20. oktoober 2011

Toit • Lapsed • Arst • Jurist • Reis

Kõigil meist on mälestused vanaema küpsetatud pannkookidest ja pajaroogadest. Paljudel meist aga pole enam sellist vanaema, kelle toitude järele igat-seda. Paar aastat tagasi turule tulnud Mamma val-mistoidud täidavad selle lünga suurepäraselt.

Mamma valmistoidud maitsevad hästi, sest need on val-mistatud täpselt samadest toiduainetest, mis Eesti perede koduköögis. 2009. aastal tunnistasid toidueksperdid Mamma pannkoogid parimaks valmistoiduks Eestis. Valmistoidu põlgajatele teadmiseks, et Mamma toidud ka lõhnavad isuäratavalt ja näevad välja isuäratavad. Kes ei usu, proovigu järele. Mamma missiooniks on edendada tervisliku valmistoidu turgu Eestis ja ta panustab oma suurköögis E-vabadusele. Säilitamise eesmärgil ei lisata toidule ühtegi ainet, toit säilib värske hoopis läbi kaas-aegse tehnoloogia. Rapla külje all asuv Saarioinen Eesti tehas on üks vingemaid siinmail, põhiinvesteeringud on suunatud hügieeni ja steriilsusesse.

Laste lemmiksöögid nüüd pakendisMõeldes lastele, kellel pole koolist tulles kodus ootamas ema või vanaema sooja toiduga, hak-kas Mamma sellest sügisest valmistama spet-siaalseid lasteroogasid. Valikus on riisipuder, lihapallid makaronidega ja pannkoogid šokolaadiga. Selline toodete valik pole sugugi juhuslik.

E-vaba valmistoit - see on võimalik!

„Šokolaadikastmega pannkoogid maitsevad ju kõigile. Samuti ei tea last, kes ei armastaks makarone. Liha-pallid sinna kõrvale oli juba Karlssoni valik,“ tutvus-tab uusi tooteid Saarioineni turundusjuht Iiris Viitmaa. „Riisipuder sai aga valitud sellepärast, et kiirputrude-ga saab hakkama igaüks, aga on vähe peresid, kes hommikusöögiks vaevuvad tervet tundi riisipudru keetmisele kulutama.“ Aga Mammal on aega ja ta on kiirustavale perele maitsvad toidud valmis vaaritanud. Jääb üle vaid portsjon minutiks mikrouuni pista.

Miisu pildiga E-vabad lasteroadMamma lasteroad on täiesti E-vabad, kõik toidu val-mistamiseks vajaminevad toor- ja maitseained toode-takse samuti E-vabalt. „E-vaba šokolaadi tootja leid-mine oli tõeline välja-kutse, aga hakkama saime,“ tunneb Iiris Viitmaa saavutuse üle uhkust. Mamma lastesari on esimene E-ainetevaba valmistoodete sari Eestis. Mamma lasteroad on pakendatud just lapsele sobivaks portsjoniks ja nende kirev pakend torkab let-tidel kaugele silma. Mammal on nüüd kass Miisu, kes on E-vabade lasteroogade kaanekangelane. Praegu käib vahva kampaania! Kõigi laste- roogadega saab kaasa A- või M-tähe külmkapi-magneti. Kogu nendest tähtedest MAMMA kokku ja tee pilti. Kõik pildisaatjad saavad auhinnaks Miisu värviraamatu. Täpsem info kampaania kohta www.mamma.ee.

... sest Mamma uued lastetoidud on maitsvad ja E-vabad!

3

ŠokoLAAdi-kohv kiRssidegA

viiele

vaja läheb:2 munakollast

väike tass espressot (kanget kohvi umbes 12 cl)

40 g suhkrut80 g kohvikoort

90 g tumedat šokolaadi200 g vahukoort

100 g värskeid või külmutatud kirsse

20 g suhkrut10 g värsket tšillikauna

Valmistamine:Sega munakollased kange kohviga ning lisa juurde suhkur ja kohvikoor. Kuumuta pidevalt segades, kuni munakollased on küpsed ja tekib paraja paksusega mass. Nüüd on aeg pott tulelt tõsta ja šokolaad lisa-da. Sega, kuni šokolaad on sulanud, ja jahuta. Vahusta vahukoor ja sega šokolaad munaseguga.

Seejärel eemalda kirssidelt kivid. Kuumuta kirsid ja tšilli nii, et marjad jääksid terveks. Serveeri saadud särt-sakas moos koos magusa espresso-vahuga.

Aseta martiiniklaasi põhja mõned kirsid, tõsta peale šokolaadivaht. Pane dessert korraks külma. Servee-rimisel võid kaunistada näiteks kirssi-de ja melissilehega või hoopis tuhk-suhkruga.

Sügisene peet on eriti mõnus saia sees, nagu ka röstitud paprika. Just sellise mõnusa baguette’ina, mis maitseb iseäranis hästi kitsejuustu ja linaseemnetest silmadega.

vaja läheb:500 g nisujahu

10 g pärmi1 tl soola

1 sl suhkrut350 ml vett

PAPRikA-hALLoumi-bAgueTTeTäidiseks:

1 ahjus röstitud paprika50 g halloumi juustu

Peedi-feTA-bAgueTTeTäidiseks:

100 g fetajuustu85 g toorest peeti2 sl linaseemneid

Valmistamine:Sega leigesse vette pärm, lisa sool ja suhkur. Sõtku vähehaaval hulka jahu, nii et saad tihke taina. Lase tai-nal kaetuna soojas kerkida. Vahepeal

pese ja koori peet ning riivi jämedalt. Järgmiseks murenda kitsejuust.

Jaga kerkinud tainas kaheks võrd-seks palliks. Lõika varem ahjus rösti-tud paprika hästi peenikesteks riba-deks ja sega kokku halloumi juustu-ga. Saadud täidis sega kokku poole tainakogusega.

Teisele tainaosale sega hulka riivi-tud peet ja pudista sõrmede vahelt sisse fetajuust. Vormi jahuga üle puistatud laual kaks ilusa kujuga baguette’i. Tõsta need võitatud ja riivsaiaga üle puistatud vormides-se ja lase enne ahjupanekut veel räti alla kerkida.

Pintselda saiu õliga ning riputa üle kitsejuustu tükkidega, paprika-halloumi pätsike aga linaseemnete-ga. Keera ahi 175–200 kraadi pea-le ja küpseta umbes 40 minutit kuni tund aega. Vabalt võib osast tainast ka väikesi pätsikesi vormida ja juus-tuga ülepuistatuna samas ahjus val-mis küpsetada.

Ahjust võetud saiadel lase veidi jahtuda ning end vormi küljest lah-ti lasta. Lõika viiludeks ning serveeri värske püreesupi kõrvale.

Hõrgud ja krõbedadbAgueTTe’id

ToimetajadAnne-mAri AlVer, annemari.alver@lehed.eemArgit Kirsipuu, margit.kirsipuu@lehed.ee

Reklaam KÜlli KruusAnDi, tel 669 8237, kylli.kruusandi.elts@lehed.eeEE lisade juht piret tAmm, piret.tamm@lehed.eeVäljaandja As eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

Tiit

Bla

at

4

Fantaseerida, ronida, joonistada, mängidaL

apse jaoks omaette ruumi sisusta­mine on privileeg, mida ehk kõik meie hulgast ei saagi endale luba­

da. Beebi palju ei vaja – pesukorv, häll või pulkvoodi. Hiljem eraldatakse laps ikka enamasti oma nurka või tuppa, pea­miselt seetõttu, et tema elutegevusega ti­kub kaasnema kaos.

1 – mänguasjakaosPikapeale tekib mänguasju aina juurde. Ja selles peitubki probleem number üks: mänguasju nõnda hallata, et mängunur­gast mööda minnes ja mõne lelu peal li­bastudes konte ei murraks, on keeruline.

Kui laps juba oma toa saab, peaks ta ka ise varakult õppima oma asju korras­tama, õigemini – elama korras, mitte se­gamini toas. Selleks et kogu pererahvas mõistust ei kaotaks, peaks vähemalt va­hetevahel saama kõik lapse asjad silma alt ära panna. Kasuks tulevad mängu­asjakastid ja ­kapid. Kui laps juba suurem on, suudab ta ehk teatud hulga asju oma­enda käe järgi riiulitele paigutada, neist

kompositsioonegi luua. Mängust saab juba tulemusele orienteeritud loomingu­line tegevus.

2 – värvikaosProbleem number kaks on aga koloristili­ne – mänguasjad on enamasti võimatult värvilised, eeldusel, et lastele meeldivad värvikad asjad, ja selged värvid annavad maailmast selge pildi. Või midagi sellist.

Samas, üks­kaks samades toonides mänguasja korraga vaateväljas on pii­sav. Aga neid on enamasti mustmiljon ja nad tekitavad võimsa värvide kakofoo­nia. Ainus võimalus on hoida toa pinnad neutraalsed, heledad, kui ruum ei ole just päeva valgusega üle ujutatud. Siis aga näib tuba üksluine. Mis on sel juhul lahendus? Võimalusi ja teid on mitu.

Neli teed kaosest väljaEsmalt ei pea terve ruum olema ühes too­nis, mõni sein võiks olla tapeeditud, kas või paar paani ruumi ilmestamas. Ja nen­de valik ajab praegu lausa silmad kirjuks.

Laps on külaline meie elus, puhas leht, pinnas, mida soovime kaitsta ja

targalt harida, et sealt võrsuks mitmekülgne

isiksus. Kuid lastel on üks viga – nad kasvavad. Ja

üsna kiiresti, kui vaadata asja sisustuse aspektist.

5

Teiseks, seinad võivad olla ka hoopis erksamas toonis. See sõltub lapse ise­loomust, kas ta vajab ergutust või pigem rahu. Erksatoonilised või koguni tume­dad seinad ei tee ruumi küll avaramaks, ent samas justkui kaovad seinad sootu­maks, võimaldades kujutluspilte, nagu hämarduv mets.

Kolmandaks võib seinale maalida ku­jundeid, sinna võib kanda lausa kunsti­teose – ja võimalusi on lõpmatu hulk grafitist maalini, sümbolkujundist pee­ne graafikani. Kindlasti tunnete kedagi, kellel vähemalt teiste arvates joonistami­ne hästi välja tuleb. Mõelge koos paberil välja, mida ja kuidas seinale joonistada – teostada on juba märksa lihtsam.

Neljandaks – kastid, riiulid ja sahtlid. Eesmärk on taltsutada visuaalset müra – võrrelge mõttes seinatäit riiuleid, kuhu on rividesse laotud palju pehmeid mängu­asju, ja samu mänguasju nurka kuhjatu­na. Või siis hoopis suurde kasti peidetuna.

kui soovite enamatFantastilisi ideid, kuidas lastele põne­vat keskkonda luua, leiate suurel hulgal Miia­Milla­Manda muuseumist Kadri­orus, mille värvika sisustuse projekteeri­

sid Maile ja Eliina Grünberg. See on nagu lapsevanemate näitlik õppevahend – saa­te proovida, mis teie lapsukest vaimustab ja mis mitte.

Kui teil on mitu last kasvamas, tasub mänguasjakasti kõrval kindlasti ära ka mõni suurem ehitis. Miia­Milla­Mandas olev „multimajake” on suure pärane mängu plats nii poistele kui ka tüdruku­tele. Selle üks külg on kui kahekordne

nukumaja. Maja sees saab mängida, sel­le otsa ronida ning sealt alla lasta.

Kindlasti teeks osavam issi sellise ise ka valmis, kuid tore oleks, kui mõni puu­sepafirma selliseid majakesi valmistama hakkaks. Usun, et tellijaid oleks. Kadri­oru muuseumiletis võiks juba homme­päev hakata nimekirja koostama.

Anneliis Aunapuu

6

rinnapiim sai otsaP

erearst soovitas rinnaga toita vä­hemalt kaheksa kuud, veel parem aasta või kauemgi. Kolme aasta

eest taas emaks saades nii plaanisingi. Al­lergilise lapse puhul oli pikem imetamine ka meditsiiniliselt põhjendatud. Väideta­valt vähendab 1–2 aastat imetamist rinna­vähki haigestumise ohtu.

Lapse aastast sünnipäeva tähistasime pikemal reisil viibides ja see oli ka põhjus, miks lükkasin rinnast võõrutamist pide­valt edasi. Kordades mugavam on lapse­ga reisida, kui värske, steriilne ja õige tem­peratuuriga toit esimesel vajadusel kohe pakkuda on. Laps saab kasulikku toitu ja kogeb turvatunnet, mis võõras keskkon­nas eriti tähtis on. Pikemalt reise ette plaa­nides teadsin, kui erinev on minu vaikselt rinnal suikuv laps neist rahututest lennu­kis lärmajatest. Imedes ei teki kõrvas valu tegevaid rõhuaistinguid ja laps mõnuleb rinnal enamiku lennuajast. Õlasalli, ime­tamislina ja sobiva riietusega saab kõike seda diskreetselt korraldada.

Pärast esimest eluaastat pole imetami­ne lapse tervisele enam oluline ja isegi tut­tavad kipuvad võõristavalt vaatama. Tun­netasin seda isegi, kuid mugavus sai eba­mugavusest siiski võitu.

Reiside sujumise nimel venitasin rin­nast võõrutamist teise eluaastani.

Tasapisi tissist priiksMõistagi on iga laps ainulaadne nagu ka iga olukord. Vältimatu ravimikuur, uus rase­dus või otsas jaks – kõik võivad olla imeta­mise lõpetamise põhjuseks. Pisikese käitu­misest saab välja lugeda, kas ta on võõruta­miseks valmis. Ema lahkumisel paanikasse sattuv ja viril laps, kes topib kõike ettesat­tuvat suhu, ei ole ilmselgelt valmis rinnast

loobuma. Sel juhul soovitatakse edasi ime­tada ja mõne aja pärast uuesti proovida.

Võõrutamine läks loomulikku rada pidi, sest rinnapiim polnud ammu enam põhitoiduks ja lapse uni sellest ei sõltu­nud. Sagedamini sai laps rinda siis, kui oli tõbine või kui sai kukkudes haiget, aga ka siis, kui nägin, et tal on raske oma emot­sioonidega toime tulla.

Järk­järgult muutus rinnaga toitmine harvemaks. Kadus päevane toitmine, siis hommikune ja lõpuks õhtune, mille järe­le laps kõige enam vajadust tundis. Kahe­aastasele saab ka sõnadega selgeks teha, et piim sai rinnast lihtsalt otsa. Kui laps õhtuti rinda soovis, läksime hoopis vanni. Vahel juhtisin mõne mängu või pildiraa­matuga ta tähelepanu kõrvale. Teinekord meenus lapsele rinnapiim ka päevasel ajal, aga siis läksime õue. Riietusin nii, et rinda anda ei saaks, ja laps pidi tuppa jõudmist ootama. Piimakogus vähenes sujuvalt ja ega lapski rinnapiima ärajäämisest suurt numbrit ei teinud.

Kaheaastane sööb perega sama toitu ja joob tassist ning rinnapiim talle üldjuhul söögiajal ei meenugi. Vahepeal aga tasub pakkuda lapsele lemmikpuuvilju ja mui­dugi põnevat tegevust.

Kõige keerulisem oli loobuda õhtusest tissitamisest, milleks tuli muuta unerituaa­le. Kergemini läksid need korrad, kui laps oli päeva jooksul füüsiliselt palju liikunud ja ohtralt lähedust kogenud. Õhtuks oli ta lihtsalt väsinud. Aitab ka õues jalutamine, basseinis ujumine, massaaž ja võimlemine. Magamapanek koos lugemise või lihtsalt rääkimisega võiks nüüd jääda isa ja lapse õhturutiiniks. Isa jaoks on see hea võima­lus suurendada oma osa lapse maailmas.

Margit Kirsipuu

On naisi, kel piisavat kogust rinnapiima ei

tekigi. Seda müüti uskudes liigitasin end just

nende hulka ja loobusin esimese lapse toitmisest

rinnaga. Elu oli toona stressirohkem ning aega ja kannatlikkust nappis.

Piimaasendajat käes hoides lohutasin ennast, et

ega ma seetõttu veel kehvem ema pole.

kui oled võõrutamisega hädas, saab abi

imetamisnõustajalt:

OÜ Päikesetants perekool Tallinnas, Harjumaal ja Tartus.

Pelgulinna naistenõuandla (www.synnitusmaja.ee).

Erahaigla Fertilitas, tel 605 9605.

Ravi tn 18, Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinik.

Rapla maakonnahaigla sünnitus-osakond.

Pärnu haigla ämmaemandad, tel 447 3537.

Võrumaa Lõuna-Eesti haigla sünnitus-osakond, tel 786 8540 (www.vh.ee).

Tartu SA TÜK naistekliiniku naiste-nõuandla.

Tartu SA TÜK lastekliinik (www.kliinikum.ee/lastekliinik).

Põlva haigla sünnitusosakond, tel 799 9127.

Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi.

Annustamine imikutele: 10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.

Ohutu* - ei imendu seedetraktist

Banaanimaitseline

mugav kas

uta

da

*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101.

Simetikoon

Beebide gaasivalusid leevendab

tikoonSimet

Espumisan 100 mg/ml

t

8

valutunnetus sõltub isiksusest

Mida emotsionaalsem ja mida kõrgema intelli-gentsustasemega inime-ne, seda madalam võib olla tema valulävi.

selgitab ida-Tallinna keskhaigla valuteenistuse juht dr boRis gAboviTŠ.

Vahel teeb miski inimesele haiget. Valuga minnakse arsti juurde – tava­liselt on esmaseks valikuks perearst. Kui arst probleemi üles leiab ja inime­se terveks ravib, siis valu kaob ja kõik on korras. Kui aga juhtub, et problee­mi ei leita või kui pärast ravi valu ikka alles on (näiteks trauma järel)? Valu­vaigistite võtmine võib olla abiks, ent mis saab siis, kui ka kõige tugevamad käsimüügiravimid leevendust ei too?

Lahenduseks võib olla pöördumi­ne valuarsti poole. Ida­Tallinna kesk­haigla valuteenistus on üksus, mille eesmärk on tagada kõikidele patsienti­dele valuvaba ravi ning kroonilise valu ravi. Analoogsed valuravikabinetid on Tallinnas Põhja­Eesti regionaalhaiglas ning Tartus, Pärnus ja Kohtla­ Järvel. Viimane alustas tööd tänavu 10. ok­toobril.

Valuteema on aktuaalne ka väl­jaspool Eestit. Nii näiteks on Euroopa Liidu selleaastane valunädal pühenda­tud seljavalule, mida väga sageli kipu­takse käsitlema kui „mittespetsiifilist”.

krooniline valu ja usaldusKrooniliseks valuks loetakse valu, mida on kannatatud vähemalt kolm kuud, sageli aga enne valuarstile jõud­mist talutud juba pool aastat või roh­kemgi.

Valukabinetti võib jõuda mitmel põhjusel. Kõige sagedamini minnak­se perearsti saatekirjaga või haigla­arsti suunamisega. Sel juhul on pat­siendil varasemad uuringud tehtud ning valuarsti töö sedajagu lihtsam.

Isetulijate mureks on sageli muu hulgas see, et perearsti ei usaldata pii­savalt ning seetõttu valu teemal temalt abi ei otsita. Sel juhul tuleb patsient suunata uuringutele. Õnneks on ise­tulijate arv viimasel ajal vähenenud, tänu millele võib loota, et usaldus esma tasandi arsti vastu on tõusnud. Tähtis on teada, et arsti ja patsiendi suhe ei saa toimida ilma usalduseta. Kui perearsti ei suudeta nii palju usal­dada, et talle oma muresid kurta ning temalt valu korral abi otsida, tuleks leida endale sobivam perearst.

valu on läbinisti subjektiivne tunneInimeste valutaluvus ning valusse suhtumine on väga erinev ning kee­gi teine ei saa öelda, kui valus või va­lutu peaks üks või teine seisund ole­ma. Valu arstid teavad hästi, et valu on subjektiivne tunne, mida tunneb see, kellel valutab.

Objektiivselt võttes on valu vaid elektriline impulss, mida inimese aju interpreteerib oma kogemuse alusel kui valu. Kes seda ja mis ulatuses tun­neb, on aga läbinisti subjektiivne ning reaktsioon valule on alati individuaal­ne.

Oma osa valutunnetusest sõltub isiksusest: mida emotsionaalsem on inimene ning mida kõrgem on tema intelligentsustase, seda madalam võib olla valulävi – seda tugevamalt võib ta tunda valu.

Valuarsti juurde minnakse mit­mesuguste valudega, mille algpõhjus on sageli täpselt määratlemata. Eran­diks on Ida­Tallinna keskhaiglas pea­valud – nende puhul on õige otsida abi

neuroloogilt, mitte valuarstilt. Ka reu­mavaluga oleks õigem pöörduda reu­matoloogi, mitte valuarsti poole.

Väga sagedane põhjus, millega valuarstilt abi otsitakse, on seljavalud ning veresoonte haigused. Sageli on valuarsti külastusele eelnenud lõikus, mis lahendas algse probleemi, kuid mille tagajärjel tekkis krooniline valu.

Väga tugevate valude käes kan­natavad vähihaiged, kuid onkoloogi­liste probleemidega patsiente on Ida­ Tallinna keskhaigla valuarsti nimekir­jas umbes kümnendik, Põhja­Eesti re­gionaalhaiglas seevastu valdav osa.

kolm rühma patsienteVäga tinglikult võiks patsiendid nen­de suhtumise järgi jagada kolme rüh­ma. Ühe rühma liikmed käivad ars­ti juures selleks, et tõestada – tegeli­kult on õigus neil, mitte arstil. Selli­seid inimesi pole kahjuks võimalik ai­data, sest nende kindlus oma visiooni õigsusest on tugevam kui võime arsti usaldada. Õnneks on seesuguseid pat­siente üsna vähe.

Kõige rohkem on n­ö tavalisi pat­siente, kes kuulavad, mida arst neile ütleb, ning lähtuvad sellest. Neid on kerge aidata, sest nende suhtumine ei sega arsti tööd.

Kolmanda rühma patsiendid on mõjutatud meditsiini puudutava­test legendidest: antidepressandid on mürk, valuvaigistite võtmisel pole mõ­tet. Selle rühma inimesed peaksid kõi­gepealt suhtlema psühholoogiga ning alles siis, kui nad on söandanud mõne suhtumise ümber hinnata, minema valuarsti juurde. Praegu selline võima­lus enamasti puudub, mis tähendab, et arstil tuleb ka see töö ise ära teha.

Kahjuks on Eestis väga suur hulk nn sotsiaalse probleemkategooria pat­siente – neid, kel pole ravimite ostmi­seks raha. Juhul kui patsiendi elukva­liteet eeldaks ravimi võtmist elu lõpu­ni, ei saa valuarst teda aidata, kui ta väljakirjutatud ravimeid osta ei saa. Siin võib olla abi odavama ravimi ka­sutamisest või pöördumisest elukoha­järgse sotsiaaltöötaja poole.

Nycomed SEFA AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

Kiire ja usaldusväärne

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähe-lepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Toimeaine: ibuprofeen.Näidustused: Nõrk kuni mõõdukas valu. Valulik menstruatsioon. Palavik.

EE-1

5041

1-14

9

10

Ülalpidamise taotlemine on raske teekond

Ülalpidamisega on Eestis keerulised lood. Ehkki seadus sätestab, et ala-ealisi lapsi peab igal juhul ülal pidama ning lahuta-tud abikaasat peab ülal pidama teatud juhtudel, eelistavad ülalpidamis-kohustusega isikud tihti sellest kõrvale hiilida.

selgitab jurist mAARikA PähkLemäe.

Lisaks sellele, et pereelu on rõõm ja ja­gamine, tuleb vahetevahel kokku puu­tuda ka selle problemaatilisemate kül­gedega. Üks selliseid on ülalpidamis­kohustus, kui pere on mingil põhjusel lagunenud.

Kõige levinum ülalpidamiskohus­tus on elatise maksmine eraldi elava­le alaealisele lapsele. Siinjuures tasub meeles pidada, et vanemate omavahe­lised suhted (abielus, vabaabielus või üsna lõdvalt seotud) pole lapse kasva­mise ja kasvatamise seisukohalt täht­sad. Oma kohustused on mõlemal va­nemal.

vaesusel on üksikvanema näguIdeaalis kasvatavad last tema armas­tavad vanemad. Ent midagi hullu pole

ka selles, kui vanemad elavad eraldi. Sel juhul peaks olema nii, et üks va­nem kasvatab last ja teine toetab seda rahaliselt ning saab lapsega koos aega veeta, tema arengust osa saada ja seda suunata. Sellist mudelit toetab ka pere konnaseadus.

Praktikas aga on elatise maksmise­ga lood kohati üsna kehvad. Tihtipeale kasvatab last üks vanem, teine aga teeb kõik, et elatist mitte maksta. Ka sel ju­hul, kui last kasvatav vanem on pöör­dunud kohtusse ning kohtulahend ela­tise maksmise kohta on olemas.

Tihti tugineb elatise maksmisest kõrvalehoidja sellele, et meie riigis ja terves maailmas on masu. Võtab end töötuna arvele ja laiutab käsi – raha ei ole. See, et tal on maja, korter ja liisin­gud, ei tähenda ju ometi, et ta suudaks elatist maksta…

Lapse seisukohast vaadates on see väga rumal käitumine. Teisel vanemal tuleb panustada kahe eest: kasvata­da üksinda last, lahendada kõik te­maga seotud probleemid ning teeni­da kahe eest raha. Masust hoolimata. Kannatajateks on sellises olukorras nii üksik vanem kui ka laps. Mitte asjata ei öelda, et Ees­tis on vaesusel üksikvanema nägu.

Oluline on m ä r g a t a , e t kohtus käimi­ne, tõestamaks oma absoluut­set suutmatust lapsele elatist maksta, nõuab omajagu aega ja raha. See, kes reaal­selt last kasvatab, pole sageli suuteli­ne samaga vastama ning lõputult prot­sessima.

Üheks levinud võtteks, millega ela­tise maksmisest kõrvalehiilija vastas­poole elu keerulisemaks saab teha, on anda kohtusse nõue lapsega suhtlemi­se graafiku loomiseks või muutmiseks. Ka sel juhul, kui sinnamaani pole lap­sega suhtlemise vastu huvi tuntud.

Lahutatud abikaasa ülalpidamineAlaealised lapsed pole ainsad, keda võib olla vaja ülal pidada. Perekonna­seadus võrdsustab ülalpidamise seisu­kohast lapsed ja abikaasa. Kui lahuta­tud abikaasa ei suuda pärast lahutust

ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda en­dale ülalpidamist kuni lapse kolme­aastaseks saamiseni.

Ka siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või tervise­seisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning va­nusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpida­mist teiselt lahutatud abikaasalt. Va­nuse või terviseseisundi tõttu võib tei­selt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahu­tatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.

Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigusta­tud abikaasa tavapärasest eluvajadu­sest lähtudes ning arvestades ka abi­kaasade varalist seisundit ja elutingi­musi abielu ajal. Kohus võib jätta abi­kaasade senise varalise seisundi arves­se võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades,

kui senisest varalisest sei­sundist läh­tumine kogu ülalpidamis­kohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidami­se ja sisse­tuleku hanki­mise korral­

dust arvesse võttes mõistlik.Kohus võib vabastada lahutatud

abikaasa ülalpidamiskohustusest, pii­rata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui abielu on kestnud lühikest aega, kui õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu, kui ülalpidamisvajadus on tekkinud õi­gustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu, kui õigustatud isik on enne abi­elu lahutamist pikema aja jooksul jä­medalt rikkunud oma kohustust pere­konna ülalpidamisele kaasa aidata või kui selleks on muu kaalukas põhjus.

„ Elatise nõudmisele

vastatakse tihti oma nõud-mistega, näiteks suhtlus-graafiku tellimisega.

”

Klotsikolin ja siis: „Uuh, oh! Torni pole!” Pool-teiseaastane Markus mängib oma Lego Dup-lo klotsidega. Isegi kui teile tundub see roh-kem purustamismängu moodi, meeldib Mar-kusele tegeleda klotsidega väga. Väikesed lapsed õpivad ehitamise ajal palju, nad tes-tivad, mis töötab ja mis mitte. Nii arenevad motoorsed ja kognitiivsed oskused, mis on sama tähtsad kui sotsiaalsed oskused.

siLmA-käe kooRdiNATsiooN JA moTooRikALihtne klotside ladumine nõuab väikeselt lapselt päris suurt silma-käe koordinatsioo-ni ja motoorseid oskusi. Seda on juba vaada-teski näha: intensiivselt kontsentreeritud pilk, kui ta ühe klotsi teise otsa tõstab. See vaikiv imetlus, kui torn tõesti püsti seisab. „Ma sain hakkama!” Lapsed, kes Duplo klotsidega ju-ba väga varajases eas mängivad ja nendest ehitavad, saavutavad parema kontrolli oma käte ja sõrmede liigutuste üle ja õpivad kii-remini ise sööma.

väRvide TuNdmiNeLastel on säravate värviliste asjade vastu loomupärane uudishimu. Kast värvilisi Dup-lo klotse pakub lapsele huvi tundideks: võt-ta välja eri värvi klotse, neid maitsta… Aida-ke lapsel värve õppida, nii et näitate talle klotsi ja samal ajal kordate selle värvi: puna-ne klots, sinine klots jne. Kaheaastaselt võite paluda tal leida klotsikastist punane klots, si-nine klots ja nii edasi.

LoovusAlates lapse esimesest kahest rohelisest klotsist tehtud „koerast” kuni nelja torniga suursuguse lossini – Lego Duplo klotsid pa-kuvad oma väljamõeldiste ehitamiseks lõpu-tuid võimalusi. Mänguasi, mida saab muu-ta iga kord, kui põnev idee pähe torkab, jul-gustab last avastama uusi võimalusi ja ehita-ma üha keerukamaid ehitisi päev päeva järel. Koertest dinosaurusteni, majadest lossideni. Ehitamine stimuleerib kujutlusvõimet ja loo-mingulisust.

kANNATLikkus JA eNesekiNdLusÜmberkukkunud torni viiendat korda uues-ti ehitamine õpetab nii mõndagi kannatlik-kusest. Kui kannatlikkus lõpuks ära tasub ja torn valmis on, kasvab teie lapse enese-kindlus. Olla uhke ise ehitatud maja, auto või suure kaelkirjaku üle ning saada selle eest veel kiita, on igale lapsele parim enesekind-luse tõstja.

JAgATud RõõmEhitamine koos sõbra, vanema venna või emaga on parim. Lapsed õpivad teistega koos mängides tähtsaid sotsiaalseid osku-si. Nii peavad nad jagama, kompromisse te-gema ja töötama koos nagu üks meeskond.

Aidake lapsel arendada oma võimeid Du-plo klotsidega ja tundke koos ehitamisest rõõmu.

Miks on nii tore ehitada torn ja see siis pikali lükata, ikka uuesti ja uuesti? Ärge muretsege. Teie põnn ei ehita võib olla just Pika Hermanni torni, aga juba Lego Duplo klotsidega tegelemine annab ta arengule palju juurde.

RekLAAmTeksT

12VÄRSKENDAV ENERGIA!

Lahustuvad joogitabletid on saadavalkõikides suuremates kauplustes!

www.dtl.ee

LAHUSTUVAD JOOGITABLETID VITAMIINIDEGA!Tegu on toidulisandiga, mida on soovitatav tarvitada, kui tekib vitamiinivaegus külmetusest, ebaregulaarsest toitumisest, suurest pingest või stressist.

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tervislikku toitumist.

kogu oma pesakond kokku ja mine vaata, kuidas sü­gis Eestimaal võimust võtab. Ära lase end tinahallist taevast ja tuulisevõitu ilmast häirida, vaid võta soo­

jad riided ja seljakott proviandiga ning sõida näiteks Lääne­maale. Noarootsis Saare külasse Sutlepa mere äärde on ra­jatud vaatetorn, lõkkeplats ja vaateplatvorm koos kahe pilli­roost matkamajaga. Vaatetornide juurest algab 7 km pikku­ne laudadest ehitatud roostikurada. Seal koged, kuidas tõe­line sügisetunne hinge poeb, ning lisaks saad hea ülevaate loodusmaastikest ja roostikus pesitsevatest lindudest.

loodusega lähedaseksSügiseses metsas tundub aeg olevat justkui seisma jäänud. Looduse värvid on lummavad ja eemalt kostab lah-kuvate lindude häälitusi. Emotsioon sügisvärvides looduse keskel on nii võimas, et väärib hoolikat valmistumist.

13

Kõikhuuleohatiseravimid ei oleühesugused!

Fenivir 1% kreem

Fenivir kreem (pentsikloviir) – ainus huuleohatise ravim, mille tõhus viirusevastane toimeaine pentsikloviir mõjub nii enne kui ka juba tekkinud villi puhul.

Fenivir kreem (pentsikloviir) blokeerib viiruse kiiresti ja selle levikut takistav toime on kliiniliselt tõestatud.

Kiire ja efektiivne!

Pentsikloviir

NN

N

O

HN

H2NCH2OH

CH2OH

Blokeeribkiiresti viiruse

Peatab viirusepaljunemise

Likvideeribohatise

Rahustav puudutus

Herpes simplex infektsioon nahal ja huultel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

NCH-FEN-EE-09-0911

pentsikloviir

pentsikloviirOktoobris 20% allahindlus apteekides

Läänemaal asuv Silma looduskaitseala hõlmab aga Haapsalu tagalahtesid ja endise väina piirkonda, mis eral­das kunagist Noarootsi saart mandrist.

Linnud on siinne kõige silmatorkavam loodusrühm. Nende lauluoskus ja sulestiku kirevus pälvivad tähele panu küll aasta ringi, aga nüüd on kätte jõudnud aeg, mil ta­sub linnuvaatlusretk siiski ette võtta. Sellel väikesel alal on linnu liike loendatud kaugelt üle kahesaja.

sügisene linnuvaatlusHuvitavamad elamused linnuvaatlusretkedelt võiks tulevi­ku tarvis üles tähendada. Kirjelda näiteks päikesetõusust päikeseloojanguni kohatud linnuliike nende välimuse, hää­litsuste ja käitumise järgi. Professionaali juhtnöörid ja sel­gitused aitavad loodusvaatluse veelgi põnevamaks muu­ta. Silma õpikojas peamiselt lastele loodus­ ja linnuvaat­lusi korraldav Marko Valker on veendunud, et loodusest hooliv laps peab lugu ka inimestest enda ümber. Selleks et aida ta mõista tasakaalu vajalikkust inimese ja looduse va­hel, soovitab ta tuua lapsed loodusele lähemale: nii tekib isiklik suhe kõige elavaga enda ümber. Valker ise tundub valdavat linnu­ ja loomakeeli. Ka tasase piiksatuse või säut­su omaniku ja tähenduse oskab ta jalutuskäigu ajal jooksu pealt identifitseerida.

Tiit

Bla

at

14

silma õpikodaLoodushuvilisele lapsele on Silma loodusekoolil palju põnevat pakkuda. Kursustel keskendutakse peamiselt Läänemere ja selle rannikualade loodusele ning keskkonnakaitsele. Linnu­tornist vaadeldakse linde binokliga, õpitakse eristama liike ning seda, kuidas neid laulu ja häälitsuste järgi ära tunda.

Juhendaja Marko Valkeri abiga õpitakse kuulama loo­duse­ ja linnuhääli ning seda, kuidas ja kuhu linnud rända­vad. Õpitakse loendama linnuparvi ja uuritakse, kuidas lin­nud just oma rändetee leiavad.

Looduse kõrval püütakse linnalapsi juhatada sinna, kust me tegelikult pärit oleme – maale, traditsioonilise lihtsa elu­viisi juurde. Metsaretkedel otsitakse seeni ja õpitakse neid määrama. Ikka selleks, et teada, millised on söögiseened ja millised need kõige ohtlikumad mürkseened. Seente ehitust ja eripärasid õpitakse tundma aga mikroskoobi kaasabil.

Silma õpikoja avarasse klassi mahub korraga ruumi täis loodusehuvilisi. Põrandal istudes kaks korda rohkemgi. Loo­dusega tutvumiseks on lastel kasutada korralik tänapäeva tehnika: vaatetorud, binoklid ja mikroskoobid. Õppeklassi merepoolne klaassein võimaldab lihtsamaid loodusvaatlusi korraldada ka ruumist lahkumata.

Vee­elustiku tundmaõppimiseks Silma looduskoolis on kokku pandud programm, mille raames saavad lapsed püüda veest selgrootuid ja vaadelda mikroskoobis putukaid. Kooli­õpilastele mõeldud loodusõppe­ ja looduslikest vahenditest meisterdamise päevad toimuvad siin septembrist maikuuni välja. Huvi korral saab sellisest aktiivõppevormist lähemalt lugeda aadressilt www.silmalk.ee.

Margit Kirsipuu

Tervis

3. nädal2. nädal1. nädal

50g juustu päevas

+25G JUUSTU

Eestis leiutatud ja

teaduslikult tõestatud

Oluliste mineraalide kolmikjõud ter-vete luude, südame-veresoonkonna, juuste, naha ja küünte tarbeks

Kaltsimag Forte:

• Aitab tugevdada luid ja hambaid

• Toetab südame- veresoonkonna normaalset tööd

• Soovitatav raseduse ja imetamise ajal, samuti tervise taastumisel ning suurenenud kehalise aktiivsuse korral

Mälu ja kontsentratsiooni naturaalne parandaja

Letsitiin edendab närvisüsteemi korrektset tööd ja aitab pa-randada kontsentratsiooni ning mälu. Ta on vajalik kasva-misel ning nii mentaalseks kui füüsiliseks arenguks. Letsitiin aitab tugevdada keha immuunsüsteemi ja tagada südame--veresoonkonna normaalset toimimist. Lisaks eelnevale aitab letsitiin hoida kolesterooli normaalsel tasemel.

Letsitiin:

• Parandab mälu ja kontsentratsiooni

• Aitab organismis säilitada normaalset kolesteroolitaset

• Aitab hoida südame- veresoonkonna normaalselt toimimas

• Edendab närvisüsteemi korrektset tööd

Letsitiin

SAADAVAL APTEEKIDES JA E-POES www.walmark.ee,

MAALETOOJA: OÜ REMEDEX, HARJUMAA, www.remedex.ee

Kaltsimag

Kaltsimag Forte sisaldab olulisi inimkeha toimimiseks tarvilikke mineraale. Kaltsium ja magneesium on vajali-kud hoidmaks hambaid ja luid tervete ning tugevatena. Samuti aitavad nad säilitada vererõhu tervislikul tasemel ning toetavad närvi- ja lihassüsteemi toimimist. Tsink ai-tab kaasa immuunsüsteemi tööle ning on vajalik naha kvaliteedi parandamiseks. D-vitamiin soodustab kalt-siumi imendumist ja aitab sellega hoida organismi kalt-siumitaseme õiges vahekorras, mis omakorda on tugeva luustruktuuri aluseks.