Õpetaja ja õppija eneseleidmine Õpetaja ja õppija eneseleidmine uuenevas hariduskeskkonnasuuenevas hariduskeskkonnas

Marju LauristinMarju Lauristin

TÜ AKI sotsiaalse kommunikatsiooni TÜ AKI sotsiaalse kommunikatsiooni professorprofessor

20.09.201220.09.2012

1

Eesti Eesti üühiskond muutub järgneval hiskond muutub järgneval aastakaastaküümnel tundmatusenimnel tundmatuseni

• Heaolu jõuab Euroopa keskmisele tasemele 10-15 Heaolu jõuab Euroopa keskmisele tasemele 10-15 aasta jooksul, koos sellega kasvab enesevaasta jooksul, koos sellega kasvab enesevääljenduslike ljenduslike vväääärtuste rollrtuste roll

• Majandusarengu paradigma muutub Majandusarengu paradigma muutub innovatsioonikeskseksinnovatsioonikeskseks

• Globaalne avatus ja kultuuriline mitmekesisus Globaalne avatus ja kultuuriline mitmekesisus suureneb, rahvuskeskne paradigma taandubsuureneb, rahvuskeskne paradigma taandub

• Globaalses riskiGlobaalses riskiüühiskonnas kasvab rõhuasetus hiskonnas kasvab rõhuasetus

isiksuse autonoomiale ja refleksiivsuseleisiksuse autonoomiale ja refleksiivsusele

2

Põlvkondade vahetusPõlvkondade vahetus

Otsustavat osa ühiskonna muutumises mängib Otsustavat osa ühiskonna muutumises mängib põlvkondade vahetumine põlvkondade vahetumine –– praegu põhikoolis ja praegu põhikoolis ja ggüümnaasiumis õppiv uus põlvkond hakkab end mnaasiumis õppiv uus põlvkond hakkab end aktiivselt taktiivselt tööööturul ja avalikus elus kehtestama 5-10 turul ja avalikus elus kehtestama 5-10 aasta paasta päärastrast

3

Hariduse vastutusHariduse vastutus

• Haridus määrab suures osas uue Haridus määrab suures osas uue põlvkonna kvaliteedi ja selle kaudu ka põlvkonna kvaliteedi ja selle kaudu ka selle, kas põlvkondade vahelduses selle, kas põlvkondade vahelduses suureneb või väheneb ühiskonna suureneb või väheneb ühiskonna arengupotentsiaalarengupotentsiaal

4

KoostKoostöööökogu ja Haridusfoorumi kavand kogu ja Haridusfoorumi kavand uue haridusstrateegia koostamiseks: uue haridusstrateegia koostamiseks: Eesti hariduse viis vEesti hariduse viis vääljakutsetljakutset

• Õppija isiksuse keskne haridusprotsessÕppija isiksuse keskne haridusprotsess• Õpetaja vÕpetaja väääärtustaminertustamine• Kvaliteetse hariduse kKvaliteetse hariduse käättesaadavus kõigilettesaadavus kõigile• Vastavus uuenevatele Vastavus uuenevatele üühiskondlikele vajadustelehiskondlikele vajadustele• (Info)tehnoloogiline uuenemine(Info)tehnoloogiline uuenemine

5

Uuendatav koolivõrk on vorm, mis Uuendatav koolivõrk on vorm, mis ootab uue sisuga tootab uue sisuga tääitmistitmist

• Uue õppekava realiseerimiseks sobiva õpikeskkonna Uue õppekava realiseerimiseks sobiva õpikeskkonna kujundamine, lkujundamine, läähtudes põhikooli ja ghtudes põhikooli ja güümnaasiumi erinevast mnaasiumi erinevast sihiseadest sihiseadest

• Võimalus muuta koolikeskkonnas keskaja pVõimalus muuta koolikeskkonnas keskaja päärandina randina ssääilinud aja ja ruumi struktuure, mentaliteeti, võimusuhteidilinud aja ja ruumi struktuure, mentaliteeti, võimusuhteid

• Õpiprotsessi avatus uutele ideedele, muutumine Õpiprotsessi avatus uutele ideedele, muutumine paindlikumaks, rohkem vastavaks õppijate ja õpetajate paindlikumaks, rohkem vastavaks õppijate ja õpetajate eeldustele ja vajadustele, eeldustele ja vajadustele,

• Õppijate ja õpetajate psÕppijate ja õpetajate psüühholoogilise heaolu, vastastikuse hholoogilise heaolu, vastastikuse respekti ja ‘ühise õhina’ saavutamine on eduka õppimise respekti ja ‘ühise õhina’ saavutamine on eduka õppimise eelduseeldus

6

Koolireformi tegelik sisu algab põhikooli ja Koolireformi tegelik sisu algab põhikooli ja ggüümnaasiumi olemuslike eesmmnaasiumi olemuslike eesmäärkide rkide eristamisesteristamisest

• PPõhikooliõhikooliss tõusevad esiplaanile tõusevad esiplaanile kasvatuslik kasvatuslikud eesmärgid, ud eesmärgid, isiksuse isiksuse maailmapildi maailmapildi väljakujunemise, lapsest noorukiks väljakujunemise, lapsest noorukiks saamisega seotud emotsionaalsed, eetilissaamisega seotud emotsionaalsed, eetilised,ed, enesetunnetuslikenesetunnetuslikud rõhuasetusedud rõhuasetused

• GGümnaasiumisümnaasiumis tu tulevad levad esile kõlbelise ja sotsiaalse esile kõlbelise ja sotsiaalse eneseteadvuse, kriitilise refleksiivsuse ja kodanikuküpsuse eneseteadvuse, kriitilise refleksiivsuse ja kodanikuküpsuse arenguga seotud momendid ning samuti eneseteostuse, töö ja arenguga seotud momendid ning samuti eneseteostuse, töö ja karjääriga seotud väärtusedkarjääriga seotud väärtused

• Gümnaasiumi tasemel peaks aineõpe enam rõhutama Gümnaasiumi tasemel peaks aineõpe enam rõhutama omandatavate teadmiste teaduslikku põhistatust, põhikooli omandatavate teadmiste teaduslikku põhistatust, põhikooli õppekava aga inimliku tunnetuse kogemuslikku, õppekava aga inimliku tunnetuse kogemuslikku, enesemääratluslikku iseloomuenesemääratluslikku iseloomu

7

Ainekeskselt ‘valdkondlikult’ lähenemiselt Ainekeskselt ‘valdkondlikult’ lähenemiselt liigume tervikliku isiksuse arengu keskse liigume tervikliku isiksuse arengu keskse õpimudeli pooleõpimudeli poole

• Viimaste kümnendite jooksul on haridusteadustes toimunud Viimaste kümnendite jooksul on haridusteadustes toimunud nn paradigmaatiline nihe positivistlikult ja institutsioonide-nn paradigmaatiline nihe positivistlikult ja institutsioonide-keskselt hariduse käsitluselt isiksuse tunnetuslikku aktiivsust keskselt hariduse käsitluselt isiksuse tunnetuslikku aktiivsust rõhutavale nn konstruktivistlikule lähenemisviisilerõhutavale nn konstruktivistlikule lähenemisviisile

• Õpiprotsessi ei käsitleta kui ‘teadmiste andmist’ ja Õpiprotsessi ei käsitleta kui ‘teadmiste andmist’ ja ‘omandamist’, vaid kui õppija ja õpetaja dialoogis ja aktiivses ‘omandamist’, vaid kui õppija ja õpetaja dialoogis ja aktiivses koostöös sündivat teadmust, milles teadmised, väärtused ja koostöös sündivat teadmust, milles teadmised, väärtused ja käitumuslikud pädevused on tihedasti põimunud.käitumuslikud pädevused on tihedasti põimunud.

• Konstruktivistlik haridusmudel eeldab nii õpetajalt kui Konstruktivistlik haridusmudel eeldab nii õpetajalt kui õpilaselt suuremat eneseteadlikkust, loovust ja õpilaselt suuremat eneseteadlikkust, loovust ja arutlusvõimetarutlusvõimet

8

Õppeprotsess on senisest rohkem seotud Õppeprotsess on senisest rohkem seotud õppija identiteedi, väärtuste ja oskuste õppija identiteedi, väärtuste ja oskuste arenguga. arenguga. Õppija ei ole passiivne teadmiste Õppija ei ole passiivne teadmiste vastuvõtja, vaid õpitava kaudu oma vastuvõtja, vaid õpitava kaudu oma isikliku maailmapildi loojaisikliku maailmapildi loojaÕppimine on ettevalmistus tegutsemiseks Õppimine on ettevalmistus tegutsemiseks sotsiaalsel, poliitilisel, majanduslikul, sotsiaalsel, poliitilisel, majanduslikul, kultuurilisel ‘väljal’. kultuurilisel ‘väljal’.

9

Teadmised muutuvad Teadmised muutuvad teadmuseks läbi väärtustamise, teadmuseks läbi väärtustamise, isiklike tähendusseoste isiklike tähendusseoste

10

Eesti Eesti üühiskond ja ka sellest lhiskond ja ka sellest läähtuv haridus on htuv haridus on veel tveel täänagi suhteliselt traditsiooniline ja nagi suhteliselt traditsiooniline ja kultuuriliselt suletud, kultuuriliselt suletud,

sealhulgas eriti konservatiivnesealhulgas eriti konservatiivne soorollide soorollide taastootmisel taastootmisel

11

Eestile omane väärtushinnangute Eestile omane väärtushinnangute sooline kontrastsooline kontrast

Eesti meeste ja naiste väärtushinangute keskmiste vahe 4-pallisel skaalal, ESS2008

N M

-0,40 -0,30 -0,20 -0,10 0,00 0,10 0,20 0,30

traditsioonidturvalisushoolivussallivus

keskkonnahoidõige käitumine

võrdne kohtlemineusaldusväärsus

kord ja julgeolektagasihoidlikkus

reeglite järgimineuued elamused

võimed ja imetlusotsustusvabadus

elurõõmedu ja tunnustus

loovusteiste austus

lõbu ja naudingjõukus

põnevus ja seiklus

Series1

12

Ühiskonnalt lähtub koolile praegu veel suhteliselt Ühiskonnalt lähtub koolile praegu veel suhteliselt konservatiivne sõnum. Kool peab ise saama konservatiivne sõnum. Kool peab ise saama mõtteviisi muutumise taganttõukajaksmõtteviisi muutumise taganttõukajaks

Milliseid jooni tuleks noortes arendada? MeeMa 2011

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Töökus

Vastutustunne

Head kombed, viisakus

Sallivus ja hoolivus

Usk enesesse, oma võimetesse

Ausus, tõearmastus

Iseseisvus

Algatusvõime, leidlikkus

Sihikindlus, visadus

Positiivsus, optimistlikkus

Kokkuhoid, säästlikkus

Isamaa-armastus, patriotism

Julgus

Kriitiline meel

Omakasupüüdmatus

Kujutlusvõime

Kuulekus

Usklikkus, religioossus

Kõik

Õppur

Ettevõtja

Tippjuht

Loovtöötaja,teadlane,kulttöötaja

13

Kool ei peaks õppureid ja õpetajaid sulgema Kool ei peaks õppureid ja õpetajaid sulgema jäikade, loovust kammitsevate normide jäikade, loovust kammitsevate normide raamidesse, raamidesse, vaid andma avatud ja demokraatliku suhtluse vaid andma avatud ja demokraatliku suhtluse kogemuse, kogemuse, soodustama iseseisvat otsustamist ning osalemise soodustama iseseisvat otsustamist ning osalemise ja vastutamise julgust, ja vastutamise julgust, kujundama valmisolekut võtta vastu uusi kujundama valmisolekut võtta vastu uusi väljakutseidväljakutseid

14

Kuidas selleni jõuda? Kuidas selleni jõuda?

• Kooli ja kogukonna avatud suhted, vanemate koolitamine ja Kooli ja kogukonna avatud suhted, vanemate koolitamine ja kaasamine kooliellukaasamine kooliellu

• koolielu demokraatlik juhtimine, õppijate ja õpetajate osalemine koolielu demokraatlik juhtimine, õppijate ja õpetajate osalemine otsustusprotsessides otsustusprotsessides

• ÕppetÕppetöööö korralduse aeg-ruumiline paindlikkus, korralduse aeg-ruumiline paindlikkus,• Aktiivõppe ja individualiseeritud klassivAktiivõppe ja individualiseeritud klassiväälise õppe osakaalu lise õppe osakaalu

suurendamine, suurendamine, • Ainete lõimimine,õpetajate meeskonnatAinete lõimimine,õpetajate meeskonnatöööö soodustamine. soodustamine.• Diferentseeritud õpperDiferentseeritud õpperüühmadhmad• Huvi- ja kutsehariduse integreerimine üldharidusegaHuvi- ja kutsehariduse integreerimine üldharidusega

15

Õpilase muutumine õpetamise Õpilase muutumine õpetamise

objektist õppimise subjektiksobjektist õppimise subjektiks

• Õppimine kui maailma avastamine ja sotsiaalse Õppimine kui maailma avastamine ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerimine, mille keskmeks on õppija reaalsuse konstrueerimine, mille keskmeks on õppija MINAMINA

• Sotsiaalne reaalsus põhineb ühise sotsiaalse aja ja Sotsiaalne reaalsus põhineb ühise sotsiaalse aja ja ruumi tajumisel ning ühiste väärtuste ja tähenduste ruumi tajumisel ning ühiste väärtuste ja tähenduste välja kujunemiselvälja kujunemisel

• Huvipõhisus algab uudishimust ja teada saamise, Huvipõhisus algab uudishimust ja teada saamise, mõistmise rõõmustmõistmise rõõmust

• Ühised tähendused sünnivad dialoogisÜhised tähendused sünnivad dialoogis• Kuulamise, lugemise, küsimise, mõistmise, Kuulamise, lugemise, küsimise, mõistmise,

arutlemise, eneseväljenduse võimaluste loomine arutlemise, eneseväljenduse võimaluste loomine õpiprotsessisõpiprotsessis

16

Õpetaja rollide mitmekesisus ja ühes sellega Õpetaja rollide mitmekesisus ja ühes sellega sotsiaalse ning kommunikatiivsete pädevuste sotsiaalse ning kommunikatiivsete pädevuste kaal suurenebkaal suureneb

• Õpetaja kui ‘tunnetustreener’, oma ainevaldkonda tundev Õpetaja kui ‘tunnetustreener’, oma ainevaldkonda tundev teejuht ja tõlgendaja.teejuht ja tõlgendaja.

• Erinevate teadusalade ning põlvkondade maailmatunnetuse Erinevate teadusalade ning põlvkondade maailmatunnetuse vaheliste sildade ehitamine, ainete lõimimine nõuab igalt vaheliste sildade ehitamine, ainete lõimimine nõuab igalt õpetajalt ‘tõlkimise’ , ühistähenduste looja oskusiõpetajalt ‘tõlkimise’ , ühistähenduste looja oskusi

• Õpetaja on alati väärtuskasvataja ja eetiline eeskujuÕpetaja on alati väärtuskasvataja ja eetiline eeskuju• Õpetaja kui tiimi liige ja õppeprotsessi liider kujundab ka Õpetaja kui tiimi liige ja õppeprotsessi liider kujundab ka

õpilastes meeskonnatunnetõpilastes meeskonnatunnet• Õpetaja valmisolek dialoogiks ja diskussiooniks nõuab avatust Õpetaja valmisolek dialoogiks ja diskussiooniks nõuab avatust

ja kriitilist refleksioonivõimetja kriitilist refleksioonivõimet• Õpetaja (täiend)koolituse fookuses õpetajate psühholoogiliste, Õpetaja (täiend)koolituse fookuses õpetajate psühholoogiliste,

sotsiaalsete, kommunikatiivsete ja tehnoloogiliste pädevuste sotsiaalsete, kommunikatiivsete ja tehnoloogiliste pädevuste suurendaminesuurendamine

17

Õpetaja rollide mitmekesisust arvestav Õpetaja rollide mitmekesisust arvestav töö õiglane tasustamine ja tunnustaminetöö õiglane tasustamine ja tunnustamine

• Õpetajate töö hindamise ja tasustamise muutmine vastavaks töö Õpetajate töö hindamise ja tasustamise muutmine vastavaks töö sisulesisule

• Töö erinevate funktsionaalsete komponentide määratlemine ja Töö erinevate funktsionaalsete komponentide määratlemine ja nende hindamise kriteeriumide välja töötamine nende hindamise kriteeriumide välja töötamine

• Auditoorse aineõpetamise, individualiseeritud ‘treeneritöö’, Auditoorse aineõpetamise, individualiseeritud ‘treeneritöö’, kasvatuslike ja sotsiaalsete komponentide, õpetajatevahelise kasvatuslike ja sotsiaalsete komponentide, õpetajatevahelise meeskonnatöö, metoodilise töö, kogukonnatöö arvestamine meeskonnatöö, metoodilise töö, kogukonnatöö arvestamine õpetaja ametipalga mudeli kujundamisel õpetaja ametipalga mudeli kujundamisel

• Isikliku loovuse ning õpilaskontingendi iseärasuste arvestamine Isikliku loovuse ning õpilaskontingendi iseärasuste arvestamine tulemustasu mudelite väljatöötamiseltulemustasu mudelite väljatöötamisel

• Selle arvestamine, et pedagoogiline meeskond ei koosne ainult Selle arvestamine, et pedagoogiline meeskond ei koosne ainult aineõpetajatestaineõpetajatest

18

Infotehnoloogia roll haridusesInfotehnoloogia roll hariduses

19

Mitte lihtsalt ‘e-õpe’, vaid Mitte lihtsalt ‘e-õpe’, vaid digikultuuril põhinev haridusdigikultuuril põhinev haridus

• Infotehnoloogiale tuginev haridus ei ole arvutiõpe: ta kujundab ja Infotehnoloogiale tuginev haridus ei ole arvutiõpe: ta kujundab ja toetub arvutipädevustele kõigi ainete õpetamisel, nii nagu toetub arvutipädevustele kõigi ainete õpetamisel, nii nagu traditsiooniline kool kujundab ja toetub kirjaoskusele traditsiooniline kool kujundab ja toetub kirjaoskusele

• IKT kasutamises tõuseb esile sisu loomine, sh õpitava materjali IKT kasutamises tõuseb esile sisu loomine, sh õpitava materjali seostamine tervikuks ja ümbertöötamine isikliku maailmapildi osaks seostamine tervikuks ja ümbertöötamine isikliku maailmapildi osaks

• Eesmärgiks on IKT võimaluste rakendamine õpilaste analüüsi- ja Eesmärgiks on IKT võimaluste rakendamine õpilaste analüüsi- ja loomevõime suurendamiseks ning õpiprotsessi kohaldamiseks iga loomevõime suurendamiseks ning õpiprotsessi kohaldamiseks iga õpilase individuaalsetele huvidele ja võimetele õpilase individuaalsetele huvidele ja võimetele

• IKT kasutamine enesehindamise ja interaktiivse teadmusloome IKT kasutamine enesehindamise ja interaktiivse teadmusloome vahendinavahendina

• IKT ja elava suhtluse ühendamine õpetajate ja õpilaste suhtluse IKT ja elava suhtluse ühendamine õpetajate ja õpilaste suhtluse mitmekesiste võimaluste ja sisulise kaalu suurendamiseks mitmekesiste võimaluste ja sisulise kaalu suurendamiseks

20

Digitaalsete õppevahendite kasutamise Digitaalsete õppevahendite kasutamise võimalused ja väljakutsedvõimalused ja väljakutsed

• Digitaalne õppevahend ei võrdu trükitud teksti kättesaadavaks Digitaalne õppevahend ei võrdu trükitud teksti kättesaadavaks tegemisega PDF failinategemisega PDF failina

• IKT abiga õpitakse kasutama ühiskonna teabevaramut ning panustama IKT abiga õpitakse kasutama ühiskonna teabevaramut ning panustama võrguühiskonna ühisteabesse. Kogu Eesti kultuurivaramu on muutumas võrguühiskonna ühisteabesse. Kogu Eesti kultuurivaramu on muutumas kättesaadavaks digitaliseeritud kujulkättesaadavaks digitaliseeritud kujul

• IKT võimaldab traditsioonilise kultuuri digitaliseeritud varamu, IKT võimaldab traditsioonilise kultuuri digitaliseeritud varamu, tehnoloogia ja teaduse elementide, õpilaste endi digitaalloomingu tehnoloogia ja teaduse elementide, õpilaste endi digitaalloomingu (videote, animatsioonide, installatsioonide) piiramatut integreerimist (videote, animatsioonide, installatsioonide) piiramatut integreerimist õppevarasse ja õppeprotsessi, uute seoste ja mustrite loomist õpilaste õppevarasse ja õppeprotsessi, uute seoste ja mustrite loomist õpilaste ja õpetajate loovas koostöös sündivates õppematerjalidesja õpetajate loovas koostöös sündivates õppematerjalides

• Õpetaja peab suutma seda protsessi metatasandil haarata ja juhtida Õpetaja peab suutma seda protsessi metatasandil haarata ja juhtida • Liirelt arenev digipedagoogika muutub õpetajate koolituse oluliseks Liirelt arenev digipedagoogika muutub õpetajate koolituse oluliseks

osaksosaks• Õpetajate partneriteks on ülikoolid ja mäluasutused (muuseumid, Õpetajate partneriteks on ülikoolid ja mäluasutused (muuseumid,

raamatukogud), kus praegu toimub aktiivne IKT ja hariduse raamatukogud), kus praegu toimub aktiivne IKT ja hariduse integreerimise alane teadustöö ja digitaalsete andmevaramute loomineintegreerimise alane teadustöö ja digitaalsete andmevaramute loomine

21

IKT senine piiratud IKT senine piiratud kasutamine hariduses on kasutamine hariduses on soodustanud põlvkondliku soodustanud põlvkondliku kultuurilõhe süvenemistkultuurilõhe süvenemist

22

Meedia kasutamise erinevad tüübid Meedia kasutamise erinevad tüübid earühmades (Allikas: MeeMa 2011, TÜ earühmades (Allikas: MeeMa 2011, TÜ AKI)AKI)

• Noorimas rühmas (15-29 a) Noorimas rühmas (15-29 a) domineerib aktiivne rühm kus domineerib aktiivne rühm kus mitmekülgsed huvid on seotud mitmekülgsed huvid on seotud audiovisuaalse kultuuri ja uue audiovisuaalse kultuuri ja uue meedia, sh sotsiaalmeedia meedia, sh sotsiaalmeedia eelistamisegaeelistamisega

• Üle 45 aastaste seas on Üle 45 aastaste seas on aktiivsed ja mitmekülgsed aktiivsed ja mitmekülgsed huvid seotud trükisõna huvid seotud trükisõna eelistamisega audiovisuaalsele eelistamisega audiovisuaalsele meediale, traditsiooniliste meediale, traditsiooniliste meedia- ja kultuurikanalitegameedia- ja kultuurikanalitega

K681: 1 Eesti keel

Cases weighted by KAAL2

Vanus4

60-74

45-59

30-44

15-29

Per

cent

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Meediaklastrid2_järj

D Trad pass

D TV-keskne

C Rmtkeskne

B Multiakt uus

A Multiakt trad

23

Interneti kasutamise erinev funktsionaalne sisu nooremates ning Interneti kasutamise erinev funktsionaalne sisu nooremates ning vanemates earühmades: noortel domineerib sotsiaalne suhtlus, vanemates earühmades: noortel domineerib sotsiaalne suhtlus, loov eneseväljendus ja kultuuritarbimine, vanematel e-teenused, loov eneseväljendus ja kultuuritarbimine, vanematel e-teenused,

info hankimine ja töine suhtlusinfo hankimine ja töine suhtlus

Interneti kasutamise Interneti kasutamise faktoridfaktorid

• F1(punane) E-teenused, F1(punane) E-teenused, infoinfo

• F2(roheline) F2(roheline) KultuuritarbimineKultuuritarbimine

• F3(sinine) TöineF3(sinine) Töine

• F4(roosa) EneseväljendusF4(roosa) Eneseväljendus

• F5(türkiis)IsikuteaveF5(türkiis)Isikuteave

• F6(kollane) SõbrasuhtlusF6(kollane) Sõbrasuhtlus

• F7(hall) Osalemine F7(hall) Osalemine avalikkusesavalikkuses

K681: 1 Eesti keel

Cases weighted by KAAL2

Vanus

55-64

45-54

30-44

20-29

15-19

Me

an

1,0

,5

0,0

-,5

-1,0

IntF1 E-teenus,info

IntF2 Kultuur,meedia

IntF3 Töine suhtlus

Int4 Loov enesevälj

IntF5 Isikuteave

IntF6 Sõbrasuhtlus

IntF7 Avalikkus

24

Digiõpe nõuab õpilaste ja Digiõpe nõuab õpilaste ja õpetajate põlvkondliku õpetajate põlvkondliku kultuurilõhe mõlemapoolset kultuurilõhe mõlemapoolset ületamistületamist

25

Tartus on kooliuuenduses saavutatav Tartus on kooliuuenduses saavutatav maksimaalselt positiivne tulemus, kui maksimaalselt positiivne tulemus, kui HTM kavad saaavd konkreetse sisu HTM kavad saaavd konkreetse sisu koolijuhtide ja õpetajate aktiivsel koolijuhtide ja õpetajate aktiivsel osalusel koostöös ülikoolide ja Tartu osalusel koostöös ülikoolide ja Tartu mäluasutustega (ERM, mäluasutustega (ERM, Kirjandusmuuseum)Kirjandusmuuseum)

26

TTäänan kuulamast!nan kuulamast!

27