Uus meedia...?
Kaido Kikkas
TL * ITK
Rapla 19.02.08
Uus meedia?
Eesti keeles siis uus meedia vi uusmeedia"
Enamasti meldakse uuemaid massimeedia arengutendentse, mis
phinevad suures osas infotehnoloogial Internet (eriti veeb),
interak-tiivne meedia, erinevad multimeedialahendused
Osaliselt kattuv termin on sotsiaalne tarkvara ehk erinevad
kommunikatiivsed lahendused
Nagu paljusid teisi IT-valla lksnu (ekspert-ssteem, multimeedia,
Internet...), on ka seda ksjagu lepromomisega lrtsitud
Vrgus leiduv info
Vib eristada kaht liiki:
Passiivne info, mida iga kasutaja vib hankida enda rangemist
mda. Veeb, FTP, vrguandmebaasid jne. Infohankimiseks on
otsimootorid jms
Aktiivne - elus, dnaamiline info, mille allikateks on erinevates
vrgukogukonda-des osalevad inimesed. Info kogumine eeldab aktiivset
suhtlemist ning saadud materjalist uue teadmise kokkupanemist
Jrgnevalt vaatleme erinevaid uue meedia komponente
Otsimootor
Tarkvara, mis kogub infot, indekseerib seda ja vimaldab mrksnade
jrgi otsida
Esimesed katsetused 1993, esimene terviklik veebi-otsimootor oli
1994.a. Brian Pinkertoni loodud WebCrawler.
1995 AltaVista (Digital Corp). Eri keeled.
2001 Google
Philine tehnika: perioodiliselt vrku kammiv otsirobot
Tulemusi saab kahjuks mjutada (nii mootori kui veebi poole
pealt)
Veebikataloog
Veebiviidete sstematiseeritud kogumik
Esimene tuntuim YAHOO (Yet Another Hierarc-hical Officious
Oracle), alguses Jerry's Guide to the World Wide Web D. Filo &
J. Yang 1996
Enamasti sisaldab ka mitmeid teisi teenuseid
Viidetebaasi haldus on otsimootoriga vrreldes vhem automaatne
korrastamisega tegelevad inimesed (paindlikum)
E-postinimekiri (meililist)
ks esimesi selle valdkonna nhtusi, tekkis varsti peale e-posti
loomist 1973. aastal
Vga palju eri temaatika ja reeglistikuga liste, vt ht nimekirja
http://www.tile.net/lists/
ldised kitumisreeglid e. netikett
Modereerimine
Soovitav lugemine - http://linux.ee/~kala/
Uudisegrupid (Usenet)
Hierarhiline infoedastusssteem, pika traditsiooniga (Duke
University 1980) ja paljude oluliste asjade alguse juures (WWW,
Linux jpt) olnud teenus. Algselt UUCP-protokoll, hiljem TCP/IP-l
toimiv INN
Kujutab endast temaatiliste gruppide (olemuselt sarnanevad
meililistidele) hierarhilist vrgustikku
Erinevalt e-postist on nn. tmbav meedium kasutaja peab end
huvitava info ise alla laadima
Hierarhia
Mned nited:
comp.os arvutite operatsioonissteemid
comp.os.ms-windows Microsofti Windows-operatsioonissteemid
comp.os.ms-windows.apps Windowsi rakendustarkvara
...
Toimib uudiseserverite vrgustikuna. Iga serveri haldaja valib
endale teenindatavad grupid, hte serverisse mingis uudisegrupis
postitatud kiri saadetakse vrgustikku pidi edasi kigisse sama
gruppi pakkuvatesse serveritesse
Lugemiseks vaja eraldi tarkvara (uudiselugejat), suur osa
e-postitarkvara aga suudab lugeda ka Useneti gruppe (postitamine
kib hariliku e-kirjaga). Mned grupid on ka modereeritavad
Uudisegruppide hierarhiad
Klassikalised peahierarhiad on sellised:
comp. - arvutitega seotud teemad
misc. - erinevad teemad (varia)
news. - Usenetti ennast puudutavad uudised (uute gruppide
loomine, haldamine jne)
rec. - ajaviide ja meelelahutus (muusika, sport jpm)
sci. - tppis- ja loodusteaduste alased teemad
soc. - hiskondlikud ja kultuuriteemad
talk. - erinevad, sageli vastuolulisi arvamusi phjustavad teemad
(usk, poliitika)
humanities. - humanitaarteemad (kunstid, filosoofia)
...
alt. -hierarhia vaba loomisigus (mujal eeldab suurema rhma
kindlat konsensust)
Regionaalsed grupid nit. ee. -hierarhia (ee.koolid jpt)
Tnapeval olemas ka veebilsid
vt ka http://www.usenetnewsgroup.net/
Veebifoorum
90-ndatest prit tiendus listidele ja uudisegruppidele
veebiliidesega arutelukeskkond. N: TOM (http://tom.riik.ee)
On aga veebifoorumeid, mis vivad ttada (kasutaja valikul) ka
uudisegrupi ja/vi meili-listi vormis. N: Yahoo! Groups
http://groups.yahoo.com, Google Groups http://groups.google.com
Vrgu-ajakirjandus
1970 NY Times alustab artiklite kokkuvtete kogumist
vrgukeskkonda
1971 Illinoisi likooli vrguraamatukogu => Project Gutenberg
(http://www.gutenberg.org)
70-ndad teletekst uudiseagentuurides
80-ndad erinevad ligipsupakkujad uudistele
1991 ja edasi veebi-ajakirjandus
90-ndad ajalehtede vrguversioonid, uudiseportaalid, hiljem
ajaveebibuum
Reaalajasuhtlus vrgus
Siin vib vaadelda paljusid eri lahendusi:
Talk
Jututoad
MUD ja muud sarnased mngud
IRC
Snumiedastusssteemid
Internetitelefon
IRC
Jarkko Oikarinen 1988
Mingis mttes sarnaneb uudisegruppidega jaotub temaatilisteks
kanaliteks, kus suheldakse mingil teatud teemal vi mis hendavad
mingit kindlat kasutajagruppi (N: #estonia)
Suur osa hiljem jututubades ja snumiprogram-mides kasutatud
mistetest ja terminitest (bot, ban, kick jpt) prineb siit
Jututoad
Paljude ruumidega (sageli kujutab korterit, linna vms)
virtuaalkeskkond
Varasemal ajal puht-tekstilised (nn telneti-jutukad), hiljem
veebiphised
Varem puhtalt suhtlusfunktsiooniga, hilisemad lahendused
kasutavad ka komplekssemat lhenemist (N. rate.ee)
Paljudel juhtudel toimib ka IRL suhtlus
MUD
Multi-User Dimension/Dungeon
Tehniliselt nagu jututuba, kuid lisatud on erinevaid mngulisi
lisafunktsioone (objektid, arvuti juhitud tegelased, vitlus,
erinevad lesanded) ja mngija tegelaskuju arendamine
RP vs XP vs PK
Tekstiphine vs graafiline
MUD vs MUSH/MUSE/MUX
Uue sajandi buum MMORPG
Snumiedastus (IM)
ICQ 1996 (I seek you)
MSN Messenger
AIM
Yahoo! Messenger
Jabber
Knesideprotokollid (VoIP)
Protokollide komplekt, mis vimaldab knesidet le TCP/IP
Hetkel ilmselt tuntuim Skype
Plussid: odav, laiemad vimalused
Miinused: esialgu kehvem tkindlus, hilduvus-probleemid
olemasolevate vrkudega, helistaja asukoha mramine raske
(hdaabinumber)
GSM vs WiFi
Uudisevood
Meetod veebilehe sisu (enamasti uudised jms kiiresti muutuv
info) edastamiseks teistele veebilehtedele vi vastavasse
lugemistarkvarasse
Algus 1996 Netscape (RDF) jt
Praegu peamiselt kaks levinumat XML-il phinevat standardit - RSS
ja Atom
Oluline komponent ajaveebide ja muude uuemate meediavormide
juures
Ajaveeb (blog)
Vrgupevik vi -ajakiri
Esimesed blogid olid olemas juba veebi algaegadel (Berners-Lee
jt)
Tsine buum algas sajandi lpuaastatel seoses RSS-tehnoloogia
levikuga
Suur mju ka n.. traditsioonilisele meediale ja vahel kogu
hiskonnale (N: Iraan)
Vga erinevaid: ldised/temaatilised,
kommenteeritavad/mittekommenteeritavad , ks/mitu autorit jne
Wiki
Havai wiki-wiki - khku! (< ingl. Quickly)
1995 Portlandi WikiWikiWeb
Ssteem lbi anarhia, isekorrastumine
2001 - Wikipedia
Hetkel (jaanuar 2008) kokku le 9,2 miljoni sissekande 253 keeles -
ingliskeelses le 2,1 miljoni, eestikeelses le 45 000
ha levinum ka mujal
Sotsiaalse tarkvara niteid
Sisuloomiskogukonnad:
Wikipedia (http://www.wikipedia.org)
Flickr (http://www.flickr.com), fotod
YouTube (http://www.youtube.com), videod
nn. social bookmarking:
Technorati (http://www.technorati.com)
del.icio.us (http://del.icio.us)
Suhtluskogukonnad:
Orkut.com, Facebook.com, Rate.ee...
Web 2.0
Moodne termin
Vrk (veeb) kui platvorm kik kib lbi veebilehitseja (N: Google
Docs)
Dnaamilisus, pidev tienemine
Osalusphisus, kaasatus, kogukond
Tehnoloogiad: XHTML, CSS, LAMP, AJAX, mrgendamine, ajaveebid,
RSS, wikid, foorumid
Sotsiaalne tarkvara ja loominguvabadus
Senine, jigale intellektuaalomandiigusele tuginev arusaam on
hakanud mneski kohas kikuma:
Vaba tarkvara (GPL jt)
Vaba dokumentatsioon (FDL)
Vaba teadus (Open Access)
Vaba looming (Creative Commons, Free Art License)
Uutlaadi varamud (Flickr, delir.io.us jt)
Summa Summarum
Interneti mju hiskonnale on ilmselt mrksa laiem kui sageli
arvatakse
Traditsiooniline meedia muutub, samuti peab muutuma senine
igusssteem
Loodetavasti hakkab kvantiteet asenduma kvaliteediga
Click to edit the title text format
Click to edit the outline text format
Second Outline Level
Third Outline Level
Fourth Outline Level
Fifth Outline Level
Sixth Outline Level
Seventh Outline Level
Eighth Outline Level
Ninth Outline Level
