Uppumine Õnnetus jääl Alajahtumine Elektritraumad

UppumineÕnnetus jäälAlajahtumine

Elektritraumad

Eva PalkPärnu-Jaagupi Gümnaasium

2

Uppumine

Uppumine on lämbumine vedelikkeskonnas Eestis upub aastas ~ 170 inimest (lapsi ~ 35)

3

Uppumise riskifaktorid

Alkohoolne joove (45%) Läbi jää vajumine, allajahtumine Krambisündroom, epilepsia Veesport, traumatism, (pea ees vette hüppamine) Laste jätmine järelvalveta Ravimid, narkootikumid Ujumisoskuse puudumine või selle ülehindamine Paadi ja laevaõnnetused, päästevestide

puudumine

4

Õnnetuse äratundmine

Osates ära tunda õnnetuse võib päästa elu; Pane tähele kõike ebatavalist; On kahte tüüpi hädaolukordi vees: väsinud ujuja ja

uppumine; Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata

ning hüüda appi; Väsinud ujuja edasiliikumise võime on null või

nullilähedane; Väsinud ujuja võib uppuda, kui teda ei abistata;

5

Õnnetuse äratundmine

Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma energia pea ülalpool veepinda hoidmiseks;

Aktiivne uppuja teeb kätega üles- alla liigutusi veepinnal püsimiseks, tema keha on vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi;

Passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu alaspidi vahetult veepinna all või põhjas.

6

Uppumine, esmaabi

Kui näed inimest uppumas kutsu kohe abi 112

Kui sul pole vajalikke oskusi, ära mine teda päästma, võid ise ohvriks sattuda!

Võimalusel ulata kaldalt uppujale mõni pikk ese, millest ta saaks kinni haarata.

Jäta meelde uppumise koht

7

Kannatanu abistamine kaldalt

Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;

Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe;

Kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;

Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese.

8

Abistamine kaldavööndis

http://health.allrefer.com/health/near-drowning-drowning-rescue-board-assist.html

9


10


Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;

Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;

Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend;

Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda;

Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;

11

Uppumine. Kui otsustad päästa

http://www.cartoonstock.com/directory/s/saving_a_person.asp

12


Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt kui tema haardeulatus

Võta uppujal kaenla alt või juustest ja too ta kaldale, hoides tema pead väljas

Aseta kannatanu kõvale pinnasele Kontrolli teadvust, hingamist ja pulssi Keera kannatanu korraks külili, et suus ja ninaõõnes

olev vesi välja valguks Lapse võib hetkeks ka jalgadest üles tõsta

13


http://www.health24.com/medical/Condition_centres/777-792-2557-2572,45028.asp

http://webhealthcentre.blogspot.com/2009/03/first-aid-for-drowning.html

14

Uppuja päästmine

http://www.nytimes.com/imagepages/2007/08/01/health/adam/1132Drowningrescueoniceboardassist.html

15

Uppumine, esmaabi

Selgroovigastuse kahtlusel jäta pea otseks, ära painuta kuklasse

Südameseiskuse puhul alusta elustamist! Hingamisseiskuse puhul, ava hingamisteed

ja alusta kunstliku hingamisega Oksendamise puhul aseta kannatanu külili Teadvusetuse puhul- stabiilne küliliasend Kata soojalt ja oota kiirabi

16

Turvalisus vees

Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul;

Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi;

Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed;

Läbi vastavaid kursusi professionaalsete koolitajatega;

Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral;

http://twomilerun.net/images/boating_paddle.jpg

17

Turvalisus vees

Vali veeskäimiseks ohutu koht; Tea potentsiaalseid ohte oma

ujumiskohas; Tea kohalikke ilmastikuolusid; Oska ennetada ja toimida alajahtumise

(hüpotermia) korral; Ole teadlik ohutusnõuetest viibides

veekogul.

18

Turvalisus

Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta;

Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest;

Värvuselt tume või tundmatu; Madal või sügav vesi; Puudub ohutust tagav personal või

vetelpäästjad;

19

Turvalisus

Enne vetteminekut “tundmatus” kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid;

Tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi “kukub”; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi.

Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees.

http://www.aquaticsandrecreation.org.au/watersafetyweek

20

Ära hüppa vette tundmatus kohas!

http://www.cmtc.7atc.army.mil/summer_safety.htm

21

Ära mine kunagi paadisõidule ja ujuma alkoholijoobes!

Ka üks õlu võib ohtu seadaSinu elu!

22

Turvalisus rannavalvega rannas

Olukord vees on tähistatud signaallippudega: Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik

kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht;

Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla;

Roheline lipp: ujuda võivad kõik;

http://www.travelpod.com/travel-photo/devineescapes/2/1217990280/green-flag-on-the-beachx.jpg/tpod.html

23

Millist ohutusnõuet on rikutud?

http://phuketnews.phuketindex.com/environment/raising-red-flags-along-the-beaches-170961.html

24

Turvalisus rannavalvega rannas

Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; Inimesi on rohkem: suureneb võimalus

õnnetust märgata;

25

Turvalisus

Vali omale sobiv ujumise aeg: Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; Väldi alajahtumist Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik

ning veekogus võib olla veekasvusid; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon

kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.

26

Turvalisus

Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele;

Ära uju ülekuumenenult; Ära uju täis kõhuga; Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali,

vetelpäästjate korraldusi; Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult; Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud

ujumispiirkonnas;

27

Turvalisus

Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja;

Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja; Tundes külma, tule viivitamatult veest välja; Ära mängi kunagi uppumist; Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all

ujumisega; Ära suru ega tõmba kedagi vee alla.

28

Turvalisus

Järgi kohalikke seadusi viibides veekogul; Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras

ning päästevestid seljas; Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas; Paadis viibitakse istudes; Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata; Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene

korraga; Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus.

29

Millise ohutusnõude vastu on eksitud?

http://www.gettyimages.com/detail/82672728/Lifesize

30

Turvalisus vees

31

Parim turvalisus: õpi ujuma

http://www.splashtimeswimming.co.uk/

32

Turvalisus vees

Millise ohutusnõude vastu on eksitud?

http://www.outboardmotoroilblog.com/date/2008/10/

33

Enesepäästmine vees

Hüüa appi! Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära

rabele; Vaata ringi ujuvate esemete järele; Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes; Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda

veepinnal; Kui kallas on lähedal, uju kaldale.

34

Enesepäästmine vees

Proovi ronida paati ahtrist; Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui

teine kaldale sõuab; Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või

roni sellele;

35

Turvalisus jääl

Jääle minnes võta kaasa: jäänaasklid, mis on abivahendiks jääaugust väljaronimisel; vile/helisignaal, et ennast vajadusel kuuldavaks teha; Vähemalt 20 m pikkune ja 5 mm läbimõõduga päästenöör.

Paiguta see seljakoti küljetaskusse ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää vajudes saad heita nööri enda abistajale;

Seljakott, milles on veekindlates kilekottides vahetusriided, aitab sul püsida veepinnal, kui oled vajunud läbi jää. Seljakotti ei tohi suhtuda kui päästevesti, vaid kui vee peal püsimise abivahendisse;

päästevest ei ole liialdus ka viibides jääl; seltskond – nii on lõbusam ja ohutum ning abistaja vajadusel

ka lähemal.

36

Õnnetus jääl

Kui vajud läbi jää, siis: Säilita rahu; Hüüa appi; Keera ennast sinna suunda, kust sa tulid; Murra jääd enda eest, kuni see kannab; Tee jalgadega ujumisliigutusi, nii saavutad horisontaalasendi ja

suudad ennast jääaugust välja tõmmata; Rulli ennast jääaugust eemale; Mine kiiresti sooja. NB! Alkohol ja kiire ülessoojendamine loovad petliku

soojatunde.

37

Õnnetus jääl

Kui sa ei saa jääaugust välja, siis: Hoia kinni jää servast; Kehasoojuse hoidmiseks püüa ennast

võimalikult vähe liigutada; Hüüa appi; Tugev tahtejõud suurendab

pääsemisvõimalust.

38

Esmaabi jääl

Kui keegi teine vajab abi: Kutsu viivitamatult abi, helista 112; tegutse selliselt, et sina ise ei satuks ohtu. Võimalusel

abista kaldalt; Otsi juhuslik päästevahend käepikenduseks. Selleks

võib olla köis, tugev puuoks, aer või su oma jope; Lähene abivajajale tema mindud teed mööda.

Viimased meetrid liigu roomates. Jaota oma keharaskus laiali;

Kui abistajaid on mitu, moodustage inimkett; Toimeta kannatanu sooja.

39

Esmaabi jääl

40

Esmaabi jääl

Alajahtumine, külmakahjustused

Eva Palk

42

Madala välistemperatuuri toimed

Lokaalsed külmakahjustused Kogu organismi allajahtumine ehk hüpotermia alla

(35°) < 30° kaotab inimene teadvusePõhjused:

– Keha külmas vees või märgades riietes

– Pikaajaline madal õhutemperatuur, ka ruumis

– Teadvushäired (haigushoog, trauma,alkohoolne joove)

– sport, matkamine külma ilmaga ja talvel ( eksimine, õnnetused)

43

Hüpotermia e. alajahtumise sümptomid

nahk

Pulss

Hingamine

Käitumine

Teadvus

Kerge

Kahvatu, hallikas

Normis või kiire

Normis või kiire

Külmavärinad,

katkendlik kõne

Teadvusel

32 – 35ºC

Mõõdukas

Hallikas, sinakas

Aeglane, nõrk

Aeglane

Tugevad

külmavärinad

Unine, segane,

ebaadekvaatne

28 – 32ºC

Raske

Hallikas, sinakas

Nõrk, ebaregulaarne,

või puudub

Aeglane või puudub

Värinad puuduvad

Teadvuseta, ei

liiguta

<28ºC

Hüpotermia raskusaste

44

. Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist

Asenda märjad riided kuivadega

Soojenda, et vältida edasist jahtumist, soojad

tekid, termokile

Käed ja keha mässi eraldi tekkidesse, riietesse,

et käed ei jahutaks keha veelgi.

Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral

45


http://www.webtogs.co.uk/Lifesystems/

46


Sügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendis

Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki ( 37º)

Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine

väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära

alusta ABC-d. Nõrgalt töötav süda võib hoopis seiskuda!

Teadvuseta kannatanu puhul ära elusta

vaid helista 112

47

Hüpotermia ehk alajahtumine

Külma vette kukkunu ellujäämisvõimalused: Vee temp °C Teadvus kaob Surm 0 < 15min <45min 0- 10 15-60min 30-120min 10-15

1-2tundi 1-3 tundi 15-20 2-7 tundi 2-40 tundiKeha jahtumisel algavad külmavärinadEdasisel jahtumisel >32º C külmavärinad lakkavad30ºC teadvus kaob ( aju võib hapnikupuudus madalal

temperatuuril taluda isegi 10-35 minutit

48


Ära anna alkoholi kui kannatanu on külmas keskkonnas.

Alkohol laiendab veresooni ja alajahtumine suureneb!

Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäsemeid sooja vette ( võivad tekkida koekahjustused)

Ära hõõru külmunud jäset ( see kahjustab külmunud kohta ja nahka, lumi jahutab edasi)

Parim ülessoojendamine toimub haiglas.

49

Lokaalsed külmakahjustused

Tavaliselt väljaulatuvad kehaosad Nahal on tunda torkeid ja valu Nahk on valkjas, külmumiskoht tundub

kõvana, tundlikkus vähene või puudub Võib tekkida märkamatult Võivad tekkida villid Soojenda külmunud kehaosa passiivselt oma

kehasoojusega, ära hõõru külmunud kohta

50

Külmakahjustused

http://peltgrande.blogspot.com/2007/02/hypothermia.html

51

Külmakahjustused

http://www.wildlifeonline.me.uk/hedgehogs.html http://www.offthemark.com/search-results/key/frostbite

52

Külmakahjustused

http://projectdisaster.com/?m=20090114

53

Külmumiste vältimine

Ära pese enne külma kätte minekut nägu sooja vee ja seebiga. Nahka kattev rasvakiht kaitseb külma eest.

Ole tähelepanelik külmavastaste kreemidega. Kõrge veesisaldusega kreemid võivad külmumisohtu suurendada.

Külma käes suitsetades veresooned ahenevad ja suurendavad külmumisohtu!

54


Alkoholijoobes on külmumisoht suurem!!! Külma käes joo piisavalt sooja jooki, sest külmas

uriinieritus suureneb. Vedelikukadu halvendab naha vereringet. Kohv suurendab vedelikukaotust.

55


Pane selga mitu kihti rõivaid, õhurikkad rõivad Riided ja jalatsid ei tohi pigistada Märjad sokid-jalatsid, rõivad vaheta kiiresti Liiguta näolihaseid, varbaid, sõrmi naha

vereroinge taastamiseks, soojenda kõrvalesti, nina, lõuga sooja käega

Kukkudes külma vette ja oodates kaldal päästmist, siis liiguta- vereringe paraneb ja külmumisoht on väiksem

Kaitse end tuule eest Vajadusel kohe sooja

56


Planeeri oma reise, töid ja tegemisi Ilmaprognoosi arvestamine Sobiva riietuse valik Väsimus soodustab külmumiseohtu Personali väljaõpe

http://www.climbing-high.com/frostbite.html

Elektritraumad

Eva Palk

58 http://www.melmas.ee/kasulikud_lingid.html http://www.tja.ee/?id=11530

59 http://www.handler.ee/media/maxile_sartsu_2.gif

60

Elektritrauma põhjused

Katkised majapidamismasinad, tööriistad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed

Kõrgepingeliinid, alajaamad Ohutustehnika eiramine!

http://www.ohutus.kolmlovi.ee/elektriohutus.htm

61

Elektritrauma

Elektrishokk tekib siis, kui elektrivool Elektrishokk tekib siis, kui elektrivool läheb läbi kehaläheb läbi keha

62

Voolu kulgemise tee

http://88.196.75.190/iso/abi/Elektriohutus.ppt#259,4,Elektritraumad

http://www.welander.ee/index.php?id=5

63

Elektritrauma

Elektrishoki riski suurendavad Märg riietus Suur niiskus (humidity) Higistamine

Voolu all olemise aeg Lühike voolu all olemise aeg võib suure

voolutugevuse puhul olla raskete kahjustustega Pikem voolu all olemise aeg (mõned sekundid) võib

lõppeda surmaga isegi väikese voolutugevuse puhul

64

Elektritrauma

65

Elektrilöögi tunnused

Lihasvalu

Juhtmetesse kinnijäämine

Põletused

Teadvuse kadu

Ebaregulaarne pulss

Südameseiskus, hingamise lakkamine, šokk

Tagajärjed: südamekahjustus, hingamisseiskus, põletused, lihaste ja

skeleti vigastused

66

Ohutusnõuded abistajale

Abistaja peab hoolitsema oma ohutuse eest

Ära ürita riietest tõmmates inimest vooluvõrgust eemaldada.

Ära lähene enne kannatanule kui vool on välja lülitatud!

Niiske keskkond juhib hästi elektrit

Kaitsevahenditeks kummikindad, kummijalatsid

Kuiv puu, kuiv riie, kuiv ajaleht on isolaatorid

67

Tegutsemine elektrilöögi korral

Ohvri eemaldamiseks vooluringist lülita vool välja (pistik

seinast, kaitsmed elektrikilbis) ohttsoon kuiva maaga on

15m. Helista 112

Kui see pole võimalik – kummikindad, puukepp, astu

paksu kuiva ajalehe peale

Vooluringist eemaldamise järgselt alusta elustamist

Kui inimene on teadvusel- stabiilne küliliasend

Elektrilöögi saanud inimene viia haiglasse

68

Lülita vool välja elektrikilbist

69

Ohutu tegutsemine

kummikindad,

puukepp,

astu paksu kuiva

ajalehe peale

http://www.jogevamalev.ee/nooredkotkad/pildid/oppematerjalid/esmaabi/elektras.gif

70

Ohutu tegutsemine

71

Tegutsemine elektrilöögi korral

Stabiilne küliliasend

72

Šoki tunnused

Nahk kahvatu, kaetud külma higiga Pulss kiire, nõrk Hingamine sage Kannatanu on rahutu, teadvusehäired

73

Šoki esmaabi

Pane kannatanu lamama Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste puhul

ka käed Kata kannatanu soojalt Rahusta, vestle temaga Ära anna juua, jomine võib vallandada süvendava

seisundit oksendamise HELISTA 112 Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut

säästev

74

Šoki esmaabi

http://health.howstuffworks.com/enlarge-image.htm?terms=first+aid&gallery=1&page=0

75

Tegutsemine kõrgepinge elektrilöögi korral

Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber

Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas

Päästeteenistuse informeerimine

Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist

Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal voolumärgid,

tuleb ta haiglasse toimetada. Hiljem võivad tekkida

südamerütmihäired

Pikselöögi kahjustused sarnanevad kõrgepingevoolu

kahjustustele.

76

Kasutatud allikad

http://esmaabi.kolhoos.ee/ K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004 M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006 K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 http://www.rescue.ee/ http://www.ohutusportaal.ee/ http://www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm http://www.redcross.ee/et/firstaid.html http://www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turva-abc?rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3 http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=185 http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,6,95 http://www.inimene.ee/?disease=e&sisu=disease&did=973&idr=4GZ2XZ78RdIOpr3JhEkmKGrd2H4 Joel Starkopf. ESMAABI:Uppumine. Allajahtumine. Elektritrauma.INTENSIIVRAVI:Äge

hingamispuudulikku http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/oppetoo/oppematerjalid/

uppumine_hypotermia_hingamispuudulikkus.ppt#362,23,Slide 23 http://www.nrk.no/contentfile/file/1.6347916!f169CropList/img650x367.jpg http://www.tarbija24.ee/foto/5/8/6586445bf3d85c0ecf_1.jpg http://www.bio.davidson.edu/COURSES/GENOMICS/2008/Waters/asthma2.jpg http://health.stateuniversity.com/pages/279/Burns.html http://health.msn.com/PopUp.aspx?cp-documentid=100059148

Documents

Uppumine Õnnetus jääl Alajahtumine Elektritraumad