Ülevaade Eesti 2015. aasta eelarvekavastec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/... · 8. septembril avaldas Statistikaamet 2009.–2012. aasta rahvamajanduse näitajate

Ülevaade Eesti 2015. aasta eelarvekavast Tallinn, 15. oktoober 2014

Ülevaade Eesti 2015. aasta eelarvekavast

Rahandusministeerium 2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Makromajandusprognoos ....................................................................................................... 4

2. Eelarve-eesmärgid ................................................................................................................. 11

3. Tulu- ja kuluprognoosid muutumatu poliitika eeldusel .......................................................16

4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes ............................. 17

5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ........................... 20

6. Seosed esialgse eelarvekava ning liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud

eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel ......................................................................... 25

7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga .............................................................................. 29

8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju .................................................... 32

Lisa 1: Metoodikaaspektid, sealhulgas agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju

majanduskasvule ...................................................................................................................... 33

Lisa 2: Venemaa sanktsioonide mõju ekspordile ..................................................................... 34



Sissejuhatus Vastavalt 30. mail 2013 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.05.2013) peavad kõik euroala liikmesriigid esitama igal sügisel 15. oktoobriks järgmise aasta kohta oma eelarvekavad (draft budgetary plan, DBP). Eelarvekavade koostamine ja hindamine on täiendav igasügisene koordineeritud järelevalve-menetlus lisaks kevadisele stabiilsusprogrammide (stability programme, SP) esitamisele ja hindamisele EL Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt. See lihtsustab poliitika koordineerimist euroala liikmesriikide vahel ning tagab, et liikmesriikide eelarvemenetluses on Nõukogu ja Komisjoni soovitused nõuetekohaselt arvesse võetud. Eelarvekavas esitatav informatsioon peaks võimaldama teha kindlaks võimalikud lahknevused viimases stabiilsus-programmis esitatud eelarvestrateegiast. Riigieelarve strateegia koos Stabiilsusprogrammiga kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 29. aprillil 2014. 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu koos seletuskirjaga kiideti heaks 23. septembri Vabariigi Valitsuse istungil ning eelnõu anti Riigikogule üle menetluseks 24. septembril. Eesti Vabariigi 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lähtub Riigi eelarvestrateegiast 2015–2018, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning Euroopa Komisjoni ja Nõukogu soovitustest1 (antud Stabiilsusprogrammi ja Eesti 2020 Konkurentsivõime kava alusel) ning kavandas tegevusi nendele vastavalt. Eelarvepoliitika kujundamisel peetakse kinni Stabiilsuse ja kasvu pakti (Stability and Growth Pact, SGP) nõuetest EL liikmesriikide eelarvepoliitikale. 2015. aastal on valitsussektori eelarve vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile struktuurselt ülejäägis (0,8% prognoositavast SKPst). Seega peab Eesti kinni oma keskpika perioodi eesmärgist (medium-term objective, MTO), mis alates 2007. aastast on valitsussektori struktuurne ülejääk.

1 Eesti riigispetsiifilised soovitused lühidalt:

(1) Usaldusväärse eelarveseisundi säilitamine. (2) Sotsiaaltoetuste süsteemi tulemuslikumaks muutmine ja töötamise stimuleerimine. (3) Hariduse parem sidumine tööturu vajadustega. (4) Energia- ja ressursisäästu suurendamine. (5) Omavalitsuste efektiivsuse tõstmine teenuste pakkumisel.

Tegevused Euroopa Komisjoni soovituste täitmiseks avaldatakse iga-aastaselt http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020.

http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020



1. Makromajandusprognoos Eesti Vabariigi 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu baseerub Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, mis avalikustati 1. septembril 2014. Rahandusministeeriumi majandusprognoosid on avalikud ja leitavad ministeeriumi veebilehelt aadressil (http://www.fin.ee/majandusprognoosid). Käesoleva prognoosi põhilised väliseeldused on fikseeritud 2014. aasta juuli lõpu seisuga, kuid konkreetse mõju tõttu Eesti majandusele on prognoosi põhistsenaariumis arvestatud ka Venemaa poolt augustis kehtestatud impordikeeluga teatud toiduainetele (vt Lisa 2). Praeguste impordipiirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas ning prognoosi põhistsenaarium arvestab selle konflikti laiemate mõjudega niivõrd, kuivõrd need kajastuvad nende riikide endi majandusprognoosides. Kuna viimaste kuude sündmused ei ole veel avalikesse majandusprognoosidesse jõudnud, siis võtab prognoosi riskistsenaarium arvesse Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaadete võimaliku edasise halvenemise. Rahandusministeeriumi eelmise, 2014. aasta kevadise prognoosi tegemise ajast alates on majandususalduse tõus ELis jätkanud, kuid seda aeglustuvas tempos. Globaalset majandus-olukorda hinnatakse samuti selgelt paremaks kui pool aastat või aasta tagasi. Eesti ekspordi-partnerite kasvuväljavaateid on senise nõrgema arengu tõttu siiski kevadisega võrreldes alla-poole korrigeeritud, mistõttu püsib nõudlus meie tööstustoodangu järele endiselt madal. Eesti majanduskonjunktuuri on viimase poole aasta jooksul nõrgendanud veonduse ja laondusega seotud teenindussektor ning ehitus, kus vähene nõudlus on äritegevust piirava tegurina süvenenud juba paar aastat. Tööstuses on kindlustunne pärast 2011. aasta ajutist paranemist stabiilselt nõrk ning ei parane ilmselt enne väliskeskkonna kosumist, mis sõltub eurotsooni ja EL majanduspoliitikatele lisaks ka Vene-Ukraina konflikti arengutest. Kaubanduses on kindlustunnet hoidnud kõrgel tarbijad, kelle sissetulekute ostujõud on jõudsalt tõusnud kiire palgakasvu ning taanduva inflatsiooni toel. Palgatulu kasvu jätkumine eeldab aga väliskeskkonna paranemist, mis on viimastel kuudel saanud taas tagasilöögi.

*** Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 0,5% ja 2015. aastal 2,5%. Aastaks 2016 ootame kasvu kiirenemist 3,5%ni. Rahandusministeerium on selle aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, mille peapõhjuseks on esimese poolaasta nõrgad reaalkasvu näitajad ja halvenenud tulevikuväljavaated. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine, kuigi ka eksport peaks pöörduma aasta teisel poolel kasvule. Import kasvab ekspordist siiski kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu eelmise aastaga võrreldes suureneb. 2015. ja 2016. aasta majanduskasvu prognoosid on võrreldes eelneva prognoosiga samuti allapoole korrigeeritud. 2015. ja kahel järgmisel aastal ootame ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib tugev, mistõttu neto-ekspordi mõju SKP kasvu jääb negatiivseks. Sisenõudluse komponentidest eratarbimise kasv 2014. aastal mõnevõrra aeglustub ning kapitali kogumahutus võib osutuda eelmisest aastast ka natukene väiksemaks. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiirena (3,6%) vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbija-kindlus on püsivalt kõrge ja seda toetab töötuse vähenemine. Sissetulekute ostujõudu hoiab aasta keskmisena 0,3%ni langev hinnatõus. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid tulu-maksumäära ja töötuskindlustusmakse määra alandamine, mis võimaldab eratarbimise kasvu 3,8%. Tarbimise kasv hakkab aeglustuma seoses hinnatõusu kiirenemisega ning hõivatute arvu oodatava vähenemise tõttu prognoosiperioodi viimastel aasteatel. Sarnaselt

http://www.fin.ee/majandusprognoosid



eelneva aastaga jääb investeeringute tase tagasihoidlikuks ning 2013. aasta kerge kasv võib pöörduda 2014. aastal langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektori CO2 kvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Ettevõtlussektori investeeringud peaksid 2015. aastal pöörduma selgele kasvule seoses oodatava välisnõudluse paranemisega. Väliskaubanduse prognoosi on lähiaastateks kaubanduspartnerite nõrgemate kasvuvälja-vaadete ning Venemaa ebakindluse tõttu langetatud. 2014. aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2% kasvu. Kasvu veab tugev teenuste eksport, lisaks võib oodata kauba-ekspordi suurenemist aasta teisel poolel, mida soodustab madal võrdlusbaas. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning siinsete ettevõtete kasvuvõimalusi hakkab avardama ka Soome majanduse aeglane kosumine. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välis-nõudlusega, ulatudes 2015. aastal 3,5%ni ning stabiliseerudes prognoosiperioodi lõpus 6% juures. Tugevneva sisenõudluse ning ekspordiks vajalike sisendite ning komponentide suureneva sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv. Prognoosi-perioodil jääb impordi kasv ekspordist mõnevõrra kiiremaks ettevõtete suurest investeerimisvajadusest ning majapidamiste palgakasvust tingitud kapitali- ning tarbe-kaupade kasvava sisseveo tõttu. 2014. aastal suureneb jooksevkonto puudujääk 2,3%ni SKPst tagasihoidlike ekspordivälja-vaadete ning sisenõudluse tugevnemise tõttu. Prognoosiperioodi jooksul välistasakaal mõne-võrra halveneb suurenevast investeerimisaktiivsusest tingitud kaubavahetusbilansi puudu-jäägi suurenemise tõttu. Teenuste bilansi ülejääk veidi paraneb sel aastal, kuid jääb edaspidi stabiilseks. Jooksevülekannete bilanssi mõjutab suures osas EL vahendite laekumine, jooksevülekannete ülejääk püsib lähiaastatel 1% juures SKPst. Tarbijahindade tõus ulatub 2014. aastal 0,3%ni, seejärel kiireneb 2015. aastal 1,9%ni ning 2016. aastal 2,5%ni. Inflatsioon hakkab sügiskuudel järk-järgult kiirenema energiatoodete hinnalanguse pidurdumise ning toiduainete mõningase kallinemise tõttu tingituna aia-saaduste madalast hinnatasemest. 2015.–2016. aastal kergitavad inflatsiooni ka riigipoolsed meetmed, millest valdava osa moodustab alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav baasinflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema palgakasvuga kaasnevate hinnasurvete, imporditud tööstuskaupade kallinemise ning sideteenuste hinnalanguse oodatava pidurdumise tõttu. Lisaks hakkab inflatsiooni suuremal määral panustama toiduainete kallinemine välisturgudel. Prognoosiperioodi lõpus võib oodata inflatsiooni kiirenemist 3%ni hoogsamast palgakasvust tingitud teenuste kiirema hinnatõusu, välistegurite suureneva panuse ning riigipoolsete meetmete mõjul. Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates kiirenevas tempos. Kevadel prognoositud mõningane hõive kasv sellel ja järgmisel aastal ilmselt ei realiseeru varem oodatust madalama majandusaktiivsuse tõttu. Vaatamata tööealise elanikkonna (vanusegrupp 15–74 aastat) agregeeritud vähenemisele on nii tööjõus osalemise kui hõive määr kriisist taastudes kasvanud ning sedakaudu võimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele toetudes on alust arvata, et alates 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos vähenema, mis piirab ka Eesti majanduskasvu. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute puhul prognoosi-perioodi lõpuks 6% lähedale. Keskmise palga kasvutempo aeglustub 2014. aastal 6%ni ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv natukene kiireneda, palga reaalkasv aga aeglustub veidi ning läheneb tööviljakuse reaalkasvule. Palgatulu kiire reaalkasvu jätkumine, mis viimasel ajal on paljuski tingitud langevatest impordihindadest, eeldab tulevikus tootlikkust tõstvaid investeeringuid, mis peaksid prognoosi põhistsenaariumi kohaselt järgmisel aastal



kiirenema. Sellel ja eelmisel aastal on palgatulu kasv majanduses tervikuna ületanud SKP nominaalkasvu, kuid pikemas plaanis peaksid need kasvutempod ühtlustuma. 8. septembril avaldas Statistikaamet 2009.–2012. aasta rahvamajanduse näitajate arvestuste regulaarse revisjoni tulemused. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos baseerus varemavaldatud rahvamajanduse andmetel, mistõttu on prognoosi tulemusi tehniliselt korrigeeritud nii, et need oleksid võrreldavad ajaloolise aegreaga.

Joonis 1

Eesti majanduskasv ning tarbijahinnaindeksi muutus (protsenti)

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.

Joonis 2

Potentsiaalse SKP ja SKP lõhe areng (protsenti)


-15-12-9-6-30369

1215

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015*

Eesti majanduse reaalkasv Eesti tarbijahinnaindeksi muutus

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015*

SKP lõhe (% pot. SKPst) Eesti majanduse reaalkasv Potentsiaalse SKP kasv



Tabel 0.i) Põhieeldused 2013 2014* 2015* Lühiajaline intressimäär (aasta keskmine) 0,2 0,3 0,3 Pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) 1,6 1,6 1,9 USD/€ vahetuskurss (aasta keskmine) 0,753 0,744 0,744 Nominaalne efektiivne vahetuskurss 1,4 0,4 0,0 SKP kasv maailmas, v.a EL 3,6 3,9 4,2 EL SKP kasv 0,1 1,4 1,7 Asjakohaste välisturgude kasv 0,9 1,3 1,8 Impordimaht maailmas, v.a EL 3,1 4,5 5,7 Nafta hind (Brent, USD/barrel) 108,5 108,5 106,3

Allikas: Rahandusministeerium.

Tabel 1.a. Makromajanduslikud väljavaated

ESA kood

2013 2013 2014* 2015* tase muutus muutus muutus

1. Reaalne SKP B1*g 16 936,9 1,6 0,5 → 1,5 (1/) 2,5

millest 1.1. Agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule (2/) – – – –

2. Potentsiaalne SKP 1,9 1,9 2,2 panused: - tööjõud 0,1 0,0 -0,1 - kapital 1,6 1,5 1,5 - kogutootlikkus (TFP) 0,2 0,5 0,7

3. Nominaalne SKP B1*g 18 738,8 6,2 3,0 5,8 Reaalse SKP komponendid 4. Eratarbimiskulutused P.3 8 354,2 3,8 3,6 3,8 5. Valitsussektori lõpptarbimis-kulutused P.3 3 190,5 2,8 1,0 1,0

6. Kapitali kogumahutus põhivarasse P.51 4 704,7 2,5 5,2 5,5

7. Varude muutus (% SKPst) P.52 + P.53 -89,3 -0,5 1,8 1,7

8. Kaupade ja teenuste eksport P.6 14 999,5 2,6 2,0 3,5 9. Kaupade ja teenuste import P.7 14 842,9 3,1 3,9 4,3 Panused SKP reaalkasvu 10. Lõplik sisemajanduse nõudlus 3,1 2,0 3,5

11. Varude muutus P.52 + P.53 -2,2 0,1 -0,3

12. Väliskaubanduse saldo B.11 -0,5 -1,7 -0,7 1/ Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis, mis baseerusid varemavaldatud rahva-majanduse andmetel, oodati 2014. a majanduskasvuks 0,5% ja deflaatoriks 2,6%. Andmete revisjoni käigus tõusis 2014. a esimese poole reaalne kasv ja vähenes deflaator, nominaalne majanduskasv jäi sarnaseks. Seetõttu on prognoosi tulemusi tehniliselt korrigeeritud, et need oleksid võrreldavad ajaloolise aegreaga (eelkõige nominaalseid tasemeid, 2014. a puhul ka reaalkasvu ja deflaatorit). 2/ Eelarvemeetmete rakendamine otsustati peale majandusprognoosi valmimist ning nende mõju majanduskasvule ei ole prognoosis arvestatud.




Tabel 1.b. Hinnasuundumused

ESA kood

2013 2013 2014* 2015*

tase 2010=100 muutus muutus muutus

1. SKP deflaator 110,6 4,5 2,6 → 1,6 (1/) 3,1

2. Eratarbimise deflaator 112,2 3,1 1,0 2,3 3. THHI 113,1 3,2 0,8 2,3 4. Avaliku sektori tarbimise deflaator 112,2 5,8 4,6 4,5 5. Investeeringute deflaator 108,8 4,9 2,8 2,3 6. Ekspordihinna deflaator (kaubad ja teenused) 107,5 1,0 -0,2 1,0

7. Impordihinna deflaator (kaubad ja teenused) 107,6 -0,4 -0,5 0,8

1/ Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis, mis baseerusid varemavaldatud rahva-majanduse andmetel, oodati 2014. a majanduskasvuks 0,5% ja deflaatoriks 2,6%. Andmete revisjoni käigus tõusis 2014. a esimese poole reaalne kasv ja vähenes deflaator, nominaalne majanduskasv jäi sarnaseks. Seetõttu on prognoosi tulemusi tehniliselt korrigeeritud, et need oleksid võrreldavad ajaloolise aegreaga (eelkõige nominaalseid tasemeid, 2014. a puhul ka reaalkasvu ja deflaatorit).

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel 1.c. Tööturu suundumused

ESA kood

2013 2013 2014* 2015* tase muutus muutus muutus 1. Hõivatud, tuhat 621,4 1,0 0,1 0,0 2. Tööhõive, töötunnid 3. Töötuse määr (%) 58,7 8,6 7,5 6,8 4. Tööviljakus, isikud (reaalne SKP inimese kohta) 27 258 0,6 0,9 2,5

5. Tööviljakus, töötunnid (reaalne SKP töötunni kohta)

6. Hüvitised töötajatele D.1 8 708,7 8,2 6,8 6,6 7. Hüvitised töötaja kohta 14 014 7,8 6,0 6,1


Tabel 1.d. Positsioonid sektorite lõikes

ESA kood 2013 2014* 2015* % SKPst % SKPst % SKPst 1. Netolaenuandmine/ -võtmine muu maailma suhtes B.9 1,4 0,4 0,3

millest: - kaupade ja teenuste bilanss 1,3 0,2 -0,3 - esmaste tulude ja siirete bilanss -2,6 -2,5 -2,4 - kapitalikonto 2,8 2,7 3,0

2. Erasektori netolaenuandmine/ -võtmine B.9 3. Valitsussektori netolaenuandmine/ -võtmine B.9 -0,5 -0,3 -0,5

4. Statistiline erinevus 0,0 – –




*** Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostavad ministeeriumi Fiskaalpoliitika osa-konna analüütikud, kes kuuluvad ministeeriumi koosseisu. Prognoosi objektiivsus ja sõltumatus on tagatud prognoosiprotsessi läbipaistvuse, erinevate majaväliste prognoosijate kaasamise ja prognoositulemuste pideva võrdluse kaudu. Rahandusministeeriumi majandus-prognoosi esialgne versioon arutatakse läbi Eesti Panga prognoosimeeskonnaga. Enne Rahandusministeeriumi prognoosi lõplikku fikseerimist arutatakse selle põhieeldused ja tulemused ühisseminaril läbi kõigi Eesti olulisemate prognoosijatega, kes töötavad kesk-pangas, kommertspankades ja teistes majandusanalüüsiga tegelevates organisatsioonides. Kokku on selliseid kaasatavaid organisatsioone umbes kümmekond. Lisaks on Rahandus-ministeeriumi prognoosi seletuskirjas välja toodud võrdlustabelid ja joonised erinevate sõltumatute prognoosijate prognoositulemustega, mille põhjal on lihtne veenduda mõne prognoosija süstemaatilises kallutatuses. EL liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise raamistiku muudatused näevad ette, et kõigis euroala riikides tuleb luua sõltumatu institutsioon, mis jälgiks eelarve-poliitika vastavust eelarvereeglitele ning hindaks vajaduse korral tarvidust rakendada raamistikus toodud korrigeerimismeetmeid. Eesti sõltumatu eelarvenõukogu loodi 2014. aastal Eesti Panga juurde. Eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta. Eelarvenõukogu 15.09.2014 arvamus Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise majandus-prognoosi kohta ütleb:2 o „Eelarvenõukogu arvates on rahandusministeeriumi uus makromajandusprognoos nii

majanduse nominaalse kui ka reaalse kasvu ning maksutulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõu väljatöötamiseks.“

o „Eelarvenõukogu soovitab valitsusel … koostada riigieelarve, mille puhul valitsussektori struktuurne ülejääk ei kujune väiksemaks kui suveprognoosis välja toodud 0,8% SKP suhtes. Sellisel juhul on suurem kindlus, et 2015. aasta riigieelarve on kooskõlas kehtivate õigusaktide ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2015–2018 püstitatud eesmärkidega.“

***

Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad erinevused Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise majandusprognoosi ning teiste makromajandusprognoose koostavate institutsioonide viimaste avalikult teadaolevate kasvuootuste vahel. Nende omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et prognoosid on koostatud erinevatel aegadel ja sellest tulenevalt erineva informatsiooni alusel, mis tingib ka erinevused prognoosi eeldustes ja tulemustes. Kuna väliskeskkond on muutlik ning tulevikuväljavaated erinevad varasemast, siis tuleb varasemaid prognoose hinnates arvestada nende tegemise ajal kehtinud eeldustega. Kui aasta esimestel kuudel jäid erinevate prognoosijate 2014. aasta majanduskasvu hinnangud 2–3% vahemikku, siis I kvartali negatiivse majanduskasvu ning Ukraina kriisi süvenemise järel hakati prognoosi oluliselt langetama. Suvekuudel avaldatud prognoosid jäävad 0,5%st ülespoole. Rahandusministeeriumi suvine prognoos selleks aastaks on konservatiivne, jäädes kasvuootuste alumisse otsa.

2 Pikemalt loe Eelarvenõukogu veebilehelt: http://eelarvenoukogu.ee/files/Eelarven%C3%B5ukogu%20arvamus%20suvise%20majandusprognoosi%20kohta.pdf.

http://eelarvenoukogu.ee/files/Eelarven%C3%B5ukogu%20arvamus%20suvise%20majandusprognoosi%20kohta.pdf

http://eelarvenoukogu.ee/files/Eelarven%C3%B5ukogu%20arvamus%20suvise%20majandusprognoosi%20kohta.pdf



2015. aastaks ootavad institutsioonid majanduskasvu kiirenemist, kuid prognooside varieeruvus on üsna suur. Suvel valminud prognoosid jäävad 2–4% vahemikku, sõltudes Eesti ekspordipartnerite majanduse elavnemise kiirusest ning geopoliitiliste pingete taandumise ootustest. Rahandusministeeriumi ootus majanduskasvu taastumise osas on võrreldav teiste asutuste viimaste prognoosidega. Tabel 1.e. Majandusprognooside võrdlus

SKP reaalkasv, % SKP nominaalkasv, % 2014* 2015* 2016* 2014* 2015* 2016* Rahandusministeerium 0,5 2,5 3,5 3,0 5,8 6,6 Euroopa Komisjon 1,9 3,0 – 4,7 6,5 – Eesti Pank 0,7 3,9 3,6 4,1** 6,6** 6,6** IMF 2,4 3,2 – – – – OECD 1,2 3,1 – 3,2 5,2 – SEB 0,5 1,8 3,0 – – – Swedbank 0,8 2,3 3,0 3,9 5,7 6,3 Nordea 1,2 3,2 – 2,7** 7,4** – Consensus Forecasts 0,8 2,6 – – – – Konjunktuuriinstituut 2,7 – – – – –

Tarbijahinnaindeks, % Valitsussektori positsioon, % SKPst

2014* 2015* 2016* 2014* 2015* 2016* Rahandusministeerium 0,3 (0,8*) 1,9 (2,3*) 2,5 (2,8*) -0,2 -0,5 0,0 Euroopa Komisjon 1,5* 3,0* – -0,5 -0,6 – Eesti Pank 0,8 (1,3*) 2,4 (2,8*) 2,7 (3,0*) -0,6 -0,8 -0,3 IMF 3,2* 2,8* – – – – OECD 0,7* 1,7* – -0,2 -0,1 – SEB 0,1 1,6 1,9 – – – Swedbank 0,3 2,5 2,7 -0,5 -0,4 -0,2 Nordea 1,0 2,6 – -1,1 -0,9 – Consensus Forecasts 0,9 2,3 – – – – Konjunktuuriinstituut 2,2 – – – – – * tarbijahindade harmoneeritud indeks. ** arvutatud nominaalse SKP mahu prognoosi põhjal. Allikad: Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2014. 1.09.2014. European Commission. Economic Forecast. Spring 2014. 5.05.2014. IMF. World Economic Outlook. April 2014. 8.04.2014. OECD Economic Outlook. No 95. May 2014, 6.05.2014. Eesti Pank. Rahapoliitika ja majandus. Hetkeseis ja ettevaade. 1/2014. 11.06.2014. Konjunktuuriinstituut. Konjunktuur nr 1 (188) 2014. 7.04.2014. SEB. Nordic Outlook. August 2014. 26.08.2014. Swedbank. Swedbanki majandusprognoos. 26.08.2014. Nordea. Eesti ülevaade. 11.06.2014. Eastern Europe Consensus Forecasts. 18.08.2014.



2. Eelarve-eesmärgid Valitsuse keskpika perioodi eesmärk (MTO) on jätkuvalt valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk. Globaalse majanduskriisi järgselt on alates 2009. aastast valitsus-sektori eelarvepositsioon struktuurses ülejäägis ja sellega on ka keskpika perioodi eesmärk täidetud. 2014. aastal struktuurne eelarvepositsioon paraneb tänu majandusstsükli mõjule 0,9%ni SKPst. Fiskaalpoliitika üldine eesmärk on hoida eelarvepoliitika neutraalne või vastu-tsükliline, kuid kriisi ajal tekkinud nominaalse eelarvedefitsiidi korrigeerimiseni kavatseb valitsus rakendada majandustsükli nõutavast rangemat poliitikat. Järgnevatel aastatel on struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon jätkuvalt ülejäägis. 2015. aastal on valitsus-sektori eelarve struktuurselt ülejäägis 0,8% SKPst, mis ületab riigi eelarve-strateegias seatud eesmärki 0,6%punktiga SKPst. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest. Seega peab Eesti kinni oma keskpika perioodi ees-märgist, mis alates 2007. aastast on valitsussektori struktuurne ülejääk. 2013. aastal kasvas valitsussektori eelarvedefitsiit 89 mln eurole ehk 0,5%le SKPst. Keskvalitsus ja kohalikud omavalitused lõpetasid aasta puudujäägiga vastavalt 0,3% ja 0,5% SKPst, sotsiaalkindlustusfondid olid ülejäägis 0,3% SKPst. Puudujääk süvenes vaatamata prognoositust paremale maksulaekumisele (eelkõige juriidilise isiku tulumaksu laekumine). Oodatust üle kahe korra suuremas puudujäägis olid kohalikud omavalitsused, mis oli tingitud eelkõige investeeringute suurenemisest, mida võib mh seostada kohalike oma-valitsuste valimistega möödunud aasta sügisel. 2014. aasta valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub 2015. a eelarve eelnõud arvestades 0,3%ni SKPst. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud oma-valitsused jäävad sel aastal prognoosi kohaselt defitsiiti. Sotsiaalkindlustusfondid on tänu Töötukassale jätkuvalt ülejäägis (2014. a 0,2% SKPst). 2015. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 0,5% SKPst. Eesti valitsussektori võlg suurenes 2013. aasta jooksul 9,7%lt 10,1%ni SKPst, ulatudes nominaalselt 1 888 mln euroni. Võlakoormuse suurenemise põhjusteks olid eelkõige Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) poolt väljastatud laenude mahu kasv ning kohalike oma-valitsuste laenukoormuse suurenemine. Kuna prognoosi kohaselt puudub nii käesoleval kui ka järgmisel aastal vajadus uute laenude võtmiseks, väheneb laenukoormus 2015. aasta lõpuks 9,3%le SKPst.



Joonis 3

Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst)


Joonis 4

Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst)


-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014* 2015*KOV SotsiaalkindlustusfondidKeskvalitsus Valitsussektori eelarvepos. (2014.a RE eelnõu)Valitsussektori struktuurne eelarvepos.

9,9

10,1

-0,1 -1,7

9,3

7,7

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2010 2011 2012 2013 2014* 2015*

Võl

g R

eser

vid

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused EFSF Netovarad(+)/-võlg(-)



Joonis 5

Valitsussektori tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (% SKPst)


Joonis 6

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst)


-6

-4

-2

0

2

4

6

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015*Tsükliline komponent (2)Valitsussektori eelarvepositsioon (1)Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (3)=(1)-(2)

-6

-4

-2

0

2

4

6

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015*Ühekordsed meetmed (2)Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (1)Struktuurne eelarvepositsioon (3)=(1)-(2)



Tabel 2.a. Valitsussektori eelarve eesmärgid allsektorite lõikes ESA kood 2014 (1/) 2015*

% SKPst % SKPst Netolaenuandmine (+) / netolaenu-võtmine (-) (B.9) allsektorite lõikes

1. Valitsussektor S.13 -0,3 -0,5 2. Keskvalitsus S.1311 -0,4 -0,4 3. Liidumaa/ piirkondlik valitsus S.1312 – – 4. Kohalikud omavalitsused S.1313 -0,2 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid S.1314 0,2 0,2 6. Intressikulud D.41 0,1 0,2 7. Primaarne eelarvepositsioon (3/) -0,2 -0,4 8. Ühekordsed jm ajutised meetmed (4/)

-0,4 -0,5

9. SKP reaalkasv (%) (=1. Tabelis 1.a) 1,5 2,5 10. SKP potentsiaalne kasv (%) (=2. Tabelis 1.a)

1,9 2,2

panused: - tööjõud 0,0 -0,1 - kapital 1,5 1,5 - kogutootlikkus (TFP) 0,5 0,7

11. SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)

-2,1 -1,7

12. Tsükliline eelarvekomponent (% potentsiaalsest SKPst)

-0,9 -0,7

13. Tsükliliselt kohandatud eelarve-positsioon (=1 - 12) (% potentsiaalsest SKPst)

0,6 0,2

14. Tsükliliselt kohandatud primaarne eelarvepositsioon (=13 + 6) (% potentsiaalsest SKPst)

0,7 0,4

15. Struktuurne eelarvepositsioon (=13 - 8) (% potentsiaalsest SKPst)

0,9 0,8

1/ 2014 riigieelarve eelnõu kohaselt. 2/ TR-TE= B.9. 3/ Primaarne eelarvepositsioon arvutatakse järgmiselt (B.9, punkt 8) + (D.41, punkt 9). 4/ Plussmärk tähendab puudujääki vähendavaid ühekordseid meetmeid.




Tabel 2.b. Valitsussektori võla suundumused ESA kood 2014* 2015* % SKPst % SKPst 1. Koguvõlg 3 9,8 9,3 2. Koguvõla suhte muutus -0,3 -0,4 Koguvõla muutuse tegurid 3. Primaarne eelarvepositsioon (=10. Tabelis 2.a.i)) -0,2 -0,4

4. Intressikulud D.41 0,1 0,2 5. Muud võlakoormuse muutuse tegurid (stock-flow adjustment) -0,4 -0,4

millest: - erinevused kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel – –

- finantsvarade netoakumuleerimine – – millest: - erastamistulud – – - väärtuse hindamise mõju jm – –

p.m.: Võla kaudne intressimäär (1/) 1,4 1,6 Muud asjakohased muutujad 6. Likviidsed finantsvarad (2/) 8,8 7,7 7. Netofinantsvõlg (7=1-6) 0,9 1,7 8. Võla (olemasolevad võlakirjad) amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 4 0,1 0,1

9. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal 0,0 0,0 10. Keskmine tagasimaksetähtaeg 5 6,0 5,2

1/ Intressikulud jagatud eelmise aasta võlatasemega. 2/ Likviidsed varad on määratletud siin kui AF1, AF2, AF3 (valitsussektori puhul konsolideeritud, st valitsusüksuste finantspositsioonid on tasaarvestatud), AF.511, AF.52 (ainult juhul, kui on börsil noteeritud).

Allikas: Rahandusministeerium. Tabel 2.c. Tingimuslikud kohustused 2014* 2015* % SKPst % SKPst Riiklikud tagatised 1,7 1,6

millest: finantssektoriga seotud tagatised 0,0 0,0


3 Prognoos enne Statistikaameti avaldatud uusi valitsussektori võla andmeid 2013. a septembris. Prognoos ja eelarve seletuskiri uuendatakse uute aegridade alusel käesoleva aasta lõpuks või uue aasta alguses. 4 Keskvalitsuse laenamine ilma sihtasutuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikuteta. 5 Keskvalitsuse laenud ilma sihtasutuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikuteta.



3. Tulu- ja kuluprognoosid muutumatu poliitika eeldusel Suvine prognoos (Tabel 3) erineb kevadisest prognoosist osaliselt seetõttu, et valitsussektori kogutulude taseme prognoos 2013. aastaks muutus seoses 2012. aasta andmete uuendamisega, mis mõjutas ka kogukulude taset. Näitajad protsendina SKPst ei ole võrreldavad, kuna suvise prognoosi tabelis on arvutused revideeritud SKPga. Tabel 3. Valitsussektori kulu- ja tuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta, peamiste komponentide lõikes

Valitsussektor (S13) ESA kood 2014* 2015* % SKPst % SKPst 1. Kogutulu muutumatu poliitika korral TR 38,7 39,2

millest 1.1. Tootmis- ja impordimaksud D.2 13,9 14,4 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jm D.5 7,5 7,1

1.3. Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 1.4. Sotsiaalmaksed D.61 11,4 11,3 1.5. Omanditulu D.4 1,4 1,2 1.6. Muu 4,5 5,3 p.m.: Maksukoormus (=D.2+D.5+D.61+D.91-D.995) 32,8 32,7

2. Kogukulu muutumatu poliitika korral TE 38,9 39,6

millest 2.1. Hüvitised töötajatele D.1 10,9 10,8 2.2. Vahetarbimine P.2 6,8 6,7

2.3. Sotsiaalmaksed D.62 D.632 12,6 13,0

millest töötushüvitised 0,4 0,3 2.4. Intressikulud (=9. Tabelis 2.a) D.41 0,1 0,2 2.5. Subsiidiumid D.3 0,7 0,8 2.6. Kapitali kogumahutus põhi-varasse P.51 5,5 5,1

2.7. Kapitalisiirded D.9 0,8 0,8 2.8. Muu 1,4 2,2




4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes Eelarvekava (Tabel 4.a) erineb suvisest prognoosist (Tabel 3) tulu- ja kulumeetmete tõttu (Tabel 5.a). 2014. aasta tulud vähenesid 0,1% SKPst seoses omanikutulude ajatamisega, kulud ei muutunud. 2015. aastal suurenesid tulud 0,2% SKPst ja kulud 0,3% SKPst. Tabel 4.a. Valitsussektori kulu- ja tulueesmärgid peamiste komponentide lõikes

Valitsussektor (S13) ESA kood 2014* 2015* % SKPst % SKPst 1. Kogutulu eesmärk TR 38,5 39,3 millest

1.1. Tootmis- ja impordimaksud D.2 13,9 14,4 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jm D.5 7,5 7,1

1.3. Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 1.4. Sotsiaalmaksed D.61 11,4 11,3 1.5. Omanditulu D.4 1,3 1,3 1.6. Muu 4,5 5,3 p.m.: Maksukoormus (=D.2+D.5+D.61+D.91-D.995) 32,7 32,7

2. Kogukulu eesmärk TE 38,9 39,9

millest 2.1. Hüvitised töötajatele D.1 10,9 10,8 2.2. Vahetarbimine P.2 6,8 6,9

2.3. Sotsiaalmaksed D.62 D.632 12,6 13,0

millest töötushüvitised 0,4 0,3 2.4. Intressikulud (=9. Tabelis 2.a) D.41 0,1 0,2 2.5. Subsiidiumid D.3 0,7 0,8 2.6. Kapitali kogumahutus põhi-varasse P.51 5,5 5,2

2.7. Kapitalisiirded D.9 0,8 0,8 2.8. Muu 1,4 2,2


Tulenevalt SGP nõuetest peaks liikmesriigi valitsussektori kulude kasv olema kooskõlas liikmesriigi majanduskasvuga. Kulude kasvu eesmärgiks (expenditure benchmark) loetakse reeglina liikmesriigi 10 aasta keskmine potentsiaalne majanduskasv, mis vastavalt Euroopa Komisjoni majandusprognoosile on 2,1%. Juhul kui liikmesriik ei täida jooksval aastal oma keskpika perioodi eesmärki (MTO), milleks Eesti puhul on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk, võetakse kokkuleppe kohaselt järgneva aasta kulueesmärgiks madalam väärtus (Eesti puhul 0,9%), mis aitab kaasa eelarvepositsiooni parandamisele ja viib MTO täitmiseni.



2014. aastal suurenevad Eesti valitsussektori kulud6 2% võrra, mistõttu täitab Eesti kulueesmärgi. Samas 2015. aastal on kulude kasvuks 5,6%, mistõttu ületatakse kulude kasvu eesmärk 3,5 pp võrra eeldusel, et 2014. aastal saavutatakse struktuurne ülejääk. Selle mitte-täitmisel võetakse kulu eesmärgiks madalam kasv, mida prognoosi järgi ületatakse 4,7 pp võrra. 2014. aastal vähenesid Euroopa Liidu välisvahendite kulud (Tabel 4.b.), mis on täielikult tuludega kaetud, 2015. aastal need suurenevad. Valikulised tulumeetmed vähenesid 2013. aastal oluliselt peamiselt vähenenud CO2 kvoodirahade tõttu. 2014. aasta meetmete vähenemine tuleneb peamiselt töötuskindlustusmakse määra alandamisest ning 2015. aasta kasv tuleneb peamiselt aktsiisitõusust ning käibemaksumuudatustest. Kulueesmärgi täitmist mõjutavad ka tavapärasest suuremad investeeringud aastatel 2012–2014. Tabel 4.b. Kulueesmärgist välja jäetavad summad

2013 2013 2014* 2015*

tase (mln eurot) % SKPst % SKPst % SKPst

1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud 869,6 4,64 4,26 4,51

2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb majandustsüklist 7 0,0 0,00 0,00 0,00

3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised meetmed (discretionary measures) 8

-21,1 -0,11 -0,17 0,15

4. Seadusest tulenevad muudatused valitsussektori tuludes, mis on seotud kuluvajaduse kasvuga

0,0 0,00 0,00 0,00


6 Kulude arvestamisel on vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale arvestatud kulude reaalkasvu, kasutades SKP deflaatorit, ning arvestusest on eemaldatud teatud kulud (Tabel 4.b., lisaks intressikulu ja kapitalimahutuse kohandus). 7 Eksperthinnangu korras on eeldatud, et töötus on loomulikul tasemel. 8 Arvestatud meetmed on: tulumaksumäära langetamine; üldise ja täiendava pensionide maksuvaba tulu tõus; aktsiiside tõstmine ja kütuse soodusaktsiisi kaotamine; töötuskindlustusmaksemäära langetamine; käibemaksusüsteemi muudatused; dividendide tulumaks; riigieelarve palgatõus; töö-võimereformi mõju; tulu CO2 kvoodi müügist; PRIA toetuste maksustamine; riigilõivude tõus; vääris-metallide- ja kivide pöördmaksustamine; hasartmängumaksu muudatused.



Tabel 4.c. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes Tabel 4.c.i) Valitsussektori kulutused haridusele, tervishoiule ja tööhõivele

2014* 2015*

% SKPst % valitsus-sektori kuludest % SKPst % valitsus-

sektori kuludest Haridus 6,3 16,2 6,5 16,2 Tervishoid 5,2 13,4 5,5 13,9 Tööhõive 0,2 0,5 0,2 0,4

Tabel 4.c.ii) Valitsussektori funktsioonide liigitus

Valitsussektori funktsioonid COFOG kood 2014* 2015* % SKPst % SKPst 1. Üldised avalikud teenused 1 3,6 3,6 2. Riigikaitse 2 1,9 1,9 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 1,9 4. Majandus 4 4,3 4,2 4. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,4 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,7 0,7 7. Tervishoid 7 5,2 5,5 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 1,8 2,0 9. Haridus 9 6,3 6,5 10. Sotsiaalkaitse 10 12,6 13,0 11. Kulutused kokku (=2. Tabelis 2.c.i) TE 38,9 39,9




5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed 2015. aasta riigieelarve laekumist mõjutab 14 suuremat (mõju üle 1 mln euro) tulu- ja kulu-meedet, neist kaks mõjutavad riigieelarve tulusid, 11 meedet riigieelarve kulusid ja üks Töötu-kassa kulusid. Kõik riigieelarve kulumeetmed (kokku 44,4 mln eurot) on ühekordse mõjuga ja suunatud kõikide ministeeriumide prioriteetsemate vajaduste katmiseks. Koos kõikide meetmetega süveneb valitsussektori 2015. aasta eelarvepuudujääk 20,6 mln eurot ehk 0,1% SKPst. Dividendide ajatamine koos tulumaksuga – osaline dividendide maksmise ajatamine 2014. aastast 2015. aastasse. Mõjutab riigiettevõtete majandustegevust, suurendades nende likviidsust. Riigilõivud – lõivumäärad kasvavad toimingute tegeliku kulude suurenemise ning määrade ülespoole täiseurodeks ümardamise tõttu. Töövõimereformi ettevalmistuskulud – 2016. aastast käivitub töövõimereform, mille jaoks tehakse Töötukassas ettevalmistuskulutusi (IT-süsteemid, töötajate ümberõpe, uute töötajate värbamine) 2015. aastal. Kaitsekulud – SKP taseme langusest tuleneva kulude vähenemise osaline kompenseerimine.



Tabel 5.a. Valitsussektori võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmed Kirjeldus

Eesmärk (kulude/

tulude osa) ESA kood

Arvestuse põhimõte

Vastu-võtmise staatus

Eelarve mõjud 2014* 2015* 2016* 2017*

% SKP % SKP % SKP % SKP

1) Riigilõiv Riigilõivu määrade tõstmine. Tulumeede Tekkepõhine Esitatud koos eelarvega – 0,02 0,02 0,02

2) Dividendide ajatamine koos tulumaksuga

Dividendimaksete ajatamine 2014. aastast 2015. aastasse.

Tulumeede, D4, D5

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub -0,14 0,14 – –

3) Töövõimereformi kulud (Töötukassa)

2016. aastast käivitub töövõimereform, mille jaoks tehakse Töötukassas ettevalmistuskulutusi 2015. aastal.

Kulumeede, P2

Tekkepõhine Eelnõu koos-kõlastusel – -0,04 – –

4) Riigikaitse kulude kasv SKP taseme langusest tuleneva kaitsekulude vähenemise osaline kompenseerimine, Balti riikide tugevdatud õhuturbele vastuvõtva riigi toetuse tagamine.

Kulumeede, P2

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub – -0,06 – –

5) Loodusväärtuslike maade soetamine

Loodusväärtuslike maade riigile omandamine, et kompenseerida eraomanikel looduskaitse-piirangutega kehtestatud kitsendused.

Kulumeede, P51


6) Talvise navigatsiooni tagamine

2015. aasta jäämurdmise tagamise kulud Soome lahel.

Kulumeede, P2


7) Arengu- ja humanitaarabi

Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuseks on projektid arengukoostöö sihtriikidega, annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele ja fondidele, humanitaarabi, teavitustegevus ja maailmaharidus Eestis.

Kulumeede, D3

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub

– -0,01 – –

8) Teadusraamatukogu-dele teavikute soetamine

Teadus- ja arendustegevuse alase kirjanduse teavikute kogude jooksev- ja järelkomplekteeri-mine ning rahvusvaheliste elektrooniliste teavikute andmebaaside kasutuslitsentsid.

Kulumeede, P2


9) Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähista-mise ettevalmistamine

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise kulud.

Kulumeede, P2


10) IT Akadeemia programm

Programmiga seotud tegevuskulud. Kulumeede, P2




11) IKT arendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk riigi erinevad IT arendused.

Kulumeede, P2


12) Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise planeerimine ja tegevus-kava elluviimine

Ettevalmistamis- ja korraldamiskulud Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks 2018. aastal.

Kulumeede, P2


13) Infosüsteemide arendus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk riigi erinevad IT arendused.

Kulumeede, P2


14) Programmperioodi 2014–2020 meetmete menetlemiseks vajaliku IT süsteemi väljatööta-mine ja realiseerimine

Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse vald-kondade arendamise toetuste jagamise uute põhimõtete rakendumiseks toetava tugisüsteemi arendamine.

Kulumeede, P2


– -0,01 – –

15) Muud kulud Väiksemahulised kuluotsused kõigil ministeeriu-midel - tegevuskulud, investeeringud jne.

Kulumeede Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub – -0,07 – –

Tulumeetmed kokku -0,14 0,16 0,02 0,02 Kulumeetmed kokku – -0,26 – – KOKKU -0,14 -0,10 0,02 0,02




Tabel 5.b. Keskvalitsuse võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmed Kirjeldus

Eesmärk (kulude/

tulude osa) ESA kood

Arvestuse põhimõte

Vastu-võtmise staatus

Eelarve mõjud 2014* 2015* 2016* 2017*

% SKP % SKP % SKP % SKP

1) Riigilõiv Riigilõivu määrade tõstmine Tulumeede Tekkepõhine Esitatud koos eelarvega – 0,02 0,02 0,02

2) Dividendide ajatamine koos tulumaksuga

Dividendimaksete ajatamine 2014. aastast 2015. aastasse

Tulumeede, D4, D5

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub -0,14 0,14 – –

3) Riigikaitse kulude kasv SKP taseme langusest tuleneva kaitsekulude vähenemise osaline kompenseerimine, Balti riikide tugevdatud õhuturbele vastuvõtva riigi toetuse tagamine.

Kulumeede, P2


4) Loodusväärtuslike maade soetamine

Loodusväärtuslike maade riigile omandamine, et kompenseerida eraomanikel looduskaitse-piirangutega kehtestatud kitsendused.

Kulumeede, P51


5) Talvise navigatsiooni tagamine

2015. aasta jäämurdmise tagamise kulud Soome lahel.

Kulumeede, P2


6) Arengu- ja humanitaarabi

Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuseks on projektid arengukoostöö sihtriikidega, annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele ja fondidele, humanitaarabi, teavitustegevus ja maailmaharidus Eestis.

Kulumeede, D3


– -0,01 – –

7) Teadusraamatukogu-dele teavikute soetamine

Teadus- ja arendustegevuse alase kirjanduse teavikute kogude jooksev- ja järelkomplekteeri-mine ning rahvusvaheliste elektrooniliste teavikute andmebaaside kasutuslitsentsid.

Kulumeede, P2


8) Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähista-mise ettevalmistamine

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise kulud.

Kulumeede, P2


9) IT Akadeemia programm

Programmiga seotud tegevuskulud. Kulumeede, P2


10) IKT arendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk riigi erinevad IT arendused.

Kulumeede, P2




11) Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise planeerimine ja tegevus-kava elluviimine

Ettevalmistamis- ja korraldamiskulud Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks 2018. aastal.

Kulumeede, P2


12) Infosüsteemide arendus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk riigi erinevad IT arendused.

Kulumeede, P2


13) Programmperioodi 2014–2020 meetmete menetlemiseks vajaliku IT süsteemi väljatööta-mine ja realiseerimine

Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse vald-kondade arendamise toetuste jagamise uute põhimõtete rakendumiseks toetava tugisüsteemi arendamine.

Kulumeede, P2


– -0,01 – –

14) Muud kulud Väiksemahulised kuluotsused kõigil ministeeriu-midel – tegevuskulud, investeeringud jne.

Kulumeede Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub – -0,07 – –

Tulumeetmed kokku -0,14 0,16 0,02 0,02 Kulumeetmed kokku – -0,22 – – KOKKU -0,14 -0,06 0,02 0,02




6. Seosed esialgse eelarvekava ning liidu majandus-kasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel Selles peatükis on esitatud informatsioon, kuidas eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigi-põhiseid soovitusi (country-specific recommendation, CSR) ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärke. Põhjalikumat ja täpsemat informatsiooni rakendatavate meetmete kohta saab vaadata dokumendist „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ ja selle tegevuskavast (Eesti riiklik reformikava).9 Tabel 6.a. Riigipõhised soovitused

CSR nr Meetmete loetelu Kirjeldus, kuidas meede otseselt aitab saavutada

eesmärki 1. a) Riigieelarve baasseaduse ellu

rakendamine Rakendub struktuurse eelarvepositsiooni tasakaalu või üle-jäägi nõue: 2015. a eelarves on valitsussektori eelarve-positsioon struktuurses ülejäägis 0,8% sisemajanduse kogu-toodangust, mis on 0,6 protsendipunkti võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust. Töötab eelarvenõukogu, mis hindab riigi makromajandus-prognoose ja riigi rahandusprognoose ning jälgib eelarve-reeglite täitmist. Rakendusaktidest jõustub uus strateegilise planeerimise määrus, mis täpsustab seaduses määratletud aluseid ees-märkide, tegevuste ja ressursside paremaks sidumiseks.

2. a) Tööjõumaksude langetamine Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile, töötus-kindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba tulu määr tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.

b) Lapsetoetuste tõus, sh vajadus-põhiselt

Lapsetoetuse tõstmine esimese ja teise lapse puhul 45 euroni kuus ja kolmanda lapse puhul 100 euroni kuus. Madala sisse-tulekuga perede vajaduspõhine peretoetus tõstetakse kahe-kordseks. Toimetulekutoetuse määramisel tõstetakse lapse osakaalu 0,8lt 1,0ni

c) Töövõimereformi ette-valmistamine

Valmistatakse ette 2016. aastal töövõime toetamise skeemi ning töövõime hindamise süsteemi ellurakendamiseks ning sihtgrupile ja tööandjatele tööturumeetmete (sh tööalane rehabilitatsioon) ning sotsiaalteenuste pakkumiseks.

d) Tööturul osalemise toetamine Rahastatakse hoolekandemeetmeid ning lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamist hooldus-koormuse vähendamiseks.

e) Lasteaiakohtade juurdeloomine Lastele ja noortele tervisliku ja turvalise arengu tagamiseks luuakse täiendavaid lasteaiakohti, eelkõige suurte linnade ja nende tagamaade piirkondades.

f) Ettevõtluskeskkonna paranda-mine kõrgema tööpuudusega piirkondades

Rakendatakse ellu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede ettevõtluskeskkonna ja tööhõive edendamiseks, sh kõrgema tööpuudusega piirkondades, Ida-Viru linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetamise meede ning jätkatakse Ida-Viru tööstusalade arendust.

9 http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/ap2014_estonia_en.pdf, http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/nrp2014_estonia_en.pdf.

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/ap2014_estonia_en.pdf

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/nrp2014_estonia_en.pdf



3. a) Tööturu vajaduste ja koolituse parem sidumine

Ellu rakendub tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks seostamiseks loodud tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem. Kutsekoja juhtimisel hakkavad esimesed valdkondlikud ekspertkogud määratlema tegevusala võtmeameteid ja nende vajadust, õppe- ja koolituse vastavust tööturuvajadustele, õppeasutuste võimekust aga ka töötajate oskuste taset ning täiendkoolituse vajadust. Samuti algab piirkondade ettevõtlikkuse ja tööhõive kavade väljatöötamine ja tegevuste toetamine.

b) Praktikakorralduse tõhustamine

Ettevõtjate ja õppeasutuste teadlikkuse tõstmiseks praktika olulisusest ja korraldusest levitatakse praktikakorralduse parimaid praktikaid. Töötatakse välja hoovad, mis suurenda-vad ettevõtete huvi praktikakohtade pakkumise vastu. Töö-andjate ning sihtrühma hulgas populariseeritakse õpipoisi-õppe skeemi.

c) Haridustugiteenuste, sh karjääriteenuste toetamine

Teadlike valikute kujundamiseks pakutakse süsteemselt nõustamisteenuseid kõikidele vanuserühmadele, luuakse ühtne ning tarbijasõbralik karjäärinõustamissüsteem, mis aitab inimesi, kes soovivad ennast täiendada või uut eriala omandada või võtta ette muutusi tööalases elus. Elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks koostatakse õppe- ja karjäärinõustamise programm, mille sihtrühmaks on lapsed ja noored vanuses kuni 26 aastat.

d) Koolivõrgu korrastamise jätkamine

Gümnaasiumivõrgu korrastamine ja investeeringute prog-rammi käivitamine koolivõrgu kvaliteedi tõstmiseks, sh taristu nüüdisajastamiseks ja pinnakasutuse optimeerimi-seks.

e) IKT-alaste kompetentside tõstmine

Edendatakse IKT-baasoskuste omandamist üldhariduskoolis (eelkõige põhikoolis), täisealiste mittekasutajate seas ning tõstetakse elanikkonna teadlikkust infoühiskonna võimalus-test ja ohtudest.

f) Innovatsiooni toetamine Käivituvad uuenenud ettevõtlusmeetmed: starditoetus, Start-up Estonia programm, finantsinstrumendid (tagatiste, laenu, ekspordikindlustuse ja krediidikindlustuse väljasta-mine), innovatsiooniosak. Samuti soodustatakse ettevõtjate ja teadusasutuste süsteemset koostööd tehnoloogia arendus-keskuste arendamisega. Ettevõtjad saavad osaleda ühis-tegevuse kaudu lisandväärtuse ja turustusvõimekuse kasvatamiseks loodud ettevõtlusklastrites. Antakse taylor-made põhimõttel diagnostikat ja toetust üksikettevõtetele.

4. a) Suund tarbimise ja ressursi-kasutuse maksustamisele

Tõstetakse maagaasi aktsiisi ning kaotatakse osaliselt eri-märgistatud kütuse aktsiisisoodustus. Samuti tõusevad alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrad.

b) Ühistranspordi toetamine Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid kõigil riigi toetatavatel ühistranspordi liikidel.

c) Ühistranspordi kvaliteedi tõstmine

Tõstetakse ühistranspordi teenuse kvaliteeti, sh uute trammide kasutuselevõtu ettevalmistamine ja trammiteede rekonstrueerimine Tallinnas.

d) Omavalitsuste energiatarbimise tõhustamine

Seitsmes Eesti linnas rajatakse uus energiasäästlik tänava-valgustus.

e) Eluasemete energiatõhususe meetmed

Energiasäästu investeeringute paketi elluviimine korter-elamute rekonstrueerimiseks.

f) Autode energiamärgised Alustatakse energiamärgise väljatöötamist, suurendamaks autopargi ökonoomsust.

g) Alternatiivsed energiaallikad transpordisektoris

Stimuleeritakse keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja alternatiivkütuste kasutuselevõttu.

h) Piiriülesed energiataristud Jätkatakse koostööd ühenduste (naaberelektrisüsteemid) ja taristute rajamiseks (nt LNG terminal) ja eelduste loomist Eesti elektrivõrkude ühendamiseks Kesk-Euroopa sünkroon-alaga.



5. a) Kava kohaliku omavalitsuse korralduse institutsionaalsete muudatuste läbiviimiseks

Määratletakse millisel tasandil täidetakse milliseid oma-valitsuslikke ülesandeid ja kuidas kujuneb nende ülesannete elluviimise rahastamine ning koostöö tõhustamine nii kohalike omavalitsuse üksuste kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

b) Teenuste kriteeriumite kirjelda-mine valdkondade kaupa

KOV teenuste kvaliteedi parandamiseks tingimuslike miinimumnõuete rakendamise eelduste loomine sotsiaal-hoolekande valdkonnas.

c) Piirkondlik ühistranspordi korraldus

Jätkatakse piirkondlike ühistranspordikeskuste loomisega ning ühistranspordi korraldus viiakse maakondade tasemelt eri maakondi hõlmavate suuremate regioonide tasemele.

Tabel 6.b. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärgid Riiklikud 2020. a

põhieesmärgid Meetmete loetelu Kirjeldus, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki

Tööhõive eesmärk [76%] 1. Paremate võimaluste tagamine hõives osalemiseks

Tagatakse pensioniealistele tööotsijatele töö-turuteenused, pakutakse täiendavaid teenuseid noorte tööle aitamiseks ning töötatakse välja ja piloteeritakse mobiilsusmeedet, et tõsta inimeste valmisolekut asuda tööle kodust kaugemal.

2. Tööhõiveprogrammi 2014–2015 ellu-rakendamine

Teenuse saajate ring laieneb, fookuses on noored, vanemaealised, vanaduspensioni-ealised, pikaajalised töötud, vähenenud töö-võimega inimesed.

3. Hõives püsimise ja hõivesse naasmise toetamine

Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiu-teenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks.

4. Töövõime säilitamine Töötervishoiu ja tööohutuse ümberkujunda-mine ning töövaidluste süsteemi kaasajasta-mine.

5. Töövõimereformi ellu viimine

Töötatakse välja uus töövõimehindamise metoodika ja tagatakse teenused vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks ja töö säilitamiseks.

6. Karjääriteenuste kättesaadavuse suurendamine

Karjäärinõustamise pakkumisega tööealistele inimestele toetatakse sujuvat liikumist ühelt töökohalt teisele, ennetatakse töötuks jäämist ja aidatakse kaasa töötaoleku aja lühenemisele.

Teadus- ja arendus-tegevuse eesmärk [3% SKPst]

1. Institutsionaalsed uurimistoetused

Rahastatakse institutsionaalseid uurimis-toetusi, teadusteemade sihtfinantseerimist ning taristu ülalpidamiskulusid.

2. Teadusagentuuri toetused Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimise tagamine.

3. Koostöö Euroopa teaduse tipptaristuga

Eesti Vabariigi ja Euroopa Elementaarosakeste Füüsika Keskuse (CERN) koostöölepingu rahastamine.



Kasvuhoonegaaside heite vähendamise ees-märk [6 269 tuhat tonni (+10% võrreldes 2005)]

1. Uue energiamajanduse arengukava aastani 2030 ellurakendamine

2. Uute struktuuritoetuste

käivitamine

Energiamajanduse arengukava eesmärgid on: 1) Energiavarustuse tagamine elektri-majanduses, soojusmajanduses, transpordi-sektoris, elamumajanduses ja kodumaiste kütuste tootmises; 2) Majanduse energiamahukuse vähendamine (konkurentsivõimet kahjustamata) ja energia-säästu suurendamine; 3) energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energia-infrastruktuuri ja ühenduste arendamise kaudu. Keskendutakse alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisele transpordis, efektiivse soojusenergia tootmisele ja üle-kandele ning energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamisele

Taastuvenergia eesmärk [25%] Energiatõhususe ees-märk [2 818 ktoe]

Madala haridus-tasemega (põhiharidus või madalam) mitte-õppivate noorte vähendamise eesmärk [9,5%]

1. Üleriigilise koolivõrgu korrastamine

Jätkatakse programmi maakondlike gümnaasiumide sh riigigümnaasiumide rajamiseks ja renoveerimiseks ning gümnaasiumiastmest loobuvate põhikoolide ja ühinevate põhikoolide pinnakasutuse optimeerimise toetamiseks.

2. Koolide toetamine toitlustuse kaudu

Tasuta koolitoitlustust laiendatakse gümnaasiumite õppuritele.

3. Haridustugiteenuste, sh karjääriteenuste toetamine

Nõustamisteenused aitavad kaasa teadlike valikute kujundamisele, õppenõustamine aitab ennetada koolist väljalangevust.

Kolmanda taseme hariduse eesmärk [40%]

1. Vajaduspõhine õppe-toetus ning tulemus-stipendiumid

Vajaduspõhise õppetoetuse rakendamine laiemale kasusaajate ringile ning kõrghariduse tulemusstipendiumite fondi kasv.

Vaesuse vähendamise eesmärk [15%10]

1. Lastega leibkondade toetamine

Madala sissetulekuga perede vajaduspõhine peretoetus kahekordistub. Toimetulekutoetuse määramisel tõstetakse lapse osakaalu 0,8lt 1,0ni.

2. Pensionide tõus keskmi-selt 5,8% ja tulumaksu-vaba tulu suuruse tõus pensionärile

Keskmise vanaduspensioni tase tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Jätkub ka pensionite maksuvabastuse suurendamine, tulumaksu-vaba pension on 374 eurot kuus.

10 Suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid.



7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga Eesti Stabiilsusprogramm 2014 baseerus Rahandusministeeriumi kevadisel majandus-prognoosil, mis avalikustati 7. aprillil 2014. 2015. aasta riigieelarve baseerub Rahandus-ministeeriumi suvisel majandusprognoosil, mis avalikustati 1. septembril 2014. Rahandusministeerium ootas 2014. aasta kevadise prognoosi põhistsenaariumis 2014. aastal majanduskasvuks 2%. Aastatel 2015–2016 ootasime kasvutempo kiirenemist vastavalt 3,5% ja 3,6%. Käesoleva prognoosi põhistsenaariumis on arvestatud 2014. aasta esimese poolaasta nõrgemate SKP reaalkasvu näitajatega võrreldes eelmise prognoosiga ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete allapoole korrigeerimisega. SKP kasvutempot on 2014. aastaks vähendatud 0,5%le, mille põhjusteks on sisenõudluse ja ekspordi kasvu-prognooside langetamine. 2015–2016 aastate majanduskasvu prognoose on võrreldes kevadel oodatuga alandatud vastavalt 1,0 ja 0,1 protsendipunkti. Prognoosi allapoole korrigeerimise peapõhjuseks on oluliselt madalamad ekspordi prognoosid, kuid ka sise-nõudlus kasvab kevadel oodatust aeglasemalt. Järgnevate aastate majanduskasvu prognoose pole võrreldes kevadisega muudetud. SKP komponentide kasvu ja hinnatõusu ootuste alla-poole korrigeerimine tõi kaasa majanduse nominaalkasvu prognoosi langetamise. Seetõttu on SKP maht jooksevhindades kevadise prognoosiga võrreldes 2014. aastal 0,3 mld eurot ja 2015–2016. aastal 0,6 mld eurot väiksem. Sisenõudluse panus kasvu jääb nii 2014. kui 2015. aastal varem arvatust väiksemaks, kuid korrektsioon allapoole on väiksem kui kogutoodangu osas. Eratarbimise reaalkasv saab olema kevadel arvatust natukene tagasihoidlikum ja kapitali kogumahutuse panus pöördub ajutiselt marginaalselt negatiivseks. Ettevõtete investeerimisaktiivsuse kasv eeldab nõudluse paranemist eelkõige välisturgudel, mille realiseerumine lükkub edasi ekspordipartnerite aeglasema kasvu tõttu, mida võimendab Vene-Ukraina konflikti jätkumine. Investeeringute kasvu prognoosi on korrigeeritud 0,7%-lt -0,4%-le 2014. aastal, kuid järgmise aasta kasv saab välisnõudluse oodatava paranemise tõttu olema kevadel prognoositust kiirem. Eratarbimise reaalkasv on sellel aastal 3,6% ehk marginaalselt kevadel hinnatust madalam püsikaupade ja eluasemega seotud teenuste tarbimise languse tõttu esimeses kvartalis. Suurem korrektsioon allapoole on nominaalkasvus, reaalkasvu aitab hoida jätkuvalt allapoole korrigeeritud hinna-tõus. Järgmisel aastal peaks taastuma kevadel prognoositud 3,8% kasv. Varasemast tagasihoidlikum nõudlus eksporditurgudel ning väiksemal määral ka Venemaa kehtestatud impordipiirang toidukaupadele tingisid ekspordi prognoosi langetamise 2014. aastal 0,4 pp ning 2015. aastal 2,5 pp võrra. Ka järgnevate aastate ekspordi kasv on väiksem kevadel oodatust aeglasema välisnõudluse taastumise tõttu. Kuna impordi prognoosi on langetatud mõnevõrra väiksemas ulatuses, kujuneb jooksevkonto puudujääk lähiaastatel suuremaks võrreldes eelmise prognoosiga. Inflatsiooniprognoos on 2014. aastal 1,1 pp ning 2015. aastal 0,8 pp madalam võrreldes kevadise prognoosiga. Peamiselt on prognoosi langetamise taga välistegurid seoses impordi-hindade oodatust suurema langusega. Suuremal määral on see mõjutanud imporditud toidu-ainete hindu, mis hea saagikuse ning suurenenud pakkumise tõttu on langustrendil. Kuigi alates 2015. aastast lisanduvad aktsiisitõusud, tasakaalustab nende mõju lähiaastatel välis-tegurite mõju vähenemine ning teenuste tagasihoidlikum kallinemine. Prognoosiperioodi lõpus on inflatsiooniprognoosi tõstetud lisandunud aktsiisitõusude tõttu. Tööturu osas ei realiseeru kevadel oodatud hõive mõningane kasv (+0,3%) järgmisel aastal, vaid hõive stabiliseerub sellel aastal ja hakkab 2016. aastast alates langema. Kevadised kasvu-ootused oleks vaba tööjõuressurssi arvestades siiski lubanud veel hõivet ka järgmisel aastal



suurendada, kuid madala nõudluse tingimustes ei ole ettevõtetel selle järele vajadust. Järgnevatel aastatel aga ei anna tööealiste arvu kiire vähenemine hõivatute arvu kasvule enam võimalusi. Keskmise palga kasvu osas kevadega võrreldes olulisi muutusi ei ole, kuid tarbijahindade kasvuga korrigeeritud reaalpalga kasv on nii sellel kui järgmisel kevadisest suurem. 2014. aasta valitsussektori eelarvepositsiooni prognoos on võrreldes kevadel oodatuga paranenud 0,4 protsendipunkti võrra -0,3%ni SKPst. Põhjusteks eelkõige maksulaekumiste prognoosi suurenemine peamiselt käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõttu tulenevalt esimese pool-aasta oodatust parematest laekumistest ning kavandatud maksumuudatustest. Samuti on mõnevõrra vähenenud pensionikulude prognoos. 2015. aasta valitsussektori eelarve-positsioon on võrreldes stabiilsusprogrammiga jäänud samale tasemele ehk -0,5% SKPst. 2015. a eelarvepositsiooni mõjutab sarnaselt 2014. aastale maksutulude kasv. Samas vähendab käibemaksu ja kütuseaktsiisi kasvu positiivset mõju tööturu väljavaadete nõrgene-mise tulemusel vähendatud sotsiaal- ja tulumaksu laekumise prognoos. Eelarvepositsiooni mõjutab negatiivselt töötuskindlustuse maksemäärade langetamine alates 2015. aastast. 2014. aasta maksukoormuse prognoosi on võrreldes Stabiilsusprogrammis oodatuga suurendatud 0,3% võrra 32,7%ni SKPst (suurendati käibemaksu ja aktsiiside laekumise ootust). 2015. aasta maksukoormust suurendati 0,4% võrra 32,7%ni SKPst (maksutulude prognoos ei muutunud märkimisväärselt, muutuse põhjuseks oli SKP prognoosi allapoole korrigeerimine). 2014. ja 2015. aasta võlakoormuse prognoosi ei ole võrreldes stabiilsusprogrammis sisaldunud prognoosiga muudetud. Tabel 7.a. Kõrvalekalded stabiilsusprogrammist – struktuurne eelarvepositsioon ESA kood 2013 2014* 2015* % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori struktuurse eelarve-positsiooni eesmärk (1/) B.9

Stabiilsusprogramm 0,1 0,7 0,2 Eelarvekava 0,0 0,9 0,8 Erinevus -0,1 0,2 0,6 Valitsussektori struktuurse eelarve-positsiooni prognoos muutumatu poliitika korral

B.9

Stabiilsusprogramm 0,1 0,7 0,2 Eelarvekava 0,0 0,9 0,8 Erinevus -0,1 0,2 0,6

1/ Eelarvepositsiooni eesmärk on seatud struktuurse eelarvepositsiooni järgi.




Tabel 7.b. Kõrvalekalded stabiilsusprogrammist – nominaalne eelarvepositsioon ESA kood 2013 2014* 2015* % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori netolaenuandmise/ netolaenuvõtmise eesmärk B.9

Stabiilsusprogramm -0,7 0,0 -0,5 Eelarvekava -0,5 -0,3 -0,5 Erinevus 0,2 -0,3 0,0 Valitsussektori netolaenuandmise/ netolaenuvõtmise prognoos muutumatu poliitika korral

B.9

Stabiilsusprogramm -0,7 0,0 -0,5 Eelarvekava (1/) -0,5 -0,2 -0,5 Erinevus 0,2 -0,2 0,0

1/ Tegelik (t-1) ja suvine majandusprognoos (t, t+1).




8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju Gini koefitsient, mis näitab kogu elanikkonna sissetulekute jaotuse ühtlust (suurem indeks tähistab suuremat ebavõrdsust), oli Eestis 2013. aastal 32,9%. See näitaja on suhteliselt kõrge nii Euroopa Liidu kui eriti Eesti põhjanaabrite kontekstis ning on viimase viie aasta jooksul tõusnud kaks protsendipunkti. Suuremad olid indeksid 2013. aastal Lätil, Leedul, Bulgaarial, Rumeenial, Kreekal, Hispaanial ja Portugalil. Samas ei pruugi erineva suuruse ja arengu-tasemega riikide koefitsientide võrdlus olla alati asjakohane, kuna suure riigi puhul hakkab erinevate piirkondade erinev sissetuleku tase elanikule vähem silma. Enamus planeeritud kulu- ja tulumeetmetest kas ei mõjuta elanike tulujaotust või on mõju vaid kaudne ning mittekvantifitseeritav. Nende näideteks on dividendimaksete osaline ajatamine 2014. aastast 2015. aastasse, riigikaitsekulude suurendamine või väiksemahulised kuluotsused ministeeriumide tegevuseesmärkide saavutamiseks. Nendest meetmetest, mis mõjutavad elanike tulujaotust, ei ole ka kõige suurema puhul oodata numbriliselt väljendatavat mõju Gini koefitsiendile või S80/S20 suhtarvule. Vaesuse määra ei mõjuta otseselt ükski meede.



Lisa 1: Metoodikaaspektid, sealhulgas agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majandus-kasvule Tabel 8. Metoodikaaspektid

Hindamismeetod

Eelarvemenetluse etapid, mille puhul seda

kasutati

Kasutatud mudeli/ meetodi olulised

andmed Eeldused

Ekspertprognoos Makromajandus-prognoosi koostamine

SKP prognoos koostatakse tootmise, tarbimise ja sissetulekute meetodil ning konsistentsust kontrollitakse Excel’i abil. Eksperdid jälgivad oma valdkondi (tööturg, majandussektorid, hinnad, laenukäitumine, tarbimine…) ja pakuvad välja arenguvariandid, mis muudetakse konsistentseks iteratsioonide kaudu.

o Kodumajapidamiste säästumäär on stabiliseerunud ja ei muutu oluliselt prognoosiperioodi jooksul.

o Ekspordipartnerite kasvud kiirenevad.

o EUR/USD kurss püsib konstantsena.

o Nafta hind alaneb.



Lisa 2: Venemaa sanktsioonide mõju ekspordile Venemaa osatähtsus ekspordi sihtriigina on viimastel aastatel kõikunud 10–12% vahel ning tegu on tähtsuselt kolmanda ekspordituruga Rootsi ja Soome järel. Venemaa suunalist eksporti on viimastel aastatel kasvatanud olulisel määral välismaist päritolu kaupade ehk Eesti kaudu Venemaale veetavate kaubavoogude suurenemine. Tegemist on re-ekspordiga, mis suurendab Eesti väliskaubandusmahtu, kuid mõju lisandväärtusele on väike. Selline tegevus kajastub teenuste ekspordis, kuna Eesti ettevõtted vahendavad kaupade vedu, osutades lao ja transporditeenust. Statistikaameti hinnangul moodustas 2012. aastal re-eksporditavate kaupade eksport Venemaale üle 50% Eesti ekspordist Venemaale. Ka toiduainete ja põllumajandussaaduste eksporti Venemaale moonutab re-ekspordi suur osakaal. 2013. aastal eksporditi Venemaale toiduaineid 239,4 mln € väärtuses, kuid sellest mahust moodustasid ligi 60% joogid, kakao ja kohv, mis on välismaist päritolu. Toiduainete ja põllumajandussaaduste ekspordis on peamised turud Soome, Läti ja Leedu. Venemaa osa toiduainete ekspordis ilma eelmainitud taasväljaveetavate kaupadeta ulatus ligi 10%ni. 6. augustil kehtestas Venemaa impordikeelu erinevatele toiduainetele (looma- ja sealiha, puu- ja aedvili, linnuliha, kala, juust, piim ja piimatooted) ELst, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast. Eesti ettevõtted eksportisid sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu 2013. aastal Venemaale 75 mln € ning 2014. a I poolaastal 28 mln € ulatuses. 2014. a esimesel poolel on sanktsioonide alla kuuluvate kaupade väljavedu Venemaale märgatavalt vähenenud (-27%). Põhjuseks asjaolu, et Venemaa poolsed sanitaar-sanktsioonid kehtestati osadele ettevõtetele juba 2014. a jaanuaris, mistõttu piima- ja kalatoodete eksport Venemaale I poolaastal vähenes (piimatoodete langus 36%). Juba varem oli keelustatud elusloomade ning 2014. a jaanuarist ka sealiha sissevedu, mistõttu lihatoodete ja elusloomade eksport Venemaale oli selle aasta esimeses pooles pea olematu. Seega oli toiduainetööstusel Venemaa poolsest ettearvamatust käitumisest juba mõju enne augusti impordikeelu lisamist olemas. Selle tulemusena suunati piimatoodete eksport osaliselt Venemaa asemel Leetu. Venemaa sanktsioonide otsese mõjuga toidukaupade ekspordile on suvises majandus-prognoosis arvestatud – sanktsioonid vähendavad Venemaa suunalist toiduainete eksporti ca 50 mln € võrra. See moodustab küll väikese osa Eesti kaubaekspordist (0,4%), kuid mikro-tasandil halvendab osade tootjate ja tööstuste majandustegevust olukorras, kus uute turgude leidmine on ülepakkumise tõttu raskendatud. Samuti kannatab maanteetransport, kuna Venemaa suunaline kaubavedu moodustas 2013. aastal 29% Eestis pealelaaditud kauba-mahust. Toiduainete osa sellest on täpsete andmete puudumisel keeruline hinnata. 20. augustil impordikeeldu leevendati, arvates nimekirjast välja osa toiduaineid, millest Eestit peaks suuremal määral mõjutama laktoosivaba piima ja sellest tehtud toodete ekspordi võimaldamine. Selle sammuga ei ole prognoosis arvestatud. Kaudne mõju inflatsioonile läbi võimaliku toidukaupade ülepakkumise EL turul ning sellega kaasneva hinnalangusega on lisatud prognoosi riskistsenaariumi. Seega Venemaa poolsed sanktsioonid mõjutavad eelkõige põllumajandust ja toiduaine-tööstust ning maanteetransporti (toidukaupade vedu). Võttes arvesse 2013. a andmed, ulatub Eesti Panga hinnangul sanktsioonide otsene mõju Eesti SKPle 0,2–0,3%ni SKPst. Siinkohal tuleb arvesse võtta asjaolu, et 2014. a on toidu ekspordimahud Venemaale vähenenud ning et negatiivset mõju peaks leevendama laktoosivaba piimatoodete ekspordi võimaldamine, siis jääb mõju Eesti majandusele mõnevõrra väiksemaks.

Documents

Ülevaade Eesti 2015. aasta eelarvekavastec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/... · 8. septembril avaldas Statistikaamet 2009.–2012. aasta rahvamajanduse näitajate