NOVEMbEr 2012

EEsti aMEtiühiNgutE KEsKliidu uudisKiri

Balti Organiseerimis-akadeemia projekt laieneb hotelli-sektorisse

>>Loe lk. 6-7

Mida arutatakse ja mis laadi otsuseid tehakse EAKL voli-kogus?

>> Loe lk. 2-3

TÖÖVAIDLUS: Mida teha, kui tööandja otsustab su ootamatult koondada?

>> Loe lk. 4-5

VOLIKOGU OLI KOOS: EAKL volikogu istung toimus Rahvusraamatukogus 27. novembril.

AASTA VIIMAnE VOLIKOGU ISTUnG

aremPHommeNOVEMBER 2012

A

Reformierakonna ja IRL fraktsioonid algatasid Riigikogus seaduseelnõu 320, mis tõestab veel kord, et valitsus jääb kindlaks sõnamurdlikule ja valelikule poliitikale. Selle algatuse-ga murrab valitsus viimasegi 2008.aasta aprillis sõlmitud kolmepoolse töölepingu seaduse ja tööturu reformi kokkuleppega töötajatele antud lubaduse.

Majanduskriisi ettekäändeks tuues tühistas valitsus rea kokkuleppe punkte ühepoolselt juba 2009.aasta kevadel, vaatamata ametiühingute korduvatele ettepanekutele leppida kokku uued tähtajad töötute olukorda parandavate meetmete rakendami-seks. Mõned kokkuleppe sätted, sh töötutoetuse tõstmise poole alam-palgani, lükkas valitsus edasi 2013. aastani.

Tänavu mais nullisid koalitsioonipo-liitikud ära 40protsendilise kindlustus-hüvitise töötutele, kes lahkusid töölt poolte kokkuleppel või omal soovil. Nüüd siis viiakse sõnamurdlik poliitika loogilise lõpuni. Kõlavad loosungid töösuhete turvalisest paindlikkusest osutusid labaseks pettuseks.

Valitsejate alatust ei leevenda otsi-tud ja mannetud eneseõigustused. Ei viide asjaolule, et töötutoetus siiski suureneb ja on eelnõu kohaselt uuest aastast veidi üle 100 euro kuus (35% alampalgast) senise 64 euro asemel. Ammugi mitte aga see, et just töötuid „karistab” valitsus tervishoiutööta-jate eduka streigi eest. Töötutoetuse tõstmiseks antud lubadus jääb täitma seetõttu, et kiirabitöötajate ja arst-residentide palgatõusuks vajalikud 3,5 miljonit eurot, mis moodustab 0,045% riigieelarve mahust, otsus-tati võtta just nende arvelt, keda riik kartma ei pea, kuna nemad valitsus kuidagi mõjutada ei saa.

Valelik poliitika pole ainult muinajutu-vestmine prokura-tuuris.

Aasta viimane volikogu istung Rahvusraamatukogus

2

JUHTKIRI

Harri Taliga,EAKL esimees

Volikogu on EAKL kõrgeim organ kongresside vahelisel ajal. Milli-seid teemasid volikogus arutatak-se ja mida otsustatakse? Allpool on väike ülevaade aasta viimasest volikogu istungist.

Volikogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas. 22. novembril peeti Rahvusraamatukogu väikeses saalis EAKL volikogu neljas istung käesoleval aastal. Istungit juhatas volikogu esimees Peep Peterson.

Esimene teema oli ametiühingute orga-niseerimis- ja värbamistegevus. Ettekande teinud EAKL organisatsioonisekretär Han-nes Roosaar andis ülevaate organiseeri-mis- ja värbamistegevuse hetkeseisust. Kolmes sektoris töötavad organisaatorid,

kes said koolituse tänavu kevadel käivitunud Balti Organiseeri-

misakadeemia (BOA) pro-jekti raames. Valminud on

koolitusmaterjalid nii

liikmetele, organisaatoritele kui usal-dusisikutele, praegu tõlgitakse neid ka vene keelde. 7. jaanuarist käivitub uus organisaatorite koolitusprogramm, kuhu on hetkeseisuga veel 11 vaba kohta.

Järgmine punkt oli ülevaade volikogu aktsioonitoimkonna tööst. Toimkonna esimesed sammud on järgmised: esi-teks - korraldada kohe uue aasta algul umbes 60 inimesele terve päev kestev streigikoolitus, mis põhineks märtsi streigilaine ja tervishoiutöötajate strei-gi kogemustel; hetkel fikseeritakse nii positiivset kui ka ilmnenud problee-me. Teiseks - panna kokku käsiraamat nõuannete ja soovitustega aktsioonide korraldamiseks. Ja kolmandaks - luua tegevuse paremaks koordineerimiseks haruametiühingute vaheline aktsioo-nistaap või -töörühm, kuhu iga haruliit nimetaks ühe liikme. Aktsioonistaabi liikmeid on plaanis ka eraldi koolitada. Kõik see saaks teoks 2013. aasta esime-sel poolaastal, kevadel tuleks paika pan-na juba järgmised sammud.

KÜLALInE: Heino Levald Rooma Klubist.

SÕnAVÕTT: Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu juht Piret Kruuser.

aremPHomme 3arem

Aasta viimane volikogu istung Rahvusraamatukogus

NOVEMBER 2012

Aktsioonitoimkonna juht Oleg T uba-rov märkis, et on kohanud suhtumist, et mitte kõik haruliidud ei taha oma liik-meid aktsioonideks välja tuua. Samuti ootab ta suuremat aktiivsust aktsiooni-toimkonna töös osalemisel. Veel tuleks paika panna iga haruametiühingu jaoks liikmete miinimumarv, kes ühistes akt-sioonides osalema peaksid – see võiks olla 20 inimest 1000 liikme kohta (neile antaks selleks ka eraldi ettevalmistus).

Edasi andis EAKL esimees Harri Taliga ülevaate Kloostrimetsa 56a asuva kin-nistu (endine Kalevi motoklubi) võõran-damise ettevalmistamise käigust. Kin-nistu on täies ulatuses EAKL hallata alles 2005. aastast alates ja jõudis EAKL kätte üsna halvas seisus.

EAKL on sellest ajast peale otsinud või-malust panna kinnistu teenima stabiilset tulu, mis paraku pole toonud soovitud tulemust. Kuna kinnistu haldamise kulud on tuludest oluliselt suuremad, pidas ju-hatus otstarbekaks kinnistu võõrandada.

Kinnistu ostmise vastu tunneb huvi Tal-

linna Botaanikaaed, kellele senine terri-toorium hakkab kitsaks jääma ja neil on käsil ka omandivaidlus osade praeguste maade tagastamise asjus. Reaalselt võiks tehing toimuda jaanuaris. Volikogu otsustas müüki toetada.

Mis kinnistu müügist saadava rahaga peale hakata, on veel vara otsustada. Kindel on aga see, et raha ei kasutata lihtsalt jooksvate kulude katteks.

Külalisena esines Heino Levald Rooma Klubist, Eesti Inseneride Liidu endine esimees. Tema tegi ametiühingutele et-tepaneku toetada rahvusvahelise tööor-ganisatsiooni ILO konventsioonide C142 ja C150 ratifitseerimist Eestis ja selgitas, miks see vajalik on.

Selle sammuga ühineks Eesti kõigis teistes Euroopa riikides kehtiva korraga, mille alusel korraldatakse kutseharidust ja tööelu. Praegune olukord raskendab ka tööjõu vaba liikumist, kuna Eesti koolid rahvusvaheliselt kehtivat kutsek-valifikatsiooni-tunnistust ei anna, vastav eksam tuleb sooritada Kutsekomisjonis

eraldi. Hetkel on rahvusvaheliselt tun-nustatud kutsekvalifikatsiooniga vaid 30% kõigist Eesti töötajatest.

Peep Peterson tegi ettepaneku jätta konkreetse pöördumisega ühinemise otstarbekus EAKL juhatuse pädevusse, aga volikogu peaks toetama rahvusvahe-liste kutseharidusregulatsioonide raken-damist Eestis. Nii volikogu ka otsustas.

Nagu ikka, oli viimaseks punktiks vaba mikrofon. Tervishoiutöötajate kutseliidu juht Iivi Luik võttis kokku tervishoiutöö-tajate streigi ning tänas toetuse eest. Peep Peterson andis aga ülevaate len-nunduses toimuvast.

Tööandjad soovivad senisest kollek-tiivlepingust loobuda, lepingu kehtivus lõpeb 9. veebruaril. Lahkhelid töötajate ja tööandja vahel tekkisid juba eelmisel aastal, abi ei olnud ka riikliku lepitaja poole pöördumisest. On tõenäoline, et lennundustöötajad hakkavad streikima. Peep Peterson tegi ettepaneku, et igal juhul võiksid teised haruliidud lennun-dustöötajaid toetada.

HÄÄLETUS: Olulisemad asjad otsustatakse volikogu istungil just sel moel.

aremPHommeNOVEMBER 20124

nelli Loomets,EAKL jurist

Töötaja töölepingu ülesütlemisel on töötajal õigus lepingu ülesütlemist vaidlustada. Kuidas asjade käik sel puhul välja näeb?

Avaldus töövaidluskomisjonile või ha-giavaldus kohtule tuleb esitada 30 ka-lendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse (lepingu lõpetamise teatise) saamisest. Töölepingu seaduse järgi peab töötaja ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise korral üldjuhul leppima rahalise hüviti-sega.

Juhul, kui töövaidlus lõpeb töövaidlus-komisjoni otsusega ja tööandja välja-mõistetud hüvitise töötaja pangakontole üle kannab, võib töövaidluseks kuluda ai-nult mõni kalendrikuu. Samas on kahjuks juhtumeid, kui hoolimata töötaja jaoks positiivsest töövaidluskomisjoni otsusest tööandjalt väljamõistetud rahasumma töötajani mõistlikul ajal ei jõua. Alljärg-nevalt lühidalt ka ühe töötaja lugu.

Tööandja ütles töötaja töölepingu üles koondamise tõttu ilma ette teatamata. Töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise töövaidluskomisjonis ja töövaidluskomis-joni otsuse kohaselt tuli tööandjal tasuda töötajale ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitist töötaja kolme kuu keskmi-se töötasu suuruses summas. Tööandja nõustus töövaidluskomisjoni otsusega, sest vaidlus kohtusse edasi ei jõudnud. Samas ei täitnud tööandja töövaidlus-komisjoni otsust ja ei maksnud endisele

Mis juhtub, kui tööandja lepingu üles ütleb?Ühe ootamatult koondatud töötaja töövaidluse lugu

Töötajal ei tekkinud töö-vaidlusega seoses kulusid, sest ta kuulus ametiühin-gusse ja õigusabi, mis sisaldas muuhulgas ka kohtus esindamist, oli töö-tajale tasuta.

Kõige hullemad töö-tingimused on Fidžil

Rahvusva-heline Töö-organisat-sioon ILO on arvanud Fidži viie maailma riigi hulka, kus tööõigust ja töötajate ühinemisvabadust kõige hullemini rikutakse. Ülejäänud riigid viimase viie hulgas on uuritud 32 seast Kambodža, Argentina, Peruu ja Etioopia.

ILO esindajad külastasid sõjalise režiimi poolt juhitud riiki septembris, et kontrol-lida sealsete ametiühingute kaebusi tööõiguse rikkumiste kohta. Riigi põhilised tulualli-kad on turism ja agrotööstus (eriti suhkrutootmine).

2011. aastal nimetas 2006. aastal võimule tulnud kom-modoor Frank Bainamarama režiim suhkrutehased objek-tideks.

Samast ajast on sealsed ametiühingujuhid pidanud taluma pidevat nuhkimist ja ahistamist võimude poolt – muuhulgas ka politseiterrorit, peksmisi ja ebaseaduslikke vahistamisi, kinnitab Felix Anthony, Fidži Ametiühingute Kongressi peasekretär.

160riigi meedias leidis ära-märkimist Eesti tervis-hoiutöötajate streik.Andmed pärinevad Eesti Tervis-hoiutöötajate Kutseliidult.

NOVEMBER 2012aremPHomme 5

Mis juhtub, kui tööandja lepingu üles ütleb?

töötajale väljamõistetud hüvitist. Kuna töövaidluskomisjoni otsus oli

jõustunud, saatis töötaja tööandjale meeldetuletuse ja palus hüvitise ära maksta. Tööandja vastas, et hüvitis on juba ammu makstud. Töötaja ei saa-nud aru, kuidas sai tööandja hüvitise ära maksta enne, kui töövaidluskomis-jon selle tööandjalt välja mõistis, ja pöördus kohtutäituri poole töövaidlus-komisjoni otsuse sundtäitmiseks.

Möödus poolteist kuud ja siis sai töö-taja tööandjalt kirja, milles tööandja väitis mitmele võlaõigusseaduse parag-rahvile viidates, et töötajal ei ole õigust nõuda tööandjalt mitte ühtegi senti, kuna tegelikult on töötaja hoopis ise tööandjale võlgu. Tööandja selgitas, et kuna töövaidluskomisjoni otsuse koha-selt tunnistati töölepingu lõppemine koondamise tõttu tühiseks, siis ei olnud tööandjal kohustust töötajale koonda-mise eest hüvitist maksta. Samuti leidis tööandja, et tal ei olnud kohustust hüvi-tada töölepingu lõpetamisest ette tea-tamata jätmist. Kuna tööandja oli need summad enne töövaidluse tekkimist töötajale välja maksnud, siis töövaidlus-komisjoni otsuse saamisel tegi tööandja tasaarvestuse. Üpris arusaamatu arvu-tuse tulemuseks oligi, et töölepingu üle-sütlemise vaidlustamise tagajärjel tekkis töötajal üle 400 euro suurune võlg endisele tööandjale. Tööandja aga lubas seda summat töötajalt mitte nõuda, kui töötaja kirjutab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks.

Töötuks jäänud töötaja oli väga eh-munud, kui teada sai, et on endisele

tööandjale nii suure summa võlgu ja ka seetõttu, et teda süüdistati pahatahtli-kus käitumises ning tööandjalt alusetult raha nõudmises. Enda arvates polnud ta ju midagi valesti teinud, sest isegi töövaidluskomisjoni otsus kinnitas, et töötaja töölepingu lõpetamine ei olnud seaduslik. Töötaja otsustas kohtutäituri-le sellist avaldust mitte kirjutada.

Seejärel esitas tööandja töötaja vastu kohtusse hagi ja nõudis töövaidlusko-misjoni otsuse sundtäitmise lubama-tuks tunnistamist. Pärast esimest koh-tuistungit sõlmisid pooled vaidluse lõ-petamiseks kompromissi. Kompromissi alusel maksis tööandja oma endisele töötajale hüvitust üle 400 euro.

Töötajal ei tekkinud töövaidlusega seoses kulusid, sest ta kuulus ame-tiühingusse ja õigusabi, mis sisaldas muuhulgas ka kohtus esindamist, oli töötajale tasuta. Tõenäoliselt oli töö-andja poolt töövaidlusele kulutatud summa suurem kui töötaja kolme kuu keskmine töötasu, sest tööandjat esin-das selles vaidluses vandeadvokaat.

Ühe ootamatult koondatud töötaja töövaidluse lugu

Indoneeslased nõuavad tasuta arstiabi

Indoneesia pealinnas Jakartas tu-lid 21.-22. novembril tänavatele kümned tu-handed protestijad, et nõuda tasuta arstiabi, suuremat palka ja paremaid töötingimusi. Mee-leavaldus kulmineerus sealse presidendilossi ees, kirjutab ametiühingute rahvusvaheline väljaanne Equal Times.

Sarnased kogunemised on toi-munud Lääne-ja Ida-Jaaval, kus resideerub rohkem kui 25 miljo-nit töötajat.

Valitsus on lubanud töötajatele järgmiseks aastaks 44protsen-dilist alampalgatõusu. Vastavalt lubadustele tõuseks sealne alampalk 228 dollarini kuus.

Energeetikatöötajate ameti-ühingute liit pidas konverentsi

EEAÜL VIII korralisel konverent-sil esitati ning kinnitati EEAÜL eelmise perioodi tegevus- ja revi-dendiaruanded ning võeti vastu uus tegevuskava aastani 2016.

Uue perioodi tegevuskavas pöörati kõige enam tähelepanu energeetikasektori ametiühingu-liikumise arendamisele, kollek-tiivlepingute sõlmimisele ning töökohtade säilitamisele.

Samuti pidas konverents oluliseks ametiühingute tege-vuse muutmist paindlikumaks, et reageerida kiiremini töötu-rumuutustele, mis võimaldaks tõhusamalt kaitsta oma liikmete huve.

Esimehe valimistel valiti uueks perioodiks tagasi EEAÜLi senine esimees Sander Vaikma.

BOA projekt laieneb hotellidesse

aremPHommeNOVEMBBER 20126

TÄHTIS HETK: Lepingu kirjutasid 27. novembril alla (vasakult) Põhjamaade Hotelliala, Restoranide ja Turismiala Ametiühingu peasekretär Aage Nykjaer Jensen, ETKA esimees Elle Pütsepp ja EAKL esimees Harri Taliga.

Elle Pütsepp, ETKA

27. novembril allkirjastasid kolme-poolse kokkuleppe Põhjamaade Hotelliala, Restoranide ja Turismiala Ametiühingu, Eesti Teenindus- ja Kau-bandustöötajate Ametiühingu (ETKA) ning EAKL esindajad, et alustada Balti Organiseerimisakadeemia raames töö-tajate organiseerimist hotellisektoris.

Balti Organiseerimisakadeemia idee sai alguse mõned aastad tagasi. Projektiga olid valmis liituma Põhjamaade ametiühingud tööstus-, transpordi- ja kaubandussektori-test. Oma nõusoleku projektis osalemiseks andis ka Soome Teenindusalade Ameti-ühing, mis oli omalt poolt valmis nii projekti rahaliselt toetama kui ka jagama kogemusi töötajate organiseerimise vallas.

Oleme ka eelnevatel aastatel osalenud erinevates projektides, kuid kahjuks jäid tulemused oodatust kesisemaks: kuigi meie ametiühingu liikmeskond on kasvanud neljal järjestikulisel aastal, on kaubandus-sektoris ligikaudu 4700 ettevõtet 45 000 töötajaga ning ametiühingusse kuulub neist ainult mõni protsent. Kas see võiks olla põhjuseks, miks osaleda järjekordses liik-melisuse suurenemise projektis?

Kindlasti mitte, põhjusi on rohkem. Esi-

ÜRO poolt juba detsembris välja pakutavad uued ja vastuolulised telekommunikatsioonireeglid ohustavad sõnavabadust ning on vastuolus rahvusvahelise inimõi-guste ülddeklaratsiooniga, hoia-tab UnESCO. Avalikkusse lekkinud andmete kohaselt on muudatuste algatajaks Venemaa.

www.wcitleaks.org andmetel püüab Venemaa saavutada, et nii riikidesse saabuv kui ka neist lähtuv interneti-liiklus võetaks küberjulgeoleku taga-mise ettekäändel seaduslikult riikliku järelevalve ja tsenseerimise alla. Lekkinud andmete kohaselt toetavad seda plaani ka näiteks Saudi Araabia, Egiptus ja Hiina, vahendab ametiühin-gute rahvusvaheline väljaanne Equal Times.

Väljapakutud määrustikke on plaa-nis arutada detsembris ülemaailmsel telekommunikatsioonikonverentsil Dubais, kuhu oodatakse kokku 193 riigi esindajaid telekommunikatsiooni-valdkonna eest vastutavate ministrite tasemel. Plaane on juba arvustanud

erinevad organisatsioonid, alates rah-vusvahelistest tehnoloogiaettevõtetest ning lõpetades kodanikeühendustega.

Diskussiooni on sekkunud ka rah-vusvahelise kultuuri- ja haridusorga-nisatsiooni UNESCO sõnavabaduse ja meedia arengu direktor, professor Guy Berger. Ta hoiatab, et uued eeskirjad mitte ainult ei ähvarda sõnavabadust, vaid võivad ka “tekitada ulatusliku ava-liku kriitika, millel võib olla mõju ÜRO-le laiemalt.”

Samuti on ma seisukoha selles küsi-muses välja öelnud ka Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni (ITUC) peasekretär Sharan Burrow. Oma kirjas ÜRO peasekretärile Ban Ki Moonile märgib ta, et see on erakordne, kui piiratud volitustega tehnilised organi-satsioonid püüavad jõuliselt sekkuda sellistesse globaalmajanduslikult ja -poliitiliselt olulistesse valdkondadesse.

„Olen väga mures, et mõned riigid võivadki toetada esmapilgul ahvatleva-na tunduvat ettepanekut kehtestada regulatsioonid, mis kokkuvõttes aeglus-tavad interneti arengut - eriti vaesema-tes riikides,” märgib Burrow kirjas.

Fotod: Wikipedia

Venemaa tahab inter-netivabadust piirata

ITUC peasekretär Sharan Burrow ÜRO peasekretär Ban Ki Moon

BOA projekt laieneb hotellidesse

NOVEMBER 2012aremPHomme 7

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

TÄHTIS HETK: Lepingu kirjutasid 27. novembril alla (vasakult) Põhjamaade Hotelliala, Restoranide ja Turismiala Ametiühingu peasekretär Aage Nykjaer Jensen, ETKA esimees Elle Pütsepp ja EAKL esimees Harri Taliga.

taha ega julge kohtumises osaleda. Kuid positiivseks saab kindlasti lugeda seda, et silmast silma toimunud vestlustel on inimesed üldjuhul avatud ja otsekohesed. Tänu sellistele vestlustele oleme saanud lisainfot töökorralduse, tööjõuvoolavuse ja töökoormuse kohta.

Kui näiteks 2011. aastal oli kaubandus-sektoris tööjõuvoolavus keskmiselt 20 %, siis Prismas oli see 16 %. Jahmatama panid aga 2012. aasta kümne esimese kuu tööjõuvoolavuse numbrid - keskmine 34 %, kõige suurem töötajate lahkumise prot-sent oli restoranimaailmas (67%). Vaata-mata suurele tööjõuvoolavusele oleme siiski optimistlikud.

Hotellisektoris oleme alustanud ette-valmistustöödega, tegevusplaan on part-neritega läbi arutatud ja heaks kiidetud. Novembi alguses testiti organisaatorite kandidaate ja käesolevaks hetkeks on organisaator ka valitud.

2012 aasta alguses toimub organisaato-rile nädalane koolitus ja seejärel siirdub ta juba organisaatorina hotellisektorisse tööle.

Tööandja hooletus tappis Bangladeshis 124 inimest

Laupäeval, 24. novembril tappis tuli Bangladeshi rõivatehases üle 120 ini-mese, sest neil ei olnud võimalik kasutada varuväljapääse. Samuti räägivad ellujääjad, et kui tuletõrjesignali-satsioon tööle hakkas, takistasid ülemused neil väljumist ja väit-sid, et see on tuletõrjeõppus.

Tegemist on tehasega, mis va-rustab muuhulgas üle Euroopa tuntud C&A kaupluseketti, va-hendab ametiühingute rahvus-vaheline väljaanne Equal Times.

Tarzeen Fashionsi mitmekorru-seline tootmishoone asub pea-linnast Dhakast 30 kilomeetrit põhja pool. Tulekahju algas öö-vahetuse ajal esimesel korrusel asunud laost.

Suur osa hukkunutest – põhili-selt naised – leiti hoonest seest, kus nad olid treppidele lõksu jäädes lämbunud. Mõned olid surma saanud katuselt ja aken-dest alla hüpates.

Tehase omanik Delwar Hossain eitab oma veebilehel, et toot-misruumid on ohtlikud. Ta kinni-tab, et seal on 60 suitsuandurit ja üle 200 tulekustuti. Bangla-deshi Töötajate Solidaarsuse Keskuse direktor Kalpona Akter on aga kindel, et tehas ei vasta ohutuse miinimumnõuetele.

Tehas avati 2009. aastal ja seal saab tööd umbes 1700 inimest.

meseks oluliseks asjaks pidasime seda, et olime kaasatud projekti algusest peale. Teiseks oli projektis osalenutel võimalus osaleda ka koolitustel, kus jagasid teadmisi ja kogemusi oma ala parimad organiseeri-jad teistest riikidest. Kolmandaks oli selge, et eesmärgiks ei saa püstitada pelgalt ametiühingu liikmeskonna suurendamist, vaid töötajate organiseerimist juba konk-reetse ettevõtte tasemel, nii et ametiühin-gu liikmelisus oleks vähemalt 55 protsenti ettevõtte töötajatest.

Alustasime Prisma taustauuringust, koostasime läbimõeldud tegevuste ajaka-va ning sõnastasime eesmärgid selliselt, et oleks võimalik neid mõõta reaalsete num-britega. Lõppeesmärgiks on kollektiivlepin-gu sõlmimine. Kuidas meil läheb, millised on positiivsed ja negatiivsed kogemused?

Rahul ei saa olla kindlasti sellega, et tööandja ei tee küll takistusi ning lubab korraldada ettevõttes tööajal ametiü-hingu esindajate ja töötajate kohtumisi, kuid kokkulepitud ajal jälgib ametiühingu tegevust kaupluse juhataja vilgas pilk. See viib aga olukorrani, kus töötaja ei