Pärnu linna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride ...€¦ · Lydia Koidula park (KLO1200073) Koidula park rajati 1928. aastal linna endise kindlustusvalli tasandatud osale

Pärnu linna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride muutmise

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

Kavas on korrigeerida varasemate õigusaktidega kaitse alla võetud Lydia Koidula pargi,

Munamäe pargi, Pärnu rannapargi (edaspidi Rannapargi), Pärnu vanapargi (edaspidi

Vanapargi), Vabaduse (Võidu) pargi (edaspidi Vabaduse pargi) ja Valli pargi ning

Kuninga tänava ja Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiesteede (edaspidi Vanapargi

tänava puiestee) piire. Luua seni ilma ametliku välispiirita olnud Pühavaimu tänava ja

Ringi tänava puiesteedele ametlik välispiir ja teha ettepanek objekti tüübi muutmiseks.

Ühtlasi tehakse ettepanek Annemõisa pargi kaitse alt välja arvamiseks.

Lydia Koidula pargil, Munamäe pargil, Rannapargil, Valli pargil, Vanapargil, Annemõisa

pargil ja Vabaduse pargil ning Kuninga tänava ja Vanapargi tänava puiesteedel on hetkel

nõukogudeaegsed piiriskeemid, mille alusel on piirid kantud keskkonnaregistrisse.

Kaitsealustest puiesteedest kahel - Pühavaimu tänava ja Ringi tänava – ei ole seni välispiiri

kehtestatud.

Seega ei ole tegemist uute kaitsealade kaitse alla võtmisega, vaid olemasolevatele

kaitstavatele objektidele optimaalsete ja looduses jälgitavate kaasaegsete piiride

kehtestamisega.

Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui tervikut, sealhulgas nii pargi elus

(põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui ka eluta (pargi planeering, pargi

piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi. Piiritlemisel on arvestatud, et alade

piirid oleksid linnapildis selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Välispiiride määramisel

on võimaluse korral kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid orientiire nagu teede servad,

kõlvikute piirid ja vajaduse korral ka mõõdistatud maaüksuste piire.

Parkide ja puiesteede piiritlemisel on arvestatud 2013. aastal Kristiina Hellströmi poolt

koostatud „Arvamus Pärnu linna riikliku looduskaitse alla kuuluvate parkide ja alleede

väärtuste ning seisundi kohta“ eksperdihinnangus esitatud piiritlemise ettepanekutega.

Puiesteede piiritlemisel on lähtutud lisaks ka Kadri Kõresaare ja Kristiina Kupperi koostatud

„Pärnu kaitsealuste alleede hoolduskavast 2014-2020“ (2013).

Piiride korrigeerimisel tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu

ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine.

Pärnu linna kaitsealuste parkide kogupindala on 61,1 ha. Sealhulgas on arvestatud Annemõisa

pargi kaitse alt välja arvamisega ning Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteedele

välispiiride kehtestamisega. Kogupindalast moodustavad eramaad 7,2 ha ja riigimaad 0,03 ha,

ülejäänu on munitsipaalmaa. Käsitletavate parkide praegu kehtiv pindala on 66,3 ha.

Kaitsealuste parkide pindala väheneb 5,2 ha, sealhulgas eramaadel 0,1 ha.

Parkide ning Kuninga tänava ja Vanapargi tänava puiesteede maa-ala on piiranguvöönd,

kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Kõigis nimetatud parkides ja puiesteedel kehtib Vabariigi

Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse eeskiri” sätestatud kaitsekord.

Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteed on keskkonnaregistrisse kantud üksikobjektidena,

kus kehtib Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse

üksikobjektide kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekord. Pärnu linna kaitsealuste parkide ja

puiesteede piiride muutmise määrusega tehakse ettepanek muuta nimetatud kahe puiestee

objekti tüübiks „puistu“. Ühtlasi muutuks siis ka kaitsekord ja kehtima hakkaks Vabariigi


kaitse eeskiri” sätestatud kaitsekord. Puiesteed on oma struktuurilt, funktsioonilt ja keskkonnalt

võrreldavad parkidega. Kõik eelpool nimetatud kaitsealused puiesteed moodustavad Pärnu

linnas neid ümbritsevate kaitsealuste parkidega terviku (vt joonis 8) ning osaliselt loodud osana

pargist. Seetõttu on ühtne kaitse-eeskiri kõigile objektidele mõistlik ja praktiline. „Kaitsealuste

parkide, arboreetumite ja puistute kaitse eeskirjast” tulenevad kaitse-eesmärgid ja kitsendused

tagavad puiesteedele ka parema kaitse. Näiteks on kaitse-eesmärgina välja toodud muuhulgas

ajalooliselt kujunenud planeeringu säilitamine ning esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunaga. Need kaitse-

eesmärgid aitavad säilitada puiesteede ajaloolist kuju ning rõhutab puistu väärtusi, mis ei ole

seotud majandusliku kasuga. Lisaks on „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse

eeskirjas” toodud kitsendused puuvõrade kujundamise ja puittaimestiku raie kohta, mis on

arvestades puiesteede asukohta linnakeskkonnas, oluline täpsustus.

2. Väärtused

2.1. Väärtuste kirjeldus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on parkide kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud

planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Pargid on võetud kaitse alla, sest neil on dendroloogiline, ajaloolis-kultuuriline, teaduslik,

puhkemajanduslik ja esteetiline väärtus. Ajaloolised pargid on kultuuripärandi osa, mis

väljendab kultuuri ja looduse sidet. Ajaloolis-kultuuriline väärtus seisneb pargis kui näites

ajaloolisest stiiliperioodist ja seotusest omanike, legendide või oluliste sündmustega. Parkides

kasvab lisaks pärismaistele liikidele ka Eestisse toodud võõrpuuliike, mida kasutati peamiselt

kujunduslikel ja kollektsioneerimise eesmärkidel. Parkides leidub palju erakordsete

mõõtmetega puid. Seetõttu on parkidel ka teaduslik (dendroloogiline) väärtus. Pargid pakuvad

elupaiku ja kasvukohti erinevatele elustikurühmadele (eelkõige linnud, nahkhiired, putukad,

samblad, samblikud), mitmekesistavad maastikku ja seetõttu on neil suur esteetiline väärtus.

Kuna pargid asuvad linnas, tiheasustusalal, pakuvad need linnaelanikele mitmekesiseid

puhkevõimalusi, näiteks lastele ja noortele mängu- ja spordiväljakuid, ürituste korraldamise

paiku, istumisvõimalusi, kergliiklusteid jalutamiseks ja sportimiseks jms.

Kuninga tänava puiestee (KLO1200591)

Kuninga tänava esimesed puud võivad olla istutatud juba 1860. aastatel. Kuninga tänaval

kasvavad harilikud tammed (Quercus robur), kokku u 60 puud. Kuninga tänava puude

seisukord varieerub, on puid, mis on väga heas seisukorras, kui ka neid, mis vajavad

erihooldust. Allee hoidmine riikliku kaitse all on põhjendatud oma vanuse, ajaloolise ja

esteetilise väärtuse ning paiknemise tõttu Lydia Koidula pargi servas.

Pühavaimu tänava puiestee (KLO4000282)

Pühavaimu tn puiestee on arvatavasti istutatud 1890. aastatel. Allees kasvab nelja liiki puid –

10 euroopa lehist (Larix decidua), 4 harilikku vahtrat (Acer platanoides), 2 läänepärna (Tilia x

europaea) ja 50 harilikku pärna (Tilia cordata) - kokku 66 puud (Alleede hoolduskava 2013. a).

Väärib riiklikku looduskaitset oma ajaloo, vanuse, ilu ning paiknemise tõttu Lydia Koidula

pargi servas.

Ringi tänava puiestee (KLO4000284)

Ringi tn 4-6 realine tammeallee pandi kasvama arvatavasti 1910. aasta paiku. Ringi tänaval

kasvab kokku 255 puud, milles enamus on harilikud tammed, kuid leidub ka harilikku pärna ja

läänepärna. Väärib riiklikku looduskaitset oma ajaloo, vanuse, ilu ning märkimisväärse pikkuse

ja laiuse tõttu.

Vanapargi tänava puiestee (KLO1200547)

Vanapargi puiestee peaks olema üks vanimaid ̶ see olla istutatud Hollandist toodud pärnadest

juba 1830. aastatel (Eesti pargid 2, 2012.a). Vanapargi tänaval kasvab nelja liiki puid –

valdavalt harilik pärn (Tilia cordata), vähemal määral läänepärn (Tilia x europaea), nooremad

puud, 1 pooppuu (Sorbus intermedia), 1 harilik vaher (Acer platanoides) ja 1 harilik saar

(Fraxinus excelsior), kokku 150 puud. Väärib riiklikku looduskaitset peamiselt oma ajaloo ja

asukoha tõttu Vanapargi servas.

Võidu park (KLO1200543)

Võidu park asub Vanapargi, Pargi ja Pika tn vahelises kolmnurgas. Enne 1940. aastast oli ala

tuntud Glabe platsina (ka Esplanaadi plats) ning seda kasutati muuhulgas rahvakogunemisteks

ja paraadideks ning tuletõrje õppeväljakuna. 1945. a tähistati siin II maailmasõja lõppu, millest

ka pargi nimi. 1952. aastal alustasid keskkooliõpilased oma õpetaja juhendamisel siia pargi

rajamist, et väärikalt raamistada Stalini kuju. Nüüd on pargi keskel ümmargune püsilillepeenar

ja läänepoolses osas 2000. a. püstitatud monument II Maailmasõjas võidelnutele (Eesti pargid

2, 2012). Põhiline puuliik korrapärastes ridades on harilik pärn. Arvukamalt leidub veel

hobukastanit, harilikku tamme ja vahtrat koos üksikute arukaskedega. Pargi aktsentideks on

okaspuud (nulud, kuused, ebatsuugad jt). Võidu pargi väärtus omaette ei anna erilist alust hoida

seda riikliku looduskaitse all, siiski on ta seotud Vanapargi allee kaudu Vanapargiga. Mõlema

pargi ühisel rekonstrueerimisel oleks võimalik mõlema väärtust suurendada, mida nad linna

kesksete haljasaladena kindlasti väärivad.

Vanapark (KLO1200072)

Vanapark on vanim Pärnu avalik park väljaspool kindlustustevööndit. Pargi rajamist alustati

justiitsbürgermeister C. W. Goldmanni initsiatiivil 1831. aastal pärnaalleede istutamisega

Vanapargi, Karja ja Aia tn äärde. Hiljem laiendati seda Karja tn poole (Pärnu lühiajalugu 2003).

Vanapark on linna vanim avalik park, mis on terviklikult säilinud, seal on üle 180-aastast

traditsiooni kandvad puiesteed. Valitsevaks puuliigiks on harilik pärn, lisanduvad harilik tamm

ja harilik vaher, üksikud kased, saared, kuused. Nii mõnedki jämedamad puud võivad olla

istutatud 1830. aastatel ehk umbes 190 a vanad. Euroopa lehised on arvatavasti istutatud

20. sajandi algul (ümbermõõt võrreldav teiste parkide lehistega). Siin on ka nõukogude perioodi

looduslikku uuendust (vahtrad, kased) ning uuema aja istutusi (sh erinevad okaspuud ja

lehtpõõsad). Grupp sarapuid võib olla üsna kõrge vanusega. Võõrliikidest väärib märkimist üks

võimas berliini pappel (Populus × berolinensis, kõrgus 31,0 m, ümbermõõt 217 cm, Pärnu

linna haljasalade inventuur ja analüüs, Sander 1997). Oma ajaloo, keskse asukoha ja vanade

puude tõttu väärib staatust riiklikult kaitstava objektina.

Valli park (KLO1200076)

Paikneb kunagisel vallkindlustusel Pärnu jõkke suubuva endise vallikraavi ümbruses, Sadama,

Ringi, Lõuna, Õhtu ja Kalda tänavate vahel. Valli park koos ainsa säilitatud vallikraaviga ja

Tallinna väravaga meenutavad kõige kujukamalt Pärnu kunagisi kaitserajatisi - bastione. Ala

paikneb tervelt säilinud Luna ja Veenuse bastionidel ja neid ühendaval vallil. Esimesed puud

istutati kindlustusvallile 19. sajandi keskel linnaarhitekt H. v. Wolffeldti juhendamisel, kes

korraldas ka vallikraavide täitmist ja bastionide lammutamist (Pärnu lühiajalugu 2003).

Ülejäänud park (vallikraavist ida pool) rajati 19-20. saj. vahetusel G. Kuphaldti 1889. a projekti

järgi. Tallinna väravate ette istutati 1890. aastatel neljarealine vahtraallee ja vahtratega ääristati

ka Mere puiestee (Eesti pargid 2, 2012). Umbes samal ajal või veidi hiljem istutati pärnaallee

Sadama tn 14 äärde. Ringi tn lääne pärnadest koosnev allee, mis jääb Valli pargi piiridesse, on

rajatud 20. sajandi alguses. Ajaloolisse kaitserajatiste vööndisse nimeka maastikuarhitekti G.

Kuphaldti projekti järgi rajatud ja võrdlemisi terviklikult säilinud pargil on kõrge ajalooline

väärtus. Sel on osaliselt säilinud ajalooline teedevõrk ning taimmaterjal, unikaalne säilinud

Tallinna värav, vallikraavi rohkem kui 100-aastane ajalugu talve- ja paadisadamana ning üle

100-aastast traditsiooni kandvad puiesteed.

Rannapark (KLO1200069)

Rannapargi rajamist lagedale meräärsele karjamaale ja tuiskliiva-aladele alustati 1882. aastal,

mil linnapea O. A. Brackmanni initsiatiivil istutati esimesed puud supelasutuse ligidusse. Tööd

jätkusid 1890. a, kuid siis juba G. Kuphaldti suurejoonelise plaani järgi, ja kestsid kuni I

Maailmasõjani. Rannapargi uuem osa rajati Supeluse tänavast loodesse maastikupargi stiilis,

spordi- ja mänguväljakutega. (Pärnu linna haljasalade ajaloost. Ehitus ja arhitektuur, Kaaver

1984). Parki on uuendatud osade kaupa alates 1960. aastatest. (Eesti pargid 2, 2012). 2006. a

rajati uus rannapromenaad. 2010. a uuendati pargi idaosa - kujundati ümber teede

ristumiskohtades paiknevad platsid uute sillutiste, pinkide jm rajatistega. Võrreldes 20. sajandi

alguse ja 1935. a plaaniga, on pargiteed osaliselt säilinud. Pargi omapäraks on hulk erinevatest

liikidest puiesteid: harilik tamm, harilik pärn, eurovene lehis, pooppuu, pensilvaania saar,

sanglepp, arukask, harilik mänd, harilik kuusk ja kuuskede segu. Haruldused on nt ajaani

kuused (Picea jezoensis) ja hariliku sarapuu lõhislehine sort 'Heterophylla'. Ainulaadne on park

suurte kanada kuuskede, Engelmanni kuuskede ja muude võõrliikidest kuuskede, aga samuti

meie kodumaiste kuuskede ja nende vormide tõttu. Park on väärtuslik suure liigirikkuse poolest,

tegemist on Eestis liigirikkuselt teise linnapargiga. Liigirikkus on tähelepanuväärt ka seetõttu,

et Rannapargi mullastik on erakordselt toitainevaene (Sander 1997), haruldased pole siin ei

tormid ega üleujutused. Pargile annavad kõrge väärtuse osaliselt säilinud ajalooline teedevõrk

ning taimmaterjal; pargi piirides paiknevad Mudaravila, Rannahotell, Rannasalong, Ammende

villa jm 20. sajandi alguse arhitektuuri näited; üle 100-aastast traditsiooni kandvad puiesteed,

vanad tuulte käes viltukasvanud männid jt vanad puud, rohked puiesteed, merevaated, avatud

pargiaasad, villakruntide romantiline hoonestus. Rannapark on väga aktiivses kasutuses.

Rannapargis on eriilmelisi osi, kust igaüks peaks leidma omale meelepärase paiga;

mänguväljakuid, istekohti jm atraktsioone on palju. Park on heas korras. Rannapark väärib

kindlasti staatust riiklikult kaitstava objektina oma ajaloolise planeeringu, väärtusliku

puittaimestiku, suuruse ja keskse asukoha tõttu.

Munamäe park (KLO1200075)

Park asub endises bastionivööndis ning see rajati Kuphaldti projekti järgi 1902. a Merkuriuse

bastioni alale. Algset pargiplaani pole küll säilinud, kuid Siinmaa plaanil 1935. a on näha üsna

tiheda teedevõrguga maastikuparki, mille muster sarnaneb Vallipargi vanema osaga. Pargi

põhjaosas paiknes ristkülikukujuline väljak - küllap sportmängudele. Park rekonstrueeriti 1974-

75. aastal, mil sellest kujundati lastepark. Mänguväljakuid uuendati 1990. aastate lõpus ja jälle

aastal 2003, mil rajati rulaväljak, korvpalliväljak ja mitu erinevat mänguplatsi väiksematele ja

suurematele lastele (Eesti pargid 2, 2012). Pargile annavad kõrge ajaloolise väärtuse nimeka

maastikuarhitekti G. Kuphaldti projekti järgi bastionivööndisse rajatud puhkepargi terviklik

säilimine, osaliselt säilinud ajalooline teedevõrk ja taimmaterjal (ka haruldasemad liigid) ning

üle 100-aastast traditsiooni kandvad puiesteed. Munamäe park väärib staatust riiklikult

kaitstava objektina oma ajaloolise planeeringu, kohati väärtusliku puittaimestiku ja paiknemise

tõttu endises bastionivööndis.

Lydia Koidula park (KLO1200073)

Koidula park rajati 1928. aastal linna endise kindlustusvalli tasandatud osale. Rajamise

momendil oli park kogu ulatuses ümbritsetud eelmise sajandi lõpul istutatud alleedega (Eesti

pargid 2, 2012). Park kujundati arhitektide E. Volffeldti ja A. Nürnbergi projekti järgi ning

1929. a püstitati sinna graniitalusel A. Adamson’i loodud Lydia Koidula pronksist kuju. 1970.

aastate algul park rekonstrueeriti, suleti Koidula tänav ning park ühendati teisel pool tänavat

oleva pargiga, mis hiljem pühendati linnapea O. A. Brackmannile. Ala väärib oma staatust

riiklikult kaitstava objektina, sest on linna bastionivööndis paiknev, stiilne ja võrdlemisi

originaalilähedaselt restaureeritud korrapärase kujundusega (Koidula pargi osa) ning

nõukogude pargikunsti esindav (Brackmanni pargi osa) park. Seda ümbritsevad parkidest 100-

150-aastast traditsiooni kandvad mitmerealised puiesteed. Pargis asuvad kunstiväärtusega

monumendid Koidulale ja Brackmannile, vanad puud (90-150 a), mõni haruldane võõrliik,

atraktiivne purskkaevuga bassein ning lillepeenrad.

Annemõisa park (KLO1200135)

Annemõisa park asub Pärnu linnas Pärnu jõe vasakkaldal, Suur-Jõe tänava ääres, Alevi

kalmistust põhja pool. Park on kaitse alla võetud Pärnu Linna RSN TK 13.novembri 1981. a

otsusega a nr. 348 „Parkide, puiesteede ja teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise

kohta“.

Kavandatava määrusega tehakse ettepanek arvata Annemõisa park kaitsealuste objektide seast

välja (vt joonis 1). Võrreldes 20. sajandi algusest pärit Annemõisa kaardiga, kus on näidatud ka

mõisa piirid, peahoone ja mõisapargi teedevõrk, on näha, et pargiala on kärbitud nii kagust kui

loodest, võimalik, et isegi poole võrra. Hävinud on algsed pargiteed, suvemõisa pargi algne

terviklikkus, struktuur ja hoonestus, mistõttu on pargi ajaloolise planeeringu ja kultuurilooga

seonduvad väärtused eksperdi hinnangul madalad. Annemõisa ajaloolise kaardi järgi otsustades

ei kuulunud Suur-Jõe tänava äärne pargiosa algselt kompleksi kooseisu. Kuigi pargis on

üksikuid väärtuslikke suuremõõtmelisi ja vanu puid, mille kaitse alla võtmist võiks kaaluda

üksikobjektina, ei ole park eriti liigirikas ega selle dendroloogiline ega muu ökoloogiline

väärtus suur. Jõeäärse haljasalana on Annemõisa pargil potentsiaalne puhkemajanduslik

väärtus, kuid eksperdi hinnangul puudub pargil riiklik kaitseväärtus (Hellström, 2013).

Annemõisa mõisa pargi praegu kehtiv pindala on 2,3 ha, mis peaaegu kogu ulatuses asub

munitsipaalmaal (eramaal asub 0,1 ha).

Joonis1. Annemõisa pargi paiknemine.

2.2. Ohutegurid

Parkide peamiseks ohuteguriks on pargi ilmet, ajalooliselt kujunenud planeeringut ja puistut

rikkuda võivad tegevused, nagu asjatundmatu puuvõrade ja põõsaste kujundamine,

puittaimestiku istutamine ja raie ning ehitamine. Lisaks ohustab parke hoolduse puudumine,

sest pargi ilme ja planeeringu säilimiseks vajad pargid regulaarset hooldust.

3. Kaitstavate parkide ja puiesteede piirid

3.1. Pargid

Lydia Koidula park asub Pärnu linnas Kuninga, Ringi, Pühavaimu ja Lõuna tänavate vahel.

Park on kaitse alla võetud Pärnu linna TSN TK 12. septembri 1958. a otsusega nr.376 „Kohaliku

tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest“.

Park asub järgmistel kinnistutel:

Suurus

(ha) Omandivorm

Katastriüksus Katastritunnus

Jääb pargi koosseisu täielikult

0,89 munitsipaalomand Lydia Koidula park 62510:100:0002

0,56 munitsipaalomand Oscar Alexander

Brackmanni park 62510:100:0003

Jääb pargi koosseisu osaliselt

0,11 munitsipaalomand Lõuna tänav T2 62510:107:0003

0,003 munitsipaalomand Kuninga tänav T4 62510:100:0001

0,001 munitsipaalomand Ringi tänav T4 62510:096:0001

1,56

Sellest:

1,56 munitsipaalomand

Lydia Koidula pargi praegu kehtiv pindala on 1,86 ha, kavandatavate piiridega pindala on

1,56 ha (joonis 2). Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb 0,3 ha

võrra, kuna pargi koosseisus olevad alleed piiritletakse tervikuna Kuninga, Pühavaimu ja Ringi

tänava puiesteede koosseisu. Kavandatav välispiir kulgeb mööda kõlvikupiiri.

Joonis 2. Lydia Koidula pargi piir.

Munamäe park asub Pärnu linnas Lõuna, Vee ja Ringi tänavate vahel. Park on kaitse alla

võetud Pärnu linna TSN TK 12. septembri 1958. a otsusega nr.376 „Kohaliku tähtsusega

looduse objektide kaitse alla võtmisest“.

Park asub järgmisel kinnistul:

Suurus

(ha) Omandivorm



1,78 munitsipaalomand Munamäe park 62510:112:0003




1,83

Sellest:


Munamäe pargi praegu kehtiv pindala on 1,85 ha, kavandatavate piiridega pindala on

1,83 ha (joonis 3). Park paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb välispiiri

korrigeerimise tulemusel teeala arvelt 0,03 ha. Uus välispiir kulgeb mööda kõlvikupiiri.

Joonis 3. Munamäe pargi piir.

Pärnu rannapark asub Pärnu linnas ja jääb lõunast kesklinna ranna, läänest Pärnu jõe, idast

Side tänava ja põhjast kaudselt Lehe-Remmelga-Seedri tänavate vahelisele alale. Park võeti

kaitse alla võetud Pärnu linna TSN TK 12. septembri 1958. a otsusega nr.376 „Kohaliku



Suurus

(ha) Omandivorm Katastriüksus Katastritunnus


0,15 eraomand Eha tn 1 62510:012:1640

0,13 eraomand Supeluse tn 27 62510:012:1790

0,03 eraomand Suvituse tn 6 62510:012:9950



0,08 eraomand Mere pst 9 62510:009:0002

0,09 eraomand Suvituse tänav T3 62510:012:0007


0,01 eraomand Ranna pst 1a 62512:011:8350


0,07 eraomand Sääse tn 9 62510:018:9800



0,07 eraomand Supeluse tn 23a 62510:012:8490

0,02 eraomand Ranna pst 1d 62512:011:9230




0,05 eraomand Suvituse tn 6a 62510:012:3250

0,45 eraomand Supeluse tn 23 // 25 62510:012:3210


0,006 eraomand Remmelga tn 2 62510:010:3840

0,59 eraomand Ranna pst 7 62512:048:0002






0,59 eraomand Eha tn 2 62510:012:0005


4,43


1,2 eraomand Seedri tn 6 62510:009:7750

0,5 eraomand Sääse tn 7 62510:018:0001

1,7


0,02 riigiomand Pärnu tulepaak 882 62510:009:7860

0,004 riigiomand Ranna pst 7a 62512:048:0004

0,024


1,15 munitsipaalomand Mere pst 7 // 7a 62510:010:0180

1,52 munitsipaalomand Ranna pst 5 62512:011:0080

0,34 munitsipaalomand Mere pst 22 62510:013:7180



0,61 munitsipaalomand Ranna pst 3a 62512:011:1250

0,22 munitsipaalomand Mere pst 24 62510:013:4140

0,15 munitsipaalomand Eha tn 3 62510:012:3240

1,35 munitsipaalomand Ranna pst 1b 62512:011:3140

0,19 munitsipaalomand Kuuse tänav T1 62512:048:0003

0,21 munitsipaalomand Supeluse tänav T5 62510:013:0004

0,13 munitsipaalomand Rannapark P5 62512:011:0005

0,13 munitsipaalomand Eha tänav 62510:012:0004

0,85 munitsipaalomand Suvituse tn 9 62510:018:9820

1,18 munitsipaalomand Ranna pst 1c 62512:011:0002


0,15 munitsipaalomand Suvituse tänav T2 62510:012:0003

0,08 munitsipaalomand Suvituse tn 8 62510:012:3260

0,38 munitsipaalomand Kuuse tn 8 62512:048:0005

0,26 munitsipaalomand Mere puiestee T3 62510:013:0002


0,22 munitsipaalomand Suvituse tänav T1 62510:016:0008

2,59 munitsipaalomand Remmelga tn 9 62510:009:4030


0,86 munitsipaalomand Ranna puiestee T1 62512:011:0003

0,11 munitsipaalomand Kesklinna rand R1 62510:009:0005

0,07 munitsipaalomand Lehe tänav T2 62512:011:0004

0,38 munitsipaalomand Supeluse tänav T4 62510:012:0008


23,5


0,49 munitsipaalomand Mere puiestee T2 62510:013:0003

0,35 munitsipaalomand Ranna pst 11a //

Kesklinna rand 62512:011:0001

0,08 munitsipaalomand A. H. Tammsaare pst T3 62512:040:0002

0,37 munitsipaalomand Ranna puiestee T2 62512:048:0006

0,08 munitsipaalomand Remmelga tänav 62510:009:0006

0,33 munitsipaalomand Lehe tänav T1 62512:042:0005


0,05 munitsipaalomand Pärnu jõgi L1 62520:001:0004

14,9

44,56 Kõik kokku

Sellest:

6,13 eraomandis

0,024 riigiomandis

38,41 munitsipaalomandis

Pärnu rannapargi praegu kehtiv pindala on 48,61 ha, kavandatavate piiridega pindala on

44,56 ha (joonis 4). Park asub suuremas osas munitsipaalmaal (0,24 ha asub riigi- ja 5,68 ha

eramaal).

Pärnu rannapargi pindala väheneb 4,05 ha võrra. Pargi piiridest arvatakse välja loodenurgas

paiknevad hoonestusalad katastriüksustel Seedri tn 6 (62510:009:7750) (haljasala jääb pargi

koosseisu); Seedri tn 4 (62510:009:3540); Remmelga tn 5 (62510:009:4291), Seedri tn 2c

(62510:009:4271), Seedri tn 2b (62510:009:4261); Seedri tn 2a (62510:009:4251), Remmelga

tn 3 (62510:009:4281), Seedri tn 2 (62510:009:1941); Mere pst 12 (62510:016:3120) ja Ranna

pst 9 (62512:048:3410). Eelmainitud maaüksustel paiknevad sanatoorium Tervis, modernsed

elamud, majutusasutused ja hoonestuseesmärgiga planeeringuala. Need asuvad haljasala servas

ja ei kanna endas ajaloolise planeeringu ega kultuurilooga seotud väärtusi, samuti ei ole need

alad olulised dendroloogiliselt. Pargi piir kulgeb valdavalt mööda parki ümbritsevate teede

serva ning hoonestatud kinnistute välispiire. A. H. Tammsaare, Lehe tn ja Ranna pst äärest

kulgeb piir selliselt, et pargi koosseisu oleks arvatud parki piiritlev puuderivi. Jõega piirnev ala

on piiritletud kaldajoone järgi. Katastriüksus Rannapark P1 (62510:009:0007) juures kulgeb

piir mööda katastriüksuse piiri; edelast on piiritletud Pärnu rannaniidu looduskaitsealaga.

Joonis 4. Pärnu rannapargi piir.

Ühtlasi tehakse ettepanek muuta objekti nime. Nimi Pärnu rannapark lühendada Rannapargiks.

Pärnu vanapark asub Pärnu linnas kahe lahustükina, millest põhjapoolsem paikneb

Vanapargi, Vingi, Jalaka ja Pargi tn vahel ning lõunapoolsem Vanapargi, Pargi, Suur-Sepa ja

Karja tn vahel. Park võeti kaitse alla Pärnu linna TSN TK 12. septembri 1958. a otsusega nr.376

„Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest“.


Suurus



2,29 munitsipaalomand Vana park P1 62511:086:0005

0,85 munitsipaalomand Vana park P2 62511:086:0006

0,002 munitsipaalomand Suur-Sepa tn 11b 62401:001:0162


0,03 munitsipaalomand Aia tänav T2 62510:093:0002

0,1 munitsipaalomand Karja tänav T3 62501:001:0734

3,27

Sellest:


Pärnu vanapargi praegu kehtiv pindala on 3,79 ha, kavandatavate piiridega pindala on

3,27 ha (joonis 5). Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal.

Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala 0,52 ha teealade arvelt. Täielikult jääb

pargi koosseisust välja Jalaka tänav. Seetõttu jaguneb park kaheks lahustükiks. Uus välispiir

kulgeb katastripiiri järgi v.a Karja tänavaga külgnev osa, mis on piiritletud selliselt, et teed

ääristav puiestee jääks pargi koosseisu.

Joonis 5. Pärnu vanapargi piir.

Ühtlasi tehakse ettepanek muuta objekti nime. Nimi Pärnu vanapark lühendada Vanapargiks.

Vabaduse (Võidu) park asub Pärnu linnas Pärnu vanapargi, Pargi tn ja Pika tn vahelises

kolmnurgas. Park on kaitse alla võetud Pärnu Linna RSN TK 13.novembri 1981. a otsusega nr.

348 „Parkide, puiesteede ja teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise kohta“.

Park asub järgmisel kinnistul:

Suurus



0,7 munitsipaalomand Vabaduse park 62510:091:0003

0,007 munitsipaalomand Pikk tänav T3 62510:091:0004

0,003 munitsipaalomand Rüütli tänav T6 62510:091:0001

0,7

Sellest:


Vabaduse pargi praegu kehtiv pindala on 0,72 ha, kavandatavate piiridega pindala on 0,7 ha

(joonis 6). Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal.

Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala lõunaküljel asuva asfalteeritud ala arvelt

0,03 ha. Uus välispiir kulgeb mööda kõlvikupiiri. Lõunas on mööda kõlvikupiiri välja lõigatud

asfalteeritud ala (bussipeatus). Kagu-küljes liigub piir mööda Vanapargi tänava puiestee

välispiiri.

Joonis 6. Vabaduse pargi piir

Ühtlasi tehakse ettepanek muuta objekti nime. Nimi Vabaduse (Võidu) park lühendada

Vabaduse pargiks.

Valli park asub Pärnu linnas kunagisel vallkindlustusel Pärnu jõkke suubuva endise vallikraavi

ümbruses, Sadama, Ringi, Lõuna, Õhtu ja Kalda tänavate vahel, kahes lahustükis. Park võeti

kaitse alla võetud Pärnu linna TSN TK 12. septembri 1958. a otsusega nr.376 „Kohaliku



Suurus



0,3 munitsipaalomand Sadama tn 2 62510:001:3920

0,4 munitsipaalomand Vana-Tallinna tn 1 62510:121:0001

1,6 munitsipaalomand Vallikääru park P1 62510:122:0001


0,2 eraomand Sadama tn 4 62510:001:3450


0,2 munitsipaalomand Õhtu tn 1a 62510:121:8750


0,001 munitsipaalomand Kalda tänav T1 62510:122:0006

0,07 munitsipaalomand Õhtu tn T1 62510:122:0007

0,007 munitsipaalomand Õhtu tn T2 62510:121:0003

0,1 munitsipaalomand Vallikraav 62520:001:0019

0,1 munitsipaalomand Lõuna tn T1 62510:112:0002


0,3 munitsipaalomand Sadama tänav 62510:001:0001

5,9

Sellest:


0,2 eraomand

Valli pargi praegu kehtiv pindala on 5,99 ha, kavandatavate piiridega pindala on 5,98 ha

(joonis 7). Park asub peaaegu kogu ulatuses munitsipaalmaal (1,5 ha asub eramaal).

04.04.2018 esitas Pärnu linnavalitsus Keskkonnaametile ettepaneku muuta riikliku kaitse all

oleva Valli pargi piire selliselt, et pargi koosseisust arvatakse välja Vallikääru park P2 kinnistu

(katastritunnus 62510:001:0002), mis hõlmab populaarset ürituste korraldamise ala − tuntud

kui Vallikääru aas. Alternatiivse ettepaneku kohaselt sooviti koos Valli pargi piiride

kinnitamisega kehtestada Valli pargi kaitse-eeskiri, mis võimaldab mõistlikel tingimustel

Vallikääru aasal suurüritusi läbi viia. 06.11.2018 arutas Pärnu linna ettepanekut

Keskkonnaameti ja Keskkonnamnisteeriumi loodusobjektide kaitse planeerimise komisjon.

Komisjoni hinnangul ei ole Valli pargi osaline riikliku kaitse alt väljaarvamine põhjendatud,

sest alal on looduskaitseseaduses nimetatud kaitse alla võtmise eeldused – ohustatus, ajalooline,

kultuuriline ja esteetiline väärtus. Samuti pole ala kaitse alt välja arvamine otstarbekas

võimaliku tulevikus tekkiva ehitussurve tõttu. 06.11.2018 toimunud arutelu tulemusel leiti, et

otstarbekas ei ole kehtestada Valli pargile eraldi kaitse-eeskirja, kuna Eestis leidub teisigi

populaarse ürituste korraldamiskohana tuntud ja suure külastatavusega kaitsealuseid parke, kus

on sarnaselt Valli pargiga vajalikud sagedased kooskõlastused sõidukitega sõitmise ja

parkimise osas. Seepärast tegi komisjon ettepaneku lahendada vastuolud pargi kasutamise

soovide ja võimaluste vahel läbi määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse-eeskiri” muutmise.

Kristiina Hellström on Pärnu linna parke puudutavas ekspertarvamuses teinud ettepaneku võtta

Vallipargi koosseisus kaitse alla ka vallikraav. Kuigi see on visuaalselt pargi osa, ei ole see

asunud kunagi pargi piirides. Vallikraavi pargi piiridest väljajäämine ei kahjusta parki tervikuna

(pole oluline ohutegur). Lisaks kaasneks veeala arvamisega pargi koosseisu halduskoormuse

tõus, sest parkide eeskiri lubab veekogul mootoriga ujuvvahendiga sõita ainult kaitseala

valitseja nõusolekul, kuid vallikraavis asuvad mootorpaatide kaid ja seetõttu kasutatakse

vallikraavi mootorpaatidega sõitmiseks igapäevaselt.

Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala korrigeerimise tulemusel 0,01 ha. Pargi

vallikraavipoolne piir on piiritletud kaldajoonega. Pargi läänepoolse kalda põhjatipp saab

alguse Sadama ja Kalda tänavat ühendavast sillast. Sadama ja Ringi tänava poolne piir kulgeb

mööda kõlviku äärt. Lõuna tänava poolne piir kulgeb selliselt, et pargi piiridesse jääks tänavat

ääristav puuderivi. Idast kulgeb piir mööda Õhtu tänava äärset kõlvikupiiri selliselt, et välja

jääb eramaa (Lõuna tn 2a; Akadeemia tn 9; Kuninga tn 1a). Idakalda põhjaosas külgneb

välispiir Õhtu tn 1 ja Kalda tn 1 katastripiiridega (katastriüksused ise jäävad välja) ning

kõlvikupiiriga. Väike lahustükk jääb Kalda tn ja Õhtu tn vahelisele muu kõlviku alale.

Joonis 7. Valli pargi piir.

3.2. Puiesteed

Kuninga, Vanapargi, Ringi ja Pühavaimu tänava puiesteed on võetud looduskaitse alla

Pärnu Linna RSN TK 13.11.1981 otsusega nr 348 „Parkide, puiesteede ja teiste loodusobjektide

looduskaitse alla võtmise kohta”. Pühavaimu ja Ringi tänava puiesteed on keskkonnaregistrisse

kantud üksikobjektidena, Kuninga ja Vanapargi alleed puistuna. Pühavaimu ja Ringi tänava

puiesteedel ei ole hetkel keskkonnaregistrisse kantud kaardiobjekti. Puiesteede piiritlemisel on

lähtutud sellest, et varasemalt puiesteena kaitse alla võetud alleed, kus kahel pool tee ääres on

puuderivi, jääks kaitse alla alleena ja pargi piiri korrigeeritakse selliselt, et pargi piir jääb alleega

piirnema. Seetõttu muudetakse Lydia Koidula ja Vanapargi piiri selliselt et hetkel pargi

koosseisus olev puiesteepoolne puuderivi liidetakse puiesteega, kuna see võimaldab alleesid

käsitleda terviku objektina ja pareminini planeerida nende hooldustöid.

Joonis 8. Pärnu linna kaitsealused puiesteed ja nende paiknemine parkide suhtes.

Kuninga tn puiestee asub Pärnu linnas ning ulatub Hospidali ja Lõuna tn ringristmikult Aia

tänavani.

Puiestee asub järgmisel kinnistul:

Suurus

(ha) Omandivorm






0,47

Sellest:


Kuninga tn puiestee praegu kehtiv pindala on 0,55 ha, kavandatavate piiridega pindala on

0,47 ha (joonis 9). Park paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb välispiiri

korrigeerimise tulemusel 0,08 ha. Uus piir on korrigeeritud vastavalt kehtivatele

katastripiiridele ja olemasolevale olukorrale. Välja on jäetud Kuninga-Hommiku-Lõuna tänava

ristmik, kuna seal puuduvad loodusväärtused. Piiritletud on katastriüksuse järgi va Lydia

Koidula pargiga külgnev lõunakülg, mille piir on viidud vastavusse pargi uue piiriga.

Joonis 9. Kuninga tn puiestee piir.

Pühavaimu tn puiestee asub Pärnu linnas ning ulatub Hospidali ja Lõuna tn ringristmikult Aia

tänavani. Ettepanek kaitsealuse puiestee asukohaks vastavalt ekspertiisis toodule on Lõuna tn

ja Esplanaadi tn vaheline ala.


Suurus



0,47 munitsipaalomand Pühavaimu tänav T4 62510:097:0007

0,47

Sellest:


Pühavaimu tn puiesteel puudub kehtiv välispiir, kavandatavate piiridega pindala on 0,47 ha

(joonis 10). Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Välispiir kulgeb mööda

katastriüksust.

Joonis 10. Pühavaimu tn puiesteel piir.

Ringi tn puiestee asub Pärnu linnas. Ettepanek kaitsealuse puiestee asukohaks vastavalt

ekspertiisis toodule on Kuninga tn ning Lõuna tn, Mere pst ja Ringi tn ristmiku vaheline ala.


Suurus






0,002 munitsipaalomand Munamäe park 62510:112:0003

0,011 munitsipaalomand Oscar Alexander

Brackmanni park

62510:100:0003

0,01 munitsipaalomand Kuninga tn 29 62510:095:2440


0,008 munitsipaalomand Lydia Koidula park 62510:100:0002

1,54

Sellest:


Ringi tn puiesteel puudub kehtiv välispiir, kavandatavate piiridega pindala on 1,54 ha

(joonis 11). Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Objekt on kahe lahustükina.

Läänepoolne lahustükk jääb Lõuna tn, Mere pst ja Ringi tn ristmiku ning Pühavaimu tn vahele.

Idapoolne lahustükk paikneb Pühavaimu tn ja Kuninga tn vahel. Välispiir kulgeb mööda

katastriüksust, välja arvatud Lydia Koidula pargi ja Munamäe pargiga külgnev piir, mis viiakse

vastavusse parkide välispiiriga.

Joonis 11. Ringi tn puiestee piir.

Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiestee asub Pärnu linnas ning ulatub Kuninga, Aia,

Karja ning Vanapargi tn ringristmikult Vingi ja Vanapargi tn ristmikuni.


Suurus

(ha) Omandivorm



0,78 munitsipaalomand Vanapargi tänav T1 62511:087:0001

0,78

Sellest:


Vanapargi tn puiestee praegu kehtiv pindala on 0,75 ha, kavandatavate piiridega pindala on

0,78 ha (joonis 12). Park paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Pargi pindala suureneb välispiiri

korrigeerimise tulemusel 0,06 ha. Uus piir on korrigeeritud vastavalt kehtivatele

katastripiiridele ja olemasolevale olukorrale. Välja on jäetud Pika tänava ja Riia mnt ristmik,

kuna tegu on suure kasutuskoormusega liiklussõlmega, kus pargile omased väärtused

puuduvad. Ristmiku väljajätmine aitab vähendada ka halduskoormust. Välispiir kulgeb mööda

katastriüksust ning mööda külgnevate kaitsealuste parkide välispiire.

Joonis 12. Vanapargi tn puiestee piir.

Ühtlasi tehakse ettepanek muuta objekti nime. Nimi Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiestee

lühendada Vanapargi tn puiesteeks.

4. Peamised muudatused kaitsekorras

Lydia Koidula pargil, Munamäe pargil, Rannapargil, Valli pargil, Vanapargil, Annemõisa

pargil ja Vabaduse pargil ning Kuninga tänava ja Vanapargi tänava puiesteedel kehtib Vabariigi


kaitse-eeskiri” sätestatud kaitsekord. Kehtivat kaitsekorda ja kaitse-eesmärke ei muudeta. Pärnu

linna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride muutmise määrusega tehakse ettepanek arvata

Annemõisa park kaitse alt välja.

Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteed on keskkonnaregistrisse kantud üksikobjektidena,

kus kehtib Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse

üksikobjektide kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekord. Pärnu linna kaitsealuste parkide ja

puiesteede piiride muutmise määrusega tehakse ettepanek muuta nimetatud kahe puiestee

objekti tüübiks „puistu“. Sellega muutuks kahe objekti kaitsekord ja kehtima hakkaks Vabariigi


kaitse eeskiri” sätestatud kaitsekord.

5. Maaomanike ja kohalike omavalitsuste arvamused ja ettepanekud

Täidetakse peale väljatöötamise kavatsuse avalikkuse kaasamist

6. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis parkide piiride korrigeerimisega

kaasneksid.

6.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Olulisi muudatusi võrreldes täna kehtiva olukorraga ei kaasne.

6.2 Muudatuste mõju riigile

Olulisi muudatusi võrreldes täna kehtiva olukorraga ei kaasne.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Pargis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud ja

kuna pargi piiride muutused on valdavalt väikesed, siis ei kaasne olulist mõju maade riigile

omandamisel.

7. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele

Documents

Pärnu linna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride ...€¦ · Lydia Koidula park (KLO1200073) Koidula park rajati 1928. aastal linna endise kindlustusvalli tasandatud osale