Kui ühel päeval avastame, etvajame teravaks silmanägemiseksprille, ei kõhkle keegi meist pril-lipoodi kõndimast ning endaleprille ostmast. Kui aga telerit vaa-dates või raadiot kuulates kipumeheli valjuks kruvima või palumekaasvestleja kõnest arusaamisekstal oma sõnu korrata, peame sedamiskipärast loomulikuks ega mõt-legi, et midagi võiks justkui viltuolla.

„Kui kodused märkavad, etinimene räägib ise valjemini jakeerab nende meelehärmiks tele-viisori ja raadio aina valjemaks,on viimane aeg pöörduda abi saa-miseks kõrvaarsti poole,” märgibIda-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguarst Liina Luht, tsitee-rides pimekurdi Helen Kellerisõnu: „Pimedus eraldab asjadest,kurtus inimestest.”

Doktori sõnul ei tohiks halve-nenud kõrvakuulmist mitte min-gil juhul võtta kui iseenesestmõistetavust või ealist iseärasust.„Kui inimene ei kuule, ei taha taseltskonda minna, tõmbubendasse, halva kuulmisega lapsedei arene eakohaselt,” märgib ta.„Tänapäeval on olemas väga

head kõrgtehnoloogilised abiva-hendid, mis aitavad inimesel nor-maalselt kuulda ja seega ka nor-maalset elu elada.”

Sõltuvalt inimese anatoo-miast, kuulmislanguse põhjusest,vanusest jms on kuulmist paran-davate seadmetena kasutuselkuuldeaparaadid, sisekõrvaimp-lantaadid ja luukuulmisimplan-taadid. Koostöös kõrvaarstigavalitakse välja iga inimese jaokssobivaim seade, mis häälestataksesamuti täpselt tema kuulmislan-gusest ja -vajadusest lähtuvalt.

KUULDEAPARAATLiina Luht möönab, et kuulde-aparaatide puhul kipuvad inime-sed olema veel suhteliselt sügavalstigma küüsis – peljatakse suurtja koledat „banaani” kõrva taga,mis justkui osutaks, et inimene onpuudega või vana. Tänapäevasedkuuldeaparaadid on aga disainiltvõimalikult väiksed, meenutadeshandsfree-telefonivastuvõtjat,mida ju keegi kanda ei häbene.

Kuuldeaparaat sobib igas easkuulmislangusega patsiendile, kapäris pisikestele beebidele. „Seo-ses Eesti haigekassa rahastatava

ennetusprojektiga „Vastsündinutekuulmisskriining” saavad kõikkuulmislangusega lapsed meiljuba varases eas, umbes kuue-kuuselt omale mõlemasse kõrvakuuldeaparaadid,” räägib LiinaLuht. Nii saab laps eakohaseltareneda ja õpib kõnelema. Ilmaabivahendita – kui laps teistekõnet ei kuule – ei saaks ta ju rää-kima õppidagi. „Oleme vägatänulikud Eesti haigekassale pro-jekti finantseerimise eest, ilmaabiseadmeta oleks laste võimalu-sed arenguks hoopis ahtamad,”märgib doktor Luht.

Kuulmislangusega täiskasva-nutel soovitab doktor Liina Luhtabiseadme muretseda võimalikultaegsasti. „Mida varem kuulde-aparaadi kasutamist alustada,seda kergem on vananedes sel-lega toime tulla – vanaduskuul-misnõrkus on paraku süvenev,”rõhutab ta. „Eakad inimesed, kelon nii nägemise kui ka käelisetegevusega probleeme ja uuegaharjumine raske, kipuvad sageliolema suhteliselt tõrksad ja rahul-olematud uue kalli abivahendiees.”• Firma Siemens kõrgtehno-

loogilisi kuuldeaparaatesaab Eestis soetada Ida-Tal -linna keskhaigla kõrva-ni -na-kurguhaiguste kesku -sest, Tartu ülikooli kliiniku -mi kõrvakliiniku kuulmis-ja kõnestamiskeskusest,Viljandi haigla kõrva-nina-kurgu kabinetist ning OÜ-stCorrigo Ida-Virumaal. Doktor Luhti sõnul on lootust,

et tulevast aastast saavad ida-virumaalased, kel müras tööta-mise tõttu kuulmiskahjustus sage-dasem kui mujal Eestis, kuulde-aparaate ka Ida-Viru keskhaiglast.Ka teiste maakondade haiglad onsiinse loeteluga liitumas.

SISEKÕRVAIMPLANTAATKaasasündinud või omandatudkurtusega lapsi vanuses 12 elu-kuust kuni kolmanda eluaastanion võimalik kuuljaks aidata sise-kõrva implantaadi paigaldami-sega. Samuti sobib sisekõrvaimp-lantaat ideaalselt kõne omanda-nud hiliskurdistunud täiskasva-nutele.

„Seitsmeaastasest vanematelelastele sisekõrva implantaatereeglina ei paigaldata, sest lapse

aju plastilisus langeb ning kõnestaru saamine ja selle omandaminemuutub aina raskemaks,” tõdebLiina Luht.

Hinnaklassilt on sisekõrvaimp-lantaat kuuldeaparaadist kordadeskallim. Haigekassa küll rahastabkompleksteenusena sisekõrva -implantaadi paigaldamist, kuidsee ei kata tänapäevaste kõrgteh-noloogiliste mudelite maksumust.„Kaheteist-kolmeteistkuine laps,kes saab sisekõrvaimplantaadi,peab ju selle seadmega terve omaelu toime tulema, mistõttu on igalapsevanema ootus saada täna-päevaseim mudel,” selgitab drLuht. „Seni on aidanud tänapäe-vaseid mudeleid soetada MTÜAudiere, kes on juba kuus aastatkorraldanud mitmeid heategevus-üritusi kogumaks toetusfondiraha. Paraku on majanduslangussiingi oma jälje jätnud ning sel aas-tal pole kõiki kandidaate ilmseltvõimalik toetada.” • Sisekõrvaimplantaadi

paigaldamise, häälestamisejms tegeleb Eestis Tartuülikooli kliinikumi kõrva-kliinik, kuhu konsultatsioo-nideks võib alati pöörduda dr

Maris Suurna või audiloog drKatrin Kruustüki poole.

• Vastuvõtule pääsemiseks onvajalik perearsti saatekiri,registreeruda saab telefonil731 9100 või internetiswww.kliinikum.ee/korva -kliinik

LUUKUULMIS IMPLANTAADIDKuulmislangusega patsientidele,kes pole kurdid ning kellele min-gil põhjusel kuuldeaparaat ei sobi,saab aidata luukuulmisimplantat-siooniga, mida möödunud aastastfinantseerib ka haigekassa. „Pat-sientidele, kellel on vä lis- ja kesk-kõrva anomaaliad, kroonilisedotiidid või ühepoolne kurtus onjust see raviviis kõige sobivam,”osutab Luht. „Eelduseks on nor-maalselt toimiv sisekõrv.” • Luukuulmisimplantatsiooni

keskuseks on Ida-Tallinnakeskhaigla, konsultatsioo-niks võib pöörduda kõrva-ni -na-kurguhaiguste keskuse ju -ha taja dr Mare Kalveti poole.

• Vajalik on perearsti saate-kiri, registreeruda saabtelefonil 1900 või internetiswww.itk.ee/ipatsient/

1. Ida-Tallinna nina-kõrva-kurgu-haiguste osakonna medõde RailiRaadik kuuldeaparaati sättimas.Iga patsient saab omale sobi-vaima abiseadme, mishäälestatakse täpselt temakuulmislangusest ja -vajadusestlähtuvalt.2. Kurtidele mõeldud sisekõrvaimplantaadisüsteem.3. Tänapäevased kuuldeaparaadidon aga disainilt võimalikultväiksed, meenutades handsfree-telefonivastuvõtjat, mida ju keegikanda ei häbene.

FOTOD: RENE SUURKAEV

T E R V I S E – E R I • N E L J A P Ä E V, 7 . o k t o o b e r 2 0 1 0

1 2

3

KÕRGTEHNOLOOGILISED ABIVAHENDID aitavad normaalselt kuulda ja seega ka normaalset elu elada

Tänapäevased abiseadmed teevad helid kurdile kuuldavaks

2 Kliinikute teejuht

tegutsenud üle kümne aasta. Elitekliinik on esimene Balti riikides,kelle töö tulemusena sündis nnkatseklaasilaps.

Teostatakse laparoskoopilisi jahüsteroskoopilisi operatsioone,eriti endometrioosi raviks, mis onsageli lastetuse ja/või kõhuvaludepõhjuseks. Kliiniku arstid teevadomalt poolt kõik, et abistada vil-jatuid peresid. Täpsema ülevaatetulemustest saab Elite kliiniku ko -dulehelt: www.fert-c.ee/elite/in -fo/tu lemused.html

HOOL JA ABI SÜNNITUSELLõuna-Eesti ainsa erasünnitus-maja eesmärk on pakkuda nais-tele kvaliteetset sünnitusabi ning

maksimaalset privaatsust jamugavust. Nii enne kui ka pärastsünnitust on igal perel võimalusviibida privaatses kõigi mugavus-tega peretoas. Sünnituse ajal onnaise käsutuses privaatne sünni-tustuba lõõgastava vanni ja kõigitänapäevaste tehnoloogiateganing personaalne naistearst,ämmaemand ja lapse sündideskohe ka lastearst. Personal onhoolikalt valitud ning suurtekogemustega, praktikandid jaresidendid pole Elite kliinikuslubatud. Pärast sünnitust on kõikvajalik perele olemas – värskedlapsevanemad ei pea muretsema,mida lapsele selga panna või mil-liseid mähkmeid osta, kõige selle

KLIINIKUTES töötab rohkem kui 40 oma ala parimat spetsialisti, nende seas palju kõrgema kategooria arste

Erakliinikud Elite, Tähe ja Gyne leiavadlahenduse teie terviseprobleemideleTeil valutab kõrv või puperdabsüda? Vaevavad kõhuvalud? Eiõnnestu kuidagi lapseootelejääda? Kõigile neile ja veel palju-dele muudele probleemideleleiate lahenduse Tartus tegutse-vatest erakliinikutest Elite, Täheja Gyne.

Kaheteistkümne tegutsemis-aastaga on saanud selgeks, et pat-siendid soovivad pääseda kiirestija suure vaevata eriarsti vastuvõ-tule ning hindavad kõrgelt pri-vaatsust ja mugavust. Seda kõi kepakuvadki Elite, Tähe ja Gy neerakliinikud oma külastajatelening seepärast on patsiente kõik-jalt Eestist ja ka naaberriikidest.Viimasel ajal on info kliinikutestjõudnud ka Skandinaaviasse.

Tartus tegutsev Elite kliinik onväga mitmekülgne raviasutus,kus saab pöörduda rohkem kui40 eriarsti vastuvõtule, anda seal-samas asuvas laboris vajalikkeanalüüse ja teostada protseduure.Samuti tehakse Elites keerukaidoperatsioone ning töötab Eestivaieldamatult üks privaatsemaidja mugavamaid sünnitusmaju.Väga oluline on ka dr AndreiSõritsa juhitava kunstliku viljas-tamise osakonna töö.

Terve kliinik töötab põhimõt-tel, et patsient saaks ravi ühestkohast ning mis peamine, kiirestija mugavalt.

Tõenäoliselt on enim tuntustja tunnustust kogunud Elite klii-niku kunstliku viljastamise töö-rühm, mis on samas koosseisus

eest on hoolitsenud kliinik. Küla-liste vastuvõtmiseks on sünnitus-majas mugav eraldi tuba.

HAIGEKASSA TUGIEesti Haigekassaga on partnerluskestnud üle kümne aasta! Kliini-kutes töötab üle 40 oma ala pari-mat spetsialisti, kel seljataga aas-taid töökogemusi, nende seaspalju nii Eestis kui ka kaugemalgituntud erineva eriala kõrgemakategooria arste.

Terve Eesti jaoks on oluline, etmeie meditsiin on Euroopa tase-mel ja aasta-aastalt suurenebvälismaiste patsientide osakaal,kes pöörduvad meie juurde ravilevõi küsivad nn second opinion’i(tõlkes teist arvamust). Erakliinik Elite aed on võitnud korduvalt

preemiaid konkursil „Kaunis kodu“. FOTO: ERAKOGU

iga inimese puhul erinev. Loode-takse, et kiropraktik teeb imet japärast ühekordset visiiti on vae-vused kadunud. Kui me tõepoo-lest oleks võimalik sellist imetteostada, saaks meist 21. sajan-dil tõelised misjonärid.

Ravi tulemus sõltub väga pal-judest asjaoludest: kui kaua onvaevus kestnud, milline on selleolemus, kui vana patsient on jamilline on tema tervislik seisu-kord. Seega ei saa – ja pole kaõige – ravi pikkust ajaliseltmõõta.

Mõnel juhul tuleb arvestadapikaajalise raviperioodiga ja olu-line on siinkohal mõista, et valu-vaba periood ei tähenda täie-likku tervenemist ning et ravi eiole soovitav pooleli jätta. Määra-tud raviplaan võib ravi käigusmuutuda, olenevalt sellest, kuikiirelt toimub paranemine. Seeon iga inimese puhul erinev,nagu meie igapäevarutiin ja ise-loomgi.

TÄHELEPANU LASTE SELGROOLELiialt vähe pööratakse tähelepanulaste selgroo kontrollile. Seljavalupeetakse tavaliselt täiskasvanuteprobleemiks, seetõttu väldimefakti, et vastsündinud ja lapsedvõivad samuti olla mõjutatudsümptomitest, mis tekivad lüli-sambas.

Rühihäired võivad jääda tree-nimata silmale märkamatuks.

Eriti teravat tähelepanu tuleblapse lülisamba arengule pöörataintensiivsel kasvuperioodil – sedapeaksid tegema nii vanemad,õpetajad, treenerid kui ka tervis-hoiutöötajad. Lapsi tuleks aidatavarakult, et vältida probleeme,mis võivad tekkida varases täis-kasvanueas. Võtmesõnaks onennetus(ravi).

ENNE, KUI ASI HULLKiropraktiline ravi on kallis. Kuiseljavaevused on kestnud aastaidja me ühel ilusal hommikul enamvoodist püsti ei saa, siis oleme menõus mida iganes ette võtma jaoma viimsedki säästud väljakäima. Sellisel puhul saabub kiro-praktiku visiidile juba väga haigepatsient. Iga kiropraktiku unistuson, et tema juurde jõuaks pat-sient, kelle vaevused ei ole niikaugele arenenud.

HAIGEKASSA TOETUSETAHaigekassa ei toeta kiropraktilistravi. Eestis on kiropraktiline raviseadustamata, kuna sellega ei oleotseselt keegi tegelenud. USA-s,kiropraktika kodumaal, ja palju-des Euroopa riikides on olukordteine. Paljud pere- ja erialaarstidon patsiente meie stuudiosse suu-nanud, kuid kahjuks peab pat-sient oma ravikulud ise katma.

Mitu noort eestlast on par-ajasti väljaspool Eestit omanda-mas kiropraktilise arsti haridust.

KIROPRAKTIKAon teadus, mille käigus kontrollitakse ja korrigeeritakse spetsiaalsete võtete abil lülisamba vaba liikumist

Kiropraktikas kehtivad lihtsad tõedHommikust õhtuni rakkes olek,sundasend koolis ja hiljem tööl,kukkumised, nihestused, lapse-põlve n-ö lihtsad traumad, väsi-mus ja igapäevane stress – see kõikmõjutab meie närvisüsteemi, luuesebakõla meie keha eri osades.

Ekslikult arvatakse, et kiro-praktika näol on tegemist alter-natiivmeditsiiniga. Tegemist onteadusega, mille käigus kontrol-litakse ja korrigeeritakse spet-siaalsete võtete abil lülisamba(selgroo) vaba liikumist. Lüli-sammas on koduks seljaajule jatema heaolus peitub inimese üle-üldine tervis. Mitmed tervisemu-red, mis on jäetud tähelepanu jahooleta, võivad viia närvisüs-teemi häireteni.

OMA ALA SPETSIALISTKiropraktika arst omandab erialakaheksa aastat ja, nagu iga tei-negi erialaarst, peab olema omalalal pädev. Kiropraktilist korri-geerimist võib teostada inimene,kes on saanud põhjaliku välja-õppe selgroo ja närvisüsteemialal. Me ju ei taha, et südameki-rurg raviks meie hambaid või vas-tupidi. Enne kiropraktiku visiition soovitatav ennast kurssi viiasellega, millise hariduse on arstomandanud.

INDIVIDUAALNERAVIPIKKUS Kiropraktilise ravi puhul on ravi-kordade arv ja raviseansi pikkus

Asukoht: Sangla 63, Tartu Tel: 740 9930 Vaata lähemalt: WWW.FERT-C.EE

Asukoht: Tähe 95, TartuTel: 734 8145

Asukoht: Kalda tee 34, TartuTel: 734 3434

Jääb loota, et ehk nende noorenergia ja tegutsemistahe viivadkiropraktika kunagi ka Eesti sea-dusandlusesse.

REMONTIMATA AUTOMul on auto, millega ma aastaidolen ringi sõitnud ning peale ben-siini lisamise pole ma sellessemasinasse eriti midagi investeeri-nud. Ma kasutan seda autot iga-päevaselt. Vahel vahetan õli, har-vem mõne filtri. Ma eeldan, et tatöötab laitmatult ega jäta mindteele ettearvamatus olukorras.Kui see juhtub, siis üldjuhul onvõimalik autot parandada, loo-mulikult remondi eest tasudes.Kui kaua võiks see auto mind agateenida siis, kui ma iga teatud ajatagant veidigi sellesse investee-riks?

TÄHELEPANU ISEENDALEInvesteering omaenda tervisesseon tihtipeale puudulik. Liialt paljukoormatakse oma keha, samalajal sageli ise väga vähe temaheaks tehes! Keha heaolu saabalguse lihtsatest asjadest – tervis-likust toitumisest, kehalisest tege-vusest, positiivsest mõtlemisest,ja puhkamisest. Kui sellele liitahästi funktsioneeriv selgroog janärvisüsteem, moodustub ühtselttoimiv tervik.Kristi Kuusmik,Margit Kaldmäe, Kiropraktika Stuudio OÜ

Erialaarstide vastuvõtt• günekoloogid ja onkogünekoloog• viljatusspetsialistid• üldkirurgid• kõrva-nina-kurguarstid• endokrinoloog• nahaarstid• ultraheliarstid (ka rindade, kilp-

näärme, kõhuõõneelundite, ees-näärme ja munandite ultraheliuurin-gud)

• allergoloog• uroloogid-androloogid• ortopeedid

• kardioloog• pediaatridLisaks:• psühhoterapeut• logopeed• laste arendusravi• vabastav hingamine• perekoolTeostatakse järgmisi operatsioone:• günekoloogilised ja sünnitusabioperatsioonid• kirurgilised ja ortopeedilised operatsioonid

KiropraktikaStuudio asutajadr Gerly Truu-väärt on ravinudpatsiente Eestis2007. aastastpeale. FOTO: ANDRES TOODO

Kiropraktika stuudio Asutaja dr Gerly TruuväärtAsukoht: Tartu mnt 18-20, TallinnTel: 56 948 112Vaata lähemalt:KIROPRAKTIKASTUUDIO.EE

Mastercarevenitusteraapiaon unikaalne Rootsistpärit seljahooldussüsteem,mis aitab võidelda selja- jalihasvaludega ja ennetadaseljaprobleemide teket

eraapialne Roottsssisthooldussssüstteeeemmm,,,võidelddaa seljjja- jjaa

dega ja eeennetttadddaaeemide tttekeet

OÜ WeststarPirita tee 20 Tallinn

Tel 656 6647E-mail info@weststar.ee

AVATUD UHIUUS HOOLDUSPANSIONAAT MÄNNIKUEakate kõigi mugavustega pansionaatpakub lühi- ja pikaajalist hooldusteenust.

Asume Soome lahe kaldal looduslikult kaunis Aa külas Lüganuse vallas Ida-Virumaal.

Igas toas on tualett ja pesemisvõimalus, SAT-TV, raadio, külmik ja muu eluks vajalik.

Pansionaadis on kaminaga söögisaal, saun ja massaaživann.

Pansionaadis on ööpäev läbi tagatud meditsiiniline hooldus ja järelevalve.

Koha maksumus on igati SOODNE: 225–245 kr ööpäevas

Eelregistreerimine tööpäeviti telefonil 33 75 190Lisainfo telefonil 53 010 802,

56 466 965E-post ilmara@hooldekodud.ee

söör ja vabatahtlikud. Töö kesk-mes on patsient ja tema läheda-sed.

Elust lahkujatele pakub hinge-list tuge ka haigla kaplan. Pat-sientide ja nende pereliikmetemuresid aitab lahendada sotsiaal-töötaja, pakkudes psühhosot-siaalseid konsultatsioone, andesnõu nii patsientidele kui ka pere-liikmetele.

Haiglas töötab tegevustera-peut, kes kohandab füüsilist kesk-konda ja edendab maksimaalseltpatsiendi toimetulekutaset ningjälgib ka seda, et kasutataks sobi-vaid, patsientide ja töötajate ter-vist säästvaid ning turvalisusttagavaid abivahendeid.

Ilusa ilmaga saavad patsiendidja nende külalised aega veetahaigla aias, kus on võimalik jalu-tada ja puhata.

Mullu varakevadest on pat-siente ja pansionaadi elanikke vii-dud väikestele ekskursioonidele.Külastatud on KUMU, Kuristuminiloomaaeda, Tallinna botaa-nikaaeda, Nõmme muuseumi jaturgu, Rocca al Mare vabaõhu-muuseumi, Jüri ja Keila kirikut,käidud on avastamas haigla naab-ruses olevaid matkaradu. Ekskur-sioonide juurde kuulub alati kakohvikus kohvi ja koogi nauti-mine või piknik looduses. Ekskur-sioonidel saavad kaasas käia kapereliikmed. Tänaseks oleme saa-nud häid kogemusi ning usume,et sellised väljasõidud toovad ini-meste ellu positiivseid elamusining laiendavad nende maailmataas haigla seinte vahelt välja jameie oma aiakesest kaugemale.

ööpäevaringset järelevalvet ningkõrvalabi määral, mida on kodus-tes tingimustes raske või võimatukindlustada.

2002. aastal avatud 12-koha-line hospiitsosakond hoolitsebnende inimeste vaevuste leeven-damise eest, kellel parandamatuhaiguse tõttu ei ole jäänud enamkaua elada. Hospiitsi tulevad ini-mesed siis, kui haige vaevused jahooldusvajadus ületavad inimeseja tema lähedaste suutlikkusenendega kodustes tingimustestoime tulla.

Diakooniahaiglal on tradit-siooniks rahvusvahelise hospiitsi-päeva tähistamine iga oktoobri-kuu esimesel pühapäeval. Selpuhul toimub diakooniahaiglasigal aastal lahtiste uste päev. Igalteisel aastal korraldame lisaksrahvusvahelise kavaga konve-rentsi „Hospiits – me räägimeelust“. Tänavu 4. oktoobril saiEesti rahvusraamatukogus teokskolmas hospiitsikonverents.

DEMENTSETELE OMAOSAKOND 2008 a. alustas tööd 18 kohalineosakond, kus hooldusravi saavaddementsusega patsiendid. Oma -ette osakonnas on neil rahulikumja turvalisem, vajavad ju dement-susega inimesed pisut teistsugustlähenemist kui kognitiivsete häi-reteta patsiendid. Nii on Saksapartnerite abiga saanud erikooli-tuse ka dementsete inimestegatöötavad personali liikmed.

Vaata lähemalt:WWW.DIAKOONIAHAIGLA.EE

Diakooniahaigla koduõendusosa-kond avati juulis 2003. Kõigis Tal-linna linnaosades osutavad kodu-õendusteenust vastava koolitusesaanud õed. Õe saab koju kutsudaarsti saatekirja alusel ning teenuson ravikindlustust omavale klien-dile tasuta. Tasulise teenusena

3Kliinikute teejuht

HAIGLA TÖÖTAJAD püüavad hoolitseda inimeste eest tervikliku hoolduse põhimõtteid järgides

Diakooniahaigla aitab, kui ise enam ei jaksaHiiu mändide vahel, Hiiu tänav42 töötab juba 11 aastat SA EELKTallinna Diakooniahaigla, kuspakutakse statsionaarset abi jahooldusravi patsientidele, kesraske haiguse või kõrge eagakaasnevate tervisehädade tõttuomal jõul ja kodustes tingimustesenam toime ei tule.

Koostöös Norra Diakonovakolleegidega tegevust alustanuddiakooniahaiglas saavad abieakad ja krooniliste terviseprob-leemidega patsiendid. Diakoonia-haiglal on head koostöökontaktidSaksa Schleswig-Holsteini dia-kooniaorganisatsiooniga ning kol-leegidega Soomest.

Diakooniahaigla hooldusravi-osakonnas on 30 voodikohta.Hooldusravi vajavad inimesed,kellel on peale hoolduse vaja kaõendusprotseduure või arsti kon-sultatsioone. Teenuse saamisekson vajalik perearsti või eriarsti saa-tekiri. Haiglajärjekorda saab pat-sient registreeruda telefonil 6510330.Teavet saab ka haigla kodule-helt www.diakooniahaigla.ee

Diakooniahaigla 64 töötajatpüüavad hoolitseda inimese eestholistliku ehk tervikliku hooldusepõhimõtteid järgides. See tähen-dab nii inimese füüsiliste, vaim-sete, sotsiaalsete kui ka hingelistevaevuste leevendamist.

MÕELDUD ON KÕIGELEDiakooniahaigla töö on meeskon-natöö, millesse annavad omapanuse õed, hooldusõed, hoolda-jad, arst-konsultant, sotsiaaltöö-taja, tegevusterapeut, haigla vai-mulik, tegevusjuhendaja, mas-

Patsiente ja pansionaadi elanikke viiakse väikestele väljasõitudele. FOTO: ERAKOGU

pakume ka avahooldusteenustnende inimeste abistamiseks, kesei soovi olla haiglas, kuid kodus isetoime ei tule.

HOPSPIITSOSAKOND ELUSTLAHKUJAILE Pansionaat on oma olemuselt 13-

kohaline hooldekodutüüpi osa-kond, kuhu suunamise ja milleeest tasumise põhimõtted onsamad mistahes üldhooldeko-duga. Selle osakonna klientidepuhul eeldame, et nad vajavadvähem või ei vaja üldse õendus-teenuseid. Meie kliendid vajavad

4 Kliinikute teejuht

ABI JA TOETUSTpärast ajutraumat võiks vajada ligikaudu 1000 inimest aastas

Ajutrauma vajabasjatundlikku taastusraviAjutrauma (PEA) keskuse ees-märk on parandada koostööd eriasutuste ja teenuslii-kide sidumiseks, et senisest tõhu-samalt kaasata tervise taastu-misse ajutrauma läbielanud ini-mesed.

Peaajutrauma on meie kiireühiskonna vaikne epideemia. Seeon kõige sagedasem surmapõhjuslapseeas nii Eestis kui ka koguEuroopa Liidus. Eri andmeil onajutrauma esinemissagedus200–400 inimest 100 000 elanikukohta aastas. Seega võiks Eestisvajada ajutrauma järel abi ja toe-tust ligikaudu 1000 inimest aas-tas.

Adeli Eesti OÜ laste taastu-sarsti dr Riina Kallaste Tallinnaülikoolis läbiviidud ajutraumagalaste uuring näitas, et kümmeaastat pärast traumat ei ole aju-traumaga noored saanud vaja-likke tervise taastumise teenu-seid. Veelgi enam, nad ei ole kateadlikud Eestis pakutavatest tee-nustest. Kuna asutustevahelistkoostööd ei rahastata, siis onhaiglaravi järel sotsiaalteenuste jarehabilitatsioonini jõudmine küsi-tav.

TELEREHABILITATSIOON –TULEVIKU KOOSTÖÖVORMMullu augustist käivitus Põhja-Eesti Ajutrauma (PEA) keskuseprojekt, kus koostööpartneriteks

on Adeli Eesti OÜ Tallinnast ningJõhvis asuv rehabilitatsioonikes-kus OÜ Corrigo.

PEA projekti juhi, taastusarstVarje-Riin Tuulik Leisi sõnul onAdeli Eesti rehabilitatsioonikes-kuses töötatud välja ajutraumateavitus- ja õppematerjalid toi-miva meditsiinilis-sotsiaalse-hari-dusliku rehabilitatsioonimudelitarvis ning need teadmised siir-datakse ka Ida-Virumaale.

Ida-Virumaa sai välja valitudpõhjusel, et see erineb teistestEesti piirkondadest nii rehabilitat-siooniteenuse pakkujate, võima-luste kui ka abivajajate poolest.Samuti erinevad selles maakonnasvõrreldes teiste Eesti rehabilitat-sioonikeskustega nii tervise taas-tumise pakkujate kui ka vajajatevõimalused. „Ida-Virumaa eripä-radeks on nii kõrge traumatismkui ka suur hulk aastakümneid ter-vistkahjustavat tööd teinud ini-mesi. Samuti mõjutab taastumisekättesaadavust vähemusrahvusteriigikeele oskuse tase, mis ei või-malda alati jõuda õige teabeni,”selgitab Tuulik Leisi.

Projekti esimeses etapis viidi

läbi ankeetküsitlus paralleelseltnii kohaliku omavalitsuse sot-siaaltöötajate kui ka abivajajate,s.o ajukahjustusega inimeste janende perede hulgas Tallinnas jaJõhvis. Küsitluse tulemused tões-tasid, et eri asutustes ühe ja samaabivajajaga tegelevad spetsialis-tid regulaarselt infot ei vaheta,mis võib halvendada abivajajatööle tagasipöördumiseks vajaliketeenuste kasutamist trauma järel.Ajukahjustusega inimesed isenimetasid probleemidena info-puudust ja transporti teenustesihtkohta jõudmiseks.

„Tahame rakendada telereha-bilitatsiooni võimalusi ehk kasu-tada Skype- ja videokonsultat-sioone, tagades nii pikaajalisekoostöö Tallinna ja Ida-Virumaapuuetega inimestele vajalike tee-nuste parimaks kasutamiseks,”sõnas Kallaste.

Selle aasta lõpuks peavadkahe eri piirkonna koostöö jätka-mise alused olema välja töötatud.Toimunud on ka teleseminarid ja-konsultatsioonid Ida-Virumaasotsiaaltöötajatele ja taastusravi-spetsialistidele.

Ristipalo Pansionaat asub Põlvamaal, Räpinast 1,5 km kaugusel, looduskaunis kohas Peipsi järve ja Võhandu jõe läheduses.

Ristipalo Pansionaat on loodud inimestele, kellel erinevatel põhjustel on raskusi iseseisva toimetulekuga.

Pakume koduseid, iseseisvaid ja turvalisi elamistingimusi, ööpäevaringset hooldusteenust ning kindlustame meie

elanikele auväärse kohtlemise.

Meile võib elama asuda igast Eestimaa nurgast.

Majutus on 1- ja 2- kohalistes tubades.

Igas toas on WC ja dušš. Elanikele on kasutamiseks saun ja puhkeruumid.

Vajadusel abistame transpordiga.

Tere tulemast Ristipallo!

Täiendav info meie kodulehel www.ristipalo.ee

Ristipalo 64418, Räpina vald, Põlvamaaristipalo@ristipalo.ee

+372 56 925 945 – Kaie Haavisto +372 51 16 442 – Külvar Mand+372 50 37 616 – Toomas Sein

RISUIPALO PANSIONAAU

Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567,kristiina.viiron@epl.eeProjektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, magit.laasnurm@epl.ee

Kliinikute teejuhi sisu valmimist toetasid Audiomed OÜ, Kliinik EliteAS, Kiropraktika Stuudio OÜ, SA EELK Tallinna Dia koo nia haigla, MTÜDiana Arenduskeskus, Mihkel Veskimägi Nõelravi.

Erilehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus,10151 Tallinn

Nõelraviarst Mihkel Veskimägikinnitab, et kolm tillukest nõelakõrvalestas vabastab tubakasõlt-lase kahe-kolme nädalaga suitse-tamise pahest.

Muidugi oleks hea, kui doktorVeskimäe jutule minnes olekssuitsusõltlasel ka endal olemassoov sellest kulukast harjumusestvabaneda.

„Loobumine peab olema ini-mese enda kindel soov ning talpeab juba tõesti olema sõltuvusvälja kujunenud,” rõhutab arst.Nüüd, mil tubakatooted on järjestkallinenud ja kallinemas, moo-dustavadki nõelravist abi otsijatehulgas lõviosa kroonilised suitse-tajad. „Nende puhul on tulemuska kõige parem. Minu pooleliolevdoktoritöö kinnitab, et 95 prot-senti minu juures käinud inimes-test on saanud suitsetamisestlahti, ülejäänud viie hulka kuulu-vad aga vahetevahel üks-kakssuitsu tõmbavat pühapäevasuit-setajat,” selgitab Veskimägi.

Meeste ja naiste seas on omaprobleemile abi otsijaid võrdselt,vastunäidustusi nõelravi puhulpole.

KIIRE TOIME Doktor Veskimäe meetod on lihtneja võtab aega vaid viis minutit:vastavatesse punktidesse kõrvaspaneb ta neli tillukest nõela, mispööravad aju tagasi suitsetamis-

eelsesse seisundisse, pärsivad söögi isu ja tekitavad täiskõhu-tunde. Kaks viimast on just selleks,et suitsetamisest loobujat ei kam-mitseks hirm kehakaalu tõusupärast. „Nõelte toime algab kohe– inimesed ütlevad, et juba tunniaja pärast ei kisu enam tõmbama.Kolm nädalat on aeg, mis kulubaju keemia tagasikeeramiseks sel-lesse aega, mil poldud veel õpitudsuitsust mõnu tundma. Samuti eiteki võõrutusvaevusi,” märgibnõelraviarst. Nõe lad jäävad kõrva(peal on plaaster) seniks, kunikõrva ak tiivsed punktid neid kinnihoiavad.

Arsti kinnitust mööda piisabvõõrutamiseks vaid ühest protse-

duurist. Aga kuna patsiendid onväga erinevad, siis protsessi kes-tust prognoosida on üsna või-matu – ühel võtab see aega mõnenädala, teisel mõne tunni, kol-mandal aga mitu kuud.

Mihkel Veskimägi on valmisandma aastase garantii, et ini -mene, kes tema juures nõeladkõrva saab, ka suitsetamisest loo-bub. Kui ei, paneb tohter tasutauued nõelad. Kel juba kord nõe-lad kõrvas, ei peaks uudishimustproovima, mida suits teeb. „Siistuleb otsida sobiv koht oksenda-miseks,” täpsustab Veskimägi.

Põhjused, miks inimesed suit-setamisest vabaneda soovivad, onerinevad. „Määravaks saab ikkagitubakatoodete hind. 80 protsentiloobub raha pärast ja ülejäänudvaid tervise nimel. Kui tubaka -aktsiisi tõstetakse, otsitakse nõel-ravi kui kõige kiirema ja muga-vama ravimeetodi juurest abi,” onVeskimägi kogenud.

INIMENE,kes nõelad kõrva saab, see suitsetamisest loobub

Nõelad kõrva jasuitsust priiks

Doktor MihkelVeskimäginõelravikabinet Asukoht: Sõpruse pst 179/181(endine Mauruse raamatupoemaja)Tel 5560 8004Vaata ka: WWW.NIKOSTOPP.COM

Lokomati-nimeline aparaat koosneb spetsiaalsest keha ja jalgade toe-tussüsteemist ning liikuvast kõnnirajast. Aparaati kasutatakse liikumis-puudega inimestel tervise taastamisel. FOTO: SIGNE KALBERG

PEA keskusPõhja-Eesti Ajutrauma(PEA) keskus• MTÜ Diana Arenduskeskusalustas mullu augustis 17 kuupikkuse PEA projektiga. • PEA jagab teavet ajutraumast jasellest tuleneda võivate tervise-probleemide kohta; aitab leidatervishoiu- ja sot siaalteenuseid,mis on abiks ajutraumast taastu-misel.• PEA keskuse projekti rahastabNorra-EMP regionaalarengutoetusfond. Kontakt 654 7474 võiwww.ajutrauma.ee• PEA keskuse partnerid Tallinnason Kristiine linnaosa valitsus jaAdeli Eesti OÜ (www.adeli.ee). • Adeli Eesti OÜ on rehabilitat-sioonikeskus, mis pakub ambula-toorset taastusravi, päevaravi jarehabilitatsiooni ning neuroloogivastuvõttu. • Peale väljaõppinud arstide javastava ettevalmistuse saanudspetsialistide on siin olemasBaltimaade esimene kõrgtehno-loogiline kõnnirobot, mis on vaja -lik ajutrauma tagajärjel ratastoolijäänud inimeste taastusraviks.• PEA keskuse partnerid Jõhvison Jõhvi vallavalitsus ja OÜ Corri -go (www.corrigo.ee). Viimane pa -kub tervishoiu- ja sotsiaalteenust,sh töönõustamist ja rehabilitat-siooni.

PEA keskuse projekti rahastab Norra-EMP regionaalarengu toetusfond:

Vastavatesse punktidesse kõrvaspannakse neli tillukest nõela.FOTO: ARNO MIKKOR