Aastate pikkuse statistika põhjal saa-vad 99 protsenti metsatulekahjudest alguse kas inimese otsese või kaudse tegevuse tagajärjel. Enamasti on süüdi inimeste hooletu ümberkäi-mine tulega, nentis metsakonsulent Veljo Kütt. Vaid üks protsent tulekah-judest on äikese põhjustatud.

Tuleohtlik aeg algab kevadel pä-rast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes.  Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia ins-tituut (EMHI) teavitab  lumekatte kadumisest ja sellega seonduvast tuleohtliku aja algusest metsas mee-diakanalite kaudu. Metsatulekahju-de avastamiseks  oli veel  mõniküm-mend aastat tagasi tulevalvetornide võrgustik ja veel kaks aastat tagasi tehti selleks spetsiaalset lennuseiret.

„Praegu Eestis ühtset toimivat süsteemi kahjuks ei ole. Vaid Nõ-va-Vihterpalu piirkonda valvatak-se  elektroonselt kaamerate abil. Tulekahjusid on avastanud  RMK ja

keskkonnaameti töötajad ka siis, kui nad looduses tööülesandeid täida-vad. Seega tuleb metsas käituda nii, et tulekahjusid ei oleks ja olla tähele-panelik, et märgata tekkinut. Metsa-tulekahju avastamisel tuleb teatada hädaabinumbrile 112,” selgitas Kütt.

Internetiaadressil www.emhi.ee on olemas tuleohu kaart ja see näitab, kus piirkonnas on parasjagu metsad kõige tuleohtlikumad.  Kui tuleohtu ei ole, on tegemist  I tu-leohu klassiga ja see tähistatakse kaardil sinise värviga. V tuleohu klassi puhul on aga tegemist äär-miselt suure ohuga (kaardil puna-se värviga) ja siis võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise. Nii et enne metsa mine-kut või  metsatöid planeerides ta-suks tuleohu kaarti vaadata.

Metsaomanik saab tulekindlust tõstaTuleohutusnõuded keelavad met-sas ja ka mujal tuleohtlikul alal nii

• • Erametsakeskuse  kaudu  saab taotleda  Euroopa  Liidu  raha met-satulekahjude  ennetamiseks.  See on Eesti Maaelu Arengukava (MAK) 2007–2013 meede 1.5.3 „Kahjusta-tud metsa  taastamine  ja metsatu-lekahjude ennetamine”. • • Toetuse  abil  saavad  metsa-omanikud  ja metsaühistud panna metsa tuleohu eest hoiatavaid silte ning rajada suitsetamis- ja lõkkete-gemiskohti. 

• • Lõkkekoha  juurde peab  kind-lasti  kuuluma  liivaga  varustatud suitsuotste  kogumise  koht,  prü-gikast,  tulekindel  lõkketegemise koht ja puistematerjal lõkke kustu-tamiseks.• • Toetuse  abil  saavad  metsa-omanikud  hoolitseda  selle  eest,  et tuletõrjeautodel oleks ligipääs juba olemasolevate veevõtukohtadeni. • •  Vaata: www.eramets.ee, met-sameede@eramets.ee

Hea omanik hoiab tule metsast eemalEestis leiab igal aastal aset keskmiselt 200 metsatulekahju, mis haaravad kokku umbes 600 hektari suuruse pindala. Tulekah-judest ligikaudu pooled leiavad aset erametsas.

Signe Kalberg

EL toetab ennetustööd

suitsetamise, lõkke tegemise kui ka kulu, raiejäätmete või risu põ-letamise. Suitsetamine ja lõkke te-gemine on lubatud vaid selleks et-tevalmistatud ja tähistatud kohas. Et tulekahju ohtu vähendada, ongi metsadesse rajatud suitsetamis- ja lõkketegemiskohad. Riigimetsas on neid päris arvukalt ja infot nende kohta võib leida RMK kodulehekül-jelt rubriigist „looduses liikujale”. Viimasel ajal on neid hakanud tek-kima ka erametsadesse. 

Küti sõnul võib metsatulekahju-de ärahoidmiseks tehtava töö üld-joontes jagada kaheks. Esiteks on need meetmed, mida rakendatakse metsa tulekindluse tõstmiseks, ja teiseks meetmed, mida rakenda-takse inimtegevusest tuleneva ohu vähendamiseks.

„Metsa tulekindlust tõstab okas-puumetsadesse tuletõkestusribade ja -vööndite rajamine ning nende hooldamine, tuletõrje veevõtukoh-tade rajamine ning nendele juur-depääsu tagamine, veevõtukohta-

de tähistamine ja korrashoidmine, okaspuumassiividesse lehtpuuriba-de rajamine, raiejäätmete korista-mine jne. Need on meetmed, mis võivad takistada juba puhkenud tulekahjude levimist suurtele ala-dele,” selgitas Kütt. Neid saavad rakendada  metsaomanikud oma metsades ja nende vajalikkusest tuleks metsaomanikke igakülgselt teavitada.

Erametsakeskus on teinud en-netustööd eelkõige toetuste ja info jagamisega metsaomanikele. Eestis töötavad metsanduse konsulendid, kellelt metsaomanik võib küsida muu hulgas nõu ka selle kohta, kui-das vähendada enda metsas tule-kahju ohtu. Kuni 15 tundi nõuannet on metsaomanikule igal aastal tasu-ta, selle eest maksab konsulendile Erametsakeskus. Keskus on metsa-omanikele mõeldes välja andnud ka voldiku tuleohutusnõuete kohta, kus on kirjeldatud kõik meetmed metsatulekahjude ennetamiseks.

Suitsetamiskoht Virna külas Valgamaal

Foto: Erametsakeskus

Turvaline Elu

Erilehe Turvaline Elu tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn

Projektijuht: Karina Egipt, karina.egipt@epl.ee

Erilehe sisu valmimist toetasid: Erametsakeskus, OÜ Eimur, Hansab AS, GPS Valve, Securitas Eesti AS

Mai 2010

Päästeameti koostööpartner

www.kidde.ee

Paljudes ettevõtetes on kasutusel tulekahju signali-satsioonisüsteem, mis annab hoones puhkenud tulekahjust märku alarmiga ja edastab teate turvafirmale, kuid automaatne tulekahjuteate edastus päästeameti häirekeskusesse puudub.

Automaatne tulekahjuteate edastaminehäirekeskusesse võimaldab aga märgatavalt lühendada tulekahju tekkest päästemeeskonna saabumiseni ja kustutustööde alustamiseks kuluvat aega. Kidde automaatne häireedastusteenus 112 ongi teenus, millega edastatakse Teie objektilt tulekahjuteade automaatselt häirekeskusesse. Kidde automaatne häireedastusteenus on välja töötatud koostöös päästeametiga.

Tulekahjuteadete automaatseks edastuseks häirekeskusesse ühendatakse Teie tulekahjusüsteemi külge

Kidde alarmiedastusseadme komplekt. Selle abil edastatakse tulekahjuteated automaatselt häirekeskusesse vastavalt seaduses toodud nõuetele.

Häirekeskus saadab pärast tulekahjuteate saamist viivitamatult sündmuskohale lähima päästemeeskonna. Teadete edastamiseks on vajalik interneti püsiühendus.

Lisaks standardsele häireedastusteenusele pakub Kidde Teile ainsana võimalust häireedastussüsteemi oleku kontrollimiseks, ülevaate saamiseks ja sündmuste jälgimiseks, sündmuste edastamiseks (e-kiri, SMS, MSN) ja seda kõike reaalajas. Võimalik on teha väljavõtteid süsteemis toimunud tegevuste ajaloo kohta, korraldada tulekahju signalisatsioonisüsteemi kaughooldust ja diagnostikat, edastada alarmsignaali turvafirmale.

Kuulumine rahvusvahelisse kontserni www.utc.com võimaldab Kidde Eestil kasutada kümnete firmade ja tuhandete inimeste oskusteavet üle kogu maailma selleks, et paremini täita oma klientide ootusi ja vajadusitulekahjuriskide hindamisel ning maandamisel

JUHTIV TULEOHUTUSFIRMA MAAILMASPAKUME TULEKAHJU AVASTAMISEKS JA ÄRAHOIDMISEKS

JÄRGMISI TEENUSEID:• Nõrkvoolu- ja tulekustustussüsteemide projekteerimine ja

paigaldamine • Hooldamine • Müük • Tuleohutus- ja evakuatsioonikoolitus • Tulekustutite laadimine

JA TOOTEID:• Tulekahjusignalisatsioonisüsteemid • Gaaskustutussüsteemid

• Veeudukustutussüsteemid • Sprinklerseadmed • Märgid • Voolikusüsteemid • Päästevahendid • Tulekustutid • Suitsuandurid

Kidde Eesti AS • Laki 11b, 12915 Tallinn • Telefon 651 7010 • info@kidde.ee

Tuleohutuse kompleksteenused: audit, koolitus, dokumentatsioon, haldus

Kidde automaatne häireedastusteenus 112

KIDDE ON EESTI TURVAETTEVÕTETE LIIDU LIIGE JAEESTI TULEOHUTUSPAIGALDISTE HOOLDAJATE KESKLIIDU LIIGE

Kõik tuleohutuslahendused

TULEKUSTUTI KONTROLL 39 KROONI

2 Turvaline Elu

www.vipis.ee

Turvalistest ustest on vähe abi, kui aknad on kaitseta – sissetungija lä-heb ikka kergema vastupanu teed ja siseneb sealt. Just sel põhjusel soovitame esimese korruse aken-del kasutada turvakardinaid või -ruloosid. Kui sissetungija näeb, et turvakardinat pole, on tal lihtne aken kas tänavakivi või prügikas-tiga sisse visata, mõne minutiga vajalik kraam kaasa krahmata ja pageda veel enne, kui turvamees-kond kohale jõuab. Kui kasutada koos signalisatsiooniga turvakar-dinat, jõuab akna lõhkumise järel häire kohe turvafirmasse ning kuni varas turvakardinat lõhkuda üritab, on turvajad või politsei juba kohal. Sageli ei võtagi sissetungija turva-kardinat nähes riski, vaid valib selli-se akna, kus seda pole.

Turvakatteid on kahte tüüpi: tur-vakardinad ja -rulood. Kardinad on eri laiusega alumiiniumprofiilidest kas kinnised või avadega. Need on turvaruloodest tugevamad ning neid saab kasutada kuni 7-meetris-te avade puhul.

Turvarulood on mõeldud kuni 3,5 meetri laiustele avadele ja val-mistatud polüuretaantäidisega alumiiniumribadest. Tänu täidisele summutab turvaruloo ka müra ning suurendab akende soojapidavust. Nii turvakardinaid kui ka -ruloosid on võimalik tellida käsi- või elektri-

Taanis välja töötatud udukaitse-süsteem Protect on üks viimase kümnendi innovaatilisemaid turva-tooteid ja paljudes Euroopa riikides juba laialt kasutusel. Eestis on see veel suhteliselt uus, kuid Protecti edasimüüja ja esindaja Baltimaades Hansab AS näeb sellele siingi suurt potentsiaali.

Udugeneraator peatab sissemurdjaHansab AS-i projektijuhi Marko Vaikmaa sõnul ei hoia signalisat-sioon üksi ära ühtegi vargust, sest turvafirma kohalejõudmine võtab aega ning seni on vargad jõudnud juba noosiga põgeneda. Sellistel puhkudel oleks abi udugeneraato-rist, mis hakkab tööle koos signali-satsiooniga ja paiskab ruumi küm-mekonna sekundiga tihedat udu täis. See peatab sissemurdja tege-vuse, desorienteerides teda, nii et ta on sunnitud kiiresti ruumist lah-kuma. Varas ei näe, mida varastada, ja mida kauemaks ta udu täis ruumi jääb, seda raskem on tal väljapääsu leida. „Lisandub ka psühholoogiline moment: kui see valge sahmakas otse näkku lööb, tekib hirm, et äkki on tegu millegi uimastavaga,” selgi-tab Vaikmaa.

ajamiga, tavalise või võtmega lüliti-ga või juhtimispuldiga. Turvarulood on valget, halli või pruuni värvi, tur-vakardinaid aga võib RAL-kataloogi järgi tellida paljudes värvitoonides, nende tavavärv on hõbedane. Telli-muse korral võtame ise mõõdud ja ka paigaldame.

Sobivad ka suvilateleTurvakardinad ja -rulood sobivad ka eramajade ja suvilate turvamiseks. Suvilad seisavad ju suurema osa aastast tühjana, nii tuleb neid või-malike rüüstajate eest kaitsta. Sa-muti saab turvakardinaid kasutada ukseavadel, eriti klaasuste puhul.

Kui mõni aeg tagasi turvati esi-mese korruse aknaid peamiselt trel-

Turvakardinad peatavad sissetungija

Uudne udukaitsesüsteem vähendab vargustest põhjustatud kahju

lidega, siis tänapäeval ei pea ennast „puuri” sulgema, sest pakume palju kenamat lahendust. Pealegi on trel-lid ohtlikud tulekahju korral, kui on vaja kiiresti akna kaudu välja pääse-da. Need tuleks kindlasti turvakar-dina või -rulooga asendada. Heiki Murel, OÜ Eimur juhataja

Uduseade on osa valvesüsteemist ehk signalisatsiooni täiendus. Seda on võimalik ühildada mis tahes val-vesüsteemiga ning mitmel moel seadistada. Udukaitsesüsteemi mõte on peatada sissemurdja ja hoida ära suure varalise kahju tek-kimine, rõhutab Vaikmaa. Statistika järgi pannakse enamik rööve toi-me kaheksa minuti jooksul, enne kui politsei või turvafirma kohale jõuab.

Udugeneraatori põhiosad on uduvedeliku paak, pump ja soo-juselement. Uduvedelik puhutakse läbi kuuma soojuselemendi, mis muudab selle kuivaks valgeks lä-bipaistmatuks uduks, mis täidab kogu ruumi. Uduvedelikuks on vee ja glükooli segu. Kuiv udu ei ohusta elektroonikaseadmeid ning on ohu-tu lilledele, loomadele ja inimestele. Samuti ei jäta see mingit sadestust. Pärast seadme kasutamist kulub ruumi tuulutamiseks 20 minutit. Uduvedeliku paaki on lihtne vahe-tada, varuaku aga võimaldab sead-mel voolukatkestuse korral veel mitu tundi töötada. Seade testib end mikroprotsessori abil ise, andes märku, kui midagi on viga. Uduge-neraatori kest on paksust plekist ja vandaalikindel. Seadme voolutarve

on väga väike ning hooldus lihtne. „Taanis tehakse udugeneraatoriga isegi tuletõrjeõppusi,” nendib Vaik-maa. „Meie päästeametile võiks see olla ka päris vajalik seade.”

Udugeneraatoreid on kolme võimsusegaProtecti udugeneraatoreid on kolm mudelit: 600, 1100 ja 2200 – arv näitab, mitu kuupmeetrit minuti jooksul jõuab seade ruumi udu pumbata. Seadmeid on kolmes värvitoonis: must, hõbe ja valge. Udugeneraatori võib paigaldada seinale, lakke või varjatult, näiteks ripplae taha. Lisaks võib koos udu-generaatoriga kasutada strobos-koobilist valgust, mis sähvib eba-meeldivalt ja suurendab veelgi udu läbipaistmatust, ning Inferno heli-barjääri, mis ei lase sissemurdjatel omavahel suhelda, tehes vastikut piiksuvat heli.

Võrreldes sellega, kui palju on võimalik ühe vargusega kaotada, pole udukaitsesüsteem Vaikmaa sõnul kallis. „Süsteemi mõte on varguse ärahoidmine, mitte varaste püüdmine,” rõhutab ta.

Lisateavet udukaitsesüsteemi ja teis-te Hansab AS-i toodete kohta saab:

 www.hansab.ee

OÜ Eimur on akendele turvakatteid tootnud juba 13 aastat.

Täpsemalt loe meie toodete kohta:www.eimur.ee või helista

telefonil 671 9201

Turvaline Elu 3GPS-positsioneerimisseadmed tagavad hingerahuEnam ei pea öösiti ärkama, et kontrolli-da, kas auto maja ees on alles. Ei pea mu-retsema, kuhu laps nii kauaks jääb või kleepima plehku pannud lemmiklooma leidmiseks postidele kuulutusi.

Kõik need probleemid saab mu-gavalt lahendada personaalse GPS-positsioneerimisseadme abil. „Tegemist on uudse tootega mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas ning kasutajate arv kasvab iga päe-vaga,” selgitab GPS-lokaatorite Ees-tisse tooja OÜ GPS Valve müügijuht Margus Koort (mitte segi ajada GSM Valvega, kes tegeleb koduvalve süsteemidega!). Koorti sõnul pakub nende firma nelja tüüpi GPS-lokaa-toreid: laste, lemmikloomade, auto ja väärtuslike asjade asukoha mää-ramiseks.

GPS-lokaatori toimimiseks on vaja nelja põhitingimust: aku peab olema laetud, SIM-kaardil piisavalt krediiti, toimima GSM-levi ja olema nähtavus GPS-satelliidiga. Seade on kuumaksuvaba ja selle kasuta-miseks pole vaja sõlmida lepingut ühegi operaatoriga. Tootel on sees SIM-kaart, mis töötab ettemaksu-kaardi põhimõttel. Algul on kaardile laetud 15 krooni ja iga positsionee-ring ehk asukoha määramine mak-

sab 1,50 krooni. Konto seisu on või-malik kontrollida ja raha vastavalt vajadusele juurde laadida. „Kulutu-sed olenevad sellest, kui aktiivselt seadet kasutatakse, võib ka üldse mitte kasutada või teha seda ainult hädaolukorras,” selgitab tootejuht Anton Vassiljev. „Seadme number ei aegu ning maksta tuleb ainult nii palju, kui teenust tarbitakse.”

Piiramatu arv lokaatoreidVassiljevi sõnul on GPS-lokaatorit imelihtne kasutada. Tuleb minna kodulehele http://consumer.ino-sat.com ja luua seal endale konto (keskkond on eestikeelne), fiksee-rida seadmega kaasas olnud kood, laadida aku täis ja ongi kõik. Ei ole vaja mingit lisatarkvara. Edaspidi võib end suvalises internetiühen-dusega arvutis oma koodidega keskkonda sisse logida ja teha kõi-ki toiminguid. Ühe konto alla võib panna piiramatu arvu lokaatoreid, aga üks lokaator ei saa olla mitme eri konto peal. Igal lokaatoril saab luua kolm turvatsooni ehk piirkon-da interaktiivsel kaardil, sealt välju-

misest annab seade kohe SMS-iga teada. Turvatsooni minimaalne raa-dius on autolokaatoril 100 ja teistel 200 meetrit, maksimumpiiri ei ole. Turvatsoonile tuleb panna nimi ja määrata kehtivusaeg. Kui luua uus turvatsoon, tuleb saata seaded iga kord lokaatorile.

Eksinud laps lokaatoriga koju Laste lokaator (Inosat Child Loca-tor) on karbike, mille võib pista lapsele koolikotti või jopetaskusse. Süsteem võimaldab määrata lapse asukoha 5–20-meetrise täpsusega. Seade on hea just selles vanuses laste puhul, kes hakkavad tegema esimesi iseseisvaid käike. Sellest on abi ka eksinud lapse leidmisel – vanemad näevad, kus ta asub ja saavad teda kodutee leidmisel ju-

hendada. Tegelikult võib seadme taskusse panna igaüks, kes soovib end turvaliselt tunda ja tahab, et ta oleks vajadusel kergesti leitav. Eriti kasulik on see seenelistele, kes ki-puvad tihti metsas ära eksima.

Koerale mõeldud GPS-seade (Inosat Pet Locator) on põrutus- ja veekindel ning päikesepatareiga, mis pikendab aku kestvust. „Suur eelis on see, et me ei too neid Hii-nast, vaid Portugalist ning tehase garantii on kaks aastat,” nendib too-tejuht Vassiljev. „Ka serverit ei pea üleval meie, vaid Portugali tootja.”

Asjade lokaator (Inosat My Loca-tor) suudab reaalajas määrata üks-kõik millise objekti asukoha, olgu selleks sülearvuti, muusikariist või muu väärtuslik vara. Seadme eripära on see, et talle on sisse ehitatud mik-rofon – see võimaldab kuulata, mis

jälgitava objekti ümbruses toimub. „See on ühepoolne side, mis toimib siis, kui seadme numbril helistada,” selgitab Vassiljev. „Mul on näiteks nelja-aastane laps, kellele meeldib tihti vanavanaema juures olla. Aga ma natuke muretsen, sest vanava-naema on juba 80-aastane. Siis ma jätan lokaatori kapi peale ja helistan, et kuulata, kas kõik on korras.”

Automootor distantsilt väljaKui eelmised kolm GPS-lokaatorit on portatiivsed, siis autolokaator (Inosat Car Locator) paigaldatakse autosse armatuuri alla statsionaar-selt ning põhitoite saab see auto akult. Seade võimaldab varastatud auto mootori distantsilt välja lülita-da: kui automootor korraks seisata, siis see lihtsalt enam ei käivitu. Li-saks võib seadmelt saada teate, kui ärandaja on auto aku lahti ühenda-nud – et autolokaatoril on ka oma aku, töötab see siis edasi. Iga kord, kui auto süüde välja keerata, tekib ümber auto turvatsoon raadiusega 250 meetrit. Kui keegi üritab autot nt treileril ära vedada ja sõidab sellest tsoonist välja, saab omanik kohe häire.

GPS Valve hakkab oma sead-meid turustama ka suuremates elektroonikakauplustes. Praegu saab neid soetada kodulehe www.gpsvalve.ee kaudu. „Oleme valmis inimestele oma tooteid ka kodus tutvustama. Meie esindaja tuleb kohale ja räägib kõigest täpsemalt, see on tasuta,” kinnitab tootejuht Anton Vassiljev.

Mare Mere

GPS Valvega saab ühendust võtta:telefonil 5622 4193 või e-posti

aadressil kontakt@gpsvalve.ee.Vaata ka:

www.gpsvalve.ee

Fotod: GPS Valve

WWW.TOODE.EE TASUTA ABITELEFON: 800 7000

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

PANEKS UUE KATUSE?TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

19

AASTANE KOGEM

US

Ü L E E E S T I

JÄRELMAKSUGA!

ENNE EUROT. KROONIDES

4 Turvaline Elu

Riskianalüüs on üks tähtsamaid asju, mis tuleb turvaettevõtte ja kliendi vahelise koostöö käigus läbi viia. Sellega tuuakse välja klien-di objekti ohustavad turvariskid, nende esinemise tõenäosus, ulatus ning kavandatakse meetmed nen-de maandamiseks, selgitas Securi-tas Eesti AS-i arendus- ja kvalitee-dijuht Ahti Kuusk (pildil).• • Kui suur on riskianalüüsi täht-sus turvateenuse osutamisel ja tur-valahenduste väljatöötamisel? Turvaettevõtte eesmärk on pakku-da turvalahendusi vastavalt kliendi vajadustele ja tegevusvaldkonnale – erineva tegevusvaldkonna klienti-del on erinevad vajadused. Kui näi-teks kaubandusobjektidel on suu-reks riskiks vargused ja ka oht, et öösel võib külmutusseadmete rikke tagajärjel kliendile tekkida suur va-raline kahju, siis tootmisobjektil on riskid hoopis teistsugused.

• • Mida hõlmab riskianalüüs? Enne riskianalüüsi läbiviimist on vaja selgeks teha kliendi tegevus-valdkonda puudutavad küsimused, et turvameetmetega kaasa aidata kliendi äriplaani elluviimisele ja hoi-da ära võimalike kahjude tekkimine. Riskianalüüsi käigus tutvutakse et-tevõttega, kaardistatakse territoo-rium, hooned ja tööprotsessid ning

Turvafirmasse Securitas tuli Jelena Viktorova (39) tööle ligi kolm aastat tagasi. Oma turvatöötaja karjääri alustas ta mehitatud valve turva-töötajana. Uue töökoha valikul sai määravaks kodulähedus – Jelena elab Keila linnast vaid neli kilomeet-rit eemal. „Pool aastat olin Keilas Rõõmu kaubamajas turvatöötajaks, siis aga leidsin, et see ei sobi minu iseloomuga. Töötasin ju üheksa aastat politseis patrulliteenistuses ja tundsin adrenaliinist puudust,” tunnistas ta.

Enne kui Jelenast sai politseinik, õppis ta aasta Paikuse politseikoo-lis. Politseinikuametist aga loobus pere tõttu. „Pere soovis, et vahetak-sin naisterahva jaoks küllaltki oht-liku ja raske töö vähemohtlikuma vastu,” rääkis Jelena.

2008. aasta veebruarist edutati Jelena Securitase Keila patrulleki-

analüüsitakse erinevaid turvariske, mis võivad ohustada kliendi töö-tajaid ja tema varasid. Riskianalüüs näitab ära kliendi objekti ohustavad suuremad riskid, nende esinemise tõenäosuse ning ulatuse, ning selle põhjal pakub turvaettevõte klien-dile konkreetsed turvalahendused ohtude vältimiseks ja kahjude ära-hoidmiseks.

• • Millised  tegevused  kaardista-takse?Riskide puhul on vaja kaardistada kõik tegevused. Näiteks koduses majapidamises oleme soetanud suitsuanduri ja arvame, et nüüd on kõik korras. Ent kas oleme mõelnud sellele, mis saab siis, kui andur tege-liku põlengu avastab? Edasi oleks mõistlik läbi mõelda, millega tuld kustutada ehk valida õige kustuti. Tuleks mõelda sellelegi, kas kõik pereliikmed ikka oskavad kustutit kasutada jne.

Samamoodi käib ka klientide riskide kaardistamine, kuid seal on riskianalüüsiks vajalik eeltöö oluli-selt mahukam. Nagu juba öeldud, eeldab see kliendi tegevusvaldkon-na head tundmist, sest kaardistada tuleb erinevaid tööoperatsioone. Vajadusel aitame klientidel koosta-da ka eriolukordade tegevuskava-sid ja täpsustada tööjuhendeid, et tagada tööprotsessi turvalisem ja tulemuslikum toimimine.

Näiteks pankade puhul on kõrge risk tingitud eelkõige seal hoita-vast sularahast, vajadusest säilita-da isikuandmeid ning kontodel ja hoidlates asuvatest varadest. Toot-misettevõtete puhul arvestame võimaliku keskkonnakahjuga, kau-banduses oma töötajate ja ostjate poolt toimepandavate vargustega. Eraisikute puhul aga sissemurdmis-ohu ja aina aktuaalsemaks muutu-nud identiteedivargusega. Muidugi ei saa üle ega ümber tulekahjude ärahoidmisest, sest siin on oht inim-

elule kõige suurem.

• • Hea riskianalüüs aitab ka raha säästa?Leidub inimesi, kes investeerivad turvalisuse tõstmisesse tuhandeid kroone ja muretsevad kõige kalli-ma ning muidugi ka töökindlaima valvetehnika ning videoseadmed. Mõni ettevõte hindab turvalisust nii, et paigaldab kõige odavama turva-tehnika ainult selleks, et kindlustus nõuab turvasüsteemi olemasolu.

Sageli teevad ettevõtted kulutu-si mõtlemata sellele, miks see tege-

Riskianalüüs päästab ebameeldivustestTurvalisuse tagamisel valveobjektidel tuleb erilist tähelepanu pöörata turvaris-kide tuvastamisele ja analüüsida võima-like kahjude mõju majanduskeskkonna-le, ärile ning eraisikule.

Signe Kalberg

Signe Kalbergpaaži turvatöötajaks – ta on üks väheseid turvavaldkonna patrulle-kipaažis töötavaid naisi üldse. Oma tööülesannetega seoses peab ta reageerima nii tehnilise valve kui ka paanika häiretele, kus ootamatused ning ohtlikud olukorrad on pigem tavapärane kui erandlik nähtus. Kuna turvatöötajal pole relva, tuleb kriitilistes olukordades jääda rahuli-kuks ning toetuda vaid sõna jõule.

Politseikool oli abiks„Olen saanud Paikuse politseikoo-list hea psühholoogilise etteval-mistuse, õppinud ka enesekaitset. Securitas on andnud võimaluse täiendkoolituseks ja enda treeni-miseks. Turvatöötaja peabki olema hea stressitaluvusega, hea inimes-tetundja, kannatlik ja kiire otsustaja, hea üldfüüsilise ettevalmistusega. Julgen turvatöötaja ametit soovita-da ka naistele,” ütles Jelena.

Jelena Viktorova on Securitase firma teenistuses oldud aastate jooksul pälvinud mitmeid tänuaval-dusi Keila linna kodanikelt, linna-valitsuselt ning konstaablijaoskon-

nalt. Eesti turvaettevõtete liit (ETEL) andis Jelena Viktorovale üle aasta turvatöötaja tiitli.

Aasta turvatöötaja valis ETEL-i ju-hatus välja teist korda, liidu liikmes-

konna esitatud parimate kandidaa-tide seast. „Mulle tuli see tunnustus suure üllatusena, olen teinud oma tööd nii hästi kui võimalik,” sõnas Jelena.

Turvatöötaja on oma firma peegelAasta turvatöötajaks valitud Jelena Viktorova ütleb, et töö tur-vafirmas pakub piisavalt närvipinget, ja see hoiab vormis nii keha kui ka vaimu.

Madis SõnajalgTurvafirma Securitas patrullteenuste osakonna juhataja:

• • „Jelena  on  ainus  naisterah-vas  meie  firma  patrullteenuste osakonnas,  kuid  ta  on  eeskujuks kõikidele  oma  meeskolleegidele. Ta  on  tähelepanelik,  abivalmis  ja kohusetundlik. Kuna patrullteenus tähendab kliendile suunatud tähe-lepanu, soovitusi ja abi, siis on Jele-na pälvinud oma tööga vaid kiidu-sõnu. Ta on küll temperamentne ja patrullteenus  pakub  ka  piisavalt adrenaliini, kuid klientidega suhel-des on ta rahulik ning vaoshoitud. Seepärast  on  ta  täiesti  ära  teeni-nud mitte ainult aasta turvatöötaja tiitli, vaid me kutsume teda ka suu-repäraseks Securitase saadikuks.” 

Foto: Securitas

Foto: Securitas

Kommentaar:

Aasta turvatöötaja Jelena Viktorova 

likult on vajalik. Üldiselt on tarbijad aga muutunud targemaks ja riskide haldamisest rääkides saavad nad aru, et tegelikult ei ole tegemist raha tuulde viskamisega. Riskiana-lüüs aitab neil pikemas perspektii-vis hoopis säästa. Seda nii erinevate kahjude vältimise kui ka tulemusli-kuma töökorralduse kaudu.

• • Mis  juhtub,  kui  riskianalüüsi pole tehtud?Kindlasti on enamik meie ettevõ-tete juhte ja ettevõtjaid enne äri alustamist hinnanud erinevaid oh-tusid ja võimalusi SWOT-analüüsi abil ning neid kaardistanud. Juhul kui nad ei ole riskide hindamist läbi viinud, võib varem või hiljem esine-da mingi ettevõtte vara ja tegevust kahjustav juhtum, mis toob kaasa suure varalise kahju ja ettevõtte äri-tegevus võib lihtsalt lõppeda. Näi-teks: ettevõte ei tunne õigusakte ja nii jäetakse täitmata mingi neist tulenev kohustus, oletame, et tule-ohutust puudutav nõue. See võib aga lõppeda tulekahju ja saamata jäänud kindlustushüvitisega. Töös-tusettevõttes võib mõne kallima seadme rikkest ja sellega seotud maandamata riskist tekkiv reostus lõppeda ettevõtte pankrotiga.

• • Kuidas on kulgenud riskijuhti-mise kontsernisisene koostöö? Riskijuhtimise vallas on Securita-sel välja arendatud Euroopas hästi toimiv võrgustik. Riskijuhid eri rii-kidest kohtuvad kaks korda aastas, et arutada jooksvaid probleeme ja leida neile lahendusi. Samuti on eri riikides eri valdkondade spetsia-listid, kellelt vajadusel saab ka abi. Kui näiteks soovib Eestis suurklient, kelle valdkonnas meil kogemus puudub,  enda objektil koostada riskianalüüsi, kaasatakse selle läbi-viimisesse ka Securitase spetsialiste teistest riikidest.

Aastal 2009 tunnustati Securitase riskide hindamise meeskonda kui ühte parimat strateegiliste riskide

haldajat EuroopasTäpsemalt:  

www.strategicrisk.co.uk

@