1

I N F O L E H T FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL

NR. 10101010 Detsember 2010

Jõulueelsetel nädalatel on Ahja Keskkoolis toimunud mitmeid põnevaid üritusi, nii et vaheaeg on kätte jõudnud pea märkamatult. Käesolevas koolilehes esitame fotomeenutusi lõbusast Kadritrallist ja maitsvaid hõrgutisi pakkunud Jõululaadast. 29. novembrist alates on igal esmaspäeval tähistatud koolis advendihommikuid. Külalisena avas traditsiooni pastor Rein Laaneser. Pastor tuletas meelde tänutunde olulisust meie elus. Ta rääkis loo šotlasest, kes läks laevaga Ameerikasse ja ostis kaasa kuivikuid, teadmata, et piletihinna sees oli tegelikult rikkalikult süüa. Lool võiks olla kaks moraali: märka, mis on sulle antud (ja ole tänulik), ning õpi tundma oma õigusi (unustamata kohustusi). Kooli jõulupeod toimuvad 22. detsembril. 6.-12. klassi peo dress code`iks on abiturientidest peoperemeeste ja –naiste korraldusel eri rahvused. Lõbusaks kokkusattumuseks otsustas Koolipressi toimetus aasta viimase lehe pühendada eri rahvaste jõulutraditsioonidele. Lugeja võib mõelda, millised tavad on Eestisse jõudnud, millised vääriks ja meil juurutamist ja mis eriti kummaline tundus. Koolipress tänab kõiki lugejaid ning kaastöötajaid meeldiva koostöö eest lõppeval poolaastal. Jõulupeol tunnustame oma lemmikõpetajat, lemmikõpilast ja tegijat toimetuseliiget. Valisime nad kaaluka häälteenamusega 14. detsembril, valmistasime ise ka auhinnad. Fotod ja muljed peost kindlasti järgmises lehes. Alates jaanuarist on Koolipressi peatoimetajaks eesti keele õpetaja Agne Solba. Jõudu ja jaksu talle lehe parema osa säilitamisel ja veel parema juurde mõtlemisel! Uuel aastal uue hooga...

Talv annab ikka ja jälle kõneainet, ja pildistad seda nagu

uut. (Foto: Kristel) Kui ta aga peaks vahepeal teie käest küsima, mis aastal ja mille järgi sai jõuluvana endale punase kuue, siis õige vastus on 1932. aastal Coca Cola reklaami järgi (enne seda olid jõuluvanad ikka sinised või valged ja veel enne seda olid jõuluvanade asemel hoopis teised olevused, millest juttu allpool). Ilusat jõuluaega kõigile! ☺

Nädala vastused I nädala küsimus (22.-29.nov.): Kuidas teie pere tähistab I adventi? Istume lauas, sööme, joome! Jaana, 6. kl. Oleme perega koos ja peame adventi. Selina, 6. kl. II nädala küsimus (29.nov.- 6.dets.): Millega tegelevad päkapikud suvel? Päkapikud suvel naudivad suve, ootavad talve ja vaatavad lapsi. Lapsed, päkapikud ei näe teid! Gerthrud, 6. kl. Suvitavad rannas ja käivad habet hooldamas. Selina, 6. kl. Päkapikud päevitavad ja ujuvad rannas ja mõtlevad talvele! ☺ Jaana, 6. kl.

Juubelilehe sisu � Nädala vastused � Fotosid üritustest � Jõulusoovid eri

keeltes � Jõulud eri maades � Jõulude algupära � ENLi võistlus � Luuletused ja

tervitused � Piparkoogiretsept � Sünnipäevalapsed

Toimetus 11. klass: Carolin Kooskora Pirgit Peedosaar Karin Piiri Kelli Rääbis Rando Tamm Simo Paabot Õpetaja Kristel Kotta koolipress@gmail.com

2

Kadritrall

Abiturientide klassijuhataja Terje oli 25. novembril üks ehtsamaid kadrisid. Tema kõrval ürituse

korraldusmeeskonna liige Signe. (Foto: Katrin Marjapuu)

7. klassi naiskond võistlushoos. (Foto: Katrin Marjapuu)

Kuidas kõlavad jõulusoovid erinevates Kuidas kõlavad jõulusoovid erinevates Kuidas kõlavad jõulusoovid erinevates Kuidas kõlavad jõulusoovid erinevates maades?maades?maades?maades? Üllata oma sõpru ja õpi mõni pähe! ☺ Argentiinas:Argentiinas:Argentiinas:Argentiinas: Feliz Navidad! Feliz Navidad! Feliz Navidad! Feliz Navidad! Brasiilias:Brasiilias:Brasiilias:Brasiilias: Boas Festas e Feliz Ano Novo! Boas Festas e Feliz Ano Novo! Boas Festas e Feliz Ano Novo! Boas Festas e Feliz Ano Novo! Hiinas:Hiinas:Hiinas:Hiinas: Gun Tso Sun Tan'Gung Haw Sun! Gun Tso Sun Tan'Gung Haw Sun! Gun Tso Sun Tan'Gung Haw Sun! Gun Tso Sun Tan'Gung Haw Sun! Eskimote juuresEskimote juuresEskimote juuresEskimote juures:::: Jutdlime pivdluarit ukiortame Jutdlime pivdluarit ukiortame Jutdlime pivdluarit ukiortame Jutdlime pivdluarit ukiortame pivdluaritlo!pivdluaritlo!pivdluaritlo!pivdluaritlo!

Jõululaat

Jõululaat toimus 9. detsembril kooli II korrusel. Poole tunniga müüsid väiksed kokad ja kaupmehed õnnelikele

klientidele oma hõrgutised taskukohaselt maha. Õpetajate toas valitses rahulolev peomeeleolu. Ainult

kitarrist Ranet kinkis teistele rohkem elamusi kui tasuks sai, nagu ta hiljem täheldas, sest muusikat ei saanud

sisseostude tarvis ju katkestada. Tema ja ta sõber Taavi leidsid võimaluse ka noortele fännidele trummimängu

õpetada, mida oli äärmiselt tore pealt vaadata. (Foto: Kristel)

Väiksed poisid müüvad lõbusaid muffineid. (Foto: Kristel)

Tüdrukud enda tehtud küpsetistega. (Foto: Kristel)

3

Häärberi heaks

11. klass meisterdas Ahja häärberi heaks toimunud oksjoniks anekdoodikogumikuga lauamängu Naerda ei

tohi! Fotol Karin ja Kelli. Oksjonile tegid annetusi ka mitmed õpetajad. (Foto: Kristel)

PrantsusmaPrantsusmaPrantsusmaPrantsusmaal:al:al:al: Joyeux Noel! Joyeux Noel! Joyeux Noel! Joyeux Noel! Kreekas:Kreekas:Kreekas:Kreekas: Kala Christouyenna! Kala Christouyenna! Kala Christouyenna! Kala Christouyenna! HavailHavailHavailHavail: Mele Kalikimaka!: Mele Kalikimaka!: Mele Kalikimaka!: Mele Kalikimaka! Itaalias:Itaalias:Itaalias:Itaalias: Buone Feste Natalizie! Buone Feste Natalizie! Buone Feste Natalizie! Buone Feste Natalizie! JaapanisJaapanisJaapanisJaapanis: Shinnen omedeto. Kurisumasu : Shinnen omedeto. Kurisumasu : Shinnen omedeto. Kurisumasu : Shinnen omedeto. Kurisumasu Omedeto!Omedeto!Omedeto!Omedeto! Lätis:Lätis:Lätis:Lätis: Prieci'gus Ziemsve'tkus un Laimi'gu Prieci'gus Ziemsve'tkus un Laimi'gu Prieci'gus Ziemsve'tkus un Laimi'gu Prieci'gus Ziemsve'tkus un Laimi'gu Jauno Gadu!Jauno Gadu!Jauno Gadu!Jauno Gadu!

Kodaniku päev

Kodaniku päeval pühendusid nooremad õpilased

kodumaa kaardistamisele… (Foto: Katrin Marjapuu)

Leedus:Leedus:Leedus:Leedus: Linksmu Kaledu! Linksmu Kaledu! Linksmu Kaledu! Linksmu Kaledu! Norras:Norras:Norras:Norras: God Jul või Gledelig Jul! God Jul või Gledelig Jul! God Jul või Gledelig Jul! God Jul või Gledelig Jul! Portugalis:Portugalis:Portugalis:Portugalis: Feliz Natal! Feliz Natal! Feliz Natal! Feliz Natal! Hispaanias:Hispaanias:Hispaanias:Hispaanias: Feliz Navidad! Feliz Navidad! Feliz Navidad! Feliz Navidad!

Rootsis:Rootsis:Rootsis:Rootsis: God Jul! Ett Gott Nytt År! God Jul! Ett Gott Nytt År! God Jul! Ett Gott Nytt År! God Jul! Ett Gott Nytt År! Tais:Tais:Tais:Tais: Sawadee Pee Mai! Sawadee Pee Mai! Sawadee Pee Mai! Sawadee Pee Mai! Ukrainas:Ukrainas:Ukrainas:Ukrainas: Srozhdestv Srozhdestv Srozhdestv Srozhdestvom Kristovym!om Kristovym!om Kristovym!om Kristovym! SoomesSoomesSoomesSoomes: Hyvää joulua ja onnellista uutta : Hyvää joulua ja onnellista uutta : Hyvää joulua ja onnellista uutta : Hyvää joulua ja onnellista uutta vuotta!vuotta!vuotta!vuotta!

Valiku koostas Karin ALLIKAS: http://algklassid.forummotion.com/joulud-f41/joulud-mujal-joulujutud-t83.html

… ja vanemad harjutasid poliitilist või majanduslikku mõttetegevust. (Foto: Katrin Marjapuu)

Kodaniku päeva programmi pani kokku ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Klaassen ja tema

mõtteid aitas teostada taas kord 12. klass. (Foto: Katrin Marjapuu)

Jõulud Prantsusmaal Pirgit Detsembri alguses tähistatakse Prantsusmaal, Lorraine'i piirkonnas, Nansy linnas jõuluvana-traditsioonile eeskujuks olnud Püha Nikolause (Saint Nicholas) pidustusi. Sellega kaasneb suurejooneline jõuluparaad: Saint Nicholas saabub

4

Stanislas` väljakule ja võtab koha sisse raekoja rõdul, kus inimesed teda näha saavad. Lorraine'is on Saint Nicholas väga populaarne pidustus, mis kestab kaks päeva. Igal aastal tuleb sel ajal Nancy tänavatele rohkem kui 100 000 inimest. Saint Nicholase paraadi ajal saavad inimesed näha 18. sajandist pärineva Stanislas` väljaku ilu, mis on osa UNESCO maailma-pärandist. Prantsuse lapsed panevad oma kingad või sussid kamina peale, lootuses, et Papa Noël paneb neile sinna kingitusi. Huvitav fakt on see, et kui lapsed annavad üksteisele kingitusi Jõululaupäeval, siis täiskasvanud annavad kingid üle uusaastal. Prantsusmaa kodudes on alati jõulukuusk, mida tihtipeale dekoreeritakse vanade tavade kohaselt – punase paela ja valgete küünaldega. Kui aias on kuusk, kaunistatakse tavaliselt jõulutulekestega ka see. Prantsusmaale on aga peale St. Nicholase omane ka teistmoodi söömiskultuur. Jõululaupäeval süüakse enne kirikusse minekut veidi, hiljem järgneb suurem söömaaeg ning vahepeal koristatakse laud ära. Jõulumenüü varieerub vastavalt piirkondlikele kulinaarsetele traditsioonidele. Mõnes piirkonnas on põhiroaks hani, teistes Türgi kastanid ja austrid. Prantslastel on veel üks huvitav traditsioon. Nimelt küpsetatakse jõulude ajal Kolme Kuninga kooki, kuhu sisse on peidetud üks uba. See õnnelik, kes oa oma koogitüki seest üles leiab, kroonitakse sellel päeval kuningaks või kuningannaks.

(Foto: http://www.transparent.com/french/tag/french-christmas-

traditions/)

Jõulud Põhja-Ameerikas Pirgit Kuna USA-s elab väga palju erinevatest rahvustest inimesi, on seal ka palju jõuludega seotud traditsioone. Üsna levinud tavaks on

riputada jõuluõhtul kaminale iga pereliikme jõulusokike ning järgmisel hommikul on sokikestes kingitused. Suuremad kingitused asetatakse jõulupuu alla. Lapsed peavad aga õhtul jätma jõuluvanale küpsiseid ja põhjapõder Rudolfi jaoks ka porgandi.

(Pilt: http://www.festivesearch.com/blogs/aroundtheworld/wp-

content/uploads/2008/11/christmas-in-america1.jpg) USA-s paistavad jõulupühad eriti silma meeletu rahakulutamisega. Raha kulub nii kinkidele kui ka majade-kaupluste ehtimisele. Mõned inimesed on väitnud, et kohati kingitakse suhteliselt mõttetuid asju. Kuid omapärane on see, et alati jäetakse alles sildid ja tšekid, et saaja saaks soovi korral kingituse ümber vahetada. Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid sinna erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümbol. Washingtonis süütab keskväljakul oleva kuuse tuled president. Bostonis esitavad lauljad tänavatel kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii’l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule. Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias aga surfilauaga. Traditsionaalne Ameerika jõuluroog on grillitud kalkun koos erinevate köögiviljade ja kastmetega, küpsetatud hani või part ning sink jõhvikamoosi kastmes. Veel süüakse kõrvitsapirukat ning puuviljast pudingit. Huvitavaid fakte: * Jõulupuid müüakse USA-s igal aastal 36 miljonit ja neist 98% on pärit jõulupuukasvandustest. Ainuüksi Põhja-Ameerikas on üle 15 000 jõulupuukasvataja. * Jõulude riiklik tähistamine pole kusagil eriti vana, sest nt USA-s hakkas esimesena ametlikult jõule pidama Alabama osariik alates aastast 1836.

5

* Kolm aastat pärast seda, kui Thomas Edison leiutas elektrilambi (1879), arendas Edward H. Johnson, kes töötas tema kompaniis, sellest jõulupuulambi ehk elektriküünla. Ta kasutas neid kohe oma kodusel jõulupuul New Yorgis Viiendal avenüül. Sellest kujunes tõeline sensatsioon, paari aasta pärast algas elektriküünalde massiline tootmine. * 1867. aasta jõuluõhtul olid New Yorgis esimest korda mõned poed südaööni avatud.

Jõulud Poola moodi Karin

(Pilt: http://goeasteurope.about.com/od/poland/ss/Poland-Christmas-

Pictures_8.htm)

Poolas istub pere jõululauda siis, kui taevas lööb särama esimene täht. Sel õhtul ei sööda kildugi liha, kuigi lauad on roogadest lookas, ning südaööl võtab igaüks ette teekonna kirikusse öömissale. Poola rahvatraditsioonides on läbi sajandite olnud tähtsal kohal usukommete säilitamine ning eriti puudutab see kirikuaasta kõige tähtsamaid pühi – jõulusid ja ülestõusmispühi. Poola jõulukombed ulatuvad oma juurtega tagasi 13. sajandisse, kuid on ehedal kujul säilinud tänaseni. Kunagi algas Poolas kirikuaasta ülestõusmispühadega, praegu aga

advendiga ehk neljanädalase jõulupühade-eelse perioodiga. Advent on katoliiklastele kasinuse kuu, mil paastutakse, palvetatakse ja peetakse vaikusehetki. Enne advendiaja algust oli kombeks viimast korda tugevalt süüa, et paastupäevadel paremini vastu pidada. See tähendas, et igas vähegi korralikus peres oli laual kesksel kohal rasvane hanepraad. Jõulupühale eelnevat päeva nimetatakse Poolas sarnaselt Eestiga jõululaupäevaks ning see tipneb 24. detsembril pereringis peetava piduliku ja küllusliku õhtusöögiga. Ühest küljest on jõulud tõesti kirikuaasta kõige tähtsam püha, teisest küljest aga väga oluline perekondlik kokkusaamine ja seda päeva ootavad eriti lapsed. Jõuluõhtul istutakse pidulauda alles siis, kui õhtutaevasse on ilmunud esimene täht – see on sümboolne märk, et just nüüd on saabunud õige hetk. Katoliiklaste jõululaupäeva söök koosneb peamiselt paasturoogadest, mis ei sisalda kübetki liha. Jõulutoite peab jõululaual olema paaritu arv: kas seitse, üheksa või üksteist – sõltuvalt pere jõukusest. Vana tava järgi peab maitsma kõiki laual olevaid roogi, ja nii mitme toidu võrra, mis keegi maitsmata jättis, väheneb järgmisel aastal tema elus meeldivate hetkede arv.

(Pilt: http://www.freerepublic.com/focus/news/1757719/posts)

Pereisa loeb Piiblit. Pidulaua äärde kaetakse alati üks lisakoht, mis sümboliseerib pere külalislahkust ja avatust. Traditsioon on seegi, et pereisa loeb ette valitud piiblikoha ja õnnistab pere õhtusöögi. Pidusöömingu kohustuslikuks osaks on ka eriline nisutärklisest ja veest tehtud valge jõululeivake – oplatek. Peaaegu läbipaistvast taignast lehekesele on peale pressitud jõulustseenide ja motiividega muster. Laua ümber kogunenud pereliikmed jagavad omavahel jõululeivakest ning soovivad üksteisele õnne ja kõikide soovide täitumist. Pärast jõululaupäeva õhtusööki võtavad sellel osalejad kuuse alt kingitusi, mida nimetatakse hellitavalt “tähekesteks”. Alles 19. sajandil poola jõulutraditsiooni ilmunud kuuske kaunistatakse tänini suurte käsitsimaalitud klaaskuulide, õlgpunutiste, mänguasjade, pähklite, õunte, kommide ja “inglijuuste” ehk kuusekarraga. Jõulu esimesel pühal pannakse katoliku kirikus alati üles jõulusõim – sopka –, mille kujundamine on igale kogudusele auasi. Tihti

6

kaasnesid jõulusõime nukumängudega naljakad luuletused ilmalikel teemadel, mis kirikumeeste arvates aga ei sobinud kokku kirikupühaga. Seetõttu otsustati 18. sajandil, et need “etendused” peaksid toimuma väljaspool kirikuseinu. Kiriku range silma alt vabadusse pääsenud etendus arenes aina lustlikumaks ning mõnikord ei puudunud sellest isegi erootilised elemendid. Jeesuse sünnipäeval algab Poolas kolenda ehk kaks nädalat kestev külaskäimise aeg, mis kestab kas uue aasta või kolmekuningapäevani 6. jaanuaril. Jõulusandid käivad majast majja lootusega kolendat, s.t kingitusi ja annetusi koguda. Vanasti annetati neile toidukraami, maiustusi, vahel harva ka raha. Allikas: http://www.postimees.ee/230304/lisad/arter/artiklid/122270.php

Venemaal Simo Venemaal on kombeks koguneda 7. jaanuaril kirikutesse, mis on kaunistatud kuuskede, lillede ja värviliste tuledega. Seal lauldakse jõululaule. Õhtul on kavas pidulik õhtusöök, kus süüakse hane- või sealiha. Põrandad ja lauad on kaetud heintega, mis peaks tooma õnne. Vene õigeusu kirikus on käibel juliaanuse kalender, mille kehtestas Julius Caesar aastal 43 eKr. Kalendri probleemiks on see, et iga aasta on ligi 11 tundi pikem kui tegelikult. 1582. aastal parandas katoliiklikes maades vea paavst Gregorius XIII, siirdudes oktoobri 15. päevalt 25.-le ja arvestades liigaastaid. Tänapäeval on kalendrite vahe 13 päeva.

Egiptuses – fata Rando

(Pilt: http://innovatsioon.wordpress.com/egypt/kultuurist-ja-kombestikust/tahtpaevad-ja-kombed-egiptuses/)

Egiptuses tähistatakse jõule kopti kalendri järgi, mis vastab juliaanuse kalendri 25. detsembrile ja gregoriaanuse kalendri (käibel meilgi) 7. jaanuarile. Jõuludele eelneb 40-päevane advendiaeg, mil on paast. Jõuluõhtul lähevad kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kirikukellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga – fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi.

Austraalias Rando

(Pilt: http://www.theworldofdj.com/2008/12/09/christmas-in-australia/) Austraalias on tavaliselt jõulud väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakklihapirukaid. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Samuti on austraallastele tuttav sündmus Carols by Candlelight, kus kogunetakse Melbourne´i linnaväljakule ja lauldakse jõululaule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.

Hiinas

Rando Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste, laternate ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Mittekristlastel on aga kombeks korraldada Kevade Festival, kus tänatakse esivanemaid.

7

Indias

Rando

(Pilt: http://www.mymodernmet.com/profiles/blogs/christmas-photos-from-around) Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangopuid. Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonna-liikmetele, vaid ka heategevuseks – vaestele inimestele.

Filipiinidel Rando Filipiinidel algavad jõulud üheksa päeva enne peetava missaga (Misa de Gallo). Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus. Filipiini tavad on segunenud mitmete kultuuridega.

Venetsueelas Rando Venetsueelas toovad pered 16. detsembril välja spetsiaalselt kujundatud pesebres [kabiinid], kus on kujutatud stseene Piiblist. On saanud tavaks osaleda ühislaulmistel ja ilutulestikel, pärast seda kogunevad pered aga suurele ja uhkele lõunale. 6. jaanuaril, kui lapsed ärkavad, avastavad nad, et õlgedele, mida nad olid jätnud oma voodi kõrvale, on tekkinud kingitused. Lapsed usuvad, et käinud on Magi oma kaamelitega ja kui nad vaatavad

peeglisse, siis näevad nad, et nende põsel on must laik – Balthasar, Etioopia kuningas on neid une ajal suudelnud.

Norras Rando Norras aga järgitakse senini vana viikingite tava – pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama.

Kreekas Rando Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kreekas tehakse pereliikmetele vaid väikseid kingitusi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Allikas: http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/kuidas_tahist.htm

Aastavahetus Jaapanis Kelli Aasta vahetumine on Jaapanis oluliselt suurem sündmus kui jõulud. Kui meie siin lääne-maailmas tähistame eelkõige 31. detsembri vahetumist 1. jaanuariks ning aasta esimene päev möödub enamusel pohmaka ja pisikese depressiooni saatel praktiliselt tegevusetult, siis Jaapanis on asjad sootuks teistmoodi. Nimelt on aastavahetus seal pikem mitmepäevane sündmus, kus enamus tavasi leiab aset just nimelt 1. jaanuaril. Söök Süüakse traditsioonilist jaapani toitu. Kusjuures toit tehakse valmis juba enne 1. jaanuarit, nii et 1.-3. jaanuar ei peaks keegi toidu tegemisega enam köögis vaeva nägema.

8

Kadomatsu Aasta vahetumise puhul kasutavad jaapanlased täiesti teistsugused kaunistusi kui jõulude puhul. Kadomatsut võib kohata paljudel tänavatel uste kõrval või siis kodus laua peal.

Otoshidama Jaapani lapsed saavad enda sugulastelt aastavahetuse puhul kingitusi - nimelt neile kingitakse ilusate kaartide vahel taskuraha. Võiks öelda, et Jaapanis käib jõuluvana 2x aastas ☺

Nengajo Jaapanlased ei saada jõulu ja uusaasta tervitusi ühe ja sama kaardi peal korraga. Piinliku detailsusega järgitakse, et need uusaasta

tervituskaardid jõuaksid kohale täpselt õigel päeval - 1. jaanuar. Et seda tagada, tuleb jaapanlastel enda ümbriku peale kirjutada maagiline sõna nengajo, mille puhul asetatakse postkontorisse saabunud ümbrik ootama 1. jaanuarit. Keskmine jaapanlane läkitab sellel päeval teele paarkümmend kuni mõnisada kirja ning kui lõpuks see tähtis päev kätte saabub, siis tuleb postkontoritel palgata tavaliselt tohutu hulk lisatööjõudu, et kõik need sajad miljonid kirjad laiali vedada.

Hatsuhinode Uue aasta esimesel päeval pannakse erilist rõhku kõigele, mis sellel aastal esimest korda toimub - näiteks esimene unenägu, esimene sõber, keda kohatakse jne. Üks meeldiv perekondlik sündmus on aga uue aasta puhul päikesetõusu jälgimine.

Hatsumode Uue aasta esimestel päevadel minnakse koos perekonnaga Shinto templitesse, et palvetada jumalate poole - soovides nende käest käesolevaks aastaks õnne nii endale kui enda sõpradele. PS. Enamus jaapanlasi on 29. dets. - 3. jaanuarini töölt vabad.

9

Teksti ja fotode allikas: http://kristonikkolo.blogspot.com/2007_12_01_archive.html

Hispaania Carolin Noche buena [hea öö] on hispaanlastel jõuluõhtu, 24. detsember. Jõulud algavad jõululaupäeval ning lisaks tavalistele jõulukommetele, on seal ka komme, mida mujal kohtab harva. Kõikjale süüdatakse kulutuled, millest inimesed üle hüppavad, uskudes, et seeläbi paraneb tervis. Jõululaupäeva rahu katkestab keskööl vali kellamäng, mis kutsub missale. Jõulueine on Hispaanias perekondlik söömaaeg ning see ei alga kunagi enne keskööd. Eine põhiroaks on tavaliselt jõulukalkun trühvlitega. Seejärel koguneb pere jõulupuu ümber ning laulab jõululaule. Jõulude üks tähtsaimaks sündmuseks on ka Jõululoterii. Jõululoterii on Hispaanias pühade sissejuhatust tähendanud juba 19. sajandi algusest saadik. Aastavahetus on Hispaanias suurem ja lõbusam püha, siis tehakse enamustes restoranides-hotellides-baarides möllu. On piletitasu ja selle eest saab süüa ja juua nii palju kui sisse läheb. Uue aasta saabumist ootavad paljud postkontori hoone juures Puerta del Sol [Päikesevärava] väljakul Madridis. Hispaanias on traditsiooniks süüa 12 viinamarja iga kellalöögi ajal. Pärast kella löömist inimesed tervitavad üksteist. Kui see on tehtud, minnakse erinevatesse kohtadesse tähistama. Järgmisel varahommikul kogunetakse tavaliselt traditsioonilisele talvisele hommikusöögile, milleks on chocolate con churros [kuum šokolaad ja praetud sai]. Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/New_Year's_Eve

Soome

Kristel

John Bauer, Joulupukki [Jõulu sokk], 1912

http://fi.wikipedia.org/wiki/Tiedosto:Julbocken_1912.jpg

Pikkujoulu [väike jõul] – on Soomes levinud traditsioon. Tegemist on peoga, mida enne jõululaupäeva peetakse koos tuttavatega, eriti töö- või klubikaaslastega. Kui Soome Vabariigi iseseisvuspäev jääb detsembri algusesse (6.12), siis pikkujoulu annab põhjust järjekordseks tähistamiseks juba järgnevatel nädalatel. Jõuluteemaline koosviibimine toimub vabas vormis ja pole rohke alkoholi tarbimise tõttu tingimata just vagatsevat sorti. Pikkujoulu traditsioon on seotud advendiga, mida 19. sajandil kutsutigi „väikeseks jõuluks“. Peale I maailmasõda hakati ametlikult Helsingis pikkujoulu tähistama. Lähtekohaks olid nii koolide kuusepeod kui ka üliõpilaste sügissemestri viimaste õhtute tähistamised. Enne II maailmasõda kasutati pikkujoulu nimetusena ka puurojuhla [purdupidu]. Koduse pikkujoulu traditsioon võib tulla tavast, mille järgi toomapäeval, 21. detsembril võis isetehtud õlut proovida. Rootsis kutsuti toomapäeva õhtut väikejõuluks. See on tänapäevaks muutunud Püha Lucia peoks (aastal 312. tapetud naismärter), mis meenutab soome pikkujoulu traditsiooni. Enne 1774. aastat veedeti Soomes pühade päevadena ka apostel Johannese päeva (III jõulupäev, 27.12) ja süütalastepäeva (IV jõulupäev, 28.12). Rootsi kuningas Gustav III aga vähendas jõulupühad kahele päevale, sest aadli ja kodanluse meelest muutsid pikad puhkepäevad nende teenistuses olevad palgalised liiga laisaks. III ja IV jõulupüha on nimetatud ka pikkupyhiksi [väiksed pühad] või arkipyhiksi [argipühadeks].

10

Laiemalt võttes kestab jõuluaeg kolme-kuningapäevani (6.01). Soome rahva-traditsioonis algas jõuluaeg sageli toomapäevast (21.12) ja kestis nuudipäevani (13.12). Seda kinnitavad mõned vanarahva ütlused, nagu Hyvä Tuomas joulun tuopi, paha Nuutti pois sen viepi [Hea Toomas tõi jõulud, paha Nuut viis need minema.]

� Ei ole joulu joka päivä. – Jõule ei ole iga päev.

� Kerta joulu vuodessa. – Jõulud vaid korra aastas.

� Kun on joulu, niin on joulu: paista, akka, toinenkin silakka. – Kui on jõulud, siis on jõulud: prae, eit, teinegi räim.

� Vihreä joulu tekee valkoisen pääsiäisen. – Rohelised jõulud toovad valged lihavõtted.

Soome ideaaljõuludega seostuvad küünlad, isetehtud söögid ja kaunistused ning kindlasti ka jõulusaun. Jõulud on üle võtnud vana lõikuspüha jooni. Soomes ja Rootsis jõuluvana oli (joulupukki, nuuttipukki) mees, kes maskeerus šamanistliku viljakusriituse olendiks – sikuks (pukki) –, pani sarved pähe, pahupidi keeratud kasuka selga ja tohust tehtud maski ette. Väikelindude söötmine jõulude ajal on vana tava, millel võib seoseid olla muinassoomlaste hingelinnu-uskumusega. Kaerahelbe- või odralatern jõulude ajal tähendas seda, et suvel jätavad linnud vilja rahule. Allikas: http://suomisanakirja.fi/joulu

:O: x :O: x :O:

Sõna jõulud algupära

Soomekeelne sõna joulu ja eestikeelne jõulud on laenatud rootsikeelsest sõnas jul. Germaani keelte jul-sõnal on ebakindel algupära: see võib tuleneda lumetormi tähendanud sõnast või ladinakeelsest sõnast ioculus [naljatamine]. Sama algupära on sõna juhla [pidu], mis laenati soome keelde germaani keeltest palju varem.

Inglise keeles on kõige levinumaks jõule tähistavaks sõnaks Christmas, mis tähendab Kristuse missat. Harvem võib kohata sõna Yule, mis on sama algupära kui jõulud või joulu.

Saksa keeles on jõulud Weichnachten, mis tähendab pühasid öid. Katoliiklik kirik kasutab jõulude kohta ladinakeelset nimetust Dies Natalis Domini [Issanda sünnipäev]. Sellest tulenevad itaalia sõna 'Natale, portugali Natal ja hispaania sõna Navidad; võimalik, et ka prantsuse Noël, mis teise versiooni järgi tuleb head uudist tähendavast sõnast novel. Allikas: http://fi.wikipedia.org/wiki/Joulu

Talv Kesk-Soomes, Joensuus. (Foto: Kristel)

Joensuu – Põhja-Karjala maakonna keskus. Keegi ei

jõua oma äärelinna hoovi puhtaks kaevata: välisuksest viivad tähtsamate hoovipealsete hooneteni vaid kitsad

teerajad. Linna kõnniteedel vuravad aga mitu korda päevas suured traktorid, mille eest tuleb kõrvale põigata nagu talviste jalgratturitegi eest. Kui meil tekkisid sellest sügisest linnaparkidesse lehepuhurid (?), siis Soomes võideldakse mõnes majapidamises lume vastu juba

muruniitjat meenutavate masinatega – lumeniitjatega (?). (Foto: Kristel)

:O: x :O: x :O:

Sel poolaastal üles seatud fotomõistatuste vastused: 1) foto kooli vasakpoolse külgukse juures oleva väljaku rauast korvpallirõngast 2) foto aastaarvust 1962, mis on graveeritud kiviplaadile kooliesise tiigi vasakul kaldal, bussipeatuse-poolsel küljel 3) foto sügisesest bussipeatusest 5) foto sipelgast, kes Ahja valla vapil (bussipeatuse juures oleval sildil)

11

Detsembrikuu sünnipäevalapsed:Detsembrikuu sünnipäevalapsed:Detsembrikuu sünnipäevalapsed:Detsembrikuu sünnipäevalapsed:

� Simo Paabut Simo Paabut Simo Paabut Simo Paabut ---- 01.12 (11. 01.12 (11. 01.12 (11. 01.12 (11. kl) kl) kl) kl) � KarlKarlKarlKarl----Johannes Vardja Johannes Vardja Johannes Vardja Johannes Vardja ---- 09.12 (4. 09.12 (4. 09.12 (4. 09.12 (4. kl)kl)kl)kl) � Svetlana SaSvetlana SaSvetlana SaSvetlana Sallllmijanova mijanova mijanova mijanova ---- 17.12 (vene 17.12 (vene 17.12 (vene 17.12 (vene

keele õpetaja)keele õpetaja)keele õpetaja)keele õpetaja) � Signe Seene Signe Seene Signe Seene Signe Seene –––– 17.12 (12. 17.12 (12. 17.12 (12. 17.12 (12. kl)kl)kl)kl) � Gerthrud Männiste Gerthrud Männiste Gerthrud Männiste Gerthrud Männiste –––– 2 2 2 20.12 (6.0.12 (6.0.12 (6.0.12 (6. kl)kl)kl)kl) � Janar Värnu Janar Värnu Janar Värnu Janar Värnu –––– 31.12 (abiklass) 31.12 (abiklass) 31.12 (abiklass) 31.12 (abiklass)

Tükike päikest, killuke kuud. Olgu teil õnne - nii väikest kui suurt! (Koostas

Karin)

(Foto postkaardist: Kristel)

Võistlustööd

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) korraldab ajavahemikus 14.10.2010-25.02.2011 noorte (vanuses 14-20) omaloomingu konkursi „Poliitiline reklaam Eestis“. Osaleda võib nii essee kui ka visuaalse võistlustööga. Meediatunni raames on tänaseks valminud ja ENLile esitatud kaks Ahja Keskkooli õpilase tööd, mis õpetaja meelest on piisavalt andekad ja mõtlemapanevad koolilehes avaldamiseks. Lisainfo: http://varivalimised.ee.

Autor: Enkeli (kui peaks sõnadesse panema, siis leiutaks uue mõiste skunkpoliitika - Kristel)

Autor: Karin. Teema: Vali mind! (Fotod: Kristel)

Huvijuhi tänusõnad Saabumas on aasta üks ilusamaid aegu. See on JÕULUD – aeg koosolemiseks, kokkuvõteteks ja uute sihtide seadmiseks. Jõulude ajal on meeldiv heita pilk möödunud aastale, meenutada ühiselt veedetud hetki, rõõmustada saadud kogemuste üle ja veeta mõni vaikne hetk mälestuste seltsis, mis aasta jooksul hinge puudutasid. Parim jõulude juures on meeleolu. See koosneb vanadest tuttavatest asjadest ja nii aastast aastasse. Osad neist on armsad traditsioonid, mida me vastavalt oma tõekspidamistele hoiame ja enesega ühest eluetapist teise kaasa viime. Jõulud on pühad, mis koosnevad andmis- ja saamisrõõmust, soojadest mõtetest, soovist meeles pidada armsaid inimesi, teha kingitusi ja häid tegusid. Tänan kõiki neid õpetajad, kes on olnud mulle toeks hea nõuga ja sõnaga ning aidanud korraldada üritusi. Aitäh kõikidele õpilastele, kes on aktiivselt osalenud üritustel. Eriti tänan 12. klassi ja nende klassijuhatajat, kes korraldasid koolis vahva kadritralli ning aitasid kaasa kodanikupäeva korraldamisel. Tänan õpetajaid Maret ja Terjet kadripäevale kohase riietuse eest ning et nad olid koos direktoriga aktiivsed õpetajad, kes osalesid kadritralli mängudes. Aitäh Teile kõigile! Olge ikka mõnusad ja rõõmsad! Rahulikku ja ilusat vaheaega! Katrin

12

TEE ISE PIPARKOOKE!

Karin

(Foto: http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?pid=38101)

Koostis: 250 g siirupit 170 g suhkrut 1 sl jahvatatud kaneeli 2 tl jahvatatud nelki 1 sl jahvatatud kardemoni 1 tl ingveripulbrit või siis kuni pakk piparkoogimaitseainet 250 g võid 2 muna 600 g nisujahu 2 tl (triikis) söögisoodat Valmistamine: Kuumuta potis siirup koos suhkru ja jahvatatud maitseainetega* keemiseni. Tõsta pott tulelt ning sega juurde tükeldatud või. Sega, kuni või on sulanud, siis lase veidi jahtuda. Lisa kloppides ükshaaval munad. Sega söögisooda jahuga ja lisa vähehaaval siirupi-võisegule. Sõtku tainas hoolega läbi ja paki kilesse. Hoia vähemalt järgmise päevani külmikus**. Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks ja lõika vormidega soovitud kujundid. Tõsta ahjuplaadile. Küpseta 200-kraadise ahju keskosas 6-9 minutit. Soovi korral kaunista jahtunud piparkoogid glasuuriga.

Laste tööd kooli aknalaual. (Foto: Kristel)

Jõulurõõm Jõulurõõm on talveajas, kodurahus hubases, ootab lapse kodumajas, kõigis nende tubades. Jõulurõõm on sinu andes nagu särav päiksekiir. Seda annet endas kandes selgemaks saab silmapiir. Jõulurõõm on sama vana, kui sa teda tundma said: esimene jõuluvana, tema esimene pai. (Uno Sikemäe)

(Foto: http://www.epicfunnypictures.com/photograph/merry-

christmas-day-pictures-photo/)

Algab detsembrikuu - see jõulukuu Sellel kuul nagu polekski muud...

...kui jõulusalmid ja jõuluinglid, päkapikud ja jõulukringlid

aknal sussid ja kaminas puud, õhetavad põsed ja laulavad suud.

Koolipeod ja tähtsad ballid, lastel kaelas soojad sallid.

Jõuluõhtul laual kalkun, jõuluvana kinke andku.

Laste tööd kooli aknalaual. (Foto: Kristel)

13

TervitusedTervitusedTervitusedTervitused Tervitan oma toredat 11. klassi, kes esimese poolaasta jooksul on koos õp. Kristeliga välja andnud mitu huvitavat ja põhjalikku Koolipressi. Tervitan ka oma tantsulapsi ja kunstiringi liikmeid. Tervitan ka kõiki õpetajaid, kes juba ammu – nii nagu lapsedki – koolivaheaega ootavad! Kauneid jõule kõigile! Õp. Karin *** Häid jõule, Mikk! S: Timmo *** Koolipress tervitab kõiki tervitajaid ning 6. ja 7. klassi aktiivseid õpilasi! *** Soovin ilusaid jõule ning edukat ja õnnelikku aastat 2011 oma Ahja Keskkooli toredatele ja andekatele õpilastele 11. ja 12. klassist, kes mul kindlasti ei unune! Samuti tervitan 9. klassi poisse Kasparit ja Ricot ühe üllatava žesti eest,

(Foto: Kristel)

6. klassi filmihuvilisi tüdrukuid Selinat ja Taisit ning Koolipressi tublisid kaasautoreid Gerthrudi ja Jaanat! Soojad pühadesoovid ka kõigile kolleegidele, huvijuhile ning kooli juhtkonnale! Pühendan teile ühe ruumiline luuletuse anonüümse autori hispaaniakeelselt jõulukaardilt, mille vabas vormis tõlkis mu õde. Õp. Kristel

∆ ∆∆∆

Mulle meeldiks kasvatada nendeks pühadeks

üks väga eriline jõulupuu

ja riputada sellele küünalde asemel kõigi oma

sõprade nimed. Nende, kes on lähedal, ja nende, kes on kaugel. Nende, kes on alati minuga, ja nende,

kellega suhtlen vaid praegu. Nende, keda näen iga päev, ja nende, keda kohtan

vahetevahel. Nende, keda mäletan alati, ja nende, kelle tihti ära unustan.

Nende, kes on püsivad sõbrad, ja nende, kes ajutised. Nende, kes on mu kõrval rõõmsatel hetkedel, ja nende, kes rasketel. Nende, kellele olen tahtmatult

haiget teinud, ja nende, kes on seda tahtmatult teinud mulle. Nende, keda tunnen hästi, ja nende, keda vaid

näo järgi. Nende, kes on mulle midagi võlgu, ja nende, kellele mina palju võlgnen. Tagasihoidlike ja tähtsate sõprade nimed. Seetõttu nimetan neid kõiki; kõik, kes on mu elus olnud.

Kasvatada sügavate juurtega kuusk, et teie nimed püsiksid tugevalt pinnases. Puu, mis õitseks järgmisel aastal ja tooks meile rõõmu, tervist, armastust ning rahu.

HÄID PÜHI