JUUNI 2012

EEstI amEtIühINgUtE KEsKlIIdU UUdIsKIrI

Kollektiivlepingu seaduse sõnastus muutus. Mis muu-tub läbirääkimistes?

>> Loe lk. 6-7

Tulekul on suvekool >>Loe lk. 6-7

Milline on Eesti rah-vusliku merenduse perspektiiv üha tihe-neva konkurentsi tin-gimustes? Kas Eesti meremeeste tööko-had säilivad?

>> Loe lk. 2-3

Milline on hetkeolu-kord EAKL haru-liitudes?

>> Loe lk. 4-5

Parimad usaldusisikud:

>> Nimekiri lk. 6-7

KAS EESTI LIPP KAOB LAEVADELT?

Meedias vaieldakse vihaselt, kas Eesti kärped on teistele eeskujuks kõlbav edulugu või mitte. Valitsus kiirgab rahulolust, kuid töötajate toimetulek erilist paranemist ei näita.

Eesti Pank teatab, et meie majanduse suurim mure on erasektori liiga kiire palgakasv (7% esimeses kvartalis). Tootlikkuse märksa aeglasemalt kasv annab tunnistust, et ettevõtted ja riik pole majanduskriisist suurt midagi õppinud.

Järelikult on kriis raisku lastud ja inimesed kannatasid asjata. Põhjuseks eelkõige meie ülipaindlik tööturg, mis võimaldas ettevõtetel veeretada kriisi raskuse töötajate õlgadele, kes töökoha säilitamise nimel nõustusid palgakärbetega. See kõik ei sundinud ettevõtteid korraldama ümber tootmist ega toonud kaasa struktuurimuutusi majanduses.

Kuigi Eesti eksportis end kriisist välja, ei tohi unustada kaht asjaolu. Esiteks taastus eksport tänu palgakärbetele, kuid jätkus sama mudeliga, mis iseloomustas meie majandust ka enne kriisi – luues üsna vähe lisandväärtust. Teiseks sõltuvad meie ekspordimahud mitte Eesti ettevõtete tublidusest, vaid sellest, mis toimub meie peamistel eksporditurgudel. Kui Soome, Rootsi ja Saksa majandused ei kasva, pole meil kuhugi eksportida.

Ametiühingud ei tohi palgaläbirääkimistel lasta end heidutada juttudest, et palku tõsta ei saa, kuna tootlikkus kasvab vähe. Nõudes inimväärsemat palka, aitavad töötajad just kaasa Eesti majanduse tegelikule arengule, sundides ettevõtteid suurendama tootlikkust.

Harri Taliga, EAKL esimees

Peter Line alused, mis sõidavad Malta lipu all Tallinna, Helsinki, Stockholmi ja Peterburi vahet ning kus tööjõukulud on märkimisväärselt odavamad, konkureerivad Tallinki alustega. Pikka aega selline olukord kesta ei saa ja kogu meie Eesti lippu kandev laevandus on ohus. Seega ka üle 2500 meie laevapere töökoha.

Ministri seisukoht oli, et kõigil on EL piires ühesugused võimalused - antud kontekstis ennekõike riiklike maksuerisuste tegemine - ning ta soovitas vaadata selles suunas. Teadaolevalt oleme aga Eesti meremeeste maksuerisuste ja EL riikides tavaks oleva omamaise laevanduse riigiabi süsteemiga tegelenud juba üle 15 aasta, kuid tänini ilma märkimisväärsete tulemusteta, sest kodumaal võimul olevate

JUHTKIRI

aremPHommeJUUNI 20122

Jüri Lember, EMSA esimees

25. mail kohtusin Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimehena Merendusnõukoja koosseisus välisminister Urmas Paetiga. Meremeeste nimel sai tõstatatud kaks olulist küsimust – Eesti lipu ja laevaregistri konkurentsivõime merenduses ja välismaiste meremeeste maalepääs meie sadamates.

Eesti lipu ja laevade konkurentsivõime osas avaldasime koos Eesti Laevaomanike Liidu presidendi Toivo Ninnasega muret ennekõike teiste EL liikmesriikide, nagu Leedu ja Malta, laevade ja registrite konkurentsieelistega seonduvalt. Nimelt on Leedu lippu kandvatel alustel töötavate meremeeste tulumaksumäär 0% ja sotsiaalmakse võetakse vaid umbes 2/3 sissetulekute pealt, sest ülejäänu saab meremees päevarahadena, mis on maksuvabad. Malta lippu kandvate aluste puhul on olukord üsna sarnane - täielik maksuvabastus, kuigi samas ka vastuvõetamatu seis sotsiaal- ja muude kindlustuste osas, mis puuduvad neil täielikult.

Selgitasime, et oleme kaotanud oma töökohad

juba Paldiski-Kapellskäri ( Rootsi) liinil eelnevalt Eesti lipu all sõitnud laeval Via Mare, nüüd seilab seal Leedu lippu

kandev Patria Seaways.

St.

Mis saab Eesti meremeeste töökohtadest?Kas teiste riikide lipud võivad Eesti oma laevadel välja süüa?

„Kogu meie Eesti lippu kandev laevandus on ohus. Seega ka üle 2500 meie laevapere töökoha.“

JUUNI 2012aremPHomme 3arem

erakondade jaoks on igasugused maksuerisused tabu.

Rõhutasin, et EL fundamentaalsete põhimõtete vastu on Malta lipu all toimuv, kus meremeestel, kes suures enamuses on täna EL mõne teise riigi kodanikud, puuduvad igasugused töösuhtest tulenevad sotsiaalsed garantiid. Minister võttis selle teadmiseks.

Lõpuks konstateerisime üheskoos, et sellistes konkurentsitingimustes jätkates kaotame lõpuks rahvusliku merenduse.

Eesti nõuab teistelt seda, mida ise ei tee

Teiste riikide meremeeste maalelubamise teemaga Eestis on EMSA tegelenud juba alates 2000. aastast. Sisuliselt on probleem selles, et mitmete riikide kodanikud (filipiinlased,

hindud jt., muuhulgas ka osad vene meremehed) pääsevad regulaarselt maale küll teistes EL liikmesriikides (sh. Schengeni viisaruumis), kuid Eestis neid laeva sadamas seistes maale ei lubata.

Kogu puänt peitub meie ametnikkonna poolt välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud määruse nr.268 “Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord “ sisus, mis omakorda toetub Riigipiiri seaduse §14 lõike 2 punktile 4. Vahel on probleemiks ka see, et mitmed riigid pole näinud vajaliku olevat saata Eestile oma meremeeste isikut tõendavate dokumentide näidiseid ehk siis meie riigi noorus ja väiksus näib olevat põhjuseks, miks õigeaegselt pole sõlmitud kas vastavat välislepingut või vahetatud diplomaatilisi noote.

2004. aasta märtsis pöördusime

selle teemaga õiguskantsleri poole, kes vastas lõpuks sama aasta detsembris, et Piirivalve tegevus on seaduslik, kui Eestis ei lubata maale India (pole ühinenud ILO konventsiooniga 108), Filipiinide (sama põhjus), Venemaa ja eeldatavasti ka mõne teise riigi meremehi, kellel ei ole uut, ILO 185 konventsioonile vastavat isikuttõendavat dokumenti (mõnes riigis kehtivad paralleelselt nii uuele kui eelnevale ILO konventsioonile vastavad isikutunnistused).

Samas on Eestis poliitikute poolt otsustatud, et meie niipea uue konventsiooniga (ILO 185) ei ühine ja seega jätkavad meie oma meremehed merel seilamist vanade ehk ILO 108 alusel väljastatud isikuttõendavate dokumentidega. Ehk siis absurdne olukord – teistelt nõuame, kuid ise kavatseme jätkata vanamoodsate dokumentide alusel.

Kahjuks on küsimus lahenduseta juba aastaid (tegeleme ametiisikute teavitamisega probleemist juba aastast 2001). Valitsenud on formaalne suhtumine ja sisulise lahenduse otsimiseni pole jõutud.

Mainisime välisministrile, et eeldatavasti vajab asja puudutavas määruses muutmist Eesti poolt välismaise meremehe isikutunnistusena ja lihtsustatud maalepääsu võimaldava reisidokumendina käsitletava dokumendi formuleering, sest vastasel juhul võivad mõned riigid (sh. Venemaa) ka meie meremeestele maalepääsu sulgeda.

Ka välisministrile tundus senine lähenemine meremeeste maale lubamise osas olevat üle pingutatud ja ta käis välja veksli, et sellega asutakse tegelema.

Mis saab Eesti meremeeste töökohtadest?Kas teiste riikide lipud võivad Eesti oma laevadel välja süüa?

aremPHommeJUUNI 2012

JUHATUSE KOOSOLEKULT: kuidas läheb hetkel meie haruliitudel?

Millised on EAKL liikmesorganisat-

sioonide tähtsamad tegevused,

kordaminekud ja probleemid? Allpool

lühikokkuvõte olulisemast, millest

kõnelesid liitude esindajad poolaasta

viimasel juhatuse koosolekul 12. juunil.

Pooleli on mitmed kollektiivlepingute läbirääkimised, suurim neist Tallinkiga, mis puudutab 1500 EMSA liiget. Praegu on laual kollektiivlepingu tekst, palgaläbirääki-mised algavad juulis. Kollektiivlepingu läbirääkimised käivad ka firmaga DFDS Seaways OÜ, mis opereerib Paldiski – Kappelskäri laevaliini. Õigusloomes on esikohal ILO meretöö konventsiooni ülevõtmine mereteenistuse seadusesse. Vaikselt, aga kindlalt kasvab ametiühinguliikmete arv töötajate (sh sadamatööliste) seas.

Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Metallisektori ettevõtted jagunevad kaheks – Eesti ja välismaiste omanikega. Välis omanikega ettevõtetele lisandub tellimusi, uusi inimesi võetakse tööle tähtajaliste lepingutega, nendest paljud on pikaajalised töötud, kes on nõus kõigi pakutavate tingimustega, julgematagi küsida midagi rohkemat. Eesti omanikega ettevõtted on enamasti väikesed, millest tulenevalt on ka ametiühingute roll neis väga väike. Suuremates ettevõtetes on probleemiks noore oskustööjõu (eelkõige inseneride) lahkumine.

Metallitöötajate Ametiühingute Föderatsioon

Metsandussektoris on ametiühinguliikmete arv Lõuna-Eestis kasvanud. Hetkel tegutseb ühing ilma esimeheta, ülesanded on juhatuse liikmete vahel ära jagatud, uut esimeest otsitakse.

Metsatöötajate Ametiühing

Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu AmetiühingNarvas ehitatakse elektrijaamale uut energiaplokki ja suur investeering on kaasa toonud suure hulga väikseid firmasid-alltöövõtjaid sellistest riikidest nagu näiteks Bulgaaria, Leedu ja Poola. Palju makstakse ümbrikupalku, mis muudab äärmiselt segaseks ja arusaamatuks töö- ja palgapoliitika kogu sektoris.

Rahvusvahelisel tasemel toimub tööstussektori ametiühingute ühinemine. Eestis jätkub ettevõtete omanike vahetu-mine, hetkel eriti toiduainetetööstuses (näiteks Viru Rand). Suurematest tootmis-ettevõtetest sõlmiti uus kollektiivleping Kiviõli Keemia tööstuses, varsti ka EKSEKOs. Suuri koondamisi pole ette näha.

Tööstustöötajate Ameti-ühingute Föderatsioon

4

JUUNI 2012aremPHomme 5arem

JUHATUSE KOOSOLEKULT: kuidas läheb hetkel meie haruliitudel?

Transpordi- ja Teetöötajate AmetiühingElionis hakkab allakirjutamiseni jõudma uus kollektiivleping. SEBEs sõlmiti kollek tiivleping tingimustel, mis võiksid oluliselt paremad olla, praegu otsime võimalusi tagajärgede leevendamiseks ja silumiseks. Tallinna Autobussikoondise ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise oodatava ühinemise tõttu on neis takerdunud palgaläbirääkimised. Autovedude sektoris on eesmärk kehtestada miinimumpalk 600-700€ ja autojuhtide puhkeaja standard. Meedias on räägitud võimalikust streigist lennunduses, aga kuigi seal on regiooni madalaimad palgad sektoris, üritatakse asja esialgu lahendada muude vahenditega.

Suurim probleem on hetkel teadmatus: Euroopa tasemel alustati poolteist-kaks aastat tagasi energiaturu paketi IV direktiivi ettevalmistamist,

mis lahutab energia tootja jaotusvõrgust. Vahepeal oli see nö kalevi alla pandud, nüüd aga tegeletakse teemaga taas. Võimalikke tagajärgi Eesti Energiale ja sealsetele töökohtadele on täna raske prognoosida.

Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit

Sektori tööjõupuudust püütakse leevendada, võttes abiõdedena tööle tervishoiu kõrgkooli tudengeid. Paraku kaasneb sellega „päris“-õdedele lisakoormus nende jälgimise näol. Kehtivaid kollektiivlepinguid on hetkel vaid paar tükki, teised on muutunud tähtajatuks. Mõnel pool on tööandja omavoliliselt muutnud töötingimusi – nt vähendati Viljandi haiglas erakorralise meditsiini vastuvõtus öiste valveõdede arvu kahelt ühele, mis tekitas äärmiselt pingelise olukorra. Tõenäoliselt tuleb sügisel ka paremate palgatingimuste nimel aktsioone korraldama hakata.

Tervishoiutöötajate Kutseliit

Käivad konsultatsioonid üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks, senise lepingu tingimuste täitmisega probleeme pole. Haiglates algas puhkuste periood, mis tähen-dab, et töölolijatele jääb kuus ainult 2-3 puhkepäeva. Töötajates tekitab ebakindlust Tallinna haiglate ühendamise plaan.

Teenindus- ja Kaubandustöötajate AmetiühingProbleeme on kaadri voolavusega (Prisma ketis 18%, Rimis kuni 24%). Põhjusena nimetavad lahkujad suurt töökoormust, kuigi palgatingimused on viletsad ja pole perspektiivi

märgatavaks palgatõusuks. Kauplusekettide töötajatest umbes pooled ei läbi tööandjate korraldatavat tasemekoolitust (sellest sõltub palk), kuid tagasisidet vigade kohta müüjad ei saa. Liikmeskond suureneb tasapisi – lahkujaid on kuus 2-3, uusi juurdetulijaid kümmekond. Väiksemates ettevõtetes teeb muret ametiühingute liikmemaksude maksmine. Turvafirmas USS on lõppemas kollektiivleping, seal valmistutakse uuteks läbirääkimisteks. Tööalaste probleemide lahendamiseks on ametiühing pöördunud eri instantside (Tööinspektsioon, Toidu- ja Veterinaaramet jm.) poole. Negatiivselt torkab silma soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes pole aasta ja ühe kuu jooksul suutnud võtta seisukohta ühe rahvusliku diskrimineerimise juhtumi asjus.

Raudteel kaubaveod vähenevad. Eesti Raudteel

käivad ettevalmistused firma re-struktureerimiseks, ametiühingutele on selle kohta vähe infot antud. Edelaraudteega on ametiühingutel pooleli kohtuprotsess väidetavate streigikahjude asjus, hetkel selle osas mingeid olulisi arenguid ei ole. Samuti koondati seal peausaldusisik. Et töö- ja palgatingimused on viletsamaks läinud, kaalutakse sügisel aktsioonide korraldamist. Edelaraudtee ja GoRaili kollektiivlepingud vajavad uuendamist.

Raudteelaste Ametiühing

TervishoiualatöötajateAmetiühingute Liit

Mis muutub kollektiivläbirääkimistes?Harri TaligaEAKL esimees

Kuidas mõjutab hiljutine muudatus kollektiivlepingu seaduses (KLS) ametiühingute üht olulisemat tegevusvaldkonda – kollektiivläbirääkimisi? See küsimus nõuab põhjalikku analüüsi nii haruametiühingutes kui ka töökohtadel. Avab ju muutunud õiguslik raamistik uusi võimalusi suhete arenguks ametiühingu ja tööandja vahel, kus mõlemad osapooled saavad kasutada uusi ja üsna erinevaid käike.

Ilmselt tuleb arvestada sellega, et esialgu ebaselgus suureneb ja vaidluste-erimeelsuste hulk kasvab. On ju seadusemuudatuse esimene lause sõnastatud nii keeruliselt, et selle tegelik mõte ja tähendus ei pruugi esimesel lugemisel päralegi jõuda. Piltlikult öeldes on seda lauset võimalik tõlgendada „viiel erineval moel”.

Teine probleemidering võib tuleneda vastuolust seaduse teksti ja seletuskirja vahel. Nimelt räägib seletuskiri tähtajalise kollektiivlepingu automaatsest lõppemisest tähtaja möödumisel, samas kui KLS § 11 lg 5 seda ei sätesta. Vastupidi - osundatud sätte uus sõnastus ütleb tegelikult seda, et tähtaja saabudes pikeneb kollektiiv leping üldjuhul automaatselt samaks tähtajaks, milleks see leping oli sõlmitud.

Vaatlemegi järgnevalt lähemalt, milliste võimalustega kollektiivlepingu kehtimise või lõppemise osas ametiühingud kollektiivlepingu seaduse muudatusi arvestades kollektiivläbirääkimiste pidamisel arvestama peavad.

Esiteks: pooled alustavad enne kollektiivlepingu tähtaja saabumist läbirääkimisi ja sõlmivad uue kollektiivlepingu, mis kehtib kuni selles fikseeritud tähtajani ja millega kaasneb töörahukohustus.

Teine võimalus on olukord, kus pooled läbirääkimisi ei alusta või ei jõua kokkuleppele uue kollektiivlepingu tingimustes. Sellisel juhul sätestab seadus senise kollektiivlepingu automaatse pikenemise samaks tähtajaks, mis on kirjas kollektiivlepingus (näiteks aastaks).

Mõistagi pikeneb sellisel juhtumil uueks tähtajaks ka kohustus pidada töörahu.

Kolmas variant on kollektiivlepingu muutumine tähtajatuks – see leiab aset juhul, kui üks lepingupool vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja saabumist teatab teisele kirjalikult, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kui teine pool selle vastu ei vaidle, siis jäävad kollektiivlepingus fikseeritud tingimused kestma ka pärast lepingu tähtaja möödumist. Ühtlasi on nii ametiühing kui ka tööandja kohustatud tagama töörahu – st ei või korraldada kollektiivseid töökatkestusi (streike ja töösulge),

aremPHommeJUUNI 20126

Nemad on parimad usaldusisikud!

• Marina Romanova, Iru Elektrijaama AÜ esimees ja usaldusisik• Ello Jõepera, Pärnu Õppenõustamiskeskuse usaldusisik• Aleksandr Ragni, Eesti Energia Kaevandused• Valeri Sdvigov, Eesti Energia Kaevandused Aidu karjäär• Kersti Kutser, mootorlaev Victoria I• Aleksandra Maasik, Tondi Elektroonika ametiühingu usaldusisik Kaie Uibopuu AS Antsla Inno osakonna usaldusisik• Kaie Uibopuu, AS Antsla Inno osakonna usaldusisik• Marina Tripuz, Tapa depoo usaldusisik• Meelis Meerents, Kaitseliidu Võru Valvekompanii aü usaldusisik• Aivar Lepp, Rakvere Päästekomando aü usaldusisik ja Ida Päästekeskuse aü peausaldusisik• Jana Kivikas, Sidetöötajate Ametiühingu Scanfil osakonna ametiühingu peausaldusisik• Kati Antropov, G4S Lääne osakonna usaldusisik• Silvi Luig, SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliiniku usaldusisik• Riina Rannaääre, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu Lääne-Tallinna Keskhaigla peausaldusisik• Lili Mihhailina, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu Valga haigla usaldusisik• Veera Grigorjeva, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu Narva haigla usaldusisik• Ivar Heinmets, Kuressaare kiirabi usaldusisik• Rando Raudsepp, Eesti Teed Võrumaa usaldusisik• Külli Janson, Eesti Teed Pärnumaa usaldusisik• Viive Kravinski, Kiviõli Keemiatööstuse ametiühinguorganisatsiooni peausaldusisik• Katrin Roomets, SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku usaldusisik• Tiina Maltsev, AS Medicum usaldusisik• Valentina Kartašova, Ida-Viru Keskhaigla usaldusisik

Mis muutub kollektiivläbirääkimistes?mille eesmärk on muuta kehtivaid töötingimusi.

Neljas võimalik käitumisviis: üks kollektiivlepingu pool teatab enne lepingu tähtaja saabumist teisele selgelt ja ühemõtteliselt, et ei soovi jätkata pärast senise kollektiivlepingu tähtaja möödumist selle lepingu täitmist (kindlasti tuleks selline teade edastada kirjalikult). Sellisel juhul lõpeb tähtajaline kollektiivleping tähtaja saabumisega ning töörahukohustus kaotab kehtivuse. Arvestada tuleb aga sellega, et seadus ei näe sellise teate esitamisele ette kindlat tähtaega, sest ülalmainitud kolmekuuline tähtaeg on kehtestatud ainult keeldumisele kollektiivlepingu automaatsest pikenemisest. Samas on korrektne järgida sellise teate esitamisel mõistlikku etteteatamisaega.

Need on neli niiöelda põhistsenaariumi. Neist esimese kahe puhul on tegemist põhimõtteliselt senise tähtajalise kollektiivlepinguga. Olgu märgitud, et teine variant (kollektiivlepingu pikenemine) toimib automaatselt, tulenedes otse seadusest - ka siis, kui pooled selle kohta eraldi ühtki dokumenti ei vormista. Seejuures tähendab kollektiivlepingu pikenemine vaid uut tähtaega, mille jooksul varem kokkulepitud tingimusi tuleb täita (sh hoida töörahu). Siiski on soovitav selguse huvides allkirjastada uuesti kogu kollektiivleping (muutes ära vaid sõlmimise ja kehtivuse kuupäevad) või vormistada lepingu lisana tähtaja muudatus.

Juhtumiks, kui on rakendunud kolmas variant, sätestab seadusemuudatus olulise uuendusena ka protseduuri tähtajatuks muutunud kollektiivlepingu ülesütlemiseks. Neid reegleid ei saanud varem olla seetõttu, et puudus tähtajatu kollektiivlepingu mõiste kui selline.

Tähtajatu kollektiivlepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele kirjalikult ette teatada kuus kuud. Väärib rõhutamist, et seadusemuudatuse kohaselt lõpeb töörahukohustus ülesütlemis teate esitamisega. Samas ei vabasta tähtajatuks muutunud

kollektiivlepingu ülesütlemine ametiühingut, kes paremate töötingimuste saavutamiseks kavandab näiteks streiki, vajadusest läbida kollektiivse töötüli seaduses ette nähtud lepitusmenetlus. Mis sisuliselt eeldab konkreetseid ettepanekuid ja läbirääkimisi uue kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Ka Delfi oraakli poole pöördumata võib olla üsna kindel, et hulga tuliseid vaidlusi kutsub esile küsimus, kas tööandja on kohustatud tagama senised, kollektiivlepingus fikseeritud töötingimused ka pärast seda, kui teoks on saanud kolmas või neljas stsenaarium – st olukorras, kus kollektiivleping on lõppenud. Ametiühingu jaoks on väljaspool kahtlust, et kokkulepitud töötingimusi tööandja ühepoolselt muuta ei saa – sõltumata sellest, kas kokkulepe oli individuaalne või kollektiivne. Seega on tööandja kohustatud jätkama kokkulepitud töötingimustega kuni uue kokkuleppe sõlmimiseni.

Samuti võib eeldada erimeelsusi nende kollektiivlepingute staatuse tõlgendamisel, mis olid sõlmitud ja mille tähtaeg oli möödunud enne seadusemuudatuse jõustumist, st enne käesoleva aasta 1. maid. Kuna seadusandja soovis anda muudatusele ka tagasiulatuva jõu, tuleks KLS § 11 lg 5 esimeses lauses sõnastatud üldreegli kohaselt lugeda kõik sellised kollektiivlepingud automaatselt pikenenuks algses kokkuleppes fikseeritud tähtajani. Seega - kui algselt sõlmitud kollektiivlepingu tähtaeg oli 31. detsember ja viimastel aastatel pole seda lepingut muudetud, siis kehtib see kuni käesoleva aasta lõpuni ja enne seda peavad lepingupooled otsustama, kas nad sõlmivad uue lepingu, pikeneb see taas kord automaatselt, muudavad nad kollektiivlepin gu tähtajatuks või teatavad, et loobuvad uuel aastal senise kokkuleppe täitmisest. Teise või maliku tõlgenduse kohaselt saaks neid käsitleda tähtajatuks muutunud kollektiivlepingu-tena.

JUUNI 2012aremPHomme 7

Augustis tuleb Ameti-ühingute suvekool

30.-31. augustil toimub Nelijärve Puhkekeskuses ametiühingute haldus-võimekuse tõstmise programmi raames ametiühingute liikmelisuse suurendamise strateegia seminar, kus on tähtsal kohal ka seosed ametiühingute aktsioonivõimekuse tõstmisega ning eesootava kollektiivsete töösuhete reformiga.

Seminari töö toimub eesti ja vene keeles, igale liidule on seal esialgu ette nähtud 10 kohta.

Suvekoolis, mille raames seminar toimub, ei puudu ka töiseid tegevusi tasakaalustav traditsiooniline meelelahutuslik osa.

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

Statistikaameti andmetel on soo-line palgalõhe suurim finants- ja kindlustustegevuses, kus meestöö-tajate keskmine brutotunnipalk on naistöötajate omast 37,5% kõrgem. Mäetööstuses kaldus keskmine bru-totunnipalk 32,3% meeste kasuks, töötlevas tööstuses 29,8%. Hal-dus- ja abitegevuste meestöötajate keskmine brutotunnipalk oli suurem 9% võrra, avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusaladel 10,2% võrra. Kõi-ge väiksem oli sooline palgalõhe veonduse ja laonduse tegevusalal, kus meestöötajate keskmine bru-totunnipalk oli naistöötajate omast kõrgem 5,6%.

22,9% võrra on meeste keskmine bruto-

tunnipalk Eestis kõrgem naiste omast.