Meie praktikandid Norras künkal, taamal Stavanger.

Udmurtia

VenemaaNorra Inglismaa

Myanmar

Kambodža TaiHongkongTürgi

Bulgaaria Soome

Havai

OTSEPOSTITUS

Meie MisjonMeie MisjonMeie MisjonMeie MisjonSA EELK Misjonikeskuse ajakiri kevad/suvi 2021 • 20 (44)

Valmib raamat misjonist

Mai alguses 2020 said misjonikeskuse töötajad, nii praegused kui varasemad, juhatajalt e-kirja: „Oleme koostamas raamatut EELK Misjonikeskusest ja misjonitööst. Kuna Sinu panusel on selles oluline osa, siis kutsun Sind kaasautoriks!”

Selgus, et igaühel tuleks kodukontoris istumise ajal kirju-tada oma töödest-tegemistest misjonikeskuses: millest

algas, kuidas kulges, millised on olnud eesmärgid ja saavu-tused. Lisaks värvikaid seiku. Ligilähedase kirja said paljud keskuse partnerid välismaal.

Kui laekunud oli juba hulk toredaid kaastöid, alles siis hakkas raamatu töögrupp aduma, milline džinn on tegeli-kult pudelist välja lastud. Järjest enam meenus potentsiaal-seid kaasautoreid, kelleta jääks kogumik lubamatult pooli-kuks. Pöördusime ka ajakirja M-failid/Meie Misjon arhiivi poole. Ja siiski tuli leppida, et kõike me kajastada ei suuda. Tõsi, eesmärk polnudki ammendav teaduslik uurimus, vaid tõsielu kirjeldamine nii, nagu osalejad seda kogesid.

Enama kui 100 Eesti ja välismaa autori kaastöödest ku-junenud teos peaks andma ilmekalt edasi, kuidas misjonit meil viimasel ajal käsitletud on. Kõnealune 30 aastat vaba misjonitööd meie luterlikus kirikus jääbki ilmselt omaette ajastuks, kui viiruse toodud muutused kogu maailmas eelda-vad uusi lähenemisi. Kiriku töötegijate sekka ongi astumas uus põlvkond. Loodame, et need uued misjonärid süvenevad raamatus talletatud mosaiiki avatud meelega, et oma ajastu juuri paremini tunda.

Aprillis veel pealkirja otsiva raamatu esitlust plaanime Missio Läänemaa raames augustis. Rikkaliku pildimaterja-liga, suures formaadis, informatiivset ja meeleolukat teost saab kuni juuli alguseni ette tellida EELK Misjonikesku-sest soodushinnaga 22 eurot.

Tekstinäiteid:Saime kiiresti aru, et tegelikult olime vaesed hoopis meie, aitajad. Olime Soomes liialt harjunud mugavuse ja turvatundega. Meil pol-nud aimugi, mida tähendab Kristuse pärast kannatada. Meie eesti sõprade lood kraapisid hinge. Saime aru, kui vankumatul alusel püsivateks on siinsed kristlased tagakiusu tingimustes kasvanud.

Jouni Turtiainen, kirikuõpetaja Soomest

Külastasime Soome misjoniorganisatsioonide misjonipäevi, kuhu meid alati kutsuti. Otsustasime pakkuda eesti rahvustoitu. Võtsime kaasa kamapulbri pakke ja kamašokolaadi. Küsimusele, mis see on, vastas Kadri: „Kama!“ Segu maitses soomlastele hästi, nimi tekitas suurt elevust ja peagi olid kõik pakid ja šokolaad müüdud. Teata-vasti kasutatakse kama nime soome keeles mõnikord ka uimastite puhul...

Vaike Särak, misjonikeskuse raamatupidaja

Ükskord tegi Leevi ettepaneku võtta järgmise aasta suveseminari teemaks “lootus”. Hoiatasin teda, et ma ei ole selle mõistega va-rem töötanud. Leevi selgitas, et mul tasuks lähemalt uurida, mida Piibel selle kohta ütleb, sest lootusest oli nõukogude võimu ajal saanud õõnes loosung, tühi sõnakõlks, samas kui kristlaste jaoks tähendab see midagi väga tõelist. Meil oli väga vaja rääkida lootu-sest, sest Kristuses on meil tõeline lootus nii selles kui järgmises ilmas Tema andeksandmise ja ülestõusmise tõotuse läbi. Jällegi olin ma teilt midagi väga olulist õppinud!

Robert Kolb, teoloogiadoktor USAst

Üks esimesi koolitusi Lihulas oli hästi ette valmistatud ja ootasime elevusega saabujaid. Inimesi lisandus, aga muuhulgas sõitis õuele politseiauto, mis muidugi tekitas ärevust. Sealt hakkas välja astu-ma inimesi, kes kõik meie poole suundusid. Mis nüüd saab, mõt-lesime, ja kuidas väikesesse autosse nii palju rahvast ära mahub? Aga selgus, et need olid naaberkoguduse liikmed, kes transpordi-vahendi puudumise tõttu läksid politseist abi otsima.

Pirjo Salminen, koolitaja Soomest

Isiklikult minu lemmikhetkedeks olid Piiblibussi parkimised küla-poodide ees. Seal tundusid inimesed eriti avameelsed. Mitte et nad kerge auru all oleks olnud – seda vahel ka – kuid nii omamoo-di bussi polnud ju varem nähtud ja pidi ju tulema kaema. Nii ei jäänud meil muud kui hoida jututeemad Jumalal. Pakkusime või-malust koheseks palveks, kui jutt murede peale läks. Huvitav, et eri paigust on meelde jäänud just mehed, kes end avasid: “Paluge Jumalat. Ma ei saa oma eluga hakkama!” Või üks proua, kes väitis, et tema on elus kõik õigesti teinud ja Jumalat ei vaja. Hiljem kirju-tasin selle vestluse ajendil laulu “Oma õigus ei suuda mind aidata”.

Andres Jäätma, muusik

13. aprillil saime virtuaal-selt kokku meie misjonä-ridega välismaal ja välis-maalastest misjonäridega Eestis. Tugikogudusetöö koordinaator Sirli Kaera ja keskuse juhataja Leevi Reinaru korraldavad toe-tava osadusega misjonä-ride infopäevi kaks korda aastas.

Foto: Samuel Reinaru

2 3MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suvijuhtkiri evangelism

Tere, hea lugeja! Aastaga on muutunud meie kõigi olukord ja seda globaalselt.

Toimetaja: Piret Riim. Küljendaja: Hermo Sakk. Trükk: OÜ Vali Press.

Autorid kirjutavad ja pildistavad vabatahtlikena, aga trükkimist ja postitamist rahastame annetustest. Suur tänu Teile, kui aitate Meie Misjonit toetades levitada Head sõnumit Jeesusest Kristusest!

Tellijaile saadame ajakirja tasuta, selleks teatage meile postiaadress. Palun teatage ka juhul, kui tellija antud aadressil enam ei ela.

SA EELK MisjonikeskusTehnika 115, 10139 TallinnTelefon 6464 760 e-post mk@eelk.eewww.misjonikeskus.eeMisjonitööd tehakse annetustest! Swedbank EE482200001120254269SEB EE551010602016015008

Suhtlemine ja jagamineJagan seda ülevaadet selleks, et öelda siiras tänu teie toetuse ja

kaasaelamise eest. See, mida misjonikeskus teeb, on meie ühine töö, mida Jumal on õnnistanud ka keerukal ajal. Teie annate meile teenimiseks vahendid. Tagasiside on oluline, et füüsiline eraldatus ei vähendaks misjoniindu. Hiljuti osalesin ise Zoomi vahendusel Soome kiriku misjonikeskuse korraldatud misjonisümpoosionil, kust osavõtjaid oli üle üheksakümne. Kirikus toimuva kohta pole infot kunagi liiga palju. Peaksime julgemalt kasutama suhtluska-naleid, et anda teada Jumala tegudest oma igapäevas või kogudu-se elus. Üksnes välja öeldud sõna saab vilja kanda, aga külvikorvi jäänu kaotab oma väärtuse.

Misjonikeskuse korraldada on ka diasporaatöö, mis tähen-dab aastas tosina pastori reise piiri taha ega ole olnud viimasel ajal võimalik. Oleme filminud videotervitusi rahvuskaaslastele, et side ikka säiliks, ning oleme tänulikud meie partnerkirikutele, kes on korraldanud eestlaste vaimulikku teenimist võõrsil. Vaid 21. veebruari pidulikule jumalateenistusele Peterburi Jaani kiri-ku 160. ja taaspühitsemise 10. aastapäevaks õnnestus kohale sõita piiskop Tiit Salumäel, kes teenis kogudust koos Ingeri luterliku kiriku piiskop Ivan Lapteviga.

Ettepoole vaadatesAugustiks plaanime Missio Läänemaad, et tähistada Eesti taas-

iseseisvuse ja esimese missio 30. aastapäeva. Põhilise osa missio nädalast 15.–22.08 kujundavad Lääne praostkonna kogudused, kelle tegevus loob ilmeka pildi meie motivatsioonist kogukonda teenida. Praost Kaido Saak tõdeb oma loos: „Olukorrad on erine-vad ja inimesed on erinevad. Misjon eeldab palju palvet. Kindlasti ei pea tulevikus olema nii, nagu alati on tehtud.” Iga inimene ja kogudus üksikuna teeb misjonit endale iseloomulikul moel, aga ühiselt on võimalik tegutseda laiemalt ja olla tulemuslikum.

Missio “Rõõm vabadusest” sünnib selleks, et uueneda usus ja kutsuda inimesi järgnema Kristusele. Ainult mulda sattunud seeme annab võimaluse uue elu tärkamiseks. Seega kutsun ko-guduste juhte ja liikmeid aktiivselt kaasa töötama, et luua missio nädal meeldejäävaks ja usku sütitavaks sündmuseks. Olete kõik oodatud 21. augustil Haapsallu, kus on plaanis perepäev ja misjo-nikonverents, tegevused noortele ja tänujumalateenistus linnuse õuel. Meil on lubadus, et Jumala Sõna ei pöördu tühjalt tagasi!

LEEVI REINARUEELK Misjonikeskuse juhataja

Viimase Meie Misjon ajakirja ilmumisest

on möödas aasta. Paus oli tingitud meie majan-duslikust olukorrast eba-kindlal ajal. Püüdsime

annetajate ringi suurendada, mis ei õnnestunud. Elu aga jätkub, misjonitöö ei peatu ning ka uus ajakirjanumber on teie ees. Tänu Jumalale!

Eelmise aasta alguses ei osanud keegi ette näha seda, milleni täna oleme jõudnud. Ka misjonikeskus tegutses veel tavapäraselt. Jätkusid piiblikursused nii noortele kui ka täiskasvanutele ning oma töötegijatega kogunesime visioonipäevale, et tegevusi ja sihte analüüsida. Ka uued misjonärid, Olli ja Salome Olenius perega jõudsid märtsis Eestisse... Ja siis see algas. Koosolekud siirdusid internetti. Väikerühmade konverents lükkus oktoobrisse. L10T koolitused jäid ära.

Muutused ja uuendusedSamas sündis uusi algatusi. Misjonikoori tegevus suundus

EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse alla. Viisime läbi uurimuse misjonikeskuse töö paremaks sobitamiseks EELK ko-guduste vajadustega, mis sai teoks tänu sotsioloogi kaasamisele vabatahtlikuna. Alustasime raamatu koostamist, et jäädvustada misjonikeskuse kaastööliste kogemusi läbi aastakümnete. Sügisel kutsusime keskuse koolitusi juhtima teoloogiamagistrist misjonä-ri Liisa Rossi, mis aitas üle selle valdkonna madalseisust. Sündisid mitmed veebikursused. Jõudsalt arenes noorte misjonipraktika Ucrew koostöös Norra Misjoniseltsiga: kaks noort said minna Norra ja käesoleva aasta algusest saime tööle võtta selle praktika koordinaatori. Tegemist on olulise misjonikoolituse ja -treenin-guga, et edaspidi leida „päris misjonäre” tööle väljaspool Eestit.

Tänulikus rutiinisNoored kogunesid augustis LIFE laagrisse. Plussmeedia tiim

töötas tõrgeteta, ajakiri Pluss sai ilmuda. Raadiosaated Meie Mis-jon ja Plusspunkt jätkusid tavalises rütmis. Tööd on jätkanud misjonikomisjon, kus olen osalenud EELK misjonistrateegia tege-vuskava väljatöötamisel. Misjonipühal annetati kogudustes hea-meelega Liliann Keskineni töö toetuseks, kes annab oma panuse Vana Testamendi tõlkimises meie sugulasrahva, ersade keelde. Kosutav oli meie välismisjonäride, nii Lilianni kui ka Helene ja Joona Toivaneni tugikoguduste esindajate kohtumine oktoobris Puhjas. Jõudsime sügisel pidada Eestis töötavate misjonäride kok-kutuleku Tallinna Toomkirikus ning evangelist Ilkka Puhakka viis Tartus läbi neli „Tähendus Sõnade taga” õhtut.

Piiskop Tiit Salumäe Pereraadios missiot tutvustamas.

Foto: Paavo Paul Pihlak

EELK Lääne praostkonna kogudused koostöös EELK Misjonikeskuse, Eesti Kirikute Nõukogu ning

kohalike omavalitsustega kavandavad Missio Läänemaad: krist-likku üritustesarja teemal „Rõõm vabadusest”, et väljendada tänu Eesti vabaduse eest, uuendada koguduse elu ja kasvatada ühis-konnas kristlikku hoolivust.

Missio sõna tuleb ladina keelest ja tähendab läkitamist vas-tutusrikast ülesannet täitma. See põhineb nägemusel kiriku uni-kaalsest jumalasuhtest, mille kaudu saab maailma uuendada, kui pühendunud kristlasena võtta ühiskonnas julgelt ja aktiivselt vas-tutust. Emeriitpeapiiskop Andres Põder on öelnud: „Usk ja usal-dus Jumala vastu avab reaalsuse selle külje, mis võimaldab enamat kui meie piiratud meeltele paistev tegelikkus eeldada lubaks.”

Varasemad kogemusedEsimene missio toimus Eestis 29.08–1.09. 1991 Haapsalus ja

Pärnus, kui kirik sai võimaluse hakata tegutsema vaid nädal varem vabaks saanud maal. Kolme koguduse hooldaja Läänemaal Leevi Reinaru: „Soomes oli missioid tehtud ja võtsime eeskuju. Kooli-tasime inimesi hingehoidjateks, kutsusime telefonikampaaniaga inimesi kirikusse. Oli tänavakontserte, Soome gospelansambel Exit mängis isegi nõukogude sõjaväeosas. Täiesti ootamatult ava-nesid väga paljud uksed ning saime väärtuslikke kogemusi, kuidas kogudusena vabades tingimustes tegutseda.”

Missioid on korraldatud järjepidevalt: 1994, 1997, 2001 ja 2011. „Kui arvuti on kinni jooksnud, siis tuleb teha restart. Nii on see ka vaimuelus,” toob võrdluse piiskop Tiit Salumäe. „Kui esimese missio ajal oli poliitiliselt pingeline, siis nüüd levib hirm haiguse, tuleviku, majandusliku toimetuleku ees. Aga pessimism paneb ka sügavamalt mõtlema, leidma lahendusi, nägema kõiges Jumala väge, mis meid saadab. Kutsume avama sõnade “rõõm” ja “vabadus” kristlikke tähendusi, et nende järele tegutseda. Tänane kristlane vajab eelkõige ehk õppimist ühises keskkonnas üheskoos elama.”

Kes tegutsevadTänavune kevad on missio ettevõtmiste kavandamise aeg.

Leevi Reinaru tutvustab tegijaid: „Praostkonnas on kuusteist lute-ri kogudust ja Eesti Kirikute Nõukogu kaudu on osalemas ka teisi kirikuid. Vallad on kaasatud ja tavapäraselt on missiotel osalenud Kaitseliit, Naiskodukaitse, kodutütred ja noorkotkad. Kaasa löö-vad politsei ja Päästeamet.”

Terve nädala tegevused maakonnas tipnevad 21.08 Haapsalus perepäevaga, palvushommikusöögiga ettevõtjatele, misjonikon-

verentsi ja kontsert-jumalateenistusega. Kutsutud on kõigi EELK praostkondade esindused, samuti väliskülalisi. Aga asi ei lõpe augustiga: „Avalikud üritused moodustavad kogu ettevõtmisest ainult umbes 15 %. Korraldamise pikk protsess pakub igakülgse uuenemise võimalust nii enne kui ka pärast põhisündmusi. Kut-sume kogudustes moodustama väikerühmasid, pakume jätkuvalt koolitusi,” selgitab Reinaru.

PIRET RIIM

4 5MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suviteoloogia rohujuure tasand

meelt paran-dama, lask-ma end ristida, saama Jumala rahvaks. Näitame eeskuju, saamaks Eesti rahvana ka Jumala omandrahvaks, kes on lepitatud Jumala ja üksteisega! Otsigem koos, kuidas rakendada evangeeliumi iga päev, uskudes, et Jumala vastus meie probleemidele leiab väljenduse nii meie vaimses kui ka füüsilises reaalsuses: meie mõtteilmas ja isiklikus ning kol-lektiivses tervises.

Püüame taastada üldise kristliku kasvatuse, mis järjekindla-na kannab lõpuks vilja toetava perekonnaelu näol. Õnnelik pere tõstab rahva juurdekasvu ning kindlustab tuleviku. Niisuguse eluga käib käsikäes hingehoidlik ennetus igas vanuses inimeste muredega toimetulekuks. Praegu on kriitiline saada teismelistele eluterve tulevikuvaade.

Jumalik arenguringKumb on siis enne, kas vabadus või rõõm, ja missuguses suh-

tes on nad omavahel? Vabadus annab rõõmu ja rõõmus meel jõu elada vabana. Et jäädagi nii vabaks kui võimalik, selleks laskem Jumala sõnal mõõta oma mõtteid ja suunata süümet. Niisugune vabadus annab selguse ka vastutuse osas, mida vaba inimene en-das kannab. Vabadus on selleks, et teha õigeid asju.

Oleme vabad valima jumalakartlikku elu selleks, „et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole” (2Tm 3:17), mis sünnitab terve suhte kaasinimeste ja kogu looduga.

RANDAR TASMUTHEELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor

Foto: Tiiu Pikkur

Rõõm ja vabadusTäna peatume tänus ja mõtleme: kumb on enne, kas vabadus või rõõm, ja missuguses suhtes on nad omavahel?

Eesti ristirahval on võimalus kanda ülevat missiooni: esindada nii kogu meie rahvast Jumala ees kui ka Jumalat meie rahva

silmis. Teha seda igal ajal: nii tasakaaluka töö ja puhkuse päevil kui ka siis, kui rahvas jumalavallatut pillerkaari peab või vaenlase, nälja ja tõve poolt maadligi vajutatakse. Mäletame mitmesuguseid aegu, sest nii head päevad kui ka rasked ajad on inimkonna alati-sed saatjad. Erinevus on selles, kuidas neis elada oskame.

Eestit ajalukku mõeldes kirjutas Juhan Liiv: „Sa oled kui Iis-rael vanast’, oh minu isamaa! Kui Iisrael prohveti päevil, seesama viisiga.”

Kolmkümmend aastat teist iseseisvusperioodi on lühike aeg rahvale ja märkamatu igaviku ees, aga kahjuks piisav uuele põlv-konnale püsiväärtuste unustamiseks ja tühiste tuulte järel jooks-miseks. Siinkohal näeme üht vabadusega kaasnevat muret: kuidas säilitada oma väärtused ja eneseteadvus. Juba Juhan Liiv tajus sarnasusi Eesti kalduvuste ja muistse Iisraeli nõrkuste vahel, mis paistavad värsked ka tänasele vaatlejale:

„Sa pilgutad Edomil’ silmi ja Assurit armatsed ja Süüria ku-ninga kulda sa enesel’ ihaldad.”

Meil on olnud ka esimene iseseisvusaeg, millest rõõmustada, aga täna kindlasti ka õppida. Vabadus eeldab iseseisvust, mis on vaimselt täiskasvanu tunnus. Eesti mõte ongi olla Eesti oma kindla usuga, iseseisva mõtlemise ja talupojatarkusega. Tark rahvas ärgu pimesi korraku teiste riikide vigu. Tarkus ei jookse kannupoisina suurematele järele, et meeldida, ega alistu võõrastele nõudmistele. Ärme usu pimesi kõikvõimalikke lubadusi, mis viivad tähelepanu tähtsaimalt kõrvale ja saadavad langemisse.

Tarkus illusiooni asemelTarkus annab au vaid Jumalale ning saab alguse jumalakartu-

sest, milles peituvadki seesmise vabaduse juured. See on vabadus orjusest – patu orjusest. Kui oleme patu orjad, eks me siis olegi ju päriselt orjad. Et näiteks koer saaks kirpudest lahti, peab peremees temaga midagi ette võtma. Koer võib ju ennast sügada, aga see ei aita, sest sügamine ei kõrvalda põhjust. Nii ei saa ka inimene en-nast ise patuvabaks teha – viimane on illusioon. Tuleb pöörduda oma isanda poole. Vabaks teha saab Jumal, kuna päris vabadus on Jumala kingitus.

Kui Poeg meid vabaks teeb, siis oleme tõesti vabad (Jh 8:36). Kas oleme kogenud, kuidas seesmine vabadus hakkab lisama ellu rõõmu ka siis, kui väliseid müüre on vaja ikka ja jälle kõrvale lüka-ta? Elu vabaduses on pidev maraton ning vabana elamise kütuseks on rõõm: rõõm Jumalast ja Jumalas. Ka siis, kui tervisekaitse või julgeoleku pärast tuleb järgida olmelisi piiranguid. Alles vabana võib kogeda, kuidas seesmisest vangistusest pääsenuna suudame väärikalt järgida ka vajalikke ettekirjutusi. Alles Kristuses vabasta-tuna seame ligimese heaolu võrdseks enda omaga.

Väsides saab Jumalalt püsivuseks väge. Johann W. von Goethe osutatu: „vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab“ eeldab püsivust. Apostel Paulus kingib meile lisajõudu, õhutades: „Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad vilet-suses, püsivad palves!” (Rm 12:12)

Vabade käitumineAstugem nüüd vabad olla tahtes mõned konkreetsed sammud.

Kutsugem Kristust kuulutades ligimesi üles uskuma, pöörduma,

Kõnekas vanavaraEELK Lääne praosti, Lihula koguduse õpetaja Kaido Saaki hobi juba lapsest saati on vanavara kogumine.

Hubane antiigipood Lihula peatänaval kiriku vastas töötab ühtlasi koguduse kantseleina. Kirikuõpetaja leiab, et siia on

hingemurega kergem sisse astuda kui kirikusse: „Olen tundnud ära, et nii mõnelgi, kes on tulnud mõnda vana eset näitama, on tegelik tuleku põhjus kusagil mujal.

Vanade esemetega seotud lugude taga on ju inimeste elu-käigud,” jätkab Saak. „Selleks, et keegi sinuga üldse min-gisse tehingusse astub, peab kõigepealt tekkima usaldus. Need kohtumised on rohkem või vähem toredad, sest vanade esemete taga on tihti traagilised elumuutused. Ini-meste elust niimoodi osa saada on aga igal juhul mõtle-mapanev.

Vanadel aegadel pani inimene ese-messe olulise osa oma elujõust. Raske protsessi läbi valminud esemeid hin-nati ja hoiti rohkem kui praeguseid lihtsalt kättesaadavaid asju. Kui mingi asi on sadu aastaid vana, siis on üsna kindel, et see jääb siia ilma keerlema ka peale sind päris kauaks. Ma os-tan asju, mis mulle kuidagi korda lähevad – see on sise-mise äratundmise küsimus. Aga vanu esemeid ei saa ka liialt tähtsaks pidada. Vaim puhub sealt, kust Ta tahab! Kui-das saan mina ennast mõne sellise asja omanikuks pidada?”

Esoteerika hõngKaido Saak ei pelga, et äkki on

mõnel esemel juures eelmise valdaja nn halb energia: „Aga ehk oli see ese hoopis kelle-gi väga hea ja armsa inimese oma? Mõtle, kui palju head võib siis kaasa saada! Mina usun ikka, et häid inimesi on maailmas palju rohkem.” Kirikuõpetaja lisab, et ei pea ennast asjatundjaks, kuidas energiad salvestuvad või vaimud esemetega edasi kanduvad: „Eks see maailm on palju keerulisem kui arvata oskame. Paljusid asju saabki ainult südamega ära tunda, mitte mõistusega seletada.” Seda, kas kiri-kuõpetaja amet võib esemetele kuidagi puhastavalt mõjuda, kaupmees müügiargumendina välja käia ei julge: „Arvan, et kui ma paneksin sellise reklaami välja, siis see lõpeks halvasti või vähemalt enam ei toi-miks, kui ta senimaani äkki kuidagi toimib.”

Misjoni peen kunstAugustiks plaanitakse kogu Lääne praostkonna alal

suurt misjoniüritust. Praost tunnistab: „Misjon on minu meelest väga keeruline asi. Ühelt poolt on meil Jeesuse

misjonikäsk, et minge kõike maailma, õpetage ja ristige. Aga igas olukorras peab väga täpselt järele kaaluma, mida see tähendab antud ajahetkes ja kohas, kus mina parajasti olen. Vanade vale-

mite kopeerimine ei pruugi tuua midagi head. Misjon võib olla ka saata-

na tööriist, nagu on näidanud koloniaalajastu praktika. Isegi töötavaid valemeid ei saa ette anda – olukorrad on erinevad ja inimesed on erinevad. Mis-jon eeldab palju palvet. Kind-lasti ei pea tulevikus olema nii,

nagu alati on tehtud.”Koguduste misjoni tulemuste

hindamiseks on praostil aga selge lahen-dus: „See, kui palju me inimesi ristime ja leeritame! Kirikutöö mõõtmine on mui-du väga keeruline. Me ei saa mõõta, kui

usklik keegi on, aga ristimiste arv kõne-leb.”

Kaido Saak on optimistlik, et ka plaanitav missio saab vaatamata võimalikele piirangutele siiski teoks: „Ega me täna veel täpselt ei tea, mida me millisel kujul augustis teha saame, aga midagi saame kindlasti teha. Ka pealkiri „Rõõm vabadusest” on ühelt poolt piisavalt konkreetne ja teisalt annab vabadust tõlgendamiseks. Meie rõõmu põhjuseks on nii riiklik vabadus kui ka Jumala lapse vabadus. Kui pandeemia ajal meie ümber rõõmu ka napib, siis missio pealkiri tuletabki meelde, kust seda leida!”

PIRET RIIM

See 6 cm kõrgune vene stiilis vaskne kaelarist oli paarsada aastat veetnud maa sees. Pruun ilmetu liistakas sai „näo pähe” alles pärast 12 tundi sidrunhappevanni. Kaup-mehe sõnul on tegemist Eestis küllalt levinud leiuga.

Foto: Illimar Toomet

Foto: Piret Riim

6 7MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suvi koguduse koduelu Kristuses

Foto: Kirsi Vimpari

Pühadest argiellu Kaasaegne kirik Sakus"Kristus on surnuist üles tõusnud!” „On tõesti üles tõusnud!" Nii me tervitame üksteist ülestõusmispühadel. Aga mis saab siis, kui see rõõmus püha on möödas, munad ja hõrgutised söödud ning kaunistused pakitud tagasi kappi?

Kui me naaseme argipäeva, kas asetame siis ka Jeesuse tagasi hauda, et võtta Ta sealt välja jälle järgmistel pühadel? Või he-

liseb meie hinges ka argiajal veendumus, et Kristus on tõesti üles tõusnud?

Jeesus ei jäänud ju hauda. Pärast ülestõusmise hommikut pol-nud miski enam endine. Jeesuse ülestõusmine pööras terve maail-ma ümber. Ka Jeesuse jüngrid olid hämmingus ega teadnud, mida teha. Püüdes naasta vana elu juurde, läksid nad kalale. (Jh 21) Aga elukutselised kalurid ei saanud tookord ainsatki kala. Nad said hoopis uue elukutse!

Loeme, kuidas Jeesus ütles Peetrusele: „Sööda mu tallesid!” ja „Järgne mulle!” Loeme, kuidas Jeesus läkitas oma jüngrid

igale poole maailma kuulutama evangeeliumi kõigile inimestele. Kõik neli evangeeliumi Piiblis lõpevad sellega, kuidas jüngrid tu-lid lukus uste tagant välja ja võtsid vastu kutse minna edasi koos ülestõusnud Jeesusega.

Või mitte just kõik... Algselt lõppes Markuse evangeelium hoopis sõnadega: „Nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juu-rest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öel-nud kellelegi midagi, sest nad kartsid.“(Mk 16:8) Markus jätab loo pooleli, otsekui küsiks ta meie käest, et kuidas see lugu lõpeb.

Evangeelium ei olegi ju lõppenud – see läheb tänagi edasi. Ka meie oleme osa sellest loost. Mis on meie vastus, kui avastame

tühja haua?Elu kristlasena tähendab igal päeval elu koos ülestõusnud Jee-

susega. Ka siis, kui mitte iga hetk pole tulvil ülestõusmise rõõmu. Meil tuleb ka edaspidi läbida Suure Neljapäeva võitlusi, hirmu ja üksindust. Meil tuleb olla Suure Reede leina, valu ja pimeduse keskel ning kuulatada Vaikse Laupäeva hirmutavat vaikust. Aga taustal kajab ometi võiduhüüd: Jeesus on surnuist üles tõusnud!

Surmale ei jää viimast sõna, sest Jeesus võitis surma. Valgus ja lootus, mis ülestõusmise hommikul levisid üle kogu maa, ei kao mitte kuhugi.

Jeesus on tõusnud taevasse ja meie ei saa kohtuda Temaga näost näkku nagu jüngrid kohe pärast ülestõusmist. Aga üksinda ei

ole Jeesus meid sellegipoolest jätnud. Meil on võimalus kohtuda Temaga kus ja millal iganes: nimelt on meil Piibel, kus mitte liht-salt ei leidu sõnu Jumala kohta, vaid mis ise ongi Jumala enda Sõna.

Piiblis tuleb Jumal meie juurde läbi oma Püha Vaimu. Luge-des Jumala lubadustest ja tegudest saame me oma ellu julgust, lo-hutust, usu kinnitust, õige teel püsimise juhatust. Piiblit tasubki lugeda tihti, sest see tuletab meelde ülestõusmise hommiku tõeli-sust ka siis, kui meie enda elus valitseb hetkel veel öö.

Me ei saa istuda Jeesusega samas lauas või sama lõkke ümber nii nagu jüngrid, aga siiski on meid kutsutud koos Temaga

samasse lauda. Suurel Neljapäeval seadis Jeesus armulaua, öeldes: „Nii sagedasti kui te sellest sööte ja joote, tehke seda minu mäles-tuseks.“

Kui peaks olema võimalust armulauale minna, siis kasutagem seda. Siis me oleme tõesti Jeesuse lähedal, võttes vastu Ta ihu ja verd – just minu ja sinu eest antud ja valatud, mitte ei tea kelle.

Pandeemia ajal oleme pidanud olema eemal koguduse osadu-sest, aga Jeesusest mitte. Tema ette saab tulla palves nii oma

toa üksilduses, autoroolis istudes, looduses jalutades. Hoidkem seda osadust. Ärgem jäägem üksinda! Rääkigem Jumalaga usal-duslikult nagu laps armastava Isaga. Rääkigem Jeesusega nagu parima sõbraga või nagu pruut peigmehega.

Ja ärgem jäägem ka ilma maiste teekaaslasteta. Hoidkem üksteist. Toetagem, julgustagem ja aidakem teineteist, sest koos me oleme Jumala pere. Koos me saame käia meile antud teed ja kutsuda ka teisi kaasa, kuni jõua-me kord koju, kus meid ootab igavese ülestõusmise hommiku kirkus ja rõõm.

Teoloogiamagister LIISA ROSSISoome misjonär

EELK Misjonikeskuse koolituste koordinaator

Peale mitut aastat misjonitööd Sakus asutati 2013. aastal iseseisev EELK Saku Toomase kogudus, mille koossei-su kuulub täna 135 liiget. Varem on kogudus tegutsenud väikeses vanas palvemajas, mis jäi lootusetult kitsaks. Moodne kirik pühitseti 21. detsembril 2020.

Kirik on moodsa ar-hitektuuriga, klassi-

kalise torniga, traditsioo-niliselt suunaga läänest itta. Hoone pole veel lõp-likult valmis, kuid juba saab korraldada juma-lateenistusi ja kontser-te – põhikorruse ja rõdu kasutusluba on olemas. Juba kirikut planeerides mõtlesime, et seal peab olema ruumi kohtumi-seks lastel, noortel, eaka-tel – kõigil vanusegruppi-del. Soovime korraldada üritusi, kuhu saab kaa-sata tervet kogukonda, näiteks kutsuda kooli ja lasteaia rühmasid advendiseiklusele vms. Siiani oleme saanud suuremaid üritusi korraldada vaid õues või valla ruumides.

Samuti soovisime, et kirikus võiks olla soe. Lõunapoolsel katusel on päikesepaneelid, mis toodavad maaküttesüsteemile energiat. Detsembris ja jaanuaris peame energiat enamasti juurde ostma, aga märtsist oktoobrini müüme rohkem ära kui tarbime. Üleriided saab igal juhul garderoobi jätta! Kaasaegsete võimalus-tega köök lihtsustab kirikukohvi valmistajate elu. Vajadusel saab teha sooja sööki.

Kuna saalis on hea akustika, siis on juba huvi tuntud kontser-tide korraldamise vastu. Koguduse komisjon on valmis repertuaa-re läbi vaatama. Hea juhtnöör kava kokkupanekul seisab Pauluse kirjas filiplastele 4:8: „Mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on voo-ruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!“

Ideid on palju, aga osa ruumidest veel pooleli. Hoone val-mimist Küütsu tn 2 koordineerib sihtasutus Saku Kiriku Ehitus. Tähtis on, et oleme ilusa uue pühakojaga nüüd rohkem nähtav valla ligi 10 000 elanikule. Praeguses eriolukorras rõõmustab kogudus veebiteenistuste üle Facebookis ja Youtube’is. Igal pü-hapäeval on kirik ka avatud ja siia saab tulla eraviisil palvetama, vestlema, küünalt süütama.

AVE MÖLSTER, koguduse lastetöö juht MAGNE MÖLSTER, koguduse õpetaja

Norra Misjoniseltsi misjonärid

Kiriku ehitamiseks koguti raha muuhulgas laatasid korraldades.

Kiriku pühitsemisel ütlevad tänusõnu koguduse asutajaliikmed Mihkel Reinup ja Kristiina Seppel.

Siit kandis ETV tänavu üle ülestõusmispühade jumalateenistuse pea-piiskop Urmas Viilma osalusel.

Fotod: Norra Misjoniselts, Haldi Leinus, Mölsterite kogu

42020

2,49 €Detsember

Õnnistus

Anete, Erki ja Sebastian –

enne õiget aega?

FUTUURUM noore juhi stardikas

TÕNIS MÄGI õnnistatud läbi

ELU kutse

Telli noorteajakiri Pluss postkasti!

www.plussmeedia.ee/tellimus, pluss@plussmeedia.ee või tel: 6464 760

Kas teadsid, et

Kapernauma

linn kadus

sajanditeks?

LIISI VÄLI

Checkpoint -

õige koht, kus olla

Lovely Beats

puudutab südameid

Jääb vaid see,

mis on tõeliselt püsiv

Täitsa lõpp!

12021

3,50 €Kevad

10€Aastatellimus

(4 numbrit)

Kogudustele eripakkumine!

8 9MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suvi partnerlusmisjonipraktika

Foto: Marit Mjölsneset

Välismaale praktikaleMinu nimi on Hanna Maria Salong ja alates 2021. aastast olen EELK Misjonikes-kuse töötaja. Minu ülesanne on koos Joel Reinaruga vastutada projekti eest, mille raames saavad noored võimaluse osaleda mõne välisriigi kristlikus töös.

Hetkel õpin Tartu Ülikoolis viimast aastat kirjandus- ja kul-tuuriteadusi ning eesti keelt. Lisaks õpetan Tartu Katoliku

koolis inglise keelt ning vahel teen ka Pereraadios hommikuprog-ramme.

Ucrew (ung noor norra k, crew meeskond ingl k) projektiga seob mind väga isiklik kogemus – olin ka ise selle misjoniprak-tikant Inglismaal Carlisle’is kaks aastat tagasi. Õppisin tollal üli-koolis, kui sain Jumalalt kutse Inglismaale. Otsekohe oli väga kin-del tunne, et pean minema. 2018. aasta sügisel olingi teel. Minu misjonipraktika möödus kahes kirikus, nii Carlisle’i katedraalis kui ka noortekirikus (Carlisle Network Youth Church), kus pea-miselt tegelesin noorte- ja lastetööga. Aasta oli täis väljakutseid, uusi kogemusi, juhitud Jumalast ning tulvil Tema õnnistusi.

Sügisest suveniNorra Misjoniseltsi (NMS) loodud Ucrew internship’i ehk

misjonipraktika raames on noortel võimalus pühendada üks aasta Jumalale, osaledes mõne välisriigi kirikutöös. Praktika al-gab augusti lõpus, mil kõik praktikandid saavad Norras kokku ja valmistuvad eelolevaks ette. Ühiselt kohtutakse veel kaks korda – jaanuaris ja praktikaaja lõpus juunis. Lisaks kogudusele, kuhu teenima minnkse, hoitakse sidet teiste praktikantidega, palveta-takse üksteise eest ja ollakse toeks. Praktikaaeg on suur õnnistus, võimaldades õppida tundma kristlasi üle maailma, olles kaasatud Jumalariigi töösse väga konkreetselt ja kasvades ise usus läbi selle.

Praktikale on võimalik minna nii Inglismaale, Prantsusmaale, Eestisse, Hispaaniasse kui ka Norra. Võrreldes Eestiga on kristlik töö nendes riikides veidi erinev – tihti on praktikandid abikäeks täisajaga kirikus töötavale inimesele. Näiteks Inglismaal peetak-se lisaks pühapäevakoolile ja noorteõhtutele piiblitunde koolis, korraldatakse laste- ja noorteteenistusi, “drop-in’e”, kuhu noored saavad pärast kooli jutustama ja lauamänge mängima tulla, ning jalgpalliklubisid parkides.

Välispraktikandid meilEesti on Ucrew projektiga

seotud juba aastaid. Alguses tulid siia misjonipraktikandid Norrast, kes võtsid osa Musta-mäe ja Saku koguduste tööst. Viimati, 2020/21 tuli Eestisse näiteks kaks praktikanti – üks Prantsusmaalt ja üks Inglis-maalt. Üks on töötanud Saku ja Mustamäe kogudustes ning teine Tartus. Aastal 2017 saadeti esimesed misjonipraktikandid välja ka Eestist – Inglismaale, mille koguduste tööst on meie noored saanud osa võtta sellest ajast saa-ti. Tänavu, veidi erilisel aastal, on kaks meie inimest Norras, kus nad töötavad nii kohalikus noortekirikus kui aitavad kaasa NMS-i meediatöös. Hetkel on plaan sinna saata kaks noort ka järgmisel aastal.

Tuul jääb tiibadesseMisjonipraktika aastat juhib soov, et need, kes selle põneva

asja ette võtavad, kasvaksid usus ja oleksid õnnistuseks seal, kuhu nad on saadetud, ning leiaksid enda koha kogudusetöös ka koju tagasi tulles. Paljud seda ka teevad, kuna raske on pärast sellist vägevat kogemust tulla tagasi ja ise mitte kuhugi käsi külge panna. Praktika-aasta varustab kogemuste ja tööriistadega, mida kodus rakendada. Välispraktikal olnud Eesti noored on siin edasi aktiiv-sed nii koguduse-, noorte- kui ka meediatöös.

Nii sattusin Ucrew’ga tegelema ka mina – sain oma praktikal kogetu rakendada töösse! Olin Inglismaal aastaga näinud, kuidas projekt toimib, mida oleks vaja teha selle ettevalmistamiseks ja õnnestumiseks. Tänu nendele kogemustele saan nüüd olla abiks nii misjonikeskusele projekti koordineerimisel kui ka toeks noor-tele, kes välispraktikale lähevad.

Norra noortekirikusMinu nimi on Johannes Ots ja olen 22 aastat vana, pärit kristlikust perekonnast ja uskunud Jumalasse nii kaua kui mäletan.

Küllap võttis Eesti Ucrew tiim minuga ühendust sellepärast, et mul oli varasem noortejuhi kogemus Tallinna Jaani kiri-

kust. Alguses oli plaan saata meid Inglismaale, aga sealsed suured koroonanumbrid tähendasid, et pakuti misjonipraktikat hoopis Norras Stavangeri linnas. Tahtsin peale kaitseväe teenistust üli-kooli kandideerida, aga pärast pikka ja rasket mõtlemist otsusta-sin, et ütlen seekord ülikoolile ära. Minuga koos tuli Stavangeri ka Madis Kask, kes töötab minuga siinsamas Ukirke noortekirikus ja teeb lisaks pildistamise ning videoprojekte Norra Misjoniseltsile. See misjoniselts toetab ja rahastab meie tööd.

Siiani on protsess olnud igati õnnistatud. Tunnen, kuidas Ju-mal tegutseb siin inimeste eludes ja koguduses. Septembris 2020, kui siia tulime, ei teadnud ma kogudusest palju midagi. Siiski tundsin kohe, et kogudus võttis mind ja Madist soojalt vastu ja meid oodati siia väga. Koguduse õpetaja ja diakon rääkisid selgelt lahti, mida meilt oodatakse ja milline on kiriku üldine visioon nii hetke töö kui ka tuleviku osas. Neid selgitusi rakendades sai üsna pea selgeks, miks nii mõndagi siin teisiti tehakse kui Eestis mõnes tavalises koguduses.

Lihtsalt kogukonnaeluNimelt on selle kiriku sihtgrupiks 15–30 aastased. Suur osa

liikmetest on kas keskkooli õpilased või tudengid, kes otsivad vaba aja veetmise kohta, kus rahulikult koos olla ja uusi sõprusi luua. Ukirkes toimub tihti üritusi, mille jooksul Jumalast ei räägi-ta. Vahel on isegi keeruline mõnele üritusele leida sobivat kohta Piibli lugemiseks või jutluse kuulamiseks. Näiteks kui on võimal-datud nn avatud kirik, siis tulevad noored kohale eri aegadel ega

Fotod: Johannes Otsa kogu

Johannes koos pastoriga noori kirikusse kutsumas.

Norras ei saa ilma välispordi-ta! Johannes ja Madis esimest korda elus mäe-suusatamas koos Ukirke õpetaja ja diakoniga.

Refill – taastumine, jõuga täitumine – koos piirkonna peapiiskopiga.

ole võimalik kõigile samaaegselt jutlust pidada. Võib olla noor ei vajagi tol hetkel Piibli sõnumit, vaid tahab hoopis rääkida, kuidas tal päev läks. Noored vajavad, et neid kuulatakse, vajadusel nõu antakse, julgustatakse või lohutatakse. Sain aru, et minu töö siin on olla ka lihtsalt heaks sõbraks.

Fookusega JumalalKuna tegemist on siiski kogudusega, siis mitmed üritused on

mõeldud ka otse kristliku sõnumi jagamiseks. Jumalateenistused on enamasti kord kuus, kuigi erinevad koroonapiirangud on va-hel plaane seganud ja koguduselt tuli soov teenistusi isegi rohkem pidada. Suur rõhk on pandud sellele, et noored aitavad kaasa. Pal-jud saavad kindla ülesande, mida täita. Igal teenistusel ei ole üles-anne sama, mis eeldab, et oldaks valmis erinevaid asju tegema.

Samuti on Ukirkes toimunud nn refill üritused, kuhu kutsu-takse kas keegi teoloog või mõne kiriku töötaja. Nad räägivad natuke oma usust ja elust ning pärast toimuvad arutelud mitme-suguste teemapüstituste põhjal väikestes rühmades. Mingil hetkel otsustasin ka ise ühe väikese grupiga Piibli õppimise ringi moo-dustada. Igaks kohtumiseks valmistab keegi kirjakoha seletuse ette ja omavahel arutame läbi, mida see tekst meie jaoks tähendab. Juba mitu kuud on need kogunemised väga hästi toiminud. Teoks on saanud ka palju muid toredaid kristlikke üritusi nii Ukirkes kui mujal, aga kõike ei jõua kirja panna.

Kuidas praktikale pääsebMida öelda inimesele, kes soovib midagi sarnast oma elus järgi

proovida? Tuleb kõigepealt mõne taolise organisatsiooniga ühen-dust võtta. Minul läks väga hästi, et võeti ühendust, sest ma ise ei oleks osanud millestki sellisest unistadagi. Kõige olulisem oli minu jaoks enne otsustamist palvetada, palvetada, Piiblit lugeda ja veel palvetada. Kui tekib sisemine äratundmine, et asi on minu jaoks õige, siis tuleb Jumalat edasi usaldada. Kui Jumal kõneleb, siis tuleb kuulata ja mõista, mis Ta sinust tahab. Nii saab liikuda eluteel, mis on täis õnnistusi ja Jumala hoidmist.

Esikaane juurde

10 11MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suvi

anda endast parima Tema juhtnööre järgides ning õppinud keelt. 2021. aasta detsembris lähen Türki ja hakkan otsima tööd õpeta-jana. Võib-olla juhtub veel ootamatusi, aga teen samme oma kut-

sumuse suunas.Aitäh kõigile palvetamast minu ja kõigi

eest, kellega kohtun! Aitäh, et toetate mind finantsiliselt, kuna ma tean, et praegusel ajal ei ole see üldse lihtne. Tihti ollakse üllatu-nud, et kuidas saab elada ja teenida nii, et püsivat palka ei ole. Kõnnin, naeratus suul, tänaval koos Jumalaga, naudin sooja päikest põskedel ja rahu südames. Ma ei tea isegi, mis saab olema homme. Kõik on ebakindel, aga Jumal on olnud nii hea mu vastu ja ma usaldan Teda.

Ma olen Kõikvõimsa Jumala laps, Ta hoolitseb mu eest, ju-hatab mind, hoiab ja armastab mind. Ja samamoodi oled ka Sina Tema laps, kelle eest Ta kannab hoolt.

Jätkake valguseks olemist maailmas, jagamaks Jumala armas-tust kõigiga enda ümber!

laias maailmas teises kultuuris

Teel, usaldusega

Uus riik, ülesanded samad

Tere! Mina olen Silja Pikkaro, 26 aastane neiu Taeblast Lääne-Nigula luteri kogudusest. Olen teeninud misjonärina erinevates riikides 2020. aasta veeb-ruarikuust.

Alustasin oma teekonda rahvusvahelise organisatsioo-ni Noorte Missioon (YWAM, Youth With A Mission)

all Havailt, kus sain teenida 1.5 kuud köögitoimkonnas, kuniks olude sunnil kodumaale pidin naasma. Varsti aga olingi juba Lätis Noorte Missiooni Piiblikursusel uusi os-kusi omandamas ja Jumala lähedust kogemas. Pärast kol-me kuud Lätis kõnetas mind Jumal, et lendan 20. augustil Aasiasse, seejärel veel kuskile mujale...

Tihti mõtlen oma elu ja teenimisviiside üle: kas see on Jumala valitud tee? Kas Jumal tahab, et ma nii palju ringi reisiks, või tahab, et ma pigem püsiksin ühes kohas? Sest tavaliselt lähevad misjonärid mingisse kohta ja teenivad seal enamuse ajast. Mina aga olen olnud ka Türgis, Bul-gaarias, USAs, Panamas just lühiajaliselt. Tean, kui ebastabiilne see on, isegi ebaloogiline ja finantsiliselt ebarealistlik. Aga kas see tähendab, et see ei ole Jumalast? Ma ei taha jätta kõike pooleli liht-salt sellepärast, et see tundub raske, ebaloogiline või ebastabiilne.

Meil võib olla mingi vaade sellest, kuidas olla valguseks maa-ilmas, teenida inimesi. Pidin aga lahti laskma sellest ainsast vaa-test ja usaldama Jumalat, teades, et mida iganes ma teen, kõik on Tema auks ja Tema teab paremini, mis täpselt on vajalik antud hetkel kindlale isikule. Olen õppinud olema kõigele avatud. Olen

kogenud, et Jumal sulgeb mõ-ned uksed ja näitab õiget teed – kõik leiab lahenduse.

Minul ja mu moslemist sõb-ral oli häid arutelusid religioo-nist, usust, miks ta on moslem, miks just Piibel ja palju muud. Tundsin, et saan rääkida neil teemadel ja mitte tunda, nagu ma üritaks teda teise usku pöö-rata, kristlusesse, sest see ei ol-

nud mu eesmärk. Vähemalt see ei tohiks olla eesmärk, kuna Jumal ei kuulu kuskile religioonikasti või traditsioonide alla. Oluline on südame hoiak. Oluline on mõista, et me oleme katkised inimesed, kes vajavad tervenemist ja päästmist. Loodan, et vähemalt ta mõt-leb rohkem, miks ta Jumalasse usub ja mida rohkemat on Jumalal talle pakkuda peale selle, et lihtsalt uskuda Tema olemasolusse.

Igapäevane teenimineKui ma jõudsin hostelisse, palvetasin ja panin kirja plaani, et

milline näeb välja mu aeg siin Bulgaarias inimesi teenides. Aga siis valitsus teatas, et kõik kohvikud, restoranid, kaubanduskes-kused, kirikud suletakse. Seega keskendusin rohkem tööle hoste-lis, et teenida siinseid inimesi, olles nii avatud kui võimalik, luues võimalusi vestlusteks. Isegi kui ma ei jutlusta tänaval, teen ma seda oma tegudega igal pool, kasutades võima-lusi, mida Jumal mulle annab, et rää-kida kellegagi Temast ja sellest, mida Ta on mu elus teinud.

Aitasin hostelis oma ülemust. Va-hel rääkisime temaga ka Jumalast. Ta silmadest oli näha, et ta on väsinud ja meeleheitlikult vajab midagi süga-

Silja Pikkaro e-sõbrakirju saab temalt tellida: silja.pikkaro@hotmail.com

Silja tööd saab toetada Silja Pikkaro arveldusarvele: EE731010011764249225 (SEB)

Noorte loovuslaager LIFE 5.-8.08 Taeblas

Töötoad: muusika, maalimine, tants, meediaVeel: Jumala sõna, osadus ja laulmine, lõbusad mängud

Kuni 12.07 registreerudes 40 €, hiljem 45 €Vaata ka: lifelaager.ee

Kümme aastat Eestis pere- ja muusikatööl teeninud, 6.09.2020 uude töökohta Kambodžasse jõudnud Soome Misjoniseltsi misjonärid Pia ja Tero Ruotsala lõpetasid 2021 kevadel khmeri keele kursused.

Piast saab pealinnas väikese luterliku kiriku peretöö spetsialist ja Terost kirikumuusikute koolitaja. Pia meenutab: „Keelekoolis oli reedeti aasia kultuuri tund.

Näiteks õppisime, kuidas tulla toime erinevate tunnetega ehk õi-gemini, kuidas neid peita. Viha jt rusuvate tunnete väljanäitamist peetakse siin suureks häbiks ja nii käitujast saab tõrjutu. Tõsi, ülemused võivad küll kärkida alluvate peale, kes ei tohi nende poole pöörduda mitte otse, vaid üksnes mõne vahendaja kaudu. Selgitati ka lapse positsiooni suurperes ja aasia kommet läheneda probleemidele ümber nurga. Paistab, et perenõustajana ei saa mu tulevik siin üksluine olema.”

Pühapäevane jumalateenistus toimub hosteli alakorruse saa-lis. Phnom Penhi luterlik kogudus pakub nimelt majutust maalt linna õppima tulnud noortele. Ka jumalateenistus viiakse läbi noorte aktiivsel osavõtul, pastorile jääb vaid jutlus ja armulaua seadmine. Mitmekülgset repertuaari mängiva ansambli juht Sui on andekas kirikumuusik, kes on kaasa tõmmanud hulga noori. Vaid noodilugemise oskus jätab soovida, aga Tero abiga on plaa-nis seda parandada.

Leheküljed koostas Piret Riim misjonäride uudiste põhjal.

Fotod: Pia ja Tero Ruotsala

Fotod: Silja Pikkaro kogu

Jumalateenistusele ela-takse südamest kaasa, pal-jud jälgivad kirjakohatade lugemist isiklikust Piiblist. Saali nurgas podisevad riisi-katlad – lisaks vaimutoidule pakub kirik ka kõhutäidet. Riigi traagiline ajalugu on pidurdanud maa arengut. Siinsest 15 miljonist elani-kust on ligi pooled alla 18 aastased. Vaesuse tõttu jääb paljudel kool pooleli.

vamat kui töö oma ellu. Ta ütles, et minus on midagi teistsugust: positiivsust ja valgust, mis annab talle head energiat edasi liiku-maks. Vastasin, et see on see, mida Jumal teeb, ja ta nõustus.

Ühel hommikul panin ma ühistoas taus-taks mängima kristliku muusika. Kõik, mida me teeme, kuulame, vaatame jne mõjutab meid ka siis, kui me seda ei märka. Kui ruu-mis on mängimas hea sõnumiga muusika mõne negatiivse ase-mel, siis on see positiivselt mõjukas.

Jõulude ajal valmistasin mõned kaardid ja palvetasin inimeste eest, kes need kaardid saavad. Palve läbi kirjutasin neisse mida-gi julgustavat ning panin postkastidesse, kuhu tundsin, et Jumal suunab. Ühel teisel päeval istusin enamus aega oma voodil ja pal-vetasin Bulgaaria, Türgi, Havai, tulevase aja ja inimeste eest, kelle eest iganädalaselt palvetan, pere ja sõprade eest. Too päev oli liht-salt imeline: Jumala kohalolu oli terve päev tunda. Kui läksin end sirutama, kõndisin ringi laia naeratusega, südames rõõm ja rahu.

KahtlusedOlen püüdnud alati võtta päeva jooksul aega, et palvetada,

Piiblit lugeda ja Jumalaga rääkida, aga paratamatult seda mõni-kord ei juhtunud. Mul oli pikk nimekiri asjadest, mida kiire-mas korras teha, ja seda oli liht-salt liiga palju. Lisaks meenusid sõbra valusad sõnad, mis panid mu endas kahtlema. Aga isegi kui ma „ainult“ töötan hostelis, ei saa ma öelda, et see on mõt-tetu või ebaoluline või et Jumal tahab, et ma oleksin tänavatel jutlust pidamas hostelis linade vahetamise ja tualettruumide puhastamise asemel. Liiga tihti tun-nen ma, et kuulan pigem seda, mida inimesed ütlevad, ja hakkan kahtlema.

Mõnikord on kõik, mida teha saad, lihtsalt olla olemas oma kohaloluga. Juba see toob kellegi elus esile hea muutuse, ilma et sa kunagi sellest teada saaksid. Aga nii mõeldes võib muutuda ka

mugavaks ja hakata tooma ettekäändeid Jumalale, et „wc-de puhastamine ongi minu missioon ning Jumal pole kut-sunud mind tänavatele jutlustama”. Pean endale meelde tuletama, et ma ei kasutaks seda ettekäändena.

Bulgaarias olen mõistnud, kui väga me vajame kaas-kristlasi enda ümber, et püsida usus tugevana ja olla jul-gustuseks üksteisele. Mul ei ole olnud siin kedagi, kellega rääkida Jumalast sügaval tasandil. Küll aga on olnud väga tore, kui teised küsivad mu usu kohta.

Selged vastusedMõtlesin teid julgustada, näitamaks, kui hea on meie Isa ja

kuidas Tema lubadused alati püsivad. Ühel hommikul küsisin Ju-malalt, mida ma veel saaksin teha, et oleks võima-lik osta lennupileteid. Olin juba teinud kõik, mida suutsin ja oskasin – kirjutasin oma tuttavatele ja sõpradele, otsisin kontakte Bulgaarias, püüdsin lei-da koostöö võimalusi kogudustega. Küsisin Juma-lalt: „Kas ma peaksin loobuma Havaile minemast?“ Järgmise päeva hilisõhtul avastasin e-kirja ühelt oma toetajalt, kes kirjutas, et otsustas mind toetada suurema summaga. Kui panka läksin, mõistsin, et mul on olemas kõik finantsid piletite ostmiseks ja koroonatestideks.

Paastupäeval palvetades tunnetasin, et peaksin loobuma mõttest olla YWAM jüngrite koolis mentor. Hetkel ei ole see minu roll! Kui ma oma YWAMi kontaktile seda ütlesin, siis ta vastas, et neil on tegelikult juba terve tiim olemas ja nad vajavad inimesi pigem köögitoimkonda. Seega muutus kõik loo-giliseks mu jaoks!

Suunaks TürgiAlates ajast, mil Jumal kõnetas mind, et mu kutsumus on Tür-

gi, olen teinud ettevalmistusi: võtnud osa erinevatest koolitustest, et kasvada lähemale Jumalale; olen erinevates riikides püüdnud

12 13MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suviKagu-Aasia Venemaa

Vabana Kristuses Rõõmu põhjusedAbielupaar Toivanen, religioonipedagoog Helene ja kiriku-

õpetaja Joona läkitati 2019. aasta augustis kolmeks aastaks tööle Kagu-Aasiasse valdavalt budistlikku Myanmari, et arenda-da edasi hiljuti rajatud luterlikku teoloogiainstituuti Yangonis, kus koolitatakse kiriku töötegijaid ja vabatahtlikke. Aprillis 2021 pidid misjonärid evakueeruma Taisse, et jälgida ohutust kaugu-sest arenguid pärast sõjaväelist riigipööret. Myanmaris veedetud poolteist aastat pole jooksnud siiski liiva.

Viirusepandeemia tõttu olid koolid peamiselt suletud. Insti-tuudi direktor Joona ja õppealajuhataja Helene koolitasid üliõpi-laste asemel siis väikeses ringis oma kolleege, kes on küll mitmen-dat põlve kristlased, aga pedagoogilise erihariduseta. „Ootamatult süllekukkunud eriolukord juhtis kogu kolleegiumi hoopis süga-vamalt mõtisklema kooli visiooni üle: Millist kooli tahame luua? Kuidas oma eesmärkideni jõuda? Milline on kooli suhe kiriku ja ühiskonnaga?”

Rõõmu allikadJoonale on pakkunud rõõmu kohalikega suhtlemine: „Inime-

sed Myanmaris on väga-väga sõbralikud, tervitavad ja naeratavad, on kaaslasest siiralt huvitatud. Välismaalastega suheldes pole neil mingeid tagamõtteid, nad ei taha meie käest midagi! Ka siinne väike kristlik kogukond on väga toetav, kellega on võimalik oma elus toimuvat jagada.”

Helene jätkab: „Kui kirikud kinni pandi, hakkasime tegema kodukirikut igal pühapäeval meie kodus ja Joona jagas armulau-da. Nii saadav vaimutoit aitas end isolatsiooni ajal ärkvel hoida, kui kõik päevad tundusid nii sarnased.”

„Selles, et meie kõrval on olnud toetavad inimesed, näen ma meie kodumaiste toetajate eestpalvete mõju,” leiab Joona. „Kõik teie eestpalved annavad kokku palvetiivad, mis meid kannavad eriti praegusel ebakindlal ajal.”

Jumal kannab muresHelene tunnistab: „Myanmari uudiseid jälgides on raske hoi-

duda meeleheitest. Aga seda enam tuleb hoida fookus sellel, mis meil on, ja mitte sellel, mis meil puudub. Olen usus veendunud, et ka siis, kui meilt on võetud füüsiline vabadus või sõna-, arvamuse-, iseolemise vabadus, on meie süda ikka vabastatud Issanda poolt ja seda vabadust ei saa keegi meilt mitte kunagi ära võtta. See, et meie vabadusetunne on juurdunud Issandas, mitte üheski maises koge-muses ega institutsioonis, on ääretult suur lohutuse ja rõõmu läte.

Kogemus Kristuses vabana elamisest ei tähenda, et peame pöörama pilgu kõrvale meie elus ja meie ümber olevast kannatu-sest või kuidagi kunstlikult end rõõmsaks sundima. Pigem täidab see usk meid julgusega seista silmitsi kõigi olukordadega, mis ette tulevad. Meie südamed on praegu täis kurbust Yangonist lahku-mise tõttu, eriti kuna ei tea, millal saame tagasi pöörduda. Palve-tame sealsete sõprade ja kolleegide pärast, kuid vahel tundub, et enam ei oskagi palvetada, kui süda on murest raske. Palugu Jumal meis edasi oma Vaimu läbi, kui meie sõnad lõpevad.”

PIRET RIIM

Kevadisest sõbrakirjast: Myanmaris on sügavale juurdunud etniline, religioosne ning sooli-ne diskrimineerimine. Kõige imelisem praeguse hävingu keskel on, et esile on kerkinud nii palju tunnistusi hirmu ületavast hoolivusest, andestusest ja ühtsusest. Ühismeedias levivad sõnumid inimestelt, kes paluvad andeks oma vaikimise pärast, kui etnilised rühmitused on aastaid vägivalla käes kannatanud. Piltidel on näha eri religioo-nide esindajaid üheskoos, julgeid naisi eesrindel, inimesi avamas oma koduuksi politsei eest põgenevatele relvitutele noortele. Palugem:

• Rahulikku lahendust konfliktile Myanmaris ja üksmeelt eri etniliste rühmade vahel.

• Rahu ja Jumala ligiolu kõigile maailmas, kes on kaotanud oma lähedase sõjalise konflikti või haiguse tõttu.

• Myanmari teoloogilise instituudi õpilaste ja õpetajate eest. • Olgu Issand meie teejuhiks ja inspiratsiooniks armastada,

öelda toetavaid sõnu, teha abistavaid tegusid.

Helene ja Joona Toivanen vajavad toetust tööks Myanmari teoloogiakõrgkoolis, mida jätkavad kaugteel.

Saaja: SA EELK MisjonikeskusSwedbank: EE292200221071313929

Selgitus: Helene ja Joona toetus2021 I kvartalis on annetatud 72 €

Liliann Keskinen vajab toetust Ingeri kiriku meediatööks ja Vana Testamendi tõlkimiseks ersa keelde.

Saaja: SA EELK MisjonikeskusSwedbank: EE482200001120254269

Selgitus: Lilianni toetus2021 I kvartalis on annetatud 90 €

Koos kolleegi-dega.

Eesti 103. sünnipäevaks õnnestus osta kilulaadset toodet ja musta leiba!

Üheaastase poisi sünnipäeval tantsiti tee ääres. Meid, hämmeldunud möödasõitjaid, kutsuti samuti pidulauda!

Fotod: Helene ja Joona ToivanenKüllap oleme igaüks omamoodi kohane-nud eriolukorraga. Loodetavasti on see ebatavaline aeg pakkunud raskuste kiuste ka põhjuseid rõõmustada?! Minule küll.

Tavalisel argipäeval ei pruugi meeleolu kuigi ülev olla, ent möödunud sündmustele tagasi

vaadates leidub rõõmu küll. Seda võib ehk võrrelda õlimaaliga, millele liiga lähedal seistes näeme ainult krobelist pinda ja värvilaike. Õigelt kauguselt aga rõõmustame tervikpildi üle. Olen näiteks mitu aas-tat unistanud sellest, et mu kirjutuslaud asuks mujal kui magamistoas. Sügisel me kolisime ja nüüd on mu kodukontor meie esikusopis.

Ingeri kirik kasvabKoroona on muutnud palju Ingeri luterliku kiri-

ku elus Venemaal. Netti kolimise tulemusel on kirik saanud ühiskonnas palju nähtavamaks. Veebiüle-kandeid on vaadanud kümneid kordi enam inimesi kui neid tavalistele jumalateenistustele vm üritustele kohale oleks tulnud. Ingeri kirikuga on liitunud ko-guni mitu uut kogudust ja religioosset gruppi ning neist on moodustatud lausa uus Lõuna praostkond.

Veebruaris käivitus netipõhine leerikool nime-ga „Ristiusu alused”. Osalejad elavad üle Venemaa laiali – Kaliningradist Kamtšatkani. Tõsi, konfir-matsioonitalituse läbiviimise üksikasjad maikuus pole veel teada. Aga näiteks Kroonlinna koguduses leeritati aasta algul üks leerilaps kaug-leeripühal, sest piirangute tõttu polnud tal võimalik kohale tul-la. Armulauast polnud nii küll võimalust osa saada...

Tõlketöö sugulasrahvale Ersakeelse Vana Testamendi tõlkeprojektis osa-

lemine on liikunud jälle sammukese edasi. Mullu kevadsuvel olin keelt meelde tuletanud ja juurde õp-pinud Teamsi ja Skype vahendusel. Põnev oli siingi hoomata Jumala juhtimist – oma õpetaja Olgaga olin tutvunud juba paarkümmend aastat tagasi Sa-

ranski aastail, kui töötasin Mordvas misjonärina. Kordasime läbi kõi-

ge olulisema grammatikas. Tegin endale käänamise ja pööra-

mise tabelid, mille abil 1. Kuningate raamatu er-

sakeelse tõlke sisulisi nüansse oleks parem üle kontrollida.

Sügisel jõudsin pärast järje-kordse ajakirjanumbri materjalide kokkukogumist tegeleda ersakeelse

tekstiga täpselt ühe päeva, kui kuk-kusin nii õnnetult, et õlaliigese nihestus

tõi kaasa suure närvikahjustuse. Olin lausa neli kuud haiguslehel. Nüüd enam väliselt ei

paista, et vasak käsi oleks kannatada saanud, aga lõplik taastumine võtvat aega kuni aasta. Ometi olen

Ingeri kiriku ajakirja koostamisel: mina suvilas, soomekeelse väljaande peatoimetaja Kristiina Paananen Kokkolas ja venekeelse väljaande Tserkov Ingrii peatoimetaja Darja Škurljatjeva Viiburis.

Veebruaris alustasin uuesti tööd pöidlatoega. Praegu saan juba ilma hakkama.

Elame Soomes. Igatsust Peterburi ja kolleegide järele leevendab hetkeks õunakook teega.

Fotod: Liliann Keskinen

tänulik, sest kõigele vaatamata on Jumal mind selleski õnnetuses väga hoidnud.

Keset haiguslehel olemist haigestu-sin koroonasse. Kergelt see ei läinud, aga haiglaravi ma siiski ei vajanud ja pere pü-sis terve. Olen jõudnud jälle tõlkega tege-leda ja imestanud-rõõmustanud, kuidas tööst eemaloldud kuud pole õpitut peast pühkinud.

Ajakirja toimetadesJust tuli trükikojast värske Inkerin

Kirkko ajakiri. Materjali kogumise käigus tundsin sellegi numbri puhul selget Juma-la juhtimist – leidsin koguduste koduleh-tedelt põnevaid uudiseid, sain häid ideid, keda küsitleda, ning pildimaterjaliga ei tekkinud mingeid probleeme. On tohutult palju pisiasju, millele tuleb ajakirja kokku-panemise käigus tähelepanu pöörata või mida veel üle täpsustada. Vahel tuleb lau-sa detektiivitööd teha, et teada saada, kes mõne foto tegelikult klõpsanud on. Nii et kodukontorgi pakub võimalusi seiklus-teks!

Ning veel olen väga tänulik teile, kes eelmisel aastal tegite oma annetuse minu töö heaks. Eestis koguti ersadele Vana Testamendi tõlkimiseks 975,15 eurot. Misjonitöö on ühistöö, mida eestpalvete ja majandusliku toeta poleks võimalik teha. Aitäh, et kaasa lööte!

LILIANN KESKINEN

14 15MM 2021 kevad/suviMM 2021 kevad/suvikirikutöö uued väljakutsed

Eestile lähemaleEestlanna Nele Borchardt, kelle teenimisele kiriku-õpetajana Hongkongi luterlikus kirikus Soome Misjoni seltsi misjonärina saime 2013–2017 kaasa elada, teatab järgmisest sammust:

„Veel enne, kui täitub kümme aastat meie elamaasumisest Hongkongis, hüppame taas tundmatusse. Nimelt kolime 2021 juuni lõpus Francise uue ametikoha tõttu Norrasse. Ootan seda väga!”

„Sügisest saab minust professor kristlikus NLA ülikooli kol-ledžis Bergenis. Senine töö Hongkongi luterliku kiriku teoloogia-instituudis on mulle väga meeldinud ja jään oma kolleege ning tudengeid taga igatsema, aga ka parimad asjad saavad kord otsa. Loodan see-eest tugevdada sidemeid kolleegidega Euroopas,” kinnitab USA päritolu Francis.

„Hiina kantoni järel ei peaks norra keel enam keeruline ole-ma,” on Nele optimistlik. „Õpime seda juba praegu veebist, ehkki Bergenis räägitakse oma murret. Norra riik pakub välismaalt saa-bunud õpilastele algul õppetöö tasuta tõlkimist. Alexandra (11) juba ootab, millal pääseks Hongkongi kuuma niiskuse käest jahe-damasse, ehkki sajusesse Bergenisse, ning Sophia (9) lemmikilm ongi vihmane.”

Praegu elab pere moodsate pilvelõhkujate linnas 32. korrusel. Ees seisab viisade taotlemine, korteri ja lastele koolikohtade leid-mine. Siis jääb veel pakkida, teha viimane suurpuhastus ja asuda siiapoole maakera teele. Francis külastab augusti II poolel ka oma tugikogudusi.

Foto: Borchardtide kogu

Vabatahtlikuks kasvadesMinu nimi on Kaire Lotamõis. Olen pärit Narva-Jõesuust, kus sain ristitud ja leeritatud luterlikus Niguliste kirikus. Peale keskkooli Tallinna tulles sattusin hoopis vabakogudusse.

Tallinna Majanduskoolis turundust õppides töötasin samal ajal arvutipoes ja hiljem koolitusfirmas kliendisuhete juhina.

Mulle on alati meeldinud tegutsemine, organiseerimine ja suht-lemine. Pärast päästepalvet koguduses sain südamesse kindla teadmise, et tahan Jumalat teenida. Küsisin tuttavatelt kristlastelt nõu, et kust üldse alustada? Soovitati minna koguduse töötegijate koosolekule, kuulata, millised tööharud koguduses on.

Noor ja rohelineKoosolekul ükski teema mind otseselt ei kõnetanud ja valisin

siis valdkonna, mis tundus loogiline – olin ise noor ja pakkusin end appi noortetööle. Olin samas ebakindel ja usuasjades algaja. Minu ülesanne oli abistada noortejuhte. Tundsin, et see pole siiski päris minu jaoks, ma ei sulandunud sinna. Tasapisi vajusin ära ja tegin järelduse, et toimisin tormakalt ja omast tarkusest. And-sin Jumalale lubaduse, et ise enam ennast ei paku, vaid ootan, kui mind kusagile appi kutsutakse.

Minu pettumuseks kutsus koguduse lastetöö juht mind püha-päevakooli õpetajaks. Lapsed on toredad, aga olin päris kindel, et see ülesanne pole minu teema. Otsustasin siiski, et ei tagane oma sõnast. Olin pühapäevakooli õpetaja umbes kümme aastat. See oli mõnikord raske ja kindlasti vastutusrikas, aga ka ideaalne koht, kus õppida Jumala sõna paremini tundma ja kristlasena kasvada.

Silmiavav reisKoguduses kuulsin aeg-ajalt soome-ugri misjonireiside kohta.

Kui avaldasin soovi ise ka misjonireisile minna, siis öeldi mulle ära. Olin väga löödud! Järgmine kord, kui mindi Udmurtiasse ja pakuti võimalust tiimiga liituda, võtsin sellest kohe kinni. See oli üks elumuutvaid kogemusi. Julgustan kõiki vähemalt kord elus

Foto: Samuel Reinaru

Viimati Udmurtias soome-ugri muusikafestivalil 2019. aastal koos metodistikiriku rühmaga. Pildile jäädi setude folkloorigrupiga.

Foto

: Kai

re L

otam

õisa

kog

u

misjonireisile minema! See on parim koht, kus avastada enda ande ja kutsumust, kasvada vai-mulikult.

Minu suhtumine palvetamisesse tegi to-hutu hüppe. Nägin, kui oluline see on – kuidas olukorrad ja inimesed muutusid, kui andsime asjad Jumalale üle. Tei-seks avas Jumal minu jaoks laulmise. Käisin lapsepõlves muusika-koolis ja laulsin kooris, aga mu hääl oli väga vaikne. Hiljem ei ta-hetud mind ei kuhugi koori ega koguduse ülistustiimi. Udmurtias pidime palju laulma ja saime tiimi muusikajuhilt korraliku trenni. Reisilt tagasi, pakkusin oma uue, Tallinna Missio Koguduse ülis-tusjuhile, et laulaksin heameelega natuke tausta, kui tohib. Mind võeti rõõmuga vastu ja nüüd olen juba aastaid üks meie ülistus-juhtidest!

Neljas kohas vabatahtlikSoome-ugri misjonireise korraldab Eesti Evangeelse Alliansi

misjonitoimkond. Liitusin sellega ja aitasin kaasa, kuidas oskasin. Praegu olen juba mitmed aastad selle juht. Olen saanud töötada üheskoos fantastiliste inimestega ja teha põnevaid projekte – mis-joni seinakalendrit, heategevuslikke kunstinäitusi, misjonikohvi-

kuid, heategevuskontserte, erinevaid raadiosaateid ja TV7 saate-sarja „Misjoni maitse“. Misjon on kindlal kohal mu südames ja loodan, et Jumal annab tarkust, kuidas selles valdkonnas edasi minna. See on minu esimene vabatahtlik töö!

Abiellusin 2010, saime tütre ja ma teadsin, et ei suuda kodus püsida. Otsustasin õppima minna. Kõige sobivam näis Eesti Me-todisti Kiriku Teoloogiline Seminar. Diplomitöös uurisin semi-nari mainet ja pakkusin välja, kuidas seda veelgi parendada. Mind valiti seminari vilistlaskogusse, kus aitan kaasa turunduses ning kontaktide hoidmises vilistlastega. Seminaris on ääretult inspiree-riv keskkond ja imelised inimesed! See on minu teine vabatahtlik töö.

2018. aasta sügisel toimusid Ida-Virumaal Narva kirikute päe-vad. Kuna olen sealtkandist pärit, siis kirjutasin EELK Misjoni-keskusesse ja pakkusin end appi. Mind võeti väga soojalt vastu ning sain kaks ülesannet – kaunistada Narva Aleksandri kiriku saal ja aidata hoida eestpalves kogu üritust ning ettevalmistusi. Ma polnud kunagi nii mastaapsest korraldustööst osa võtnud. See oli nagu taevas maa peal, kui kõikide Narva koguduste juhid katoliiklastest vabakogudusteni istusid ühise laua taga ja pidasid nõu, kuidas Narva inimesi teenida ja austada Jumalat. Sain kokku Misjonikoori dirigendiga ja liitusin hiljem kooriga. Üks hea asi viis teiseni!

Sellest ajast olengi EELK Misjonikeskuse vabatahtlik. Aitan väikerühmade konverentse korraldada. Ka Läänemaa Missio eel saan aidata kogudustega kontakteerumisel ning konverentsi kor-raldamisel. See on minu kolmas vabatahtlik töö.

Koostöö Pereraadioga on jätkunud. Toimetaja Margit Prant-sus on olnud ebaeestlaslikult julgustav ja väga toetav juhendaja. Ma ise poleks söandanud arvatagi, et võiksin raadiosaateid teha! See on minu neljas vabatahtlik töö.

Miks ma seda teenKõik need tegevused on pakkunud tohutult rõõmu ja aren-

guvõimalusi. Naudin väga erinevate konfessioonide koostööd. Arvan, et ükski ilmalik töökoht ei suuda anda nii suurt vabadust, erinevaid suundi ning võimalusi oma ande avastada ja rakenda-da. Olen ääretult tänulik Jumalale ja kõikidele nendele juhtidele, meeskonnakaaslastele, kes on andnud mulle võimaluse, usalda-nud, näinud potentsiaali ja olnud valmis toetama ning valmis ka selleks, et võin ebaõnnestuda.

Ning kuigi alguses tegin järelduse, et ei maksa ise ennast appi pakkuda, on läinud kõik järgnevad tööd mulle väga korda. Kui näen, et minust on kasu, siis loodetavasti on võitnud sellest kõik osapooled ning ma olen seal, kus Jumal tahab mind näha. Seega – kuula oma südant ja ära karda võtta ette ka neid asju, mis sind hirmutavad või mida oled enda jaoks välistanud.

Võib-olla tekitab kahtlusi, et kui kvaliteetne on tulemus, kui niiviisi rööprähklemist harrastada. Ja millest ma elan? Ükski neist valdkondadest siiski igapäevast tegelemist ei nõua. Väikeste Eva ja Kaspariga kodus olemisega poleks ma nagunii piirduda suut-nud ning Jumal on õnnistanud, et oleme abikaasa palgaga seni hakkama saanud. Kuhu Jumal mind edasi leiba teenima juhatab, eks näitab aeg.

Meie praktikandid Norras künkal, taamal Stavanger.

Udmurtia

VenemaaNorra Inglismaa

Myanmar

Kambodža TaiHongkongTürgi

Bulgaaria Soome

Havai

OTSEPOSTITUS

Meie MisjonMeie MisjonMeie MisjonMeie MisjonSA EELK Misjonikeskuse ajakiri kevad/suvi 2021 • 20 (44)

Valmib raamat misjonist

Mai alguses 2020 said misjonikeskuse töötajad, nii praegused kui varasemad, juhatajalt e-kirja: „Oleme koostamas raamatut EELK Misjonikeskusest ja misjonitööst. Kuna Sinu panusel on selles oluline osa, siis kutsun Sind kaasautoriks!”

Selgus, et igaühel tuleks kodukontoris istumise ajal kirju-tada oma töödest-tegemistest misjonikeskuses: millest

algas, kuidas kulges, millised on olnud eesmärgid ja saavu-tused. Lisaks värvikaid seiku. Ligilähedase kirja said paljud keskuse partnerid välismaal.

Kui laekunud oli juba hulk toredaid kaastöid, alles siis hakkas raamatu töögrupp aduma, milline džinn on tegeli-kult pudelist välja lastud. Järjest enam meenus potentsiaal-seid kaasautoreid, kelleta jääks kogumik lubamatult pooli-kuks. Pöördusime ka ajakirja M-failid/Meie Misjon arhiivi poole. Ja siiski tuli leppida, et kõike me kajastada ei suuda. Tõsi, eesmärk polnudki ammendav teaduslik uurimus, vaid tõsielu kirjeldamine nii, nagu osalejad seda kogesid.

Enama kui 100 Eesti ja välismaa autori kaastöödest ku-junenud teos peaks andma ilmekalt edasi, kuidas misjonit meil viimasel ajal käsitletud on. Kõnealune 30 aastat vaba misjonitööd meie luterlikus kirikus jääbki ilmselt omaette ajastuks, kui viiruse toodud muutused kogu maailmas eelda-vad uusi lähenemisi. Kiriku töötegijate sekka ongi astumas uus põlvkond. Loodame, et need uued misjonärid süvenevad raamatus talletatud mosaiiki avatud meelega, et oma ajastu juuri paremini tunda.

Aprillis veel pealkirja otsiva raamatu esitlust plaanime Missio Läänemaa raames augustis. Rikkaliku pildimaterja-liga, suures formaadis, informatiivset ja meeleolukat teost saab kuni juuli alguseni ette tellida EELK Misjonikesku-sest soodushinnaga 22 eurot.

Tekstinäiteid:Saime kiiresti aru, et tegelikult olime vaesed hoopis meie, aitajad. Olime Soomes liialt harjunud mugavuse ja turvatundega. Meil pol-nud aimugi, mida tähendab Kristuse pärast kannatada. Meie eesti sõprade lood kraapisid hinge. Saime aru, kui vankumatul alusel püsivateks on siinsed kristlased tagakiusu tingimustes kasvanud.

Jouni Turtiainen, kirikuõpetaja Soomest

Külastasime Soome misjoniorganisatsioonide misjonipäevi, kuhu meid alati kutsuti. Otsustasime pakkuda eesti rahvustoitu. Võtsime kaasa kamapulbri pakke ja kamašokolaadi. Küsimusele, mis see on, vastas Kadri: „Kama!“ Segu maitses soomlastele hästi, nimi tekitas suurt elevust ja peagi olid kõik pakid ja šokolaad müüdud. Teata-vasti kasutatakse kama nime soome keeles mõnikord ka uimastite puhul...

Vaike Särak, misjonikeskuse raamatupidaja

Ükskord tegi Leevi ettepaneku võtta järgmise aasta suveseminari teemaks “lootus”. Hoiatasin teda, et ma ei ole selle mõistega va-rem töötanud. Leevi selgitas, et mul tasuks lähemalt uurida, mida Piibel selle kohta ütleb, sest lootusest oli nõukogude võimu ajal saanud õõnes loosung, tühi sõnakõlks, samas kui kristlaste jaoks tähendab see midagi väga tõelist. Meil oli väga vaja rääkida lootu-sest, sest Kristuses on meil tõeline lootus nii selles kui järgmises ilmas Tema andeksandmise ja ülestõusmise tõotuse läbi. Jällegi olin ma teilt midagi väga olulist õppinud!

Robert Kolb, teoloogiadoktor USAst

Üks esimesi koolitusi Lihulas oli hästi ette valmistatud ja ootasime elevusega saabujaid. Inimesi lisandus, aga muuhulgas sõitis õuele politseiauto, mis muidugi tekitas ärevust. Sealt hakkas välja astu-ma inimesi, kes kõik meie poole suundusid. Mis nüüd saab, mõt-lesime, ja kuidas väikesesse autosse nii palju rahvast ära mahub? Aga selgus, et need olid naaberkoguduse liikmed, kes transpordi-vahendi puudumise tõttu läksid politseist abi otsima.

Pirjo Salminen, koolitaja Soomest

Isiklikult minu lemmikhetkedeks olid Piiblibussi parkimised küla-poodide ees. Seal tundusid inimesed eriti avameelsed. Mitte et nad kerge auru all oleks olnud – seda vahel ka – kuid nii omamoo-di bussi polnud ju varem nähtud ja pidi ju tulema kaema. Nii ei jäänud meil muud kui hoida jututeemad Jumalal. Pakkusime või-malust koheseks palveks, kui jutt murede peale läks. Huvitav, et eri paigust on meelde jäänud just mehed, kes end avasid: “Paluge Jumalat. Ma ei saa oma eluga hakkama!” Või üks proua, kes väitis, et tema on elus kõik õigesti teinud ja Jumalat ei vaja. Hiljem kirju-tasin selle vestluse ajendil laulu “Oma õigus ei suuda mind aidata”.

Andres Jäätma, muusik

13. aprillil saime virtuaal-selt kokku meie misjonä-ridega välismaal ja välis-maalastest misjonäridega Eestis. Tugikogudusetöö koordinaator Sirli Kaera ja keskuse juhataja Leevi Reinaru korraldavad toe-tava osadusega misjonä-ride infopäevi kaks korda aastas.

Foto: Samuel Reinaru