RAHVUSOOPER ESTONIA TALLINN 201 1.A.MAJANDUSAASTA … · 2015-08-06 · Rahvusooper Estonia 2011. a majandusaasta aruanne RAil VUSOOPER ESTONIA TALLINN 201 1.A.MAJANDUSAASTA ARUANNE

RAHVUSOOPER ESTONIATALLINN

201 1.A.MAJANDUSAASTA ARUANNE

Rahvusooper Estonia 2011. a majandusaasta aruanne

RAilVUSOOPER ESTONIATALLINN

201 1.A.MAJANDUSAASTA ARUANNE

Juriidiline aadress: Estonia puiestee 410148, TallinnEesti Vabariik

Registrikood: 74000033Telefon: 6831 308Fax: 6313080E-mail: [email protected] koduleht: www.opera.eePohitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja draama

anris loodud teoste avalike esituste regulaarnekorraldamine etenduste ja kontsertide näol

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopersAruandeaasta algus ja löpp: 01.01.2011-31.12.2011


Sisukord

RAHVUSOOPERI LUHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED 4TEGEVUSARUANNE 5RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 19Bilanss 19Tulemiaruanne 20Rahavoogude aruanne 21Netovara muutuste aruanne 22Raamatupidamise aastaaruande lisad 23Lisa I Arvestus-ja aruandluspöhimOtted 23Lisa2Raha 28Lisa 3 Nöudedja ettemaksed 29Lisa4Maksud 29Lisa 5 Varud 29Lisa 6 Materiaalneja immateriaalne pöhivara 30Lisa 7 Völadja ettemaksed 31Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent 31Lisa 9 Sihtfinantseerimine 33Lisa 10 Laenukohustusedja—nöuded 35Lisa Ii Muugitulu 36Lisa 12 Muud tegevustulud 36Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 36Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 37Lisa 15 TööjOu kulud 37Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega 37Lisa 17 Muuoluline informatsioon 38SOLTUMATU AUDIITORI ARUANNE 39Tegevjuhtkonna allkirjad 201 l.a majandusaasta aruandele 40Noukogu allkirjad 2011 .a. majandusaasta aruandele 41Rahvusooper Estonia muugitulu vastavalt EMTAK 2011 -le 42

3


RAHVUSOOPERI LUHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED

Rahvusooper Estonia atraktiivse muusikateatrina on üks Skandinaavia kultuuriruumimoj utaj ate St.

Rahvusooperi missiooniks on vaimse keskkonna arendamine peamiselt etendus- jakontserttegevuse kaudu. Olulisemaks ülesandeks seejuures on edendada Eesti rahvuslikkuteatri- ja muusikakultuuri ja teha kultuurilised saavutused kattesaadavaks Eestis, korraldadesregulaarselt aval ikke esitusi hooaegade kaupa,

Rahvusooperi ülesandeks on kanda muusikateatri valdkonna jarjepidevust Eestis.

Rahvusooper Estonia on asutatud avalikes huvides.

Rahvusooper on institutsioon, kes lisaks oma tegevusele pöhilaval

• toetab kOiki Eesti Vabariigis viljeldavaid muusikateatri avaldumisvorme, aitab kaasamuusikakultuuri propageerimisele ja rahvusliku identiteedi kujundamisele flingkinnistamisele;

• tagab oma valdkonnas tingimused Eesti muusikateatri jätkusuutlikuks arenguks jaselle valdkonna rahvusvahelisele areenile paasuks;

• on juhtivaks muusika- ja kultuurikeskuseks, kus leiavad rakendust Eesti lauljad,muusikud, tantsijadja interpreedid — oma loomeala parimad spetsialistid;

• Iähtub oma tegevuses Rahvusooperi seadusest, teistest Eestis kehtivatest seadustests.h. Etendusasutuse seadus;

• tagab oma igapäevases etendustegevuses korge kvaliteedi, kunstilise taseme,usaldusväärsuse jajarjepidevuse;

• on sotsiaalselt vastutav teatri rohkem kui saja-aastase ajaloo ja traditsioonidesäilitamise fling arendamise eest.

Juriidiline aadress: Estonia puiestee 410148 TallinnEesti Vabariik

Ariregistri nr. 74000033Telefon: 6831 308Fax: 6313080E-mail: [email protected]: AS PricewaterhouseCoopers

4


TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2011 anti kokku 398 etendust ja kontserti. Statsionaaris toimus 218 etendust, neist 57ooperietendust, 69 balletietendust , 69 operetietendust , 14 kontserti ja 9 teiste teatriteetendust. Estonia talveaias, Kammersaalis, Valges saalis, Estonia kontserdisaalis ja Tallinnaraekojas korraldati kokku 169 kontserti ja etendust. Valismaal anti 11 etendust.

Rahvusooperi repertuaaris oh 2011 .a. 13 ooperit, 12 balletti, 3 operetti ja 3 lasteetendust.

Etenduse 111k Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tuluOOPER statsionaaris 57 28 266 363 856BALLETT statsionaaris 69 40 469 407 203OPERETT statsionaaris 69 45 572 553 398KONTSERT statsionaaris 14 8 029 1 19 736TEISED TEATRID 9 4 949 101 391TALVEAED 72 5310 21 184KAMMERSAAL 25 2 627 13 554VALJASOIDUD/MUUD 83 22 662 130 798KOKKU 398 157 884 1 711 120

Statsionaaris oh vaatajaid 127 285 ja saahi täituvuseks 82,5% (2010.a. vaatajaid 108 339 jasaali täituvus 7 1,2%).2011. aasta viis edukamat lavastust olid Ben Stevensoni koreograafiale loodud P.Taikovskibahlett ,,Pahkhipureja”, I.Kalmani operett ,,Silva”, Ulo Vinteri ja Ulo Raudmäe muusikal,,Pipi Pikksukk”, Kenneth MacMillani ballett ,,Manon”ja Georges Bizet’ ooper ,,Carmen”.

UUSLAVASTUSED

BALLETIOHTUEsietendus toimus 10. veebruaril 2011.

,,Othehlo”Koreograaf: Marina KeslerMuusika: Arvo PartKunstnik: Andrea T. Haamer (Rootsi)Valguskunstnik: Neeme Joe

,.Who Cares?”Koreograaf: George BalanchineMuusika: George GershwinLavastaja ja kunstnik: Nanette Glushak (Ballet du Capitole)Valguskunstnik: Tilt Urvik

5


PIPI PIKKSUKKUlo Vinterija Ulo Raudmae muusikal Astrid Lindgreni samanimelise lasteraamatu ainetel,Andres Dvinjaninovi dramatiseeringLaulutekstid: Enn Vetemaaja Neeme KuningasEsietendus toimus 5. märtsil 2011.

Muusikaline juht ja dirigent: Priit AimlaLavastaja: Andres Dvinjaninov (EmajOe Suveteater)Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)Valguskunstnik: Anton KulaginKoreograaf: Jun Nael

MANONSir Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ muusikaleEsietendus toimus 7. aprillil 2011.

Koreograaf: Sir Kenneth MacMillan (Inglismaa)Lavastaja: Karl Burnett (Inglismaa)Muusikalinejuhtja dirigent: Risto JoostDirigent: Mihhail GertsMuusika arraneerija: Martin Yates (Suurbritannia)Kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett)Valguskunstnik: David Richardson (Inglise Rahvusballett)Kunstniku assistent: Maja Ziska (Taani Kuninglik Ballett)

Külalisena esines nimiosas oti Rahvusballeti solist Eve Mutso 7.04, 9.04, 6.05, 10.05,11.06.

CARMENGeorges Bizet’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mériméesamanimelise nove Iii jargiEsietendus toinius 26. mail 2011.

Muusikalinejuhtja dirigent: Arvo VolmerDirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts, Jun AlpertenLavastaja: Walter Sutcliffe (Ingi ismaa)Kunstnik: Liina KeevallikValguskunstnik: Maldar-Mikk KuuskKoreograaf: Claudia SevtenkoLavavöitluskoreograaf: Hellar Bergmann

PARSIFALRichard Wagneri lavamUsteerium kolmes vaatuses, helilooja libreto

Etendused toimusid 25., 26., 27. ja 28. august11 2011 Noblessneri valukojas Euroopakultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames,

,,Parsifal” kanti Eestis ette esmakordselt.

6

Rahvusooper Estonia 201 1. a majandusaasta aruanne

Muusikalinejuhtja dirigent: Arvo VolmerDirigent: Risto JoostLavastaja: NicoLa Raab (Saksamaa)Kaasl avastaj a j a lavavöitl uskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael)Kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia)Valguskunstnik: David Cunningham (otimaa)

Osades: Parsifal — Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz — ManfredHemm (Saksamaa)/Richard Wiegold (UK), Kundry — Irmgard Vilsmaier(Saksamaa)/Magdalena Anna Hofmann (Austria), Amfortas — Eike Wilm Schulte(Saksamaa)/Rauno Elp, Klingsor — Martin Winkler (Austria), Titurel — Koit Soasepp(Soome Rahvusooper)/Priit Volmer jt.

AEG. TEINE SUMFOONIAEtendused toimusid 1.ja 7. oktoobril fling 17. novembril 2011.

,.Aeg”Koreograaf: Tiit HelimetsHelilooja: Paula MatthusenLibreto: Tiit Helimets Abi Baschi Iuuletuse järgiValguskunstnik: Tiit UrvikMaailmaesietendus toimus Rahvusooper Estonias 1. oktoobril 2011

,,Teine sümfoonia”Koreograafja kunstnik: Uwe ScholzHelilooja: Robert SchumannLavastaja: Daniel Otevrel (Saksamaa)Valguskunstnik: Tilt UrvikEsietendus toimus Rahvusooper Estonias: 26. novembril 2009

MANON LESCAUTGiacomo Puccini ooper neljas vaatusesDomenico Oliva ja Luigi Illica libreto Abbé Prévost’ romaani ,,Manon Lescaut” ainetelEsietendus toimus 4. novembril 2011.

Muusikalinejuhtja dirigent: Arvo VolmerDirigent: Jun AlpertenLavastaja: Andrejs Zagars (Läti Rahvusooper)Lavakujundus: RenAte Lorence (Läti)Kostüümid: KristTna Pasternaka (Läti Rahvusooper)Valguskunstnik: Kevin Wyn Jones (Inglismaa)Koreograaf: Elita Bukovska (Läti Rahvusooper)

,,Manon Lescaut”jOudis Eestis lavale esmakordselt.

7

Rahvusooper Estonia 201 l.a majandusaasta aruanne

ROSALINDERonald Hyndi ballett kolmes vaatuses Johann Straussi muusikaleEsietendus toimus 2. detsembril 2011.

Koreograaf: Ronald Hynd (Inglismaa)Muusikaline j uht ja dirigent: Jun AlpertenDirigent: Risto JoostKunstnik: Peter Docherty (Inglismaa)Valguskunstnik: Tiit UrvikKoreograafi assistent: Marilyn Vella-Gatt (Inglismaa)

KONTSERDID

OPERETIGALA ,,SULEV NOMMIK 80”Operetigala toimus 9.ja 1 1.jaanuaril 2011.

Lavastaja: Neeme KuningasDirigent: Risto JoostValguskunstnik: Neeme Joe

TSAARI MORSJANikolai Rimski-Korsakovi neljavaatusel me ooperlija Tjumenevi libreto Lev Mel samanimelisele naidendileKontsertettekanne toimus Estonia kontserdisaalis 10. veebruaril 2011.Kontsert kuulus EBU Euroraadio hooaega ,,Euroopa kultuuripealinn Tallinn 201 1”jaKlassikaraadio vahendusel jOudis see raadiokuulajateni Euroopas fling Ameerikas.

Muusika1inejuhtja dirigent: Arvo VolmerSolistid: Marina Sagut (Maria teater), Eltin Azizov (Suur Teater), Mihhail Gubski(Moskva Novaja Opera), Angelina Svatka (Ukraina Rahvusooper), Roman Polisadov (LätiRahvusooper), Mart Laur, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Juuli Lill, Ludmilla KOrts,Pavlo Balakin, Ulle Tundla, Aleksander Arderjt.

C. ORFFI ,,CARMINA BURANA”. A. DVO1AKI SUMFOONIA NR 9Rahvusooper Estonia sümfooniakontsert toimus 17. martsil 2011 Estonia kontserdisaalis.

Dirigent: Arvo VolmerSolistid: Kadri Kipper (sopran, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Aare Saal (bariton),Mati Turi (tenor)Klaverisolistid: Marko Martinja Slim Selis

Rahvusooper Estonia koorja orkester, Rahvusooper Estonia poistekoorja Estonia seitsisegakoor

OOPERIGALA ,,TIIT KUUSIK 100”Ooperigala toimus 17. septembril 2011.

8

Rahvusooper Estonia 201!. a majandusaasta aruanne

Dirigent: Arvo VolmerLavastaja: Arne MikkKUlalisena esines Am Anger.

RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPAEVA OOPERIGALAOoperigala toimus 1. oktoobril Helsingi Eesti Majas ja 2. oktoobril 2011 RahvusooperEstonias.

Dirigent: Jun AlpertenLavastaja: Mart MikkSolistid: Katnin Targo, Elina Volkmane (Läti), Kai Rüütel, Alexander Schulz (Saksamaa)ja Valmar Saar

RAUVUSOOPERI JOULUKONTSERTJöulukontsert toimus 23. detsembril 2011 Tallinna Metodisti kirikus

Dirigent: Risto Joost

KONTSERTTEGEVUS TALVEAIAS

Talveaias jätkus selle 21. hooajal edukas kontserttegevus Rahvusooper Estonia juhtivatesolistide ja interpreetide osavötul. Külastajatele pakuti mitmeid erinevaid kontserdisarju jatiksikuid kontserte: ,,Barokkaariad jazzivötmes”, ,,Operetitahed jOuluöös”, ,,Antonio Vivaldi,,Aastaaj ad’”’, ,,Mustlasvanker”, ,,Mustlaslaager”, ,,Väike advendimuusika kuunlavalgel”,,,His Master’s Voice”, ,,Rahvusooper Estonia kooriartistide kevadkontsert”, ,,Kriisiajalaulud4’, ,,Oliverja Geraldine — armastuse lugu”, ,,00perjazz”, ,,Edithja Marlene”, ,,Kolmetenon jOulukontsert”, ,,Muusika läbi pisarate”, ,,Ristiisa”, ,,Kevad südames”, ,,Estoniatalveaed 20”, ,,Oitsvate ounapuude aegu”, ,,Taikovski lastealbum”, ,,Annika Tönuri 50”,,,Vene romansi kaunimad pärlid”, ,,Piazzolla Forever”, ,,Liedi öhtu”, ,,Fauni parastlOuna”,,,Fedoraja Mr. X-i lugu”, ,,Bella Italia”, ,,Kabaree Marcelle”, ,,De España vengo”, ,,Straussigauude aastasse”, jt. Kontserte korraldati koostöös rahvusooperi muusikakollektiiviga OoperKvartett, OU Musicante, OU KoIm Krooni, OU Felsenberg, OU Propellerja teistekontserdikorraldaj atega.Talveaias toimusid j ätkuvalt noortele mOeldud kontserdid j a haridusprojektid.

KONTSERDID TALLINNA RAEKOJAS

OOPER RAEKOJASTallinna Raekojas toimus igasuvine kontserdisari koostöös 00 Musicantega. Kuuel kontserdiljuulis esinesid solistid nii Rahvusooper Estoniast kui välismaalt.

MA OOTAN SIND...Rahvusooper Estonia koori solistide kevadkontsert Tallinna Raekojas toimus naistepäeval, 8.rnärtsil 2011.

9


BALLETI GALAKONTSERDID

RAilVUSVAHELISE TANTSUPAEVA BALLETIGALABalletigala toimus 29. ja 30. aprillil 2011.

Kunstiline juht: Toomas Edur

NEEVALINNA BALLETITAHEDPeterburi Maria teatri ja Mihhailovski teatri balletigalaBalletigala toimus 15. mail 2011.

Dirigent: Mihhail Gerts (Rahvusooper Estonia)Valguskunstnikud: Anton Kulagin (Rahvusooper Estonia), Igor Vints (Maria teater)

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA1.ja4.juunhl 2011

TANTSULA VASTUSED KAMMERSAALIS

VAIKE PRINTSEsimene lavastus sarja ,,PooningTants” raames Rahvusooper Estonia kammersaalisEtendused toimusid 2., 4., 5., 8. ja 10. juunil 2011

Koreograafia ja lavastus: Oksana TitovaMuusika: Taavi KerikmäeVideokujundus: Andres TenusaarLavakujundus ja kostUOmid: Elo SoodeValguskunstnik: Anton Kulagin

000/OUT OF OPERASarja ,,PooningTants” teine lavastus Rahvusooper Estonia kammersaalisEtendused toimusid 5., 6., 10., 1 l.ja 13. novembril 2011.

Koreograaf-lavastaj a, kunstnik: Dmitri Harchenko (Tall inna Tantsuteater)Valguskunstnik: Trim Hook (VAT Teater, Tallinna Tantsuteater)Videokunstnjk: Elnar Lints

ELU NAGU TANTSSaima Kranigi balletigalaGala toimus 27. novembril 2011 Rahvusooper Estonia kammersaalis.

10


MUU KUNSTILINE TEGEVUS JA FESTIVALID

NOORTE TEATRIHAPPENING ,,ARMASTUS SALAKAUBAKS”Projekt toimus Rahvusooper Estoniaja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 koostöOs 13.märtsil Estonia teatrisaalis.

Projekti ,,Täna teeme ooperit” raames kehastusid Eestimaa en paikades 300 noort lauljateks,tantsijateks, pillimeesteks, kunstnikeks, dekoraatoriteks, Omblejateks, lavameistriteks,dramaturgideksjne. Uhe nadalalOpuga pandi kokku lavastus, misjOudis lavale 13. martsil.

ESTONIA TEATRILAAT106. hooaega tutvustav teatrilaat toimus ii. septembril 2011.

SALVESTUSEDRahvusooper Estonia andis välja Villem Kapi ooperi ,,Lembitu” salvestuse.CD esitlus toimus 17. septembril talveaias.

Rahvusooper Estonia andis välja Tönis KOrvitsaja Leelo Tungla lastelavastuse ,,MömmijOuluaabits” laulude CD.

HARJUMAA BALL30. detsembril 201 1

ESTONIA BALLAastavahetuse ball toimus 31. detsembril 2011.

Dirigendid: Jun Alperten ja Risto JoostLavastaja: Arne MikkKoreograafid: Marina Kesler, Oksana Tralla, Maria Rääk, Nene MontoyaKunstnik: Kustav-Agu Püüman

Ohtu esimeses osas tuli ettekandele :arzuelakava ,,Viimane romantik”, esinesid HelenLokuta, Kati Jaanimäe, Andres Köster, Urmas Poldma, Rahvusooperi orkesterja koor flingEesti Rahvusballeti tantsijad Kaja Kreitzberg, Ksenia Seletskaja, Svetlana Danilova,Anastassia Savela voi Cristina Krigolson, Jevgeni Grib, Jonathan Hanks, Michele Pellegrini jaViktor Jelissejev vOl Sam Brown, solistidena Nadeda Antipenko ja Bruno Micchiardi.

Ohtu teises osas etendati flamencokava ,,Kuuromanss”, esinesid Julia Menese (vokaal),Antonio Santiago (kitarr), Maria Rääk ja Nene Montoya (tants) ning Eesti Rahvusballetitantsijad: Urve-Ly Voogandja Andrei Mihnevit, Darja GUnterja Daniel Kirspuu, IngridGildenja Martin Lagos Kuusk, Ksenija Bespalovaja Robbie Bird fling Maia GontarenkojaVadim Mjagkov vOi Aijona Bajandinaja William Simmons.

11


RINGREISID

VILJANDIS16.jaanuaril 2011 UgalateatrisMai Murdmaa ballett ,,Phaidra”ja George Balanchine’i ballett ,,Who Cares?”

PARNUSI I.ja 12. veebruaril 2011 Pärnu kontserdimajas11.02 Balletiöhtu (Murdmaa ,,Phaidra” ja Balanchine’i ,,Who Cares?”)12.02 I. Kálmáni operett ,,Silva”

PETERBURISPeterburi Jaani kiriku avamise kontsert20. veebruaril 2011

HELSINGIS22. veebruaril 2011 Aleksanterin TeatterisBalletiöhtu (Marina Kesleri ,,Othello”, George Balanchine’i ,,Who Cares?”)

RIIASI 8.—23. jaanuaril 2011 Läti Rahvusooperis18.01 D. Nixoni ballett ,,KoIm musketäri”, dirigent Jun Alperten19.01 A. Bournonville’i ballett ,,Metshaldjas”, dirigent Jun Alperten21. ja 23.01 W. A. Mozarti ooper ,,CosI fan tutte”, dirigent Arvo Volmer22.01 S. Prokofjevi ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu”, dirigent Arvo Volmer

MOSKVAS24. veebruaril 2011 esinesid Rahvusooper Estonia solistid Hell Veskus ja Urmas PöldmaMoskva Helikon-Operas Sergei Prokofjevi ,,Armastus kolme apelsini vastu” lavastuses.

JOHVIS26. veebruaril 2011 JOhvi kontserdimajasBalletifestivali raames etendati George Balanchine’ i ,,Who Cares?” George Gershwinimuusikale.

19. martsil 2011I. Kálmáni operett ,,Sllva”

KURESSAARES22.—23. juuli 2011 Saaremaa Ooperipaevad22. juulil Giacomo Puccini ,,Boheem”23. juulil galakontsert. Peaesinejad olid José Cura (Argentiina) ja Aile Asszonyi.

VILN1USES23.—28. septembril 2011 Leedu Ooperi-ja Balletiteatris23.09 — G. Puccini ooper ,,Tosca”24.09 — S. Prokofjevi ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu”25.09 — G. Puccini ooper ,,Boheem”27.09 — D. Nixoni ballett ,,KoIm musketäri”28.09 — K. MacMillani ballett ,,Manon”

12


PAIDESRahvusooper Estonia festival ,,00per ja ballett südames” toimus 6.—I 2. novembril 2011.,Paide 720” raames Järvamaal.

6.11 ,,Kolm meest ooperis”, kontsert Roosna-Alliku mOisas7. 11 ,,Kolm meest ooperis”, kontsert Väätsa möisasS. 11 1. Kálmáni operett ,,Silva”9. 11 Balletiöhtu (II vaatus Pjotr Taikovski balletist ,,Luikede jarv” ja Uwe

Schoizi ,,Teine sümfoonia” Robert Schumanni muusikale)9. 11 ,,Kolm meest ooperis”, kontsert Koigi möisas10.11 ,,Tee silmapiirile”, kontsert TUri Kultuurimajas11 .11 ,,Tee silmapiirile”, kontsert Järva-Jaani Kultuurimajas12. 11 Noorte teatrihappening ,,Ooper ja ballett südames” Paide Kultuurikeskuses

Festivali raames toimunud noorteprojektid:,,Mang muusika saatel”09.11 Paide Kultuurikeskuses10.11 Koeru Keskkoolis,,Päikesekuningast kratini”

LAPPEENRANTAS26. ja 27. augustil 2011 esinesid Lappeenranta balletigalal Eesti Rahvusballeti solistid EveAndre, Luana Georg, Olga Rjabikova ja Sergei Upkin.

HOUSTONIS (USA)Eesti Rahvusballeti solistid Marika Muiste ja Anatoli Arhangeiski esitasid Dance SaladFestivalil Oksana Trallaja Taavet Janseni koreograafilise teose ,,Lahus” Arvo Pärdimuusikale.

MUUD URITUSED JA TEGEVUSED

MINU VEETLEV LEEDI30. jaanuaril 201 1Etendusega tähistati Väino Puura 60 aastajuubelit ning Väino Areni 60 aasta tOojuubelitEstonias.

SERGEI PROKOFJEV 120Toimus 15. aprillil 2011Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu” Helikon-Opera (Moskva) solistide NataliaZagorinskajaja Vassili Efimoviga.

AMEERIKA BALLETITAHEDEsinevad ,,Tiit Heliinets ja CO” balletitantsijadToirnus 17. juunil kell 19 Rahvusooper Estonias ja 19. juunil JOhvi kontserdimajas

Kunstiline juht: Tiit Helimets

13


Lavastaja: Katita WaldoKoreograafia: George Balanchine, Val Caniparoli, Marius Petipa, Frederick Ashton jt

HELGISALLO 70Helgi Sallo autogrammitund fling Eve Löhmuse koostatud fotonäituse ,,Helgi Sallo 70” iatJIIe Kogerniani koostatud näituse ,,Helgi Sallo Iavakostüümid” avamine toimus 10. augustil2011 Rahvusooper Estonia Sinises saalis.

MARGARITA VOITES 75Juubeligala toirnus 31. oktoobril 2011 Tallinna Mustpeade majasEsinesid RO Estonia koorja solist Andres Köster. Rahvusooperi publikujalutusruumidesavati Iauljanna kostiitimidest näitus.

TEENINDA TUD KULALISETENDUSED ESTONIAS

LATI RAilVUSOOPERI KULALISETENDUSEDToimusid 1 8.—23. jaanuaril 201118.01 — A. Adami ballett ,,Giselle”19.01 — Y. Vàmose ballett ,,Suveöö unenägu”21.01 — G. Puccini ooper ,,Madama Butterfly”22.01 ja 23.01 — P. Taikovski ooper ,,Jevgeni Onegin”

LEEDU RAHVUSOOPERI KULALISETENDUSEDToimusid 24.—28. septembril 201124.09 — G. Verdi ooper ,,Otello”25.09 — F. Halévy ooper ,,Juuditar” (La Juive)27.09 — S. Prokofjevi ballett ,,Romeo ja Julia”28.09 — B. Eifmani ballett ,,Red Giselle”

TEATRIFESTIVAL ,,KULDNE MASK”8. ja 9. novembril toimus A. Tehhovi nimelise Moskva Kunstiteatri esituses Gorki ,,VassaZeleznova” etendused.

KONVERENTSID JA PIDULIKUD VASTUVOTUD2011. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, talveaias, Valges jaSinises saalis kokku 93 erinevat Uritust.

Suuremad Uritused ol id Kultuuriministeeriumi vastuvOtt (01.01), Reformierakonna uldkogu(15.01), Eesti Vabariigi 93. aastapaev (24.02), Eesti Vabariigi Presidendi vastuvött pärastemadepaeva kontserti (08.05), Harjumaa ball (30.12) ja Estonia ball (31. 12, Tallinn 2011avamine ja euro pidulik väljakuulutamine).

14


Toitlustusteenistus teenindas 2011. aastal etendusteja kontsertide kUlastajaid teatri baaridesja kohvikutes, Estonia maja töötajaid soogitoasja kontserdikulastajaid Estonia kontserdisaalikohvikus. Kokku teenindati 2011. aastal erinevate tellimustirituste raames 44 793 külastajat.

Tähtsamad kliendid on olnud Hea Muusika Selts, Kooriuhing, Eestimaa Rahvuste Uhendus,Kultuurimi nisteerium, Eesti Kontsert, Teater Vanemuine, ERGO Kindlustus, ERSO, NormaAS, Georg Otsa nim. Tallinna muusikakool, Lexus Eesti, Vabariigi Presidendi Kantselei,Eesti Raudtee, SA Pöhja-Eesti Regionaalhaigla, Harju Maavalitsus, erinevad saatkonnad,kohal ikud omavalitsused, Tall inna noortemajad, muusikamaj ad, kirj astused,m ittetul undusuhingud, üritusturundusfirmad ning eraisikutest piisikliendid.

TUR UNDUSLIKUD ETTEVOTMISED

Laste- ja noorteprojektid:

* Jaanuarist 2010 kuni rnärtsini 2011 toimus Tallinn 2011 raames noorteprojekt ,,00perjaballett sLidames”, mule jooksul valmistati Eesti koolides ette suur teatrihäppening,,Armastus salakaubaks”.* 13.03 toimusid noortehappeningi ,,Armastus salakaubaks” etendused Estonia teatrisaalis.* Teatrimajas toimusid laste suvelaagrid — 26.07—30.07, 02.08—06.08.2011.* Tallinna ja Harjumaa koolide ja Iasteaedade muusikaöpetajate ja huvijuhtide teabepaevtoimus 9. septembril 2011.* Paides 6.—12. novembril korraldatud Rahvusooper Estonia festivali ,,00perja ballettsUdames” raames toimusid lasteprojektid ja noorte teatrihappening Järvamaa erinevatespaikades (Vt RINGREISID).* 22. detsembril 2011 korraldati jöulupeod estoonlaste lastele.

Toimunud öppeproiektid:

Muusikateatri olemust tutvustav ,,Mang muusika saatel”:

Lavastuse sündi tutvustav ,,Hunt ja seitse kitsetalle”

Balletiajalugu tutvustav ,,Paikesekuningast kratini”

* Mais 2011 korraldati laste- ja noorteprojektide hooaja pidulik löpetamine ning parimatestöpilastöödest avati näitus.

Teatri tutvustamine Välismaalastele:

* Seoses kulalisetendustega Lätis jaanuaris 2011 korraldati seal pressikonVerentse,tutvustavaid kampaaniaid, saadikute vastuvötte, näitusi jpm.* Teatrit tutvustati Soome suurettevôtetele tööreise korraldavate firmade seminariljaanuaris 2011.* Teatrit tutvustati Tallinna linna 2011—2012 Venemaa turule suunatud talvekampaaniaraarnes.* Seoses kulalisetendustega Leedus septembris 2011 korraldati seal pressikonverentse,tutvustavaid karnpaaniaid, saadikute vastuVOtte, näitusi jpm.* Teatrit tutvustati Eckerö Line’i kliendikruiisil 13,10.2011.

15


* 10. novembril korraldati partneritest turismifirmadele tänuOhtu kammersaalis.* Teatrit tutvustati välisajakirjanduses: Das Opern Glas, Opera, Opera Now, DancingTimes, Der Neue Merker, Bravissimo, Muzökalnaja Zizn, Eesti Elu (Kanada), Wagneriaani(Soome), kulturkompasset.com (Taani), erinevad Läti ja Leedu väljaanded (seosesringreisidega).* Terve aastajooksul toimusid turismigruppidele ekskursioonid majas (vene, inglise,soome, saksa keeles).

Sisekommunikatsioon* Terve aasta jooksul anti välja teabelehte Estoonlane.* Teenindajatele korraldati esietendustega seotud infotunde:

4.03 V interi/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk”6.04 MacMillani ,,Manon”28.04 Rahvusvahelise tantsupäeva balletigala25.05 Bizet’ ,,Carmen”ja Titova ,,Väike prints”30.09 Rahvusvahelise muusikapäeva ooperigalaja balletiöhtu3.11 ,,Manon Lescaut”, ,,000”ja ,,Elu nagu tants”1 . 12 ,,Rosalinde”

* Korraldati Estonia meeskonna osavött teatrite spartakiaadist 5.—6. juunil P.rnumaa1Pärlseljal.* Korraldati estoonlaste suvepäevad 12.—13. juuni Mustjöe körtsitalus.

Reklaamiproiektid:* Korraldati teatri 106. hooaega tutvustav teatrilaat 9. septembril 2011.* Korraldati Estonia teatribussi reisid, mis töid 14.—18. septembril teatrisöpru Estoniasse 14paigast Eestis: Viljandist, VOhmast, TUrilt, Paidest, Narvast, Jöhvist, Kohtla-Järvelt,Rakverest, Pärnust, Parnu-Jaagupist, Märjamaalt, Tartust, Puurmanist ja Pöltsamaalt.Külastajatele pakuti vaatamiseks oopereid ,,Armastus kolme apelsini vastu” ja ,,Tosca”,ballette ,,KoIm musketari” ja ,,Manon” fling Iastemuusikali ,,Pipi Pikksukk”. Esmakordseltkorraldati koostOös Kumu kunstimuuseumiga kogu pere kultuurilaupaev, ml! Narva suunalttulev buss viis teatrikülastajad lisaks etendusele KUMUsse näitusele ,,Pavel Filonov. Veneavangard ja jargnenu”.* Korraldati kevadkampaania mais 2011 ja jOulukampaania detsembris 2011.* Rahvusooperi uudiskiri ilmus kaks korda kuus kogu hooaja vältel (eesti ja vene keeles).

Koolitusproicktid:* Korraldati esietendustega seotud infotunnid külastajatele:

14.04 MacMillani ,,Manon”28.05 Bizet’ ,,Carmen”II . 11 Puccini ,,Manon Lescaut”7.12 Hyndi ,,Rosalinde”

Varia:* Aasta jooksul toirnusid turunduse eestvedamisel teatri tulevikku puudutavad arutelud javalmis ,.Rahvusooper Estonia arengukava 2012—2018”.* Korraldati SEB publikupreemia pidulik kätteandmine 26. märtsil.* Korraldati ERGO balletipreemiate pidulik kätteandmine 29. aprillil.* Korraldati sponsoriteja toetajate tänuöhtusöök 17. mail 2011 Valges saalis.* Korraldati umber Rahvusooper Estonia arhiivi tOo, renoveeriti ruumid ja avatiraamatukogu oktoobris 2011. Alustati arhiivimaterjalide digitaliseerimist.

16


2011. AASTAL ULE ANTUD AUTASUD* Aivar Mae — Välisministeeriumi kultuuripreemia* Nadeda Antipenko — I koht Ateena rahvusvahelisel balleti ja moderntantsu konkursil* Risto Joost — Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia* Marina Keslerja Eve Andre — Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu preemia* Jonathan Hanks ja Luana Georg — ERGO tantsuauhind* Helen Lokuta ja Oliver kuusik — SEB publikupreemia* Eesti teatri aastaauhinnad: Eesti Rahvusballeti trupp — balletilavastuse auhind,Rahvusooper Estonia koor — muusikalavastuse auhind, Ran Arthur Braun — ooperi,,Boheem” lavastamine.* Meeme Saareväli — Otto Hermanni nimeline auhind* Janne evtenko — Harjumaa teatripreemia

NAITUSED

Rahvusooper Estonia talveaias* 06.12.2010—06.02 Vaibakunstnike ühenduse ,,Vaba Tahe” pOimevaipade näitus.,Talvepaev”.* 07.02—04.04 v1erike Männi gobelaanide näitus.* 04.04.—02.05 Läti tekstiilikunst.* 02.05.—juuni keskpaik Sigrid Huik siidikangaste näitus ,,Kevadlilled”.* 15.08.—3 1.10 Kersti Puki malestusnäitus ,,Meenutus”.* 01 .11.— 3 1. 12 Kaire Tali näitus ,,Kaire Tali vaibad”.

Teistes ruumides* 11.05.2010—10.02.2011 ,,Estonia Iauljate ehted”.* 10.02—7.04 2011 ,,Nukud” koostöos Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga.* Aprill—mai — ,,Kaie Körb 50”.* Mai — haridusprojektide raames valminud opilastoode näitus.* September — ,,Tiit Kuusik 100”.* November — kostütimi-, foto-, plakatinaitus Paide kultuurimajas festivali ,,00perja ballettsüdames” raames.* Detsember — ,,Estonia meistrite teosed”. Kubarategijate, rekvisiidimeistrite, kingseppade jttöid tutvustav näitus.* Detsember — ajalooliste lavastuste plakatinaitus tootajate majapoole trepimademetel, alatesdetsember 2011.

MAJANDUSTEGEVUS

2011. aasta oh Rahvusooperile tome majandusaasta rahvusooperi seaduses satestatudeesmärkide täitmisel.

Rahvusooperile Estonia eraldati ,,Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu” aluselsihtotstarbelist toetust jooksvateks kuludeks (art.4500.02) 2011. aastal 7 005 384 eurot,millest 886 275 eurot kasutati laenu tagasimaksmiseks AS SEB Pangale (2010. aastal oh riigi

17

Ralwusooper Estonia 2011. a majandusaasta aruanne

toetus 6558 003 eurot, millest laenu tagasimaksmiseks AS SEB Pangale kasutati 345 123eurot).2011. aastal eraldati teatrile veel sihtotstarbelise toetusena pöhivara soetamiseks jarenoveerimiseks (art.4502.02) projekti ,,Rahvusooper Estonia hoone” all toetust summas31 956 eurot (2010.a. eraldati art.4502.02 alt 31 956 eurot).Oppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi valitsus Rahvusooperile 21 546 eurot (2010.aastal 26 693 eurot),

Rahvusooper teenis muugitulu summas 2525 341 eurot (2010.a. 2 180 014 eurot). Müugitulusuurenes 345 327 euro vOrra ehk 15,84%. Piletite muügist Iaekus tulu 1 711 120eurot.VOrreldes 2010. aastaga suurenesid piletite müügist laekunud tulud (2010.a. 1 334 055eurot) 28,26%.Muude tegevustuludena teeniti 201 l.a. 450 042 eurot, mis oh 31 005 eurot ehk 7,4% suuremkui eelmisel aastal (2010.a. 419 037 eurot).

Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2011. aastal etenduste külastajaid teatribaarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söogitoas ja kontserdikülastajaid Eestikontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oh 2011. aastal 567 139 eurot (2010.a. 534 312eurot). Toitlustusteenistuse kaibe suurenemine oh 6,14%.

Rahvusooperi omatulu oIl 2011. aastal kokku 2 975 466 eurot (2010. aastal 2 599 050eurot).VOrreldes 2010. aastaga suurenes omatulu 14,48% ehk 376 416 euro vörra.

Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi toetus 70,28% (2010. aastal 70,23%).

Jätkus 2002.a. Rahvusooper Estonia ja AS SEB Panga vahel sölmitud hepingu (pikaajahinelaen kogusummas 9 797 656 eurot) täitmine. Laen on vöetud Rahvusooper Estonia teatri- jakontserdimaja rekonstrueerimise II etapi teostamiseks.

Kokkuvötteks - kOigi teatri töötajate suur panus ja teenitud omatulu vöimaldasidRahvusooperil real iseerida oma loominguhised plaanid.

Aivar Mae

Rahvusooper EstoniaPeadirektor

18


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss(eurodes)

Lisa 31.12.2011 31.12.2010nr.

VARADKäibevaraRaha 2 124042 516763v1uud1iihiajaIisednouded 10 897 152 889065Nöudedjaettemaksed 3,4 171 714 245 200Varud 5 131 300 139534Käibevara kokku 1 324 208 1 790 562PöhivaraPikaajalised nöuded 10 3 795 409 4 689 771Materiaalne ja immateriaalne pöhivara 6 9 784 495 9 862 516Pöhivarakokku 13579904 14552287VARAD KOKKU 14 904 112 16 342 849

KOHUSTUSED JA NETOVARALühiajalised kohustusedLaenukohustused 8,10 1 150936 920702VOladja ettemaksed 4,7 826 972 947 498LUhiajalised eraldised 16 30 923 0Sihtfinantseerimine 9 7 901 71 455Lühiajalised kohustused kokku 2 016 732 1 939 655Pikaajalised kohustusedPikaajalised laenukohustused 8,10 3 845 751 4 722 647Pikaajalised kohustused kokku 3 845 751 4 722 647KOHUSTUSED KOKKU 5 862 483 6 662 302NetovaraKapital 331 532 331 532Eelmiste perioodidejaotamata tulem 9 349 015 9 786 792Aruandeaasta tulem -638 918 -437 777NETOVARA KOKKU 9 041 629 9 680 547KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 14 904 112 16 342 849

Lisad lehekulgedel 23 kuni 38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Inltsia4iseeñtud ainult identifitseerimiseks19Initialled for the purpose of identification oniy

initsaiidIinftias

__________________________

Kuupäev/dtePricewterhouseCoopersTaIlinn


Tulemiaruanne(eurodes)

Lisa 2011 2010nr.

Mtiugitulu 11 2525341 2 180014Muudtegevustulud 12 450125 419037Tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 9 6 140 655 6 251 141Muu tulu sihtfinantseerimisest 9 233 266 221 352Tulu pöhivara sihtfinantseerimisest 9 52 344 32 595Tulud kokku 9 401 731 9 104 139Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 -1 179 104 -948 459Mitmesugused tegevuskulud 14 -1 176 371 -1 088 751TööjOu kuludPalgakulu 15 -5206087 -5056285Sotsiaalmaks 15 -1 769 045 -1 717 247Tööjöu kulud kokku -6 975 132 -6 773 532Pöhivara kulum ja väärtuse langus 6 -495 925 -538 523Muudtegevuskulud -105241 -105660Tegevustulem -530 042 -350 786Finantstulud ja —kuludIntressikulud 10 -1 10 677 -89 106Muud finantstuludja—kulud 1 801 2 115Finantstulud ja —kulud kokku -108 876 -86 991Aruandeaasta tulem -638 918 -437 777


nftbi1ed for the purpose of tentificatiofl onlylnitsaad1initias

Kuupev/date ) —• —


Rahavoogude aruanne(eurodes)

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse pöhivara soetuss.h. kapitalirendi tingimustelMuude finantsinvesteeringute soetuskapitalirendi tingimustel

68

-417 904

315 062

62 328

1 15 44912 654

0

Lisa 2011 2010nr.

Rahavood pOhitegevusestAruandeperioodi tulem -638 918 -437 777POhivara kulum ja väärtuse langus 6 495 925 509 258Kasum/kahjum pöhivara müugistja 6 0 29 265mahakandmisest

Sihtfinantseerimisejaagi muutus 9 -63 554 68 963Pohitegevusega seotud nOuete muutus 3,4 73 486 20 400Varude muutus 5 8 234 32 967Pohitegevusega seotud kohustuste muutus 7 -89 603 75 055Kokku rabavood pöhitegevusest -214 430 298 131

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lOpus 124 042 516 763

Kokku rahavood investeerimistegevusest

Rahavood fmnantseerimistegevusestKapital irendi pöhimaksete tagasimaksedMakstud pangalaenudToetus Kultuuriministeeriumilt pOhivarasihtfiriantseerimise laenu taasimaksmiseksKokku rahavood finantseerimistegevusest

Rahavood kokku

Raha ja raha ekvivalendid perioodi ahusesRaha ia raha ekvivalentide muutus

810

10

-40514

-137 777-886 275

886275

-137 777

-392 721

516763-392 721

-102 795

-3 1 258

-345 123

345 123

-31 258

164078

352 685

164 078

nitsialiseeritud &nult dentifitseerimsekSnWaed for the purpose of ientifieatiori on’y1nitsaalld/IniUas

_______________________

Kuupev/dtePricøwatcrhouseCoooers, TaIiinn


21


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokkutulem tulem

31.12.2009 331532 10170271 -383479 10118324

2009.a.tulem 0 -383479 383479 0Aruandeaasta tulem 0 0 -437 777 -437 77731.12.2010 331532 9786792 -437777 9680547

2010.a.tulem 0 -437 777 437 777 0Aruandeaasta tulem 0 0 -638 918 -638 91831.12.2011 331532 9349015 -638918 9041629


lnitsiahseeritud ainult identifitseermiseksnItlaHed for the purpose of identflcation onlyInit&aatid/niUaIs L. 1

KuupäevfdatePricewaterhouse0000ers, Tafltnn


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestus- ja aruandfuspohimotted

Rahvusooperi Estonia 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskölasEesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava pOhinöuded onkehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida taiendab Riigi raamatupidamiseUldeeskiri. Riigi raamatupidamise Uldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast.Uldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest jaraamatupidamise toimkonna j uhenditest, samuti rahvusvahel istest avaliku sektoriraamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutudsoetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljargnevatesarvestuspohimOtetes.Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on Iähtutud jargmistest arvestuse ja aruandlusepOhimotete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandustiksuse, jätkuvuse, arusaadavuse,olulisuse, jarjepidevuse ja vOrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse,konservatiivsuse, avalikustamise fling sisu Lilimuslikkuse printsiibist.Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamiseseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Muudatus arvestus- ja esitusvaluutas1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja vöttis rahvusvaluutana kasutusele euro,mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on Rahvusooper Estonia arvestusvaluutaks alates1. jaanuarist 2011 euro. Muutus arvestusvaluutas on kajastatud edasiulatuvalt. Seisuga 1.jaanuar 2011 on Rahvusooper Estonia teostanud raamatupidamiskontode saldodeümberarvestuse, Iähtudes valuutakursist 15,6466 krooni/euro.

Raha ja raha ekvivalendidRaha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassasolevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtaj alisideposiite j a kergesti real iseeritavaid vaartpabereid.

Nöuded ostj ate vastuNöuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase pohitegevuse kaigus tekkinudItihiajalisi nöudeid. Nöudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o.nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).NOuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tOendeid selle kohta, et kOik nOuetesummad ci laeku vastavalt nöuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavadvöimalikule nöuete väärtuse langusele, on voigniku pankrot voi olulised flnantsraskused ningmaksetahtaegadest mittekinnipidamine.NOuete Iaekumise tOenäosust hinnatakse vöimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nöueteindividuaalne hindamine ei ole nöuete arvust tulenevalt vöimalik, siis hinnatakseindividuaalselt ainult olulisi nöudeid. Ulejäänud nOudeid hinnatakse kogumina, arvestadeseelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nöuete osas. Ebatöenäoliselt laekuvate nöuetesumma on vahe nende nOuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusevahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nöuete bilansilist väärtust vähendatakseebatOenäoliselt Iaekuvate nöuete summa vörra ning kahjum allahindlusest kajastataksetulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatöenäoliste nöueteI aekum 1st kaj astatakse ebatöenäoliselt laekuvate nöuete kulu vähendamisena.

!dfli:purpose of itfflcation oy 23

Kuupäev!date


Muud Iühiajalised nOudedKöiki muid nOudeid (viitlaekumised, antud laenud fling muud IOhi- ja pikaajalised nOuded),välja arvatud edasimuugi eesmargil omandatud nOudeid, kajastatakse korrigeeritudsoetusmaksumuses. Lühiajaliste nöuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul vördnenende nominaalvaartusega (miinus tagasimaksed ning vöimalikud allahindlused), mistöttulUhiajalisi nOudeid kajastatakse bilansis töenäoliselt Iaekuvas summas.Pikaajaliste nöuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks vOetakse nad algselt arvelesaadaoleva tasu Oiglases väärtuses, arvestades jargnevatel perioodidel nOudelt intressitulu,sisemise intressimäära meetodit kasutades.

VarudVarud vOetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,tootrniskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nendeolemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnalevarude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisegaotseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus voi netorealiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus Ieitakse, arvates tavapärases äritegevuseskasutatavast hinnangulisest muugihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikudtoote mLiügivalmidusse viimiseksja mUugi sooritamiseks.Löpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kuikulu on tehtud 2011. aastal, kuid esietendus ja lOpetatud lavastustesse kandmine toimub aastal2012. LOpetamata toodangu koosseisu arvatakse kOik materiaalsed kulud ja kulud, mis onseotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega. Varude kuluks kandmisel kasutatakseolenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit voi kaalutud keskmisesoetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne pöhivaraPöhivaraks loetakse varasid kasuliku toöeaga Ule Uhe aasta ja maksumusega alates 2 000eurost. Varad, mule soetusmaksumus on alla 2 000 euro kajastatakse kuni kasutuselevötmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutusele vOtmise hetkel kantakse100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride Ule peetakse arvestust bilansiväliselt.Materiaalne pöhivara vöetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosnebostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotudkulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja —asukohta. Materiaalsetpöhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatudakurnuleeritud kulum ja vöimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.Kapitalirendile vOetud materiaalse pOhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud pohivaraga.Materiaalse pohivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse pOhivarana, kui ontOenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ningvaraobjekti soetusmaksumust saab usaldusvUärselt mööta. Muid hooldus- ja remondikulusidkaj astatakse kuluna nende toimumi se momendil.Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse Iineaarset meetodit. Amortisatsiooninormmääratakse igale pöhivara objektile eraldi söltuvalt selle kasulikust töOeast. Oluliseloppvaartusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainultsoetusmaksumuse ja lOppvaartuse vahelist amortiseeritavat osa.Juhul kui materiaalse pöhivara objekt koosneb Uksteisest eristatavatest komponentidest, mule!on erinevad kasulikud eluead, vOetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi

nitsi&iseertud ainuft identifltseerimseksInitialled for the purpose of I4entlflcatlon only 24Initstaalid/initials L \

Kuupäevtdate—

PricewaterhouseCoooers, Tallinn


varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldiarnortisatsiooninormid.Arnortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse pöhivara gruppidele jargmised:

Ehitisedja rajatised 2% - 20%Masinadja seadmed 3% - 25%Muu inventar (pillid) 5% - 20%

Juhul kui pöhivara kaetav väärtus (s.o. korgem kahest järgnevast näitajast: vara netomuugihind vOi vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, onmateriaalse pöhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mu vara on kasutatav vastavalt juhtkonnapooh plaanitud eesmargil fling löpetatakse kui löppvaartus Uletab bilansilist jääkmaksumustvOi vara Iöpliku eernaldamiseni kasutusest. Igal bilansipaeval hinnatakse kasutatavateamortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi fling löppvaartuse pohjendatust.?‘1ateriaa1se pöhivara kajastamine lOpetatakse vara vöörandamise korral voi olukorras, kusvara kasutarnisest voi müugist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum vOi kahjum, mison tekkinud materiaalse pöhivara kajastamise lopetamisest, kaj astatakse tulemiaruandesmuude äritulude voi muude ärikulude real.

Immateriaalne pöhivaraIm materiaalset vara (arenguvaijaminekud, patendid, litsentsid, kaubamargid, tarkvara)kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisestsaadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväarseltmöödetav. Omandatud immateriaalne pöhivara vöetakse algselt arvele temasoetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.Arvele vötmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest onmaha arvatud akumuleeritud kulum ja vöimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.Immateriaalne pOhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määramata kasulikuelueaga varaks. Määramata pikkusega kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita,kuid nende väärtuse kontrollimiseks viiakse igal bilansipaeval Iäbi väärtuse test ningjuhul kuinende kaetav väartus osutub väiksemaks bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse vara allakaetava vaärtuseni. Mäaratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarselmeetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse varaamortisatsiooniperioodide ning —meetodi pöhjendatust.Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse pOhivara gruppidele jargmised:

Immateriaalne vara 25%

?‘vl[ääratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid,mis viitavad vOimalikule väärtuse langusele.

TarkvaraImmateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvaralahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need onotseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperipooh kontrollitavad fling mule kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema ajakui Lihe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastataksetulemiaruandes kuludena.

ntsiaUseertud &nuft d.entifitseerirniseksftitiaI1ed for the purpose of identification onlynitsaaid/inihaIs L_—_-—_—— 25Kuupäev/date

PricewaterhouseCoopers, Tatinn


Varade väiirtuse langusMäärarnata kasuliku elueaga immateriaalsete pöhivarade (s.h firmaväärtus) puhulkontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, vOrreldes vara bilansilist maksumust kaetavavaärtusega.Piiramata kasutuseaga materiaalse pöhivara (maa, pusiva vaartusega kunstiteosed,rnuuseurnieksponaadid, raamatud) fling amortiseeritavate varade puhul hinnatakse varaväärtuse vöimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemisekorral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning vörreldakse seda bilansilise maksumusega.Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mule vOn-a vara bilansilinemaksumus uletab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara Oiglane väärtus, milleston maha lahutatud muugikulutused, vOi selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb onkOrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmargil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksikuvaraobjekti vOi väikseima vOimaliku varade grupi kohta, mule jaoks on vöimalikrahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus).Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal jargmisel bilansikuupäeval, kas vöib ollatOenaoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tOusnud (v.a firmaväärtus, mule allahindlusi eitühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara vOi varade grupi (raha genereerivaüksuse) kaetav väärtus on tOusnud ide bilansilise jääkmaksumuse, tuhistatakse varasemallahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis olekskujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindlusetdhistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes pOhivara allahindluse kuluvähendamisena.

Kapitali- ja kasutusrendidKapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mule puhul kOik olulised vara omandigaseonduvad riskid ja hüved kanduvad tile rentnikule. Muud rendilepingud kajastataksekasutusrendina.Rahvusooper kzti rentnikKapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara Oiglase väärtuse summasvoi rendimaksete miinimumsumma nuüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksedjaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkvaärtuse vähendamiseks. Finantskuludjaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustusejääkväartuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaseltomandatud pOhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööigavoi rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sOlmimisega otseselt kaasnevadrentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumusekoosseisus.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul I ineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Rahvusooper kui rendileandjaKapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nOudena kapitalirenti tehtudnetoinvesteeringu summas (vOrdub saadaolevate rendimaksete nuudisvaartusega, plussrenditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lOpuks). Rentnikult saadavadrendimaksed j agatakse kapitalirendinoude pohiosa tagasimakseteks ja finantstuluks.Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igalajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sOlmimisegakaasnevad esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandjakanda, vOetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinOude arvestusel flingkajastatakse tulu vithendusena rendiperioodi jooksul.

tnitsialiseeritud ainult tdenttfitseerimiseksInitiaUed for the purpose of dentfication O&y 26ntsiaaIidflnihas

_______________________

Kuupaev date —I

PricewaterhauseCoopers, TaKinn


Kasutusrendi tingimustel välj arenditud vara kaj astatakse bilansis tavakorras, analoogseltmuule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakseIähtudes Rahvusooperis sama tüupi varade osas rakendatavatest amortiseerimispöhimOtetest.Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul Iineaarselt tuluna. Kasutusrendilepingute solmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandjabilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodij ooksul proportsionaalselt renditul u kajastamisega.

FinantskohustusedKöik finantskohustused (völad hankijatele, vOetud laenud, muud ILihi -ja pikaajalisedvölakohustused) vöetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kOikisoetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritudsoetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus ontildjuhul vördne nende nominaalvaartusega, mistOttu Iühiajalisi finantskohustusi kajastataksebilansis maksm isele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritudsoetusmaksumuse arvestamiseks vöetakse nad algselt arvele saadud tasu Oiglases väärtuses(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades jargnevatel perioodidel kohustusteltintressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.Finantskohustus liigitatakse lLihiajaliseks, kui selle tasumise tahtaeg on kaheteist kuu jooksulalates bilansikuupaevast; voi Rahvusooperil pole tingimusteta öigust kohustise tasumist edasilUkata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupaeva. Laenukohustusi, mule tagasimaksetahtaeg on 12 kuu jooksul bilansipaevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärastbilansipaeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samutikajastatakse Iühiajalistena Iaenukohustusi, mida Iaenuandjal oh öigus bilansipaeval tagasikutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise töttu.

SihtfinantseerimineToetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel voi laekumisel voitoetuse tekkepöhisel kuupaeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jalgidestekkepOhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ciole tekkinud, bilansis ei kajastata.

Tegevuskulude sihifinan tseerirnineTegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lahtutakse tulude-kulude vastavuseprintsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mu leiavad aset kulud,mule kompenseerimiseks sihtflnantseerimine on möeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, midasaadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna,mihlal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata fling kuilaekumine on töenäohine. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisavki ndlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele j asihtfinantseerimine laekub.

Varude sihtfinan tseeriinineSihtfinantseerimist pöhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori Uksused, mulepOhieesmargiks ci ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepöhisel momendiltuluna.Sihtfinantseerimise arvel soetatud pohivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muulepOhivarale. Mitterahahisel sihtfinantseerimisel vöetakse saadud vara bilansis arvele temaOiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide

Initsialiseeritud alnult identifitseerlmiseksInitialled for the purpose of idntlfication onlynitsiaad/initiaIs

____________

27Kuupäavfdate

Prtccwaterhouse000r)erS, Tilinn

Rahvusooper Estonia 201!. a majandusaasta aruanne

tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul.Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt pöhivara sihtfinantseerimisegasaadud vara oiglases värtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara oiglaneväärtus ci ole usaldusvaärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.S ihtfinantseerim isega seonduvad tulud kaj astatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel,,Tegevuskulude sihtfinantseerimine” j a ,,Pöhivara sihtfinantseerimine”.

Tehingud välisva!uutas fling välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja —kohustusedVälisvaluutadeks on loetud kOik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutastoiniunud tehingute kajastamisel on aluseks vOetud tehingu toimumise paeval ametlikultkehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Pangaval uutakursid). Vätjsvaluutas fikseeritud monetaarsed varad j a —kohustused (rahas tasutavadnöuded ja laenud), hinnatakse bilansipaeval umber arvestusvaluutasse bilansipaeval kehtivateEuroopa Keskpanga (kuni 31 .detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursside at use!.Umberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid j a —kthjumid esitatakse aruandeperiooditulemiaruandes.

Tulude arvestusTutu etendustest j a kontsertitest kajastatakse etenduse ja kontserti toimumise hetkel.Tulu kaupade mUugist kajastatakse saadud vOi saadaoleva tasu Oig!ases väärtuses, vöttesarvesse köiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tutu kaupade muUgist kajastatakse siis, kuiköik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle muUjalt ostjale, mutigitulu ja tehingugaseotud kulu on usaldusväärselt määratav fling tehingust saadav tasu Iaekumine on töenäoline.Tulu teenuse mtiUgist kajastatakse teenuse osutamise järel, vöi juhul kui teenus osutataksepikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.Tutu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise jarel, voi juhul kui teenusosutatakse pikema ajaperioodi jookusul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Vahetustehingud

Kui kaupa vahetatakse temast erineva kauba vOi teenuse vastu, käsitletakse seda vahetustkauba muUgina. Tutu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba vOi teenuse oigtaneväärtus, millele liidetakse juurde voi mutest arvatakse maha täiendavalt saadud voi makstudrahasummad. Kui saadud kauba voi teenuse Oigtast väärtust ci ole vOimalik usaldusvaärsetthinnata, vöetakse tutu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba voi teenuse oiglane väärtus,millele liidetakse juurde voi mittest arvatakse maha taiendavalt saadud vOi makstudrahasummad.

Lisa 2 Raha(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010Sularaha kassas 23 195 25 887Pangakontod 100847 490876Rahaja pangakontod kokku 124 042 516 763

Intressimäär uleoodeposiidilt on 0,10 % keskmiseltjaagilt (2010.a. 0,10%).

ialiseeritu d a inuft IdenttseerimeksInitialled for the purpose of identification onlynitsaaIid!initas ____LJL__- 28Kuupiievldate— PricewaterhouseCooPersTa1hflfl

_____


Lisa 3 Nôuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010NOuded ostjate vastu 145 004 210 059Maksude ettemaksedja 1 1 675 28 440tagasinouded (lisa 4)Muud lühiajalised nöuded 66 90Viitlaekumised 94 103Ettemaksed teenuste eest 14 875 6 508Nöuded ja ettemaksed kokku 171 714 245 200

Lisa 4 Maksud(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010Ettemaks Maksuvölg Ettemaks Maksuvolg

Käibemaks 1 1 675 34 051 28 440 42 508Uksikisiku tulumaks 0 86 284 0 86 013TöOtuskindlustusmaks 0 19 178 0 19 266Sotsiaalmaks 0 161 922 0 162 142Erisoodustuse tulumaks 0 862 0 616EttevOtte tulumaks 0 620 0 216Kogumispension 0 5 287 0 3 438Mitteresidendist 0 4 810 0 6 555juriidilise isiku tulumaksMuugimaks 0 2 1 14 0 1 907Ressursitasu vesi 0 47 0 0Kokku (lisa 3,7) 11 675 315 175 28 440 322 661

Maksuhalduril on öigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 6 aasta jooksulmaksudeklaratsiooni esitamise kuupaevast ning vigade tuvastamisel määrata taiendavmaksusumma, intressid fling trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid,milk tulemusena vöiks maksuhaldur määrata teatrile olulise taiendava maksusumma.

Lisa 5 Varud(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010Materjalid laos 20 808 24 51 1Materjalide varude allahindlus -7 478 -7 478Kavadevaru 31 156 30202Pääsmete varu 0 564Toidukaupadevaru 25686 17730LOpetamata uuslavastuste kulud 61 128 74 005Kokku 131300 139534

kiitsa1iseeritud ainutt kientifitseerirnisekslntiailed for the purpose of identification on’ynitsiaalid/initjals

—

Kuupäevfdate

_________________

PricewaterhouseCoorers Ta{Iinn


Varusid kanti maha 2011. aastal 2 132 euro ulatuses (2010. aastal 711 eurot).31.12.2011.a. seisuga varusid kolmandatele osapooltele hoiule antud ci ole (2010. aastalvarusid kolmandatele osapooltele hoiule ei antud).

Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne pöhivara(e urodes)

Maa ja Masinad ja Muu Immateriaal- Kokkuehitised seadmed materiaalne ne pOhivara

pOhivaraSaldo seisuga31.12.2009Soetusmaksumus ii 227 461 2 414 766 1 041 983 5 369 14 689 579Akurnuleeritud kulum -2 740 584 -978 349 -682 260 -2 796 -4 403 989jääkmaksumus 8 486 877 1 436 417 359 723 2 573 10 285 5902010.a. toimunudmuutusedOstud perioodijooksul 0 42 431 80711 2 748 125 890Etternaksudelt pOhivara 0 -6 391 -2 250 0 -8 641arveleUmberklassifitseerirnine 0 0 -1 800 0 -l 800kulusseMuUkja rnahakandniine 0 0 -26 757 0 -26 757Mahakandrnine pOhivara 0 -55 075 -137 915 0 -192 990koosseisust—alla 1 917.-Muiidudjamahakantud 0 0 16 129 0 16 129pOhivara kulumMahakantudpöhivara 0 50288 124066 0 174354kulum — alla 1 9 17.-Amortisatsioonilulu -293 588 -129 035 -85 064 -1 571 -509 258Saldo seisuga31.12.2010Soetusmaksumus 11 227 462 2 395 731 953 971 8 117 14 585 281Akumuleeritud kulurn -3 034 173 -1 057 096 -627 129 -4 367 -4 722 765Jääkmaksumus 8193289 1338635 326842 3750 98625162011.a. toimunudrnuutusedOstud perioodijooksul 257 782 101 484 50 050 8 588 417 904MUuk ja mahakandrnine 0 0 -2 676 0 -2 676MOUdud ja mahakantud 0 0 2 676 0 2 676pOhivara kulumArnortisatsioonikulu -291 735 -132 848 -68 755 -2 587 -495 925Saldo seisuga3 1. 12.20 11Soetusmaksumus 11 485 244 2 497 215 1 001 345 16 705 15 000 509Akumuleeritud kulurn -3 325 908 -l 189 944 -693 208 -6 954 -5 216 014Jääkmaksumus 8 159 336 1 307 271 308 137 9 751 9 784 495

2011. aastal kanti maha muud materiaalset pöhivara soetusmaksumusega summas 2 676eurot. (2010. aastal kanti materiaalset pOhivara maha summas 26 757 eurot).2011. aastal nagu ka 2010. aastal pohivara alla hinnatud ci ole. Seisuga 31.12.2011 ja31.12.2010 puudusid pOhivarad, mida oleks panditud laenukohustuste tagatiseks.

hiitsiaflseerftud ainuft identifitseerimiseksn1tiafled for the purp”se of identification onlynitsaIid/initias_j

* 30Kuupâev./date-.

PricewaterhouseCooners, Taliinn


Lisa 7 Völad ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010Ostjate ettemaksed kaupadeja teenuste eest 21 1 539 307 716VOlad tarnijatele 1 15 459 90 315MaksuvOlad (Vt. lisa 4) 315 175 322 661VOladtöOvOtjatele 147098 181 315Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 37 701 45 491Völad ja ettemaksed kokku 826 972 947 498

Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent(eurodes)

Kapitalirendi tingimustel renditakse jargmisi varasid:

Seadmed Ia muusikariistad31.12.2011 31.12.2010

Soctusmaksumus 506 946 151 908Akumuleeritud kulum 67 688 45 865Aruandeperioodi kulum 21 822 14747

2011. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid soetusmaksumusega 355 038 eurot.(2010.a. soetati kapitalirendi tingimustel varasid summas 12 654 eurotja löppeskapitalirendilepinguid soetusmaksumuses 14 198 eurot).

31.12.2011

Kapitalirendi volgnevus (lisa 10) 304 126s.h. maksetahtaegkuni I aasta 253 7841-5 aastat 50 342

31.12.2010

Kapitalirendi vOlgnevus (lisa 10) 64513s.h. maksetahtaegkuni 1 aasta 31 6371-5 aastat 32 876

ntsiallseeritud ainut dentifitseerimiSekSinitialled for the purpose of identification only

Kuupäev/date— 31

PricewaterhouseCoOpers, TaiinnL—---


Lisa 8 järg

2011 2010

Keskmine intressimäär 4,72% 5,08%

Aruandeperioodi maksed 137 777 31 258Aruandeperioodi intressikulu 5 512 3 418

Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.Lepingute alusvaluutaks on euro.

Kasutusrent

Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel valja jargmisivarasid (lisa 6):

Hooned2011 2010

Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 147 032 143 151Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 74 871 79 684Kokku (vt.lisa 12) 221 903 222 835

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest Eesti Kontsert, kelle lepinguline rendimakse2011.a. oh 144662 eurot. Rahvusooperil sOlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas2 443 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 3 396 eurot).Rendilepingute alusvaluutaks on euro.

Jargmiste perioodide renditulu mittekatkestatavatest rendilepingutest:

31.12.2011 31.12.2010

s.h.kuni I aasta 147032 143 1511-Saastat 13584 13584üle 5 aasta 47 544 50 940

FsTii.eeritud inutt identifitseerimiseksInitlafled for th purpose of identification onlynftsiaa1idInW81S

______

I Kuupa date

_______

t 1 32PricewaterhousaCooPerS Tallinn—


Lisa 9 Sihtfinantseerimine(eurodes)

ALGJAAK KOKKU 2011 2010

Nöue 0 -8 500Kohustus 51 067 2 4922011 SAAMINE1. ValitsuseltEesti Vabariigi Valitsuselt 6 1 19 109 6 212 880pohitegevuse sihtfinantseerimisekssaadud vahendidValitsuselt saadud vahendid riigi 21 546 26 693poolt kompenseeritava öppelaenutasumiseks2. Muudelt organisatsioonideltKultuurkapitalilt kulude 8 707 10 737sihtfinantseerimiseks saadudvahendidKultuuriministeeriumilt kulude 51 447 123 350sihtfinantseerimiseks saadudvahendidTeistelt organisatsioonidelt kulude 129 946 144 341sihtfinantseerimiseks saadudvahendid3. Investeerimislaen pöhivaradesihtlmnantseerimiseksEesti vabariigi Valitsuselt Iaenu 886 275 345 123tagasimaksmiseks saadud vahendid(pohivarade sihtfinantseerimiseks)SAADUD KOKKU 7 217 030 6 863 124

2011 KASUTAMINETegevuskuludeks -6013944 -6148314Intresside maksmiseks -105 165 -64 566Riigi poolt kompenseeritavat -21 546 -26 693ãppelaenu tasuti1. Tegevuskuludeks kokku -6 140 655 -6 239 5732. Muu sihtfinantseerimine -233 266 -221 353Laenu tagasimaksmine AS SEB -886 275 -345 123Pangale (pöhivaradesihtfinantseerimiseks)KASUTATUD KOKKU -7 260 196 -6 806 049Kohustus 7901 51067

tflltslatjseerttud a inult kientifitseerimiseksI InitiaUed for the purpose of dentificaton oniyI flitsiaadñnhtjas L F_______I Kuupäey/d

PrewaterhojseCooerc Thwnn


Lisa 9järg

Sihtfinantseerimine pohivarade soetamiseks

2011 2010POhivarade sihtfinantseerimise 20 388 0kasutamata jääk aasta algul2011 SAAMINEKultuuriministeeriumiltjuurdeehituseks 31 956 31 956saadudKultuurkapitalilt pillide soetamiseks 0 23 008saadudLHV-lt Pilatese masina soetamiseks 0 9 587SAADUD KOKKU 31 956 64 5512011 KASUTAMINETulu pöhivara sihtfinantseerimisest s.h. 52 344 44 163I. Maaja ehitised 52 344 1 1 5682. Pillid 0 23 0083. Masinadja seadmed 0 9 587POhivara sihtfinantseerimise 0 20 388kasutamata jääk aasta lOpus

2002. aastal sölmiti AS SEB Pangaga investeerimislaenu leping summas 5,4 miljonit eurot,mida suurendati 2005. aastal 4,4 miljoni euro vörra. Kokku on Iaenulepingu summa 9,8miljonit eurot tagasimakse tahtajaga 2016.a. Laenu kasutamise otstarve on RahvusooperEstonia teatri- ja kontserdimaja rekonstrueerimise II etapi teostamine.31 .detsembriks 2007.a. oh laenu Iimiit kasutatud tales ulatuses. EV Kultuuriministeeriumtoetab Estonia teatri- ja kontserdimaja rekonstrueerimist sihtfinantseerimisega pOhivaradesoetamiseks. EV Kultuuriministeeriumi poolne sihtfinantseerimine kantakse RahvusooperileEstonia üle kvartaalsete maksetena 15 aasta jooksul laenu tagasimaksete tasumiseks AS SEBPangale (Vt. lisa 10). Vastavalt Iaenulepingu lisale nr.13 tagastas Rahvusooper Estonia 2010.a.pangale Iaenu osa summas 345 123 eurot. Alates 01.01.201 l.a. tagastab teater pangale laenuj alle kvartaalsete annuiteetmaksetena.Laenu tagasimaksmise finantseerimine Kultuuriministeeriumi poolt on kajastatud nöudenaEV Kultuuriministeeriumi vastu tasumata jaagi ulatuses. NOuet vahendatakse nendesperioodides, mu lal leiavad aset sihtfinantseerimise laekum ised ja laenu tagasimaksetetasumised pangale.

lntsaflseerieud arnuft IdentifitseerimiseksInitialled for the purpose of identification onlylntsaadfnjtaIs

Kuupàev/datePricewaterhousecoc)oers laflinn


Lisa 10 Laenukohustused ja —nöuded(eurodes)

31.12.2011Laenude saldo Kokku s.h. s.h. Maksetahtaeg lntressimäär

pikaajaline lUhiajalineosa osa

lnvesteerimislaen 4 692 561 3 795 409 897 152 2016.a.dets. Kuue kuuEURIBOR

+0,495%Liising (lisa 8) 304 126 50 342 253 784 2012 — 2015.a. 4,0 — 5,36%

KOKKU 4 996 687 3 845 751 1 150 936

31. 12.2010Laenude saldo Kokku s.h. s.h. Maksetahtaeg Intressimäär

pikaajaline lühiajalineosa osa

Investeerimislaen 5 578 836 4 689 771 889 065 2016.a.dets. Kuue kuuEURIBOR

+0,495%Liising (lisa 8) 64 513 32 876 31 637 2012— 2015.a. 4,79 — 5,36%

KOKKU 5 643 349 4 722 647 920 702

Laenukohustuste intressid2011 2010

Investeerimislaenu intressi maksed 105 165 85 687Kapitalirendi intressi maksed 5 512 3 419Kokku 110677 89106

Investeerimislaen on kajastatud bilansis nii nOude kui kohustusena samas summas.Kultuuriministeerium toetab Rahvusooperit Estonia laenu tagasimaksmisel. Laenutagasimaksmi se finantseerimine EV Kultuuriministeeriumi poolt on kajastatud nöudena EVKultuuriministeeriumi vastu ja samas summas kohustus panga vastu.2011. aastal maksti Iaenu AS SEB Pangale tagasi summas 886 275 eurot (2010. aastal 345123 eurot). Vt. lisa 9.Laenulepingu alusvaluutaks on euro.Kohustuste tagatiseks varasid panditud ei ole.

lmtsakseentud ainult dentifitseerimseksnitalled for the purpose of Identification onlyntslaaI!cf/,rNt1a!s L (35Kuupàev/date

_____

(}/ /?_.

Prcewflterhouseo4)ers Tann


Lisa 11 Müügitulu(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis fling tegeleb kamuu majandustegevusega. MLLUgituIu valdkondade löikes jaguneb j argmiselt:

Müugitulu iiik 2011 2010Piletimuugitulu 1 71 1 193 1 334 245Toitlustus 567 139 534 312KavademüUk 70772 49062Kultuuriline teenindamine 108 561 196 548Parkia haldamine 34 205 31 642KostOUmide laenutus 13 472 12 917Majutusteenus 8 1 15 1 1 346Muud muugitulud I I 884 9 942KOKKU 2525341 2180014

Piletimuugitulu koosneb piletite mtiügist saadud tulust ja ärajaanud etenduste tulust.Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis.

Lisa 12 Muud tegevustulud(eurodes)

Muugitulu Ilik 2011 2010Uuritulu (lisa 9) 221 903 222 835Reklaamitulu 122 482 78 194Komrnunaaltulud 56 776 63 380Muutulu 46413 48499Materjalidejapöhivara 2551 6 129miiugi tuluKOKKU 450125 419037

Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused(eurodes)

2011 2010Materjal lavastustele 319 373 300 972Lavastustega seotud teenused 589 978 414 266Toitlustuse kaubakulu 207 505 198 588Kavade kulu 56 559 30 347Piletite kulu 5 689 4 286KOKKU 1 179 104 948 459

-

h1itsiaIIseertud ainult dentfitseerImseksnitaed for the purpose of dentification only36nitsa&id/inftjas

Kuupaevfdate L

PrjcewaterhnjseCoopers TaWnn


Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2011 2010Majandamiskulud 104056 112628Lähetuskulud 102 314 96 009Kommunaalkulud 235 255 261 003Korrashoiumaterjalja teenus 147 040 171 192Söidukite tarvikudja hooldus 30 608 28 612Infotehnoloogiline riistvara 50 055 57 347ja selle hooldus

Inventarja selle hooldus 167 067 28 618Reklaamikulu 244201 250845Muud kulud 95 775 82 497s.h. vahendustasu piletite 43 355 29 219m uligist

Poistekoori Kreeka reis 0 16 254KOKKU 1 176 371 1 088 751

Lisa 15 Töäjöu kulud(eurodes)

2011 2010Palgakulu 5 206 087 5 056 285Sotsiaalmaks 1 769045 1717247KOKKU 6 975 132 6 773 532

Rahvusooperi Estonia koosseisuline tOötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui kataistOöajaga töOtajaid, oh 31.12.2011 seisuga 461 tootajat (2010.a. 486 tootajat). 2011. aastakeskmine koosseisuliste toötajate arv taandatuna taistööajale oh 433 töötajat (2010.a. 441tootajat) ning palgakulu 5 206 087 eurot (2010.a. 5 056 285 eurot).

Noukogu tasud koos sotsiaalmaksuga ohid 37741 eurot (2010.a. 36211 eurot)ja peadirektoritasu koos maksudega oh 64 333 eurot (2010.a. 64 260 eurot).

Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

peadirektorja noukogu liikmedeelpool loetletud isikute Iähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrohlitavad voi nendeolulise möju all olevad ettevötted

lritsiahIseerltud a inult identifitseerlmiseksInitlaHed for the purpose of identification onlylnitsaalldIinitjas

37Kuupäevfdate

______________________

PricewaterhouseCooners, TaHnn


Teiste seotud osapooltega Rahvusooperil 2011. aastal tehingud puudusid, v.a. tasudnoukogule ja peadirektorile,Aruandeperioodil olid noukogu Iiikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga102 074 eurot (2010.a. 100 471 eurot). Vt ka lisa 15.Lepingu löppedes on peadirektoril öigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muidsoodustusi nOukogu Iiikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.Naukogu I iikmetega seotud potensiaalsed kohustused puuduvad.

Lisa 17 Muu oluline informatsioon

Seisuga 31. detsember 2011 Uletasid Rahvusooper Estonia luhiajalised kohustused käibevarasummas 692,5 tuhat eurot (31. detsember 2010.a. summas 149,1 tuhat eurot). Seisuga 31.detsember 2011 jagunesid Iühiajalised kohustused jargmiselt: IUhiajalised laenukohustusedsummas 1 150,9 tuhat eurot (2010.a. 920,7 tuhat eurot), völad ja ettemaksed summas 827,0tuhat eurot (2010.a. 947,5 tuhat eurot), lUhiajalised eraldised summas 30,9 eurot (2010.a. 0eurot)ja luhiajaline sihtfinantseerimise kohustus summas 7,9 tuhat eurot (2010.a. 71,5 tuhateurot).Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes RahvusooperEstonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne kaibekapitalseisuga 31. detsember 2011 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estoniafinantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavaltKultuuriministeeriumiga sOlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule(ci ole aruandes Eesti hea raamatupidamistava kohaselt nOudena kajastatud) flinglUhiajaliste kohustuste täitmine tahtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitalistruktuur on Rahvusooperil Estonia olnud Iäbi aastate.

Init&ahseerltudmnuft identifitseerImseksInitialled far the purpose of identiflcation onlyInitsiaaId/initiai Lf__________ 38Kuupäev!date

_________________ _________

pwc

SOLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Rahvusooper Estonia nöukogule

Oleme auditeerinud kaasnevat Rahvusooper Estonia (teater) raamatupidamise aastaaruannet, missisahiab bilanssi seisuga 31. detsember 2011, tulemiaruannet, netovara muutuste aruannetjarahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval óppenud majandusaasta kohta, aastaaruandekoostarnisel kasutatud oluliste arvestuspöhimOtete kokkuvötet fling muud selgitavat informatsiooni.Juhtkonna kohustused raamatupidamise aastaaruande osasJuhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning Oige ja öiglase esitamise eestkooskOlas Eesti hea raamatupidamistavaga ja sellise sisekontrolli eest, nagii juhtkond peab vajalikuks,et vôimaldada kas pettusest vöi yeast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamiseaastaaruande koostarnist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada auditi pöhjal arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisirneauditi läbi kooskOlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nóuavad, et meoleme vastavuses eetikanöuetega fling et me planeerimeja viime auditi läbi omandamaks pöhjendatudkindlustunnet, et raarnatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.Audit hOlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnitajate ja avalikustatud informatsioonikohta auditi tôendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuridehulkja sisu sókuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamiseaastaaruanne vöib sisaldada pettustest voi vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohasteauditi protseduuride kavandamiseks vOtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesseraarnatupidamise aastaaruande koostamiseks fling öigeks ja óiglaseks esitamiseksjuurutatudsisekontrollisusteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.Audit hölmab ka kasutatud arvestuspöhimötete asjakohasuse, juhtkonna poolt tehtudraamatupidamislike hinnangute póhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadihindarnist.

Usume, et kogutud auditi töendusmaterjal on piisavja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.Arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas öigesti ja öigase1t teatritInantsseisundit seisuga 31. detsember 2011 ning sellel kuupäeval lOppenud majandusaastafinantstulemustja rahavoogusid kooskölas Eesti hea raamatupidamistavaga.

AS PricewaterhouseCoopers.fl//)

Tiit RaimlaVandeaudiitor, litsents nr 287

3. april 2012

AS PricewaterhouseCoopers, Pärrnt rnnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6T: 614 i8oo. F: 614 1900, www.pu’c.ee

Janno HermansonVandeaudiitor, litsents nr 570


Tegevjuhtkonna allkirjad 2011.a majandusaasta aruandele

Rahvusooper Estonia 201 l.a rnajandusaasta aruande allkirjastamine 3. aprillil 2012:

7) L (

PeadirektorAivar Mae

40


Nöukogu allkirjad 2011 .a. majandusaasta aruandele

Rahvusooperi Estonia noukogu on 2011 .a. majandusaasta aruande kinnitanud2012.a.

Noukogu esimees Noukogu aseesimeesEn Kias Peep Lassmann

Noukogu aseesimees Noukogu IiigeSum Sukies Urmas Reinsalu

Noukogu Iiige Noukogu IiigeImre Sooäär Andres Pung

Noukogu Iiige Noukogu IiigeEster Tuiksoo Tea Varrak

NOukogu Iiige Noukogu liigeRilna Viiding Rene Eespere

NOukogu liigeAnts WOrk

41


Rahvusooper Estonia muugitulu vastavalt EMTAK 2011-le

EMTAK Tegevusala2011

90011 Teatri-jatantsuetenduste Iavastaminejaesitamine 1 819 75490021 Lavakunsti abitegevused 130 6575621 1 Toitlustamine Liritustel 567 13968201 Enda voi renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus 221 90368329 Muu kinnisvara haldus voi haldusega seotud tegevused 56 77673121 Reklaami vahendamine meedias 122 48247991 MuujaemUuk väljaspool kauplusi, kioskeidja turge 1 1 88455901 Muumajutus 8 115Muu36 756

Müügitulu_kokku 2 975 466

42

Documents

RAHVUSOOPER ESTONIA TALLINN 201 1.A.MAJANDUSAASTA … · 2015-08-06 · Rahvusooper Estonia 2011. a majandusaasta aruanne RAil VUSOOPER ESTONIA TALLINN 201 1.A.MAJANDUSAASTA ARUANNE