1

I N F O L E H T FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL NR.8 Oktoober 2010

Toimetuse liikmed katsetasid 8. oktoobril õpetaja rolli ning kommenteerisid, et mõnes klassis kindlasti ainult heaga hakkama ei saaks, tuleks kord majja lüüa. Kui keegi käitub sinuga inetult, tekib tahtmine samaga vastata – seda on igaüks tundnud, isegi kui ta solvangu väliselt alla neelab ja tagasitõmbumine targem ongi. Kui keegi käitub sinuga hästi, läheb sul tuju heaks ja sa tunned ennast võrdväärse inimesena, kelle õigusi austatakse. Meie soovitus kõlab: hoia see lihtne tõde meeles, kui tuled hommikul kooli. Ka siis, kui siit lahkud. Teisisõnu: kui käitud teise inimesega inetult, mõtle sellele, kas ikka tahaksid sel hetkel olla tema asemel. See kehtib ühtviisi nii klassikaaslaste ja teiste õpilaste kui ka õpetajatega suhtlemisel. Milleks sõdida, kui te võite olla liitlased? Sõjas on kaotused suuremad kui võit. Õpetajate soov oleks üsna kindlalt kasvatada lapsi vitsata. Kui nad eksivad, tuleta neile meelde seda sama soovitust.

Nädala vastused Õpetajakuul küsisime õpilastelt kaks kooliteemalist küsimust. Hoidsime küsimust akna peal pikemalt kui nädala, aga esimese küsimuse puhul soovisid oma häält kuuldavaks teha ikkagi vähesed. Fantaasia teemal kui ma oleksin õpetaja kujutas endast väiksemat sorti rollimängu. Küsimusele vastas kõige tõsisemalt ja ilusamalt taas Gerthrud. Sügavmõtteline on ka tundmatu õpilase vastus, mis kirjas järgmisena. Lisaks paremat või lihtsamat koolielu ihkavatele vastustele oli ka kätte-maksuhimulisi ja isegi vanamoodsalt kõlavaid

Ranet (12. klass) õpetajate päeval 8. klassis tundi andmas. (Foto: õp. Terje)

(nurka seisma panemine), mis on üsna ootuspärane. I nädala küsimus (27.sept.-12.okt.): Kui ma oleksin õpetaja, siis... Kui oleksin õpetaja, siis teeks ma palju üllatusi, matkasid ja kõike muud huvitavat. Ma lõbustaks lapsi palju. Mulle meeldib neid kohelda õiglaselt. Mitte anda nii palju õppimist, et nad ennast üle kurnavad. Asja tuleb võtta rahulikult ja mõistlikult. Igaühel on oma elu, lapsepõlv ja vanadus, mida nad tahaksid elada. Gerthrud 6. kl.

Signe (12. klass) 8. oktoobril pisikeste oma õpetajat asendamas. (Foto: õp. Terje)

Lehe sisu Nädala vastused Õpetajate päev Erialane väljakutse Eksperiment Huvijuhi kroonika Tunnustatud õpetaja

Katrin Klaassen Meediauuring Karvased ja

sulelised Teist kuud Ahjal Sünnipäevalapsed Köögivilja raguu Hääletus

Toimetus 11. klass: Carolin Kooskora Carmen Aarna Pirgit Peedosaar Karin Piiri Kelli Rääbis Rando Tamm Simo Paabot Õpetaja Kristel Kotta koolipress@gmail.com

2

Kui ma oleksin õpetaja, siis ma teeksin nii, et koolist kaoks kurjus ja ropendamine. (Tundmatu) Kui ma oleksin õpetaja, siis annaksin palju tööd. (Tundmatu) Siis õpetaks! Marili Paneks kõik nurka seisma. (Tundmatu) Laseks lapsed ära, sest kuri on olla halb. (Keegi 6. klassist) II nädala küsimus (12.okt.-21.okt.): Millist tundi kõige rohkem ootad ja miks? Täna (21.10) tabas toimetust aga üllatus. Oli tulemas viimane Koolipressi tund. Veel paar päeva tagasi oli meie postkastis vaid kaks 6. klassi õpilase vastust lemmiktunni kohta. Arvasime, et sellega asi piirdubki. Vahetunnis teatas aga Gerthrud, et meie postkast on peaaegu täis. See tundus uskumatu. See oli tõsi! Toimetus luges väikesi paberilipikuid terve tunni. Kokku saime 194 vastust, umbes kaks korda rohkem kui koolis õpilasi. Toimunud oli omamoodi võistlus, kus arusaadavalt anti oma lemmiku eest hääli kümnete kaupa. Silma jäi, et ootamatu aktiivsuspuhang tabas 6. ja 7. klassi. Põhjendusi oli vähe, aga oleme siiski rahul, et leidsime küsimuse, mis õpilasi senisest laiemalt kaasa haaras. Võib-olla vaatavad nad aknale edaspidi rohkem ja tahavad meelsamini koolielu kajastamisel osaleda. Vene keelt, kuna see on tore tund. / Lihtsalt äge. Kehaline kasvatus: Seal saab sportida. Eesti keel paneb ära. / Seda on vaja õppida. / Saab nalja. / On põnev. / Seal saab teada, mis tähendavad sõnad. Inglise keel: Inka on lahe, sest saab nalja. / Sest saan targaks. / Põnev. Matemaatika: Seal saab arvutada ja looka panna. Geograafia: Seal saab teada huvitavaid maid, sest need on põnevad. / Teeme katseid.

(Pilt:

http://www.cubitttownjuniorschool.co.uk/images2/after_school_care.jpg)

lemmik õppeained

oktoobris, 6.-7. klass

tööõp. 38

kunstiõp. 23

geogr. 21

vene. k. 21

keh.kasv.20

loodusõp. 16

eesti k. 11

muusika 11

ajalugu 10

inglise k. 10

matem. 9

inimese õp. 6

arvuti 4

biol. 4

Number näitab võistluse käigus kogutud hääli. Tulemus ei ole rangelt võttes usaldusväärne.

Õpetajate päev - 5. oktoober Carmen Õpetajate päeva tähistati Eesti koolides juba 1960-ndatel aastatel. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960-ndatel aastatel lasti õpilastel tunde anda ja õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajateks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid päevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. Hiljem muutusid õpetajate päevad koolides vabamaks ja naljarohkemaks. Vanemad õpilased mängivad

Õpetajad Maarika ja Ülle puutöötunnis vurre tegemas.

(Foto: õp. Tiia)

3

nüüd nii õpetajaid kui ka kooli juhtkonda. Kui tõsiselt või naljatavalt rollivahetust toimub, sõltub juba koolist ja õpilastest.

Esiplaanil meisterdab õp. Aili pannilabidat. (Foto: õp. Tiia)

Sellel aastal toimus meie koolis õpetajate päev 8. oktoobril. Õpetajate ametid võtsid hoolsalt üle 11. ja 12. klass. Õppeained olid meelepäraselt vanemate õpilaste vahel ära jagatud. Vanemad klassid andsid endast kõik, mis suutsid, et tundides kenasti hakkama saada. Ja muidugi andsid ka nooremad kõik, et õpetamine meile võimalikult raskeks teha. Võibolla tuli isegi kasuks, et mõned klassid meid igati proovile panid, sest me õppisime selle kaudu ehk oma õpetajaid rohkem hindama. Kuid oli ka klasse, kes olenemata sellest, et päeva võis vabalt võtta, keskendusid aineõppele saja protsendilise tõsidusega. Küsisin algklasside arvamust õpetajate päeva kohta. Kõik vastasid kui ühest suust, et kõige rohkem jäi neile meelde kunsti tund. Kunsti andis Kelli 11. klassist. Algklasside arvates oli Kelli nagu päris kunstiõpetaja, ainult et noorem ja lõbusam. Samal ajal kui vanemad õpilased tunde andsid, toimus koolimaja esimesel korrusel midagi põnevat ainult meie päevakangelaste jaoks. Nimelt olid kõik pedagoogid kogunenud puutööõpetaja Karla kabinetti. Seal said õpetajad proovida puutööd, valmistada endale pannilabidaid ja vurre.

Kokkuvõtteks loodan, et kõik on minuga ühel nõul, kui ütlen, et see on kindlasti kooliaasta üks toredamaid päevi. Ja kindlasti ka hea päev õpetajaid rohkem meeles pidada.

Erialane väljakutse Kristel

Hatifnatid Muumitrollide ainetel. Toomemäe tagumise trepi müüridel leidub nii pilte kui ka sõnumeid, mille

tundmatud autorid möödujatele on pühendanud. (Foto: Kristel)

KUNSTIAJALUGU – KARIN Kuidas õpetaksite kunstiajalugu järgmises olukorras: üleöö oleks Ahjale tekkinud väga tugev ja eneseteadlik graffititegijate koolkond, mis nakataks oma ideede ja stiiliga suurema osa õpilastest, nii et kõrgkunsti koorekiht ja pärand neid väga ei huvitaks. Ma arvan, et see oleks väga teretulnud nähtus. See annaks Ahja noortele pikaks ajaks tegevust ja nii mõnigi sein või müür saaks kaunimaks. Mul ei ole graffiti vastu midagi ja eriti sobib see linna. Maal tuleks vahest mõelda, mida ja kuidas teha. Kunstiajalootunnis ma midagi erilist arvatavasti ei muudaks. Kindlasti aga tekiks selleteemalisi arutelusid. Kõige tähtsam on selgitada, et kõigele jätkub maailmas ruumi. Ei muutu graffiti kõrgkunsti tõttu viletsamaks ega vastupidi. Neid kahte asja tuleb vaadata erinevalt tasapinnalt, aga seda inimesed tavaliselt ei oska või ei taha osata. Ma arvan, et minu kõige tähtsamaks ülesandeks on panna õpilased mõistma, et need kaks asja saavad täiesti käsikäes eksisteerida. Ja, oi, kui palju ideid saab kuulsate meistrite loomingust (Picasso, Chagall). Igale, mis tahes kunstivaldkonnaga tegelevale inimesele, tuleb ainult kasuks see, kui ta teab kõrgkunstist midagi.

4

Kurb, kui mõni noor kunstnik ei oska nimetada ühtki maailmatasemel kunstnikku. Aga mõned tunnis veedaks kindlasti graffitit tehes.

Graffiti üheks levinumaks vormiks on kunstilised tähekombinatsioonid, mida asjasse pühendatud lahti mõtestada oskavad. Need võivad viidata autoritele, stiilis Kirjuta oma nime igale poole, nagu ütleb üks

Toomemäe trepi tekste. Viimasel ajal on lisandunud aastaarvud. Sõnumid on sageli poliitilised või

ühiskondlikud (Google omab sind), aga ka lihtsalt andekad (Sõnum silmade kõrgusel, Tule homme siia tagasi, Elu on eksam) või ropud. Graffitil on palju stiile

kleepekatest šabloonikunstini. Sageli on selle kunstivormi viljelemine alaealiste puhul taunitud või

linnapildis koguni seadustega keelatud. (Foto: Kristel)

“Kõik see kuue eest?” / “Kuue? Eriti võimas!” / “Mis kasu

meil kuuest on?” (Foto: http://www.keyourcars.com/wp-

content/uploads/math03.gif)

MATEMAATIKA – TIIA Kuidas õpetaksite matemaatikat järgmises olukorras: üleöö saabuks koolidesse riiklik korraldus, et iga matemaatika tund peab lõppema erineva rakendusnäitega igapäevaelust.

Kas rakendusnäitega tunni teema kohta? Siis jääks küll jänni... AGA kahe-kolme aastaga suudaks vist 75% materjali ulatuses iga klassi iga matemaatikatunni lõppu rakendusliku ülesande välja mõelda küll. Tõsi küll, mõned ülesanded võivad õpilaste arvates päris kummalised välja näha. Eks nad praegu ka küsivad teatud teemade juures: „Kus meil seda elus vaja läheb?“ Ja nendivad fakti, et poes küll mitte... Et kust neid ülesandeid võtta? Eks laseks õpilastel koostada! Ja huvitavamaid ideid arendaks edasi.

Õpetaja Tiia (Foto erakogust)

Aitäh väljakutsele vastanutele! Olete katse hästi läbinud!

Eksperiment „Lipsusõlm“ Karin ja Pirgit Jõulud ja aasta lõpp pole enam kaugel. Ballide ja pidulike kontsertite peale tuleks mõelda juba varakult, seepärast võtsime lipsu kodust kaasa ja korraldasime koolis väikese katse. Tahtsime teada saada, kes oskab tavalist, ent üldiselt raskeks peetavat lipsusõlme teha. Üheteistkümnest katsealusest oskas seda teha vaid kaks – õpetaja Tiia ja õpetaja Kristjan. Õpetajad Mare ja Agne olid

5

väga usinad pusijad, kuid asi välja siiski ei tulnud. „Aga ma võin järgmiseks korraks ära õppida!” ütles Agne kavala naeratusega. Marel aga juhtus nii, et sõlm tuli välja, kuid lips ise oli tagurpidi. Meediaõpetaja Kristelile õpetas Pirgit väga kiiresti asja selgeks. Imestama pani see, et peaaegu kõikide vastus oli, et ei oska ja milleks mina pean seda üldse oskama, kui mu abikaasa seda teeb. Sellele vaatamata me hoolitseme teie eest ja lisame alla õpetuse. Siis läheb järgmine kord eksperiment paremini ja üleüldse seisab ehk teatrisse või ballile minnes sul või sinu saatjal lips sirgemalt ees. Muidugi võib ka lihtsama vastupanu teed minna ja kasutada kikilipsu.

Nendel, kes veel ei oska, on võimalus lipsu tegemine

nüüd ära õppida. (Pilt: http://img168.imageshack.us/img168/2497/lipsusolm1eg0.gif)

11. klassi õpilane Pirgit sai lipsusõlme tegemisega suurepäraselt hakkama. (Foto: Karin)

Õpetaja Kristjan: „Iga džentelmen oskab lipsusõlme teha!“ (Foto: Karin)

Õpetaja Mare lipsusõlme tegemas. (Foto: Karin)

Huvijuhi kroonika: oktoober Moodustatud on uus õpilasesindus. Ued liikmed

on Astrid, Ivar, Eileen, Kristiin, Karin ja Pirgit.

Presidendiks sai Astrid Rosenberg. Ootame

õpilasesindusse rohkem noormehi. Tule ja sa ei

kahetse!

8. oktoobril toimus 3.-5. klasside õpilastele viktoriin

"Ajuragin", mille võitis võistkond "Jalka pliksid".

6

Kahe punkiga jäi alla võistkond "Smile". Kokku

osales 5 võistkonda.

13. oktoobril oli meil külas Võnnu KK aktiivsed

noored. Nad tutvustasid meile oma koolielu ja

õpilasesinduse tööd. Loodan, et ka meie koolis

käivitub sellel õppeaastal aktiivsemalt

õpilasesinduse töö.

13. oktoobril toimus leivanädala raames leivapäev

1.-5. klassidele. AS Lõuna Pagari müügijuht

Margus tuletas meelde leiva tegemise tehnoloogiat

ja tutvustas erinevaid tooteid, mida valmistatakse

nende tehases.

Aktiivsemad õpilased, kes oskasid vastata

Marguse küsimustele või esitasid ise küsimusi,

said mälestuseks Eesti leivalogoga pastaka ja

helkuri. Loomulikult saime värsket leiba

degusteerida. Oli tore päev.

Noored, olge aktiivsemad, südikamad ja

julgemad enda heaolu eest võitlema ning kooli

esindama!

Huvijuht tänab:

9. oktoobril osalesid Astrid, Eileen, Martin ja Rene Põlvas Eesti koolide VIII mälumängu meistrivõistlustel ja saavutasid II koha. Aitäh tublidele osalejatele ja suured tänud Martini isale, kes nad Põlvasse sõidutas.

Katrin Klaassen: Olin rõõmuga nõus Ahjale naasma. Pirgit 1) Kes Te olete ja kust Te tulete? Minu nimi on Katrin Klaassen ja töötan alates 2008. aastast Ahja Keskkoolis ajalooõpetajana. Kuigi olen elu sunnil ka mujal elanud, pean end siiski põliseks tartlaseks. Elan ka praegu Tartus, Tähtveres. 2) Kuidas Te siia sattusite? Selles tuleb "süüdistada" minu head sõbrannat ja kursuseõde Liina Möldrit (endine Ahja ajalooõpetaja). Nimelt ta haigestus, pidi pikalt koolist eemal olema ja seetõttu palus mul end asendada. Peale hetkelist kõhklust otsustasin proovida ning tuleb tunnistada, et esimesest päevast peale mulle siin väga meeldis. Hiljem, kui õpetaja Liina otsustas lahkuda, olin rõõmuga nõus Ahjale naasma.

Õpetaja Katrin (Foto erakogust)

3) Missugune õpilane Teie ise koolis olite? Lemmikõppeaine? Võib vist öelda, et olin õpilasena selline kass, kes kõnnib omapäid:) Pigem individualistlik. Meeldisid humanitaarained, eriti kirjandus (mul oli suurepärane õpetaja), ja muidugi ajalugu. 4) Kuidas tekkis huvi ajaloo vastu? Meie perekonnas on kõik naised vähem või rohkem ajaloost huvitatud olnud. Kasvasin üles õhkkonnas, kus väga suur rõhk oli suulisel pärimusel: vanaema jutustas palju möödunud aegadest ja inimestest ning laulis vanu laule. Peale selle hinnati kirjandust ning lugemist. 5) Kuidas hindate õpilase ja õpetaja omavahelist läbisaamist? Iga õpetaja eesmärk peaks olema oma ainet võimalikult heal tasemel edasi anda. Selleks peaks olema õpilastega aga mingisugunegi kontakt. Arvan, et mida parem on omavaheline läbisaamine, seda paremini omandatakse ka vastav aine. 6) Mida te arvate kooli elust ja õpilaste distsiplineeritusest? Koolielu on kõike muud kui igav ja mulle see sobib. Olen jutustava aine õpetaja ja seetõttu peab distsipliin tunnis kahtlemata olema. Vahel tuleb ikka sedagi ette, et pean distsiplineerimata paharettidega tegelema. :) 7) Ahja kool on premeerinud Teid lemmik õpetaja tiitliga, kuidas seda hindate? Hindan väga. Olin rõõmsalt üllatunud ja usun, et selline tunnustus teeks iga õpetaja õnnelikuks. 8) Milline roll on õpetajal koolis? Esmane ja kõige tähtsam roll on huvitavalt õpetada oma ainet. Laiemas plaanis peaks õpetaja avardama õpilaste maailmavaadet ja silmaringi, vürtsiks veel rohkelt elutarkust.

7

9) Palju õpilased on väitnud, et Te osakte tunnid huvitavaks teha, kuidas Te seda teete? Esiteks on see õpetajale parim kompliment ja ma tänan kõiki, kes seda on väitnud. Mis puutub küsimuse teise poolde, siis ajalugu ongi huvitav aine. 10) Milline on üks tubli õpilane? Hindan õpilasi, kes võtavad tunnist aktiivselt osa, on laia silmaringiga ja avatud. Tublil õpilasel on sära silmades ning ta võiks aeg-ajalt rõõmustada õpetajat mõne erilise mõtte, hea arutluse või loetud raamatuga. Võin veel lisada, et Ahja koolis on selliseid õpilasi piisaval hulgal. 11) Millega Te vabalajal tegelete? Vaba aega on viimasel ajal kahjuks väga vähe, aga peamiselt veedan selle pereringis. Kui aega on, armastan lugeda, reisid ja muusikat kuulata. 12) Millist muusikat kuulate? Kuulan folkmuusikat, vahel ka džässi ja vanamuusikat. 13) Kus olete käinud väljaspool Eestit? Parim mälestus reisist? Olen palju reisinud Vahemeremaades: Kreekas, Türgis, Egiptuses. Palju Põhjamaades ja Venemaal. Kõige eredamalt on meelde jäänud need paigad, mis on säilinud muu maailma kiuste eheda ja omanäolisena: traditsioonilised Kreeta mägikülad, keskaegne Rhodose vanalinn, Kairo oma kontrastidega. 14) Kui suur köögisaskeldaja olete? Millised on lemmiktoidud? Väga suur kokkaja ma pole, kuid vahel on täitsa tore midagi erilist valmistada. Lemmikuks on Vahemere köök. 15) Kas te moodi järgite? Silmanurgast ikka jälgin ka, aga üldiselt valin oma riided sisetundest lähtuvalt. Need peaksid sobima minu isiku ja stiiliga.

Meediauuring Carolin

Viisin ajavahemikus 8. kuni 15. oktoober läbi meediakasutuse uuringu televiisori ja arvuti kohta. Küsitluses osales 10 õpetajat ja 52 õpilast 6.-12. klassist. Küsisin televiisori ja arvuti kasutusaega päevas, lemmikuid saateid ja kanaleid ning milleks arvutit kõige enam kasutatakse.

Vastanud õpetajate ja õpilaste koguarvust kasutab 37% rohkem arvutit, 24% vaatab rohkem televiisorit. Ülejäänud 39% arvestas vastuses

uuritud meediumide kasutusaega koos või on nende puhul arvuti ja teleka kasutamine võrdne.

(Foto: http://www.autismcoach.com/Kids__Computers_0005.gif)

Õpetajate lemmikseriaalid olid kõik väga erinevad. Enim oli pakutud ikka Eesti saateid, näiteks "Pilvede All," "Aktuaalne Kaamera" ja "Sõnasõda," kuid oli pakutud ka kriminaale või loodussaateid. Kaks õpetajat olid aga kirjutanud, et ei vaata midagi kindlat. Kanalid olid samuti üsna erinevad: kolm korda oli pakutud ETV, kaks korda Kanal 2 ning ülejäänud olid erinevad Eesti ja välismaa kanalid.

(Foto: http://www.clipartguide.com/_named_clipart_images/0511-0809-2216-2828_Two_Teen_aged_Boys_Fighting_Over_a_Television_Remote_Control_clipart_image.jpg)

8

Õpetajad kasutavad loomulikult arvutit kõige rohkem tööks, mida olid pakkunud kõik õpetajad. Pooled õpetajatest märkisid Interneti ära ka suhtlemisvahendina (e-post ja msn) ning vähem pakuti infootsingut ja uudiste lugemist.

Õpilaste lemmikuimaks saateks on "Ühikarotid," mida pakuti 14 korda. Kaks korda pakuti "Võsareporterit," "Võluväge," "Simpsoneid" ja õhtuseid filme. Arvatavasti tuli üldise lemmiksaate pärast ka soosituimaks kanaliks Kanal 2 (17 õpilast). TV3 pakuti 9 korda, TV6 6 korda. Veel pakuti Kanal 11, Discovery ja MTV.

Õpilased kasutavad arvutit enim suhtlemiseks (26), mängimiseks (15) ja õppimiseks (14). Veel viibitakse arvuti taga lihtsalt vaba aja täitmiseks, nagu netis surfamine, videote või filmide vaatamine ja muusika kuulamine.

Kasutusaegade kohta sain väga erinevaid vastuseid, kuid keskmiselt võib öelda, et televiisorit vaadatakse umbes 1-2 tundi ja arvutis ollakse 3-4 tundi päevas. Õpetajate seast on pakutud kõige suuremateks kasutusaegadeks 3 tundi teleri ees ning 7 tundi arvutis. Õpilastel on aga pakutud 8 tundi telekat ja arvutit isegi 12-13 tundi. Selle kohta võib mõningatelt õpilastelt küsida, et kuna on siis aeg näiteks õppimiseks.

Uuringut alustades oli mul eelarvamus, et loomulikult kasutatakse arvutit rohkem kui televiisorit, kuid see vahe ei olnud nii suur, kui arvasin. Mõned numbrid, näiteks 12 tundi arvutis, panid mind tõesti imestama. Selle aja sisse oli märgitud mängimine, kuid mõnel ka õppimine. Saadud tulemuste juures tuleks enamikule soovitada leida endale vaba aega ja teha midagi ilma televiisori ja arvutita.

Karvased ja sulelised Kelli Kuna Oktoober on loomade kuu, otsustasin koolis teha küsitluse seoses loomadega. Alguses oli küsitluse mõte saada teada kui paljudel meie koolis üldse koduloomi on. Kuid “eriti” aktiivsete vastajate tõttu pidin piirduma vähesemaga: seadsin küsitluse eesmärgiks teada saada meie kooli populaarseimad lemmikud. Küsitluse viisin läbi neljakümne kuue õpilase ja õpetaja seas. Populaarseimaks koduloomaks osutus kass ja üsna visalt oli tema järel ka koer püsima. Koguni on koerad ja kassid nii populaarsed, et moodustavad küsitletute loomadest kokku kuuskümmend protsenti. Kõige

Rott Sandy. Kena vanadaam, kes tõult on aguuti perkshire rex dumbo. Kõige sõbralikum ja

seltskondlikum rott, kes mul kolmekümnest rotist olnud on. Sünnitanud on ta 40 poega, tänu sellele on ta kasvult väikene. Minu uhkuseks sündis ka väga haruldane sinine rott. Kõhu on ta aga suutnud

maakerakujuliseks süüa. Kui teda kätte võtta, olekski ta justkui üks pisike karvapall. Igati super loomake.

(Foto: Kelli)

ebapopulaarsemaks osutusid linnud, mida oli küsitletute pealt kokku ainult 4 loomakest (viirpapagoi). Närilisi kokku 9 (liivahiired, chinchilla, hamstrid, rotid, jänesed). Roomajaid kokku 5 (kilpkonnad).

Kass Eedi. Kes ise ei tea sõnast „kass“ mitte kui midagi, arvatavasti. Kassi moodi pole ta juba algusest

peale käitunud. Kui ta väike oli, arvasime, et võib-olla ongi normaalne, kui kass käib vahel keel suust väljas. Nüüdseks on ta juba 3 aastane ja käib ikka

vahel suur osa keelt suust väljas. Palavuses kindlasti kohe asi olla ei saa. Ta ongi selline veider

9

kass. Loomuses on ta liialt sõbralik ja seltsiv. Teised kassid teda ei huvita ja pealmiselt veedab

ta aega diivanil lesides. Parimaks sõbraks kindlasti jänes Saiper, keda

vahel hoolsalt puhastama peab. (Foto: Kelli)

Küsitluse teises osas küsisin Loomakaitsepäeva kuupäeva ja mida võtaksite koolis selle kuupäva tähistamise puhul ette. Kahjuks ei teadnud, aga ükski küsitletu Loomakaitsepäeva kuupäeva. Kuid mõtteid selle tähistamiseks jagus küll:

1) Tooksime loomad kooli kaasa, et neid

teistele tutvustada.

2) Rääkida sellel päeval lastele, kui suur on

vastutus võtta looma. Loom ei ela ainult

nädal. Temaga peab arvestama võibolla

mitu aastat.

Sfinks rott Dugooku. Kena preili, kelle kehal ei elutse ühtegi karvakest. Ostetud ka loomapoesti. Nagu arvata võis, oli see

loomapood ka talle juba oma töö väiksena teinud. Tema elu eesmärk on saada puurist välja. Lutsib päevad läbi

puurivõret, loodab vist, et see kunagi sulama hakkab. Ja muidugi on kõik asjad tema jaoks söök, kaasa arvatud

toitja käsi või näpud. Tegelikkuses ta ei hammuste üldse tugevasti, vaid pigem alguses proovib, kas on söödav.

Ja kui ma vihaseks saan ja karjuma hakkan, siis suudab ta mind alati ära võluda näoga „Ma tõesti ei teadnud,

anna andeks.“ (Foto: Kelli)

3) Minna koolis huvilistega varjupaika.

4) Kõik lapsed võiksid riputada oma jalgade

külge kellukesed, et mardikad ja sitikad

kuuleksid meid juba kaugelt ja saaksid

õigel ajal teelt eest, et me neile peale ei

astuks.

5) Teha foto koos loomadega (oma

lemmikutega). Pärast korraldada

fotonäitus ja võrrelda, kas loomad-

peremehed on sarnased. (Eesti

Loomakaitse Liit on seda teinud)

6) Korjaks tammetõrusid notsudele talveks,

et nad talve ilusti üle elaks.

7) Panek mõned noored häbiposti, kes on

loomadega halvasti käitunud.

8) Laulda muusika tunnis kindlasti laulu

“Karvast sõpra oodates”

Jänes Snaiper. Puhast tõugu lihajänes. Isu on hiiglaslik ja praeguseks on jänesetüdruk juba raskesti ülekaalus. Ostsime ta

endale ühest talust lihtsalt lemmikuks ja vaieldamatult selleks ta ka sai. Kui ilm ja aastaaeg lubab, elab ööl ja päeval väljas. Alati, kui keegi väljas on, hüppab jänes

tema järel ja soovib kangesti tähelepanu. Koera ja kassiga läbisaamine suurepärane, kuid kassile kipub

vahest halva tujuga haiget tegema. (Foto: Kelli)

Muidugi ei saa mainimata jätta minu isiklikku uhkust. Noor täkk Koffi, kelle kinkis mu onu mulle aastaid tagasi.

Kahjuks pole mul kodus tingimusi teda kuskil hoida ja seega näengi üpris harva teda. Muidu nagu täkk ikka hammustab pidevalt ja hooletuse tõttu pole ka mingi

probleem saada tema käest kabjaga. Aga muidu väga ilus loomake, eriti omapäraseks teeb ta lokkis lakk.

10

Loomakaitse päevaga seoses sain mõtte: Korraldan novebrikuus Ahja Noortekeskuses sellise ürituse, kuhu on oodatud kõik lapsed ja täiskasvanud, kuid ka nende pisemad lemmikud. Suuremaid loomi (koertest alates) kaasa ei võta, kuid pildid on teretulnud. Kavas on tutvustada enda loomakesi, rääkida loomade teemadel ja arutleda probleemidest. Oodatud on kõik huvilised ja kui pole lemmikut, keda kaasa võtta, tulge uurima teiste omi. Teen mõttega algust käesolevas koolilehes ja tutvustan oma lemmikuid fotode allkirjades. Praeguseks elab mu kodus kokku 8 looma.

Rott Donatello- Patrik. Oma kasvult hiiglaslik vanarott. Tõult topeltrex white

self. Ostetud loomapoest, tingimused, kus see loomake elama pidi, olid kohutavad. Muidu tore loomake, kuid

loomapood on oma töö teinud. Pole ta harjunud käega ega inimestega. Minu endaga kõige rohkem harjunud,

kuid vööraid pelgab hullemini kui kasse.

Kilpkonn Onu-Bella. 17 aastane noor poisike. Meie kodu uhkus ja au.

Hüüdnimeks on tal kolksjalg. Kuna ta elab meil enamus

ajast elamises lahtiselt on tal vaja vahel ka öösel ringi rännata. Siis on magamise ajal läbi une kuulda pidevalt kolks ja kolks järjest tugevamad sammud tulevad sinu

toa juurde. Nagu puujalg kõnniks toas, alguses oli muidugi päris hirmutav. Meie koju jõudsi ta umbes 2

kuud tagasi.

Teist kuud Ahjal Simo ja Rando küsimustik

MEEDIA – KRISTEL

1. Iseloomustage ennast. Olen edasirühkija ja elukestev õppija. Võitlen oma unistuste eest ja täidan need parimal võimalikul viisil. Proovin vältida nn halba rutiini ehk kohustusi ja tegevusi, mis ammenduvad ega paku rahuldust. 2. Lemmik jook? Kohv, mahlad, vesi. 3. Lemmik automark? Mootorrattad tõmbaksid rohkem kui autod. Kui ostan kunagi auto, siis väikese ja sooja kollast tooni. Meeldivad väiksed ja ümarad mudelid rohkem kui kandilised ja kobakad. 4. Lemmik toit? Pannkookidest ütlen harva ära. 5. Lemmik näitleja? Küllap endiselt Zbigniew Cybulski allpool nimetatud filmist. (Õnneks on tema kehastatud Maciek kõikidel mu õpilastel juba hästi meeles.) 6. Lemmik film? Andrzej Wajda „Tuhk ja teemant“ (Poola, 1958) 7. Kas te suitsetate? Ei. 8. Kus te sündisite? „Ühes väikeses linnas Haapsalus“, algab üks mõisnikeaegne luuletus. 9. Mitu last teil on, kui on? Kui vanad? Mitte ühtegi.

11

Kristel Kotta juulis 2010. Filmivõtted Haapsalu piiskopilinnuses. (Foto erakogust)

10. Kus koolis te õppisite? Meeldis teil koolis käia? Miks? Õppisin enne ülikoole kolmes erinevas Haapsalu koolis, ka laste kunstikoolis. Kindlasti oli koolielul ka häid külgi, aga mulle õpilase rollis pigem ei meeldinud, kuigi olin väga hea õpilane. Klassikaaslastega ma pahatihti ühist keelt ei leidnud ja vabadust tundus liiga vähe olevat. Mõned inimesed leiavad enda koha alles ülikoolis. See koondab sarnaste huvidega noori ja toetab isikupärase tee otsinguid. 11. Millega te vabal ajal tegelete? Kui võimalik, käivitan sõpradega mõne projekti. Kuulan soome ja hispaania rokki, soomekeelseid häälraamatuid, vaatan häid filme. Vaba aega on vähe ja enamasti on see silmaringi arendamise või huvialalise enesetäienduse teenistuses. 12. Millega te varem (enne Ahja KK) tegelesite? Olen 8. aastat ülikoolis ja õpetanud lühemat aega ajalugu ning filmi ühes Tallinna koolis. Olen töötanud veidi ka teenindussfääris, ühes laevafirmas. Ülikoolis olen korraldanud filmiõhtuid, käinud kaks kevadet vahetusüliõpilasena Soomes. Aasta alguses asutasin sõpradega MTÜ Ketifilmi, mille kaudu tahan tegeleda amatöörfilmindusega. 13. Miks te oma eriala valisite? Olen lõpetanud ajaloo bakalaureuse- ja kultuuriteooria magistriõpingud Tallinnas, õpin ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks Tartus. Ajalugu on mind kooliajast saadik huvitanud, aga olen valinud selle erialaks pigem asjade kokkulangevuse tõttu kui suurest kirest või nakatavast eeskujust. Kultuuriteooriat seevastu tahtsin väga, sest see tundus suure väljakutsena, oli üldisema ja filosoofilisema iseloomuga ning

võimaldas oma õpinguid loomingulisemalt planeerida. Õnneks olen ülikooli algusest saadik saanud rohkemal või vähemal määral väljendada oma huvi filmikunsti vastu. Olen valitud erialade tõttu saanud filmiala teoreetikuks enne kui praktikuks, mis ei ole sugugi halb. 14. Miks te just Ahja KK valisite? Tulin juunikuus Soomest ja leidsin Ahja Keskkooli meediaõpetaja pakkumise kohe esimesel päeval Õpetajate Lehest. Küsisin tööpakkumise kohta lähemalt, sest see tundus igati sobilik variant – ajutine töö koolis, huvipakkuv valdkond, uus keskkond, Tartu lähedus, vanemad klassid, vähe õpilasi. Teistesse kohtadesse sel suvel ei kandideerinudki ja olin väga õnnelik, et mind siia valiti. Ma polnud Ahjal kunagi käinud.

15. Mis teile Ahja KK juures meeldib? On ju armas, kui kool on mingi asustuse (küla, aleviku, saare, linna) keskpunkt, tunnikellad kostuvad läbi seinte kaugele ja on ümbruskaudsete inimeste jaoks omamoodi märguandeks kindlast päevarütmist (keskajal kostsid linnades niiviisi kirikukellad). Muide, ma polnud sellist tunnikella helinat kunagi kuulnud, sest minu kooliajal plärisesid need vanaaegselt, nagu veel praegugi mõnel pool. Hoone on ilus ja kaasaegne, ei liiga suur ega väike. Tegelikult meeldib mulle algusest pihta kõige enam minu uus töökollektiiv ja see, et õpilased on mu omaks võtnud.

16. Mis teile meeldib tunniandmise juures? Mulle meeldib jagada oma avastusi ja meedia puhul on see võimalik, kuna läbitav programm pole rangelt ette antud. Õpin jooksvalt kogu aeg, kui otsin materjale, katsetan, kuidas mu mõtted õpilastele sobivad, teen järeldusi ja parandusi. Loomingulisus meeldib. Kindlasti on parem läbi viia tunde, mille teemast oled huvitatud, ning õpetada ainet, mis meeldib. See paistab õpilastele välja. Oluline on võita õpilaste usaldus ja saada nendega ühele lainele. Hea oleks tööaja lõpus saada vastukaja, et oled õpilastele midagi originaalset või huvitavat õpetanud, või midagi, mida nad oma elus edaspidi oluliseks peavad.

„Internetis ei tea keegi, et sa oled koer. (Foto:

http://blogs.worldbank.org/files/publicsphere/Internet_dog.jp)

12

EESTI KEEL JA KIRJANDUS – AGNE Vastused samadele küsimustele. 1. Ennast on väga raske iseloomustada. Meeldib

olla seltskonnas, kuid sealt eemal olles naudin

vaikust ja omaette mõtisklemist. Ei meeldi

ülbed ja ennasttäis inimesed. Vähesed asjad

ajavad mind endast välja, kuid kui vihastan,

siis lõplikult. Üritan leida igas juhtunud asjas

positiivset külge. Alati on võimalus õppida uusi

asju ja leida uusi seiklusi.

(Pilt: http://www.htg.tartu.ee/miilang/pictures/thumbs/kirjandus.jpg) 2. Lemmikut jooki, sööki

ega automarki ei ole.

3. Häid näitlejaid on palju.

Mulle meenuvad

kõigepealt Andres

Dvinjaninov ja Hannes

Kaljujärv.

4. Lemmikfilmiks on

„Gladiaator“.

5. Ei suitseta.

6. Sündisin Mäksa vallas

Mäksa külas. Elasin seal aastani 1995, siis

kolisin Võndu.

7. Mul on kolm last. Vanem neist on 15.

Keskmise lapse vanuseks on 13 ja noorim on

9.

8. Käisin Luunja Keskkoolis. Tegelikult meeldis

küll koolis käia. Keskkoolis oli meie klass väga

üksmeelne ja sõbralik. Korraldasime koos

lahedaid üritusi ja õppimisega saime ka

normaalselt hakkama.

9. Vabal ajal loen hästi palju ning teen käsitööd.

Suur hobi on aias askeldamine. Meil on suur

aed ja tegevust seal jätkub.

10. Olin aastaid lastega kodus. Kui lapsed nii

suureks said, et kooli minna, läksin ka ise

ülikooli. Ülikooliga samal ajal läksin ka Võnnu

Keskkooli pikapäevarühma kasvatajaks.

11. Peale keskkooli tahtsin õppida eesti keelt ja

kirjandust. Mida täpsemalt, ei teadnud ka ise.

Et minust saab õpetaja, ei osanud ma sel

momendil mõelda. Õpetajaks lihtsalt sain, see

tuli iseenesest.

12. Ahja Keskkooli valisin seetõttu, et see on minu

kodule lähedal. Huvitav väljakutse.

(Pilt:

http://1.bp.blogspot.com/_HBgbPs2nL7w/S6kuuawgDcI/AAAAAAAABwY/5mmmC6sbRQc/s400/eesti-keel.jpg)

13. Ahja Keskkooli juures meeldib mulle see, et

klassid on väikesed. Jõuab alati kõigi

õpilasteni. Suurtes linnakoolides võib juhtuda

see, et ei märgata õpilasi. Kahjuks on küll nii,

et väikesed koolid ei suuda konkureerida

suurtega. Ma ise arvan, et väikese kooli

õpilased saavad sama või isegi parema

hariduse, sest õpetajatel on igaühe jaoks

aega.

14. Tunniandmise juures meeldib mulle see, et iga

alanud koolipäev on uus väljakutse nii õpilaste

kui minu jaoks.

…………………………………………………..

Oktoobrikuu sünnipäevalapsed

Aaron Aarna (3. kl) – 06.10 Õpetaja Ülla Narusbek – 09.10 Raido Kapsi (3. kl) – 17.10 Sigrid Suits (7. kl) – 19.10 Alger Elbe (4. kl) – 23.10 Jagnar Jürgenson (3. kl) – 31.10 Kermo Aarna (1. kl) – 31.10

Tükike päikest, killuke kuud. Olgu teil õnne - nii väikest kui suurt.

(Foto: http://kodu.neti.ee/%CB%87kalmann/roos.jpg)

13

Õpetaja Svetlana köögivilja raguu

Baklažaan

(Foto:http://www.aiakaubad.ee/baklazaan,-varajane.html)

Karin

Vene keele õpetajale meeldib süüa teha, kui aga kiirus tagant sunnib, siis ta ei mõtle sellele, vaid teeb ruttu midagi valmis. Igapäevastest toitudes tuleb tal suurepäraselt välja kartulipuder. Kuid see pole tema lemmiksöök, sest kindlat lemmikut tal pole. Vahepeal ta mõtleb, et mida head pole ammu teinud ning siis valmistab seda jälle. Aeg- ajalt katsetab ka uusi retsepte, kuid jääb truult igapäevastele retseptidele kindlaks. Svetlana soovitab kõigil järgi proovida köögivilja raguud, mida saab pakkuda riisi, kartuli või makaronide kõrvale. Sul on vaja: 1 baklažaan 2 keskmist tomatit 2 sibulat 1 punane paprikas 1 küüslaugu küüs soola 100 g päevalilleõli Tee nii: Lõika baklažaan kuubikuteks, raputa natuke soola peale ja jäta 30. minutiks seisama. Samal ajal valmista ette ülejäänud aedviljad. Lõika tomatid, paprika ja sibulad keskmisteks tükkideks ning küüslauk väikesteks tükkideks. Pane aedviljad potti nii, et kõigepeale paned baklažaani, õli ja soola. Hauta neid veidike, alles siis lisa sibul ja paprika ning kõige lõpuks tomatid. Jälgi, et aedviljad liiga pehmeks ei muutuks.

Väiksed vihjed Vaata, mis seal huvitavat! http://www.opetajakuu.ee/ http://www.kylauudis.ee Kui tead head linki, mida võiks ka teistele soovitada, saada meile viide.

Fotomõistatus 12. klass vastas küll eelmisele fotomõistatusele ära, kuid jätame mõistatuse veel jõusse, Lootuses, et saame rohkem vastuseid. Sellel kuul aga uued fotod. (Autor: Kristel) Ootame kirju! Pilt 3

Pilt 4

14

………………………………………………………………………………………………………………

LISA

HÄÄLETUS! Kumb pilt sobiks Sinu meelst paremini Ahja Keskkooli uue meene kujunduseks? Meeneks võib tulla praktiline riidest kandekott. 1) Kooli logo 2) Fr. Tuglase tsitaat, Eesti kaart ja kooli kodulehekülje aadress Läheta oma eelistus koolipress@gmail.com või pista meie postkasti paberitükk märksõnaga: HÄÄLETUS: + kujunduse nr 1 või 2. Hääletus kestab kuni 20. novembrini. NB: Lisa paberile oma nimi. Sellega väldime ebaausat tulemust, et üks isik annab mitu häält. Arvestame ainult neid vastuseid, mille saatja on meile teada. Eelistusi me nimepidi ei avalikusta. variant 1 variant 2