Homme Parem

  • View
    230

  • Download
    12

Embed Size (px)

DESCRIPTION

EAKL uudiskiri

Transcript

  • NOVEMbEr 2012

    EEsti aMEtihiNgutE KEsKliidu uudisKiri

    Balti Organiseerimis-akadeemia projekt laieneb hotelli-sektorisse

    >>Loe lk. 6-7

    Mida arutatakse ja mis laadi otsuseid tehakse EAKL voli-kogus?

    >> Loe lk. 2-3

    TVAIDLUS: Mida teha, kui tandja otsustab su ootamatult koondada?

    >> Loe lk. 4-5

    VOLIKOGU OLI KOOS: EAKL volikogu istung toimus Rahvusraamatukogus 27. novembril.

    AASTA VIIMAnE VOLIKOGU ISTUnG

  • aremPHommeNOVEMBER 2012A

    Reformierakonna ja IRL fraktsioonid algatasid Riigikogus seaduseelnu 320, mis testab veel kord, et valitsus jb kindlaks snamurdlikule ja valelikule poliitikale. Selle algatuse-ga murrab valitsus viimasegi 2008.aasta aprillis slmitud kolmepoolse tlepingu seaduse ja tturu reformi kokkuleppega ttajatele antud lubaduse.

    Majanduskriisi ettekndeks tuues thistas valitsus rea kokkuleppe punkte hepoolselt juba 2009.aasta kevadel, vaatamata ametihingute korduvatele ettepanekutele leppida kokku uued thtajad ttute olukorda parandavate meetmete rakendami-seks. Mned kokkuleppe stted, sh ttutoetuse tstmise poole alam-palgani, lkkas valitsus edasi 2013. aastani.

    Tnavu mais nullisid koalitsioonipo-liitikud ra 40protsendilise kindlustus-hvitise ttutele, kes lahkusid tlt poolte kokkuleppel vi omal soovil. Nd siis viiakse snamurdlik poliitika loogilise lpuni. Klavad loosungid tsuhete turvalisest paindlikkusest osutusid labaseks pettuseks.

    Valitsejate alatust ei leevenda otsi-tud ja mannetud eneseigustused. Ei viide asjaolule, et ttutoetus siiski suureneb ja on eelnu kohaselt uuest aastast veidi le 100 euro kuus (35% alampalgast) senise 64 euro asemel. Ammugi mitte aga see, et just ttuid karistab valitsus tervishoiutta-jate eduka streigi eest. Ttutoetuse tstmiseks antud lubadus jb titma seetttu, et kiirabittajate ja arst-residentide palgatusuks vajalikud 3,5 miljonit eurot, mis moodustab 0,045% riigieelarve mahust, otsus-tati vtta just nende arvelt, keda riik kartma ei pea, kuna nemad valitsus kuidagi mjutada ei saa.

    Valelik poliitika pole ainult muinajutu-vestmine prokura-tuuris.

    Aasta viimane volikogu istung Rahvusraamatukogus

    2

    JUHTKIRI

    Harri Taliga,EAKL esimees

    Volikogu on EAKL krgeim organ kongresside vahelisel ajal. Milli-seid teemasid volikogus arutatak-se ja mida otsustatakse? Allpool on vike levaade aasta viimasest volikogu istungist.

    Volikogu korralised koosolekud toimuvad vhemalt kolm korda aastas. 22. novembril

    peeti Rahvusraamatukogu vikeses saalis

    EAKL volikogu neljas istung kesoleval

    aastal. Istungit juhatas volikogu esimees

    Peep Peterson.

    Esimene teema oli ametihingute orga-niseerimis- ja vrbamistegevus. Ettekande

    teinud EAKL organisatsioonisekretr Han-nes Roosaar andis levaate organiseeri-mis- ja vrbamistegevuse hetkeseisust.

    Kolmes sektoris ttavad organisaatorid,

    kes said koolituse tnavu kevadel kivitunud Balti Organiseeri-

    misakadeemia (BOA) pro-jekti raames. Valminud on

    koolitusmaterjalid nii

    liikmetele, organisaatoritele kui usal-dusisikutele, praegu tlgitakse neid ka vene keelde. 7. jaanuarist kivitub uus

    organisaatorite koolitusprogramm, kuhu on hetkeseisuga veel 11 vaba kohta.

    Jrgmine punkt oli levaade volikogu aktsioonitoimkonna tst. Toimkonna

    esimesed sammud on jrgmised: esi-teks - korraldada kohe uue aasta algul umbes 60 inimesele terve pev kestev streigikoolitus, mis phineks mrtsi streigilaine ja tervishoiuttajate strei-gi kogemustel; hetkel fikseeritakse nii

    positiivset kui ka ilmnenud problee-me. Teiseks - panna kokku ksiraamat

    nuannete ja soovitustega aktsioonide korraldamiseks. Ja kolmandaks - luua

    tegevuse paremaks koordineerimiseks haruametihingute vaheline aktsioo-nistaap vi -trhm, kuhu iga haruliit nimetaks he liikme. Aktsioonistaabi

    liikmeid on plaanis ka eraldi koolitada.

    Kik see saaks teoks 2013. aasta esime-sel poolaastal, kevadel tuleks paika pan-na juba jrgmised sammud.

    KLALInE: Heino Levald Rooma Klubist.

    SnAVTT: Tervishoiualattajate Ametihingute Liidu juht Piret Kruuser.

  • aremPHomme 3arem

    Aasta viimane volikogu istung Rahvusraamatukogus

    NOVEMBER 2012

    Aktsioonitoimkonna juht Oleg T uba-rov mrkis, et on kohanud suhtumist, et mitte kik haruliidud ei taha oma liik-meid aktsioonideks vlja tuua. Samuti

    ootab ta suuremat aktiivsust aktsiooni-toimkonna ts osalemisel. Veel tuleks

    paika panna iga haruametihingu jaoks

    liikmete miinimumarv, kes histes akt-sioonides osalema peaksid see viks olla 20 inimest 1000 liikme kohta (neile antaks selleks ka eraldi ettevalmistus).

    Edasi andis EAKL esimees Harri Taliga

    levaate Kloostrimetsa 56a asuva kin-nistu (endine Kalevi motoklubi) vran-damise ettevalmistamise kigust. Kin-nistu on ties ulatuses EAKL hallata alles

    2005. aastast alates ja judis EAKL ktte

    sna halvas seisus.

    EAKL on sellest ajast peale otsinud vi-malust panna kinnistu teenima stabiilset tulu, mis paraku pole toonud soovitud tulemust. Kuna kinnistu haldamise kulud

    on tuludest oluliselt suuremad, pidas ju-hatus otstarbekaks kinnistu vrandada.

    Kinnistu ostmise vastu tunneb huvi Tal-

    linna Botaanikaaed, kellele senine terri-toorium hakkab kitsaks jma ja neil on ksil ka omandivaidlus osade praeguste maade tagastamise asjus. Reaalselt

    viks tehing toimuda jaanuaris. Volikogu

    otsustas mki toetada.

    Mis kinnistu mgist saadava rahaga peale hakata, on veel vara otsustada.

    Kindel on aga see, et raha ei kasutata

    lihtsalt jooksvate kulude katteks.

    Klalisena esines Heino Levald Rooma

    Klubist, Eesti Inseneride Liidu endine

    esimees. Tema tegi ametihingutele et-tepaneku toetada rahvusvahelise tor-ganisatsiooni ILO konventsioonide C142

    ja C150 ratifitseerimist Eestis ja selgitas,

    miks see vajalik on.

    Selle sammuga hineks Eesti kigis

    teistes Euroopa riikides kehtiva korraga,

    mille alusel korraldatakse kutseharidust ja telu. Praegune olukord raskendab

    ka tju vaba liikumist, kuna Eesti

    koolid rahvusvaheliselt kehtivat kutsek-valifikatsiooni-tunnistust ei anna, vastav

    eksam tuleb sooritada Kutsekomisjonis

    eraldi. Hetkel on rahvusvaheliselt tun-nustatud kutsekvalifikatsiooniga vaid

    30% kigist Eesti ttajatest.

    Peep Peterson tegi ettepaneku jtta

    konkreetse prdumisega hinemise otstarbekus EAKL juhatuse pdevusse,

    aga volikogu peaks toetama rahvusvahe-liste kutseharidusregulatsioonide raken-damist Eestis. Nii volikogu ka otsustas.

    Nagu ikka, oli viimaseks punktiks vaba

    mikrofon. Tervishoiuttajate kutseliidu

    juht Iivi Luik vttis kokku tervishoiut-tajate streigi ning tnas toetuse eest.

    Peep Peterson andis aga levaate len-nunduses toimuvast.

    Tandjad soovivad senisest kollek-tiivlepingust loobuda, lepingu kehtivus

    lpeb 9. veebruaril. Lahkhelid ttajate

    ja tandja vahel tekkisid juba eelmisel aastal, abi ei olnud ka riikliku lepitaja poole prdumisest. On tenoline, et

    lennundusttajad hakkavad streikima.

    Peep Peterson tegi ettepaneku, et igal

    juhul viksid teised haruliidud lennun-dusttajaid toetada.

    HLETUS: Olulisemad asjad otsustatakse volikogu istungil just sel moel.

  • aremPHommeNOVEMBER 20124

    nelli Loomets,EAKL jurist

    Ttaja tlepingu lestlemisel on ttajal igus lepingu lestlemist vaidlustada. Kuidas asjade kik sel puhul vlja neb?

    Avaldus tvaidluskomisjonile vi ha-giavaldus kohtule tuleb esitada 30 ka-lendripeva jooksul lestlemisavalduse (lepingu lpetamise teatise) saamisest.

    Tlepingu seaduse jrgi peab ttaja ebaseadusliku tlepingu lestlemise korral ldjuhul leppima rahalise hviti-sega.

    Juhul, kui tvaidlus lpeb tvaidlus-komisjoni otsusega ja tandja vlja-mistetud hvitise ttaja pangakontole

    le kannab, vib tvaidluseks kuluda ai-nult mni kalendrikuu. Samas on kahjuks

    juhtumeid, kui hoolimata ttaja jaoks positiivsest tvaidluskomisjoni otsusest

    tandjalt vljamistetud rahasumma ttajani mistlikul ajal ei jua. Alljrg-nevalt lhidalt ka he ttaja lugu.

    Tandja tles ttaja tlepingu les koondamise tttu ilma ette teatamata.

    Ttaja vaidlustas tlepingu lpetamise tvaidluskomisjonis ja tvaidluskomis-joni otsuse kohaselt tuli tandjal tasuda ttajale ebaseadusliku lestlemise eest hvitist ttaja kolme kuu keskmi-se ttasu suuruses summas. Tandja

    nustus tvaidluskomisjoni otsusega, sest vaidlus kohtusse edasi ei judnud.

    Samas ei titnud tandja tvaidlus-komisjoni otsust ja ei maksnud endisele

    Mis juhtub, kui tandja lepingu les tleb?he ootamatult koondatud ttaja tvaidluse lugu

    Ttajal ei tekkinud t-vaidlusega seoses kulusid, sest ta kuulus ametihin-gusse ja igusabi, mis sisaldas muuhulgas ka kohtus esindamist, oli t-tajale tasuta.

    Kige hullemad t-tingimused on Fidil

    Rahvusva-heline T-organisat-sioon ILO on arvanud Fidi viie maailma riigi hulka, kus tigust ja ttajate hinemisvabadust kige hullemini rikutakse. lejnud riigid viimase viie hulgas on uuritud 32 seast Kamboda, Argentina, Peruu ja Etioopia.

    ILO esindajad klastasid sjalise reiimi poolt juhitud riiki septembris, et kontrol-lida sealsete ametihingute kaebusi tiguse rikkumiste kohta. Riigi philised tulualli-kad on turism ja agrotstus (eriti suhkrutootmine).

    2011. aastal nimetas 2006. aastal vimule tulnud kom-modoor Frank Bainamarama reiim suhkrutehased objek-tideks.

    Samast ajast on sealsed ametihingujuhid pidanud taluma pidevat nuhkimist ja ahistamist vimude poolt muuhulgas ka politseiterrorit, peksmisi ja ebaseaduslikke vahistamisi, kinnitab Felix Anthony, Fidi Ametihingute Kongressi peasekretr.

    160riigi meedias leidis ra-mrkimist Eesti tervis-hoiuttajate streik.Andmed prinevad Eesti Tervis-hoiuttajate Kutseliidult.