-
2015
-
MISSIOONPärnu Haigla missioon on toetada inimeste
tervist ja elukvaliteeti.
VISIOONPärnu Haigla visioon on olla usaldusväärne,
uuendusmeelne ja hooliv arsti- ning õendusabi
keskus Eesti tervishoiuvõrgus.
PÕHIVÄÄRTUSEDEneseareng ja eneseteostus. Hindame
professionaalset ja isiklikku arengut.
Tunnustatus. Meie tehtav töö on inimestele
ja ühiskonnale vajalik.
Partnerlus. Teeme kollegiaalset tööd
inimestega ja inimeste heaks.
Vastutustunne ja eetilisus. Oleme sotsiaal-
selt vastutavad, pühendunud ja hoolivad.
-
Hea lugeja
Pärnu Haigla missioon on toetada inimeste tervist ja elu-
kvaliteeti. Meie haigla peamine tegevus selle rolli täitmisel
on
Pärnumaa ja naabermaakondade lähivaldade elanike teenin-
damine piirkondlikult vastutava keskhaiglana. Sellega
kaasneb
vääramatult vastutus tagada kõigile abivajajatele
kvaliteetne
ja ööpäevringi kättesaadav arstiabi. Teisisõnu, Pärnu Haigla
on Edela- ja Lääne-Eesti sotsiaalse turvalisuse nurgakivi
ning
oluline kompetentsikeskus Eesti tervisevõrgustikus.
Nüüdisaegne haigla peab suutma oma arengus eluga kaasas
käia ja mitte ainult meditsiinis, vaid ka ühiskonnas
tervikuna.
See omakorda tähendab vastutust meie kohustuste patsien-
dikesksel täitmisel. Parim võimalus selleks on kompleks-
sete teenuste arendamine, nende integreerimine ja koordi-
neeritud juhtimine. Nii tagame inimestele selguse, kuhu
vaja-
dusel pöörduda, ja kasutame piiratud ressursse efektiivselt.
Tugevatel alustel ja selgete pikaajaliste eesmärkidega
haigla on regionaalse arengu eestvedaja ning piirkondliku
konkurentsivõime tugitala.
2014. aasta oli Pärnu Haiglale edukas. Kõik planeeritu on
ellu
viidud. Haigla töötab tingimustes, kus suuremad investeeri-
misprojektid on realiseeritud ja tegevused on peamiselt
keskendunud uute loodud võimaluste maksimaalsele
kasutamisele. Jätkub keemiaravi ja muude eelmistel
perioodidel lisandunud tervishoiuteenuste arendamine.
Aina enam pakutakse inimestele terviseteenuseid
taastusravi- ja heaolukeskuses.
2015. aasta võtmetegevused on suunatud jätkuvale juhtimis-
protsesside arendamisele ja motivatsioonisüsteemi aja-
kohastamisele. Kulude ohjeldamine, tark töökorraldus ja
tõhus juhtimine on endiselt meie haigla prioriteedid. Sel
aastal jätkub Pärnu Haiglale ja kogu Pärnumaale
-
tähenduslik projekt “Kool haiglas”, mis käivitus tihedas
koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Pärnu Haigla
baasil saavad nüüd rakendusliku kõrghariduse omandada
paljud tulevased tublid õed.
2015. aasta keskel alustab Pärnu Haigla erakorralise
meditsiiniteenistuse koosseisus tööd uus kiirabibrigaad
asukohaga Häädemeestel.
Peale igapäevaste tegevuste langeb tänavusse aastasse ka
üks pidulik sündmus. 8. aprillil täitus kümme aastat Ristiku
tänava hoonekompleksi pidulikust lindilõikamisest. See
kollektiivne saavutus kannab auga nime “Terve Pärnumaa
nurgakivi”.
Edukat ja teguderohket aastat!
URMAS SULEjuhatuse esimees
-
Ravi
linnak
Ristikulinnak
Ravi
linnak
Papi
niid
u
Talli
nn
-Pär
nu
-Ikl
a m
nt.
Oja
Riia mnt.
Mai
6
-
Piirkondlik haiglaKeskhaiglaÜldhaigla
Mujalt: 3 355 (1 928)
Tallinn
Kärdla
Kuressaare
KärdlaKärdla
Tallinn
Haapsalu
Pärnu
Rapla
Paide
Viljandi
Jõgeva
RakvereJõhvi
Narva
Tartu
Põlva
VõruValga
HAIGLA NÕUKOGU
KLIINIKUD
HAIGLA JUHATUS MEDITSIINILISEDTEENISTUSED
TUGITEENUSED
Pärnu Haigla struktuur
Pärnu Haigla teeninduspiirkond
7
-
8
-
16 3
18
15 8
15
14 3
22
14 5
20
14 4
58
19 6
22
21 6
67
20 9
03
20 6
32
18 5
90
3 59
0
3 79
1
4 28
5
4 92
6
5 74
9
238
456
203
388
213
984
212
952
227
509
Statsionaaris ravitud haiged
Ambulatoorne abi
Päevaravis ravitud haiged
Kiirabi väljakutsed
2010
2010 2010
20102011
2011 2011
20112012
2012 2012
20122013
2013 2013
20132014
2014 2014
2014
10 a
asta
tnü
üdis
aegs
es m
ajas
9
-
Pärnumaa98 856 (86 531)
Harjumaa2 597 (2 036)
Saaremaa591 (244)
Raplamaa3 962
(2 605)
Viljandimaa988
(597)
Tartumaa611 (395)
Lääne-maa4 578
(3 443)Hiiumaa51 (28)
Järvamaa343
(183)Jõgevamaa
117 (76)
Valgamaa144 (77)
Põlvamaa44 (47)
Võrumaa91 (58)
Lääne-Virumaa190 (114)
Ida-Virumaa185 (108)
Pärnu Linn132 520
(115 700)
Välismaalasi: 1 380 (871)
Meie patsiendidelukoha järgi2014. a andmed,
võrdluseks 2010. a andmed
10
-
Pärnumaa98 856 (86 531)
Harjumaa2 597 (2 036)
Saaremaa591 (244)
Raplamaa3 962
(2 605)
Viljandimaa988
(597)
Tartumaa611 (395)
Lääne-maa4 578
(3 443)Hiiumaa51 (28)
Järvamaa343
(183)Jõgevamaa
117 (76)
Valgamaa144 (77)
Põlvamaa44 (47)
Võrumaa91 (58)
Lääne-Virumaa190 (114)
Ida-Virumaa185 (108)
Pärnu Linn132 520
(115 700)
Välismaalasi: 1 380 (871)
76,7
%
76,4
%
75,3
%
74,2
%
73,5
%
28 0
96
28 9
35
29 0
41
29 4
16
30 6
48
Vältimatu arstiabi EMO-s
Voodihõive Ennetustegevus
Keskmine ravikestus
2010
2010
2010
sh. aktiivravikokku
2011
2011
20112012
2012
20122013
2013
20132014
Rinnavähi varajaneavastamineEmakakaelavähivarajane
avastamineVastsündinutekuulmisskriiningNoorsportlastetervisekontrollFenüülketonuuria
jahüpotüreoosi uuringudSuitsetamisestloobumise nõustamineHIV
testimineja nõustamine
2014
2014
10 a
asta
tnü
üdis
aegs
es m
ajas
5,4
7,4
5,5
7,5
5,8
7,8
5,7
8,1
5,8
8,4
1 851
1 067921
531
732
129245
11
-
8 05
0
7 74
9
7 15
8
7 38
8
7 39
8
Operatsioonid
Radioloogilised uuringud
2010
2010
2011
2011
2012
2012
2013
2013
2014
2014
671
060
744
384
745
576
823
724
842
398
118
172
128
554
124
335
139
293
141
765
Laboratoorsed uuringud
2010 2011 2012 2013 2014
31 9
49
32 1
49
32 4
31
35 3
51
37 1
69
Kirurgiline töö
2010 2011 2012 2013 2014
10 a
asta
tnü
üdis
aegs
es m
ajas
12
-
8 05
0
7 74
9
7 15
8
7 38
8
7 39
8
Operatsioonid
Radioloogilised uuringud
2010
2010
2011
2011
2012
2012
2013
2013
2014
2014
671
060
744
384
745
576
823
724
842
398
118
172
128
554
124
335
139
293
141
765
Laboratoorsed uuringud
2010 2011 2012 2013 2014
31 9
49
32 1
49
32 4
31
35 3
51
37 1
69
Kirurgiline töö
2010 2011 2012 2013 2014
10 a
asta
tnü
üdis
aegs
es m
ajas
13
-
9 31
3
9 04
1
9 32
5
10 8
51
10 1
31
Ämmaemandateambulatoorsed vastuvõtud
Vastsündinud
2010
2010
2011
2011
2012
2012
2013
2013
2014
2014
2 81
5
3 31
5
3 30
3
4 89
6
3 75
9
956
869
831
829
804
Koduõdede külastused
2010 2011 2012 2013 2014
523
509
604
730
875
Hooldusravil viibivadpatsiendid
2010 2011 2012 2013 2014
10 a
asta
tnü
üdis
aegs
es m
ajas
14
-
9 31
3
9 04
1
9 32
5
10 8
51
10 1
31
Ämmaemandateambulatoorsed vastuvõtud
Vastsündinud
2010
2010
2011
2011
2012
2012
2013
2013
2014
2014
2 81
5
3 31
5
3 30
3
4 89
6
3 75
9
956
869
831
829
804
Koduõdede külastused
2010 2011 2012 2013 2014
523
509
604
730
875
Hooldusravil viibivadpatsiendid
2010 2011 2012 2013 2014
10 a
asta
tnü
üdis
aegs
es m
ajas
15
-
Patsientide tagasiside ja arvamused on Pärnu Haiglale väga
olulised. Seetõttu käsitleme süsteemselt patsientide ja
nende
omaste kaebusi, kiitusi ja ettepanekuid.
Patsientide tagasiside
Kiitusi aastal 2014 Kaebusi Ettepanekuid
506 125 16
16
Töötajate arvud 2005-2015
2005 2007 2009 2011 2013 2015
769
870
763
928
955
980
1020
1060
1094
1186
1301
-
Pärnu Haigla jälgib ravi kättesaadavust eesmärgiga võimal-
dada kõikidele abivajajatele õigeaegne arstiabi. Kujundame
pidevalt ümber ambulatoorsete vastuvõttude korraldust,
nii oleme ravijärjekorra pikkuse viinud ligilähedale seatud
standardiga.
Perearstidele oleme avanud perearstiliini tel 447 3303
ning võimaluse oma patsientide registreerimiseks haigla
infosüsteemi kaudu spetsiaalsetele perearstiaegadele,
mis on tavapärasest järjekorrast lühema ooteajaga.
Eesti Haigekassa nõukogu on kehtestanud ravijärjekordade
maksimummäärad. See tähendab aega, mille jooksul peab
inimene kindlasti arsti vastuvõtule pääsema. Määrade
kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et patsient saab
vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema
tervislik seisund oluliselt ei halvene.
Eriarstiabis on selleks ajaks ambulatoorse abi korral 6
nädalat
(42 päeva) ja plaanilise haiglaravi korral üldjuhul 8 kuud.
2014 ambulatoorsetele vastuvõttudele
mitteilmumiste keskmine protsent oli 4,46%
Ravijärjekorrad
Eriala2014
ületatudkuude arv
Keskmineooteaja ületamine
päevades
Lubatud ravijärjekorra pikkuse ületamineerialade kaupa 2014.
aastal
KardioloogiaEndrokrionoloogiaNaha- ja
suguhaigusedGastroenteroloogiaOrtopeediaSisehaigusedNeuroloogiaSilmahaigusedUroloogia
11127933211
46,825,026,220,021,314,310,511,01,0
Pärnu Haigla jälgib ambulatoorse töö tõhusust. Haigla
ressursside paremaks kasutamiseks oleme rakendanud
meetmeid vastuvõttude täitmiseks.
17
-
SISEHAIGUSTE KLIINIK
I SISEHAIGUSTE OSAKOND(nakkushaigused, sisehaigused)
sisearst; endokrinoloog: füsiaatria jataastusravi arst;
gastroenteroloog;hematoloog; kardioloog; naha- ja
suguhaiguste arst; nakkushaigustearst; nefroloog; neuroloog;
pulmono-loog; reumatoloog; töötervishoiuarst
ERIARSTIDE VASTUVÕTUD
STATSIONAARSEDOSAKONNAD
AMBULATOORSEDVASTUVÕTUD
TÖÖTERVISHOIUKESKUS
REISIMEDITSIINI KABINET
PÄEVARAVI
ÕDEDE ISESEISVADVASTUVÕTUD
REHABILITATSIOONI-TEENUSED
ANONÜÜMNE AIDSiNÕUSTAMISKABINET
TUBERKULOOSI KABINET(otseselt kontrollitav ravi)
FUNKTSIONAALDIAGNOSTIKA(EKG Holter monitooring,
spirograa�a,kopsude difusioonivõime hindamine,
KPKT, Ehho KG, vererõhu monitooring,glükoosi pidev monitooring,
ENMG,
EEG)
II SISEHAIGUSTE OSAKOND(kardioloogia, neuroloogia,
sisehaigused)
TAASTUS- JAJÄRELRAVIOSAKOND
(taastusravi, geriaatria, derma-toveneroloogia,
rehabilitatsioon)
ÕENDUS- JAHOOLDUSKESKUS(iseseisev õendusabi)
GERIAATRILINE HINDAMINE
FÜSIOTERAPEUDID
LOGOPEEDID
TEGEVUSTERAPEUDID
SOTSIAALTÖÖTAJAD
18
-
Nüüdisaegsesse majja kolimisest on möödas 10 aastat.
Uues majas tegutsedes on interventsionaalse kardioloogia
osas lisandunud südamestimulaatorite paigaldamine, südame
ja veresoonte kateteriseerimine ja koronaarangioplastika.
Onkoloogilistele haigetele osutame onkospetsiifilist ravi.
Sisehaiguste kliinik
Taastusravivõimaluste parendamiseks avasime kaasaegse
taastusravi- ja heaolukeskuse. Eraldi linnakuna arendasime
välja uue, nüüdisaegse õendus-hoolduskeskuse. Teenus
laienes 10 voodikohalt 103 voodikohale. Alustasime õdede
iseseisvaid vastuvõtte. Nüüd saame statsionaaris
monitoorida haigeid tsentraalselt.
19
-
Sisehaiguste kliiniku uued erialad on gastroenteroloogia,
endokrinoloogia, nefroloogia, hematoloogia ja onkoloogi-
line keemiaravi. Lisandunud on uued funktsionaaldiagnostika
uuringud: haigla sisevõrgu põhine täisdigitaalne
funktsionaal-
diagnostika ja ehhokardioloogia; söögitorukaudne ehhokardio-
graafia; neurofüsioloogia – EEG, ENMG; bronhoskoopia;
bronhide provokatsioontest; kopsude difusioonivõime
hindamine; spiroergomeetria; glükoosimonitooring; SAPO2
monitooring. Uued ravimeetodid on laserravi; krüoteraapia-
ja termokoagulatsioon; botuliinravi – dermatoloogias, neuro-
loogias, taastusravis; vesiravi. Uute teenustena pakume
sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniteenuseid.
20
-
21
-
PSÜHHIAATRIAKLIINIK
AKUUTRAVIÜKSUS AMBULATOORNE VASTUVÕTT
TUGIISIKU TEENUS
PSÜHHIAATRILINE PÄEVARAVI
ERIHOOLEKANDE TEENUSED
STATSIONAARSEDOSAKONNAD
AMBULATOORNEOSAKOND
REHABILITATSIOONIÜKSUS
PÄEVAKESKUS,PÄEVASTATSIONAAR
EBASTABIILSEREMISSIOONI ÜKSUS
ÜLDPSÜHHIAATRIAÜKSUS
DEPRESSIOONI- JAÄREVUSHÄIRETE ÜKSUS
Igapäevaelu toetamise teenus
Toetatud töötamise teenus
Psühholoogid
Õe iseseisvad vastuvõtud
Psühhiaatrid
22
-
Psühhiaatriakliinik osutab vaimse tervise probleemidega
seonduvat kõrgetasemelist statsionaarset ja ambulatoorset
arsti- ja õendusabi ning teisi vaimse tervisega seonduvaid
tervishoiuteenuseid.
Psühhiaatriakliinik
23
Psühhiaatriakliiniku töömeetodeid iseloomustab kõige enam
integratiivsus - tihe koostöö ja infovahetus mitmesuguste
vaimse tervise probleemidega tegelevate spetsialistide
vahel. Psühhiaatrid koos patsiendiga sõnastavad eesmärgid
-
ja soovitavad ravi, õed jälgivad patsientide seisundit ning
abistavad raviplaani elluviimisel, psühholoogid tegelevad
psühholoogilise diagnostika ning psühhoteraapiaga,
sotsiaaltöötajad ja tegevusjuhendajad aitavad infot koguda
sotsiaalse toimetuleku ning tegevusvõime kohta.
Viimastel aastatel on osutatav psühholoogiline abi oluliselt
mitmekesistunud – tööl on kliiniline lastepsühholoog, eri
psühhoteraapia väljaõppega terapeudid, neuropsühholoog,
leinanõustaja. Psühholoogilisteks uuringuteks on kasutuse-
le võetud nüüdisaegsed standardiseeritud hindamispake-
tid. Järjest on suurenenud õe vastuvõttude arv. Õendus-
nõustamist pakuvad vaimse tervise õed, toitumisnõustaja
ja laste vaimse tervise õed.
Psühhiaatriakliiniku eesmärk on integratiivse
psühhiaatrilise
abi edendamine. Selle elluviimiseks on viimase 10 aasta
jooksul jõudsalt suurendatud ja koolitatud personali.
Kliiniku kolimine uutesse ruumidesse on suurendanud nii
patsientide kui ka personali rahulolu olmetingimustega ning
võimaldanud veelgi jõudsamalt kliiniku eesmärke ellu viia.
Teiste erialaarstidega õlg õla kõrval töötamine on muutnud
terviklikumaks ka somaatiliste haiguste käsitlemise meie
patsientidel.
24
-
25
-
KIRURGIAKLIINIK
ORTOPEEDIAÜKSUS
lastekirurg; nina-, kõrva- ja kurguarst;silmaarst;
traumatoloog-ortopeed;
üldkirurg; uroloog; neurokirurg;vaskulaarkirurg
ERIARSTIDE VASTUVÕTUD
ÕDEDE ISESEISVADVASTUVÕTUD
STATSIONAARSEDOSAKONNAD
AMBULATOORNEOSAKOND
PÄEVAKIRURGIAÜKSUS
ENDOSKOOPIAÜKSUS
ÜLD- JALASTEKIRURGIAÜKSUS
UROLOOGIAÜKSUS
KÕRVA-, NINA-,KURGUHAIGUSTE ÜKSUS
26
-
Viimase 10 aastaga on arenenud ja laienenud miniinvasiivne
laparoskoopiline kirurgia. Miniinvasiivsete meetodite
eeliseks
on väiksem kudede trauma, vähem haavainfektsioone,
väiksem postoperatiivne valu, kiirem naasmine igapäevaellu
ja kosmeetiline efekt.
Varasematele laparoskoopilistele sapipõie operatsioonidele
ja
kõhu eesseina songade operatsioonidele on lisandunud terve
hulk laparoskoopilisi operatsioone mitmesuguste patoloogia-
te kõrvaldamiseks. Erakorralises kirurgias on levinum
laparos-
koopiline apendektoomia ja laparoskoopiline perforeerunud
mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandi sulgemine. Samuti on
võetud laparoskoopiline kirurgia kasutusele eri soolesulguse
e. iileuse vormide lahendamiseks (liidete vabastamine, anas-
tomoosi ja stoomi rajamine) ja perforeerunud divertikuliidi
ravis. Plaanilises kirurgias on laparoskoopiline
kaalukirurgia,
Kirurgiakliinik
kubeme-, reie- ja armisongade laparoskoopiline kirurgiline
ravi, söögitorulahi songade laparoskoopiline likvideerimine.
Uroloogias on arenenud alumiste ja ülemiste kuseteede
endoskoopiline ravi. Uroloogias on juurdunud fotodünaamiline
diagnostika (PDD) kusepõievähi ja selle retsidiivi varaseks
diagnoosimiseks ja raviks. Samuti on kasutusel laserkirugi-
lised operatsioonid kusejuhade ja neeruvaagna patoloogiate
korral. Kõigi nende tegevuste puhul on oluline roll
aparatuuril
ja lisavahenditel. On soetatud praegu kõige moodsam video-
aparatuur ja optika, laserlitotriptor. Tehniliselt täiustunud
on
ultraheliskalpellid (koelahutajad). Lisandunud on
endoskoopi-
lised staplerid kudede ühendamiseks. Songaplastikates on
kasutusele võetud mitmesugused spetsiaalvõrgud (soolte
vastu asetatavad võrgud, positsioneerimissüsteemiga
võrgud, kolme-dimensionaalsed võrgud jts) mitmesuguste
kõhuseina defektide sulgemiseks.
27
-
Kõrva-nina-kurguhaiguste erialal oleme kasutusele võtnud
uued diagnostilised meetodid (rinomanomeetria,
fiiberoptiline
rinofarüngoskoopia koos pildimaterjali salvestamise võimalu-
sega TPP-s); oleme nina ja pehmesuulae kirurgias juurutanud
uued raadiosageduslikud operatsioonimeetodid. Teostame
digitaliseeritud pulssoksümeetria uneuuringuid.
Silmaosakonnas kasutame paar viimast aastat OCT-d –
okulaarset koherentstomograafiat – silmapõhja ja silma
eessegmendi patoloogiate tänapäevast diagnostikat.
Viimaste aastate jooksul oleme igal aastal opereerinud
üle 600 katarakti. Tegeleme anti-VEGF raviga, diabeetilise
retinopaatia ja veenioklusioonide laserraviga, silma eesseg-
mendi laserraviga. Alates 2013. aastast võtab patsiente
vastu optometrist.
28
-
Endoskoopilises ja bariaatrilises kirurgias toimub endo-
skoopiline gastrostoomia operatsioonitoas tehtava asemel.
Viime läbi laparoskoopiliste operatsioonide moodsaimaid
variante nagu laparoskoopiline Nisseni fundoplikatsioon ja
bariaatriline kirurgia. Oleme sisehaiguste kliiniku ja
psühhiaat-
riakliinikuga sisse seadnud bariaatrilise patsiendi
integreeritud
käsitluse.
Ortopeediaüksuses on kardinaalselt muutunud tehniline
riistapark ja operatsioonitoa sisustus. Traumakirurgias
oleme
üle läinud AO süsteemsel rahvusvahelisel koolitusel ja filo-
soofial baseeruvale tehnoloogiale ja kõrgkvaliteetsetele
implantaatidele. Liigeseproteeside operatsioonidel oleme
juurutanud keerulistele esmastele ja revisioonproteesimis-
tele vajaliku operatsioonimetoodika ja tehnilise
varustatuse.
Oleme kaasanud Eesti tunnustatud ortopeedid nii taastavas
artroskoopias (Madis Rahu) kui ka käekirurgias (Andrus
Metsa). Juurutasime igapäevase ja posthospitaalse koos-
töö taastusravispetsialistidega. Ortopeedia on Eestis kuju-
nenud arvestatavaks residentuuribaasiks.
29
-
NAISTE- JA LASTEKLIINIK
NAISTEHAIGUSTE JASÜNNITUSOSAKOND
naistearst; lastearst
ERIARSTIDE VASTUVÕTUD
STATSIONAARSEDOSAKONNAD
AMBULATOORSEDVASTUVÕTUD
ÄMMAEMANDATE JA ÕDEDEISESEISVAD VASTUVÕTUD
PEREKOOLLASTEHAIGUSTE OSAKOND
PÄEVARAVI
SÜNNITUSEELNE JASÜNNITUSÜKSUS
NAISTEHAIGUSTE ÜKSUS
30
-
Sünnitusabis oleme kasutusele võtnud loote sünnitusaegse
monitooringu ST-analüüsi abil. Kõik sünnitustoad on ühenda-
tud keskjälgimissüsteemiga, mis võimaldab valvearstil jälgi-
da loote seisundit väljaspool sünnitustuba ja isegi kodust.
Liigume loomuliku sünnituse ning beebisõbraliku haigla
suunas, eelistame ja propageerime rinnaga toitmist, kohest
ema ja lapse nahk-naha kontakti. Naistearst kaasatakse
sünnitusse ainult vajadusel - ligi poolte sünnituste juures
viibib ainult ämmaemand. Enamik sünnitusi on peresünni-
tused ning perega koos olemiseks on sisustatud mugavad
perepalatid. Aastast 2010 alustasid ämmaemandad iseseis-
vaid vastuvõtte (rasedate nõustamine, imetamise nõusta-
mine, sünnitusjärgne läbivaatus). Toimub rasedate ja laste
diabeedi/dieedi nõustamine.
Naiste- ja lastekliinik
31
-
Naistehaiguste ravis oleme kasutusele võtnud väheinvasiiv-
sed operatsioonitehnikad. Enamik operatsioone güneko-
loogias on laparoskoopilised, hüsteroskoopilised või vagi-
naalsel teel. Nn lahtisel meetodil teostati ainult 9 operat-
siooni 447st. Seetõttu on patsientide haiglas viibimine
oluliselt lühenenud. Oleme loonud perepalatid ka operat-
sioonijärgsetele haigetele.
Lastehaiguste osakonnas ravime lapsi lastepärastes tingi-
mustes. Osakonnas saab laps viibida koos perega. Laste-
nurgas tegutseb koos lastega tegevusjuhendaja, koolilapsi
aitab õpetaja. Pakume lastele päevaravi võimalust. 2005.
aastast viib lastearst-allergoloog läbi immuunravi.
Taastusravi- ja heaolukeskuse rajamisega avanesid uued
võimalused perekooli arenguks. Lisandusid beebide ujuta-
mine vannis, beebide ujumine basseinis, beebide massaaž,
rasedate võimlemine saalis ja basseinis. 2013. aastal
alustas
beebi- ja mängukool. Täienenud on perekooli loengute
teemadering. Eraldi nimetamist väärib isade loeng, mis
on mõeldud ainult isadele ja väga hästi vastu võetud.
32
-
33
-
ANESTESIOLOOGIA-, OPERATIIV- JA INTENSIIVRAVITEENISTUS
OPERATSIOONIPLOKK
INTENSIIVRAVIOSAKOND
KESKSTERILISATSIOON
ERIARSTI VASTUVÕTUD ANESTESIOLOOG
VALURAVI KABINET
34
-
Viimase kümnendi jooksul on intensiivravi Pärnu Haiglas
arenenud ja täiustunud koos eriala arenguga kogu maailmas.
Üha enam oleme ravinud hingamispuudulikkusega patsiente,
Anestesioloogia-, operatiiv- ja intensiivraviteenistus
sest nüüdisaegsed hingamisaparaadid võimaldavad venti-
leerida ka väga halvas seisus kopsudega patsiente. Ka
hemodialüüside arv on suurenenud ning näidustused on
35
-
laienenud. Oleme hakanud varakult dialüüsima sepsisehai-
geid, kasutusele võtnud tsitraatdialüüsi ning edukalt
katseta-
nud uut tüüpi, firma Oxiris dialüüsifiltrit. Samuti oleme
kasutusele võtnud invasiivse hemodünaamika jälgimise
termodilutsiooni või pulsskontuuri meetodil. See võimaldab
veelgi paremini jälgida infusioonravi efekti, südame pumba-
funktsiooni jms. Täiesti uutest metoodikatest on meil
kasutu-
sel patsientide elustamisjärgne intravasaalne jahutamine
Coolgardi seadme abil, et potentsiaalselt vähendada võima-
likku ajukahjustust. Intensiivravis ravil olnud patsientide
arv
aastas on püsinud 500 lähedal, voodipäevade arv püsinud
2100–2500 vahel ning suremus 10% juures, mis on III astme
intensiivravi seisukohalt täiesti arvestatav. III ja IIIa
astme
intensiivravi päevade arvu osakaal on kasvanud 45
protsendilt
tänaseks 65-le.
Anesteesia poolest oleme eelkõige nüüdisajastanud oma
ravimite arsenali. Kasutusele on tulnud uued anesteetikumid,
valuvaigistid ning lihaste relaksandid. Üha enam kasutame
operatsiooniaegset patsiendi soojendamist vältimaks patsien-
tide jahtumist operatsioonilaual. Uut tüüpi operatsioonidega
seoses oleme mugandanud ka anesteesia tehnikaid.
Uude majja kolimisel võtsime kasutusele recovery ehk ope-
ratsioonijärgse palati. Kuna operatsioonitubade koormus on
piisavalt suur, siis operatsioonitubade läbilaskvuse suuren-
damiseks võtsime mõni aasta tagasi kasutusele operatsiooni-
eelse ruumi, kus kanüleeritakse patsiendil veen ning teosta-
takse regionaalanesteesia, et hoida kokku kallist
operatsioo-
nitoa aega.
36
-
Pärnu Haigla valukabinet ja seal töötavad spetsialistid on
juhtivad valuravi spetsialistid, keda teatakse kogu Eestis.
Meie valukabinetti pöörduvad sageli patsiendid ka väljast-
poolt meie maakonda.
Operatsiooniosakonnas oleme nüüdisajastanud nii teadmisi
kui ka kasutatavaid vahendeid vastavalt kirurgia arengule.
Üha rohkem toimub operatsioone laparoskoopiliselt, songa-
lõikustel on kasutusele tulnud enam võrguplastikaid. Oleme
ka üks Eesti bariaatrilise kirurgia keskusi. Viimastel
aastatel
on operatsioonide nimistusse lisandunud ka õlaoperatsioonid,
mida 10 aastat tagasi Pärnu Haiglas ei tehtud. Koos
kolimise-
ga uude haiglahoonesse käivitus kesksterilisatsioon. Operat-
siooniosakonnas oleme kasutusele võtnud konteinerid, mis
on samuti uus kvaliteet teenuse osutamisel. Nüüdisaegse
infotehnoloogia võimalusi arvestades on meil kasutusel ka
implantaatide elektrooniline haldamissüsteem. Paar aastat
tagasi sai valmis ka kuues operatsioonituba, kus tehakse
praegusajal ainult invasiivseid kardioloogilisi protseduure,
kuid operatsioonilaua hankimisel on plaanis hakata seda
kasutama tavalise operatsioonitoana.
37
-
38
ERAKORRALISE MEDITSIINIABI TEENISTUS
KIIRABIOSAKOND
ERAKORRALISEMEDITSIINIABI OSAKOND
PÄRNU KIIRABI
KILINGI-NÕMME KIIRABI
PÄRNU-JAAGUPI KIIRABI
VÄNDRA KIIRABI
LIHULA KIIRABI
HÄÄDEMEESTE KIIRABI
-
2005. aastal kuulus Pärnu Haigla kiirabiosakonna koosseisu
4 brigaadi Pärnus (2 arstibrigaadi ja 2 õebrigaadi) ning
õebrigaadid Pärnu-Jaagupis, Vändras ja Kilingi-Nõmmes ning
arstibrigaad Kohilas. 2006. a lisandus ka Läänemaal paiknev
Lihula brigaad. 2014. aastal läks üleriigilise
kiirabikonkursi
tulemusena Kohila baas Tallinna läheduse tõttu üle PERH-
ile ja lisandus uus baas Häädemeestel. Häädemeeste baasi
avame tänavu 1. juunil. See muudatus on oluline eeskätt
meie maakonna inimestele, et kiirabi jõuaks võimalikult
kiiresti ka keskusest eemal paiknevate inimeste juurde.
Kiirabiosakonna põhitähelepanu on pööratud professionaal-
sete oskuste parandamisele ja kvaliteetse erakorralise
haigla-
välise meditsiiniabi osutamisele. Üks oluline komponent
on nõuetekohase varustuse ja aparatuuriga kiirabiautode
olemasolu. Kui 2004. aastal olid linna brigaadide käsutuses
veel Hollandi sõpruslinna abiga saadetud Chevy-Van tüüpi
kiirabiautod, siis 2005. aastast oleme soetanud uued autod
ja sisustanud need nüüdisaegse varustusega.
Uue haiglahoone avamisega 2005. a tekkis võimalus kiirabi-
auto sissesõiduboksi kasutades patsient turvaliselt ja muga-
valt EMOssse üle anda, kohe auto korrastada, vajadusel
varustust täiendada ja asuda uuesti operatiivvalmidusse.
Kuna kiirabitöö on paljuski välitöö, siis on väga oluline
pide-
vate koolitustega oma oskusi täiendada ning koostööõppus-
tel operatiivstruktuuridega (politsei ja päästeamet) seda ka
realiseerida. Peale igapäevatöö on meil suur roll kanda ka
avalike suurürituste ja spordivõistluste meditsiinilises
turva-
mises.
10 aasta jooksul on arstide osa kiirabitöös vähenenud. Õdede
puudust on leevendanud Tartu ja Tallinna
tervishoiukõrgkooli-
de erakorralise meditsiini tehnikute uue eriala lõpetajad.
Era-
korralise meditsiini tehnikud võivad brigaadis sõita õe
asemel
teise liikmena.
39
Erakorralisemeditsiiniabi teenistus
-
Väljakutsete üldarv 10 aasta jooksul on püsinud 20 000
piires,
nendest hospitaliseeritakse haiglasse u 7000 patsienti.
2011. aastal võtsime kasutusele nüüdisajastatud raadioside
vahendid kiirabi väljakutse töötlemiseks, mis koos positsio-
neerimisseadmetega on oluliseks abivahendiks kiirabi
kiiremaks jõudmiseks patsiendi juurde. 2014. aastast saadab
Häirekeskus patsiendi juurde endise piirkonnapõhise kiirabi
asemel kõige kiiremini kohale jõudva brigaadi. Kogu selle
süsteemi rakendamine on üks osa e-kiirabi kasutuselevõtul
alates 1. juulist 2015, mil hakatakse edastama
kiirabivisiidil
kogutud infot e-tervise andmebaasi.
Kasutusele on võetud kiirabi ravijuhised, mis tagavad pat-
siendi ühtse käsitlemise põhimõtted ning standardiseeritud
tegevused abi osutamisel.
40
-
Ristiku t hoonesse kolides 21. veebruaril 2005 alustasime
tööd EMO osakonnas ühe ööpäev läbi töötava arstiga,
3 ööpäevase õe ja 2 hooldajaga. EMOsse pöörduvate
patsientide arv on aja jooksul oluliselt kasvanud (2005. a –
23 916; 2014. a – 29 771). Seetõttu on personal suurenenud.
Praegu töötab EMOs 3 arsti ning puhkepäevadel lisandub
abiarst. Kuna patsientide arv suvel on peaaegu kahekordne,
siis on toimunud muudatusi ka sekretäride töös, suveperioo-
dil suurenenud koormuse tõttu töötavad Pärnu Haigla EMOs
ka öised sekretärid. Osakonnas on tihti abiks ka arsti, õe,
parameediku praktikandid. 0–5 aastasi lapsi vaatab
lastearst.
2009. aastast toimus EMOs patsientide triaaž patsiendikaardi
pabervormil, täies mahus sai see rakenduse 01.03.2010. a
koos elektroonse patsiendikaardi kasutuselevõtuga. Triaaž on
patsientide jagamine raskuskategooriatesse eluliste
näitajate
ja kaebuste alusel ning on vajalik esmalt kõige raskemas
seisus patsientidele abi andmiseks. Analüüside, uuringute
tellimine ja vastuse saamine on muutunud elektroonseks.
Patsiendikaarti on pidevalt täiendatud ja parandatud. 2014.
aastast on töös uue patsiendikaardi loomine.
Uues hoones tegutsemise aja jooksul on lisandunud tri-
aažituba, laste läbivaatuse ruum ja personalituba. Suure-
nenud vastuvõtu tõttu on kasutusel senisele 9 voodi-
kohale lisaks veel 6. Monitooritud on 11 voodikohta, st
patsiente saab jälgida keskmonitorist. Kõikidel töötajatel
ja
arst-konsultantidel on kindel arvutikoht. EMOs teostatakse
ka elektrilisi kardioversioone.
41
-
Enne uue maja valmimist paiknes labor viies eraldi hoones.
Põhitegevus oli koondatud küll Sillutise tänavale, aga nn
butiikides tegid inimesed oma spetsiifi list tööd. Nii oli
Sääse
tänava laboris nahahaiguste ja osaliselt ka suguhaiguste
diagnostika ning Roosi tänaval tuberkuloosi diagnostika.
Uus maja andis võimaluse mikrobioloogia labori rajamiseks,
milleta kaasaegset diagnostikat ja ravi on raske ette
kujutada.
Diagnostikateenistus
DIAGNOSTIKATEENISTUS
VERETALITUS PATOLOOGIAOSAKOND LABORATOORIUM
42
-
Nüüd on lisandunud veel üks valdkond – molekulaardiagnos-
tika. Uude majja kolimisel hankisime kaks uut analüsaatorit
–
ühe biokeemiliste ja teise immunoloogiliste analüüside
tarbeks. Tänapäevaks on aga kõik need seadmed juba
vahetunud. Nüüd on laboris integreeritud süsteemid ning
seadmete hankimisel on jälgitud, et töö järjepidevuse
tagamiseks oleks dubleeritud kõik olulised valdkonnad.
Üleminek paberdokumentatsioonilt digitaalsele laboriinfo-
süsteemile (LIS) algas tegelikult juba üle 10 aasta tagasi.
Täies mahus laboritöö elektroonne dokumenteerimine algas
aga uues majas. Kõik uued seadmed ühendati LISiga,
mille tulemusena oskas analüsaator ise valida analüüse
konkreetsele patsiendile registraatori sisestuse järgi.
43
-
44
2007. a toimus infosüsteemide kasutuses kvalitatiivne hüpe.
Haigla infosüsteem (HIS) ühendati labori infosüsteemiga,
mis võimaldas andmete täpsemat sisestust. AS Genneti
poolt valmis mikrobioloogia labori arendus, mis võimaldas
mikrobioloogia labori töö tulemuste elektroonset sisestust.
Samuti hakati HISi sisestama väljast ostetud analüüside
tulemusi. HISi ja LISi arendamine kestab pidevalt, aga
täpsemalt on eristunud nende kasutusfunktsioonid. Kui HISi
arendus laboris on mõeldud vajaliku info kättesaadavuse
parandamiseks nii patsiendile kui ka töötajatele, siis LISi
kasutatakse laboritööprotsesside jälgimiseks nii rutiintöö
kui
ka töö kvaliteedi jälgimiseks ja tööprotsessi
kiirendamiseks.
Siia kuulub automaatanalüsaatoritel tulemuste autovalideeri-
mise kasutuselevõtt ja paberkandjal vastuste väljastamise
lõpetamine.
Meie laborites töötavad kompetentsed laborandid, regist-
raatorid ja spetsialistid. Töö koordineerimisse on kaasatud
vastutavad bioanalüütikud. Viimase kümne aastaga on
töömaht kahekordistunud. Viimase kaheksa aasta jooksul
on spetsialistid töö kõrvalt koostanud vähemalt 7 posterit
rahvusvahelistel erialastel kongressidel esitamiseks.
Labori töö on mõeldamatu toimiva kvaliteedisüsteemi
olemasoluta. Ühe korrektse analüüsivastuse saamiseks on
vaja teada, missuguse reaktiiviga on analüüs tehtud, kuidas
on seda kontrollitud, kalibreeritud, kas reaktiivi
säilivusaeg
on sobiv, kas seade on hooldatud ja töökorras, kas nn puhas
vesi on ikka korras, kas töötaja oskab seadmega töötada
jne. Kvaliteedisüsteemi rajamine algas vanas majas, aga
põhisüsteem on loodud Ristiku tänavas. 2007. aastal sai
labor akrediteeringu standardile ISO15189. Täiendame ja
lihtsustame süsteemi pidevalt. Laboritöö on meeskonnatöö,
kus on oluline kõikide töötajate panus.
-
45
-
2005. aastal kolimisega uude vastvalminud haiglasse soetati
kaasavõetud aparatuurile lisaks UH aparaat GE Logiq 7, mis
teenis edukalt patsiente ja haiglat tänavuse aastani. Samal
aastal soetati uus mobiilne röntgeniseade ja radioloogia
osa-
konda paigaldati üks Eesti esimesi täisdigitaalseid kopsu-
statiiviga röntgeniseadmeid.
Radioloogiateenistus
RADIOLOOGIATEENISTUS
ANGIOGRAAFIA
ULTRAHELI
ÜLDRADIOLOOGIAÜKSUS
MRT
MAMMOGRAAFIA
KOMPUUTERTOMOGRAAFIA
RÖNTGEN
Koos OÜ Mammograafiga alustati 2007. aastal kohapealset
MRT teenuse pakkumist ja iganädalast OÜ Mammograafi
radioloogide ning Pärnu Haigla neuroloogide ja ortopeedide
koostööd.
46
-
Suur samm edasi Pärnu Haiglal kui tervikul ning radioloogia-
teenistusel oli biomeditsiinitehnika spetsialisti Joosep
Kepleri
tööle asumine 2008. aastal. Samal aastal soetati 2 veidi
pruu-
gitud AGFA radioloogilist tööjaama koos spetsiaalse diagnos-
tilise tarkvaraga Loimaa haiglast.
2009. aastal soetati uus 20realine kompuutertomograaf
firmalt Siemens.
2011. aastal asus radioloogiasse tööle dr Aadu Simisker,
kelle
ettepanekul ja eestvedamisel 2009. a hangitud 20realine
SIEMENSi KT Definition täiendati 40realiseks, et suurendada
diagnostilisi võimalusi. Pärast KT nüüdisajastamist alustati
KT-koronarograafiate teostamist. Selleks hetkeks aeguma
hakanud ultraheliseadmetele on lisaks hangitud uus UHD-
aparaat GE Logiq 9, mis oli parajasti üks parimaid saadaole-
vaid seadmeid Euroopas. Skriiningmammograafiate kvali-
teetseks ja nõuetekohaseks hindamiseks hangiti uus radio-
loogiline tööjaam Barco 5mpx monitoridega.
2012. aastal soetati uus täisdigitaalse radiograafia süs-
teemiga Discovery XR656 firmalt GE Hualun Medical
47
-
2013. aastal paigaldati uus 1,5T MRT seade Optima
MR450W. Aasta lõpuks saavutati MRT seadme optimaal-
ne koormus. Hangiti senistele juurde 1 diagnostiline tööjaam
6 MP monitoridega. See tööjaam võimaldab paralleelselt
MRT kujutisega vaadata patsiendi teisi radioloogilisi
uuringuid otse andmebaasist ilma neid radioloogilisse
tööjaama tagasi tõmbamata.
Ultrahelispetsialistide tööle asumise tõttu hangiti 2013. a
uus ultraheliaparaat LOGIQ P-5 fi rmalt GE, mis võimaldas
käivitada ultrahelispetsialistide plaanipärased vastuvõtud.
Teenust hindavad perearstid kõrgelt. Samuti liitus mees-
konnaga 2013. a uus biomeditsiinitehnika spetsialist Nele
Münter-Trušin.
Systems Co. Uus aparaat võimaldas diagnostilises kvali-
teedis suure sammu edasi astuda. Traditsioonilisele tööle
lisandus ortopeedia tarbeks võimalus teostada jäseme ja
lülisamba telje mõõtmisi. Samal aastal soetas haigla uue
angiograafi fi rmalt Siemens Artis Zee Seal ning käivitati
kardioangiograafi a protseduurid. Aparaadiga töötamiseks
sai väljaõppe 2 radioloogiatehnikut. Hangiti 4 diagnostilist
tööjaama monitoridega 6 MP. Nende tööjaamade hange
võimaldas varem radioloogias kasutusel olnud 3
radioloogilist
tööjaama üle viia: EMO-, neuroloogia- ja kirurgiaosakonda
klinitsistidele kasutamiseks. Koostöös dr Jõgistega käivitus
regulaarne kilpnäärme biopsiate ja punktsioonide teostamine
ultraheli kontrolli all. Dr Aadu Simiskeri eestvedamisel
käivitus
pleura- ja astsiidivedeliku dreenimine ultraheli kontrolli
all.
Tööle asus Joosep Keplerile lisaks uus biomeditsiinitehnika
spetsialist Katrin Tuude.
48
-
2013. a jagunes diagnostikateenistus ning sündis radio-
loogiateenistus iseseisva teenistusena.
Aprillist 2014 alustati MRTs südameuuringuid ning sama
aasta oktoobrist tehakse Pärnu Haiglas südameklappide
uuringuid. 2014. a juunis alustati koostöös SA TÜK kolleegi-
dega kontrastainega liigeseuuringuid – artrograafiaid.
Samuti alustati rinnanäärme biopsiate teostamist ning
liigesekapslites ja kõõlustes olevate lubistumiste purus-
tamist ultraheli kontrolli all.
2015. aastal soetati uue röntgeniaparaat Philips Digital
Diagnost 4.1 konfiguratsioonis High Performance Room
(VS based).
Viimase 10 aastaga on radioloogia liikunud analoogapara-
tuurilt täisdigitaalsesse ajastusse. Kohe-kohe loobume
viimastest süsteemidest, mis pildi kuvamiseks kasutavad
fosforplaate. Sellega oleme teinud tohutu hüppe nii kujutise
kvaliteedis kui ka protsessi ajakulukuses. Kui aasta lõpuks
vahetame välja oma amortiseerunud mammograafia ja
soetame uue täisdigitaalse mobiilse röntgeni, on üleminek
täisdigitaalsele tehnoloogiale lõppenud. Välja on vahetatud
amortiseerunud ultraheliseadmed ja soetatud juurde uued
seadmed, mille hulk ja võimekus on vastavuses tellimu-
sega. Meil on üks parimaid MRT seadmeid Eestis. Oleme
loonud suurepärase meeskonna, mis tagab teenistusele
jätkusuutliku arengu.
49
-
Aidsi- ja nakkushaiguste nõustamine
Sisehaiguste kliiniku õdedeiseseisvad vastuvõtud
Inkontinentsuse nõustamine
Kopsuhaigete nõustamine
Krüoteraapia ja termokoagulatsioon
Peavaluga patsientide nõustamine
Reumahaigete nõustamine
Suhkruhaigete nõustamine
Südamepuudulikkuse nõustamine
Tromboosi ennetuse nõustamine
Vererõhuprobleemidegapatsientide nõustamine
Ülekaaluliste nõustamine
Nahahaiguste triaaž õe nõustamisel
Epitsüstostoomiga patsientide nõustamine
Kirurgiakliiniku õdedeiseseisvad vastuvõtud
Glaukoomihaigete nõustamine
Kaeoperatsioonile suunatud patsientideoperatsioonieelne
nõustamine
Kuiva (ärritatud) silma sündroomigapatsientide nõustamine
Kuulmisuuringud ja kuuldeaparaadigapatsientide nõustamine
Liigese endoproteesimiseelnenõustamine
Sidumisõe vastuvõtt
Stoomiga patsientide nõustamine
50
-
51
Õendustegevuse visioon on olla integreeritud
õendusabikeskus Pärnu linnas ja maakonnas, avatud
sotsiaalne partner kõigile siduserialadele, õenduse
täiendõppe keskus Lääne-Eestis. Õendustööd juhib Pärnu
Haigla õendusteenistus, eesmärk on ühtlustada õenduse
kvaliteeti ja arendada patsiendikesksust.
Pärnu Haiglas toimuvad iseseisvad õe- ja ämmaemanda
vastuvõtud. Vastuvõtud on patsiendile tasuta. Õed ja
ämmaemandad on tänapäevases Eestis kõrgharidusega
spetsialistid, kes iseseisva vastuvõtu ajal juhendavad
patsiente, teevad vajalikke meditsiinilisi manipulatsioone,
annavad informatsiooni haigusest, profülaktikast ja tüsis-
tustest ning nõustavad, kuidas probleemidega toime tulla.
Eesmärk on tagada parem juurdepääs tervishoiuteenustele.
Osutame ka koduõendusteenust ja iseseisvat statsionaarset
õendusabi teenust. Teenusele saab patsiendi suunata pere-
või eriarst saatekirja alusel. Saatekirjal peavad olema
selgelt
määratletud patsiendi diagnoosid, ravi ja toimetulek.
Õendustegevus
Psühhiaatria kliiniku õdedeiseseisvad vastuvõtud
Narkoloogia ja sõltuvusravi nõustamine
Depooneuroleptikumi saavatepatsientide nõustamine
Psühhotroopsete ravimitekasutajate nõustamine
-
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Pärnu Haigla, Eesti Õdede Liit
ja
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž allkirjastasid 4. aprillil 2014
Pärnu
Haigla konverentsisaalis koostööleppe, mis tõi alates 2014.
aasta sügisest õenduse põhiõppe Pärnusse.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe rühmas alustas
õppetööd 30 tudengit, kes saavad omandada õenduslikku
kõrgharidust oma kodu lähedal. Õppekorralduslikult toimub
enamik õppetööst Pärnu Haiglas selleks spetsiaalselt kohan-
datud õpperuumides. Mõnede praktiliste õendustoimingute
harjutamine, mis nõuab kõrgtehnoloogiliste õppevahenditega
simulatsioonikeskkonda, toimub üksikutel päevadel siiski
ka Tallinna kooli ruumides. Õe põhiõppe õppekava eesmärk
on pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetset
rakenduskõrgharidust töötamiseks tervishoiu valdkonnas.
Õdede õpe Pärnu Haiglas. Projekt „Kool haiglas“
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt allkirjastas leppe
rektor
Ülle Ernits, SA Pärnu Haigla poolt juhatuse esimees Urmas
Sule, Eesti Õdede Liidu poolt juhatuse liige Gerli Usberg
ning
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži poolt direktor Henn Vallimäe.
52
-
53
-
KontaktidSisehaiguste kliiniku juhataja Veiko VahulaKliiniku
ülemõde Kaie RaedovKliiniku juhiabi Ülle Mitt tel. 447 3311
[email protected] Polikliinilise osakonna juhataja Svea ReimI sisehaiguste
osakonna juhataja Krista JaagoSisehaiguste üksus (vastutav arst)
Reet RannikII sisehaiguste osakonna juhataja Katrin
AntsovKardioloogia ja sisehaiguste üksus (vastutav arst) Anne
PressTaastusraviosakonna juhataja Kaja
ElsteinÕendus-hooldusosakonna juhataja Margit
SeppikTöötervishoiukeskuse juhataja Svea Reim
Kirurgiakliiniku juhataja Guido RatnikKliiniku ülemõde Pille
KääridKliiniku sekretär Ede Brand tel. 4473401
[email protected] osakonna juhataja Guido RatnikStatsionaarse
osakonna juhataja Peep KortspärnOrtopeediaüksus (vastutav arst)
Aldin TalvingEndoskoopiaüksuse juhataja Mart Niidu
Naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula Kliiniku
ülemämmaemand Karin KüttKliiniku juhiabi Jana Tähemaa tel. 447 3525
[email protected] Naistehaiguste üksus (vastutav arst) Kadri
TalvingSünnituseelne ja sünnitusüksus(vastutav arst) Anu
LillesteLastehaiguste osakonna juhataja Ilona LindAmbulatoorse
üksuse juhataja Reet TamlaPerekool [email protected]
Psühhiaatriakliiniku juhataja Ants PuusildKliiniku ülemõde Luule
EvertKliiniku juhiabi Grete Tähiste tel. 447 3273
[email protected] osakonna juhataja Raine PilliAmbulatoorne
vastuvõtt Helen SaluriRehabilitatsiooniüksuse juhataja Ester
ReinsaluPäevakeskuse juhataja Indrek Linnuste
Tellinud: Pärnu Haigla. Koostanud: Piret Hallik-Sass,
Turundustugi. Kujundanud: Villem Hallik, Turundustugi.
Fotod: Olev Mihkelmaa, Piret Hallik-Sass, Eda Amur, Pärnu
Haigla. Trükkinud: Lakrito. ISBN: 978-9949-38-407-5
-
Diagnostikateenistuse juhataja Ruth PulkTeenistuse ülemõde
Anneli PärnTeenistuse juhiabi Merit Arumäe tel. 447 3571
[email protected] juhataja Ruth Pulk Patoloogiaosakonna
juhataja Järvi TähtlaVeretalituse juhataja Alli Tiik
Radioloogiateenistuse juhataja Aadu Simisker Teenistuse ülemõde
Piret Vahtramäe Teenistuse juhiabi Kadri Kollamaa tel. 447 3550
[email protected]
AIO juhataja Raido Paasma Teenistuse ülemõde Tiiu Sinikas
Teenistuse sekretär Reenika Mälk tel. 447 3499 [email protected]
Erakorralise meditsiiniabiteenistuse juhataja Marit Õun
Kiirabiosakonna juhataja Marit ÕunTeenistuse sekretär Doris Tõniste
tel. 4473290 [email protected] Erakorralise meditsiiniabi osakonna juhataja
Merike Lepp
Ravijuht Veiko VahulaÕendusjuht Margit
SeppikKvaliteediteenistuse juhataja Ilmi LeesmanApteegi juhataja
Liina Hussar
Haigla informatsioon tel. 447 3301 [email protected] www.ph.ee
Haigla registratuur tel. 447 3300 [email protected]
Taastusravi- ja heaolukeskus tel. 449 4800
[email protected]
Õendus- ja hoolduskeskus (Ravi 2) tel. 447 3203
