turvaline eluteemaleht 27. november 2009

Hoonet ja krunti ümbritsevad aiad-väravad loovad möödujas ja külalises esimese mulje nii majapidamisest kui ka peremehest. Harmooniline aedade-väravate tervik tekitab positiivse, kindlust sisendava tunde – aed on kodu visiitkaart. Millised muud omadused peale esteetilise väljanägemise peavad

heal aial olema, mille põhjal teha oma valikuid? Mida jälgida oma otsuse tegemisel?

KeskkondMaja ümbritsev piirete süsteem peab sobima stiililt ja värvilt ümbritsevaga – nii arhitektuurse keskkonna, naabrite aedade kui konkreetse majaga. Nagu rehielamut ei sobi ümbritsema betoonaed, ei sobi ka funkstiilis villa juurde vitstest punutud tara. Samamoodi tuleb piirdesüsteemi vaadelda kui tervikut ning jälgida, et väravad-aiad-postid kõrvuti panduna jätaksid hea mulje.

VastupidavusPuidust aedadel ja väravatel on oma võlu, kuid väga sageli avatavateks-suletavateks väravateks need ei sobi. Puit mängib niiskusega, seetõttu ei saa seda materjali kasutada ka automaatika abil juhitavate väravate puhul. Tänapäevased metallaiad ja -väravad on kõrge kvaliteediga ja nende valik on mitmekesine. Eestis nad alles koguvad populaarsust.• Võrkaiad. Uuemad ja vastupidavamad võrkaiad on ristumiskohtadest keevitatud ja ka tsingitud ning kaetud PVC-kattega. Metallvõrgust aiad on kergpaneelaedadest odavamad, ent ei jäta samavõrd soliidset muljet.• Metall(kerg)paneelidest aiad koosnevad jäikadest moodulitest, mis seotakse aia püstitamisel (tugi)postidega ning on väga vastupidavad ja turvalised.

FunktsionaalsusTõhusat turvalisust ning vandalismikindlust tagab keevispaneelaed. Aiapaneelid on valmistatud ligikaudu viiemillimeetri paksusest, omavahel kokku keevitatud terastraatidest, mis tagavad piisava jäikuse. Aiapaneelid on kuumtsingitud ning kaetud PVC-kattega. Paneeli ülaääres on vertikaalsed 30-millimeetrised varvad, mis raskendavad üleronimist. Paneelaed kinnitatakse sektsioonidena aiapostidele ning vajadusel võib neid ükshaaval vahetada või eemaldada. Paneelaiad tagavad piisava turvalisuse ning on kindlasti ka üks põhjus, miks seda aiatüüpi kasutavad paljud tööstusettevõtted. Suurepärase ilu tagab ka võrkaed. Võrke on kolme sorti: keevisvõrk, punutud ning põimitud võrk. Valik sõltub eelkõige tellija eelistustest ning vajadustest. Kõik võrgud on enamasti valmistatud terastraadist, mis on kuumtsingitud. Keevisvõrgud on üldjuhul kaetud PVC-kattega, punutud võrku pakutakse nii PVC-kattega kui ka ilma. Võrgu jäikuse ning vastupidavuse määrab traadi jämedus ning võrgusilma suurus – mida väiksem silm, seda tugevam võrk. Peenest traadist valmistatud võrgu võib isegi koer aiale toetudes kõveraks muljuda, samuti on varastel seda lihtne näpitsatega katki lõigata.Funktsionaalsus avaldub ka eriti selgesti väravate juures. Metallväravaid on kahte põhitüüpi.• Liugväravad, mida kasutatakse tavaliselt autoväravana. Liugvärav nihkub paralleelselt aiaga ning jätab avanedes läbisõidutee vabaks.• Tiibvärav avaneb n-ö tavapärasel moel ning on enamasti kasutusel jalgväravana. Nii liug- kui tiibvärav on mõttekas ühendada automaatajamiga. See pakub turvalisust: värav avaneb ainult valdaja soovil, mugavust: värava avamine ei eelda autost või majast väljumist. Automaatväravate avamiseks-sulgemiseks võib kasutada erinevaid vahendeid: pulti, nupust või võtmega töötavaid lüliteid vms. Üha enam koguvad populaarsust GSM-terminali kaudu avatavad väravad.

PaigaldusNii paneel- kui ka võrkaia puhul on väga tähtis selle õige paigaldus, ka kallist ning vastupidavast materjalist ehitatud aed võib valesti teostatud paigalduse tõttu olla väga näotu. Aiaehituseks vajalik materjal ning paigaldus tuleks osta/tellida ettevõttest, mis on sellele spetsialiseerunud. Väga oluline on tehtud tööde ning materjali garantii.

OÜ Fagel on Eesti suurim ja tuntuim metallpiiretele ning aiaehitusele spetsialiseerunud ettevõte. Tegevusvaldkond on mitmesuguste välispiirete, automatiseeritud läbipääsu- ja kontrollsüsteemide müük, paigaldus, hooldus ning remont.

Soovitused ja nõuded piirdeaia rajamisel:

• aed peaks olema nägus ning sobima hoone ja keskkonnaga• aia kõrguse valikul peaks lähtuma samal tänaval eelnevalt ehitatud aedade kõrgusest• üle 1,5 m aiad peaks kooskõlastama linnaosavalitsusega • suure koera puhul tuleks arvestada, et ta ei saaks üle aia hüpata • aed tuleb paigaldada krundi sisepiiridesse • väravate asukoht ning suurus tuleks hoolikalt läbi mõelda• majaümbruse planeerimistööd tuleks ära teha enne aia ehitust• miljööväärtuslikes piirkondades peab hankima kultuuriväärtusteameti kooskõlastus• arvestama peaks aia vastupidavusega vandalismile

Esmase turvatunde loob korralik piirdeaed

Fagel OÜ Mäealuse 1, 12618, Tallinn, tel 656 5390, faks 654 3068, e-post: fagel@fagel.ee, www.fagel.ee

27. november 2009turvaline elu2

SiSukord

Turvatundetu igapäevaelu võib tabada ootamatult lk 2

Õiguspärane käitumine taastoodab seaduslikkust lk 3

Turvalisem elu internetis – lapsele ja endale lk 4

Viirustõrje müüdid ja tegelikkus lk 5

Windows 7 pakub suuremat turvalisust lk 6

Internet on ohtlikum kui kunagi varem lk 7

Kaameratest lk 8

IP-video universaalsus – müüt või tegelikkus? lk 8

Liiklusõnnetuse vältimine algab vastutustundest lk 8

Alkomeetri omamine näitab hoolivust lk 9

Turvaabi polegi vaid rikaste lõbu lk 10

Seif pakub üliväärtuslikule varale lisakaitset lk 11

Tuleohutusele tuleb mõelda enne tuleohtu lk 12

teemalehe toimetaja: Rain Uusenrain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194reklaamitoimetaja: Anneli Teppoanneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329küljendus: Kristiina SillandiMakett: Andrus Rebanevastutav toimetaja: Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258väljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

kontaktid

arvud

51 000kuritegu registreeriti Eestis 2008. aastal, viis aastat enne seda, 2003. aastal aga ligi 57 000 kuritegu 76%sõidueksamit tegevatest alla 18-aastastest noortest saavad positiivse tulemuse esimesel katsel, üldine sõidueksamitest läbisaamise protsent on ligikaudu 52

taSub Meelde jätta!

Õiguspärane käitumine taastoodab

seaduslikkust ning ebaseaduslik

käitumine kuritegevust.

Politseiameti kriminaalosakonna juhataja Krista aas tutvustab turvalisema ühiskonna saavutamise põhimõtteid. / loe lk 3

Liiklusstatistika ja uuringud

näitavad, et 18–25-aastased on

suurimaks riskirühmaks, kuna selles

vanuses juhid on riskialtimad.

timo vijar maanteeametist tutvustab eesti liikluskultuuri häid ja halbu külgi. / loe lk 9

Ära räägi seifi olemasolust

kellelegi muule peale nende, kes

peavad seifile ligi pääsema.

Seifipaigaldajad jagavad nõuandeid, millal, miks ja milline seif koju paigaldada ja kuidas tagada seifi turvalisus. / loe lk 11

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

Kui meiega juhtub mida-gi ootamatult halba, käitume üldjuhul nii – esimesel võimalusel

hakkame likvideerima tagajärgi, siis ahastame ja nutame ning hakkame esitama küsimusi nagu «miks küll meie», «kuidas see sai juhtuda» või «mida ma olen hal-ba teinud?!».

Meie pere puutumatust lõhkus võõra käsi. Meil käisid vargad.

Turvatundetu kodu võib käi-vitada kaugele ulatuva ahel-reaktsiooni, mille tagajärgedega ei saagi alati üksi või omakeskis hakkama.

Muutuvad inimestevahelised suhted, samuti usaldus inimeste ja koduloomade vahel; kõikuma lööb usaldus meid ümbritseva keskkonna suhtes.

Iga indiviid elab turvatunde-tuse perioodi läbi isemoodi ning sellest saab aimu ainult turvali-selt üksteisega suheldes. Aga kuidas suhelda, kuidas pakkuda abi, toetust või nõuandeid, kui ise kardan ka? Kas minu hirmud hoopiski ei anna pereliikme hir-mumõtetele värvi?

Neid mõtteid on tabanud end mõtlemast igaüks, kes on kordki langenud röövi, kallaletungi, up-pumisohu või tuletaadi küüsi, olen selles veendunud.

Seega, kust lõppevad hir-mud ja paanika ning kust algab uus, taasturvaline elu? Ja milli-ne on minu enda roll selle saa-vutamisel?

Turva- tundetu kodu võib käivitada kaugele ulatuva ahelreakt-siooni.

Mõne aja möödudes peame hakkama taas oma turvalisust tugevdama – kes kuidas oskab. Valvesüsteem, uus uks või trel-lid, turvamees või tugevamad seinad…

Kuidas siiski taastada turva-tunne? Kuidas saada tagasi ko-dutunne?

Nõu annab politseiameti teenistusosa-konna per- sonalitalituse juhtivspetsia-list, psühho-loog Helle Niit.

Inimesi ootamatult ja pahaai-mamatult tabavad sündmu-sed-õnnetused kõigutavad kindlustunnet väga olulisel

määral ja vallandavad kriisireakt-sioonid, mille sügavus sõltub toi-munu tähendusest inimesele.

Elu ei saa jätkuda enam nii nagu varem. Kindel teadmine, et asjad minu elus toimuvad nii, na-gu ma neid korraldanud või plaa-ninud olen, paraku kaob ja vajab uuesti ülesehitamist.

Ohvriks sattumise kogemus toob kaasa suure hulga erinevaid negatiivseid tundeid (raev, viha, pettumus, kurbus, ahastus, hirm, kahtlused, süütunne jne), osa neist on seotud teiste inimeste, kogukonna ja/või institutsiooni-dega, osa ka iseenda või oma lä-hedastega.

Üldiselt tulevad pered pare-mini toime selliste sündmustega,

kus toimunus ei saa süüdistada üksteist.

«Rusikareegel» kõlab liht-salt – kõik need negatiivsed tunded tuleb läbi töötada ehk ventileerida ning tasapisi, iga järgmise korraga muutuvad need vähem teravaks/valuli-seks, kuni lõpuks saab inimene toimunu selja taha jätta, tõde-des, et kuigi see oli ränk, olen ma valmis edasi elama ja tegut-sema, ilma, et meie elu sellesse takerduks.

Kui pikalt kogu taastumise protsess aega võtab, pole või-malik ennustada. Äärmuslikud näited kinnitavad, et see võib aega võtta mitmeid aastaid ja inimesed ei pääse oma elus toi-munud sündmuse juurest eda-si ega tagasi.

Taastumist toetab võimalus oma reaktsioone (mõtteid ja tundeid) jagada eelkõige oma lähedastega või ka sugulaste-sõprade ringis, saades esmase toetuse nii mõistmise kui ka praktilise abi näol (kahjuks ki-putakse pigem endasse tõmbu-ma ja end isoleerima).

Väike eelis on ka neil pere-del, kel on oma elus varasem kogemus katsumustega edukalt toime tulla ning kes suudavad kõigele vaatamata näha oma elu positiivseid külgi ja nende-le keskenduda.

Muidugi tasub nõu ja abi saamiseks võtta ühendust ka professionaalsete abistajatega – ohvriabi töötajatega, kes tee-vad vahetut koostööd politsei, kriisinõustajate või psühholoo-gidega.

JuHtKiri. Iga inimene, perekond ja ettevõte toimib kõige tulemuslikumalt ja õnnelikumalt siis, kui meid ümbritseb heaolu- ja turvatunne. Hiljutised sündmused minu perekonnas ja majapidamises õpetasid kindlasti üht – aastatega saavutatud või õpitud turvatunne võib kaduda sekunditega.

Turvatundetu igapäevaelu võib tabada ootamatult

27. november 2009 turvaline elu 3

Õiguspärane käitumine taastoodab seaduslikkust

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

Krista Aas rõhutab, et ise õiguspäraselt käitudes saab turvatunnet siis-ki taastoota.

Kas Eesti on turvaline riik? Mida räägib statistika ja mida tegelikkus?

Turvalisust saab vaadata ka-hest aspektist – inimese turvatun-ne ehk hirm sattuda süüteo ohvriks ja turvalisus laiemalt ehk tõenäo-sus sattuda süüteo ohvriks.

Esimene on väga subjektiivne kriteerium. Mõnikord võib inimene ennast ohustatuna tunda ka situat-sioonis, kus selleks mingit põhjust ei ole. Teinekord jälle alahinnatak-se olukordade ohtlikkust ja võetak-se mõtlematuid riske.

Inimese turvatunnet mõjutab väga olulisel määral see, kas ta on kunagi sattunud mõne süüteo ohv-riks. Mõnikord võib turvatunde puudumine kesta väga pikka aega sõltumata sellest, et hiljem enam midagi juhtunud pole.

Objektiivsema pildi Eesti tur-valisuse kohta üldisemalt annavad meile süütegude statistika ja ini-meste turvatunde uuringud. Mõle-

mast selgub, et Eesti on suhteliselt turvaline riik ning on viimastel aastatel üha turvalisemaks muutu-nud. Ühelt poolt on langenud kuri-tegevuse üldnumbrid ning teisalt suurenenud inimeste turvatunne.

Mis puudutab kuritegude hul-ka meie riigis, siis 2003. aastal re-gistreeriti Eestis ligi 57 000 kurite-gu, 2008. aastal aga 51 000.

Seega on kuritegude arv vähe-nenud aastas keskmiselt tuhande võrra. Usun, et tegelikkus üldiselt ka kirjeldatule vastab.

Rääkides turvalisest elust, siis millest peab selle saavuta-miseks alustama? Kuivõrd saab inimene ise panustada turvalise elu(keskkonna) saa-vutamisse?

Turvalisuse loomine on suures-ti inimese enda kätes.

Ettevaatlikkus ning tähelepa-nelikkus enda, oma vara ja ümbrit-seva keskkonna suhtes aitavad olu-liselt vähendada kuriteo ohvriks langemise tõenäosust.

Lisaks iseenda kaitsmisele saab igaüks kaasa aidata ka üldise turvatunde suurendamisele. Kui mitte keegi ei ostaks varastatud esemeid või salaalkoholi, sureks välja ka seda liiki kuritegevus.

Seega võib öelda, et õiguspära-ne käitumine taastoodab seadus-likkust ning ebaseaduslik käitumi-ne kuritegevust. Üldise turvatunde suurendamisel on oluline ka ini-meste tähelepanelikkus neid ümb-ritseva suhtes ning piisav usaldus õiguskaitseorganite vastu, et seda infot jagada.

Milliseid uusi strateegiaid või trende võib täheldada maa-ilmas turvalisema elukesk-konna loomisel?

Ühe olulise suundumuse siin-samas Eestis saab välja tuua – Eesti inimeste enda initsiatiiv tur-valise elukeskkonna tagamisel on järjest suurem, alates naabrivalve ülesehitamisest kuni heakorrani välja.

On üldteada tõsiasi, et korras-tatud keskkonnas pannakse toime vähem kuritegusid.

Maailma mastaabis on turvali-suse tagamisel kriitilise tähtsuse-ga riikidevaheline koostöö. Vaata-mata sellele, et kuritegevus ei tun-ne enam ammu riigipiire, on igas riigis sellega võitlemiseks omad reeglid, meetodid ja vahendid.

Selge on see, et sel moel ei saa kuritegevuse-vastane võitlus väga tõhus olla, mistõttu otsitakse pide-valt riikidevahelise koostöö liht-sustamiseks võimalusi nii Euroopa Liidu tasandil kui ülemaailmselt.

Kas Eestis võib järeldada, et linnaelu on turvalisem kui maaelu või vastupidi? Kus on Eestis kõige turvalisem ja kus vähemturvaline elada?

Õnnetusi juhtub ja kuritegusid pannakse toime seal, kus on inime-si. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem on ka erinevaid vahejuh-tumeid.

Seega oleks ükskõik millist Ees-ti linna või küla kõige turvalisemaks või vähemturvaliseks nimetada vä-ga spekulatiivne. Igal juhul on kõi-ge turvalisem elada selles maakon-nas, linnas, külas või majas, kus ini-mesed hoolitsevad ka ise oma tur-valisuse eest ning panevad tähele, mis nende ümber toimub.

Milliste ühiskondlike prot-sessidega on ohutegurid (kuri-tegevus) Eestis seotud? Kas siin võib täheldada ka vaid Eestile omaseid iseloomujoo-ni (rahvusküsimused, vaesus, palgavahed, rassi- ja homovi-ha, kadedus ja uhkus vms)?

Praegu näeme kuritegevuses kõige enam majanduslanguse mõjusid, mis on viinud teatud ku-riteoliikide, näiteks varguste, su-larahaga käitlevate asutuste röö-vimiste ning kelmuste sagenemi-sele.

Samas on kuritegude iseloom muutunud ka vastavalt teistele muutustele ühiskonnas. Näiteks on üha suurem osa inimeste iga-päevaelust seotud virtuaalse maa-ilmaga ning seetõttu pannakse üha enam toime süütegusid inter-netikeskkonnas. Internetiturvali-suse tagamine on seega kindlasti üks tänapäeva väljakutseid.

Kui vaadata raskeid isikuvasta-seid kuritegusid nagu tapmised ja mõrvad, siis need näitajad on meil teistest Lääne-Euroopa riikidest ik-ka veel tunduvalt kõrgemad.

Samas on enamik toime pan-dud tapmistest nn olmetapmised (enamasti ühise alkoholitarvita-mise käigus tekkinud tülide klaa-rimised), mis viitavad väga selge-tele sotsiaalsetele probleemidele.

Majanduskriis toob endaga kaasa varguste suurene-mise ning inimestel tuleb rohkem tähelepanu pöö-

rata oma kodu ja vara kaitsmisele. Me kõik teame ütlust „Minu kodu on minu kindlus“, aga kas see on ikka nii?

Kodu turvalisus algab selle sisse-pääsust. Kuna kortermajades on sisse-pääsuks maja välisuks, siis on oluline, et sissepääs, mida kasutavad päevas vahel sajad inimesed, oleks võimalike ohtude eest kaitstud. Võite küll kor-terile tugeva turvaukse ja mitu lukku panna, aga kui maja enda välisuks on võõrastele lihtsalt avatav, ei ole kodus olles ikka täit turvatunnet.

SÕRMEJÄLJETUVASTUSEL PÕHINEV UKSEAVAMISSÜSTEEM BIOENTRY

Kuna võtmed on lihtsalt kopeeritavad ning võivad kadudes valedesse kätes-se sattuda, on innovaatiliseks lahen-duseks ukseavamise süsteemi sidumi-ne elanike sõrmejälgedega.

BioEntry süsteemi maaletooja Hansab AS projektijuht Vasily Tsypun selgitab süsteemi eelist: „Sõrmejälg on igal inimesel unikaalne, lisaks on see alati kaasas. Sõrmejäljetuvastusel põhineva ukseavamissüsteemi puhul ei ole ukse avamiseks vaja võtit, mis võib kaduda. Samuti pole vaja mee-les pidada uksekoodi, mis võib unu-neda või levida edasi soovimatutele isikutele. Lihtsalt tuleb asetada sõrm terminalile ning süsteem kontrollib, kas isik on süsteemi registreeritud või mitte ning otsustab ukse avami-se.“ Kui majja tulevad uued elanikud, ei tule mingeid lisakulutusi võtmete või uksekiipide näol, sõrmejälgede li-samine süsteemi on lihtne ja kiire. Kui kortermaja võti kellelgi ära kaob, on mõnedes korteriühistutes reegel, et välisuksele tuleb uus lukk panna ning terve maja elanikele tuleb uued võt-med tellida, mis on päris suur kulutus.

Vasily Tsypun lisab, et eriti kasuta-jasõbralik on selline süsteem peredes, kus on koolilapsed, kes tulevad päeval koju varem kui nende vanemad. Pole kartust, et laps kaotab võtme ära ning ei pääse maja uksest sisse.

Sõrmelugeja on IP-põhine, mis tä-hendab seda, et terminali saab ühen-dada internetti ning korteriühistu esi-mees või maja haldaja saab probleemi korral vaadata logist järgi, kes mis ajal majja sisenes või majast väljus.

IPPÕHINE KAAMERA JÄLGIB TREPIKOJAS TOIMUVAT

Kortermajades on olnud juhuseid, kus trepikodadest kaovad järjekindlalt tu-lekustutid, porivaibad ning muu selline, mida kerge ära viia. Üheks lahenduseks on paigaldada IP-põhine valvekaamera. IP-kaamera eelis tavalise videovalve-süsteemi ees on see, et kaameras on sisseehitatud salvestussüsteem ning seetõttu pole vaja eraldi videosalvestit, mis võib palju ruumi võtta ning tekita-da probleemi, et kelle korteris või mis ruumis see asuma peaks. Kaamera pilti saab vaadata läbi interneti ükskõik kus asudes.

Kuna kaamera on ilmastikukindel, kannatab nii vihma kui külma, siis võib kaameraga jälgida ka seda, mis toimub õues. Kaameral on väga terav suumimis – ja fokuseerimisvõimalus, seega saab nii arvutis onlines kui hiljem salvestit vaadates näha maja ette pargitud au-tode numbreid. Ning seda nii päeval kui öösel, kuna kaameral on ka öörežiim.

Kaamerat saab paigaldada ka oma koju, sellisel juhul on kõige kasulikum valida selline kaamera, millel on 360-kraadine vaatenurk. Tavalise kaamera vaatenurk on piiratud, isegi kui kaamera paigaldada toa ühte nurka, on vaja vä-hemalt 3-4 kaamerat, et näha kõike, mis toas toimub. 360-kraadise vaatenurga-ga kaamera puhul piisab aga ühest kaa-merast, et näha toa igasse nurka.

Lisaks sellele, et valvekaamera näi-tab pilti, on sellel ka sisseehitatud kõlar ja mikrofon. Seega kasutaja mitte ainult ei näe, mis trepikojas või kodus toimub, vaid ka kuuleb ning tänu mikrofonile on võimalik omavahel suhelda.

IP-kaamerate maaletooja Hansab AS projektijuht Vasily Tsypun tutvus-tab kaamera võimalusi: „Kaameral on salvestusfunktsioon, aga kuna pidev salvestamine on väga andmemahu-kas, saab kaamerat seadistada nii, et ta salvestab vaid siis kui trepikojas miski liigub“. Vasily Tsypun lisab, et on ka see võimalus, et kaamera edastab teate kui tuvastab ruumis liikumist, sellisel juhul ei pea pidevalt kaamerapilti jälgima.

Valvekaamera suureks eeliseks on see, et tegu on ühekordse investeerin-guga. Ei ole vaja maksta kuumaksu tur-vafirmale, kaamera tööd saab kasutaja ise jälgida nii tööl kui puhkusreisil olles.

UUDSED VÕIMALUSED KODU TURVALISUSES

MilleSt rääGib StatiStika?

Politseiamet viib igal aastal läbi uuringu, milles palutakse inimestel hinnata seda, kui turvaliselt nad tunnevad ennast viies ohuvaldkonnas:

• liiklusegaseotudohud,• narkokuritegevus,• vargusedeluruumistvõi

sõidukist,• füüsilinevägivald,• tänavakuritegevus.

2008. aasta uuringust selgub, etkõigevähemtunnevadinimesed end ohustatuna tänavakuritegudest (13% vastanutest)jafüüsilisestvägivallast(20%),kõigeenamvalmistavad muret liiklusega seotud ohud (71%).

Tänavused numbrid näitavad, et inimeste liikluskäitumine on paranenud. Raskete tagajärgedegaliiklusõnnetusteja neis hukkunute ning vigastatute arv on pidevas vähenemises.

Olukorra paranemisele on kaasa aidanud liiklejate teadlikkuse kasv ja varasemast tõhusamliiklusjärelevalve.

Ootuspäraselt näitab uuring sedagi, et inimesed, kes on kuriteo ohvriks langenud, tunnevad end vastava ohuliigi suhtes ka enam ohustatuna.

Allikas: autor

turvaliSuS eeStiS. Eesti riik pakub turvalist elukeskkonda, kuigi sotsiaalsed ja majandus- likud muutused kipuvad turvalisse igapäeva-ellu ohuauke närima, räägib politseiameti kriminaalosakonna juhataja Krista Aas.

«Kui mitte keegi ei ostaks varastatud esemeid või sala- alkoholi, sureks välja ka seda liiki kuritegevus.»

Üksikasjalikke ja praktilisi nõuan-deid, mida peaks oma elu turvalise-maks muutmisel järgima, saab lugeda politsei kodulehelt politsei.ee/?id=96

27. november 2009turvaline elu4

KAlEv PIHlSertifitseerimiskeskuse juhataja

Internetist ei saa teha ohtu-dest priid keskkonda. Seetõt-tu peame internetis varitse-vatest ohtudest olema teadli-

kud ja seda teadmist ka oma las-tega jagama.

Liikluseeskirjad ei tekkinud koos esimese autoga, vaid siis, kui tekkis kogemus, millised ko-letud asjad on autod ja millised on nendega kaasnevad ohud.

Internet on eksisteerinud ju-ba aastakümneid, mistõttu on piisavalt kogunenud teadmisi ohtudest, mis võrgusuhtlusega kaasnevad.

Internetiga kaasnevad ohud jagunevad kolmeks: ohud sead-mele, mille kaudu internetti ka-sutatakse (tüüpiliselt arvuti või telefon), ohud informatsioonile, mida vahendatakse ja säilitatak-se ning ohud, mis ähvardavad interneti kasutajaid.

Esimese kahe ohuallika vas-tu saab võidelda teatava hügiee-niga, veendudes, et viirusvasta-

ne tarkvara ja pahavaratõrje on installeeritud, kasutades paroo-le ja ID-kaarti ning vältides liht-salt tuletatavaid paroole.

Mis siis ikkagi võib juhtuda lapsega arvuti taga?

AhiSTAMineEesti ajakirjandusest leiab

piisavalt erinevaid juhtumeid, mille alusel usume, et on olemas inimesi, kes oma ebaterveid sek-suaalvajadusi üritavad rahulda-da. Võimalused, kuidas nooruki-tega kontakti saadakse, pole seo-tud tehnoloogiliselt nutikate va-henditega, vaid hoopis sotsiaal-se suhtlemisoskusega.

KiUSAMineTavapärasest kiusamisest eri-

nevalt jõuab «küberkiusamine» sinna, kuhu tavapärane kiusami-ne ei küündi – kiusatava koju.

Ajal, mil lapsevanem valmis-tab pahaaimamatult õhtusööki, võib järeltulev põlvkond istuda arvuti taga ning tajuda kõige jõhkramat kiusu, mida noored välja mõelda oskavad.

Miks see siis jõhker on? Seetõt-tu, et kiusaja ei saa kiusamise lõ-petamiseks olulist füüsilist tagasi-sidet. Kiusatav on oma emotsioo-nidega oma toas ja täiesti üksi.

Kuna umbes pooled kiusata-vad ei tea, kes neid kiusab, ei oska nad ka oma emotsioone välja näi-data. Tihti püütakse kiusamisest «üle olla», jättes selle enda teada.

Lapsevanemad ja õpetajad ei saa kiusamisest tihti teada just seetõttu, et laste hinnangul nad ei oska aidata või teeksid asja hullemaks.

SAlAjASed PAhedOht, mis on küll sellisel mää-

ral iseloomulik vaid internetile. Füüsilises maailmas on väga ras-ke leida sõpru, kellel on sarnane salajane pahe. Seda eelkõige see-tõttu, et selliseid pahesid hoitakse salajas, neid ei kuulutata teistele.

Küll aga otsivad ka lapsed veebist üles huvi pakkuvad foo-rumid ja sotsiaalvõrgustikud, tundes end seal koos oma pahe-dega suhteliselt koduselt.

VAiMSe TASAKAAlU KAdUMine

Arvuti taga liigselt aega veetva-te inimeste kohta tarvitatakse tihti sõna «sõltlane», kuigi enamikul juhtudest pole side arvutiga üldse-gi nii haiglane. Samas pole sõltuvu-seni jõudmine ka välistatud.

Mängud võivad tekitada tõ-sise sõltuvuse. Maailmas on juhtumeid, kus mängijad on end surnuks mänginud. Kui-das on see võimalik?

Jättes oma keha tähelepa-nuta, keskendutakse arvuti-elule. Virtuaalkeha kaitstakse kõige halva eest ning upitatak-se järjest paremale elujärjele. Seejuures unustatakse päris-kehale pakkuda vett ja leiba.

Mängud on tugevate emot-sioonide loojad, seetõttu võib la-biilsema närvikavaga inimestel minna segi mängumaailm ja pä-rismaailm, sealsed reeglid ning võimalused.

TeRViSe hAlVeneMinePidev sundasendis viibimine

arvuti taga pole ohutu ka füüsi-lises mõttes. Noore inimese liha-sed ei pruugi veel vastata tema kasvule, vajades iga poole tunni järel «puhkust».

Veetes arvuti taga kaks tun-di, peaks selle aja sees tegema vähemalt kolm pausi.

turvaliSuS internetiS. Füüsilises ruumis oleme loobunud illusioonist luua ohtudeta maailma. Elu koos internetiga on samuti ohtlik ning on ohtusid, mida ilma internetita polekski.

Turvalisem elu internetis – lapsele ja endale

Kaughaldusmoodul süsteemide kontrollimiseks, lülitamiseks veebiliidese, login ID-kaardi või ID-mobiili teel (videosalvestus, online-jälgimissüsteem), interaktiivsed lahendused, saab siduda erinevate andmebaasidega. UUS!Kaughaldusmoodulite paigaldus, millega saab kokku hoida kulutusi.

Moodul on võimeline täitma valvesüsteemi, läbipääsusüsteemi jpm funktsioone

Moodul on juhitav oma mobiiltelefonilt või veebi kaudu, kasutades ID-login (ID-kaarti).

Häireedastus turvafirmade juhtimiskeskustesse, tuleohutussüsteemide kaughaldus. UUS!Süsteemide kuu, kvartali ja aasta korralised hooldused. Erakorralised hooldusrikke väljakutsed.

Meie põhiliseks tegevusvald-konnaks on nõrkvoolutööde ja

turvalahenduste teostamine ja nende süsteemide hooldus.

Paigaldame videovalvesüsteeme, automaatset tulekahjusignalisatsioo-ni, valvesignalisatsiooni, telefoni- ja arvutivõrke, sidelahendusi, IT-võrke, perimeetri valvet, läbipääsusüsteeme, kaubakaitset, üldhelindust ja muid nõrkvoolu-turvalahendusi.

Suudame pakkuda Teie vajadustele kohast täiemõõdulist integreeritud, terviklikku turvalahendust kogu valdkonnas, alates kliendi nõustami-sest, projekteerimisest, ehitusest kuni hoolduseni.

• VALVESÜSTEEMIDE MÜÜK, PAIGALDUS JA HOOLDUS• KODUVALVE• TEHNILINE VALVE• GSMVALVE, JUHTMEVABAD ANDURID• VIDEOVALVE, VALVEKAAMERAD, VEEBIKAAMERA KOOS SALVESTUSEGA• VALVESÜSTEEMID• AUTOMAATSED TULEHÄIRESÜSTEEMID• TULEKAHJUSÜSTEEMID

• ÕEKUTSE JA INVAKUTSE SÜSTEEMID• LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMID• ELEKTROONILISED VÕTMEKAPI SÜSTEEMID• KAARDISÜSTEEMID• KLIENDILOENDURID• TÖÖAJA ARVESTUS• GPSSEADMED LIIKLUSVAHENDITELE, KOHVIMASINATELE JA JOOGIAUTOMAATIDELE • UKSETELEFONI SÜSTEEMID

KONTAKT: 504 4321EPOSTI AADRESS: INFO4PARTNER.EE, 4PARTNER4PARTNER.EE

WWW.4PARTNER.EE

kuidaS vältida ohte?

esimene nõuanne

Ohtudejuurespeabtõdema,etinternetpoleniivõrdtehniline, vaid just sotsiaalne nähtus. Õpetamise seisukohast pole esmatähtsad mittetehnilised,vaideelkõigesotsiaalsedoskused.

lapsed valdavad arvutit täiskasvanutest paremini, aga seda tehniliselt, mitte sotsiaalselt.

Ärateeendlapsevanemavõiõpetajananoorteeeslollimaks, kuigi see tundub mugav.

teine nõuanne

Tõstaarvuti(d)üldkasutatavasseruumi.Selmoeltekitadarvutikasutajaletunde,ettemategemisivõibkeeginäha.

Seepolemingikohutavjälitustegevus,vaidannatefüüsilisesruumislihtsaltmõistaseda,midategelikultpeavadteadmajatunnetama kõikinternetikasutajad–nendetegevustnähakse,nadonavalikusruumis.

kolmas nõuanne

Õpetalapseletegemaemotsionaalseltkeerukasolukorrasõigeidotsuseid.Eelkõigesiis,kuilapselontunne,etkeegisunnibtedategemavalikuid,misontalleebamugavadvõipealesurutud.

Õpetatedasellistesolukordadeshetkekskõrvaleastuma,etmõneajapärast otsustamise juurde naasta.

Soovita lapsel oma murest alati rääkida inimesele, kes on tema arvates usaldusväärne.Hoiatatedaomamuredekurtmiseeestvõõrastele,kellekohtapuuduvadeelteadmisedvõiusaldus.

Lõpuksõpetalapsele,ettedahäirivaidkirjujasõnumeideitohikunagikustutada–needonvajalikud,ethättasattunudnoorukitolekshiljemvõimalikaidata.

neljas nõuanne

Ära hangi laste tegemiste kohta infot tehniliste vahenditega, vaid ikka temaga rääkides. Tehnilised vahendid, kui neid hästi kasutada,võivadaidatateadasaada,midalapsenimelarvutisvõiinternetis tehakse, kuid lapse teadlikud tegevused ja motiivid peaks teada saama lapse enda käest.

Allikas: autor

ole lapsele toeks ka internetisOhutusetagamiseksinternetisõpetalapselevanuja ärakulunud asju:

• Suhtlemiseljauutesõpradeleidmiselarendaettevaatlikkust.• Austateisiinimesijanendepoolttehtut.• Teataülekohtust,missulleosaksonsaanud.

Nooredonvõimelisedjärjestkiireminijaspontaansemaltendalevalima uusi suhtlemisviise ja unustama vanu. Spontaansete otsustetegemiselpeameolemaneiletoeksningvõimelisedmõjutamanendeväärtushinnanguidpositiivsessuunas.

Lastegatulebsuheldajanendeeluskaasarääkida– polevahet,kasteetesedakööginurgasvõiSkype’is.

Allikas: autor

Oktoobri lõpus rääkis Sertifitseeri-miskeskuse juht Kalev Pihl õpetaja-tele suunatud konverentsil Tallinnas turvalisuse tagamisest internetis – milliste ohtudega tuleb ise hakkama saada ning kus aitab tehnoloogia elu turvalisemaks muuta.

27. november 2009 turvaline elu 5

KAtRIN ANNIKoInitec OÜ müügijuht

1. ViiRUSTÕRje TARKVARA hind On KAlliS Väärtusliku info nagu panga-koodid, isiklikud andmed jm kaotamine maksab rohkem. Vii-rustõrje üheaastase litsentsi hind on alates 1,5 kroonist päevas.

2. AnTiViiRUSTe TegijAd TeeVAd iSe ViiRUSeid Enne viirustõrje valimist tasub alati teha uurimistööd internetis. Korraliku viirustõrje tööks on ar-vutis oleva ja edastatava infor-matsiooni kaitsmine. Erinevad arvutiviirustega tegelevad labo-ratooriumid saavad iga päev üle 120 000 unikaalse pahavarakoo-di. Need identifitseeritakse ja väljastatakse signatuuride uuen-dused, et tarkvara uued viirused kinni püüaks.

3. ARVUTile PeAb PAneMA MiTU eRineVAT ViiRUS-TÕRjePROgRAMMi, et arvuti oleks kaitstud. Mitme erineva viirustõrje kasutamise ta-gajärjeks on konfliktis program-mid ja arvuti hangumine. Tasub soetada üks lihtsalt ja mugavalt kasutatav ning tunnustatud vii-rustõrje, mis oleks võimalikult vähese ressursivajadusega.

4. ViiRUSTÕRje MUUdAb ARVUTi AeglASeKS Vähese ressursivajadusega (ligi 30 MB) viirustõrje ei aeglusta ar-vuti tööd.

5. MilleKS ViiRUSTÕRje, KUi ARVUTiS POle ViiRUSeid OlnUd

Pahavara tööpõhimõte on nähta-matuks jääda, kogudes arvutis andmeid salaja: pangakoode, e-posti aadresse jm. Hea viirus-tõrje takistab pahavara sisene-mise arvutisse.

6. KUi Olen inTeRneTTi KASUTAdeS eTTeVAATliK, SiiS ViiRUSed ei TUle MinU ARVUTiSSe

Olles ettevaatlik, ei suuda me ikka märgata kogu pahavara, et selle eest oma arvutit kaitsta.

7. MAc’ijALiNux’iKASUTAjAid RündAb VÄheM PAhAVARA

See on tõsi, aga selle põhjus pei-tub kasutajate arvus. Microsofti platvormid on üldlevinud ja ka-sutajaid on kordi rohkem.

8. MiKS TASUline ViiRUSTÕRje, KUi On KA TASUTA ViiRUSTÕRje-PROgRAMMe

Väga häid tasuta täislahendusi veel ei ole. Selleks, et viirustõrje oleks efektiivne, on turvatarkva-raga tegelevates ettevõtetes uuringuosakonnad, mis tuvasta-vad uusi viirusi ning mõtlevad välja, kuidas neid tõrjuda.

9.üKSKi ViiRUS POle MU ARVUTiT Kinni KülMUTAnUd, jÄReliKUlT neid POle

Tänapäeva viirused ei «külmu-ta» ega jooksuta arvuteid kok-ku. Põhiliselt on kuut liiki pa-havara:

• Viirus – programmijupike,mis on lülitatud mõne kasu-liku programmi koosseisu. Enamik arvutiviirusi levib koos failidega.

• Nuhkvara– failid,mis ins-talleeritakse teie arvutisse teie teadmata; võimaldavad salaja jälgida teie arvutika-sutust. Näiteks klahvivajutu-se registreerijad, paroolivar-gad, e-posti jälgijad jmt.

• Uss–arvutiviirus,mispal-jundab ennast ja levib võr-gukeskkonnas teiste prog-rammide abita.

• Reklaamvara–programm,mis töötamise ajal kuvab ri-bareklaame. Aeg-ajalt sisal-dab selline reklaamvara ka koodi, mis kogub kasutaja kohta infot ning saadab seda kolmandatele osapooltele il-ma kasutaja teadmata.

• Troojalane–kasulikuprog-rammi või andmete sisse pei-detud kahjulik programmi-osa, mis täidab mingit varja-tud ülesannet, näiteks muu-dab olemasolevaid andmeid.

• Juurkomplekt–teatudtüüpitroojalane, mis hoiab ennast peidetuna, nii et arvuti ka-sutajal on võimatu avastada selle olemasolu ja tegutse-mist oma arvutis.

Viirustõrje müüdid ja tegelikkus

27. november 2009turvaline elu6

PERt loMPWindows’i ja Office’i tootejuht, Microsoft

Mida aasta edasi, seda nutikamaks ja kee-rukamaks muutu-vad infotehnoloogi-

lised lahendused personaalarvu-titele. Hea on tõdeda, et Microsoft on suutnud Windowsi perekon-nas hoida nii stiili kui kasutaja-sõbralikkust.

Viimasega nähakse aga iga uue süsteemi loomise juures eri-ti vaeva, sest arvesse tuleb võtta kümnete tuhandete kasutajate et-tepanekud ja kriitika.

Lisaks kasutajasõbralikku-sele ja lihtsusele on väga oluli-sel kohal ka turvalisus, sest in-ternetist tulevate rünnakute ja ohtude eest vajavad kaitset kõik kasutajad.

Microsoft on olukorra paran-damiseks teinud palju uurimis-tööd ja investeerinud miljardeid dollareid ning lugematuid töö-tunde, et kasutajad saaksid oma igapäevaseid tegevusi ja toimin-guid teha internetis ohutumalt kui kunagi varem.

Mis teeb Windows 7-st nii nõutud operatsioonisüsteemi? Li-saks oma graafilisele liidesele on uus operatsioonisüsteem saanud mitmeid muudatusi ka süsteemi tuumas.

Uutel versioonidel Windows 7 Ultimate ja Enterprise on või-malik näiteks lisaks arvutis paik-nevatele andmekandjatele krüp-teerida ka väliseid seadmeid – USB-mälupulki ja kõvakettaid.

See aitab vähendada riski, et konfidentsiaalsed andmed mälu-pulga kadumisel võõrastesse kätesse satuks.

Uuele operatsioonisüsteemi-le on hulga keerulisem kirjutada ka viiruseid, sest Windows 7 käi-tumine süsteemi üleslaadimisel pole häkkerile ette teada ja en-nustatav.

Üleslaadimisel paigutab uus Windows oma tööshoidmiseks vajalikud teenused alati uude mäluvahemikku. Seetõttu pole rünnakut lihtne ette planeeri-da.

Lisaks eespool toodule kait-seb kasutajat ka süsteemi sisse ehitatud kasutajakonto kontroll, mille funktsiooniks on kasutaja teavitamine ja sekkumise palu-mine juhul, kui mõni arvutiprog-ramm tahab käivituda ja süs-teemseid muudatusi teha.

Tähelepanu vajaks ka Win-dows Defender, mis on mõeldud tõrjuma nuhk- ja muid soovima-tuid tarkvarasid. Need võivad aga märkamatult kaasa tulla erineva-telt veebilehekülgedelt laetava tarkvaraga.

Olulise komponendina võiks välja tuua uuendused süsteemi ja faili varunduses, mille põhjal võib öelda, et uude Windowsi sis-seehitatud vahenditega on või-malik varundust teha nii väliste-le seadmetele kui ka kohtvõrgu-siseselt jagatud ressursile.

See tagab omakorda vajalike andmete säilimise riistvararik-ke või muu juhtumi korral. Ju-huslikult kustutatud failide taastamiseks piisab sellest, kui minna kataloogi, kus kadunud fail asus ja avada parema hiire-klikiga menüüst «varasemad versioonid».

Valides eelneva päeva, taas-tatakse kataloogi struktuur ja kõik seal olnud failid. Uus ja in-tegreeritud Internet Explorer 8 avab Windows 7 kasutajatele aga veebilehitsemise täiesti uue ko-gemuse, tagades ühilduvuse kõi-gi turvafunktsioonidega.

IE8 on üks turvalisemaid le-hitsejaid maailmas. Tegumirealt on võimalik IE aknaid eelvaada-ta, hõljudes hiire kursoriga üle IE ikooni. Võimalik on alustada InPrivate sirvimist, mis ei jäta külastatud veebilehekülgede kohta arvutisse ühtegi jälge. Kaitse tüütute hüpikakende vas-tu on selles versioonis samuti olemas.

Windows 7 sisaldab ka mit-meid visuaalseid ja vähem mär-gatavaid uuendusi, mis teevad igapäevase arvutikogemuse kir-kamaks ja kergemini hallata-vaks.

Soovitan kõigil eelnevate ver-sioonide kasutajatel uuele Win-dows 7 versioonile üle minna ja unustada kartused ühilduvuse ja jõudluse osas. Kindlalt võib väi-ta, et uus versioon on ühilduv enamiku seadmete ja enim kasu-tatud rakendustega.

Kes aga ikka veel veidi kahtleb ja soovib uut Windowsi oma arvu-tis testida, soovitan alla laadida 90-päevase prooviversiooni.

IE8 turvalisusest loe siit:www.net-security.org/secworld.php?id=8489

uuS WinDOWS. 22. oktoobril andis Microsoft maailmale teada, et uus operatsioonisüsteem on valmis ja müügil. Veebipoes Amazon müüdi Windows 7 versiooni enne väljatulekut ettetellimisega rohkem, kui tema eelkäijat kogu toote elutsükli jooksul.

Windows 7 pakub suuremat turvalisust

Prooviversioon Windows 7 Enterprise leheküljelt: technet.microsoft.com/en-us/evalcenter/cc442495.aspx.

ReKlAAMTeKST

27. november 2009 turvaline elu 7

MEElIS PIllERPortaali klik.ee toimetaja

Kuigi digimaailma turva-lisusele tuleb alati suurt rõhku panna, peab sel-lele just nüüd veelgi

enam tähelepanu pöörama, et mitte sattuda mõne küberruumis mis iganes kujul varitseva paha-lase ohvriks.

Ühtpidi muudab tehnika meie elu kergemaks, kuid teistpidi jäl-le keerulisemaks, sest elektrooni-liste seadmete kasutaja peab ole-ma valvas kogu aeg. Piltlikult öel-des oleme võrgus 24/7.

Ka mobiiltelefon on tegelikult arvuti ning arvutiga saab juhti-da ja kontrollida kõike elektroo-nilist.

KiiRlAenUdPeaaegu kohe, kui Eestisse

tekkisid lühisõnumilaenu pak-kuvad ettevõtted, tekkis ka uus pettuseliik. See toimib nii: usal-dusväärse välimusega pettur as-tub kergeuskliku juurde ning palub luba kanda tema arvele raha.

Põhjenduseks tuuakse näi-teks see, et sõber tahab ülekan-net teha, aga omal pole panga-kaarti kaasas. Ohver näeb, et ra-ha on laekunud ning annab selle sümboolse vaevatasu eest kuri-kaelale.

Hiljem selgub aga, et raha kandis üle hoopis laenukon-

tor, mis hakkab tagasimakseid nõudma.

PhiShingKindlasti on paljud lugenud

ka sellistest juhtumitest või saa-nud ise mõne sarnase e-kirja, kus näiliselt püütakse pangast petta meilisaajalt välja panga koodi-kaartide numbreid, internetipan-ga salasõnu ning pangakaartide PIN-koode.

Inimese kodupangast tulnud teade ütleb tavaliselt, et pangas on toimunud tarkvararike ning kaduma on läinud internetipan-ga koodide andmebaas. Teade pa-lub koodid vastussõnumisse trük-kida ja seejärel «panka» saata.

Eestiski on sellise pettuse ohvriks langenud hulgaliselt ini-mesi. Phishinguks (ingliskeelsest sõnast «kalastama») nimetatud teateid eksib postkastidesse aeg-ajalt nüüdki. Phishinguvastase võitlusega tegelev organisatsioon APWG, mis kogub teavet kogu maailmast (vt www.antiphishing.org), ütleb, et internet pole kuna-gi olnud ohtlikum kui praegu. Selle aasta juunis tuvastati tervelt 49 084 unikaalset phishingulehe-külge.

ViShingPaljud väidavad, et nad ei tee

tehinguid internetipangas ega ostle veebipoodides. Kurikaelad oskavad aga osavalt pügada ka neid.

Kui vahepeal tundus, et ar-vutikasutajate teadlikkus turva-lisuse osas on suurenenud, siis paraku oli see lühiajaline rõõm.

Mõni aasta tagasi hakkas phishingu-ohvrite hulk taas kas-vama. Seda numbrit aitas suu-rendada uut tüüpi petuskeem – vishing.

Telefoni kasutab pea igaüks ja pole ka vahet, kas laua- või mobiiltelefoni. Telefon, täpse-malt aga VoIP (Voice over IP) teh-noloogia ongi vishingu peami-seks töövahendiks.

Vishing võib alguse saada samuti e-kirjast, kuid selle va-hega, et mingit infot meiliga ei küsita, vaid palutakse hoopis helistada mõnel numbril.

Helistatud numbril vastab automaatvastaja, mis teavitab, et teie krediitkaardi andmed on

varastatud ning palutakse asja selgitamiseks helistada veel ühele numbrile.

Uuel numbril vastab samuti automaatvastaja, mis palub tele-foniklaviatuurilt sisestada oma pangakaardi number. Teisel pool on aga tegelikult arvuti, mis re-gistreerib klahvivajutused.

Selle skeemi muudab eriti tõ-husaks asjaolu, et VoIP-numb-reid saab tellida igalt poolt üle maailma ning numbri võib vali-da krediidiasutuse poolt kasuta-tavale võrdlemisi sarnase. Eesti suunakoodiga numbrit +372 ka-sutav kurikael võib ise asuda hoopis näiteks Inglismaal või kus iganes mujal maailmas.

Kui ebasoovitavaid e-kirju nimetatakse sõnaga «spam», siis ebasoovitavate kõnede koh-ta on välja mõeldud termin «spit».

ViiRUSedInternet on erinevaid viiru-

seid pilgeni täis. Viirus satub ar-vutisse põhiliselt kasutaja tead-matusest – näiteks klikkides mõ-nele pahavara varjavale lingile.

Viiruseid on palju erinevaid. Osa kogub infot arvuti kasutami-se kohta, osa salvestab teabe ka-sutatava tarkvara kohta, osa sal-vestab kõik klahvivajutused, et hiljem nende järgi pangakoode ja salasõnu tuvastada.

Kui arvuti on pahalaste poolt hõivatud, on seda võimalik kasu-tada ka küberrünnakute tegemi-seks ning rämpsposti saatmi-seks. Nii võib pahaaimamatu ka-sutaja sattuda ise pahade nime-kirja.

Hiljuti avastati, et nakatatud arvutit saab juhtida ka suhtlus-portaalide kaudu. Näiteks käi-

sid teatud õelvaraga nakatunud arvutid «salaja» ühel Twitteri-kontol ning said sealt uusi käsk-lusi, mille abil õelvara koodi täiustati.

SOTSiAAlVÕRgUSTiKUdKõige nõrgem lüli on alati ini-

mene. Lihtsam meetod strateegi-liste andmete kättesaamiseks on-gi suhtlemine ehk socializing. Sotsiaalvõrgustikud ja avalikud jututoad võimaldavad küberkri-minaalidel oma potentsiaalseid ohvreid paremini tundma õppi-da ning nendega otse suhelda.

Sotsiaalvõrgustikud toovad päevakorrale ka sellise teema na-gu identiteedivargus, mis on sa-muti leviv nähtus.

Uute, kübermaailma ava-rustes varitseda võivate ohtu-dega tasub end igal juhul kur-sis hoida.

Internet on ohtlikum kui kunagi varemteHnOlOOGia Ja turvaliSuS Tulemüür, viirustõrje, arvutikaitse – kui need teemad jälle üles võetakse, tekib küsimus, et mida on sellest veel rääkida. Kõike ära öelda pole kunagi võimalik, sest tehnika areneb kiiresti ja nii tekivad ka uued ohud. Pealegi on segased ajad toonud kaasa küberkuritegevuse kasvu.

• DIGITAALNE VIDEOSALVESTUS• KAAMERAD ÜLE INTERNETI• WWW.CLUBNET.EE/WIP

Reklaami müük ja info: Virge Lomp, tel 739 0391, 525 2586e-post: virge.lomp@postimees.ee

Teemalehest leiavad huvitavat lugemist kõik need, kes metsast lugu peavad.Muu hulgas kirjutame säästlikust metsamajandusest, sektori toetustest, edulugudest, metsanduse lähitulevikust ja trendidest.

8. detsembril ilmub Postimehe vahel metsandusele ja puidutööstusele keskenduv teemaleht. ASSA max CLIQTM

Elektrooniliselt juhitav südamikASSA koodlinkUus lukustuslahendus akna- ja rõduustele

ASSA dp Cliq uudse tehnoloogia kasutamine lukusüdamikes annab luku omanikule täien-dava kontrolli oma lukkude ja võtmete kasutamise üle.

Elektrooniliselt on võimalik erinevate võtmete kasutamist südamikus kas lubada või keelata. Seega saab ise koostada lukusüsteemi ja soovi korral ka seda muuta.Kadumaläinud võtmed saab lihtsalt, ilma lukussepa poole pöördumata, südamiku mälust kustutada. Sellega säästab luku kasutaja aega ja raha ning peamine − säilib turvalisus. Süsteem toimib patareitoitel ning on autonoomne.ASSA max Cliq elektroonilised südamikud on absoluut- selt muukimis- ja kopeerimiskindlad.ASSA max Cliq südamikuga saab asendada mistahes ASSA mehaanilise südamiku.

Lisainfot ASSA ABLOY Baltic ASuudistoodete kohta leiadwww.assaabloy.ee

Lisainfot ASSA ABLOY Baltic ASuudistoodete kohta leiadwww.assaabloy.ee

ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions

ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions

Moodne ASSA rõduukse koodlink võimaldab ust avada koodi valimisega. Lingi lukusta-miseks piisab lihtsast nupuvajutusest.Tänu uuele lahendusele ei pea rõduustel turva- lisuse tagamiseks enam võtmega südamikke käsitlema ning see sobib ka nn lapselukuks akendele ja rõduustele.Link töötab patareitoitel, seega on ta juhtme-vaba. Olemasoleva mehaanilise lingi asenda-mine koodlingiga on väga lihtne.

kuidaS vältida ohte?• Äravastatundmatutelevõikahtlastelenumbritele.• Kuisulpoletarvisomatelefoninumbrittöötõttuavalikunahoida,siis

jaga seda vaid inimestele, keda tunned ja usaldad.• Mittekunagi–ükskõikkuiusutavettekäänekapoleks–eitohianda

välja oma isiklikke andmeid, mis on seotud rahaga (koodikaardi numbrid,PiN-koodid,PiN-kalkulaatorisalasõnajm).Kasulikonendateada hoida ka oma isikukood ning postiaadress.

• Ärateataavalikessuhtluskeskkondadesjasotsiaalvõrgustikes(Twitter, Facebook, Orkut jm), et lähed kuuks ajaks puhkusele ning korterjääbtühjaltseisma.Selliseljuhulonhoopiskindlamtellidausaldusväärse turvafirma koduvalveteenus, mis on uuest sisustusest ja kodutehnikast kordi odavam.

• Ennekuiotsustadtellidamõnepoolikuteenuse,kaaluhoolikalt.Toanurka paigaldatud veebikaamerast, mis edastab videopilti sinu mobiiltelefoni, pole ilma turvapatrulli teenust kasutamata mingit kasu.

• Äraklikitundmatultadressaadilttulnude-kirjasolevatelelinkidele.• Kuikasutadmitmeiderinevaidsotsiaalvõrgustikke,paneigalepoole

erinevadsünnidaatumid–niieisaapahalasedsinukohtakorrektsetteavet.

• Veebikauplustestosteskasutaühekordsetelektroonilistkrediitkaarti,millele saad laadida täpselt selle summa, mida ostu sooritamiseks vajad.Kuisellisekaardiandmedpeaksmõnekurikaelakättelangema,pole tal nendega midagi peale hakata. eestis pakub sellist teenust Seb.

• Kasutaalatitulemüüri-ningviirustõrjetarkvara.Viimaseidonpiisavalt häid ka tasuta saadaval.

Allikas: autor

FOTO

: Sc

AN

PIx

/cO

RB

IS

27. november 2009turvaline elu8

Sulge oma vasak silm ja vaata

otse joonisel asuvat risti.

(umbes 30cm kauguselt)

Paremal võid näha täppi.

Nüüd liigu aeglaselt joonise

poole. Kindlas kauguses

täpp kaob, kuid ilmub

uuesti nähtavale, kui veel

lähemale liikuda.

Miks täpp kaob?

Vaata edasiwww.salalux.ee

REIN SUURvälISalalux ASi tegevjuht

Maaletoojad õhuta-vad projekteerijaid looma videovalve-süsteeme IP-video

baasil ja reklaamivad IP-videot kui ainuõiget videovalvelahen-dust. Ilmselt tulevikus see nii ongi.

IP-videol põhinevad kaame-rad ja keskseadmed suhtlevad omavahel standardse TPc/IP protokolli abil, kasutades sig-naali edastuseks tavalisi IP-põ-hiseid arvutivõrke.

IP-lahenduste esitlemisel tuuakse välja mitmeid eeliseid tavaliste videovalvesüsteemide ees. Tavalise videolahenduse all pean silmas digitaalset kõvaket-tasalvestit ja analoogväljundiga turvakaameraid.

Olgu öeldud, et operaatori seisukohalt ei erine väiksema ja keskmise analoogkaameratega süsteemi kasutamine ja võima-lused oluliselt IP-süsteemide omadest. Mitmete reklaamitud IP-lahenduste eeliste kohta kü-siks aga – kas on see müüt või tegelikkus?

KUMMiTAVAd MüüdidMüüt nr 1 kinnitab, et eraldi

kaablivõrku pole vaja, kuna kasu-tada saab olemasolevat arvutivõr-ku ja aktiivseadmeid. See on tõe-ne ainult juhul, kui võrku ühen-datakse mõni üksik, tavaresolut-siooniga kaamera.

Kui ehitatakse suuremat, rohkem kui nelja kaameraga süsteemi või kasutatakse kõrg-resolutsiooniga megapiksel-kaa-meraid, tuleb rajada eraldisei-sev IP-võrk.

Põhjus – IP-kaamerad väljas-tavad pidevat ja üsna mahukat andmevoogu. Arvutivõrgu koor-mus kasvab võrreldes tavakasutu-sega hüppeliselt ja sõltub samasse võrku ühendatavate kaamerate ar-vust ning eraldusvõimest.

Võrguliikluse kasv hakkab tihtilugu häirima muude samas võrgus olevate seadmete tööd ja reeglina on vajalik uue ning nõuetekohase võrgu väljaehita-mine.

Teiseks tuleb arvestada, et kui tavakaamera ja keskseadme vaheline kaabel võib ilma lisa-seadmeteta olla sõltuvalt kaab-li kvaliteedist vähemalt 500 meetri pikkune, siis arvutivõr-gu olemusest tingituna saab ühe LAN-kaablilõigu pikkus olla vaid kuni 100 meetrit. Pikema vahemaa saavutamiseks tuleb kasutada aktiivseadmeid.

Müüt nr 2 usub, et IP-kaame-ra ühendamiseks piisab vaid ar-vutivõrgu kaablist, kuna selle kaudu saab edastada ka kaame-rale vajaliku toitevoolu.

See ei pruugi kehtida, kui te-gemist on välitingimustes tööta-va kaameraga, millel on vajalik küte ja infrapunavalgusti. Sum-maarne voolutarve võib osutu-da liiga suureks, et seda toita lä-bi võrgukaabli ja nii tekib vaja-dus lisada toitekaabel.

Müüt nr 3 räägib sellest, et salvestustarkvara saab paigalda-da olemasolevasse, suvalisse lauaarvutisse.

Praktika näitab hoopis mida-gi muud. IP-videosalvesti ja võr-guliidese töökoormus on varem mainitud põhjustel üsna suur. Salvesti peab toime tulema pal-jude kaamerate üheaegsete vi-deoandmevoogude töötlemise, kõvakettale salvestamise ja vi-deovoogude edastamisega ope-raatori töökohale.

liSATARViKUd VAjAliKUd

Kuna videosalvesti peaks töötama režiimil 24/7, vajatakse serverplatvormi riistvara, mis on tavaarvutist oluliselt kallim.

Eraldi kõvakettamassiivi ka-sutades on lisaks vaja kahte võr-guadapterit, kiiret võrgukommu-taatorit. Seega ei saa vähegi kor-ralikumat süsteemi ehitada üles olemasoleva arvutipargi baasil.

Tuntud tootjatel on välja arendatud IP-videosalvestid, mis ei kasuta Pc-arvuti arhitektuuri, vaid spetsiaalselt selleks tööks loodud riist- ja tarkvara, mis ta-gab parima töökindluse.

Müüt nr 4 kinnitab, et salves-tustarkvara on odav või tasuta.

Tõepoolest on olemas tarkva-ra, mida kaameratootjad levita-vad tasuta või väikese tasu eest, kuid see sobib peamiselt asjaar-mastajatest entusiastidele, kes teevad väiksema süsteemi, kus esmatähtsaks pole töökindlus.

Korralik tarkvara, mis sobib kommertstasemel turvateenu-seks, pole odav ning on reeglina arendatud Euroopas, USAs või Jaapanis.

KOKKUVÕTTeKSMillisel juhul võiks IP-video-

süsteemi siiski kasutada?Suure hajussüsteemi loomi-

sel, näiteks bensiinijaamade ja kaupluste ketid või raudtee- ja infrastruktuuriettevõtted, kus jälgitavad objektid asuvad geo-graafiliselt laiali, kuid jälgimi-ne toimub tsentraalselt.

Sellisel juhul annab korralik IP-lahendus märksa suurema paindlikkuse. Süsteemi kompo-nentide füüsilisel paiknemisel pole praktiliselt tähtsust. Oluli-seks saavad piisavalt kiired ja töökindlad võrguühendused ning keskseadmete hea kaitstus ja tagatud toide.

Kindlasti tuleb otsustada IP-la-henduse kasuks siis, kui on soov kasutada megapiksel-kaameraid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töökindel IP-video lahendus keskmiste ja väiksemate süstee-mide korral (4-25 kaamerat) tu-leb tavalise digitaalsalvestiga ja analoogkaameratega süsteemist 2-3 korda kallim.

Vaatamata IP-süsteemide pealetungile on tellijale märksa praktilisem ja odavam soetada korralik, digitaalsalvestit ja ana-loogkaameraid sisaldav süsteem, millel on IP-süsteemiga sarnaseid võimalusi arvutivõrgu kaudu ope-reerimiseks.

internetiPÕHine valve Viimastel aastatel propageeritakse turvasüsteemide turul üsna laias valikus IP- ehk internet protocol ’i põhiseid video- ja jälgimissüsteeme. Millises seisus on IP-videolahendused ja kuidas ning mis tingimustel on nad tegelikult rakendatavad?

Seega ei saa vähegi korralikumat süsteemi ehitada üles olemas- oleva arvutipargi baasil.

kaaMerateSt

internetitehnoloogia tõukab takka koduste valvesüsteemide arengutVahel on lihtsalt vajadus oma varal silma peal hoida ka eemal viibides. Kuigi kojupaigaldatavatejälgimisseadmeteteemaonEestisveeluusjanõuablahtirääkimist, testimist ja ilmselt ka seadusandluse kohandamist, leidub turul juba teenuseid, mida agaramad huvilised ise katsetada saavad.Mida paremaks kujuneb meie varanduslik olukord, seda olulisem on sellel silmapealhoida,ütlebTanelurbanikHclubSüsteemidest.«Tehnika jainternetiarengannabmeileenneolematultlaiadvõimalused,»ütlebta.Kunainternetlevibkiirestijakõikjale,sobivaderinevatevalvesüsteemideja jälgimislahenduste paigaldamiseks nii traadiga kui mobiilsed kommunikatsioonilahendused. Kui praegu jäävad need kohati veel aeglaseks, annavad turul olevad lahendused siiski aimu sellest, kus suunas liigume ja mida paariaastases perspektiivis oodata.interneti kaudu on võimalik edastada väga erinevat informatsiooni,rõhutab urbanik. Nii on jõudnud turule ka mitmed kaamerad, milleedastatavat pilti saab jälgida interneti kaudu.Objektile paigaldatakse andurid (infrapunapõhised liikumisandurid,kaameradvõikogunimikrofonid)ningnendepooltfikseeritusalvestatakseturvatudserverisseüle interneti.Selline lahenduseinõuakohapealsetkallistaparatuuriningalativõibkindelolla,etsalvestusonvajaduselkättesaadav ja näiteks politseile edastatav.Ligipäässalvestisteleonanduritevaldajal,kuidvajaduselvõibvolitadakakolmandaidisikuidalatesturvafirmadestjalõpetadesnaabrivalvega,toobUrbanik näite.Selliste lahendusteklientideksvõivadollaniiäriettevõtted,eraisikud,korteriühistudkuikahuvialaringidjaklubidvõilihtsaltlapsevanemad,kesüksivõilapsehoidjagakodusviibivallapselsilmapealtahavadhoida.urbanikusõnulonäsjavalmissaanudkanäitekslahendusliikumisanduritelisamiseks.«Koosmobiiltelefonileedastatavateavitusegamoodustabseeoriginaalsevalvesüsteemi,midasaabkusttahesvalvestadavõivalvealtmahavõtta.»internetti kommunikatsioonikanalina kasutavate kaameratega tuli hiljuti turulekaEasycam,kespeabomaklientideksselliseidettevõtteid,kellelonsooviomasalongis,pubisvõiosakonnastoimuvalsilmapealhoida.EasycamimüügijuhtKristjanKuutoktunnistab,etpraegupoleseeteenuseraisikuteleveelkõigetaskukohasemahinnaga,agaavaldablootust,etkaamerate janetiühendusekvaliteediareng järgmisteaastate jooksulloobparemadvõimalusedteenusepakkumisekskaeraklientidele.«Vajadus antud teenuse järele on väheasustatud paikades elavatelinimestel,» usub Kuutok, et turg kodustele jälgimisseadmetele onootevalmis.PraeguoniP-põhisekaamerahind4000ringisjahaldusteenusetasu200krooni piires kuus.Siiskinäitastestimine,etEasycamikaameradsuudavadvähemaltkaadersekundis edastada ka aeglasemat, õhu kaudu levivat netiühendustkasutades.LisaksonEasycamväljatöötanudspetsiaalsevideopleierikojupaigaldatud kaamerate mugavaks jälgimiseks arvutist.jääbvaidüleoodatahuvigaaega,milvideopilthakkabkuulumatavapärasekoduvalvepaketipõhiteenustehulka.

RAin UUSenPostimees, teemalehe toimetaja

eTTeVÕTjA KOgeMUSReginett Oü on oma remonttööde- ja hooldekoja jälgimiseks Tartu LõunakeskuseskasutanudiP-kaameraidjubaligipoolteistaastat.Ettevõttejuhataja jaanLusikas tegi kokkuvõtteuudse lahenduseplussidest jamiinustest.

+• iP-kaamerate kasutamine tagab parema töökeskkonna ja kiirema

klienditeeninduse, kuna vajalik info on klienditeenindajale nähtav ka ilmafüüsilisepäringuta(ntkuikaamerastonnäha,ethetkelontõstukvaba, saame teenust järelikult kohe uuele kliendile ka pakkuda).

• Turvalisus–kaamerasalvestabööpäevringi.• Võimalusolukordaajastaastada javajaduselanalüüsidaning leida

optimaalsemaid lahendusi hooajaliselt erinevate töökohtade kasutamise osas.

• Kaameradonabikskavõimalikeerimeelsuste lahendamisel (ntülekontrollida hooldusesse saabunud masina komplektsus).

• Distsiplineerivmõju. Lisaks pole info (pildi) saamiseks vaja erilistprogrammi,vaidpiisabarvutistninginternetiühendusestmistahesilmapunktis.

– • Personalipuhtaltemotsionaalnevastuseisalguses.Nüüdseksonsee

asendunudmõistvasuhtumiseganingarusaamisega,etkaamerastonabi.

• Püsikulud.• Miinuseidpolevajavägisiotsida,kunaasjastonkasu,kuigikliendina

sooviks alati, et teenus oleks veelgi odavam.

IP-video universaalsus – müüt või tegelikkus?

FOTO

: SA

LALU

x

27. november 2009 turvaline elu 9

Liiklusõnnetuse vältimine algab vastutustundest

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

liiklusõnnetustes hukku-nute arv on viimastel aastatel vähenenud – kas see tähen-dab, et Eesti liikluskultuur on oluliselt paranenud?

Oma osa hukkunute arvu vähenemisel on kindlasti ini-meste käitumise muutumisel. Liiklejate käitumise muutumi-seks kulub aastaid, seega võib väita, et võrreldes ajaga, mil liik-luses hukkus iga päev inimene (1995. aastal hukkus liiklusõn-netustes 364 inimest), on nüüd küll inimeste käitumine oluli-selt paranenud.

Soomlased ütlevad, et Tallin-nas on vöötrajal jalakäijale tee-andmine parem kui Helsingis. Uuring igatahes näitab, et liikle-jate käitumine on viimase seitsme aasta jooksul paranenud peaae-gu kaks korda.

Ka turvavahendite ja jalakäi-jahelkurite kasutamine on vii-mastel aastatel oluliselt parane-nud.

Palju on muutunud olukord teedel, kuhu on ehitatud juurde kergliiklusteid ning ümber ehita-tud ohtlikke ristmikke ja teelõike. Kokkuvõttes on ka teed muutu-nud tunduvalt ohutumaks. See mõjutab samuti liikleja käitu-mist.

Kui suurt rolli mängib liik-lemine meie igapäevase turva-lise elu tagamises või selle ohustamises?

Maailma tervishoiuorgani-satsiooni raporti kohaselt on liiklussurmad üheksandal ko-hal kõigist surma põhjustest. Igal aastal sureb liikluses ligi-kaudu 1,2 miljon inimest, kellest pooled on jalakäijad, jalgrattu-rid ja mopeedijuhid.

Liiklussurmad kuuluvad sa-masse kategooriasse uppumiste, suitsiidide, alkoholimürgituste, tuleõnnetuste ja teiste ootamatu-te õnnetustega. Rääkides inime-se keskmisest elueast, on just sel-lised õnnetused suuresti põhju-seks, miks statistiliselt on Eestis keskmine eluiga arenenud riiki-dega võrreldes madalam.

Loomulikku vanadusse su-reb meil aastas seitse korda vä-hem inimesi kui selliste õnnetus-juhtumite tagajärjel.

Automaailmas räägitakse

palju sellest, kuidas autodega tehakse pidevalt katseid ja kuidas tootjad leiutavad aina turvalisemaid autosid. Kumb siis ohustab turvalisust enam – kas ebaturvaline auto või ohtlik liikluskultuur?

Turvavarustuse osas on olu-line pöörata tähelepanu muga-vusturvavarustuse mõjule, kuna mõningate juhtide puhul võib mugavusvarustuse olemasolu osutuda teatud tingimustes hoo-pis ohtlikumaks, kui selle puu-dumine.

Ohtlikuks muutub see siis, kui juht on mugavustega sedavõrd harjunud, et olles sunnitud kasu-tama sõidukit, millel vastavad li-sad puuduvad, põhjustab ta puu-dulike oskuste tõttu õnnetuse.

Turvaline sõiduk saab turvata vaid inimest, kes ise tahab olla tur-vatud ning pingutab selle nimel. Inimesed on hukkunud ka väga turvalistes sõidukites just seetõt-tu, et turvavarustust ei ole korrekt-selt kasutatud.

Kas võib teha üldistusi,

milles eestimaalased autode-ga liigeldes enim n-ö mööda panevad?

Vastuseid selle kohta, mille vastu liikluses peamiselt eksitak-se, võib üldistatult leida eksa-mistatistikast, liiklusõnnetuste analüüsist ning teel teostatavast järelevalvest.

Peamine probleem, miks noor-tel autojuhtidel sõidueksam edu-kalt sooritamata jääb, on tähelepa-nematus ja ebapiisav praktiline kogemus, mille tõttu tekivad liik-lusohtlikud olukorrad. Ka liiklus-reeglitega mittearvestamine.

Linnasõidul põhjustab kõige enam probleeme vasakpöörde sooritamine ning ristmike ületa-mine, kusjuures peavalu põhjus-tavad nii reguleeritud ja reguleeri-mata kui ka ringliiklusega ristmi-kud. Palju vigu tehakse ka sõidu-raja vahetamisel. Asulavälisel teel eksitakse enim tagasipöörde soo-ritamisel.

Vigade põhjus peitub liiklus-märkide ja teekattemärgistuste eiramises ning teeandmise ko-hustuse ja sõidueesõiguse nõude rikkumises. Puudujäägid on noorte juhikandidaatide tähele-panelikkuse ja liikluse jälgimise osas, mis viitab vähesele sõidu-kogemusele.

Sageli eksitakse ka sõiduteel paiknemise ja liiklusoludele sobi-va sõidukiiruse valimisega.

Tähelepanu tuleks pöörata sõi-dustiilile ja suhetele teiste liikleja-tega. Tähtis on hoolivusvajadus teise liikleja suhtes – sõidan nii, et ei ohusta teisi ja suudan ette näha teiste liiklejate võimalikke eksimu-si, tegutsedes nii, et suudan teise eksimuse parandada vähemalt en-da jaoks.

Näiteks hooletu möödasõitja lubamine oma sõiduki ette on kindlasti ohutum, kui kokkupõr-ge vastutulija või möödasõitjaga.

Heal juhil peab olema oskus võimalikku ohtu ette näha, kiirelt õigeid otsuseid vastu võtta ja te-gutseda.

Palju kajastust on saanud ka karmistunud eksamitingi-mused autolube hankides ja läbikukutamised – milline on tegelikkus? Kuivõrd karmi-mad nõudmised on aidanud teedel liiklevate juhtide taset parandada?

B-kategooria sõidu- ja teooria- eksami läbisaamise protsent on olnud mitmed aastad stabiilselt languses, kuid põhjus ei ole ilm-

selt karmistunud eksamitingi-mustes.

Üldise negatiivse pildi taus-tal on gruppe, kes sooritavad ek-samit teistest paremini. Kui üldi-ne sõidueksamitest läbisaamise protsent on ligikaudu 52, siis näi-teks alla 18-aastased noored olid sõidueksami sooritamisel teistest paremad – läbisaamine ligikau-du 76 protsenti.

Esmase juhiloa taotlemisel on hea läbisaamise protsent ka nen-del isikutel, kellel on eelnevalt ol-nud piiratud õigusega juhiluba.

Liikluseeskiri ja liiklusreeglid on läbi aastate olnud ühesugused ning nõuded juhtide sõiduoskus-tele on samuti suures osas muu-tumatud.

Eksamistatistikast selgub, et eksitakse elementaarsete reeglite vastu ning suurim osas selles on tä-helepanematusel, mis ei ole otse-selt seotud eksamitingimustega.

Kui varasemalt võis madalas läbisaamise protsendis põhjuseid leida sellest, et autokoolid olid õpi-lastega ülekoormatud ning õppe-kvaliteet kannatas, siis praegu on

probleem selles, et autokoolid on õpilastest tühjad ning alanud on hinnasõda.

See on omakorda mõjunud halvasti õppetöö kvaliteedile. Väiksemates linnades on kaks-kolm autokooli ning seal problee-mi väga pole, kuid Tallinnas oli hiljuti veel üle 60 autokooli, millest paljud on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud.

Teiselt poolt ei ole õpilastel ra-ha, et võtta sõidutunde ning sellest ka sõidueksamite madal tase.

Kes on liikluses kõige suu-

remaks ohuallikaks?Liiklusstatistika ja uuringud

näitavad, et 18–25-aastased on suurimaks riskirühmaks, kuna selles vanuses juhid on riskialti-mad ning vajalikud kogemused ohtlikust olukorrast välja tulla puuduvad.

Lisaks noortele on reaalseks ohuallikaks eakad sõidukijuhid, kuna nende reageerimiskiirus on aeglasem ning nende tervislik sei-sund võib järsult muutuda.

Eestis on kõige suuremaks ohuks juhtimisõiguseta sõidukiju-hid ning alkoholijoobes juhid, sest just nende süül toimub enim liik-lusõnnetusi.

Üheks riskigrupiks on kind-lasti ka turistid. Ühendriikides uuriti aastatel 2004–2006 toimu-nud liiklusõnnetusi ning selgus, et kui võrrelda turistidega juhtu-nud õnnetusi, siis on just liiklus-õnnetused turistile kõige suure-maks riskiks.

liiKluSKultuur. Eestlased surevad jätkuvalt liiklusõnnetuste, mitte vanaduse tõttu, räägib Timo Vijar maanteeametist. Õnneks on liikluskultuuris näha siiski paranemise märke.

Maailmas sureb liiklus-õnnetustes igal aastal Eesti-täis inimesi.

StatiStika• Liiklejatekäitumiseuuringudonnäidanudliikluserahunemise

tunnuseid. nii on näiteks alates 2007. aasta suvest vähenenud järjekindlaltsõidukiiruseületajatearv.

• KonkreetsesmõõtepunktisPärnumaanteelolilubatustüle10km/hületusegakihutajaid2006.aastalligi14%,2007.aastalligi8% ja eelmisel aastal ligi 2%.

• Samalangustendentsivõibtäheldadakakäesolevalaastal.

• Erinevateuuringutekohaseltpõhjustavadüle50%õnnetustest juhi eksimused.

• Ligikaudu25%onkombinatsioonjuhieksimustestjateeoludest.Ligikaudu5%õnnetustestonpõhjustatudjuhieksimustestjasõidukitehniliseseisukorrakoosmõjust.

• 3%õnnetustestonotseseltseotudteeoludega.Teeolude,sõidukitehniliseseisukorrajajuhieksimustekoosmõjultoimub3%õnnetustest.

• 2%õnnetusionpõhjustatudsõidukitehnilisestseisukorrastning 1%sõidukijateeoludekoosmõjust.

Allikas: Maanteeamet

lühidalt

alkomeetri omamine näitab hoolivustTulevikuspeavadalkoholijoobesrooliistunudjuhidvalimaisekaristuse–kas loovutamajuhtimisõigusevõipaigaldamaautossealkoluku,räägibRovico juhataja Raul Rohtla.Alkomeetri soetamine võib tunduda küll mõttetu kulutusena, agategelikkuses näitab alkomeetri olemasolu juhi hoolivust ja vastutustunnet, kinnitab Rovico juhataja Raul Rohtla.TöökindlatealkomeetritehinnadjäävadEestismõnetuhandekroonikanti,agaomajoobeseisundihindamineobjektiivseltvõibpäästaelusidningsäästakarmisttrahvistjalisakuludest–autoremont,ravikuludjm.ÕnneksonsellestautojuhidRohtlasõnuljubakaaruhakanudsaama–sedatõestavadalkomeetritemüüginumbrid,misonvõrreldeskolmeaastataguse ajaga kasvanud ligi kolm korda.Kuisellistväljaminekutpolesiiskivõimalikteha,entvastutusselleees,kasrooli istuda või mitte, tuleb võtta, soovitab Rohtla varuda lähimastsupermarketistautossekasvõiühekordnealkotester.Paaril korral saab enda joobeseisundit sellegagi kindlasti kontrollida, kuid arvestada tuleb, et igaks puhumiseks on siis vaja uut. Odavad paarisajakroonisedalkomeetridpolekalibreeritavadjahakkavadseetõttuteatud aja jooksul väiksemat tulemust näitama ka juhul, kui nad alguses õigetpromillinäitavad–kasiinkehtibreegel,etodavatjaheadkorragaeisaa.Hooldustjakalibreerimistvajabagaigaalkomeeter,sõltumatasellehinnastvõiväljanägemisest.AinustäiemõõdulinehoolduslaboronRohtlasõnulEestiskäsutadajustRovicol.«Kalibreerimistpeakstegemaumbespooleaastatagant,»selgitabta.Siispanevad eksperdid alkomeetri etalonpunktid uuesti paika ja seade näitab jälletäpsettulemust.Teenusehindon125krooni.«NüüdjääbvaidoodataühistekalibreerimisstandarditekehtestamistkaEestis.»Kõige enammüüakse EestisAlcoscani-nimelisi alkomeetreid,mis onkasutuselkõikidestalkomeetritest ligi80%ulatuses,nendehinnaklassalgab 850 kroonist.«MaailmastatistikatvaadatesonalkomeetritemüükesikohaljustEestis,tootjateandmeilonjärgminejaapan,»toobRohtlaväljahuvitavafakti.Loomulikulteipakualkomeetersajaprotsendilistkindlust.Seetõttutehaksekriitilistesjaülimattäpsustvajavatessituatsioonidesjoobeseisundja-astekindlaksikkagivereanalüüsiabil.«Kuialkomeetritkakasutada,leiablolljoodikendaleikkalahendusevõipõhjuserooliistumiseks,»kurvastabRohtla.Seetõttupeabkitatulevikulahendusekspaigaldadaautodessealkolukk,mis on näiteks Rootsis juba praegu levinud. Purjuspäi rooli istudes keelab alkolukkautogasõitmisepuhttehniliseltära.«KaEestitranspordiettevõttedonalkolukusthuvitatud,»kinnitabRohtlatulevikustsenaariumi.«Kunamasinadonkallid, tasubsee investeeringendsellistelefirmadelekindlastiära.»Kuidassiiskiirestikaineksjarooliikkagisaada?«joogevähemvõiärgejoogeüldse,söögec-vitamiinijaennerooliistumistliikugeaktiivseltningpuhugealkomeetrisse,etveendudaomakainuses,»soovitabRohtla.

RAin UUSenPostimees, teemalehe toimetaja

Linnasõidul põhjustab kõige enam probleeme vasakpöörde sooritamine ning ristmike ületamine, ütleb Timo Vijar maan-teeametist.

FOTO

: ER

AK

OG

U

27. november 2009turvaline elu10

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

turvaettevõtte poole pöördutakse enda ja va-ra kaitseks kindlasti siis, kui ollakse juba

langenud kuriteo ohvriks ja se-nised abinõud ei suutnud seda ära hoida. Turvalisust aitab ta-gada ka majapidamisele teadli-kult loodud turvakontseptsioon ja kõigi mõistlike lahenduste en-netav kasutamine.

Turvaettevõtte teenuste kasu-tamine korteri, maja või kontori valvestamiseks ei ole enam ammu vaid rikaste pärusmaa. Miks ja kuidas siis tehnilise valve teenust valida ning otsuseid langetada?

KüSi jUlgelTEestis tegutseb kuus turvaet-

tevõtet, kes omavad kõiki tur-vavaldkonna litsentse, ütleb G4S Eesti müügi- ja klienditeenindus-divisjoni osakonnajuhataja Taivo Kutser. Tulemust andva valvetee-nuse saamiseks soovitabki ta just nende vahel valikuid teha.

Turvafirmaga suhtlema asu-des tasub esmalt uurida, milline on ettevõtte reageerimiskiirus ja

kas juhtimiskeskus tegutseb igal nädalapäeval ja ööpäev läbi.

Lisaks reageerimiskiirusele ta-sub selgeks teha, palju on turvafir-mal patrullekipaaže ja mitu neist viibib sind huvitavas piirkonnas.

Turvafirmat kodu või ettevõt-te turvamiseks välja selekteeri-des tasub Kutseri sõnul paluda ülevaadet ka turvaettevõtte töö-tajate nõuetekohasest väljaõppest ja firma oskustest oma töötajate tausta kontrollida.

Samuti tasub kindlaks teha, kas turvafirmal lasub ka vastutus-kindlustus ja kui suur see on.

Loomulikult ei tasu Kutseri sõnul osta turvateenust ettevõt-telt, kelle töökultuur jätab soo-vida ja kes ise pidevalt näiteks arved tasumata jätab. Põhjalik eeltöö ja turvafirma tundmaõp-pimine annab aga lootust kvali-teetsele teenindusele.

AlUSTA lihTSASTTurvakontseptsiooni luues

tuleb vaadata seda, kui suur on riskiaste ning milline on õnnetu-se või kahju juhtumisel mõju pe-re rahakotile ja isikutele. Saadud vastustest lähtudes tuleb läbi kaaluda ka erinevate meetmete

rakendamine, soovitab Securitas Eesti juhtimiskeskuse osakonna-juhataja Guido Ulejev.

Eraisikute puhul esineb üld-juhul sissemurdmisoht ja aina aktuaalsemaks saab ka identitee-divargus. Samuti peab turvasüs-teem pakkuma meetmeid tule-kahjude ärahoidmiseks ja nen-dest hoiatamiseks.

«Vargused toimuvad reeglina kohtades, mis on vähese valgus-tusega,» selgitab Ulejev põhitõde-sid, millest iga pere turvakont-septsioon peaks alguse saama. Vargaid meelitavad ligi ka kohad, kuhu on kerge sisse pääseda või

kus on lihtne saada ülevaadet sel-lest, mida kaasa annaks võtta.

Ulejevi sõnul piisab vahel vaid majaümbruse valgustami-sest ja ukse lukustamisest ning soovi korral turvasüdamike kasu-tamisest lukusüsteemis. Vähem asustatud kohtades tuleb tema sõ-nul kasuks ka see, kui pöörata tä-helepanu, mis toimub naabrite juures ja külas tervikuna.

«Reeglina teame me kõik ko-halikku kogukonda, tavasid ja rutiini ning need ei tohiks paani-kaks põhjust anda,» selgitab Ule-jev. «Aga nendest kõrvalekaldu-misi saab tähele panna küll.»

nAAbeR VAlVAb

Naabrivalve mõju hindavad uuringud näitavad, et 85% naab-rivalves osalejatest on hirm kuri-tegevuse ees vähenenud ja suu-renenud on turvatunne, kinnitab Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe.

«Samas on turvatunne väga individuaalne,» lisab ta. Kui ühe-le piisab luuast ukse taga, siis tei-ne soovib elada kahemeetrise be-toonaia taga koos videovalve ja turvamehega.

Ka Ristmäe soovitab alustada baasturvalisuse tagamisel iseen-dast ja ümbrusest. «Tuleb jälgida, et oma vara ei hoitaks lohakalt ning koduümbrus oleks valgus-tatud ja korras.»

Turvalisus ei teki niisama passides, selle saavutamiseks tu-leb sihikindlalt tegutseda, vahel muuta ka oma hoiakuid ning har-jumusi ja teha rahalisi kulutusi.

«Turvalisuse tagamine on protsess, mis nõuab järjepidevat tegevust,» rõhutab naine – tege-lema peab pidevalt nii tuleohutu-se, õnnetuste ärahoidmise, kuri-tegevuse ennetamise kui ka liik-lusohutusega.

Ristmäe paneb südamele ka vajadust rääkida turvalisuse suu-rendamise võimalustest nii oma lastele lähtudes nende vanusest kui ka eakatele pereliikmetele. «Selgitage neile elementaarseid tegevusi enda turvalisuse suu-rendamiseks,» soovitab Ristmäe, et vahel aitab ka vähesest.

Turvaabi polegi vaid rikaste lõbuturvaaBi. Kui üldise turvatunde tagab turvalisuse tajutav tase ühiskonnas ning oskus oma pere ja vara eest hoolt kanda, siis vahel sellest ei piisa – appi tuleb paluda turvaettevõte ja koostada isiklik turvakontseptsioon.

MiS on iSiklik turvakontSept-Sioon?

baasturvalisuse tagamiseks peab iga inimene endale esmalt teadvustama, et iga päev ümbritsevadmeidjameielähedasi ohud ja riskid.

• Hindakaineltümbritsevatkeskkondajavaataüleolemasolevad, turvalisust tagavad vahendid.

• Kasmukoridorjahoovonvalgustatud?

• Millineonmukoduuksjaselle lukud?

• Kaskardinadvarjavadkurikaela eest seda, mis on minu kodus?

• Kasmulontöökorrassuitsuandur?

• Kasmumobiiltelefonon alati laetud juhuks, kui pean abi kutsuma?

• Kasmateanjatunnenomanaabreid? Kas me suhtleme turvalisema keskkonna tagamiseks?

• Kassaaksimeomakülas/naabruskonnas rakendada naabrivalvepõhimõtteid?

• Kasmavajantäiendavatkaitset turvafirma abiga?

• Kasmuvarajaeluon kindlustatud?

Allikas: turvafirmad

luku turvaliSuS alGab luku SüdaMikuSt

1. Lukusüdamikpeaksolemamuukimiskindel.Muukimineonukseillegaalne avamine vaikselt, kiirelt ja märkamatult ning ei jäta endast märke.Lisakspeablukusüdamikolematäpseltvalmistatud,tugevjavastupidamapuurimiseleninglõhkumisele.

2. Turvalukkpeabolemaavatavvõtmegamõlemaltpooltust.Kasutadaei tohi ainult seestpoolt liblikaga avatavat lukku, kuna see lihtsustab kurikaelte väljumist selle ukse kaudu.

3. Korraliklukusüdamikkorralikulturvalukulpeabväljastpooltolemakaitstudkoonusekujulise,tugevastmaterjalistsüdamikukaitsmega,misvälistabsüdamikulahtimurdmistnäitekskruustangideabil.uksevälimisel poolel ei tohi olla lukuosade kinnituspolte.

4. Kui rääkida lukuraamist, mis asub ukse sees, siis kindlasti tuleks kasutada kvaliteetset materjali. Korraliku turvaluku esiplaat peab olema valmistatud roostevabast terasest. Samuti peab olema lukustuskeel tugev ja valmistatud terasest.

5. Korraliku turvaluku vasturaud peab olema karbiga, mis kaitseb lukustuskeeltmurdmiseeestkõikidestsuundadest.

Allikas: Timo Suvi, Valnes

27. november 2009 turvaline elu 11

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

Kuigi raha koht on pan-gas ja teadjamad sula-raha kunagi kodus ei hoiusta, leidub igas pe-

res ja majapidamises ka sellist vara, mis vajab lisakaitset nii murdvarguse kui ka tulekahju eest. Vanaisa kingitud eestiaeg-sed kroonid, vanaema päranda-tud pulmasõrmus, tähtsateks sündmusteks hoitav kaelakee ja pereisale oluline leping on vaid väike valik kodus leiduvast, mis nõuaks peidupaika seifis.

Seifile sobiliku vara võibki laias laastus jagada kaheks. Esi-mene pool sellest on otseselt ra-hasse ümber hinnatav, näiteks rahakupüürid, hinnalised kel-lad, juveelid ja ehted, auto varu-võtmed või kindlustussertifi-kaadid.

Seifi on turvalisem hoiule panna osa mitterahalisest varast, näiteks tundliku iseloomuga cD- ja DVD-plaadid, pere fotoalbu-mid, erinevad lepingud, sünni-tunnistused, olulised fotod või reisidokumendid ja passid.

«Kõik need esemed vajavad kas tulekaitset või kaitset murdva-raste eest,» selgitab Eestis seifide müügi ja paigaldusega tegeleva et-tevõtte Holdfast juhataja Tanel Tammela. Tema sõnul on seifist abi ka neile, kes kipuvad tähtsaid dokumente alatasa kaotama. Kui passid on seifis, ei teki kunagi en-ne puhkusereisile minekut piinlik-ku olukorda, et reisidokumente üles ei leia.

igAle ASjAle OMA KAPP

Seifi tasub hoiule panna need olulised asjad, mida pidevalt ei ka-suta, aga mille asendamine hävi-mise korral on tülikas või võima-tu, lisab Fred Frosh Interast.

Seif, mis kaitseks pere väärtus-likku vara, tuleb soetada usaldus-väärse partneri käest, rõhutab

Tammela ning soovitab kindlaks teha, et seifiostu konsulteerival müüjal oleks vähemalt kolmeaas-tane kogemus selles valdkonnas. «Muidu võib mõni lihtne turvade-tail jääda lihtsalt tähelepanuta.»

Lihtsamad seifid ja turvaka-pid, mis tagavad kaitse kiirelt mi-dagi kaasa haarava varga vastu, ei maksa Tammela sõnul palju, kui võrrelda kahjuga, mida näiteks au-to varuvõtmest ilmajäämine kaa-sa toob. Väiksemate turvakappide hinnad algavad 500 kroonist.

Loomulikult tõuseb seifi inves-teeritav summa soovitud turvali-suse kasvades. Hind lähtub ka sel-lest, mille vastu kaitset otsitakse.

Kuigi tihti räägitakse lihtsalt seifidest, jagunevad need tegeli-kult omakorda mitmeks: tavaline raudkapp, turvakapp, relvakapp, sertifitseeritud murdvarguskind-lusega seif või tulekindel doku-mendikapp.

Rainer Rohtaru firmast Secu-riTec soovitab hoolega läbi mõel-da seifi paigutuse kodus. «Näiteks, kui soovitakse soetada seif ehete ja muu sellise kraami tarvis, võiks see asuda magamistoas, kui aga dokumentide hoiustamiseks, siis töötoas,» räägib Rohtaru.

Seifi asukohast rääkides soo-vitab Frosh mõelda läbi ka see, kui tihti on tarvis seifi kasutada. «Kaks korda päevas avatavat seifi pole ilmselt mõtet peita põrandavaiba või maali taha,» toob ta näite.

Seifi valimisel peab ta üheks oluliseks nüansiks ka ostetava turvakapi välimust. «Kui seif asub nähtaval kohal, peaks hoo-

litsema selle eest, et see esmapil-gul seifina silma ei jääks,» soo-vitab Frosh.

Siinkohal on abiks seifi integ-reerimine olemasoleva mööbliga või eriviimistluse kasutamine.

«Seif, mida peetakse külmi-kuks või riidekapiks, on kordades turvalisem terashallist tresoorist,» selgitab Frosh.

AlUSTA PlAneeRiMiSeST

Loomulikult pole seifi inves-teerides mõttekas seda lihtsalt toa-nurka jättagi. Koju seifi soetamine peab samuti algama vajaduste ja paigutuse läbikaalumisest ning spetsialistiga nõupidamisest.

Kõige otstarbekam on alguses teha ülevaade varast, mis üldse li-sakaitset ootab ning seejärel teha kindlaks tulevase seifi vajalikud mõõdud ja eeldatav turvatase.

«Tihti tahetakse seif paigalda-da kappi, kuid riidekapid võivad selleks liiga väikese sügavusega olla,» toob Tammela näite. Olene-valt seifi turvatasemest on selle seinade mõõdud erinevad – mida kõrgem turvatase, seda suurema-te mõõtudega tuleb arvestada. Seifi mõõte suurendab ka tule-kindluse soov.

Turvalisuse suurendamiseks võib seifi ankurdada, seletab Tam-mela. Siis tuleb seifi asukoha mää-ramisel jälgida, et seal poleks põ-randakütet. Seifi alla ei tohiks jää-da ka laudis, vaid ikka betoon, et seif korralikult kinni jääks.

Seifi ei soovitata projekteerida niisketesse oludesse, näiteks sau-na, mitteköetavasse keldrisse või vannitubadesse.

Nii ei vaja seif ka erilist hool-dust, pidades vastu aastaid. Iga paari aasta tagant tuleks aga spet-sialist kohale kutsuda, et lukusüs-teem üle kontrollida. Põhiliselt ka-sutatakse seifidel nelja liiki lukus-tust – võtmelukku, mehaanilist või elektroonilist koodlukku ja kal-limatel lahendustel kombineeritud lukustust.

Elektroonilise koodlukuga sei-fidel tuleb aeg-ajalt patareisid va-hetada, mida saab teha aga seifi ennast avamata.

Et võtmed võivad kaduma ja koodid meelest minna, soovitab Rainer Rohtaru kaaluda ka bio-meetrilise lukuga ehk sõrmejälge-

dega avaneva seifi soetamist. Sel-lisele seifile saab sisse program-meerida ligipääsu vajavate pere-liikmete sõrmejäljed.

Kuigi seifi olemasolu kodus võib tunduda uhkustamist vääri-va asjaoluna, rõhutab Frosh, et kõi-ge turvalisem on seif, millest kel-lelegi ei räägita ja mida keegi nii-sama ei märka.

Seif pakub lisakaitset varguste ja tulekahju eest sellele osale kodusest varast, mis on rahasse ümber arvestatult väga väärtuslik või millel on sentimentaalselt oluline tähendus kogu perele.

FOTO

: IN

TE

RA

Seifi kaSutadeS pane tähele!

• Veendualati,etlükkasid ukse korralikult kinni.

• Kannaseifivõtmeidalatiendaga kaasas, ära hoia neid kirjutuslauasahtlisvõiseifis.

• Elektronlukugaseifikorralvaheta alati tehasekood ning asenda see raskesti ära arvatava koodiga, ära unusta õigeaegseltpatareisidvahetada.

• Ärakasutakoodikslihtsaidtuletisinagusünniaastavõitelefoninumber.

• Äraräägiseifiolemasolustkellelegi muule peale nende, kes peavad seifile ligi pääsema.

Allikas: Holdfast, SecuriTec, Intera

Seif tuleb muu sisustuse hulka turvaliselt ära peita.

Seif pakub lisakaitset üliväärtuslikule varale

hanSabi 10 SoovituSt, Mida jälGida Seifi oStMiSel:

1. Kasvajateturvakappivõisertifitseeritudseifi?

2. Kas on tulekindlusklassiga seif ning milline on tulekindluse klass?

3. Kastulekindlusklassonainultpaberilevõikaelektrooniliseleandmekandjale?

4. Kas on murdvargusklassiga seif ning milline on turvaklass?

5. Kas seifil on peale murdvargusklassi ka tulekindlus?

6. Milline on lukk: kas mehaaniline, elektrooniline kombinatsioonilukkvõivõtmelukk?

7. Millisedonkinnitusvõimalused,kassaabkinnitadaseina võipõrandakülge?

8. Millistemõõtudegaonseif?

9. Mituriiulitonstandardis,kasonvõimalikriiuleid lisaks tellida?

10. Kui palju seif kaalub?

Allikas: Hansab

FOTO

: HO

LDFA

ST

Kõigepealt koosta nime-kiri varast, mis lisakait-set vajab ja alles siis hak-ka sobivat seifi otsima.

27. november 2009turvaline elu12

Ehitajate tee 107A ,13514 TallinnTel.+372 6558 590Fax.+372 6 558 592www.megatech.ee, info@megatech.ee

Megatech OÜ tootevalik võimaldab ülimalt professionaalseid lahendusi videovalve korraldamiseks – erinevaid seadmeid videosignaali edastuseks, alates kaameratest kuni sobivate monitorideni.

Kaamerate lai valik vastab ka kõige spetsiifilisematele nõudmistele, sisaldades erinevaid pöördkaameraid, infrapuna LED-idega kaameraid, klassikalisi kompaktkaameraid, kuppelkaameraid (ka vandaalikindlaid) ja miniatuurseid peitekaameraid. Olenevalt mudelist on tegu kas tavalise värvikaamera või mehhaanilist infrapuna filtrit omava päeva/öö kaameraga, mis tagab hea pildikvaliteedi ka vähese valgustatuse tingimustes.

Lisaks tavapärastele digisalvestitele on videopildi salvestuse üheks võimalikuks variandiks arvutisse paigaldatavad videokaardid koos vastava tarkvaraga. Kaasaegsete salvestusseadmete ja tarkvaraliste võrgulahenduste abil on võimalik luua täisprofessionaalne videovalve süsteem.

Täpsemat infot kõigi hindade, seadmete ja eripakkumiste kohta leiate meie kodulehelt: www.megatech.ee

KOLMAPÄEV, 29. APRILL 2009

GAASI ● ÕLI ● PUU ● KATLAD

SOOJUSPUMBAD

PÄIKESEPANEELID

Kadaka tee 36, 10621 Tallinn

Tel 699 7195

E-post: info@viessmann.ee

www.viessmann.com

Kinnisvaraturg näitab kosumise märke

Kinnisvarahindade suure languse taustal on turul ka positiivseid noote, sest tehingute

arv näitab esimesi kosumise märke.

Tehingute arv ei ulatu küll ligilähedalegi aastatagusele ajale ning buumiajaga võrreldes

on langus jätkuvalt mitmekordne, kuid alates jaanuarist on kinnisvaratehingute arv

siiski tõusma hakanud.

«Huvi kinnisvara vastu on ilmselgelt kasvamas,» ütles Postimehele Pindi Kinnisvara

juhatuse liige Peep Sooman. «Kaup on hinnalt kättesaadavamaks muutunud ja

tehingute arv on veebruaris-märtsis vaikselt taastunud, aprill näib tulevat veelgi

parem.»

Nii Tallinna kui ülejäänud Eesti kinnisvaraturul oli madalaim punkt jaanuaris. (E24)

72 tundi kestev kliendipäev

Järgmisest neljapäevast, 7. maist alates kella 10 kuni 10. mai hommikuni

toimub Eestis esmakordselt LVM Kinnisvara poolt korraldatav kolme

ööpäevane kliendipäev.

Kolme päeva jooksul on igal ajal võimalik müüdava korteriga tutvuda,

sest maakler on Pärnu südalinnas Jalaka 10-26 asuva uue korteri

tutvustamiseks kohal ööpäev läbi.

Kliendipäeva on võimalik pidevalt jälgida ka internetis veebikaamera

vahendusel. Samuti saab toimuvat kommenteerida LVM Kinnisvara

blogis, lugeda üritusest Orkutis LVM Kinnisvara kommuunis või öelda

sõna sekka Twitteris.

KOLMAPÄEV, 14. OKTOOBER 2009

GAASI ● ÕLI ● PUU ● KATLAD

SOOJUSPUMBAD

PÄIKESEPANEELID

Kadaka tee 36, 10621 Tallinn

Tel 699 7195

E-post: info@viessmann.ee

www.viessmann.ee

Kinnisvarafirmad ja pangad

on asunud taas koostööle

Eesti kinnisvaraettevõtted teatavad üksteise võidu

koostööprojektidest pankadega. Näiteks pakub Arco Vara

koostöös SEBiga oktoobris kinnisvara kuni 15 protsenti

soodsamalt.

Koostööst teavitas ka Ober-Haus Kinnisvara ning Nordea pank,

pakkudes kinnisvaraostu korral tasuta või soodustingimustel

hindamisakti.

«Oma kodu soetamine on investeering pere tulevikku,»

kommenteeris koostööd Tiiu Sahtel (pildil) Nordea pangast.

«Tahame julgustada inimesi läbimõeldult laenu küsima.» (PM)

Betooniühing valib 2009. aasta

parimat betoonehitist

Eesti betooniühing koostöös ehitusmaterjalide tootjate liiduga

kuulutas välja konkursi 2009. aasta parima betoonehitise leidmiseks.

Konkurss tähistab sel aastal kümnendat juubelit.

Betooniühingu juhatuse esimehe Mati Laursoni sõnul valmib

hoolimata keerulistest aegadest ka tänavu hulgaliselt tähelepanu

väärivaid betoonehitisi, mida soovitakse konkursi käigus

tutvustada.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. detsembril 2009, kandideerima

oodatakse hooneid ja rajatisi, mille üleandmine tellijale toimub

2009. aastanumbri sees. (PM)

Soojuspumbaga vähendate küttekulutusi kuni 50%. Helistage meile lühinumbril 1226 ja me ütleme, kui palju te

võiksite aastas küttekuludelt säästa. Küsimine ei maksa ju midagi!

SOOJUSPUMBAD

HINNATOUSUDEST PRI

IKS!

Ametlik maaletooja Bestair OÜ. Tel 1226, 606 4350; e-post: info@bestair.ee; www.bestair.ee

õhk-õhk • õhk-vesi • maasoojus

* Hinnad ei sisalda paigaldust.

MAASOOJUS 5 kW

Hind 65 000 kr*

ÕHKÕHK 5 kW

Hind 12 500 kr*

ÕHKÕHK 4,5 kW

Hind 7990 kr*

ÕHKVESI 9 kW

Hind 59 000 kr*

KOLMAPÄEV, 18. VEEBRUAR 2009

Viimsi saab järgmisel suvel moodsa kaubanduskeskuseNordwest Kinnisvara planeerib Viimsisse enam kui 300 miljo-nit krooni maksvat ja ligi 20 000-ruutmeetrist kaubanduskes-kust Oliiv, mis on plaanis avada 2010. aasta suvel.Nordwest Kinnisvara OÜ juhatuse liikme Kersti Männiku sõ-nul on uuringutest selgunud, et praegune Viimsi market on kohalike elanike arvates selgelt väikseks jäänud ning tuleb lammutada. Selle kohale ongi plaanis uus kaubanduskeskus ehitada. «Kolmandik rendipindadest on juba eellepingutega kaetud,» ütles Männik Postimehe Kodu ja Kinnisvara lehele.

(PM/Kodu ja Kinnisvara)

Domus Kinnisvara korraldab internetis kinnisvaraoksjonitDomus Kinnisvara viib veebruari jooksul läbi internetipõhise kinnisvaraoksjoni. Oksjonil ei ole määratud objekti alghinda ega pakkumise sammu.«Huvilistel on võimalik teha oma pakkumine kinnistu ostmiseks nii hinna kui muude tingimuste osas,» ütles Postimehe Kodu ja Kinnisvara lehele Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand.Netioksjon toimub aadressil www.domuskinnisvara.ee/oksjon ja lõpeb 28. veebruaril 2009.

(PM/Kodu ja Kinnisvara)

Foto: Nordwest Kinnisvara

GAASI ● ÕLI ● PUU ● KATLADSOOJUSPUMBADPÄIKESEPANEELIDKadaka tee 36, 10621 TallinnTel 699 7195E-post: info@viessmann.eewww.viessmann.com

erileht ilmub 9. detsembrilLisa oma kinnisvarakuulutus: kuulutus@postimees.ee

Reklaamimüügi projektijuht Kairi Sarapuu, tel 666 2328, kairi.sarapuu@postimees.ee

RAIN UUSENPostimees, teemalehe toimetaja

tänu päästeameti aktiiv-setele kampaaniatele on viimasel ajal hakanud inimesed ka ise rohkem

tuleohutuse pärast muretsema ja saanud teadlikumaks, usub ohu-tusspetsialist Ahto Luhamäe, kes Eesti Ohutus- ja Koolituskeskuses tuleohutusalaseid koolitusi läbi viib.

«Tuleohutus algab sellest, kui õpetad lapsele muude eluks va-jalike teadmistega ka tulega üm-berkäimist ja tuleohutuse täht-sust,» rõhutab ta koduse kasva-tuse olulisust.

Tema sõnul näeb just erine-vatel laatadel osaledes ja tule-ohutustooteid tutvustades ini-meste vastakaid reaktsioone ja tagasisidet. Kui mõned kiruvad siiani suitsuandureid ja peavad suitsuanduri nõuet müügitrikiks, räägivad teised kliendid hoopis oma vahetuid kogemusi, kuidas andur nende pere elu päästis.

«Tules hukkunute arvu järgi võib kõige probleemsemaks liigi-tada kodus oldud aja ning just öi-se aja,» viitab Luhamäe pääste-ameti 2008. aasta statistikale. «Öösel on inimene kõige abitum ning seoses magamise ja väsimu-

sega ka kergem saak tulele ja suitsule.»

Statistika tõestab, et 73% tule-surmadest oli toimunud selliste tu-lekahjude tõttu, mis põhjustati ini-mese enda hooletusest – suitseta-mine või lahtise tulega valesti üm-berkäimine.

Kui on tekkinud tulekahju ja on vaja operatiivselt tegutseda, peab meeles pidama, et ennekõi-ke peab tagama inimeste ohutuse ja turvalisuse ning alles siis muud väärtused. «Asjad saame uued os-ta ja majad uuesti ehitada, aga ini-mesi me tagasi ei saa,» rõhutab Lu-hamäe.

TUli On hAlb PeReMeeS

Luhamäe sõnul on senini levi-nud arusaam, nagu oleks tuleohu-tuse tagamine ja ennetamine vaid päästeameti kohustus ja ülesanne. «Nagu mu isa ütleb, on tuli hea su-lane, aga halb peremees,» tuletab ta meelde rahvatarkuse – tulega puutuvad kokku kõik ja tuleohu-tus peab alguse saama ikka meist endist.

Kõik meie igapäevased tegevu-sed ja kohad, kus viibime, on seo-tud alati ka tuleohuga. Kuna täie-likku tuleohutust ei suuda keegi kunagi garanteerida, peab halvi-maks alati valmis olema, end ha-

rima ja tulevõimuga kurssi viima, soovitab ka Kidde Eesti portatiiv-sete toodete ja teenuste osakonna juhataja Kalju Õunmann.

Tuld võivad võtta nii meie ko-dudes ja tööl leiduvad elektrisead-med (veekeetjad, kohvimasinad, elektriradiaatorid või akulaadi-jad), tulekahjuni võivad viia aga ka sellised tegevused nagu suit-setamine, küünalde põletamine või millegi kuumutamine.

Ka Õunmann on hämmingus, et vajalikud tuleohutusmeetmed võetakse igapäevapraktikas kasu-

tusele vaid siis, kui need kohustus-likuks muudetakse.

«Pigem kulutatakse raha ol-meseadmetele ja muule ebaoluli-sele, kui et soetatakse elementaar-sed ohutustarvikud,» imestab ta. Ka kindlustuslepingute sõlmimi-se vastu on huvi jätkuvalt leige. «Kodu kindlustatakse vaid siis, kui pank seda nõuab,» sõnab Õunmann.

Tuleohutus algab alati tuleohu teadvustamisest, sellele peab järg-nema enda ning oma lähedaste ja kolleegide harimine ning lõppema

kindlasti tuleohutust tõhustavate vahendite soetamisega.

TUleKAhjU KAlliS KOgeMUS

«Tuleohutust reguleerivates õi-gusaktides on tavainimesel ehk raske orienteeruda, aga riikliku päästeteenistuse töötajad ning tu-leohutusettevõtete spetsialistid on alati valmis tasuta konsulteerima ja küsimustele vastama,» kummu-tab Õunmann müüdi, nagu oleks tuleohutuse saavutamine tülikas ja kulukas.

Kulukas on hoopis see, kui ootamatult puhkeb tulekahju ja keegi ei oska olukorra lahendami-seks ega inimeste ja vara päästmi-seks midagi teha. «Võime tuua näiteid ka olukordadest, kus oma-nik, kes kaotas tulekahjus oma vara, saab lisaks sellele ka raha-lise karistuse, kuna tulekahju tek-kis tema enda süü läbi,» püüab Õunmann veel kord mõista anda, et tuleohutus on alati targem ja soodsam valik, kui elada tule-ohus ja lootuses, et minuga seda ei juhtu.

Tuleohutusele tuleb mõelda enne tuleohtutuleOHutuS. Suur osa inimesi ei pööra tuleohutusele tähelepanu enne, kui tekib reaalne tuleoht. Kuigi aastaid pole midagi juhtunud, tuleb siiski olla valmis.

kuidaS tulekahjukorral teGutSeda?

• Helista112jakutsuabi.

• Aitavõihoiataohtu sattunud inimesi.

• Sulgeaknad,uksed,ventilatsioon jms, et takistadatulelevikutjaõhuligipääsu tulekoldele.

• Võimaluselasutuldkustutama.

• Tuletõrjujatesaabumiselannaneilevõimalikultpaljuinfot tulekahju ning ohus olevate inimeste kohta.

• Kõikineidtegevusitehestuleb silmas pidada, et ei seataks ohtu rohkem inimesi, kui tegelikult juba ohus on.

Allikas: ohutusspetsialist Ahto Luhamäe,

MTÜ Eesti Ohutus- ja Koolituskeskus Tulekahju vastu aitavad ohutunne ja teadmised tuleohutusest, täiendavaks abimeheks on aga loomulikult enda vara kindlustamine.

FOTO

: LII

S T

RE

IMA

NN