H A A M E R - Pärnu Ühisgümnaasium...H A A M E R - PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM - DETSEMBER 2019 KOOLILEHT VALMIB G 3. KOOLILEHE KURSUSETÖÖNA Sass Henno: Asjad, millest täiskasvanud

H A A M E R- PÄ RNU ÜHISGÜM NA A SIUM -

KOOLILEHT VALMIB G 3. KOOLILEHE KURSUSETÖÖNADETSEMBER 2019

Sass Henno: Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julgeK i r jan i k Sass H en n o p i das m ei e k ool i s 11. n ovem br i l l oen gu ?Asjad , m i l l est täi sk asvan ud r ääk i da ei ju l ge?, m i s r ääk i s sal l i vusest , l äh i suh tevägi val l ast , Sassi teoor i atest , m i k s i n i m esed ü l dse vägi val l atsevad ja pal just m uust .

Loengu alguses tutvustab Sass ennast k i r jan iku, r äpipundi 5M i inust endise l i ikm e n ing ühiskonnas ak t i ivse l i ikm ena. ?Suvel ei teinud m a m itte m idagi , r avisin depressiooni n ing pur jetasin ,? k ir jeldab Sass om a elu. ?Alustasin või t lust korgi joogiga, kuid see pole kusk i le jõudnud,? tunnistab H enno, kes on korgi joogi-vägistajate tegevuse peatam ise om ale südam easjaks võtnud.

Kuna Sass on ise kasvanud üles keerul ise suhtem ustr iga peres, teab ka tem a, m ida tähendab lähisuhtevägivald. Nüüdseks on ta teinud om ad järeldused, kuidas on tem a lapsepõlv m õjutanud tem a hi l isem aid otsuseid elus. Sass ei usu, et on olem as pahasid lapsi : ?Pole olem as pahasid lapsi , on lapsed, kes otsivad t ingim usteta arm astust?. Om a loengus toob Sass tabaval t väl ja ka lähisuhtevägival la kõige suurem a di lem m a: see sam a käsi , m is in im est toidab ja arm astab, on see sam a käsi , m is h i l jem tal le haiget teeb n ing teda peksab. ?Vägivald kannab t ih t i arm astuse m ask i ,? väidab H enno.

27. novem ber 2017 ol i Sass H enno esim ene kaine päev n ing tänaseni pole ta teinud enam ühtegi sui tsu, joonud t i lkagi alkohol i ega tarbinud m uid m eelem ürke. Terve elu alkohol iga kokku puutunud H enno arvab, et alkohol isõl tuvus tek ib ebak indlusest, m ida m eie kodudes pole osatud ravida: ?Sünnib vajadus tu ju tõsta m uude abivahenditega.?. Otsuse karsk laseks hakata võtt is Sass vastu poja pärast, kel lele tahab ol la eeskujuks.

Sass ju lgustas audi toor ium i vägival latsejatele vastu hakkam a n ing abi otsim a. Sam uti tu letas Sass kuulajatele pideval t m eelde, et ka enda käi tum ism ustreid tu leb si lm as pidada. Nim el t on pal jud vägival latsejad nar tsissist id ega suuda panna end teiste olukorda. Sam as ei pea olem a i lm tingim ata nar tsissist, et tahtm atul t või enesele m it te teadl ikul t teistele haiget teha: ?Need asjad, m is on sul le elus kõige rohkem haiget teinud, on asjad, m ida sa võid alateadl ikul t ka teistele teha.?.

Loengut r ahastas Erasm use sal l ivusteem al ine projek t ja seda said kuulata G 1. Klasside õpi lased, õpi lasesinduse l i ikm ed n ing Erasm use projek t ides osalevad õpi lased.

Ai täh Sass H en n ol e väga vajal i k u n i n g põn eva l oen gu eest !

M ir jam H oltsmann

DETSEMBER 2019 HAAMER

20.11.2019

H ead kool ikaaslased, austatud õpetajad, külal ised! Kool i

sünnipäeval on tavaks, et l isaks kool i di r ek tor i le peab

sünnipäevakõne ka õpi lasesinduse president. Kuna m eie

tegus president M irel l Karuks ai tab praegu Tal l innas

kor raldada vabar i ik l ikku noor tekonverentsi , si is olen teie

ees hoopis m ina.

Nagu M ihkel ennist üt les, on m eie kool vana ja väär ikas.

Sam al ajal on ta ka noor ja uus. M e toetum e vanadele

tr adi tsioonidele ja loom e uusi . M ei l on k indel koht ajaloos ja

si isk i otsim e om a tänapäevast nägu. Palusin om a

k lassikaaslastel jagada m õtteid, m i l l ine on nende arvates

un istuste kool , sest un istuste poole peam e ju püüdlem a.

Un i stuste k ool i s:

- või k s heade õp i tu l em uste eest k ool õp i l asel e

st i pen d i um i an da

- k odus õppi da ei an ta, kuigi m a m õistan, m i l leks

kodutöid on vaja, aga kui sul on päevas 5

kontrol l tööd, si is veel m uid kodutöid ja esi t lusi teha,

si is ühel hetkel l ih tsal t ei jõua enam ja sel lest

tu leneval t on ka õpi lastel str ess

- l üh i k esed k ool i päevad , n t tunnid algavad kel l 9 ja

lõppevad 13? 15

- r ohk em k ehal i st ja füüsi k at n ei l e, k es asjast

huv i tatud

- h i n n ete asem el A või M A, seda er i t i loom ingul iste

ainete ja kehal ise puhul , sest võib juhtuda, et

õpi lane, kes on tohutul t tubl i m atem aatikas nt

joonistada või laulda ei oska

- õp i l ased ja õpetajad austavad ük stei st

- tun n i d on huv i tavad ja m eel dejäävad n i n g on

r ohk em huv i tavai d l oen gu i d

- õpetajad h i n davad õp i l ase ak t i i vsust ja tem a

või m ei d tun n i s

- k ool i s on r ahu l i k ja huban e k esk k on d , m is m ei l

juba peaaegu on? Vahepeal tunduvad 10ndad

k lassid käi tum isel t r ohkem nagu 10-aastased, aga

eks m eiegi ol im e kord 10-ndikud

- k l assi d on üh tehoi dvad , et kel legi kal lal ei

nor i taks ega kedagi k iusataks, seepärast, et ta on

pisut teistsugune

- k ool ei toh i k s ol l a k oh t , k uhu k eegi tu l eb

vastum eel sel t

- väi k sem ad k l assi d , et õpetajad jõuak si d i gal e

õp i l asel e tähel epan u pöör ata, näi teks nagu on

võõrkeel tes ja ka 10. k lassi m atem aatikas ja eest i

keeles

- om a k oduk l assi d

- õp i l ased ei peak s i stum a for m aal ses õppes

k ool i p i n gi s, vai d saak si d en n ast m ugavam al t

tun da m adr atsi tel . H ea, k u i vahetun n i ajal

saak s tuk k uda või l ausa m agada m adr atsi tel

- M INU ISIK LIK LEM M IK : k ool i s või k s ol l a

r ohk em tegevusi , m i s ühen dak s n oor i , pr aegu

ühen dab m ei d W i Fi ühen dus

- JA K IRSS TORDIL: m i n u un i stuste k ool või k s

k esta 3 tun d i aastas. Esi m en e tun d ol ek s ak tus,

tei n e tun d ol ek s õppi m i n e ja k ol m as tun d jäl l e

ak tus. Ni n g si i s saak s k ool l äbi . Ül ejään ud aeg

ol ek s vaheaeg.

Võin k indlal t väi ta, et un istuste kool on teostatav, m õistuse

pi i r es. Kuid sel le teostum ist pole m õtet loota, kui õpi lased

ise sel lesse ei panusta. Ideed tu levad enam jaol t ju si isk i

õpi lastel t . Ka kool ielu on võim al ik teha huvi tavam aks, aga

jäl legi peavad õpi lased olem a valm is õpetajaid ja juhtkonda

si in ai tam a. Sam uti annab reegleid parandada, kui oled ise

pi isaval t ju lge. Esi ta om a ideed õpi lasesindusele ja m eie

ai tam e need koos kool iga el lu vi ia.

KÕIK ALGAB ESIM ESEST SAM M UST, n i i et peab olem a

ju lge ja katsetam a. Unistuste poole l i ikudes pole vaja kar ta

eksida.

LÕPETUSEK S SOOVIN OM ALT POOLT PÄRNU

ÜH ISGÜM NAASIUM ILE PALJU EDUK AID AASTAID!

Ai täh !

Br itt Rondo

KOOLI SÜNNIPÄEVAKÕNE

2


LEHEST Kauaoodatud detsem ber on lõpuks käes! Rahul ik ja helge advendiaeg toob m eid aina lähem ale vaheajale n ing jõulude ja

aastavahetuseni. Ka m eie toim etus on m õelnud uusaastasoovi le ja -lubadusele. Sooviksim e neid ka teiega jagada:

- Lubam e uuel aastal koostada veelgi sisukam aid ar t ik leid n ing tuua teien i ka rohkem uudiseid.

- Soovim e, et m eie lugejaskond laieneks n ing et m eie leht jõuaks kõigi Pärnu Ühisgüm naasium i õpi laste, õpetajate

n ing vi l ist lasten i ! :)

- Soovim e, et saadaksi te m ei le r ohkem om aloom ingut, m ida saaksim e H aam r i kaudu ka teistega jagada.

Om aloom ingut saate saata m eie m ei l iaadressi le: haam er .yh i s@gm ai l .com

- Lubam e, et arenem e iga lehe num br iga n ing annam e endast alat i par im a, et tuua teien i kõige sisukam ad uudised

Loodam e, et m eie lugejate detsem ber m öödub lähedaste keskel n ing lum isel t .

Loodam e, et kõik teie uusaastalubadused ja -soovid lähevad täide.

I l usat ja r ahu l i k k u jõu l uaega!

M ir jam H oltsmann

Toimetus:Peatoim etaja: M ir jam H ol tsm ann

Repor ter id: Fred Kikas, Katar i ina Peetson, Robin Roosm aa, Kendra Rosen, Cätl in Sutt , Kr ist ina Schleicher , Lisanna Vanam õisa, Br i t t Rondo, Sondra Udu

Kor rek tor id: Ethel Saarnak , Angel ika Kurm , Ger lyn H aasm a

Arvam ustoim etus: Li isi Küünarpuu, Kair i M õttus, Tair i M õttus, Rose M ar ietta Reber

M eelelahutus: Andra Tam m ekand, Li isa Kal ista Sapas

Kujundus: M ar t in Belan, Rebeka Leppsoo ; juhendajad: Kerst i Jürgenson (sisu), M ar ika Ristm äe (kujundus)

Li isa Kal ista Sapas

3


KOOLIELUVabatahtlikutena Sügisulul

Sel l eaastase l au l uvõi st l use Sügi su l g eel voor ud al gasi d 1. n ovem br i l . K un a ü r i tus toi m ub m ei e k ool i s, si i s on i gal aastal või m al i k õp i l astel vabatah t l i k u ten a abi l i sek s m i n n a. See on k asu l i k n i i k or r al dusm eesk on n al e k u i k a hea k ogem us vabatah t l i k el e en d i l e.

Kuigi pal jud ei pruugi isegi teada, si is on igal sügisel m eie enda kool is võim al ik ak t i ivsust ü les näidata vabataht l ikuna Sügisulu toim konnas. Kuna eelvoorud toim uvad kokku kolm päeva, si is saavad õpi lased ise val ida, m i l lal nad tahavad abi l iseks m inna, aidata saab kas või iga päev. Õpi lased saavad täi ta endale m eelepäraseid ü lesandeid: saab ol la kas teadustaja või esinejatele m eenete jagaja rol l is. Et kõik kontserdi kuulajad ei ole ühisgüm naasium i õpi lased, peab keegi nad ka fuajeest saal i juhatam a. Lisaks saab am etis ol la ?ür i i ja juhendajate heaolu eest vastutajatena. Nei le peab l ih tsal t kohvi keetm a, vajadusel poes käim a, jälgim a suupistete val ikut ja hool i tsem a sel le eest, et n i i tee- kui ka kohvi tassid oleksid puhtad. Kõige vastutusr ikkam a töö tegi jad on saal i ukse juures: laulu ajal saal i ega saal ist väl ja r ahvast lasta ei tohi n ing kontserdi lõppedes peab saal i tühjaks tegem a vi ie m inut iga.

Tänavu ol i Sügisulu toim konnas m eie kool ist kolm e päeva

jooksul abi l iseks õpi lasi n i i G 1., G 2. kui ka G 3. k lassidest, l isaks m õned vi l ist lased. Teadustaja ol i Kaur Rasm us Tam m elaan, fuajees ai tas M ar i in M ikker , saal iukse juures ol id valves Sireta Jürgens, Pär tel Andres Sooniste, Eer ik H annus, Jaanika Rohtla, Adele Si l lat , M ar i in M ikker , Jul ia Laidvee, Ber i t Penu ja M ar ia I lp. Juhendajate ja ?ür i iga seonduva eest vastutasid Cätl in Sutt , Kendra Rosen, M er i l i Eenlaid, M ar i in M ikker , Adeele Si l lat , Eer ik H annus ja Johanna Roos.

Kui m itm ed õpi lased ol id ür i tusel ainul t abi l istena, ol i ka neid, kes ise lauluvõist lusest osa võtsid. Edukal t esines konkursi l Kr istel Novek ja 217 laul jast pääsesid f inaalvooru M ar ia-El i isabet Avam ere ja Adeele Si l lat .

Kõik vabataht l ikud on vajal ikud ülesandest hool im ata. Sel l ine töö on kasul ik ka endale: tu levikus saab sel le ära m ärk ida CV-s, sest st ipendium i- või tööandjaid huvi tab aina enam , kas in im ene teeb m idagi ka peale põhikohustuste. Et ür i tust kor raldatakse m eie om a kool is, si is ei tohiks sel l ist võim alust kasutam ata jätta. Nagu ikka, saab ka tu levikus endast m ärku anda m uusikaõpetaja Kadr i Keskküla juures.

Cätlin Sutt, Kendra Rosen

G 2. klassid said osaleda keeletehnoloogia töötoas

1. novem br i l toim usid m eie kool is har idus- ja teadum in isteer ium i r ahastatud ja TÜ õppejõu H ei l i Orava kor raldatud keeletehnoloogia töötoad G2. k lassidele. Pärast töötuba avaldasid G 2.d õpi lased sel le kohta om a arvam ust.

Töötoas puudutat i eest i keele kasutam isvõim alusi er inevates ar vut iprogram m ides. Õppejäud äräk is, m i l lega keeletehnoloogia ü ldse tegeleb: keelel ise in fo säi l i tam ise ja autom aatse otsim isega (loom ul iku keele tekste sisaldavatest andm ebaasidest); ar vut iga loom ul ikus keeles suht luse arendam isega (eksper tsüsteem id, andm ebaasid); kõnetuvastuse ja -sünteesiga; m asintõlke n ing tehisin tel lek t i arendam isega. Üks põnev dialoogi leht asub nt aadressi l h ttp:/ /www.dialoogid.ee/ham bahaldjas/ . Sel lest saab küsida nõu ham ba-, igem eravi jm s kohta.

Õpi lased tõid esi le, et nad said teada rohkem (eest i ) keele kasutuse kohta seda, et tõlk im iseks pole olem as vaid Google Translate (n t ka M icrosoft Bingi aadressi l h ttp:/ /www.bing.com / translator , Ti ldet aadressi l h ttps:/ / t r anslate.t i lde.com /et või Tar tu Ül ikool i tõlkeprogram m i aadressi l h ttp:/ / neurotolge.ee/ ) n ing et tehisin tel lek t on juba n i i tar k , et oskab küsi tu põhjal pär is häst i kor rek tsel t vastata (kuigi küsim us peaks olem a l ih tne). Pal jude arvates ol i vajal ik ka see kõnetuvastusleht, kus ar vut i m uudab eest ikeelse kõne tekst iks ja tõlgib sel le

ingl ise keelde (https:/ / l ive.neurotolge.ee/ ) või vastupidi , loeb sul le eest ikeelset tekst i häälega ette (https:/ /www.ek i .ee/hel i / ). Kel r askusi käänam isega, saab kasutada http:/ /www.fi losoft .ee/ lehte.

Õpi laste ar vates läheb nei l keeletehnoloogia töötoas saadud team isi vaja igapäevases suht lem ises või si is seal , kus hakatakse tu levikus tegelem a eest ikeelse ar vut i tehnoloogia arendam isega.

Õpi lased pidid andm a ka tagasisidet, kas eest ikeelset keeletehnoloogiat on üldse vaja. Sel lele vastat i nagu ühest suust: m uidugi on vaja, aga põhjendused ol id er inevad. Näiteks Enr iko Pajula üt les n i i : ?In im este igapäevaelu ja õppim ine on tänapäeva ühiskonnas väga t ihedal t in ternet iga seotud,?, kuid M ihkel Türnpu ja Karol i ina M alm põhjendasid töötoa vajal ikkust n i i : ?M e elam e digiajastus ja toim ub pidev kõige digi tal iseer im ine. Seda rõhutas ka õppejõud H ei l i Orav, et tänapäeval konkurentsivõim el ist keel t peab t ingim ata saam a kasutada digi taalsel t .?

M ina isik l ikul t usun, et sel l iseid töötube on k indlast i õpi lastele vaja, sest iga töötuba õpetab m idagi ja see konk reetne töötuba õpetas noor tele, et eest i keel on täht is ja väga vajal ik .

Br itt Rondo

4

http://www.dialoogid.ee/hambahaldjas/

https://live.neurotolge.ee/

https://www.eki.ee/heli/

http://www.filosoft.ee/


Meedia- ja arhitektuuriõpilased taas Tallinnas 30. ok toobr i l k äi si d m eed i a- ja ar h i tek tuu r i õp i l ased õppek äi gu l Tal l i n n as. K ü l astat i Bal t i f i l m i , m eed i a, k un st i de ja k om m un i k atsi oon i i n st i tuu t i n i n g l äbi t i har i dussessi oon Eest i K un st i ak adeem i a gal er i i s n i n g K al am ajas.

Balt i f i lm i , m eedia, kunst ide ja kom m unikatsiooni inst i tuut ol i m eediaõpi laste tähtsaim sihtkoht. Seal ootas m eid ees hubane õhkkond ja äärm isel t soe vastuvõtt . Kõigepeal t tutvustas gi id ennast ja r ääk is lühidal t BFM -is õpi tavatest er ialadest n ing si is suundusim e tem a juhendam isel r ingkäigule. Käisim e näi teks hel i - ja videoaparatuur i r uum is, kus kool is kasutatavat tehnikat n ing seda, kuidas ül iõpi lased tehnikat laenutada saavad, tutvustas Tõnu Talpsep. Saim e näha ka kohta, kus salvestatakse BFM -i tudengite endi tehtavat m eelelahutusl ikku saadet ?Refleks?, m i l le eesm ärgiks on tuua ak tuaalsed teem ad vaatajaten i läbi noor te in im este perspek t i ivi , ja f i lm istuudiot. Sam uti r ääk is m eid vastu võtnud Rainer H al jas er inevatest ü l iõpi lastele kor raldatavatest ür i tustest, ü ldisel t tudengielust ja õppeprotsessist ega jätnud m ain im ata ka sel lega kaasnevaid raskusi , lausudes seal juures: ?M e team e, et olem e si in sel leks, et õppida ja sel leks, et vigu teha ja see on täiest i okei .? Kahetunnine BFM -i külastus hõlm as ka põhjal ikum at er ialade esi t lust n ing saim e Bal t i f i lm i , m eedia, kunst ide ja kom m unikatsiooni inst i tuudi projek t i juhi l t Ele Arder i l t üht lasi võim aluse ise täiendavaid küsim usi küsida.

Päeva teine pool m öödus taas Laura Arum -Läätse juhendam isel Tal l inna Fotokuu har idussessiooni l . Külastasim e n i i Eest i Kunst iakadeem ia juubel i auks kor raldatud grupinäi tust ?Enesehool? (Kunstn ikud Andre Joosep Arm ing, H anna-Li isa Lavonen, Carol Pi ibur , M ar i-Li is So? rg) kui ka Kalam aja m uuseum i na? i tust ?Kuhu u? htegi pa? ikesek i i r t ei paista?, m i l le läbisim e fotoor ienteerum ism angu st i i l is.

13. novem br i l ol i kolm el õpi lasrühm al võim al ik osaleda

m eie vi l ist lase Kr ist in Par tsi kor raldatud töötoas. Töötuba

kest is 90 m inut i t ja sel le käigus m eenutasim e juba õpi tud

suht lusm udel i t , kuid veidi teisest aspek t ist , n im el t sel lest,

kui soovim e teisele om a seisukohti selgeks teha.See on

täiest i taval ine, et suht luses läheb vahel m ingi olu l ine detai l

kaotsi , sest m ei l kõigi l on er inev m õttevi is. M e tõlgendam e

asju endale er ineval t . Sõnum ei tohi ol le ei l i iga keerul ine

ega l i iga l ih tsustatud. Kr ist in Par ts tõi näi tena ?punase auto?,

kus m ina võin m õelda ral l iauto peale, kuid m õni teine

m õtleb päästeam eti auto peale. Teine aspek t on kuulaja

valm isolek : on väga er inev, kas kuulaja m õtleb kaasa ja ta

tähelepanu on kõnelejal või on ta em otsionaalses seisundis

ja kuulam ise asem el sisul isel t in fot ?tunde järgi? tõlgendab

või teeb ta vaid näo, et kuulab, aga tegel ikul t on m õtetega

m ujal . Vi im asel juhul pole võim alustk i , et argum enteer i tud

in fo tem ani jõuaks.

Lisaks tegi Kr ist in Par ts m eiega läbi ka prak t i l ise har jutuse

?Al l igaator?, kus pidim e ühe loo tegelaste hulgast val im a

kõige m oraalsem a ja kõige am oraalsem a tegelase. H ar jutus

jätkus gruppides ja selgus, et kõigi tehtud pinger idades ol id

tegelased er inevas asetuses.

Kristin Partsi väitluseteemaline töötuba

Töötoa teises pooles õppisim e om a väi teid toetam a näi te, selgi tuse ja

järeldusega. Argum entide teem a ol i ?Kaitsevägi vabataht l ikuks? ja pidim e

toom a n i i pool- kui vastuargum endi. Om a argum entide toetam ine tu leb m ei le

k indlast i kasuks, kui k i r jutam e lõpuk ir jandi t .

Töötuba ol i kõigi le vajal ik , sest m inu arust teiste in im este ees arut lem ine ja

om a arvam use avaldam ine n ing põhjendam ine annab kõigi le

esinem isju lguse ja enesek indlust om a arvam use avaldam iseks. Pal jude G 3.d

õpi laste m eelest oleks võinud töötuba pikem ol la, kuna õpi lased oleks

soovinud pär isel t ka väi t lem a hakata.

G 3.d on väga tänul ik Kr ist in Par tsi le sel le kogem use eest. Katar iina Peetson

?Enesehoole? eesm ärk ol i kunstn iku perspek t i ivist lähtuval t laht i m õtestada m itm eid enesehoole avaldum ise vi ise er inevate in im este puhul . Seal juures pidim e ka igaüks individuaalsel t m õtlem a sel le ü le, m ida enesehool m eie jaoks tähendab. Kalam aja m uuseum i näi tuse fookus ol i suunatud H ans Soosaare 1920.?1940. aastatel tehtud m ustvalgetele fotodele, m is kujutavad elu toonastes Kalam aja ja Põhja-Tal l inna keldr ikor ter i tes. Et Soosaar ol i enda pi l t ide juurde l isanud täpsed pi i r konnad, sai iga grupp k indlad aadressid, m is tu l i ü les leida ja si is tutvuda foto juures oleva tekst iga. Kir jeldus sisaldas in fot just sel les kohas eelm isel sajandi l elanud in im ese / in im este eluolu kohta (sel le in fo ol i sam uti jäädvustanud Soosaar ). Pärast 30 m inut i m öödum ist tutvustasim e grupi t i üksteisele fotosid ja nende taustalugusid, m ida täiendas Laura Arum -Lääts.

Tal l innas käidi koos arhi tek tuur iõpi lastega ja õpetajate Kerst i Jürgensoni n ing M ar ika Ristm äega.

Kendra Rosen ja Katar iina Peetson

5


Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, tuleb Muhamed mäe juurde....ehk kunsti ja arhitektuuri tuleb minna avastama kohapeale Osalenud õpi lased ol id väga tubl id ja läbisid arh i tek tuur im uuseum is har idusprogram m i ak t i ivsel t r ühm atööd tehes (teem a kuulub kursusesse "Arhi tek tuur kui elukeskkond") n ing uur ida 2 väga huvi tavat arh i tek tuur i teem al ist näi tust Roterm anni soolalaos.

Veel saim e näha üht kaasaegse kunst i näi tust EKAs, ajalool iste fotode näi tust Kalam aja pi i r konna tänavatel n ing EKA 105. aastapäevale pühendatud kunst inäi tust otse pidupäeva tegem iste keskel .

EKA fotograafia er iala r uum is andis ajalool ise tausta tänaval fotojahi l avastatud pi l t idele m eie endine õpetaja ja program m ijuht Laura Arum .

M ei e vahetusõpi l astel ol i suu r ek s toek s ja abi k s Get ter K ar ge.

M ar ika Ristmäe

Loeng ?Founder Stories?29. ok toobr i l kel l 13.25 toim us koostöös Forwardspaceíga loeng ?Founder Stor ies? ettevõt luse õpi lastele. Esinesid Tõnu

Kal last ja M arkus Kal juste.

Tõnu Kal last on pär i t Pärnust ja ta on õppinud m etal l i tööd. Ta asutas f i rm a Rabaconda OÜ, m is tegeleb m ootor ratta osade

tootm ise ja m üüm isega. M arkus Kal juste on pär i t Tal l innast. Ta hakkas ise elek tr i r attaid tegem a, asutas f i rm a

Choppelectr ic OÜ, m is valm istab elek tr i jalgrattaid. Teda m otiveer ivad podcast?ide kuulam ine ja r aam atute lugem ine.

Loeng andis õpi lastele aim u ettevõt ja elust n ing om adustest, m is peab ettevõt jaks olem iseks olem a. Järgneval t esi tan

m õned õpi laste m õtted.

Õpi l aste ar vam usi on või m al i k l ugeda jär gm i sel l k -l .

Ger lyn H aasma

M eile väga m eeldis m uuseum i ü lesanne. Tore ol i ka avastada EKA-d. See õppekäik sidus

ajalugu, kunst i (arh i tek tuur i ) ja m atem aatikat.

Soph i a Vol k ova

Kõige enam jäi m ei le si lm a arhi tek tuur im uuseum i keldr ikor ruse näi tus,

m ida sai tunnetada kõik ide om a m eel tega. Arhi tek tuur i le läheneti seal väga huvi tava ja

uudse nurga al t . H uvi tavaks osutus ka Rotterm anni kvar tal om a om anäol iste hoonete

poolest.

M õistsim e, et kunst ei ole ainul t pi l t lõuendi l , vaid võib ol la ka soolahunnik m aas.

San dr a Väl i ste, Si r eta Jü r gen s

Kõige rohkem m eeldis EKA-s vi im ane ülesanne, kus räägi t i lugusid 1920-ndate m õndade in im este

eludest. Ei oleks ar vanud, et m õned in im esed elasid sel l istes t ingim ustes, kuid ol i väga huvi tav kuulata.

An dr i K i v i sel g

M ul le m eeldis see, et saim e näha pal ju m oodsaid ja er i l ise kujundusega ehi t isi

Roterm anni kvar tal is. Lisaks sain teada ka EKA-s põnevaid fak te Kalam aja rajooni kohta.

An dr eas K ü t t

6


Eesm ärgin i jõudm ine ei pruugi ol la kerge. Kui

esim ene katse ei õnnestu, si is ei tähenda, et see

on võim atu. Ettevõt ja peab olem a sih ik indel ja

kohusetundl ik . Ettevõt ja töötab iga päev.

K ät l i K uusi k

Noor te ideid võetakse parem in i vastu. Ole ju lge,

distsipl i in , kool is ei pea alat i vi ied olem a.

H el e-Ri i n Ojaveer

Ideid on m õttetu ootam a jääda, tu leb kohe

tegutseda.

Ettevõt ja om adused:

Enesedistsipl i in - sead paika plaanid, järgid neid

Tahtejõud

Laur a Bel ova

Ettevõt ja om adused - tahtejõud, enesedist ipl i in ,

jär jepidevus.

Väga pikk i plaane ei ole m õtet teha tu leviku

osas. Tuleb teha seda, m is m eeldib ja teeb

õnnel ikuks.

Gr eta Pi n k a

Vilistlased. Mis neist saanud on?

Tän apäeval l äheb ü l i k ool i de ja seal pak u tavate er i al ade val i m i n e üha r ask em ak s. Par ak u tu l eb i gal abi tu r i en d i l val i da k as k õr gk ool i , täi sk ohaga töö või vaba aasta vahel . Et om a edaspi d i se el uk äi gu ü l e otsustam i st vei d i k en e l i h tsustada, k üsi t l esi m e v i i t m ei e k ool i v i l i st l ast , k es m een u tasi d n i i en da güm n aasi um i aega k u i an dsi d k a tu l ev i k up l aan i de tegem i se osas n õu .

M ir jam H oltsmann, Br itt Rondo, Kendra Rosen

K ar ol i i n e Aus

1. M i l l al l õpetasi d Üh i sgüm n aasi um i ?

2017

2. K uhu ja m i da edasi õppi m a l äk si d?

Vil jandi kul tuur iakadeem iasse kul tuur ikor raldust, aga jätsin poolel i .

3. K u i vaatad tagasi om a güm n aasi um i aastatel e, m i s posi t i i vsed hetk ed Su l l e esi m esen a m eel de tu l evad?

Esim esena m eenuvad ägedad Erasm us+ projek t id, m ida Li is Raal-Vir ks hoogsal t eest veab. Si ian i on projek t i lähetustel osalem ise pisik sees n ing võim aluse kor ral käin n i i r eisim as kui end har im as.

4. M i l l est Sa ol ek si d tah tn ud r ohk em teada saada en n e ü l i k ool i m i n ek u t?

Võibol la seda, et on täiest i okei sinna m itte m inna ja õppida ise täpsel t seda, m ida h ing ihkab. Ül ikool i võib m inna pärast vaheaastat või m itut n ing m iks m it te ka leida hoopis m uu al ternat i iv õppim iseks.

5. M i l l i n e on Si n u sen i n e ü l i k ool i k ogem us ol n ud?

Päevast päeva käis peas küsim us ?m iks m a si in olen??. Ent kursakaaslased ol id toredad n ing m ul on hea m eel , et nendega tutvusin .

6. K as k uu l ud k a ü l i k ool i s k usk i l e k or por atsi oon i ?

Ei kuulu.

7. K as Sa ol i d güm n aasi um i s või k a juba var em ak t i i vn e n oor ?

Põhikool is 7. k lassis astusin õpi lasesindusse ja Pärnu l inna noor tekogusse, seal t kogu see ak t ivist i elu alguse sai .

8. K as soov i tad tu l evasel e tuden gi l e p i gem üh i k as el am i st või om a k or ter i soetam i st?

Kor ter k indlast i .

9. M i da soov i tad pr aegustel e abi tu r i en t i del e en n e ü l i k ool i k an d i deer i m i st?

Ärge m inge ül ikool i paber i pärast või sunnivi isi l isel t , vaid si is kui pär isel t ise tahate!

7

H an n a El i sabeth Teear u


M a lõpetasin Pärnu Ühisgüm naasium i 2017. aastal .


Edasi läksin õppim a Tal l inna Ül ikool i pedagoogikat.


Kui vaadata tagasi güm naasium iaastatele, si is esim esed posi t i ivsed hetked, m is m eelde tu levad, on igasugused ür i tused, m is m ei l toim usid, tuues näi teks Püüne. Tundidest r ääk ides m a igatsen täiega Inga Drobeti kehal ise tunde.


M a arvan, et enne ül ikool i m inem ist ei saagi m idagi väga teada. Sa pead ül ikool i kohale m inem a, et teada saada kõik need asjad, m is on vajal ikud.


M inu senine ül ikool ikogem us on olnud n i i ja naa. On olnud n i i langust kui ka tõusu.


Ei kuulu.


M a üt leks, et ak t i ivne noor m a pole kunagi väga olnud.


Pgem om a kor ter. M ina olen sel l ine in im ene, kes tahaks om a kodu, kuhu õhtul m inna. M a ei suudaks m ingi võõraga tuba jagada.


Praegustele abi tur ient idele soovi taksin seda, et ole ju lge proovim a seda, m ida Sa tegel ikul t südam est teha tahad.

An n abel Ruusm aa


2016. aastal


Läksin edasi õppim a Tal l inna Ül ikool i . Peaer ialaks on Lähis-Ida uur ingud n ing kõrvaler ialaks val isin digihum anitaar ia.


M eil ol i üsnagi kokkuhoidev k lass ja kõik said om avahel häst i läbi . Ühisgüm naasium i õpetajad ol id väga m õistvad ja vastutu lel ikud.


H etkel ei m eenu, et m ul oleks olnud m idagi, m i l lest oleksin soovinud rohkem teada. 12. k lassi alguseks ol in juba k indlal t otsustanud, m ida m a tahan edasi õppim a m inna n ing sel lel er ialal ol id om ad k indlad nõudm ised ja nendest lähtuval t teadsin, m i l l iseid ettevalm istusi m a tegem a pean.


Üks tähtaeg ajab teist taga n ing ei jõua isegi h inge tõm m ata. Kõige hul lem on m uidugi sessiaeg, si is võib m agam isest ja kor ral ikust sööm isest ainul t un istada. Ül ikool on õpetanud

väga head pingetaluvust, er i t i m ul le, kes arm astab asju kõige vi im asele m inut i le jätta. Vaatam ata sel lele, on ül ikool i aeg olnud üks par im aid, sest seal sa kohtad väga er inevaid ja lahedaid in im esi , kes m uudavad sel le kogem use väga lõbusaks ja huvi tavaks.


Alguses ol i plaan kül l astuda korpi , kuid si is sain aru, et kool i ja töö kõrval t m a l ih tsal t ei oleks jaksanud ka sel lega tegeleda.


M a ei ole kunagi olnud just väga ak t i ivne noor.


Oleneb l innast. Tar tu ja Tal l inna kor ter i te h innad on kuuldavast i er inevad (Tar tu on taskukohasem ). Tal l inna seisukohast r ääk ides on kor ter i te üür im ine ikka üsnagi kal l is. Ise m a otsustasin ühiselam u kasuks, kuna asus täpsel t kesk l innas ja kool i lähedal n ing tudengi le taskukohane.


Otsesel t m a ei oskagi m idagi soovi tada. Kui abi tur ient on endale k indla er iala väl ja val inud, m ida ta tahab õppida, si is ta teab juba ise, m ida ta sel leks tegem a peab. Näiteks m inule t ingis k indla sissesaam ise see, et m a tegin enne kandideer im ist põhjal ikku eel tööd.


8

DETSEMBER 2019 HAAMERJete-M ar i K ü l m hal l i k


Lõpetasin aastal 2018.


Läksin edasi õppim a Ingl ism aale, er iala n im i on Ear ly Childhood Studies.


Kindlast i tut ipidu ja kool iolüm piaad.


No ega sel lest väl ism aal õppim isest er i t i pal ju ei r äägi tud, aga sam as m a ei tunne ka, et sel lepärast m idagi kehvem in i läinud oleks. Tuleb ise l ih tsal t ol la huvi tatud asjast ja tänapäeval kõik vajal ik in form atsioon in ternet ist ka lei tav i lust i .


Senine kogem us ül ikool is on olnud igat i posi t i ivne. H äst i pal ju toetust

kool i pool t ja super õppejõud.


Ei tea, kas seda just korporatsiooniks n im etatakse, aga m ängin ül ikool i tüdrukute võrkpal l i t i im is.


Güm naasium is er i t i ak t i ivsust vist kül l ü les ei näidanud, need ajad jäid r ohkem alg- ja põhikool i . Güm naasium is lasin r ohkem teistel toim etada ja organiseer ida.


Ingl ism aal on tohutul t kal l is see elam ine, n i i et praegu olen ühikas, aga m ul on toas om a köök ja W C/vannituba, m ida kel legagi jagam a ei pea, n i i et ei saa kur ta m i l legi ü le.


Uur ige juba varakul t , m is val ikuid tei l on, m it te isegi ainul t ü l ikoole, aga ka kutsekaid, am etikoole jne. Kõigi le l ih tsal t ei pruugi sobida ül ikool , aga see ei tohiks tak istada ka edasiõppim iseplaane, kui soov seda teha on.

K en K i v i tar


2019


Läksin Suurbr i tanniasse H igh W ycom be?i l inna Buck ingham shire New Universi tysse õppim a k r im inoloogiat.


Esim esed kõige posi t i ivsem ad hetked güm naasium iajast, m is m eelde tu levad, on m uidugi r ebaste r ist im ine ja eredal t on m eeles ka m inu lem m ik tunnid ingl ise keel ja ajalugu, nendes tundides võiks praegu ka käia.4. M i l l est Sa ol ek si d tah tn ud r ohk em teada saada en n e ü l i k ool i m i n ek u t?

Oleks tahtnud rohkem teada seda, kuidas m u em a aega leidis, et pesu pesta, süüa teha, kor istada ja veel tööl käia. Ajaplaneer im ine on väga täht is oskus.


Siiam aani on ül ikool i osa olnud m inule l ih tne, kodust väl jakol im ine ja uues r i igis hakkam a saam ine on olnud hoopis keerul isem , eeldasin pigem vastupidist.


M eie ül ikool is on väga pal ju huvir inge ja korporatsioone. Praegu kuulun huvir ingi , m is tegeleb koer te kasvatam ise ja tr eeningutega, kuna om ale praegu koera pole võim al ik võtta, si is see on m ul le väga hea võim alus. Kuulun veel r ohel iste r ühm itusse, m is suunab in im este tähelepanu vähem tarbim a ja endast väiksem at ökoloogi l ist jalajälge m aha jätm a.


Güm naasium i ajal ol in ka natuke ak t i ivne: käisin koor is ja kuulusin ka õpi lasesindusse.


Suur m urekoht Ühendkuningr i ik idesse kol im isega ol i see, et ühikas elada ei tahtnud ja om a kor ter i t ol i väga raske saada n ing üür ikor ter i h innad on si in väga kal l id. Lõpuks leidsin endale sobiva kor ter i , m is on kool i lähedal ja kuu lõpus jääb paar naela ka pangakaardi le.


Soovin praegustele abi tur ient idele, et naudiksi te seda vi im ast aastat n i i pal ju kui võim al ik , ja elus ei peagi kõik i aineid oskam a. See, et käid igat m atem aatika tööd järele tegem as, ei tähenda veel seda, et ü l ikool i ei saa (iseasi , kui kaua seal püsid), aga soovin veel häid eksam itu lem usi ja käige võim al ikul t pal ju pidudel , m uidu te seda aastat ü le ei ela.

9

1. novembri keelepäev Pärnu muuseumisKäisin 1. novem br i l Pärnu m uuseum is keelepäeval . P? nevaim aks teem aks ol i m inu jaoks ?Kuidas Lät is eest i keel t õpetatakse??. Reti Könninge, kes töötab Lät i ü l ikool is eest i keele õpetajana, r ääk is, m iks üldse Lät is eest i keel t tahetakse õppida. Eest i keel t õpi takse juur te, kul tuur i ja l ih tsal t keele i lu pärast. Pal jud in im esed soovivad ka Eest i tööle/ edasi õppim a tu l la. Ta tõi väl ja ka huvi tava fak t i , et väl iseest i noor tele kor raldatakse suvel keelelaagreid, et säi l i tada nende keelehuvi .

Eest i keel t õpetatakse 30 väl isül ikool is. Er inevatesse väl ism aa ül ikool idesse lähetatakse eest i keele lek toreid (näi teks Prantsusm aale, Suurbr i tanniasse ja isegi H i inasse).

Ür i tusel ol i ka põnev see, et sain ise paneeldiskussioonis osaleda. Vahetasim e õpetajate ja õpi lastega m õtteid käibelaenudest tänapäeval . Enam ik õpetajaid ol id ar vam usel , et peaksim e kasutam a rohkem i lusaid om asõnu ja vähem laenatud sõnu.

Kelly-Ly Tomingas


Koorilaager

Sel l eaastan e k oor i l aager toi m us 5.?6. ok toobr i l Tahk u r an n as.

5. ok toobr i hom m ikul sõi t is segakoor Tahkuranda, et seal läbi vi ia iga-aastane koor i laager. Ees ootas kolm pikka proovi , m i l le jooksul tutvut i r eper tuaar iga. Õhtune program m hõlm as vik tor i in i , playback i ja l isaks pidid uued koor i l i ikm ed om alt pool t andm a rebaste vande. Nagu ka

varasem alt, külastasid ka sel lel aastal laagr i t m õningad vi l ist lased. Koos nendega veedeti sam uti m ängides aega.

Teisel päeval toim us peam isel t kokku laulm ine. Pärast laulm ist toim us kor istam ine. Kui asjad ol id kokku pak i tud ol i aeg bussi suunduda. Koor i laager on tore tr adi tsioon, m is ühendab koor i . Kui varem ei teadnud, kes laulab su kõrval , si is laagr i lõpuks vi id sa näo ja n im e kokku. Loodetavast i jätkub tr adi tsioon veel m itm eid-m itm eid aastaid.

Katar iina Peetson, Kendra Rosen

Lehte, m ida täna käes hoiad, nut iseadm est loed või hoopis ar vut ist uur id, asutakse kokku panem a kuu aega varem . Kel l 14.10 iga kuu esim esel esm aspäeval koguneb Pärnu ühisgüm naasium i ajalehetoim etus kolm andale kor rusele eest i keele k lassi .

Ajalehetoim etusse kuulavad m eie kool i m eediakursuse õpi lased ja õpetaja Kerst i Jürgenson, kujunduse osas abistab õpetaja M ar ika Ristm äe, lehe pr indib sek retär Pir et Poolak ja kodulehele paneb üles IT-spest ial ist Raivo Annusver.

Enne uue lehe k ir jutam a asum ist arutatakse, m is sai tehtud häst i n ing kas m idagi saab järgm isel kor ral parem in i teha. Seejärel jagab ajalehetoim etus õpetajale m õtteid, m i l lest võiks uues num br is k i r jutada, n ing si is vaadatakse üle, m i l l ine teem a on olu l ine ja m i l l ist teem at ei ole ei taha keegi kajastada.

Sam as aga ei sea m eie m eedia õpetaja m eie lugudele pi i r anguid. Ta üt leb alat i , et m eie pakuksim e väl ja teem asid, m i l lest k i r jutada, et m ei le see protsess ja k i r jutam ine huvi tav oleks. Õpetaja peam ine eesm ärk on see, et m eie kool i leht oleks võim al ikul t pal ju m eediaõpi laste nägu.

Lõpuks m ääratakse aeg, m i l lal tekst id peavad olem a jõudnud kor rek tor i te kätte, kes vaatavad tekst ide õigek ir ja ja vajadusel toim etavad n ing saadavad edasi juhendajale, kes tekst id veelkord üle käib.

Kir jutam ine võib alata!

Kir jutam isnädalatel analüüsi takse esm aspäevases tunnis m eediaeetika ja k i r jutam isega seotud teem asid, kodus tu leb pidada k ir jutam ispäevikut, sest pärast ar t ik l i te ärasaatm ist on vaja k ir jutada eneseanalüüs.

Vahepeal võivad tekk ida olukor rad, et m õeldud teem ast ei sünnigi sel l ist lugu, nagu repor ter ol i lootnud. Kui tek ib sel l ine problem , si is on ajalehetoim etus alat i nõu ja jõuga abiks. Koos lahendatakse tekk inud olukord.

Lood hakkavad valm im a kuu keskel . Kui lood pole m ääratud ajaks jõudnud kor rek tor i te kätte, läheb lehe kujundajatel väga k i i r eks. Võib juhtuda, et lugu ei jõuagi lehte, sest m ääratud ajast pole k inn i peetud ja kujundajad ei saa üle enda var ju hüpata. Lihtsal t ei jõua.

Kui leht on peale pikka kuud valm is saanud, si is avaldatakse esim ene koopia, m ida saab ajalehetoim etus vaadata ja vaadusel saab kujundaja pisivigu m uuta.

Kui leht on saanud rohel ise tu le si is ajalehetoim etuse jaoks tähendab see seda, et kuu järgm ine esm aspäev juba ootab ja on aeg hakata m õtlem a uue loo peale.

Lehes i lm ub lugusid ka õpi lastel t , enneküike on need arvustused ja om aloom ing.

Kr istina Schleicher ja Lisanna Vanamõisa

Kuidas koolilehte lood valmivad?

10


H il jut i toim unud UK Days 2019 tõi Eest isse sei tse er inevat Ül ikool i Ingl ism aal t koos nende esindajatega, kes tutvustasid enda asutusi n ing nende sisseastum ise k r i teer ium eid lähem alt. Ül ikool id, kes osalesid ür i tusel ol id järgm ised: Bucks New Universi ty, Coventr y Universi ty, De M ontfor t Universi ty, Solent Universi ty, Universi ty of Essex, Universi ty of Gloucestershir e ja Universi ty of W orcester. Toom e väl ja peam ised kolm ül ikool i , kes said ür i tusel kõige rohkem tähelepanu.

UK days 2019

Üks populaarsem aid ül ikoole ür i tusel ol i Bucks New Universi ty, kel le laud ol i kolm e tunni jooksul kogu aeg ülerahvastatud. Nei l on häst i väl jakujunenud er ialad nagu õendus, lennundus, spor t, kunst ja disain . See jaguneb kolm eks ül ikool i l innaks n ing kõik asuvad Londoni lähedal .

Bucks New University

Coventr y ü l ikool ol i teine kõige populaarsem ül ikool ür i tusel . See on m oodne ül ikool , m i l lel on uhked tr adi tsioonid n ing kus põhi l isel t keskendutakse rakendusuur ingutele. Nende õpi lased saavad kasutada kaasaegseid seadm eid ja r ajat isi kõigi l akadeem il istel er ialadel , sealhulgas ter vise-, disain i- ja insener i labor i tes, etenduskunst ide stuudiotes ja ar vut ikeskustes.

Coventry University

Kolm as kõige populaarseim ül ikool ol i Essex, kuid kuna seda käsi t let i eelm ises lehes, jääb see si in vahele., kuid nel jandaks rahva lem m ikuks sai Solent Universi ty. See on laiahaardel ine ül ikool , m is pakub program m e vi iest akadeem il isest kool ist , sealhulgas kunst ide, disain i ja m oe kool ist ; Är i , õigus ja kom m unikatsioon; M eediakunst ja tehnoloogia; Spor t, ter vise- ja sotsiaal teadused n ing m erendus- ja tehnikakool .

Essex University

Kui õpi lasel on vähegi huvi m inna Ingl ism aale või teisse r i ik i õppim a, si is sel lega on võim el ine ai tam a Dream Foundation, kes ka ol i ür i tuse kor raldaja. Kandideer im ise tähtaeg väl ism aa ül ikool idesse on 15. jaanuar , m i l le tõttu on ka vi im ane hetk ennast k i r ja panna konsul tatsiooni , kus aidatakse õpi lasi isik l ikum a lähenem isega.

Rose M ar ietta Reber

11


Reeglid on rikkumiseks?

Kas vaatate hom m ikul peegl ist om a väl javal i tud r i ietust ja

m õtlete, kas see on har idusasutusele kohane? M ina

isik l ikul t sel lega väga om a pead ei vaeva, sest tahaksin

m õelda, et m ul on vabadus kanda r i ideid, m is m inule

endale m eeldivad. M is on kohati isekas ja vale, sest kool i

tu l les nõustute autom aatsel t ka seal keht ivate reegl i tega.

H i l ju t i lugesin kool i kodukorda, et näha, m ida m a täpsem alt

kanda ei tohi . Avastasin endalegi im estuseks, et seal ei ole

k ir jas, m ida on kohane kanda ja m ida m it te. Kodukor ras ol i

väl ja toodud, et õpi lane on kohustatud kandm a

vahetusjalanõusid ja et ak tusel peab olem a sol i idsel t r i ides.

Küsim usele, m is on väl istatud õpi lase garderoobist kool i

tu l les, m a vastust ei leidnud.

Si inkohal ei m õista m a, m i l l ise seaduse alusel seda

õpi lastele öeldakse. Kas on olem as m ingisugune vabar i ik l ik

seadust ik , m is keht ib kõik idele Eest i kool idele, m i l lest m ina

m idagi ei tea? Olen kuulnud, kuidas õpi lased saavad

noom ida om a kool i le m it tevastava r i ietuse pärast ja ka

Pärnu Ühisgüm naasium isse astudes kuulevad õpi lased

korduval t , et kool i ei tohi tu l la katk iste teksade ja

dressipluusidega.

Praegu kool is r ingi vaadates ei pea kaua otsim a enne, kui

si lm ad kedagi, kes ?r i ietum isreegeleid? r ikub. Kas see

tähendab Pärnu Ühisgüm naasium i õpi laste anarhiat ja

ükskõiksust nei le seatud reegl i te ees või on katk ised teksad

tänapäeva kul tuur is n i i taval ised, et keegi ei näe neis enam

m idagi ebahar i l iku?

M inu soov ei ole õhutada vihakõnet, vaid m ind pani

im estam a see, kuidas olen kuulnud söögi al la ja peale seda,

kuidas m eie kool is ei ole teksad ega dressipluusid lubatud,

aga sam al ajal ei ole kool i kodukor ras sel lest ühegi sõna.

Olen kuulnud ka om a peaaegu kolm e aasta jooksul si in

kool is korduval t sel l ist lauset et: ?Kool is peaks r i ides käim a,

nagu sa kunagi tööl käid?, m is on üks k rüpt i l isem iad

lauseid, m ida kuulnud olen. Tahaks si in kohe sel le õrna

lum ehelbekese lause öelda: ?Kas te ar vate, et kõik õpi lased

lähevad tu levikus kontor isse tööle??.

M ul ei ole m idagi asjal ike reegl i te vastu, aga tunnen, et igal

in im esel peaks olem a vabadus käia r i ides, nagu tem a hing

ihkab, aga pead ikka endale aru ka andm a, m i l l ises

keskkonnas parasjagu vi ibid. M inust on peale seda

arvam usavaldust väga si lm ak ir jal ik seda öelda, aga kõike

peaks olem a m õistuse pi i r es.

Sondra Udu

ARVAMUS

Nõgesed

Tüdruk arm astas l i l l i . Kogu tem a pisike õu ol i täis l i l l i , m i l le eest ta päevast päeva hool i tses.

Kogu tem a õu ol i täis l i l lelõhna. Tüdruk ei lubanud kedagi om a l i l lede lähedusesse. Ei

lubanud kel lelgi om a l i l l i kasta ega noppida. Kui tüdruk vanem aks sai , tu l i tem a el lu

in im ene, kes täi t is ta pea m õtetega, m is pani tüdruku l i l led unustam a. Tüdruk lasi endale iga

päev l i l l i noppida, ta lasi endale l i l ledest pär ja punuda. Tul i päev, m i l tüdruk jäi üksi . Al les si is

m ärkas ta, m ida ta teinud ol i . Tal polnud al les enam ühtegi l i l le. Terve ta õu ol i täis nõgeseid.

12


Armastuskirjade võlu

Igaühes m eist pei tub k i l luke rom antikat. Kas kõik ka sel lepärast arm astusk ir ju on k ir jutanud, kaht len. Pal ju tänapäeval ü ldse k ir jutatakse, kuna suht luskeel on läinud m ärgi l iseks, isegi ikooni l iseks? Pi isab sotsiaalm eedia vahendusel väike süda või õhusuudlus lendu lasta ja tunne on edasi antud, l ih tsal t , i lustam ata.

Kuidas k ir jutat i k i r ju sajandeid tagasi või isegi vi isküm m end aastat tagasi arm astusk ir ju? Poeedid, väejuhid, kunstn ikud on om a m uusadele, kal l im atele sõnu r i t ta seadnud sajandeid. John C. Kir k land on k ir jutand raam atu ?Suurm eeste arm astusk ir jad?, m i l lest on tänapäeva rom antikutel võim al ik inspiratsiooni saada. Er i t i sel lest, kuidas suurkujud k ir ja pöördum isega alustavad, väl jendavad rõõm u, igatsust, arm uvalu või ootust ja kuidas nad k ir ja lõpetavad.

In ternet iajastu l k i r jutatakse väga vähe paberkandjal k i r ju, kõik on kol inud in ternett i , kus on isegi häälsõnum i saatm ise võim alus.

Leidsin um bes nädal aega tagasi om a vanavanaisa k ir jad, kus ta ol i k i r jutanud vanavanaem ale, ol les sam a vana kui m ina praegu. Väike väl javõte k ir jast, kus vanavanaisa palub k ir ja teel n-ö vanavanaem a kätt tem a vanem atel t :

?? Algul saime tuttavaks, m is kohtumiste järgi muutus

puhtaks ja truusüdamlikuks armastuseks, m is meie mõlemi südameis niipalju ühist leidis, et köitis meid, kui jäädavalt ühte, sest oleme ju mõlemad noored, m iks ei või siis me üksteist armastada. M ina, kes teda väga armastan, mõtlesin tema enda nõusolekul, talle kindlaks ja truuks jääda.

Aga nüüd palun teid kui selle tütar lapse vanemad, kuidas vaatate ja otsustate selle armastuse ja jäädava truuduse üle, m ida seda teie tütre vasta olen tõotanud, kas lubate oma jaa sõna või olete milleski vasta. ? ?

Kir i on k ir jutatud 25. jaanuar i l 1938. aastal ja seal antakse l isaks põhjal ik ü levaade om a perekonnast ja tu levase elukoha plaanidest. Sel l ine lugem ine, m ida tänapäeval kohe k indlast i ei kohta.

Kas m inul oleks ju lgust n i im oodi k i r jutada? Ei . Isegi ei vi i tsiks, sest tänapäeval pole enam sel l ist pikka vahem aad ja suht lem isel tak istusi , sest tehnika toob m eid kasvõi iga m inut ja sekund kal l i in im esega kokku hääles, pi ldis või k i r jas. Näi l isel t ol lakse t ihedam in i seotud kui kunagi varem , kuid om eti ol lakse vahel üksi .

K aasaja n äi tek s või k s tuua ühe p i l tsõn um i , m i s võtab tun ded k el l egi vastu k ok k u l üh i dal t jär gm i sel t :

Tänapäeval on seega asi konk reetne ja lühike n ing pi ldiga i l lustreer i tud. Sajandi tagused k ir jad ol id pikad k ir jeldused ja arutelud.

Fred Kikas

13


Kas suunamudijaks olemine on päris töö?Eesti telem aastikul on alates sel le aasta 21. ok toobr ist igal esm aspäeval telekanal is Kanal2 uus reality-sar i "Suunam udi jate m eistr ik lass". Seal kolm saatejuht i Juhani Särglep, H anna M ar t inson ja Victor ia Vi l l ig, kes val isid castingul endale võistkonnad, m is hakkasid om avahel võist lem a Eest i par im a suunam udi ja t i i t l i n im el . Osalevad n i i m ehed kui ka naised, er i vanuses ja er ineva kogem usega. Igas saates antakse suunam udi jatele ü lesanded, m is on seotud sotsiaalm eediaga. Kohe esim eses saates tu l i väl ja see, et nad ei oska om avahel koostööd teha. Saates räägi t i ka sel lest, et suunam udi jaks olem iseks pole vaja kõrget har idust ega varasem at töökogem ust.

Suunam udi jad tegelevad peam isel t om a elust i i l i

jagam isega ja heade pi l t ide saam isega, et koguda k l ikke. Saates propageer i takse l ih tsat eluvi isi , kuidas teenida kergel t om a sissetulekut. M eie ar vates võib uus sar i kujundada noor tele vale ettekujutuse, et nad ei pea õppim a ega om am a töökogem ust, vaid saavad teenida sissetuleku l ih tsal t enda elust i i l i jagam isega. See tundub kül l väga ahvatlev ja r isk ideta val ik , kuid kui kõik noored hakkaksid suunam udi jateks, si is ei jää enam tavatöötajaid ja tek iks suurem tööjõupuudus. Kindlast i peab olem a ka suunam udi jaid, kuid loodam e, et tu levikus on m ei l veel peale nende ka m uid am eteid, m is köidavad noor i . Seniks edu ja k l ikke suunam udi jatele.

Kair i M õttus ja Tair i M õttus

ARVUSTUS?I iveldus? , Jean-Paul Sartre

Teose pealk ir i on ?I iveldus?, sest loo peategelane Antoine on

kaotanud om a elu m õtte ja iga kord, kui ta sel le peale

pingsam alt m õtlem a hakkab, kaasneb sel lega tohutu

i iveldustunne. Antoine otsustab päevikut k i r jutam a hakata, sest

ta tunneb, et ta peas ei ole kõik kor ras. Ta soovib jäädvustada

kõik i om a m õtteid ja tundeid, et jõuda selgusele, ega ta om eti

hakkagi hul luks m inem a.

Teose pealk ir i on väga seotud raam atu sisuga, sest r aam atu

põhi teem a ongi just Antoineí või t lus küsim usega, m iks tal

sel l ine i iveldus üldse on. Ainuke asi , m is teeb Antoine

enesetunde parem aks, on jazz?i lugu ?M õned sel l ised päevad?.

See lugu annab tal le lootust, et äkk i ükskord tu leb see päev, kus

ta on rõõm us ja om a eluga rahul . See annab tekst i m õistm isele

väga kaasa, sest seal t on aru saada, kui ahastuses ja kurb too

m ees tegel ikul t on.

Rom aani põhi teem a on Antoineí eneseotsim ine: ta ür i tab

suurest ja väga eksl ikust elu labüründist om a tee väl ja leida.

Rom aani põhikonfl ik t on peategelase Antoine?i enda m õtete ja

tunnete vahel . Kuidas tal on n i i r aske elada ja ta püüab endale

ka sisendada, et ta ei taha enam elada, aga tem a päeviku

sissekannete õphjal on näha seda natukene tuhm i, kuid si isk i

veel põlevat elutu ld. Teisejärgul isem konfl ik t on Anny ja

Antoineí vahel . See ei ole otsesel t kül l konfl ik t , kuid on si isk i

m i l legi pöördepunk t. Anny ol i Antoineí esim ene arm astus, ja

nagu öeldakse, vana arm ei r oosteta. Kui Anny saat is

Antoineí le k i r ja, et too tu leb tal le kül la, si is Antoineís tärgatas

väike lootus, et Anny oskab teda n i i -öelda ära parandada. See

stseen on m inu arust ka kõige olu l isem , sest tol lel hetkel sai

Antoine vist aru, et teda ei m uuda enam m isk i ja et m e kõik

olem e sündinud m aai lm a, et l ih tsal t ol la. Kõik oleneb endast ja

sel lest, m ida otsustad endale k ingi tud elust võtta. Annyga

kohtudes sai Antoine aru, et kõik ei ole vanavi isi ja arm usädet,

m is kunagi ol i n i i ere, seal enam ei ole.

Teoses on veel üks olu l ine m eestegelane, keda Antoine kutsub

iseõppinud m eheks ja kel le tegel ik n im i on Ogier. Ogier i

eesm ärgiks on lugeda läbi kõik r aam atukogu raam atud

tähest iku jär jekor ras. See peaks tal aega võtm a um bes kaksteist

aastat. Ogier i l on täi tm atu soov teada kõike, m ida teada annab.

Sel le soovi al l aga pei tuvad pedofi i lsed kalduvused. Ogier

visatakse raam atukogust väl ja, sest teda nähakse väikest poissi

n i lbel t katsum as. Sel lega puruneb Ogier i un istus, m i l le peale on

ta juba aastaid om a elust r aisanud. Ogier i soov kõike teada saab

tem a k rüpton i idiks. Tem a vajadus kõike teada ja tunda vi ib ta

tegudeni, m is ei ole m oraalsel t õiged.

Rom aani põhiküsim us on si isk i see, kuidas leida elu m õte. M iks

in im ene, kel on peal tnäha kõik , ei suuda endale selgeks teha,

m iks teda si ia m aai lm a vaja on. Antoine rüüstab iseend om a

k inn ism õtetega, m is tem a elu ka lõpetavad. See on kurb ja

m õtlem a panev lugu m ehest, kel lel on kõik , aga sam as ka m it te

m idagi . See on paradoks, m i l lest ta kunagi läbi ei m ur ra.

Sondra Udu

14


Kurt Vonnegut ?Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda (sunnitud tants

surmaga)? tõlkinud Valda RaudSel les teoses on üksteisega põim unud sõja- ja u lm ek ir jandus.

Peategelaseks on Bi l ly Pi lgr im , kes on läbi elanud Teise

m aai lm asõja, täpsem alt on k ir jeldatud Dresdeni pom m itam ist ja

teisi sõjasündm usi. Sam uti on ta ajarändur ja usub, et kui

in im ene sureb, si is tegel ikul t ta ei sure lõpl ikul t , sest ta on

m i l lalgi m ingisuguses hetkes ikka veel elus. Seda õppis ta

tr al fam adoor lastel t , kes vi isid Bi l ly om a planeedi le

Tral fam adorele elam a. Lugu jutustatakse kõrvalseisja

vaatepunk t ist ja sel leks on teose autor Kur t Vonnegut, kes ka ise

elas läbi Teise m aai lm asõja n ing see tu leb tekst is väl ja (?/ .../ M ina

ol in ka seal .?).

Raam at on üles ehi tatud n i i , et hüpatakse ajatel jel , st kord on Bi l ly

12-aastane poisik lutt , kes on perega Suur t Kanjon i t avastam as,

n ing järgm isel hetkel võib ta ol la vaim uhaiglas, kuhu ta läks

pärast sõda vabataht l ikul t ja kus ta tänu om a palat ikaaslasele

hakkas lugem a Ki lgore Trout i m it te kuigi tuntud ulm ek ir jandust.

Pealk ir ja järgi otsustades võib tunduda lugejale, et peasündm us,

m i l lest Bi l ly kogu aeg ära rändab, on sõda. Teose pealk ir ja üks osa

on aadress, m is defineer ib peategelase m inevikku. Sel lel

asukohal on Bi l ly elu le suur im m õju n ing ta jääb elu lõpuni seda

m äletam a. See vi i tab sel lele, et ükskõik m i l l iseid õnnel ikke

juhtum eid elus ette tu leb, si is m äletatakse ikka seda ja lähtutakse

ikka sel lest, m is jätt is in im ese el lu kõige suurem a augu. ?Laste

r ist isõda? vi i tab sel lele, et sõtta lähetat i toona peam isel t um bes

15?21-aastaseid noorm ehi, sel lepärast et vanem ad sõdur id ol id

juba hukkunud. Sulgudes olev väl jend vi i tab sel lele, et

noorm eestel ei jäänud m idagi m uud üle, kui astuda keerul isse

või t lusesse om a r i igi heaks ja enda el lu jääm ise n im el .

Rom aani põhi tegelane on Bi l ly Pi lgr im , kes väär tustab head ja

m ugavat elu. Sel lepärast abiel lus ta r ikka tütar lapsega, kel le isa

edukas ettevõttes sai ta ka tööd. Kuna ta on ajarändur , si is ta

väär tustab seda, et in im esed ei sure lõpl ikul t m it te kunagi, sest

nad elavad m ingisuguses hetkes ikka edasi . Om a pr ivi leegi tõttu

seda n i i näha ei soovinud ta m idagi m uuta, sest kõik , m is juhtub,

peabk i juhtum a. Seega võib öelda, et Bi l ly uskus saatusesse.

Saatuse tahtel võtsid just tem a tr al fam adoor lased kaasa ja kui

Bi l ly küsis, m iks just tem a, si is vastat i , et ei tohiks küsida, m iks

üldse m idagi on, vaid tu leb leppida, et n i i l ih tsal t on.

Tral fam adoor lased on olendid, kes elavad planeedi M aa suhtes

väga kaugel un iversum is. Nem ad väär tustavad hoopis teisi asju

võr reldes m aalastega. Näiteks pole nende m eelest olem as

ajatelge, vaid aeg l ih tsal t on kõik kor raga. Sam uti võr reldes

m aalastega loevad nad raam atuid m it te jär jest, vaid kogu tekst i

kor raga.

Teose m oto on nel jareal ine salm ike tuntud jõulu laulust: ?Ju

am m uvad lehm ad, / käib tal lede keps. / Taas Jeesuke ärkab, / ei

nuta ta teps.? Tänu sel lele saam e aru, et Bi l ly sarnaneb jõulu laulu

Kr istusega. Kuigi Bi l ly nägi ja koges asju, m is oleks pidanud teda

nutm a ajam a, si is seda ta ei teinud nagu ka Jeesus. Teine juhtm õte

on vana m eelrahupalve ?Issand, anna m ul le m eelek indlust

leppida asjadega, m ida m a m uuta ei saa, ju lgust m uuta asju, m ida

m a m uuta saan, ja tar kust nende vahel alat i vahet teha.? Sel les

lauses väl jendatakse, et Bi l ly leppis sel lega, et saatust ei saanud

m uuta, ja et tal ol i ju lgust m uuta om a m õttevi isi aja kulgem isest

n ing pi isaval t tar kust, et m õista nende vahet.

Konfl ik t esineb Bi l ly ja ü lejäänud tegelaste m õttevi iside vahel .

Näi teks, kui Bi l ly on um bes keskeal ine, si is leiab ta, et keegi ei

m õista tem a ideed tr al fam adoor lastest ja nende uskum ustest.

Isegi tem a tütar peab Bi l lyt hul lunud vanam eheks, m i l le põhjus

on sõjajärgne tr aum a n ing suur t r ol l i on m änginud ka nende

kohutavate ulm erom aanide lugem ine.

See teos pani m ind m õtlem a m itm ele asjale. Esi teks, teost läbiv

m õte on, et in im ene ei sure lõpl ikul t , kui tem a aeg on tu lnud.

Elatakse edasi , aga l ih tsal t teises ajas. Sam uti võib võtta seda

m etafoor i l isel t : in im esed elavad edasi lähedaste m älestustes,

südam etes. Näiteks Bi l ly võtt is seda iseenesest m õistetaval t , et

kunagi ta kül l sureb, aga tal on iga hetk võim alus ol la tagasi om a

lapsepõlves või elada jäl le läbi om a pulm aöö. Teiseks, sõjas olnud

in im esed on väga tugeva iseloom uga. Nad on näinud ja kuulnud

kõige ju lm em aid asju, seega ei pruugi pärast sõda m isk i ol la

h irm utav. See tähendab, et in im ene ei ole enam em otsionaalsel t

adekvaatne, sest kui ol lakse sõjaolukor ras, si is pole aega nutta ja

halada, sest kogu aeg peab tegutsem a n ing t ih t i esinevad

õõvastavad nähtused m uutuvad justkui taval iseks. Ni i ei näinud

Bi l ly enam vajadust ol la surm a tõttu kurb, sest seda juhtus

pideval t ja sel lega pidi leppim a. Autor kasutab sel l ises olukooras

väl jendi t ?Eks ta ole.? Kolm andaks, teos pani m ind m õtlem a

asjaolu le, et Bi l ly jääbk i igavest i om a elu läbi elam a. Kas see

tähendab, et ta on surem atu? Kas see tähendab, et ta ongi lõksus

ega pääse sel lest lõputust tsük l ist enam kunagi väl ja, isegi , kui ta

seda väga tahab? See peab tähendam a, et ta ei saa i ialgi r ahu ja et

tem a hing im etakse n i i tühjaks, et sel lest ei jää enam m idagi al les,

m is on m inu arvates l i iga m elanhoolne.

Taval isel t m ul le ajalool ised või u lm ek ir jandusl ikud tekst id pigem

ei m eeldi , kuid see ol i põnev kooslus, m is ühendas om avahel

tõest isündinud sündm used ja m ängul ise fantaasia. Tekst pani

m õtlem a n i i m õnegi f i losoofi l ise teem a üle ja näi tas, et on

võim al ik m õelda posi t i ivsel t , kui olukord ei ole just kõige i lusam .

Äkk i on ka m eie seas ajarändureid, kes elavad igavest i ajas

rännates n ing kel le on sam ad põhim õtted m is Bi l lylgi .

Katr in Altmann15


Kontsert ?Cyrano?15. novem br i l külastasin Pärnu Kontserdim ajas toim unud Pärnu Linnaorkestr i kontser t i , m is kandis pealk ir ja ?Cyrano?. Kontser t algas kel l 19.00. Toim unud kontserdi l ol id sol ist ideks M ar ia Listr a (sopran), Ol iver Kuusik (tenor ) ja Andreas Väl jam äe (bar i ton). Kontser t i di r igeer is Risto Joost.

Kontser t toim us kahes pooles. Esim ese poole avapalana kõlas hel i looja Jean-Phi l ippe Ram eau (1683? 1764) avam äng ooper - bal let i le ?Le tem ple de la Glor ie? (?Kuulsuse tem pel?). Teose m uusika kõlas pidul ikul t , võim sal t , ü l istaval t . Teost kuulates võis naut ida väga i lusaid keelpi l l ide esi tatud, lausa si l lerdavaid m eloodiaid. Teose vaheosas soleer isid ka or kestr i vaskpi l l ide rühm a m etsasarvede ja tr om peti te m ängi jad. Neid kuulates kerk isid si lm e ette selged kujut luspi ldid jahi le kutsuvatest jahisarvedest (m etsasarvede esi tuses), m i l lele järgnesid lahingusse vi ivate fanfaar ide signaal id (esi tasid tr om petid). M uusikat kuulates jõudsin m ärgata ka seda, et tr om peti r ühm a m ängi jad ei kasutanud teose ettekandel kaasaegseid instrum ente, vaid barokk trom peteid, m is sarnanevad väl im usel t fanfaar idega.

Kontserdi teise teosena kant i ette Eest i hel i looja Eino Tam bergi (1930? 2010) ooper ?Cyrano de Bergerac? op 45 (1974). Kavalehel t võis sel le teose kohta lugeda, et seda teost peetakse üheks õnnestunum aks ja kauneim a m uusikaga ooper iks, m is Eest is 20. sajandi l loodi . Sel le ooper i l ibreto autor on Jaan Kross (1920? 2007). Kontserdi l toim us sel le teose kontser tettekanne. Ooper i peategelaste osi laulsid Roxanne ? sopran M ar ia Listr a, Chr ist ian ? tenor Ol iver Kuusik ja ooper i n im ikangelase Cyrano osa esi tas bar i ton Andreas Väl jam äe. M ul le väga m eeldis nende sol ist ide val ik sel le teose ettekandel . Sol ist ide hääled kõlasid noorusl ikul t ja värskena. Sam as jagan ka om apoolseid k i idusõnu orkestr i le, m is saat is sol iste väga tähelepanel ikul t , ei m änginud laul jatest ü le, n i i , et kuulajai l ol i võim al ik aru saada igast esi tatud sõnast. Veel m eeldis m ul le teose esi tuse juures ka stseenide lavastusl ik teostus. Sol ist id ei istunud l ih tsal t om a tool idel , vaid etendasid om a lauldavat stseeni, nagu seda ooper i ettekannetel tehakse. Näiteks saab si inkohal tuua stseeni, kus Roxanne laul is om a osa kontserdisaal i külgrõdul t ja sam al ajal Chr ist ian ja Cyrano esi tasid enda osa sam as rõdu al l . Lisaks eel toodule jäi m ul le ka si lm a, et hel i looja ol i om a teoses kasutanud ühes aar ias saateansam bl ina har fi ja k lavessi in i koosm ängu. M inu jaoks ol i see uudne, aga aar iate järel , m it te süm fooniate osade vahel . Seekordsel kontserdi l panin tähele, et peale süm foonia esim ese osa lõppu hakati plaksutam a, kuigi dir igent ol i juba tõstnud käed ja or kester ol i valm is alustam a uue osaga. M a ei tea kül l , m iks, aga tundsin, et m inul on toim unu pärast pi in l ik ja häbi . Õnneks järgnevate osade vahel enam ei plaksutatud. See-eest lõpuaplaus ol i kaua kestev ja soe.

Toim unud kontser t ter vikuna m inu jaoks ol i väga huvi tav ja em otsiooniderohke, ü l im al t nauditav n i i publ iku kui ka esi tajatele endi le.

Fotode au tor C. Isan d Liisi KüünarpuuOliver Kuusik

M ar ia Listra M ar ia Listr a ja Andreas Väl jam äe

Risto Joost

16


Hea suhtlemise alus

Vaatasim e m eedia tunnis TedX-i videot Evy Poum pourase

loengust ,,Sõnad, sinu kõige võim sam relv?, m is pani

m õtlem a tänapäeva in im este om avahel iste suht lusvi iside

kohta. Evy Poum pouras on suurepärase esinejana väl ja

toonud suht lem ise kõige tähtsam ad punk t id (suht lem ine,

kuulam ine, vaikus, er i l isus, perspek t i iv, ignorantsus,

enesek indlus ja lugupidam ine).

Olen tähele pannud, et enam ik in im esi ei ole om a suhtluses

teise in im esega täie h ingega vest luse juures. Võetakse

kätte telefon, ei tunta huvi vest luse sisu vastu, segatakse

vahele ega osata kuulata om a vest luskaaslast, m is näi tab,

kui halb in im ene vesteldes teise in im esega tegel ikul t on.

Üheks ohutegur iks on ka see, m i l lest r äägi takse n ing

kuidas seda esi tatakse, sest m e räägim e i lm a, et m e

tegel ikul t m õtleks, m i l lest m e räägim e.

Arvan, et tu leks alustada algusest ja teha endale selgeks,

m is suht lem ine üldse on. Suhtlem ine on in im estevahel ine

teabevahetuse protsess, m i l le käigus toim ub vastast ikune

tajum ine ja üksteise tundm aõppim ine n ing sotsiaalsete

suhete jalu le seadm ine. Sügavam ale m innes võim e m õelda,

m ida suht lem ine endaga kaasa toob. Näiteks on suht lem ine

see, m is ai tab sul endast pi l t i luua n ing vi ia sind just sinna,

kuhu sa jõuda tahad. Ni i on võim al ik ka in im estega

m anipuleer ida, öeldes nei le seda, m ida nad just sel hetkel

kuulda tahavad. Suhtlem ise teevad ter vikuks sõnad n ing

laused, m i l lel on tähendus ja m õju n ing sisu, m is teisi ka

m õjutavad.

Suhtlusest sügavam ale l i ikudes tu leb m õelda kuulam isele,

sest enam iku osa ajast in im esed tegel ikul t ei kuula. Nad

kuulevad, aga m õte jääb nendele kättesaam atuks. Kuulates

ei m õtle m e sagel i sel lele, m ida kõneleja üt leb, sel lele, m ida

m e vest luskaaslasele vastam e n ing m i l lal on m eie kord

vastata. Õige käi tum ine oleks in im est kuulata h ingega.

Tuleks ette m õelda, m i l l ise tunde nad m eis tek i tavad ja

kuidas saaksim e panna in im ese ennast häst i ja vajal ikuna

tundm a.

Kuulam isega kaasneb ka vaikus. Sel leks tu leb ol la

kannatl ik , tu leb kuulata rohkem ja rääk ida vähem , sest

tegel ikul t on vest luses juht ival kohal see, kes vaik ib. Ni i on

võim al ik õppida in im ese kohta rohkem . See on suur oskus,

sest sel leks tu leb osata vaikuses ol la ja tu leb osata seda

nautida.

Vest luses on tähtsal kohal ka er i l isus. In im ene tu leb panna

end er i l isena tundm a, tu leb teha n i i , et vest luskaaslane

tunneks end sel sinuga vest lushetkel kõige tähtsam ana.

H oiduda tu leks telefon ist ja r ingi vaatam isest. Keskenduda

tu leb ainul t teisele in im esele.

Suhtluses on olu l ine ka perspek t i iv ehk vaatenurk , see,

kuidas ja m i l l isel vi isi l m e in im esi vaatam e n ing

kuidasnäem e m aai lm a. Alat i tu leb tunda om a

auditoor ium it, et teada m i l lest ja kuidas rääk ida. Lisaks

tu leb jääda igas olukor ras neutraalseks, m it te h innata

in im est tem a väl im use järgi . Perspek t i ivi puudum ise üks

tahke on ignorantsus, m is võib tuua kaasa endaga konfl ik te.

Vest luse sujum iseks on vajal ik eneseteadvus ja

enesek indlus. Eneseteadvus ai tab m õista, kuidas tunnevad

end teised sinuga suheldes. Eneseteadvuse juures ai tab

edasi enesek indlus. Tähtis on jätta endast enesek indel

m ul je, sest see kuidas sa ennast näi tad, loob teistes

arusaam a, m i l l ine sa oled. Enesek indel käi tum ine avab elus

uusi uksi .

Evy Poum pouras rääk is veel ka lugupidam isest, just sel lest,

kuidas tem a ühes olukor ras lugupidam ise saavutas ja

kuidas ta õppis, et alat i ei ole vaja kõigi lugupidam ist, kõige

tähtsam on, et in im ene peaks lugu endast, n ing val iks, kes

peaks tem ast lugu pidam a, ü lejäänu ei ole täht is.

Enda jaoks tu leb läbi m õelda, m is on just enda suht lusest

teistega puudu ja kuidas seda osa enda juures arendam a

peaks. Nende nõuannete põhjal , m is andis Evy Poum pouras,

on võim al ik arendada endast suurepärane suht leja n ing

tänu sel lele oskusele on elus võim al ik jõuda väga kaugele.

Ger lyn H aasma

17


Vladimir Nabokov ,,Lolita? Tõlkinud Hans Luik

Raam at ,,Lol i ta? k ir jeldab väga detai lsel t pedofi i l i H um ber t

H um ber t i tundeid ja m õttem aai lm a. Rom aani sisu räägib

H um ber t i arm astusest lapseohtu tüdrukute vastu, keda ta

kutsub nüm fett ideks. Tem a arm astus Dolores H aze?i vastu

tekk is, kuna tal ol i igatusus lapsepõlvearm astuse Annabel i

järele, kes noorena ootam atul t surnud ol i .

Teose põhi teem a ol i H um ber t i ühepoolne arm astus

Dolores H aze?i vastu, kes ol i teose algul noor 12-aastane

tütar laps. H um ber t i ar vates käi tus Dol ly justkui väike

nüm fett n ing m ees nägi igas tem a l i igutuses m idagi

erutavat. Kui Dol ly em a ja H um ber t i abikaasa Char lotte

sur i , võtt is H um ber t tüdruku n ing m ängis tal le head ja

arm astavat kasuisa. H um ber t kasutas Dol lyt seksuaalsel

eesm ärgi l ära (andis tal le taskuraha ja tegi k ingi tusi) n ing

ka ähvardas teda (ta üt les: ,,Sa hakkad elam a, m inu Lol i ta

hakkab elam a kolm eküm ne üheksa teise tobukese sel tsis ja

m agam a nende kasim ata m agam istoas jõledate

nõiam oor ide järelvalve al l .?). Sel le tu lem usel elas Dol ly

h irm u al l n ing kasvas seda kõike sisem isel t läbi elades üles.

Raam atu konfl ik t on Dolorese ja H um ber t i vahel ine suhe.

Suhte tõttu hakkasid Dol ly h inded kool is m uutum a ja

m uutus ka tem a käi tum ine, m ida õpetajad pahaks panid.

Näiteks kurdet i , et Dol ly üt leb prei l i Redcock i le häbem atusi

ja r äägib prei l i Corm orantiga lubam atul t ü lbel tooni l . Dol lyl

puudus oskus enda tundeid sõnades väl jendada, m i l le ol i

põhjustanud H um ber t i kur i tegel ik käi tum ine tüdruku

suhtes.

Olul iseks hetkeks ol i r om aanis see, kui pärast aastaid said

H um ber t ja Lol i ta taas kokku, peale seda, kui Lol i ta ol i

m ehe juurest ära jooksnud.17-aastasel t ol i Lo lapseootel ja

tal ol id kodus m ajandusl ikud raskused, sel leks küsis ta k i r ja

teel kasuisal t r aha. Kohtum isel sai H um ber t teada, et Dol lyl

ol i uus m ees n ing ta ei tundud tem a suhtes kadedust ega

viha. Ta pakkus Dol lyle, et too tu leks tem aga, sest ta suudab

pakkuda tal le par im a elu, Dol ly keeldus. Suhtlusest näis,

nagu Dol ly oleks H um ber t i le vähekene andestanud, kuid

võib-ol la ol i see h irm , m is tem a sees või tu sai ja pani ta

kasuisaga lahkel t suht lem a. Peale sel le kohtum ise m õist is

H um ber t lõpuks om a viga ja tem a hinge hakkas pi inam a

see, m ida ta Lol i taga ol i teinud. Ta k ir jutab: ,,M ul on veel

teisigi alateadvusesse tõr jutud m älestusi , m is seal t esi le

kerk ides m ind kehatute m onstrum itena painavad.?. Sel lest

lausest võib lugeda, m i l l ist pi ina ta tundis. See tegi tal le

haiget ja ta ür i tas seda unustada.

Lol i ta ja H um ber t m uutusid m õlem ad raam atu jooksul .

Lol i ta ol i alguses noor ja arg, kes ei ju lgenud ega osanud

om a tundeid sõnadesse panna ega ei osanud või ei ju lgenud

kel lelegi ka sel les rääk ida, m is toim us tem a ja kasuisa vahel .

Raam atu lõpus m uutus ta ju lgem aks, põgenes n ing h i l jem ,

kui H um ber t iga taas kohtus, keeldus tem aga kaasa

m inem ast. Dol lyst sai noor tugev naine. H um ber t m uutus

veelgi halvem aks. Ta kül l teadis alat i , et tal on er i l ine

k i indum us noor te tüdrukute vastu ja lõpuks ta tundis isegi

sel les süüdi ja käis psühhiaatr i juures, kuid si isk i tappis ta

Cue? - m ehe, kes Lol i tal põgeneda ol i aidanud, sest H um ber t

tundis, et Lol i ta ol i tem a om a, n ing ar vas, et sel l ine tegu võib

aidata tal om a tunnetest ü le ol la. Ta ür i tas m uutuda

parem aks, kuid sam as ta polnud valm is surem a om a tegude

pärast, vaid ar vas, et ta peaks hoopis vangis olem a.

M inule jätt is r aam at pisut vast iku m ul je, kuna m a ei

kannatanud, kuidas H um ber t Lol i tat k i r jeldas, see ol i

õõvastav. Sam as ol i see väga hea raam at, sest lugeda ol i isegi

si is huvi tav, kui sam a asja pikal t k i r jeldat i . Raam atut

soovi taksin väga lugeda in im estel , kes tunnevad huvi

pedofi i l i m õttem aai lm a vastu n ing soovivad saada

kogem ust ka ebam eeldival teem al r aam atu lugem isest.

Ger lyn H aasma

18


OMALOOMINGAeg

Lehed langevad,

kuid taas okste kül jes m uigavad.

Lum i sulab,

kuid taas sooja asem e m aas leiavad.

Päike loojub,

kuid uut päeva om as em otsioonis alustab.

Aeg aga läheb ja läheb.

M is edasi?

Tunni l on tähendus.

Kas team e, m i l l ine?

M inut i l on eesm ärk .

Kas sel le peale m õtlem e?

Sekundi l on n im i.

Kas seda tähele panem e?

In im esel ...

on aeg.

Kas seda raiskam e?

Jäl jed, m ida m ööda käia,

on ette k ir jutatud.

See, kel lega seda käim e

on m e tek iks pikal r ajal .

M iks seda rada käim e?

Teab vaid aeg.

Aeg, m is elus al l ikaks.

Desir ee

Olen ju püüdnud

M a annan käe udu sisse kus m idagi ei näe

M a teen kõik m is vaja ja annan kogu om a väe.

Lihtsal t püüa. Vaata m ind! M a üt len püüa!

Lootusetu on puhastada seda torm i, m is tasa tahab sind süüa.

M iks tõm bad eem ale n i idi , m is juhatab m ind sinuni?

Ei, sa vist ei soovigi leida õiget teed m inuni .

Päikese paiste avab m u si lm ad, kõik on n i i selge.

Avaldas m ul le ka sinu, m usta tegel iku palge.

Sa suudad, sa suudad, kui vaid prooviksid tõsta m eel t ,

Pi lguga m u si lm is sa ei leia ühist keel t .

M ine kui soovid, m iks ehi tad sa m üür i ,

Jär jest r askem on m ul pöörata, sinu poole tüür i .

Kõik olen andnud, kõik olen teinud...

Sa isegi ei püüdnud ja nüüd oledk i läinud.

Desir ee

Rocky roadThe last m em ory I have of that n ight was fal l ing. Fal l ing down a pi t of darkness that seem ed endless. H ow and where fr om ? I

wasn?t sure. W as there even a ground beneath m e? I t sure didn?t feel l ike i t . M y breath was hi tched and m y hear t was

beating out of m y chest. I didn?t feel al ive even i f m y hear t was beating. Then again, m aybe i t was m y head? A pounding

headache sounded about r ight, but, hypothet ical ly speak ing, what i f I was dead? No one knows what the after l i fe feels l ike.

This could?ve been i t .

Unfor tunately, i t wasn?t. I t was even m ore scar r ing than I could?ve im agined. H ave you ever fel t l ike you?re in the arm s of an

angel? Like l ight just r escued you fr om the dark? But that l ight was a l ie. Not even a white l ie. A l ie that m ade m e forget m y

nam e. W hen I f inal ly stopped fal l ing, m y eyes were m et wi th pure l ight. W hat fel t l ike heaven at f i r st was replaced by a

m onitor next to m e beeping. I was al ive? . But I couldn?t m ove. M y arm s and legs fel t l ike they were str apped to the bed. M y

head fel t too heavy to l i f t . I t r ied to speak , cr y out for help, but the sensation of a r ock in m y throat stopped m e. I couldn?t

talk . I couldn?t scream . I was a pr isoner in m y own body. Com pletely paralyzed. I t fel t worse than hel l .

W ith al l of m y m ight, I t r ied m oving any possible area of m y body. No use. No point. Nothing happened. I stayed in the sam e

posi t ion as I did before.

I could hear people rushing around the room . I was sur rounded by breath ing beings l ike m e, but I have never fel t so alone. I

t r y turn ing m y head towards them , just to r em em ber what i t fel t l ike to be around people. W hy do I keep tr ying? There?s no

use. No point. Nothing?s going to happen. But how could I st i l l see them ? M y eyes! M y god, I could m ove m y eyes! I could

bl ink ! ?Please, I?m al ive. Notice m e!? I pleaded with m y eyes. I f they could on ly speak , I?d get ahold of them . Yet, i t turned out I

didn?t need to. Final ly a wom an turned towards m e, crouched down to m eet m y gaze. W as she going to tel l m e where I was

and why? W ould I f inal ly f ind out what happened to m e. W as I going to get the explanation I deserved?

The seconds that passed fel t l ike hours. M ore agonizing than that dark endless pi t . I could feel m y hear t beat ing rapidly

again, I knew for sure that I was al ive, but how?

?You don?t th ink we know you?re awake?? She sm ir ked pushing hersel f away fr om the bed and leaving m y side. I could hear

her r ushing everyone else out of the room and closing the door wi th a loud bang. W hat now?

Rose M ar ietta Reber

19


Järjejutt I I IKas oled tähele pannud, kuidas kevadine külm n ing si l lerdav vihm annab igal kevadel alguse m i l lelegi uuele n ing heale? Olen seda iseenesestm õistetavat teadm ist endas vist kandnud ter ve elu. Kui aga kal l i in im ese külm ad pisarad n i isutavad su põsk i , si is on sel lel hävi tav ja h ingepi inu tek i tav m õju.

In im ene har jub ka kõigega. Kui alguses vaatasin om a oleku peale suure ahastusega n ing läbi ?m itte-m idagi-hul lem at-ol la-ei-saa? vaatenurga, si is järgnenud päevade jooksul ür i tasin õnnetust võtta läbi nal japr ism a. ?M ida iganes tähendab see vegetat i ivne olek ,? m õtlesin , ?sam a häst i võiks juba otsaette lüüa si ldi ?Aiakurk??. Iseenesest ei tundu sel l ine m uhelem ine just esteet i l isel t õige ega võib-ol la m it te vähesem algi m ääral hum oor ikas, kuid in im ene teeb m itte hul luks m inem ise n im el kõike. Kindlast i oleks ak t i ivsel ja elust sada protsent i võtval indivi idi l saanud ol la suurem m asendus, kui m ul tol hetkel ol i . Sam as, ise tahtsin ju puhkust. Nõm e võrdlus, m uidugi , kuid vahepeal on tore ka jalad seinale visata (oleks neid vaid si is l i igutada saanud).

Nagu m a üt lesin , peaaegu polnud nagu häda m idagi. Enam asti . Ni i um bes nädala jagu. H aigla vi is m inu eest hool i tseda ol i sam a rut i inne kui m u igapäevaelugi : kel l 08.00 wakey-wakey vetsukot i tühjendam isega. Vahem ärkusena tasub öelda, et kuulsin ar st i ja ar st iõde arutam as, et võib-ol la oleksid parem ad ja efek t i ivsem ad väl jaheidete kogujad hoopis m ähkm ed. Jube pi in l ik , kui kolm eküm nendate lõppu käiv naine peab t i telappe kandm a, seega ai täh nei le sel le esim ese var iandi eel istam ise eest. Kohe peale W C-pausi ol i aeg füüsi l iseks teraapiaks. M ind keerat i ja pöörat i er i külgedele, m ul l i igutat i käsi ja jalgu. Lam atised on reaalsed, paganam a valusad, m a ei soovi ta neid kel lelegi saada. Kusjuures kui ar vad, et pärast seda pi i r dus alandus veel ainul t kolm e toidukorda asendava söötm isttorust saadud m aitsva toi tainetesupi m anustam isega verer ingesse, si is ei . Päevast päeva pidi vaene hooldusarst m ind iga tunni tagant kantseldam as käim a. Kahju kohe. Ikka jäl le üks ja seesam a, surnud r ing. Arvan, et õppisin sel le arm sa tädikese, jum al õnnistagu teda, käsi parem in i tundm a kui enda abikaasa om i.

M is iganes põhjusel otsustat i ka 24. jaanuar i l , et m ind peab üle päeva asem el iga päev õhtut i pesem a hakkam a. Tul i jäl legi ar st iõde om a sahisevate sin iste sussidega ja jäl legi m ööda polükaram bi idiga kaetud põrandat ja j-ä-l -l -e-g-i tundsin ta väsinud ohet om a kuk lal , kui ta m u tühja kesta ratastool i vinnas. Appikar jatused nagu ?täiest i alandav?, ?täiest i haige?, ?m a ei taha? n ing ?m a ei ole ju n i i m ust? käisid m uidugi iga vannipäeva juurde. Kas ka koerad ja kassid m õtlevad n i i , kui om anik neid vannitoa poole t i r ib? On kül l pi in l ik , kui sinust kaks korda vanem naine (sain sel lest aru tem a vanaem al ike käte ja hel la hääle järgi) sind r i idest laht i peab võtm a n ing su selga svam m iga pesem a. Kuid m ida m a ikka vir isen. Esi teks ol i see m aksim aalne action, m ida nei l ol i m ul le haiglas ol i lubatud pakkuda, teiseks hool i tsesid nad m u eest n i i häst i , kui in im l ikul t võim al ik .

M is puutub Tom i ja Er ikusse, si is um bes nädal aega jutt i käisid nad m ind vaatam as. Täpsel t kel l 17.30 tu l id n ing külastusaja lõpul kel l 19.00 läksid. M uidugi ol id nende visi idid n i i lohutus kui ka südanlõhestav kogem us. Kuulsin pea iga päev Tom i nutta t ihkum ist palat inurga tugi tool is, sam al ajal kui Er ik m u käe peal m änguautoga k ihutas, ise rääk ides, m is h inde ta kool is sai või m ida uut täna õppinud ol i . Kui alguses ei pannud m a pärast nädala m öödum ist pahaks, et nad ei tu lnud, si is n i i um bes kolm e-nel ja päeva pärast hakkasin m uretsem a ja sain isegi vihaseks. M ul ol i l ih tsal t n i i igav. Isegi kui ar st iõde m inuga rääk is, ja seda juhtus harva, si is üt les ta m ul le ü ldjuhul , m is pi i r konda järgm isena l i igutab või m is protsetuur i m inuga ette võtab. Palun, m ul ol i kava juba peas. Vastuse külastam ispuudul ikkuse m üsteer ium i le sain aga al les um bes nädal h i l jem , kui kor idor ist ol i jäl le kuulda väikeste talvebotikute jooksum eloodiat. Laps ei suutnud suurest tahtest saladust väl ja paisata isegi pakse r i ideid sel jast võtta, kui juba torm as ta m u voodi juurde n ing lausus: ?Em m e, em m e, issi tõi täna ühe toreda tädi koju!?

Andra Tam m ekand

Poiss ja tüdruk

Poiss ja tüdruk kõndisid iga päev kool i er inevat r ada pidi ,

kun i ühel päeval m õtles poiss, et võiks m uuta om a

jalutusteed. Järgm isel päeval , kui poiss om a uut teed pidi

kool i jalutas, m ärkas ta veet levat neidu. Ni i hakkas poiss

kõndim a sam a rada ter ve aasta ja nägi iga päev sam a

tüdrukut. Poiss m ärkas, et iga päevaga m uutus tüdruk aina

i lusam aks ja eht is end rohkem . Si is hakkas poiss m õtlem a,

et tüdruk eht is ennast ja kõndis sedasam a teed sel lepärast,

et tal le m eeldis poiss. Poiss hakkas ka enda väl im use eest

r ohkem hool i tsem a. M ida rohkem päevi m ööda läks, seda

rohkem hakkas tüdruk m ärkam a, et poiss ol i iga päevaga

aina i lusam ja vi isakam . Si is hakkas tüdruk m õtlem a, et

poiss m uutis enda väl im ust ja käis seda sam a rada pidi

tem a pärast. Lõpuks võtt is poiss ju lguse kokku ja kutsus

tüdruku väl ja ja tüdruk vastas poisi le jah.

Uko Rahu, Annabel Pihlakas 1.d

20


SPORTTäna k ir jutan tei le natukene jalgpal l ist . M a arvan, et enam ik sel le lehe lugejatest teab, m is jalgpal l õigupoolest on. Fak t on see, et seda m ängitakse kahes 11-l i ikm el ises võistkonnas üksteise vastu n ing igal väl jakul on 2 väravat. See on jalgpal l i põhi tõde, kui seda juba tead, on see pool või tu. M a ei hakka tei le r ääk im a, m is seal teha võib ja m ida m it te, vaid toon tei le m õned huvi tavad fak t id k i r jutan natukene Eest i jalgpal l ist .

1. Esim ene jalgpal l im ängu teleülekanne ei olnud m õni suur kohtum ine Ingl ism aa koondise ja Saksam aa vahel või täht is m at? kohal ikus vut i l i igas, vaid Arsenal kohtus? Arsenal iga! Ni i veider kui see ka pole, si is BBC kandis ü le tr eeningkohtum ise Arsenal i esindust i im i ja nende reservide vahel 1937. aastal .

2. Bol ton W anderersi r ündaja W ilber for ce M ontgom ery sai peapõrutuse, kui teda visat i sõpruskohtum ises W igani vastu pir ukaga.

3. Ka kohtunik on end väl jakul t suutnud ära saata: n im el t näi tas Andover i r ajooni pühapäeval i igas vi lem ees M ar t in Sylvester endale punast kaar t i , kui ta lõi m ängu ajal üht pal lur i t .

4. 11 m eetr i kar istuslöögi ehk penal t ipunk t võet i kasutusel 1890. aastal m ajandusl ikel põhjustel . Varasem alt ol i kasutatud penal t ipunk t i asem el joont n ing sel le m ahajoonistam ine ol i kulukam kui täpikese tegem ine.

5. Sheff ield Unitedis pal l inud Keith Gi l lespie ja Swansea r idadesse kuulunud W alter Boyd on ainsad m ehed, kes on väl jakul t ära saadetud enne m ängu algust, hoides endi n im el m aai lm arekordi t kui kõige k i i r em in i eem aldatud m ängi jad. M õlem ad tu l id väl jakule ja lõid avavi le eel vastast, m is ei jäänud kohtunikule m ärkam ata, n ing punane kaar t tähendas ül ivarakut du?i al la m inekut.

Kui nüüd k ir jutada Eest i jalgpal l ist , si is pole see seis m ei l n i i nutune m idagi, kui r äägi takse: on pal ju noor i tu levikulootusi n ing ka näi teks sel le valdkonna vana kala Ragnar Klavan, kes hoiab Eest i l ippu kõrgel . Kindlast i pean ka rõhutam a, et jalgpal l pole ainul t m eeste ala, vaid seda m ängivad ka pal jud naised. Just sel leks palusin m a m ei e k ool i G 2.d õp i l ast K el l y-Ly Toom i n gat , kes on väga talendikas noor Pärnu JK Vapruse naiskonna m ängi ja, et ta vastaks m õnele küsim usele. H uvi tav fak t on veel see, et Pärnu Vapruse naiskond al istas Nõm m e-Kal ju 9:0 skoor iga n ing tõust i nõm m ekate asem el järgm iseks hooajaks esi l i igasse.

K u i das sat tusi d sel l i sel e al al e n agu jal gpal l ?

Käisin kunagi sõpradega n i isam a ajavi i teks jalgpal l i m ängim as, sõber lausa käsk is tr enni m inna. M õeldud, tehtud! Peale esim est tr enni sel l ine jalkapisik kül jes, et pole suutnud m ängim ist lõpetada.

K u i van al t al ustasi d?

11-aastasel t ehk m ängin sei tsm endat aastat

M i l l i n e ol i su esi m en e k l ubi ja k as jätk ad tän asen i seal ?

Alustasin Läänem aa JK-s, jätkasin Taebla SK-s. Peale põhikool i soovisin teise l inna kool i m inna ja tu l i ka k lubi vahetada, sel leks sai Pärnu JK Vaprus. Aga eks Läänem aa k lubidel käin ikka turn i i r idel abiks.

M i l l i n e ol ek s si n u jaok s sel l i n e saavu tus, et peal e seda ol ek si d en daga täi est i r ahu l n i n g või k si d i gal hetk el pen si on i l e m i n n a?

Olen endaga ka praegu rahul , vale on m õelda, ?peale sel le saavutam ist olen m a õnnel ik / endaga rahul?. Ni i ei saavuta kunagi õnnel ikuks ega endaga rahulolem ist. Täiel iku f inantsvabaduse saavutam ine on m ul kül l suur eesm ärk , kuid n i isam a passim a ikka ei jääks, pean kogu aeg tegutsem a!

M i da ar vad Eest i jal gpal l i st?

Arenguruum i on, aga noor tekoondiseid vaadates ar van, et varst i tu leb ka pealekasv, m is olukorda parandab.

K es on su suu r i m i i dol ?

Ütlen ausal t , et enam otsesel t i idol i t ei ole. Pole aega teiste eludele keskenduda ja ü ldisel t tarbin vähe m eediat.

K i r jel da üh t ägedat sei k a / m eel dejäävat m äl estust jal gpal l i st .

Käisim e sõpradega jalkat m ängim as, ol in i lm a k innasteta väravas ja sõrm läks tagurpidi . M ängisin tükk aega edasi ja ei saanud m idagi aru, m ingi hetk m ärkasin , et sõrm on paistes ja peaks EM Osse m inem a. Sain käe k ipsi , aga väl jakul t m a eem al ei suutnud püsida. Paar päeva enne seda, kui oleksin k ipsist laht i saanud, läksin turn i i r i le, kus sain pal l iga uue paugu vastu kätt . M ängisin taaskord rahul ikul t edasi , h i l jem sain teada, et luu läks uuest i katk i ja ei saanudk i k ipsist laht i . Ar van, et see näi tab m u tahtej? udu.

M i s on si n d m ot i veer i n ud?

Üldisel t teised in im esed, kes toetavad, m otiveer ivad ja häid sõnu üt levad. M otivatsiooniga m ul tegel ikul t probleem i ei ole, sest teen kõike k ir e ja eesm ärgiga.

K u i saak si d , k as m uudak si d m i dagi tän apäeva jal gpal l i s?

Ei m uudaks, sest si is poleks see jalgpal l .

M i da soov i tak si d n oor tel e jal gpal l u r i tel e?

Ärge jätke tr enne vahele, iga tr enn on olu l ine.

Robin Roosmaa21


HOROSKOOPJäär 21. m är ts?20 apr i l l :

Aasta lõpp on peagi käes ja Jäärad on kõik ideks tu levasteks pidustuseks rohkem gi kui valm is. Nei l on tuba kaunistatud, piparkoogitainas tehtud ja jõulusoovid am m u väl ja m õeldud. Aastavahetuseks on teda kutsutud m itm etele ür i tustele ja seetõttu võib ta ka veidi pinges ol la, sest ei taha ühelegi ettevõtm isele m inem ata jätta. Tegel ikul t ei ole tar vis m uretseda, sest ta jõuab n i ikuin i i igale poole.

Sõn n 21. apr i l l ?20. m ai :

Sõnnid ei ole sel aastal jõuludeks m idagi er i l ist plaaninud. Nem ad kavatsevad m aam ärk idele om asel t ikka tr adi tsioonide juurde jääda ja perega koos ol la. Ka aastavahetus tõotab tu l la tavapärane. Pole tar vis kar ta ebam eeldivaid si tuatsioone ja äk i l isi plaanide m uutusi .

K ak si k ud 21. m ai ?21. juun i :

Ehkk i jõulud on Kaksikute jaoks alat i olnud üks aasta oodatum aid sündm usi, si is tänavu on nad stressis ja väsinud. Asi pole sel les, et päkapikud nei le sussi sisse m idagi ei tooks, vaid nad l ih tsal t ei jõua m itm el r indel toim etam ise tõttu asju õigeks ajaks valm is ja m õtted sel lest, et jõuluõhtul on vaja külal istele er inevaid roogi valm istada ja k ingi tused m uretseda, ajab neid tusaseks.

Vähk 22. juun i ?22. juu l i :

Vähk ei ole kunagi jõulude tu lekust suur t num br i t teinud. Nad ei pea olu l iseks k ingi tuste tegem ist ega m ingiks per ioodiks jõulukuuse eht im ist. Kuna nei l on sel ja taga äärm isel t sündm usterohked ja vägagi edukad 12 kuud, si is kavatsed nad aastavahetusest vi im ast võtta ja suur te pidustustega tähistada.

Lõv i 23. juu l i ?22. august :

Lõvi on jõuluajal toim ekas. Ni i jõulu istung kui ka aastavahetuse pidu toim uvad loom ul ikul t tem a juures. M õni Lõvi on vastu võtnud ka väl jakutse ol la õhtujuhiks m õnel f i rm aür i tusel või jõulubal l i l . Teda üm br i tsevad in im esed im estavad, et kuidas ta seda kõike jõuab, aga kuna om a kontrol l iva iseloom u tõttu on tal ostun im ek ir jad ja kutsed juba pool aastat enne valm is, si is jõuab ta absoluutsel t kõike.

Nei tsi 23. august?22. septem ber :

Neitsi l on igal aastal k indel r ingkond, kel lega ta n i i jõuludel kui ka aastavahetusel m aha istub, hapukapsast ja ver ivorst i sööb, k ingi tusi ü le annab ja uusaastalubadusi k i r ja paneb. Kingid on tal kodus juba nädal enne valm is pak i tud, sest asjadega vi im asele m inut i le jääm ine ei ole Neitsi tele om ane. Pigem m uretsevad nad sel lepärast, et m is luuletust nad jõuluvanale loevad.

K aal ud 23. septem ber ?23. ok toober :

Kaalud ei suuda ka sel lel aastal otsustada, kel lega nad enda aastavahetuse veedavad. Nei l on laual m itu pakkum ist, aga i lm sel t otsustavad nad al les vi im asel m inut i l . Õnneks on Kaalude sõbrad sel lega har junud ja kuna jõuluaeg on rahuaeg, si is jäävad vaidlused olem ata.

Sk or p i on 24. ok toober ?22. n ovem ber :

M üsti l istele Skorpion i tele m eeldib üksinda ol la. Suure tõenäosusega istuvad nad jõulu laupäeval paar tundi perega koos ja kaovad si is piparkook ide ja glögiga om a tuppa. Tähed näi tavad aga seda, et aastavahetusel nad n i i endasse tõm bunud ei ole ja võtavad 2020. aasta vastu suure sel tskonna keskel .

Am bur 23. n ovem ber ?21. detsem ber :

Detsem br is on Am bur i tel pal ju tegem ist n ing seetõttu läheb nei l ka jõuluk ink ide ostm isega k i i r eks. See ei oleks n i i suur probleem , kui Am bur i tel ei oleks n i ivõrd lai tutvusr ingkond. Nad on sel tskonnahinged ja tahavad k ingi tusi teha kõigi le! Olenem ata vi im asel m inut i l kaubanduskeskustes m ööda poode jooksm isest, jäävad nad ikkagi särasi lm seks ja opt im ist l ikuks.

K al juk i ts 22. detsem ber ?20. jaan uar :

Kal juk i tsel on vi im ase aasta sündm ustest vi l land saanud ja ta tahaks detsem br ikuiste pidustuste kor raldam ise eest l ih tsal t kusk i le pei tu pugeda. Paraku on ta kõik om a lähedased juba enda juurde kutsunud ja peab puhkuseplaanid edasi lükkam a.

Veeval aja 21. jaan uar ?18. veebr uar :

Veevalajad on ennast aasta lõpuks ületöötam ise tõttu ära kurnanud. M õned neist on ennast ka jõulu laupäevaks ja aastavahetuseks graafiku järgi tööle pannud. Nende lähedased ei ole loom ul ikul t ü l latunud, kuid nagu ka eelnevatel aastatel , si is ka seekord loodavad nad, et kas si is nende Veevalajast sõber , laps või vanem võtab uuel aastal r ohkem puhkust ja aega iseendale.

K al ad 19. veebr uar ?20. m är ts:

Kuigi Kalasid on 2019. aasta jooksul väsim us k im butanud, si is on neid ter ve sel le aja väl tel saatnud erakordne õnn. Kõik nende eesm ärgid on saavutatud ja pal jud asjad on läinud üle ootuste edukal t . Ka jõulu laupäev ja aastavahetus m öödub nei l plaani tu l t ja 2020. aastasse saavad nad m inna energi l ise ja r õõm sana.

22

Documents

H A A M E R - Pärnu Ühisgümnaasium...H A A M E R - PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM - DETSEMBER 2019 KOOLILEHT VALMIB G 3. KOOLILEHE KURSUSETÖÖNA Sass Henno: Asjad, millest täiskasvanud