Kultuur ja psühholoogia. Mis mõttes?

• Miks psühholoogia kultuuri vajab? • Miks peaks kultuuri psühholoogiauuringutes

arvesse võtma?

http://www.dailymail.co.uk/news/article-2543069/Abramovichs-girlfriend-fire-picture-posing-chair-half-naked-black-woman-appears-Russian-fashion-blog-MLK-day.html

• Mis takistab kultuuri psühholoogia uurimisel arvesse võtmist?

• „teise“ mõistmine kui probleem• Tahtliku, tähendusliku, dünaamilise, keeruka

käitumise mõistmine • Kahtlused homogeensete klasside/gruppide

olemasolus, mis defineeritud nt riigipiiriga• „Kultuuriliselt võõras“ tuleb läbi globaalse

inimeste ringisebimise vahetuks naabriks (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-piusal-kulmus-surnuks-aafrikast-

parit-illegaalne-immigrant.d?id=67617124)

• Psühholoogia ajalookirjutuse selektiivsus – 19. saj lõpu valikud – füsioloogia-alased uuringud, biheiviorism

• Kvantifitseerimissundus• Mõiste mitmetähenduslikkus (me tegime ka

mindmapi, eksju); moeasi ka• Ei ole monoliitne distsipliin, mõistlik on kasutada

lausa mitmuses - kultuuripsühholoogiad

• Innovatsioon vs klassikud• Teooria funktsioon on olla üldine

intellektuaalne abivahend millegi mõistmisel• Ähmasuse head küljed• Psühholoogia goes global

• (kultuuri)psühholoogia analüüsiühik – kas keerukus on võimalik tükeldada ja lihtsustadavõi mitte• … kui keerukuse mõistmine ongi agendas, siis.. pigem

mitte• Terviku ja osa suhe• „..ei ole sellist asja, nagu kontekstivaba oskus või kompetents.

Siiski pole ka raamistik veel kõik; iga tegevus on samas ette võetud ka indiviidi poolt, kes aktiivselt olukorda mõtestab, omab sellega seotud eesmärke ja seostab seda varasemate sarnaste situatsioonidega..“ (T. Zittoun)

• Senine vaade on olnud pigem küsida, kas miski on mõjutatud KAS indiviidi VÕI konteksti omadustest

• „kohalik“ psühholoogias• prasannamendriyamanah swastha • Arenguline mõtlemine• Kvantitatiivsete meetodite teaduslikkuse monopol• „Kvantifitseerimine ei ole ei vajalik ega ka piisav tingimus teaduse

tegemiseks. Keegi ei pane kahtluse alla bioloogia staatust teadusena, kui sellelt kvantifitseerimine ära võtta. Kvantifitseerimise „hind“ on infokadu, kui rikkalik kvalitatiivne andmestik redutseeritakse numbrikogumiteks, nagu sagedused, summad, keskmised, hajuvused jne. Vastupidi: kvantitatiivne andmestik tuleb tõlkida kvalitatiivsetesse sõnumitesse, kui neid tahetakse kellelegi kommunikeerida.“

Ho et al, 2007

• Numbrid kui psühholoogiliste nähtuste objektiivsed peegeldajad

• ?• Vastandlikud mõisted – kas nad ikka on

vastandlikud?

• Ise: lugeda Valsineri eestikeelset tükki kodulehel (www.tlu.ee/~arro). Pooled tudengid leiavad vähemalt kaks argumenti, miks tema seisukohad on arukad, veenvad ja nii võiks uurida küll; pooled tudengid, miks selline psühholoogia mitte kuhugi ei kõlba. 1-2 lõiku, aga mitte rohkem kui 1 a4, pigem vähem. Saata 1. veebruari õhtuks arro@tlu.ee

• (kui on igav, loe ajakirju: „Culture & Psychology“; „Integrative Behavioural and Psychological Science“)

Küsimused esimese loengu põhjal• Kas on olemas vaba tahe? Selgitus• Kas hirm võib olla põhjus, miks immigrante ei sallita? Selgita.• Miks peab kultuuri psühholoogias arvesse võtma? Arutle.• Millised on kultuuri mõiste mitmetähenduslikkuse

positiivsed küljed?• Kuidas tekib dialektilises protsessis uue tähenduse loomine?• Geograafiline ja käitumiskeskkond – mis need on?• Millal sai alguse kultuuripsühholoogia?• Mis on kultuur?• Kas kultuur loob keskkonna või keskkond kultuuri?• Kuidas kultuuripsühholoogia uurib?