20 ÄRILEHT Eesti Päevaleht, teisipäev, 1. juuli 2014, toimetaja: Maarja Pakats, tel: 680 4400, e-post: uudised@arileht.ee

EESTIMAALASTE REISID ON EUROOPAS ÜHED LÜHEMAD REMONT ON SÖÖGIKOHTADE KLIENTE VÄHENDANUD 20%

Eestlaste keskmine puhkuse- ja ärireiside pikkus on neli päeva, mis on üks lühemaid EL-is, selgub Eurostati andmetest. Meist lühe-mad reisid on Ungaris (3,7), Taa-nis (3,6), Soomes (3,4) ja Lätis.

Lõunanaabrite reisid, mille kestel veedetakse kodust eemal keskmi-selt 3,1 ööd, on lühimad Euroo-pas. Eestimaalaste kolm peamist reisisihtkohta on Soome, Rootsi ja Venemaa. Ärileht

Ligi kolm kuud kestnud Pärnu mnt remont on tänava söögi-kohtadelt röövinud pea viiendi-ku külastajaid, eriti on vähene-nud klientide arv nädalavahetus-tel. „Mais oli tunda tagasilööki.

Tegemist on mugavusteenusega, inimesed tahaksid ikkagi autoga tulla,” tõdes restorani Kathman-du Hill juhataja. Hullemast on päästnud püsiklientuur, ka turis-tid on restorani leidnud. Ärileht

Põhjaka meistrite astelpajunaps valmib restorani viinaköögis

Põhjaka restoranil on

oma juurviljapeenrad,

kanad ja põrsad. Nüüd on

mõisale kohaselt loodud

juurde ka viinaköök.

Ann-Mari Nergireporter

Külaskäik

Peatoimetaja: Urmo Soonvald, Toimetus: Narva mnt , Tallinn, , faks , e-post mail@epl.ee Eesti uudised , kohalikud uudised , välisuudised , Ärileht , arvamus , kultuur , sport . Tellimine , tellimine välismaale KE Ajakirjanduse OÜ , reklaam . EPL Online www.epl.ee Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood

© Kõik Ees ti Päe va le hes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Eesti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel

Keset Tallinna–Tartu maan-teed asuva Põhjaka mõisa res-torani paljukiidetud menüü on meeltmööda nii kohalike-le kui ka väliskülalistele. Nel-ja eduka tegutsemisaastaga on Põhjaka end kindlalt raiu-nud Eesti parimate söögikoh-tade nimistu esimeste sekka. Võib ehk liialdamata öelda, et mõisa taaselustanud kolmest kokast Ott Tomikust, Märt Metsallikust ja Joel Kanni-mäest on saanud naturaalsest ja kodumaisest toorainest toi-duvalmistajate võrdkujud ning promojad. Põhjakasse sööma minnes võib tagaaiast leida ka restorani oma kanala, mõned seapõrsad ja vägagi esindusli-ku peenramaa.

Juba paar aastat on Tomik, Metsallik, Kannimäe ja resto-ranis peakelnerina töötav Sil-ver Elvest pakkunud külalis-tele ka peenes pudelis kuld-kollase värvuse ning eheda maitsega astelpajunapsu, mis seniajani valmis sõna otseses mõttes mõisa tagatoas. Aga nad mõistsid, et napsu n-ö põlve otsas tegemisest jääb väheks, sest kogused suure-nesid tänu nõudlusele märki-misväärselt ja järjest rohkem kliente tahtis head asja ka kaa-sa osta. „Alustasime napsute-gemist tegelikult sellest, et panime kaks kolmeliitrist pur-ki marjade ja viinaga seisma. Käepärast olid toona just astel-pajumarjad, nii et täiesti juhus-lik valik. Nii need siis seisid purgis oma pool aastat ja kui ära kurnasime, tundus jook proovides meile endale täies-ti mõnus. Pakkusime klienti-dele, et ehk meeldib neile ka,” rääkis Tomik napsu saamisloo.

Nüüdseks on 26 kraadi kan-gusest joogist välja kasvanud eraldi ärisuund ja pärast mär-kimisväärse paberimajanduse

kadalipu läbimist ka ettevõte Põhjaka Viinaköök OÜ, mille juhatusse kuuluvad kõik neli Põhjaka meest.

Kolm tuhandeliitrist tünni

Kuigi praegu valmistatak-se napsu mõisast veidi eemal Mäekülas eraldi viinaköö-gis, kus kolmeliitriste purki-

igasugu liköörid, mis on nap-sule kanguselt kõige lähedase-mad, ja muud joogid väiksema vaevaga. Aga siis tulebki väl-ja hoopis teine toode,” kirjel-das Metsallik.

Viinaköögi n-ö minitehases on kolm suurt tünni. Esimes-se tünni segatakse kokku pii-ritus, vesi ja suhkur, mille sis-se lähevad purustatud astelpa-jumarjad. Nii see seisab, kuni piiritus on marju ja napsu vär-vust just parajalt töödelnud.

Siis võetakse marjasegu tün-nist välja ja jook läheb juba läbi jämedama B ltri teise tünni ning sealt peenema B ltri kau-du kolmandasse. Ärileht käis Põhjakal külas parajasti siis, kui napsu villiti pudelisse ja sildistati – needki protsessid on puhas käsitöö. „Viinaköö-gist on tänaseks välja tulnud 3000 liitrit napsu ja eks tuhat liitrit kuus ongi meie praegune maksimum, mida toota saame. Rohkem tünne oleks siia raske mahutada,” rääkis Metsallik. 1

Silver Elvest (vasakul) ja Märt Metsallik täidavad

uut pudelit.

Ott Tomik (vasakul) ja Märt Metsallik uurivad, kuidas suures mahutis valmib astelpajunaps.

Viinaköögist on tänaseks välja tulnud 3000 liitrit napsu – iga kuu tuhat liitrit.

Fotod: Kaspar Pokk

Vana Tallinnale

alternatiiviks

Kui Ärileht päris Põhjaka nap-sutegijate ootuste ja eesmär-kide kohta, tõi Ott Tomik esi-le võimaluse, et astelpajunap-sust võiks saada üks Eestit tut-vustav kaubamärk, mida edas-pidi näiteks välismaalaste kin-gipakkidesse Vana Tallinna ase-mel panna võiks.

„Mujale maailma müüak-se ainult Vana Tallinnat, aga nüüd võiks olla selle asemel meie naps, mis on päriselt ka Eestist, Eesti toorainest ja Ees-tis tehtud. Kangestatud puuvil-javeini ju kingiks kaasa ei võta, aga meie naps näeb viisakas välja ja maitseb hästi,” rääkis Tomik. Kusjuures peale sel-le, et astelpaju on suhteliselt tundmatu ja erilise maitsega mari, on see hinnaline ka raha-lises mõttes.

Metsallik kinnitab, et poo-leliitrise pudeli napsu omahin-nast moodustab astelpaju hind umbes poole. Põhjakal maksab pooleliitrine napsupudel 14 eurot, Selverist võib seda leida ka veidi soodsamalt.

de asemel seisab kõrvuti kolm tuhandeliitrist tünni, kinnita-vad kõik, et tegu on endiselt käsitööna valmistatud alkoho-liga, mis tehtud eestimaisest toorainest.

Nimelt on mahedad astel-pajumarjad pärit Lõuna-Ees-ti kasvatustest ja ka ökoloo-giliselt puhast rukkipiiritust

tellitakse Rakveres tegutse-valt Moe viinavabrikult.

Napsu valmistamise prot-sessi ja retsepti on Põhjaka ka patenteerinud. Igaks juhuks, sest kui selle loojad käisid veel oma viinaköögi puudumise tõttu mõne suurema alkoho-litehase jutul, et nad Põhjaka retsepti järgi neile napsu too-

daks, püüdsid kõik väga himu-kalt uurida detailideni nende napsuvalmistamise saladusi. „Saime aru, et me mõtleme ja läheneme valmistusprotsessi-le hoopis teise nurga alt kui tööstustes toidutehnoloogid. Tihti põrkusime ka kategoori-lise seisukohaga, et nii ikka ei saa. Eks tööstustes valmivadki