatele vastu siesta Neljandaks uurimis-

probleemiks puumlstitame koolikiusamise

21

Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning

pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali

omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris

palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse

laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased

Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje

vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus

Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja

koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina

pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni

Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka

reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb

hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-

lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-

vahelisele suhtlemisele

bull Uuritavad probleemid

1 Vananenud uurimismeetodid

2 Tundide uumlksluisus

3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml

4 Koolikiusamine

5 Haumlirivad kaasotildepilased

6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine

7 IT negatiivne motildeju

22

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS

Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste

ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-

noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest

ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning

huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud

otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust

Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja

selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

21

Koolitunnis istub tihtipeale 30 otildepilast Ligikaudu pooled neist tegelevad tunnitoumloumlga ning

pooled keskenuvad tunnivaumllistele teemadele Kahjuks on aga otildeppivate noorte matrjali

omandamise kvaliteet oluliselt langenud kuna haumlirivaid tegureid nende uumlmber on uumlpris

palju Kool on otildeppimise koht kus otildepilane peab saama selle mis eesmaumlrgil ta sinna uumlldse

laumlks Viiendaks murepunktiks on haumlirivad kaasotildepilased

Viimaseks tooks vaumllja motildened ekooli puudused Ekool potildehineb Internetil ning lehekuumllje

vaatamiseks peab olema ligipaumlaumls Inernetile Kahjuks juhtub aga selliseid olukordi kus

Internet votildeib aumlra minna lausa paariks paumlevaks votildei arvuti laumlheb sootuks katki Hinnete ja

koduse toumlouml vaatamine muutuks siis suhteliselt keerukaks Kuuendaks uurimisprobleemina

pakume alternatiive hinnete kiiremaks ja paremaks edastamiseks otildepilaseni

Kui koolid laumlhevad uumlha enam uumlle tehnoloogia kasutamisele kas siis jaumlaumlb veel ruumi ka

reaalses elus suhtluseks Praegu on ekool koht kuhu otildepetaja kirjutab maumlrkused paneb

hinded ja kodused toumloumld Kuid kas inimlikud suhted hakkavad otildepilase ja otildepetaja vahel sel-

lega veelgi jahenema Seitsmendaks toome vaumllja tehnoloogia halva motildeju inimeste oma-

vahelisele suhtlemisele

bull Uuritavad probleemid

1 Vananenud uurimismeetodid

2 Tundide uumlksluisus

3 Kesine suhtlus otildepilaste ja otildepetajate vaheouml

4 Koolikiusamine

5 Haumlirivad kaasotildepilased

6 Aeglane ja ebakindel infoliikumine

7 IT negatiivne motildeju

22

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS

Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste

ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-

noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest

ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning

huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud

otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust

Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja

selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

22

4 MEETODID UURIMISPROBLEEMI ANALUumlUumlSIMISEKS

Uurimusprobleemide (aegunud otildeppemeetodid tundide uumlksluisus kesine suhtlus otildepilaste

ja otildepetajate vahel koolikiusamine haumlirivad kaasotildepilased e-kooli puudused infoteh-

noloogia negatiivsus) analuumluumlsimisel kasutame Internetist ja erinevatest publitsistlikest

ilukirjanduslikest ja teaduslikest teostest otsitud materjali sidumist enda arvamuste ning

huumlpoteesidega Viiakse laumlbi intrvjuud koolis edukaslt infotehnoloogiat kasutama hakanud

otildepetajatega ja analuumluumlsitakse nende kogemuste varal infotehnoloogia vajalikkust

Uurimustoumloumlga puumluumltakse muuta motildeistetavamaks infotehnoloogia fenomeni ning tuua vaumllja

selle positiivseid aspekte ja teadvustada negatiivseid kuumllgi

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

23

5 UURIMISPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

51 Konservatiivsed otildepetajad

Uuendusi ei saa ette votildetta kui puuduvad nende toetajad ning muutuste laumlbiviijad on os-

kamatud ja ei suuda ajaga kaasas kaumlia ning uusi meetodeid oma otildepetamisviisidesse tuua

Selleks et iganenud motildettemaailma muuta oleks kasulik vanamoodsamatel inimestel votildei-

malikult palju noorte ja ka nooruslike inimeste seltsis viibida Noored kaumlivad ajaga vahe-

tult kaasas ning neilt on palju otildeppida Kindlasti tuleks laumlbi viia taolisi otildeppepaumlevi kus info-

tehnoloogia kuumlllast tundi on vaatlema tulnud mitte veel nii kogenud otildepetajad Sellisel

juhul on hea jaumllgida otildepilaste vahetuid muljeid emotsioone ja arvamusi Samas ka mo-

tiveeritust ning ka otildepetajate rahulolu tunniga

52 Tundide uumlksluisus

521 Multimeediavahendid videokonverentsid

Tundide uumlksluisuse vastu votildeitlemises on IT loonud uued meetodid ja suunad mis aitavad

edukalt muuta tunde potildenevamateks ja isikupaumlrasemateks Votildeimalusi on palju erinevad

multimeediakanalid mitmed IT votildeimalusi arendavad programmid nagu Skype MSN

Messenger Google Talk Yahhoo Messenger Jabber AOL Instant Messenger iChat jt

votildeimaldavad teha videokotildenesid reaalajas ja seejuures tasuta

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

24

bull Skype

Skype on tarkvara mis votildeimaldab uumlhel arvutikasutajal teisele helistada ja ka tavatelefo-

nidele (mobiilile ja lauatelefonile) Programmi saab igauumlks tasuta alla laadida ja kaumlima

panna See on tehtud votildeimalikult lihtsaks nii et igauumlks saab sellega hakkama Skypersquoi

idee seisneb selles et kogu maailm saaks tasuta omavahel raumlaumlkida Skype on andnud lu-

baduse et Interneti-kotildened jaumlaumlvad alati tasuta Raha tuleb maksta helistades tavatelefoni

votilderku kuid seegi on odav Laiemalt on Skype platvorm mis votildeimaldab mitmesugust

suhtlust Olemas on ka tekstisotildenumite saatmise votildeimalus saab luua vestlusgruppe jm

[httppabermaalehteepage=ampgrupp=artikkelampartikkel=4104(1032010)]

bull MSN Messenger

Windows Live Messenger (endine nimetus MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele

motildeeldud IM klientprogramm MSN Messenger all motildeeldakse ka NET Messenger Serviceit -

servereid ja protokolli mille abil MSN Messenger toumloumltab Alates 19 juunil 2006 vaumllja tulnud ver-

sioonist 80 kannab programm nimetust Windows Live Messenger Alates versioonist 81 on

Windows Live Messenger ka eestikeelne

Windows Live Messenger on sama suhtlusvotildergu klientprogramm mis on motildeeldud aumlrikasuta-

jatele Iga Internetiuumlhenduse ja veebibrauseriga varustatud arvuti saab uumlhenduda Messenger Serv-

iceisse kasutades MSN Web Messengeri Messenger Serviceist saab kasutada ka teiste klient-

programmidega Sellisteks programmideks on naumliteks aMSN emesene Kopete votildei Pidgin (end

Gaim) MSN Messenger luumlhendatakse tihti MSNiks (The Microsoft Network) kuid see luumlhend

taumlhendab tegelikult Microsoft Networki (teenusepakkuja ja portaal) votildei siis protokolli mida

MSN Messenger kasutab

MSN Messenger votildeimaldab teha videokotildenesid saata faile teha uumlhisvestuseid naumlidata votildergus

olevalete inimestele kuvandi pilti maumlngida mange ja palju muud

[httpetwikipediaorgwikiWindows_Live_Messenger(1032010)]

25

Nende programmide abil saab votildeidelda tundide uumlksluisuse vastu mitmekesistades tunde loen-

gutega votildeotilderlektorite poolt videokonverentsi formaadis Naumlgemus sellisest konverentsist naumleks

vaumllja jaumlrgnev Vaumllislektoril oleks votildeimalus teenida lisaraha pidades loenguid programmi vahen-

dusel spetsiaalselt antud teemaks kohandatud loengu pidamisel votildei jaumllgiks veebikaamera vaumllisk-

ooli tundi ning edastaks tunni sisu uumlhenduses olevale koolile

53 Kesine suhtlemine otildepetajate ja otildepilaste vahel

Sageli votildeib maumlrgata et otildepetajate puuduliku seletamisoskuse ja otildepilaste kehva kuumlsimiso-

skuse totildettu jaumlaumlb vajalik info osapoolte vahel tihtipeale edastamata Kuna meie riigi ha-

ridussuumlsteem on uumlles ehitatud suuresti ka iseotildeppimisele siis on paratamatu et kodus aine-

tunni teemasid laumlbi vaadates votildei midagi juurde otildeppides tekib noorel teadmistehimulisel

otildeppuril kuumlsimusi millele ei saada vastuseid nii kiiresti kui vaja ning otildeppimise protsess

pidurdub Siiskohal tuleb appi infotehnoloogia piiritud votildeimalused nagu Web 20 vahen-

did kiirsuhtlus-saidid ja muu

Konkreetsete naumlidetena votildeib vaumllja tuua populaarsed suhtlusportaalid orkutcom

facebookcom ja teised Kuna nende portaalide raiting on aumlaumlrmiselt suur seega on paljud

otildepilastest ja ka otildepetajatest uumllalmainitud portaalide kliendid Sarnased veebilehekuumlljed

votildeimaldavad suhelda ja kommenteerida erinevaid materjale Saab ka uumlles laadida erine-

vaid dokumente pilte videosid ja muud teemakohast

bull Orkut

Okut on Interneti kommuun mis on motildeeldud sinu uumlhiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimu-

leerimiseks Orkuti seltskonnavotildergustik votildeib aitata saumlilitada piltide ja sotildenumite abil olemasole-

vaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega kellega ei ole varem kohtutud Orkut teeb liht-

saks nende inimeste leidmise kellega inimesel on uumlhised hobid ja huvid sotildeprussuhete otsimise

votildei uute aumlrikontaktide loomise Saab ka luua mitmekuumllgseid Interneti-kommuune ning nendega

uumlhineda et arutada jooksvaid suumlndmusi leida endisi koolikaaslasi votildei isegi lemmikretsepte va-

26

hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega

tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-

datud [wwworkutcom(2032010)]

bull Facebook

Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-

vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru

teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna

toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis

Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-

tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid

Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-

siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid

virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-

hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks

bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO

VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine

otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond

votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele

veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol

Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus

VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid

bull Kursuse info

bull Otildepilased

26

hetada See kellega suhtledakse on iga uumlhe enda teha Enne kui saadakse motildene orkuti liikmega

tuttavaks saab vaadata tema profiili ja uurida kuidas ta on iskuga laumlbi sotildeprade votildergustiku uumlhen-

datud [wwworkutcom(2032010)]

bull Facebook

Facebook on suhtlusvotildergustik mida privaatselt opereerib ja omab Facebook Inc Kasutajad votildei-

vad lisada sotildepru saata neile sotildenumeid ja uuendada oma personaalseid profiile et oma sotildepru

teavitada endast Lisaks saavad kasutajad uumlhineda votildergustikega mis on organiseeritud linna

toumloumlkoha kooli ja regiooni jaumlrgi Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lotildepetatud internaatkoolis

Phillips Exeter Academy uutele otildepilastele antava raamatu argikeelsest nimetusest Selles raama-

tus leiduvad koolis otildeppivate otildepilaste ja otildeppejotildeudude nimed ja pildid

Kui aga otildepetaja votildei otildepilane ei soovi koolielu isikliku eluga siduda siis votildeks luua ka spet-

siaalselt ainetunni alaseid teemasid kaumlsitlevaid lehekuumllgi votildei kasutada juba olemasolevaid

virtuaalseid otildepikeskkondi naumliteks vikoopetajaee votildei motildenda foorumistiilis veebile-

hekuumllge mis interaktiivselt otildepilasi aitaks

bull Virtuaalne otildepikeskkond VIKO

VIKO on Tallinna Uumllikooli Haridustehnoloogia keskuses vaumllja toumloumltatud lihtne veebipotildehine

otildepikeskkond mille loomisel on silmas peetud Eesti uumlldhariduskoolide vajadusi Otildepikeskkond

votildeimaldab otildepetajatel muuta oma otildeppematerjalid otildeppetoumloumld puudutav info ja ajakava otildepilastele

veebis kaumlttesaadavaks samuti pakub keskkond suhtlemisvotildeimalusi foorumite naumlol

Otildepikeskkonna VIKO valmistamist toetas Tiigrihuumlppe Sihtasutus

VIKO sisaldab jaumlrgmiseid mooduleid

bull Kursuse info

bull Otildepilased

27

bull Tunnid

bull Hinded

bull Materjalid

bull Foorum

Nendele lisaks kuulub VIKO juurde veebipotildehist otildeppetoumloumld ning otildeppematerjalide loomist tutvustav

otildepetaja tugisuumlsteem

54 Koolikiusamine

Koolikiusamine on olnud laumlbi aegade suur probleem ja selle vastu on votildeitlemine on lausa

igapaumlevane propaganda Siiski pole vaumlgivald kusagile kadunud Praegusel ajal on nii

motildenegis koolis uumlleval kaamerad et tabada vahetundide motildeneti julma otildepilaste kaumlitumist

kuid on veel arenguruumi Enamus koolidesse pole veel jotildeudnud kaamerate suumlsteem ning

fuumluumlsilise ja vaimse vaumlgivalla rohkus ning nende potildehjustajad jaumlaumlvad maumlrkmata Selleks et

kooli teispoolusest aimu saada on lausa vajalik uumlhendada vahetund kaamerate maailmaga

Vaumlgivallatsejate peatamiseks ei piisa aga ainuuumlksi nende isikute teadmistsest kaumlsile tuleks

votildetta midagi sootuks erinevat Omapoolse lahendusena votildeib siinkohal vaumllja tuua otildepilasis-

tungid kuhu on kutsutud kotildeik kooli otildepilased Istungitel naumlidatakse kogu koolile

haumlbivaumlaumlrseid videomaterjale Kuna noorele on kotildeige taumlhtsam teise noore arvamus siis

avalikult negatiivse totildeestusmaterjali naumlitamine tekitab inimeses uumlldjuhul piinlikust ja

haumlbi ning loodetavasti see isik enam avalikku halba taumlhelepanu ei soovi Seejuures saab

selletaolisi videomaterjale naumlidata ka sisekorraeeskirjadega vastuollu laumlinud otildepilaste va-

nematele ning antud materjalid aitaksid ka parandada koduse kasvatuse notildergemaid kuumllgi

Koolides on alati olnud probleemiks spikerdamine Kaamerate kasutuselevotildett klassi-

ruumis vaumlhendaks oluliselt otildepilaste spikkrite kasutamisvotildeimalusi kontrolltoumloumlde ajal

28

55 Koolitundi segavad faktorid

Koolitundides on tihtipeale otildepilasi kes oma suutmatusest ja votildeimetusest ning tihtipeale ka pa-

hatahtlikusest teisi segavad Koolitundide ainekavaline materjal saab seega ka vaumlhem taumlhelepanu

ning tunnist jaumlaumlb meelde enamjaolt segajate rumal kaumlitumine Kaasotildepilaste haumlirimise taktika on

erinev Motildenikord potildehineb see teiste vaimsel haumlirimisel teinekord aga fuumluumlsilisel segamisel Tun-

nis keskendumiseks on hea lahendus kotildervaklapid taumlnapaumleva laialdaste infotehnoloogiaalaste saa-

vutuste najal on votildeimalik leida mitmeid lahendusi sellisele probleemile Just juhtmevabad kotilder-

vaklapid aitaksid otildepilastel tekivas muumlras siiski otildepetaja motildetteid selgelt kuulata Samas aitaks see

ka helisalvestisi selgemalt otildepilastele edastada ning klassis naumlidatavate otildeppevideote heliraamatute

sisust paremat tervikut luua

Suureks probleemiks on tihtipeale ka valguse liigne kuumlllus klassiruumides Projektorilt

naumlidatavad materjalid ja videofilmid on seetotildettu ka halvasti naumlha ning nende pinges

vaatamine kahjustab silmi ning tekitab trotsi tunnis kaasa teha Rovulutsiooniliselt votildeiks

aga selle asemel kasutusele votildetta videoprillid mis selgelt ja konkeetselt vajaliku materjali

otildepilaseni tooks ilma et ere paumlike silmi kahjustaks votildei seinale projektsioneeritut loetama-

tuks muudaks

56 eKooli puudused

bull eKoolist

eKool on vahend mis aitab otildepetajatel kooli juhtkonnal otildepilastel ja lapsevanematel saada

uumllevaadet otildepilaste otildeppetoumloumlst ja arengust planeerida toumloumld ning parandada omavahelist

suhtlemist eKooli eesmaumlrkideks on kaasata lastevanemaid aktiivsemalt kooliellu ja otildepe-

tamisprotsessi muuta kooliinfo lastevanematele kaumlttesaadavamaks vaumlhendada kooli ja

otildepetajate rutiinse toumlouml hulka lihtsustada analuumluumlsi ja aruandlust ning totildesta kooli haldussuut-

likkust Kotildeik eKoolis olevad andmed on kooli omad seega saab ainult kool otsustada

29

kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja

samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost

eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus

mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-

teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende

hooldusmeeskonda palkama

eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse

arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida

oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-

pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-

tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-

tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest

Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine

eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool

on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei

maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle

peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus

ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-

vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast

Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille

kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik

kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks

otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta

raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma

30

koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel

naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud

[wwwekoolee (3032010)]

[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]

57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed

Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash

ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja

suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort

potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi

iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui

noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-

tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-

punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline

areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-

tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-

ridussuumlsteemi

IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-

mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on

olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-

glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-

raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-

riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-

vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga

otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-

tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-

29

kellele ja kui kauaks ta neile juurdepaumlaumlsu avab Kotildeik osalised naumlevad infot taumlielikult ja

samasugusena igauumlks omab uumllevaadet tema kohta hoitavast infost

eKooli kasutamiseks on vaja arvutit ja internetiuumlhendust eKool on veebipotildehine rakendus

mida on votildeimalik kasutada iga kaasaegse internetibrauseri ja arvuti operatsioonisuumls-

teemiga ilma et peaksid midagi taumliendavalt installeerima servereid hankima ja nende

hooldusmeeskonda palkama

eKooli kasutavad alates 2002 aastast aktiivselt sajad tuhanded inimesed Aastetepikkuse

arendustoumlouml tulemusel on ehitatud eKooli jaumlrjest stabiilsemaks mis votildemaldab garanteerida

oma kasutajatele vaumlhemalt 99 kasutatavuse kalendrikuust sealhulgas ka veerandi lotildep-

pudel eKool kasutab kasutjate andmete kaitsmiseks ja kruumlpteerimiseks turvalist SSL pro-

tokolli et vaumlltida info sattumist selleks mittevolitatud isikute kaumltte Kasutajaid saab tuvas-

tada nii ID Kaardi parooli kui Internetipankade kaudu Ja loomulikult tehakse kotildeikidest

Sinu andmetest igapaumlevaselt varukoopiad et tagada nende turvaline saumlilimine

eKool on kogunud populaarsust uumlle terve Eesti nii otildepetajate kui ka otildepilaste seas eKool

on efektiivne juhul kui omatakse arvutit ja sealjuures ka Internetiuumlhendust Otildepetajad ei

maini tihtipeale tunnis kodust toumloumld vaid kirjutavad selle eKooli Kahjuks ei motildeelda selle

peale et motildenel otildepilasel arvutit votildeib-olla ei olegi Tihtipeale votildeib kaduda Internetiuumlhendus

ja seda lausa mitmeks paumlevaks Ei ole mingi uudis et selline elektroonikaseade nagu ar-

vuti votildeib langeda viiruste ohvriks ja lakata toumloumltamast

Riigieksamite tulemuste edstamiseks nende tegijatele on vaumllja motildeeldud suumlsteem mille

kaumligus saadetakse tulemused otildepilase mobiiltelefoni Samasugust suumlsteemi oleks motildeistlik

kasutamiseks ka kooli igapaumlevaelus suuremate kontrolltoumloumlde hinnete kiireks edastamiseks

otildepilasele Paljude telefonioperaatorite poolt on loodud pakette mille raames saab tasuta

raumlaumlkida ja sotildenumeid saata Koolid votildeiksid uumlhineda motildene sellisega ning moodustada oma

30

koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel

naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud

[wwwekoolee (3032010)]

[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]

57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed

Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash

ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja

suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort

potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi

iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui

noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-

tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-

punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline

areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-

tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-

ridussuumlsteemi

IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-

mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on

olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-

glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-

raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-

riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-

vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga

otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-

tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-

30

koolisisese votildergustiku mille kaudu koheselt suuremahulise toumlouml hinde sissekandmisel

naumliteks eKooli saaks otildepilane koheselt vstavasisulise sms-teatega informeeritud

[wwwekoolee (3032010)]

[httphelpekooleewikiindexphpTeadmusbaas (3032010)]

57 Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) negatiivsed kuumlljed

Koos inimuumlhiskonna tekkimisega tekkis vajadus anda edasi uumlhe potildelvkonna kogemusi teistele ndash

ikka vanematelt ja kogenumatelt noorematele ja kogenenumatele Ajapikku kujunes sellest vaumllja

suumlsteem sest mida arenenum uumlhiskond seda olulisemaks saab selle jaoks omada haritud noort

potildelvkonda Tollest ammusest ajast on aga arvatavasti paumlrit taumlnapaumlevani haridussuumlsteemi

iseloomustav konservatism ndash vanem potildelvkond on ikka konservatiivsem ja alalhoidlikum kui

noored ja tulipaumlised Kuid kas see on ka nii halb Probleemid seoses tehnoloogia (potildehiliselt info-

tehnoloogia) rolliga haridussuumlsteemis on votilderreldes teiste votildeimalike hariduses ette tulevate mure-

punktide ja kuumlsimustega suhteliselt noor Alles viimasel paarikuumlmnel aastal toimunud uumllitormiline

areng tehnoloogiavallas on selle kuumlsimuse paumlevakorda totildestnud Aina enam ja enam hakkab info-

tehnoloogia motildejutama uumlhiskonda selles toimuvaid protsesse ning seelaumlbi loomulikult ka ha-

ridussuumlsteemi

IKT vahendid koolis kui votildeimalus aidata kaasa laste arengule otildeppetoumlouml parema individualiseeri-

mise kaudu Arvuti kasutamine votildeimaldab igauumlhel toumloumltada omas tempos ja omal tasemel kui on

olemas vastav otildeppematerjal Ka saab kiirelt tagasiside Eriti oluline on see erivajadustega st ae-

glasemalt votildei kiiremini edasijotildeudvate keskmisest andekamate votildei vaumlhemandekate laste toumlouml kor-

raldamisel Kahjuks pole see praktikas ikka veel vaumlga haumlsti rakendatav sest esiteks on puht mate-

riaalsed votildeimalused piiratud ndash paljudel juhtudel pole votildeimalik iga otildepilast panna toumloumlle eraldi ar-

vuti taha ning teiseks puuduvad suures osas ka vastavad otildeppematerjalid Loomulikult votildeib iga

otildepetaja ise materjale valmistada aga sageli on selliselt suumlndinud otildeppematerjalide kvaliteet kuumlsi-

tav Iga otildepetaja ei peaks pidevalt nouml ldquojalgratast leiutamardquo kui riik (haridusministeerium organi-

31

seerimisel) hoolitseks selle eest et otildepetajate eesrindlikud motildetted otildeppematerjalid ja ndashvahendid

kvaliteetsel kujul kotildeigile vastava aine otildepetajateni jotildeuaksid ning selle kaudu loomulikult ka otildepi-

lasteni kuid millegipaumlrast seda ei toimu

Kotildeik mis hiilgab ei ole alati kuld Sama on ka infotehnoloogiaga mida tuleks siiski vaatamata

selle revoulutsioonilistele votildeimalustele kasutada motildeotildedukalt Ning kuna raamatu reaalsust ei

asenda uumlkski tehniline imevidin ka mitte veebiraamat votildei muu seesugune tehnikaime siis peab

oskuslikult piire tunnetades leidma sotildebiva raja kus kaumlia Olles taktitundeline tuleb motildeista et liiga

palju head ei ole hea ning reaalset elu ja suhtlemise oskust ei ole votildeimalik otildeppida virtuaalselt

Seega ei ole lihtsalt votildeimalik et otildeppimine taumlielikult tehnologiseeruks ja raamatud unustusehotildelma

vajuksid ning otildepilane nagu robot arvuti taga klapid peas ja videoprillid silme ees nagu zombi

istuda votildeiks Infotehnoloogia roll uumlhiskonnas kasvab kuumlll ilmselt veelgi sest teabe hankimine on

muutunud elus maumlaumlravaks ning selle tohutu infohulga toumloumltlemine ning ka omamine ei ole enam

votildeimalik ilma tehnoloogia vahendeid kasutamata Haridussuumlsteem oma konservatiivsusest hooli-

mata peab hoolega jaumllgima et mitte lootusetult ldquorongist maha jaumlaumldardquo ning samas ka mitte

moeroumloumlgatuslikult tehnoloogiahullustusse sattuda

[wwwkoolieluedueekyllinmaterjalidvariaH_ja_trtf (3032010)]

32

6 INTERVJUU

Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene

keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja

1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls

Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud

otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-

hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust

Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-

tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-

sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee

Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda

et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-

tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides

kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla

CD

2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini

kaasa

Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine

rohkem positiivseid tulemusi andnud

Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes

koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda

32

6 INTERVJUU

Praktilises uurimistoumlouml osas viisime laumlbi kaks intervjuud Intervjueeritavateks olid saksa ja vene

keele otildepetaja Merika Nurges ning informaatika ja matemaatika otildepetaja Laine Aluoja

1) Milliseid infotehnoloogia vahendeid olete kastuanud otildeppetoumloumls

Laine Aluoja Ise olen loonud lehekuumllje httpaluojalaineedicypagescom kus on vaumllja toodud

otildepetused ja materjalid mitmete infotehnoloogiliste vahendite kasutamiseksVeel olen loonud le-

hekuumllje wwwhoteekasiraamat kust saab informatsiooni erinevatest otildepitarkvaradest ja muust

Ise olen tundides kasutanud tarkvarasid ja lehekuumllgi nagu GeomeTricks FunctionTableTalk Pat-

tern Totildeenaumlosusteooria 12klass Anti Teepere matemaatika kodulehekuumllg Matemaatika baasuumlle-

sanded Allar Veelmaa otildeppematerjalid www Wirisee

Merike Nurges Otildeppetoumloumls olen infotehnoloogiat kasutanud tegelikult suhteliselt vaumlhe Votildeib oumlelda

et see on ka aine viga Saksa keeles olen rohkem kasutanud sest saksa keele otildepiku juurde on teh-

tud palju uumllesandeid mida me oleme ka kaumlinud arvutiklassis lahendamas Samas olen tundides

kasutanud grafoprojektorit videomakki ja kassettmakki Kassettmaki asemel votildeiks muidugi olla

CD

2) Kas olete taumlhendanud et kui tunnis kasutada tehnoloogiat siis otildepilane teeb paremini

kaasa

Laine Aluoja Olenevalt vanuseastmest Nooremate otildepilaste puhul on tehnoloogia kasutamine

rohkem positiivseid tulemusi andnud

Merike Nurges See kes teeb koguaeg kaasa teeb kaasa ka tehnoloogiat kasutades ja seda kes

koguaeg laisk on infotehnoloogia ei muuda

33

3) Kas suhtlete oma otildepilastega ka suhtlusportaalides Kui jah siis millistes ja mis tee-

madel

Laine Aluoja Ei suhtle

Merike Nurges Olen suhelnud kuumlll Hiljuti valmistasime oluumlmpiaadile mineva otildepilasega mater-

jale ette MSN-is seal oli lihtne ja kiire faile vahetada ning suhelda Orkutis olen ka suhelnud Kui

keegi kuumlsiks motildenes suhtlusportaalis ainealaseid kuumlsimusi siis ma vastaksin neile meeleldi Mina

sellele vastu ei ole E-mail on ka uumlks koht kust olen saanud tagasisidet juba lotildepetanud otildepilastelt

Ikka on hea lugeda mis nad on teinud ja kuidas neil laumlheb

4) Kuidas suhtute foorumitaolistesse abistavatesse lehekuumllgedesse kuhu otildepilased ainea-

laste kuumlsimustega poumloumlrduda saaksid

Laine Aluoja Sellistesse lehekuumllgedesse suhtun vaumlga soosivalt

Merike Nurges Muidugi suhtun haumlsti ja meeledi vastaks kuumlsimustele

5) Kas olete tutvunud otildepiportaaliga VIKO Kui jah siis kas kasutate seda ning kas

olete portaaliga rahul

Laine Aluoja Jah olen tutvunud portaaliga ning kasutan seda Votildeib oumlelda et olen rahul

Merike Nureges Jah mulle tutvustati seda informaatika otildepetaja poolt Mul on seal isegi kursus

sisse pandud kuid portaali rahulolu ei oska kommenteerida sest pole seda eriti kasutanud Tuumltar

kes otildepib uumllikoolis puutub tihendalt selle portaaliga kokku ning on leidnud motildeningaid miinuseid

Eksamipersioodil jookseb lehekuumllg kokku sest kotildeik kuumllastavad seda

34

6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav

Laine Aluoja Kindlasti mitte

Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-

malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on

praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole

raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja

uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida

tavalisel raamatul ei ole

7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat

Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus

Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda

35

KOKKUVOtildeTE

Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia

Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium

keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad

bull Kotildene telefon

bull Heli- ja videolindistused

bull Paber

bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon

bull Arvutimaumlngud

bull Internet

bull Ja muu seesugune

Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut

meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-

siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-

timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid

ideedena inimeste motildetetes puumlsisid

Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega

kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-

sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega

tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest

on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes

klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-

tud

Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-

36

must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja

mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele

suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks

alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt

kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi

Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-

pakkumise tagasiside oli positiivne

Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste

teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir

kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma

et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik

lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt

rohkem kasu saada kui varem

37

KASUTATUD KIRJANDUS

TEOS

Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo

Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma

sihtasutus

AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL

Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri

nr talv 2008 lk 18

INTERNETIS OLEV ALLIKAS

Arvuti ja selle potildehikomponendid

httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]

Dataprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor

[30022010]

Grafoprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor

[30022010]

34

6) Kas raamat on infotehnoloogiaga asendatav

Laine Aluoja Kindlasti mitte

Merike Nurges On asendatav aga ei tahaks et paumlris asendatud oleks Praegugi on Inernetis votildei-

malik lugeda raamatuid kuid paberil on ju raamtut palju mugavam lugeda Samas Internetis on

praegu vaumlga palju kasulikku Naumliteks kuna otildepin iseseisvalt norra keelt siis antud keeles ei ole

raamtupoodides ja -kogudes teatmikuid saadaval Hoopis Internetist leidsin norra keele otildepikuid ja

uumllesandeid Selliste keeleliste otildepikutega on Internetis ka haumlaumllduse heliline versioon olemas mida

tavalisel raamatul ei ole

7) Millist meetodit eelistate kas raamatut votildei infotehnoloogiat

Laine Aluoja Alati on votildeimalik kuldne kesktee kombineerimine on parim lahendus

Merika NurgesMotildelemad Raamat ei kao kuskile aumlra aga internet votildeib aegajalt aumlra kaduda

35

KOKKUVOtildeTE

Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia

Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium

keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad

bull Kotildene telefon

bull Heli- ja videolindistused

bull Paber

bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon

bull Arvutimaumlngud

bull Internet

bull Ja muu seesugune

Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut

meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-

siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-

timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid

ideedena inimeste motildetetes puumlsisid

Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega

kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-

sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega

tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest

on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes

klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-

tud

Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-

36

must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja

mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele

suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks

alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt

kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi

Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-

pakkumise tagasiside oli positiivne

Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste

teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir

kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma

et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik

lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt

rohkem kasu saada kui varem

37

KASUTATUD KIRJANDUS

TEOS

Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo

Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma

sihtasutus

AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL

Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri

nr talv 2008 lk 18

INTERNETIS OLEV ALLIKAS

Arvuti ja selle potildehikomponendid

httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]

Dataprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor

[30022010]

Grafoprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor

[30022010]

35

KOKKUVOtildeTE

Meediale annab hea seletuse info- ja kommunikatsiooni (IKT) tehnoloogia abil loodud Wikipedia

Eesti versioon mis on ka uumlks hea naumlide toimivast infouumlhiskonnast Meedia (ladina keeles medium

keskel olev) on informatsiooni kandjate uumlhine nimetus Siia alla kuuluvad

bull Kotildene telefon

bull Heli- ja videolindistused

bull Paber

bull Massimeedia ajaleht ajakiri film raadio televisioon

bull Arvutimaumlngud

bull Internet

bull Ja muu seesugune

Nuumluumld aga tuleks vahet teha meedial ja uuenenud meedial mis paumlris sama taumlhendust ei oma Uut

meediat votildei pigem defineerida kui arengutendentsi mis potildehineb paljuski info- ja kommunikat-

siooni tehnoloogial Sinna hulka kuuluvad nii Internet interaktiivne meedia mitmesugused mul-

timeedialahendused ja muud tehnilise revulutsiooni imed mis motildenikuumlmmend aastat tagasi vaid

ideedena inimeste motildetetes puumlsisid

Uut meediat kasutab suur osa arenenud riikide inimkonnast pidevalt Tehnika arenemisega

kaasnevad aga ka muutused otildeppesuumlsteemis ja kogu otildeppeprotsessis tervikuna Uurimusega uumlrita-

sime selgitada vaumllja kui palju tegeletakse ja palju tahetakse tegeleda IKT vahendite lotildeimumisega

tavapaumlraste nouml ldquotahvli ja kriidirdquo meetoditega Kuumlsitlusi analuumluumlsides selgus et suur osa kooliperest

on erinevate ja uuenduslike IKT vahendite kasutuselevotildetmise poolt ning uumlldiselt oldi enamustes

klassides mitmeid erinevaid IT vahendeid ka otildeppeteemade seletamisel ja naumlitlikustamisel kasuta-

tud

Uurimistoumlouml oli kasulik mitmes motildettes Suudeti laumlbi viia ja analuumluumlsida terve koolikompleksi arva-

36

must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja

mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele

suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks

alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt

kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi

Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-

pakkumise tagasiside oli positiivne

Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste

teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir

kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma

et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik

lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt

rohkem kasu saada kui varem

37

KASUTATUD KIRJANDUS

TEOS

Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo

Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma

sihtasutus

AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL

Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri

nr talv 2008 lk 18

INTERNETIS OLEV ALLIKAS

Arvuti ja selle potildehikomponendid

httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]

Dataprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor

[30022010]

Grafoprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor

[30022010]

36

must uumlldistavat kuumlsitlust uue aja meediavahendite kasutamise kohta otildeppetoumloumls pakkuda vaumllja

mitmeid erinevaid ja huvitavaid ideid koolisisese IKT lotildeimumise murepunktile Lisaks sellele

suurenes autorite erudeeritus ja teadlikus antud teemavaldkonnas ja kuumlsimused mis autorite jaoks

alguses pisut segased tundusid said oma positiivse lotildepplahenduse Autorid otildeppisid efektiivsemalt

kasutama tekstiredaktorit MS Wordi ning kuumlsitluste laumlbiviimiseks kasutatud Google docsi

Uurmistoumloumls puumlstitatud probleemid said kinnitust vastanute seas ning uudsete lahenduste vaumllja-

pakkumise tagasiside oli positiivne

Praegusel ajal elavad inimesed aumlaumlrmiselt huvitaval ning revoulutsioonilisel perioodil Inimeste

teadlikus ja tehnoloogia on pidevalt kasvanud arenenud Kuskil kaugel naumlib uduselt olema piir

kuid kui kaua ning kui kaugele veel areneda annab seda naumltab vaid aeg Saab vaid jaumlaumlda lootma

et areng mida koolisuumlsteemis tehakse oleks uue aja meedia votildeimalusi kasutades parim votildeimalik

lahend Olles motildeistlikud arukad ning ettenaumlgelikult targad votildeime kotildeik tulevikus IKT vahenditelt

rohkem kasu saada kui varem

37

KASUTATUD KIRJANDUS

TEOS

Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo

Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma

sihtasutus

AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL

Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri

nr talv 2008 lk 18

INTERNETIS OLEV ALLIKAS

Arvuti ja selle potildehikomponendid

httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]

Dataprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor

[30022010]

Grafoprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor

[30022010]

37

KASUTATUD KIRJANDUS

TEOS

Martens T (1996) Interneti kaumlsiraamat Tallinn Kirjastus Ilo

Vaata Maailma sihtasutus (2003) Vaata Maailma koolituse kaumlsiraamat Tallinn Vaata Maailma

sihtasutus

AJALEHE VOtildeI AJAKIRJA ARTIKKEL

Sotildeotilderd L (2008) Keerulised keemiauumllesanded veebipotildehises keskkonns Olunet E-otildeppe uudiskiri

nr talv 2008 lk 18

INTERNETIS OLEV ALLIKAS

Arvuti ja selle potildehikomponendid

httpwwwhtgtartueeifBaaskursusEhitusEhitushtml[9032010]

Dataprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1026dataprojektor

[30022010]

Grafoprojektor

httpbiomedicumuteebmlektoriteleesitlustehnikabiomeedikumi_aud_1006grafoprojektor

[30022010]