Embed Size (px)
Citation preview
www.sadamateliit.eewww.estonianports.com
facebook.com/sadamateliit
SADAMATE VÕIMEKUS
JA KAUBAMAHUD
Viktor Palmet
DE JURElähtuvalt sellest, et kõik sadamad vastavad täiel
määral Euroopa Liidu rangete õigusaktide nõuetele. Tähelepanuväärne fakt…Euroopa Komisjon valmistab ette määrust, mis seab
sadamateenustele Euroopas ühtsed kõrgendatud nõuded. Eesti on koos põhjamaadega korduvalt
rõhutanud, et ei soovi niisugust määrust rakendada, sest nn. uued sadamateenuste
kvaliteedi nõuded on Eesti sadamates ammu edukalt rakendatud.
DE FACTOsuurema kaubakäibega ja reisijatekäibega
sadamad on ametlikult TEN-T Euroopa transpordivõrgustiku sadamad. Kõikide, ka
väiksemate kaubasadamate teenuste kvaliteet on tunnustatud rahvusvahelisel tasemel. Sadamate konkurentsivõimekuses ei tasu
kahelda. Kuid, konkurentsivõimekuse indikaatoriks on, teadagi, kaubamahtude kasv.
VALDAVALTTRANSIIDISADAM
ADValdavalt transiidisadamad (Muuga,
Sillamäe, Paldiski sadamad) on suurel määral sõltuvuses transiidikauba
omanikest, kes asuvad väljaspool Eestit. Sõltuvuse põhjustavad nn. doonorriikide
oma majanduspoliitilised otsused või vahel kahjuks ka soov avaldada
poliitilist survet.
VALDAVALTEKSPORDISADA
MADväiksemad kaubasadamad (Pärnu,
Kunda, ka Virtsu/Roomassaare). Nende sadamate kaubavoog on seotud Eesti
oma tootmisega erinevates valdkondades. Kaubavood on stabiilsed
ning kasvavad ning ei ole eriti sõltuvuses teiste riikide mõjust.
HÜBRIIDSADAMAD
(teksti autori termin) käitlevad transiitkaupa ning ka
eksport/importkaupu. Nende sadamate kaubakäibed on languses transiitkauba
languse tõttu. Näiteks, Miiduranna sadam, mille kaubanomenklatuuris on oluline osakaal vedelkütuse transiidil.
POTENTSIAAL
1valmis laadima juba
praegu oluliselt rohkem, kui senine veondus
võimaldab
2veonduse optimeerimisel on
kasulik, et võimekad sadamad asuvad erinevates
Eesti regioonides, olles regionaalsetele
majandusarengutele toeks
3vedude struktuuri
muutumisel on sadamates lihtne teha vajalikke
täiendusi
4riigile ja
sadamaettevõtjatele on väljakutseks, et siduda ka väiksemad kaubasadamad
Euroopa Liidu transpordivõrgustikuga
KONKURENTSIVÕIMEKUS ON EELDUS
Harjumus
TEGUS JA TULUS KLASTER ON EESMÄRK
SÕLTUMATUS=
OPTIMAALNE TARISTU+
ATRAKTIIVNE INVESTEERIMISKLIIMA
Futuristlik
Trans-European
KLASTER=
TRANSPORDI ASUTUSED+
ETTEVÕTJAD+
TARISTU
SIDUV KÄSITLUS
Transpordi-logistika klastri siduv käsitlus on ülioluline
KLASTER EESTIS
Eestis on väga hästi väljakujunenud klaster, mis
aga funktsioneerib liiga passiivselt, et edukam olla
KLASTRI POTENTSIAAL
1veonduses edu
saavutamiseks tuleb mõista ja praktikas
rakendada kogu KLASTRI potentsiaali… koguklastri
ja alamklastrite
2kasutada igat võimalust
Euroopa transpordivõrgustikule (TEN-T) vastava taristu
loomiseks
“VÕIMATU”EI TÄHENDA SEDA, ET ASÍ
OLEKS TEOSTAMATU.NII NIMETATAKSE LIHTSALT
ASJU,MIDA POLE VAREM TEHTUD.
3kaasaegsel taristul on
tugev tõmbejõud investoritele tootmise
arendamiseks
4kaasaegse tulevikuklastri
puudumine on aga eemaletõukav
SHIT!
5innovaatilise
investeerimiskliima loomine on riigi ja
ettevõtjate programmiline eesmärk, mitte poliitiline
suva.
KLASTRI TEGEVUSE EESMÄRK
Sõltuvusest pääsemine on võtmesõna ning peamine ülesanne, millega tuleks transpordi-logistika klastril ja vastavatel riigiasutustel
viivitamatult tegelema hakata.
Kraanid lahti
RAHVUSLIK KOKKULEPE
Eesti transiidi suurkuju, Aadu Lukas, mõtles Rahvusliku Kokkuleppe idee all muuhulgas ka neid asju. Usun, et selle idee realisatsioon vääriks Aadu
Lukase fondi eripreemiat.
SHIT!
PERSPEKTIIVoluline on mõista, et Venemaa ei planeeri lõpetada veod läbi Eesti,
Venemaa vaid teostab oma majanduspoliitikat.
Eestil tuleb teha oma majanduspoliitika.
1. LÄHEMAS PERSPEKTIIVIS
tuleb säilitada kõrget teenuste taset, olla avatud ning veelgi aktiivsemalt
suhelda klientidega arvestades nende vajadusi, muuhulgas ka vene
suunal.
2. KESKPIKAS PERSPEKTIIVISon ülesandeks Eestile omase
majanduspoliitika kujundamine üldisemalt ning rahvusvaheliste
vedude alal konkreetselt.
3. PIKEMAS PERSPEKTIIVIS
tuleb mõista tuleviku tendentse ning mitte keskenduda eilsetele ja
tänastele mõttemallidele.
EUROOPA TEN-T
Euroopa TEN-T taristu projektide aktiviseerumine Baltikumi suunal : Rail Baltica, Via Baltica, ka Talsingi
tunneli uuringud jt.
TULEVIKU TENDENTSID
1. KONTEINERVE
ODKonteinervedude mahu oluline
suurenemine Euroopa Põhjamere ja Läänemere piirkonnas. Feeder-
konteinerlaevade suurus on kasvus juba praegu (2000…3000 teu)
2. ARKTIKAArktika meretee aktiivsem
kasutuselevõtt perspektiivis 2030-2050
3. HIINA - EUROOPA
tasuks senisest aktiivsemalt käsitleda ka Hiina – Euroopa 16 + 1
koostöö programmi: transport + taristu + keskkonnahoid + IKT jt.
