Turvaline paindlikkus rahvusvahelises võrdluses

Raul Eamets

Tartu Ülikool

RAHVUSVAHELINE PRAKTIKA JA EESTI VALIKUD

5 aastat töötuskindlustust Eestis,

8-9 veebr. Tallinn

Euroopa sotsiaalne mudel

•Majandusliku konkurentsi efektiivne reguleerimine

•Ametiühingud ja sotsiaalsete partnerite vaheline koostöö(tegevuse koordineerimine)

•Töötajate kaitse

•Sotsiaalne sidusus

Euroopa tööturg

• Kõrge töötus, võrreldes US-ga

• Hõive ei kasva

• Rahvastiku vananemine

• Teenindussektori ebapiisav areng

• Madal tööjõu mobiilsus

• Jäik tööturg

Eelnimetatud küsimustega tegelemiseks pandi Lissabonis paika kolm töösuunda, mis moodustavad nn Euroopa uue strateegia leppe:

1) Majandusreform, valmistamaks ette üleminekut rõhuasetuses teadmistel põhinevale majandusele. Selleks on tarvis läbimõeldud tegevuskava uute tehnoloogiate rakendamiseks, samuti teadus- ja arendustegevuseks ning siseturu arendamiseks

2) Euroopa sotsiaalmudeli kaasajastamine, investeerimine inimestesse ja võitlusse sotsiaalse tõrjutuse vastu.

3) Makromajanduslik poliitika majanduskasvu soodustamiseks.

Lissaboni strateegia

Lissaboni strateegia

Viimased arengud on näidanud, et esiplaanile on tõstetud majanduse konkurentsivõime tõstmine (hõive kasv ja tööturu paindlikkuse suurendamine), koos töötajate sotsiaalse kaitstuse säilitamisega (Euroopa sotsiaalse mudeli kaasajastamine)

Tööturu paindlikkus

• Tööturu paindlikkus näitab seda kui kiiresti tööturg kohandub muutuvatele makromajanduslikele tingimustele (mitmesugustele välistele šokkidele)

Tööturu paindlikkusTööturu paindlikkust iseloomustavad neli aspekti • Väline (numbriline) paindlikkus, seisneb tööandja võimes

töötajate arvu vastavalt vajadusele suurendada või vähendada ehk teisisõnu analüüsitakse, kui lihtne või keeruline on inimeste tööle võtmine või nende vallandamine.

• Tööaja paindlikkus, seisneb eelkõige erinevate tööajarežiimide kasutamises, osaajaga töötamises, paindliku töögraafiku kasutamises, ületundide tegemises jne.

• Funktsionaalne paindlikkus silmas peetakse ettevõttesisest töökorraldust, tööorganisatsiooni, kui kiiresti on võimalik tootmist ümber korraldada, kui lihtsalt saab töötajaid roteerida

• Palga paindlikkus. Palkade paindlikkus näitab, kuidas palgad reageerivad majanduses toimunud muutustele, mil määral ja kui pikaks ajaks on palgad fikseeritud kollektiivlepingutega.

Sotsiaalne kaitstus

• Hõive kaitse

• Sissetulekute kaitse

• Kombineeritud kaitse (pere ja tööelu ühildamine)

Flexicurity (turvaline paindlikkus)

Algne idee oli muuta töökoha kaitstus hõive kaitstuseks (Hollandi majandusteadlane prof H. Adriaansens, 1995)

Tuleb leida tasakaal töötajate kaitstuse ning tööturu paindlikkuse vahel

Balti riigid versus TaaniTööturu paindlikkus

Sotsiaalne kaitstusAktiivne tööturupoliitika

Taani mudel, “kuldne kolmnurk”

Balti riikide mudel

Faktoranalüüs: muutujate valik

• Andmed – kasutada sai andmeid, mis olemas

kõikide EU25 riikide kohta• Peamiselt 2003. aasta Eurostati andmed• Oluline piirang muutujate arvule – väike valim• Muutujate valik mudelisse – statistiline

kriteerium + varasemates uuringutes kasutatud näitajad + intuitsioon

Muutuja Adaptiivsus/

paindlikkus

Sisstulekute kaitstus

Sotsiaalne kaitstus

Sotsiaalsete kulutuste osakaal (% SKP-st)) 0.9759

Sotsiaalsete kulutuste kogumaht inimese kohta 0.7952

Tööstaaž 0.6571

Töötuskindlustus 0.4116

Uue töökoha leidmise lihtsus 0.8275

Mobiilsus 0.7891

Koolitus 0.6183

Elukestev õpe 0.6606

Osaajaga töötajad 0.5423

Pikaajalise töötuse määr -0.7974

Noorte töötuse määr -0.5800

Eakate (55-64) hõive määr 0.9311

Ebavõrdus (80% vaesema suhe /20% jõukamatesse) 0.9894

Gini koefitsent 0.9328

Vaesus (40%) 0.8590

Vaesusrisk pärast tulusiirdeid 0.8901

-2.0

-1.5

-1.0

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

-2.0 -1.5 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5

Adaptability

So

cia

l secu

rity

LVEE

LT

HUCZ

SK

PL

MT

CY

IE

PT

UK

ES

IT

EL

BEDK

NL

SE

FI

LUDE

FR

SI

AT

R2 = 0,11

-2.5

-1.5

-0.5

0.5

1.5

2.5adaptability/flexicurity

income securitysocial security

Denmark

Ireland

-2.5

-1.5

-0.5

0.5

1.5

2.5adaptability/flexicurity

income securitysocial security

Denmark

Netherlands

-2.5

-1.5

-0.5

0.5

1.5

2.5adaptability/flexicurity

income securitysocial security

Denmark

Estonia

-2.5

-1.5

-0.5

0.5

1.5

2.5adaptability/flexicurity

income securitysocial security

Denmark

Greece

Klasteranalüüsi olemus• võimaldab jagada objektid teatud neile omaste

karakteristikute alusel gruppidesse, mida antud teema kontekstis nimetatakse klastriteks

• objektid grupeeritakse klastritesse nii, et ühte klastrisse kuuluvad objektid on teatud (eelnevalt kindlaksmääratud) valikukriteeriumi põhjal sarnasemad samasse klastrisse kuuluvate kui teistes klastrites asuvate objektidega

• see tähendab, et eesmärgiks on samaaegselt maksimeerida klastritesisest homogeensust ning klastritevahelist heterogeensust

Klastrid

• EL, IT, PT, SK

• AT, BE, FR, DE, LU, FI

• MT, PL, ES

• CZ, HU, SI

• DK, SE, UK, NL

• EE, LV, LT, CY, IE

EL, IT, PT, SK

AT, BE, FR, DE, LU, FI

MT, PL, ES

CZ, HU, SI

DK, SE, UK, NL

EE, LV, LT, CY,

IE

Sotsiaalsete kulutuste osakaal (% SKP-st))

23.7 28.2 19.6 22.2 29.3 14.7

Sotsiaalsete kulutuste kogumaht inimese kohta

3976 7712 2628 2754 8306 2165

Tööstaaž 16.5 21 16.7 18.7 16.3 12.6

Töötuskindlustus 13 34.5 17.7 14.7 35.5 18

Uue töökoha leidmise lihtsus 8.5 17.8 11.7 14.7 34.3 27.2

Mobiilsus 4.8 9.2 6.3 5 20.8 6.8

Koolitus 15 27.8 20 20.7 41.3 23.2

Elukestev õpe 4 11 5 8.8 24.8 7.3

Osaajaga töötajad 6.7 17.3 9.3 5.2 28.8 10.8

Pikaajalise töötuse määr 53.3 35.7 43.7 47.7 21.8 38.5

Noorte töötuse määr 24.6 16.4 27.9 16.4 10.3 16.3

Eakate (55-64) hõive määr 37 35.8 33.4 31.6 57.1 48.1

Ebavõrdus (80% vaesema suhe /20% jõukamatesse)

6.3 3.95 4.9 3.3 4.1 5.1

Gini koefitsent 34.3 28.3 30.7 24.7 27.3 31.4

Vaesus (40%) 9.8 3.7 5 2.3 4 5.4

Vaesusrisk pärast tulusiirdeid 20.1 12.5 16.7 9.8 12.9 17.2

-2.0

-1.5

-1.0

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

-2.0 -1.5 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5

Kohanemisvõime

Sots

iaaln

e k

ait

stu

s

Balti riigid

Turvaline paindlikkusVana Europe

?Seg

a gruppSeg

a grupp

Tänan tähelepanu eest !